Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vaskjala–Ülemiste kanal on kanal Rae vallas ja Tallinna linnas. Kanal saab alguse Vaskjala veehoidlast ning lõpeb Ülemiste järves. Kanal on osa Tallinna veevarustussüsteemist. Kanali pikkus on 10,8 km, valgala pindala on 28,6 km².
Üha suureneva veetarbimise tõttu ilmnes juba 19. sajandi lõpus, et Ülemiste järv ei taga piisaval hulgal vett, eriti põuastel aastatel. Järves olevale Linda kivile on raiutud mitu aastaarvu, mis tähistavad kivi täielikku kuivalejäämist: 1826, 1887, 1908, 1960, 1970 ja 1975. Linna veetarve ei suurenenud mitte ainult elanikkonna kasvu, vaid ka tööstuse arengu tõttu. Ainuüksi tselluloosivabrik vajas juba tollal 25 000–30 000 m³ vett ööpäevas. Leevendamaks veepuudust võeti kõigepealt kasutusele Pirita jõe vesi. 1922. aasta sügisel valmis 10,5 km pikkune Pirita-Ülemiste kanal ja pumbamaja Pirita jõe ääres. Pärast Pirita-Ülemiste kanali rekonstrueerimist ja Vaskjala hüdrosõlme (pais-regulaatori) rajamist 1970. aastal oli võimalik suunata vett isevoolu Ülemiste järve kuni 6 m³/s
Kirjelduse allikad: Wikipedia ja Eesti Loodus
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: pikem_matk(>1km) (3), lumega_leitav (2), gpsita_leitav (1), advendiseeria_2016 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6WJTG
Logiteadete statistika: 130 (98,5%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 133
Jalutasime mööda kanaliäärt aardeni, oli tore jalutuskäik, aitäh peitjale!
Jalutuskäigu viimane, lund mõnusalt aga õnneks aare viisakalt peidetud. Testisime ka jää kandevõimet, kandis. Tänud
Leitud :) Plaan oli puurauk üle vaadata aga kanaliäär oli kalastajaid täis ja niipalju ega ei olnud, et ootama jääda. No ja raskusastet arvestades on kahtlane, kas üldse oleksin leidnud. Igatahes, jalutasin edasi ja siis oli kiire leid.
Tore tööpäeva järgne jalasirutus kanali ääres. Aare korras. Aitäh peitjale tutvustamast!
Null oli vale kuuse juures. Kuraditosin meetrit kaugemal sai logi kirja. Aitäh!
Peale nädala-aarete logimist sai ka siin kalameeste juurest kerge kõrvalepõige tehtud ja aare logitud. Tänud!
Veidi tuiutamist, nii nagu alati. Leitud saime ka, nii nagu alati. Tänud peitjale aarde eest.
Mõnus ilm, mõnus jalutuskäik. Üks veel siin. Suundume sinna. Tänud ????????????
Tulin viis aastat hiljem vigade parandust tegema. Seekord läks lihtsalt, aitäh aarde eest!
Esialgne plaan nägi ette Puuraugu aarde logimist, aga tundus, et sealne aare taas ujuma suundunud. Siinse aarde olime kunagi parem üle vaadanud, kui teisi lähedal asuvaid aardeid logisime. Nüüd oli vaid kohale tuleku vaev ja nimed kirja. Tänud!
Kunagi kui üht teist aaret siin võtmas käisime, siis tegime natuke suurema ringi ning jalutasime ka siit läbi. Täna, kui puurauk taaskord end meile avaldada ei tahtnud (kuigi kuri kahtlus on, et asi on jälle kadunud..?), siis õnneks see päästis päeva. Aitäh!
Kanali ääres jalutades sai väike põige kõrvale tehtud ja nimed kirja pandud.Aitäh!
Mööda rada peaaegu aardeni. Huvitav, et keegi tahab siin vabatahtlikult jalutada. Aitäh!
Väikesest õhtusest draivinn aardetuurist kujunes ootamatult mõnus pimeduses jalutamine. Kui juba siinkandis olime, siis põikasime ka siia. Kaupo rääkis, kuidas ta ise seda aaret logimas käis ja mina värvisin kollase täpi roheliseks.
Tutvusime kanaliga ühelt poolt ja teiselt poolt. Aitäh kutsumast!
Eks ma natuke lootsin, et seda aaret täna ei pea võtma ja teel siiapoole saab päev juba kirja, aga nii ei läinud. Selle aarde leidis kohe täiesti ausalt Silver. Tänud!
Kui puuraugu juures jäin esimese hooga pika ninaga, siis tulin siia edasi. Tegelikult autot parkides valisingi ju selle oma orjentiiriks. Nyyd polnud ju mingeid raskusi siia tulemisega kui selline uhke sild ka siia valmis meisterdatud. Siin oli k6ik igati loogiline ja lihtne ja leid tuli kiirelt. Naerunägu raamatusse ja (p)uur%&augu juurde tagasi ;) Tänud peitjale
Kuna jäin hoovihma kätte, siis kanaliäärne ala oli korralikult märjaks kastetud. Õnneks oli ennatlikult kaasa võetud vihmavari, et mingisugune vihm mind aarde otsinguil ei seganud. Leitud-logitud.
Seda aaret olen kuidagi koguaeg edasi lükanud erinevatel põhjustel. Täna aga oli just tahtmine selline aare ette võtta, mis ka natukene jalutamist nõuab, aga samas potentsiaalselt kergelt leitav on. Ja täpselt seda see aare pakkuski :) Auto jäi selle teise aarde silla juurde ning aardeni näitas 1,1 km. Kuna kohe oli selge, et aare on sellel kaldal, kuhu viib palju võsasem tee (ja hetkel ka märjem), siis korraks tekkis mõte, et kas ikka. Aga üle kanali paistis kaugemalt sild, mida kaardil polnud, seega hakkasin ikkagi valelt kaldalt minema. Sillani (täitsa uus ja korralik sild) jõudes näitas aardeni veel 350 m ja see oli nüüd küll kaugus, kus mind enam märg hein ei heidutanud. Rõõmsalt jalutasin aardeni ja tagasi, jalad said läbimärjaks, aga sellest polnud üldse hullu :) Aarde kõrval on valmis kenasti ka metsmaasikad, millest ühega ennast ka premeerisin. Aitäh aarde eest, oli mõnus väike jalutuskäik!
Rattaga. Tulin Jõuluvalguse aarde poolt ja mõtlesin, kumba pidi ringiga sellele aardele siin läheneda. Või ragistada üldse otse läbi metsa? Tuleb välja, et mööda kanali serva saab rattaga kenasti sõita, ei pea isegi käekõrval lükkama.
Aardest ca 350 loodesse on üle kanali uus kergliikluse sillake ehitatud. Pärast aarde võtmist tagasiteel sõitsingi üle selle, et saada kõvemale kruusateele.
Aare korras. Tänud peitjale.
Kuna Indyst sai esimestel uue alguse nädalatel minuga igapäevaselt tööl kaasas käiv koer, tegime lahkudes jalutuskäigu otse oma päevakantoora taha :D. Aitäh Madisele selle mõnusa astumise eest, nautisime mõlemad siin kanali kaldal vabalt jalutamist :).
Õhtu viimane aare ning nagu nende kuusemikrodega ikka pimedas on... poleerid vale puud ja lõpuks võtad loogilisest kohast logiraamatu ja paned nimed kähku kirja. Tänud!
Peale Jõuluvalguse külastamist otsustasime sama rada edasi jalutada ja lõpuks kanali äärde jõuda. Väga keeruline teekond polnud, natuke enne aaret hüppasime teelt kõrvale ja astusime otse läbi metsa kohale. Üsna hea maskeering, eriti hallis kevadises metsas. Peale aardeleidu vaatasime ka kanali üle ja kiikasime ka mõne kalamehe ämbrisse, kus paistis vaid kassikalu. Tore, et nii paljud kassidest hoolivad ja oma pühapäeva lemmikule mõeldes veedavad.
Jätsin auto lennukomandöride parklasse ja hakkasin aga jala tatsuma. Maa mõnusalt vappus jalge all. Kohe alguses oli ka äge nõukaaegne infotahvel soode kuivendamise ja metsa istutamise katsealade kohta, millest see mets siis ka koosneb. Õppinud metsamehena on ikka selliseid asju väga äge näha. Kõva kuusekultuur tuleb metsa alt, majandusinimesed jookseks nüüd saega metsa, tõmbaks männid ja kased maha ja olekski tasuta uus mets istutatud alttuleva kuuse poolt. Aga eks sellisel metsal on vist igast muid väärtusi, mida kõike ei jõua siin kokku lugeda ja see võib seal rahulikult pigem edasi kasvada. Aare tuli kenasti välja, aitäh.
Saabusin jõuluvalguse juurest, metsaalune meeldivalt jäiselt tahke, mõneti libe, aga meeldivam kui sopaaukudest läbi lirtsuda. Aare kena ja korras. Kalastajaid vaid mõni üksik jahedat tuult trotsimas.
See ei olnud tegelikult üldse plaanis, kuid kaarti avades juhtus liiga lähedale jääma, et otsimata suudaks jätta. Teisel pool kanalit toimus väikest viisi kalamugude laulupidu :D Tänan.
Teistel leitud juba 2016 kandis. Otsida saime ikka veidi. Kirjutasin oma logi eestpoolt vaadates esimesse vabasse auku logiraamatus kuskile 2017 kanti. Mõnel tuleb see lehtede ja logikohtade vahele jätmine hästi välja. Aare korras. Täname!
See aare ei olnud üldse päevaplaanis. Aga kuna ma jõuluvalguse otsimisel olin sellest liiga palju mööda jalutanud siis sai ka siia tuldud.
Täna siis jälle Miki tegemise öö. Eilse õhtu numbri sees panin kirja Jõuluvalguse aarde ja täna õnnestus ka kirja saada see aare. Oleme ausad tee oli mõnusalt jäine. Nii et tulin siia jalad harkis. Kohapeal, aga ei tahtnud see aare end ka kuidagi ilmutada, aga lõpuks ta silma jäi. Suured tänud peremehele aarde eest.
Jõuluvalguse saatel sai ka siit läbi käidud. TFTC!
Tänase ilmaga oli väga mõnus jalutuskäik. Isegi tee ei tundunud pikk. Tänud!
Õhtu oli vihmata, nii et võtsin selle jalutuskäigu ette. Teisel pool kanalit oli teisigi kõndijaid ja jooksjaid, aga ma sain oma pool rajal rahulikult kulgeda. Tänud peitjale!
Uue töökoha lähiaarete avastamine. Mis sa ikka teed kui aare lausa aknast paistab...no teoreetiliselt. Ilm oli ilus , rada oli sisse tallatud, kalamugud istusid kanali ääres. Ega palju muud sellest jalutuskäigust polegi kirjutada. Ikka sinna ja tagasi, paar kiiremat sammu ka, et mitte vihma kätte jääda. Õnnestus kuivana autosse tagasi jõuda. Aitähh (#1)
Väga mõnus jalutuskäik aarde juurde. Aare end kaua peita ei lasknud. Tänud peitjale.
Väike jalutuskäik ja saigi juba logida. Tänan.
Ega kui nina gepsus käid, siis jalutadki aardest mitu korda mööda, enne kui pea vastu aaret ära lööd. Aitäh!
AN-28 ehk kingitus Palangule aarde juures viskasin pilgu kaardile, et äkki on vähe otsem tee tagasi tsivilisatsiooni ja oma suureks üllatuseks leidsin kaardilt selle aarde salvestatuna. Hmm.. Nii lähedal ja vaevalt siia kanti nii pea satun. Kuid pühapäeval Haapsalus me alles turnisime ühe maastik 2.5 Hõbepaju otsas.. Täna sellist etendust endale lubada poleks saanud, kuid lähemalt tahtsin näha küll, millega täpsemalt tegu on. Alguse otsustasin siiski mööda teed minna, kuid kui nägin, mis suure "kaare" niiviisi teen ja aardele lähedale ikkagi ei pääse, siis otsustasin "sirgelt" läbi metsa minna. Kraavid olid jäätunud, paks lumekiht peal ja lumi pealt jääs. Ei mingit sumpamist. Varsti olin nullis ja kontrollisin erinevad vihjele vastavad piirkonnad üle. Esimese hooga ei jäänud miski silma, aga teisel kontrollimisel juba märkasin konteinerit. Ai! Ebaõnn! Ka siin pidin ühe käega konteineri kätte saama ja hiljem tagasi. Aitäh ;)
Tagasi kõndisin mööda kanali serva, sõiduplaan väitis, et nr.2 buss on just väljunud. Kõndisin tagasi Lennujaama ja olin oma tänasest pealelõunast siiras vaimustuses. Jalad "ütlesid", et kõnnitud sai umbes 10km.
Viimane selle päeva aare, tagasitulek oli juba pimedas. Mõnus matk, esimest korda siinkandis üleüldse, täname väga kohta tutvustamast.
Siin panin erinevate kuuskede vahel ringi, aga leidsin peagi. Kui hakkasin aarde juurest lahkuma, avastasin enda taskust pliiatsi. Ei, see ei olnud aardest, seal oli üks enne ja üks nüüd, aga taskusse oli äkitselt üks juurde tekkinud.
Jalutasime kanali kaldal ja nägime rohkesti kalamehi. Tänud peitjale.
Selline jalutusrada sellises metsas, vaat' siis. Aitäh peitjale uue paiga tutvustamise eest!
Äärepealt oleksin kindad aardesse jätnud. Aitäh peitjale! :)
Ega ma nüüd ausalt öeldes leiu kuupäevas kindel ole. Aga oktoobri alguses võis see olla, kui teatud põhjustel seal metsas ringi sai kolatud. Ja kui kolamine juba käsil oli, siis sai selle aarde logiraamatusse ka oma nimi pandud.
Peitjale tänud!
Aardeni sõitsin jalgrattal mööda kanaliäärset singlit. Peale aardeleidu tegin pikema tiiru kohalikel terviseradel enne kui Assaku poole järgmise aardeni suuna võtsin.
Kasutasin võimalust ära kui lähikonnas sai tööpäev varakult õhtale. Aega oli, ilma oli ja nii sobiski üks jalutuskäik ilusti päevakavasse. Piki kanalit kalameeste vahelt siis sai aarde poolde suundutud. Neid oli seal kanali ääres suisa 7 kellest üks mul nina all demonstratiivselt välja õngitses väikse särjepoja. Nulli jõudes vihjet sihtides tuli leid kiirelt. Aare ilusti omal kohal ja heas korras, tänud peitjale.
Aardeni viis selline tore rada. Kui Tallinna nimekomisjon tahaks sellele nime anda, siis soovitaksin rattasõidukogemuse põhjal Munaklopi teed. Aga tegelikult ma ei tea, kas see viis üldse aardeni, sest aaret puu otsas ei kasvanud...
Peale tööd seekord rattaga seda kaudu koju. Kanali serv niidetud ja kalameeste tallatud rada mõõda rattaga hästi sõidetav. Aarde leid tuli lihtsalt ja logi sai premeeritud mõnede metsamaasikatega. Tänud peitjale.
Kui VK7 andis mulle peksa, siis mõtlesin, et jalavaev saab ehk siin premeeritud leiuga. Kuna mulle üldse ei meeldi nii pime kui hämar mets, siis pidin väheke kiiremaid samme aeg-ajalt tegema. Aare tuli ikka selle objekti küljest välja, kus ma mitu korda vaadanud olin. Tagasi jalutades vaatasin, et wtf miks mu auto ära sõidab. Siis sain ka kiiremaid samme teha, aga sportlik vorm kaua vastu ei pidanud. Siis märkasingi, et minu kõrval ainult metsa pool on minuga paralleelselt jooksnud üks valge pepsiga kits(?). Paar sekundit hiljem tegi ta kiiremad sammud metsa poole. Lähemale jõudes avastasin, et ma ei parkinudki autot silla peale ja minu oma on täitsa alles... Aitäh!
See aare oli nüüd küll igapidi maskeeritud ja sulandunud keskkonda. ;-) Üks uhkemaid logiraamatuid. Tänud!
Peale tööd pisike kõrvalpõige, et seal kangeks istutud kondid liikuma saada. Prr, kui külm mul hakkas. Aga rattaga mööda siledaks sulanud jääd oli küll äge sõita. Aitäh aarde eest!
Aare lubas veidikene üle 2km pikkust jalutuskäiku. Teadsin, et tulemas on koledad vihmased päevad. Ilus päikeseline hommik oli täpselt sobiv, et saada kätte vajalik päikese norm enne pimedaid päevi. Parkisin auto lennujaama poolse kanalisilla lähedusse ja asusin astuma. Täpselt kanali ääres kus parkimist keelavad märgid oli üks vana kaubik, mille varjus ühed Vasjad midagi keevitasid. Tundus vähe veider aga ei hakanud oma nina sinna toppima. Nii kaua kuni kanal oli jääst vaba, oli jalgrada sopane. Kui kanal läks jäässe, siis oli ka teerada jäine. Jalas olid muidugi tennised, mille haardumine antud pinnal "suurepärane". Nullile lähenedes hakkasin, siis kaarti vaatama, et kus siis sild asub, et üle kanali saada. Mälu oli täiesti alt vedanud. Eeldasin, et see on seal kusagil lähedal aga hoopis kilomeeter veel edasi nullist. Jäise kanali peale ei lubanud ohutunne mitte mingil juhul minna ja nii jäigi ainus variant pikendada peitja poolt pakutud jalutuskäiku 2x pikemaks. Lõpuks teisele poole kanalit jõudes pidin lisaks tunnistama, et seal oli ka palju mugavam kõndida. Päike oli kõik jama ära sulatanud ja peaaegu ka ära kuivatanud. Jääd uurides, siis oli ohutunne õige. Kohati oli kallas jäävaba või siis väga õhuke. Peaaegu nullis oli ka üks kalamees. Kui ta märkas, et ma kindlal sammul tema suunas lähenesin, siis hakkas kibekiirelt oma tavaari kokku panema. Ei tea mis ta arvas kes ma olen selline. Kui mööda kõndisin temast, siis pikalt jälgis mind. Umbes 50 meetrit hiljem keerasin ma võssa aarde suunas, ei tea kas ta seda ka märkas. Mina kalamehena oleks seepeale küll punuma pistnud. Aardepuu oli täitsa lahe. Logisin ära ja metsast välja jõudnuna oli näha, et õnged olid uuesti üles seatud ja vees. Edasine tee autoni möödus vahejuhtumiteta. Aitäh aarde eest!
Kuna märke ees ei olnud, siis liikusin autoga edasi ning jõusin nullile üsna ligidale. Seal aga paistsid märgid, millest sai teha järelduse, et need teed siiski eelkõige tervisesportlastele mõeldud. Ei hakanud siis edasi trügima ning nautisime krantsiga väikest jalutuskäiku. Päike oli juba välja tulnud ja ilm oli superluks. Aitähhid ilusa paiga tutvustamise eest!
Tuttavat teed pidi lähemale ja siis pidime Kirsikese hülgama. Kaaslane lippas ees ja mul oli tegemist , et talle järgi jõuda. Mingi hetk tekkis küsimus, et palju veel minna ja siis seisis kaaslane kui post keset teed "mismõttes nii palju, autost astuma hakates oli vaid natuke ?" Seletasin siis , et läheme ju mööda rada ja see sihib veidike viltu, et astugu aga edasi. No eks ta siis vantsis kuni jõudsime kanalini. Vaatas siis hindavalt jääd kanalil ja neid lustakaid rajakesi ja tegi ettepaneku jää tugevust testida. Mismõttes mina ja jääle, alles mind võrreldi sellise kena ja toreda tegelasega loomaaiast, jääb ära. Õnneks ta ise ka ikka ei läinud, mine sa seda jää paksust tea, sest mingi paarkümmend meetrit eemal oli jää juba märksa kollasem :P. Vantsisime siis nulli ja logisime aarde. Tagasiteel kanali äärt mööda hakkas aga tuul lõõtsutama, tuulepoisilt saab ju muidugi ilusa punase põsejume, aga Alexi habemest ei paista see põsepuna kuidagi välja ja nii ei osanud tema seda hinnata, nii kui metsa suunduvat rada märkas nii puude vahele silkas. Mis mul üle jäi, silkasin järgi, Kirsikese ootas meid juba. Tänud, jalad said treenitud!
Kõige vähem ma naudin niisama töllerdamist, eriti mida "jalutamiseks" kutsutakse ning sellest hullem on vaid mitte asfaldil jõlkumine mööda võsa või mõttetuid kohti. Seega autoga nulli on minu eluaegne vaieldamatu lemmik ja aastaid tagasi otsisingi vaid neid aardeid, mis ei oleks autost kaugemal kui 300m. Igaühele oma, eks? Igatahes polnud siia vaja teed otsida, kuna Kesklinna raba aarde ajast oli siht mälus, kuhu suunduda. Ja endiselt ma jälestan liikumiseks libedaid ja lägaseid pindasi, seega sööstsin esimesel võimalusel metsa, läga pealt minema. Seega ära meelita ennast Hannes enda hirmutamisvõimega, sind nähes langen sulle pigem kaela või kargan sülle, kui punun metsapoole. Halb juhus seekord ja vastik tuuletõmme kanalis säästis lõualuid ja jääd, kuna mul oli kange kihk tõestada, et see kannab, kuid M keeldus. Aarde koht pani õlgu kehitama, et kas ligemal teele-sillale polnud kuuske? Et miks just siin? Mingit erilist "ilusat" kohta ei osanud-suutnud märgata...ja see polnud täna esimene selle peitja aare, sama küsimusega ja kui meenutada...nuhjah.
Tahtsime päid tuulutada, aga tuli välja, et käisime hoopis kolleege hirmutamas :) Kuna eesmärk oli lihtsalt jalutada, ei hakanud imelisi lähenemisteid otsima, jätsime aparaadi silla juurde ja kõndisime piki kanalit. Oligi hea, sai mitu juttu sirgeks. Aarde lähikonnas toimuv hakkas muidugi juba kaugelt silma - no kui noored ikka alguses metsa kaovad ja jupi aja pärast tagasi tulevad, aga meid nähes uuesti metsa kargavad, siis erilisi kahtlusi ju ei jää, või mis? Või kui kirsikarva aparaat pärast üle silla tagasi sõidab? Igatahes aare oli oma koha peal ja jäi meist kah sinna. Ja pikk jupp kanalit on ära nähtud - oleks võinud tegelt jää kandvust kah proovida, aga miskipärast ei olnud erilist tuju. Ja puul pold ka väga viga. Tänud jalutama ajamast!
Ma ei kujuta ette kui ma oma autoga siia oleks tulnud. See oleks tähendanud seda, et kui praegu jala astuma oleks hakanud, siis järgmiseks päevaks oleks kohal olnud, sest minu auto oleks mitme kilomeetri kaugusele ju pidanud jätma. No läks seekord mul hästi, tänu saavad seekord kõik!
Ühel hetkel tundus, et edasi sõita pole enam viisakas ja läksime viimased paarsada meetrit jalgsi. Laheda puu küljes on aare. Aitäh peitjale.
Mõttes oli täna paar aaret noppida. See oli esimene. Kanal paistis jääs olevat aga proovima ei tahtnud kumbki hakata. Valisime teise tee. Tänud!
Lugedes eelnevaid logisid ning arvestades aastaaega, lähenesin mina hoopis edelast. Null probleemi. Sutz ja valmis. Tänud.
Viimasest otsimisest on jälle möödas pea kuu aega. Kuidas niimoodi arstist eemal hoiduda! Pole siis ime, et vahepeal ehk oligi miski vimm keres. Igatahes võtsime täna ometigi kolme aarde otsingu ette.
Jalutasime mööda kanali äärt mõnusad 2.4 km, jääle ei tihanud esiti minna. Pärast aardeleidu aga tulimegi ainult mööda kanalit tagasi, veel lihtsam maastik. Aarde leidsime hõlpsasti, viisakas peidus. Jalutajaid oli sutsu veel, ka koertega. Jalutuskäiku lõpetades tuli kaks meest vastu, aga ei tundunud geopeiturite moodi.
Täname Madist mõnusa jalutuskäigu eest! Aare korras, kaupa ei teinud. Igati meeldiv käik üle pika aja.
Terve päev paistis päike tööl aknast sisse ja kutsus õue ja ega ma suutnud siis lõputult "ei" öelda. Poolteist tundi oli tööpäeva ja kino vahel vaba aega ning Vaskjala-Ülemiste kanal tundus kõige mõistlikum valik millega seda tühimikku täita. Lennujaama poolt lähenedes imestasin, et küll on lai tee sisse trambitud aga ühel hetkel keerasid peaaegu kõik jäljed metsavahele ära ning mina sain tänu rajamärgistusele teada, et seal lausa (Mõigu?) terviserada on. Lõpus oli ka lihtne kuna sai lihtsalt Willemi ja Kaido jälgedes mindud. Alguses vale objekti juurde ning siis õige. Tänud metsa vedamast! V: lahtise kummikommi, EJ.
See kant mulle tuttav. Aardele lähenesin lõuna poolt ja kanali ületasin mõõda jääd. Aare leitud teisest vihje objektilt. GPSi ei kasutanud, Maa-ameti kaardilt jätsin paar vajaliku mõõtu meelde. EV J:sisaliku. Tänan!
Selle aarde juurde minekuks sai niru päev võetud, aga aare oli ootamas. Kuigi ma alguses suutsin temast mööda vaadata, siis teisel korral oli nägemisega paremini. Aitäh!
Olime valiku ees - Eurosport vs. tunnike värskes õhus. Erandkorras jäi peale teine variant ja geopäev sai kirja. Lähenesime aardepuule kanali äärt mööda ja jäime rajavalikuga rahule. Täname
Ei olnud mõnus jalutuskäik. Pimedas metsas, nimelt otsustasin lõigata, pole midagi meeldivat. Tagasitee valisin siiski viisakama. Aitäh.
Tänud peitjale. Mõnus väike jalutuskäik :)
Tegelikult üks mõnus jalutuskäik talvises metsas :)
Tänud!
Meie jaoks on nüüd seal kuskil Mõigus üks parkla, mida nimetame Madise aarete stardipolügoniks. Alati on seal ootel peksasaanud autosid, mõnel on isegi sussid jalast võetud.
Kulgesime mõnusas õhtupoolikus esiti siis vastutuult. Ilmastiku tõttu pidin mina sellel etapil vait olema (noh tegelikult ma polnud aga ega juttu keegi peale minu kuulnud). Tagasiteel oli tunne nagu oleks tuulevaikus, justnagu lendaks kuumaõhu palliga. Tore jalutuskäik, tänud Madisele.
Head Uut Aastat georahvale. Hea aare alustada uut aastat. Tänud peitjale.
Punkt järjekordsele geoaastale. Hea lihtne aare huvitavas kohas. Aare heas seisus.
Kavatsesin poodi minna ja tegin siis ringi sobivalt pikemaks. Kass jäi ka koju, nii et vantsisin üksinda 3 km maha. Kui mitte arvestada kahte kalameest ja hunniku parte, oli see üks kohutavalt mahajäetud, üksluine, igav ja hall jalutamine. Aare oli kenasti omal kohal ja logi sai kirja. Tänud.
Kuna ühtki keelavat märki ei näidanud ja mingi autotee justkui läks, siis kulgesin mööda seda niikaua kuni jäätükid juba liiga kõvasti kõhtu sügama hakkasid. Distants sealt aardeni jäi lühem kui silt lubab, ehkki edasi-tagasi kokku sai vast kilomeetri jagu jalgsi liikumist kah. Mõigu terviserada tuli üllatusena, eriti arvestades selle lehmaraja kvaliteeti, mille äärde silt püstitatud on. Geopeiturit muidugi ei morjenda põlveni ulatuv vedel sopp põrmugi, aga kuskilt viisakast otsast alustav pühapäevasörkija võib küll tiba pettuda :P Ise valisin pärast rohkem otse läbi metsa liikumise - sai puhtam ja kuivem tunne. Suvel on küllap ka raja seisukord parem. Aitäh kutsumast.
Täitsa arvestatav jalutamine oli. Linnakuma oli nii tugev, et lampi polnud enne lõppu vajagi.
Läksin tegelikult üldse mitte aaret otsima, vaid kassiga metsa jalutama. Kaardil aarde asukohta vaadates hakkasin aga vanduma, kuna see oli just see punkt, kuhu eelmine kord põrutasin, olles geniaalselt Palangu kingituse välja arvutanud. Kuna viimane kord õnnestus autoga praktiliselt kanali äärde sõita, mõtlesin, et ehk saab tänagi.
Sissesõidu juures tuli metsast välja perekond perekonna järel, kõigil kuusk kaenlas. Sain mõnisada meetrit sõidetud, kui hakkasid sügavad jäised lombid vastu tulema, kus rattad kohapeal ringi käisid. Õnneks jõudsin väikesele lagendikule, kust edasi ei hakanud enam igaks juhuks trügima, vaid lasin hoopis kassi välja jalutama.
Kass oli ülinördinud, et teda sellisesse kohta veeti, kus oli märg, mudane ja mitte üht rohelist rohuliblet. Hiirtest rääkimata. Teinud paar ringi ümber auto vahetpidamata jalgu raputades, otsustasin ta sealt õudsest paigast ära viia ning jalutasime hoopis paarsada meetrit kanali kaldaäärt pidi, kui autoga kalameeste parklasse jõudsin. Aarde juurde ei viitsinud ma siiski kassiga koos jalutada, nii et jääb järgmiseks korraks.
Enne värske advendiaarde avaldumist otsustasime teha väikese jalutuskäigu, et veri liikuma saada. Pimedas ja libedaga oli parasjagu tegemist, et kiire sammuga mitte pikali käia, samuti andis eelnev tugev kõhutäis kerge pistmise näol märku. Aardeni siiski jõudsime ja tagasi ka. Tagantjärele kirjeldust lugedes sai pilt nüüd hoopis selgemaks, et miks ja kuidas. Aitäh huvitava info eest!
Oleks lumi maas olnud siis oleks siia suuskadega tulnud, aga kuna seda niipea tulemus ei ole, siis tuli jala see tuim kilomeeter maha kõndida. Andsime päris hea tempoga minna ja saime naha soojaks. Hea ettevalmistus linnumaja jooksuks.
Valmistusime advendiseeria järjekordse aarde avaldumiseks.Aega oli meil piisava varuga ,et üks advendiseeria „võlg“ enne uue aarde avaldumist ära likvideerida :)
Väike jalgsimatk oli just paras ,et endi „mootorid“ soojaks saada.Õhtupimeduses avanesid päris huvitavad maastikuvaated-udune ilm,lõputu kanal koos kusagil taamal paistvate tänavavalgustus laternatega.Tarkovski filmide taustapildid tulid silme ette......Tänud aarde eest!
Jäime eile Margotiga telefonis lobisema ja siis läks nagu ikka, et võiks juba mõne aarde ka ära võtta. Vaskjala tundus just selline mõnus jalutuskäik olevat ning plaan sai teoks. Tänan peitjat, mõnus jalutuskäik.
Enne selle aarde otsimist olin kaks päeva haigena voodis passinud, nii et see jalutuskäik kulus nüüd igati ära. :)
Me otsisime Etheliga ühe kuuse alt ja Priit teise. Seekord oli Priidul rohkem õnne. :)
Tänud peitjale!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Nagu ikka pimedas kui Priit kaasas, leiab Priit:)
Täitsa mõnus jalutamine, ei teadnudki, et seal päris ametlik liikumisrada on. Koha peal valisin kõigepealt telefonile meeldinud kuuse, kuna see erilisi tulemusi ei andnud, siis võtsin järgmise. Seal läks juba ruttu. Tänud peitjale.
Päris mõnus õhtune jalutuskäik oli. Aitäh mikile, et mind üle pika aja kodust ehitustolmu seest välja ajasid - oli väga tore ja värske õhk ja liigutamine kulus igati ära :)
Väike aardetuur pimeduses, kuigi kell oli pärastlõuna. Leidsime täitsa korraliku parkimisplatsi metsas ning ilus korralik rada viis väikese ringiga aardeni. Vahepeal kustutasime lambid ära ning oligi piisavalt valgust, et näha, kuhu astuda. Lennujaam valgustab kaugele. Parkimisplatsile tagasi jõudes nägime auto all suht värsket vereplekki ning eelnevalt juba olime märganud maas joonistatud tüdrukut. Voodoo....?
Laupäeva hommikuseks jalutuskäiguks kodust linnulennult 3,7 km kaugusele jääv aare sobib ju suurepäraselt. Kanali ääres olid mõned kalamehed platsis juba kuid neil jätkus silmi ainult püügivahenditele. Leidmisega läks kiirelt. Aitäh!
Seekord valisime ootepunktiks Järve keskuse esise, sest see tundus kõige optimaalsem riskide hajutamise viis. Ootasime põnevusega ja kõrge valmisolekuga aaret ning oodatud hetkel selguski, et aare on GC lehel üleval. Miskipärast läks siis suuremaks kohmitsemiseks, telefonid ei tahtnud üldse koostööd teha. Kuidagi saime lõpuks kõik telefonid ühel hetkel tööle ja sõit võis alata. Tagaistmerahvas (mina ja Mihkel) valis välja "parema" lähenemistee, mis kohapeal osutus kuuskede surnuaiaks, kus kõndimine ei olnud eriti lihtne ja kiire, kuigi oli paarsada meetrit lühem. Kohapeal hakkasime just vihjeobjekte omavahel ära jagama, kui peitja minu otsimiskohast välja ilmus ja mind korralikult ehmatas. Kui keegi õhtusel ajal sealkandis kiljatust kuulis, siis see tuli ilmselt minu suust. Otsisime aarde üles, panime nimed kirja ning mugisime veidi peitja toodud komme, kuid kedagi uut ei paistnud meiega liituvat. Järgmisi nägime alles suure teeni jõudes, lisaks ilmusid siis ka aarde lähedusse mingid lambid. Oli mõnus õhtune jalutuskäik. Aitäh aarde eest!
Stardipositsioon seekord Järvel, sest tänaseks aarde võimalikuks valikuks olid kõik ilmakaared. GC-s avanes aare peaaegu pooltundi varem ning selletõttu jõudsime aarde juurde isegi enne aarde GP-s avanemist. Ehk nagu lätlane ütleks - saime kirja kontroll-logi, sest leidsime veel avaldamata aarde (eesti lehel). Peale aardeleidu mugisime kanali ääres komme ja ootasime kaasvõitlejaid. Komme jäi muudkui vähemaks, aga vilkuvaid taskulambi tulesid ei paistnud kuskilt. Hakkasime vaikselt kanali äärt pidi tee poole astuma. Lõpuks, kui teele jõudsime, tulid järgmised. Siis oli näha ka tulukesi seljataga, keegi oli valinud aardele lähenemiseks teise tee. Täname peitjat!
Seekord tasus Järve Selveri juures ootamine ära ning kui cachingu lehelt koordinaadid lõpuks googlesse kopeeritud said, siis oli sõita vaid veidi alla veerand tunni. Mihkel teadis kanti ning leidis kaardilt ilusa parkla, kust peaaegu aardeni metsasiht viis. Ainuke probleem oli see, et see siht oli rohkem kuuskede surnuaed, kui tore metsarada. Ukerdasime seal tüügaste vahel ning nii ees kui taga jäid taskulambid aina kaugemale. Kanalile lähemale jõudes siiski vahemaad vähenesid ning aarde juurde jõudsime enam-vähem õigel ajal. Leidmise au kuulus Liisile, kuid igaüks sai seejärel ise peidiku tuvastada. Peitja jagas kommi ning ootasime veidi ka järgmisi, kuid kannatust nii palju ei olnud, et need kohale oleks jõudnud. Tagasi läksime mööda palju meeldivama maastikuga kanaliäärt, kus jalgu tunduvalt vähem tõstma pidi. Aitäh!
Aaret saabusime ootama Laagri Statoili juurde juba kell 8. Nagu ikka, panime 21.10 mootori tiksuma ja minut hiljem auto veerema. Järsku jäime seisma, kuna seda, mida ootasime, ei juhtunud. Otsustasime siis max. kella 22ni oodata. Aarde avaldudes käis kiire mõte, kas minna või mitte. Otsustasime siiski minna. Tee aardeni oli kiire (Spidokas 70nel, Järve peatusele lähenedes märkasin järsku patrulli kiirust mõõtmas ja võtsin ruttu tuurid alla, õnneks ei hakatud mind peatama, edasine tee möödus igaks juhuks lubatud piirmääras). Algul saabusime autoga kuhugi X-külla, kust viis märg maastik aardeni. Ots ümber ja nata paremasse kohta. Hakkasime just jalgsimatka alustama, kui tuli vastu peitja koos esmaleidjatega. Kiire Madise poolne kommipaus ja edasi, kuna kauguses paistis kellegi taskulambivalgus. Selgus, et tegemist oli Iksidega, kes olid kuskilt lõikeka leidnud. Lõpuks olime siis kolmandad kell 22.20. Aitäh peitjale aarde eest ja kanalit tutvustamast.
Täna võtsime oma positsiooni sisse Laagri statoili parklasse kuna arvasime, et aare tekib jälle kodukanti. Kui aare avaldus mõtlesime kas minna või mitte minna, ikka minna. Algul sõitsime üldse valesse kohta ja siis lõpuks jõudsime metsas kuhugi jõe äärde ning alles hiljem taipasime et aare on üldse teises kohas, ruttu auto juurde tagasi ning siis võtsime suuna õigesse kohta. Kohale jõudes avastasime esmaleidjate seltskonna ning siis hakkasime ka ise nulli poole liikuma. Tee peal nägime ka teisi otsijaid ning aarde leidsime kolmandatena kell 22:20. Tänud mõnusa õhtuse jalutuskäigu eest.
FTF kell 21:27
Et see advendiseeria täiesti raisku ei läheks, otsustasin ka vähemalt ühe korra kaasa lüüa. Kui aare kell 9 avaldus, tekkis autos väike segadus ja sõitma hakkamine venis. Aardele lähenemiseks valisime lühima tee, mis ei osutunud parimaks valikuks, sest metsasiht oli tihedalt maharaiutud kuuski täis. Lõpuks me siiski jõudsime kohale ja hakkasime otsima. Tegime kohe osade jaotuse, et kes millist vihjeobjekti uurib. Liis valis kohe õige koha ja see sai talle saatuslikuks, sest sealt hüppas välja peitja, kes teda korralikult ehmatas. :D Pärast sõime peitja pakutud magusat ja vaatasime lootusrikkalt parkla poole, lootuses näha teiste peiturite lampe, aga kedagi ei tulnud. Jalutasime siis mööda kanali kallast teeni ja kohtusime seal järgmiste otsijatega, kes rajale suundusid. Aitäh!