Palang on oma kingituse ammu kätte saanud ning kui juba harvesteri/mootorsaega minnakse aaret otsima, siis on aeg kodinad kokku pakkida seal.

 1 

Esimese punktis käisin vist mingi paar aastat tagasi. Kuna poiss autos magas,siis ei hakanud tookord teda liiga pikalt yksi jätma ja lykkasin l6pu kylastamise tulevikku. Täna siis oligi see päev kui tulin l6ppu kylastama. Vihjealuse objekti isegi leidsin aga kui tavaliselt on nad vertikaalasendis, siis siinne pikutas väsinult horisontaalis. Terve ala peal oli harvendusraiet tehtud ja tops oli arvatavasti saemehe pilku pyydnud. See oli puu kyljest eemaldatud ja arvatavasti rändas saemehe kotis kuhugi prygikasti. Tiirutasin m6nda aega seal ringiratast aga ei hakanud miskit silma. Konsulteerisin ka peitjaga, aga kuna olin tulnud ilma geokotita, polnud uut stardikomplekti kaasas millega tyhja kohta asendada. Ei tasu nende kingituste lahtipakkimisega ikka liiga pikalt venitada ;) Peitjale siiski tänud jalutuskäigu eest ;)

Lõpus on raietöid tehtud ja aare on kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leitud.

Leitud

 1 

Hea lihtne mõistatus ja kohapeal läks ka kähku. Konteineri kinnitus puu külge pole minu silmis just kõige viisakamalt lahendatud.

 1 

Pisut sai pommitatud geokontrolli ja lõpuks saime edasi jalutada. Aaret oli juba päris kaugelt näha.

 1 

Mälestuskivi juures läks kõik libedalt ja koordinaadid said paika. Eemalt paistis ähvardavalt sinine taevas ja peagi saime kraevahele natuke vihma, lörtsi kui ka rahet. Aarde juures metsa-all oli vaikne ja mõnus ning lootsime, et sellega on tänane ilmataadi üllatus lõppenud. Kuid selles me eksisime. Tagasiteel hakkas ikka korralikult kallama ja kui auto juurde jõudsime, siis lausa tilkusime. Vahel tundub, et veetakistuste ületamine on turvalisem kui lihtsalt mööda sirget teed ühe aarde juures käia. Kuuseke, mille küljes karp on, on vahepeal korraliku kasvuspurdi teinud. Kahjuks on nüüd juba hilja ja pael on nii puu sisse kasvanud, et seda enam kätte ei saa.

tänud! :)

 1 

Avastasime uut piirkonda enda jaoks. Praegusel ajal lennuliiklus vähe hõredam, seega väga palju pealtvaatajaid meil ei olnud. Mõned pisikesed moosiriiulid siiski harjutasid õhkutõusmist. Nullis purssisine üht ja lugesime teist. Lõpus läks samuti sujuvalt. Tänud siia kutsumast!

Leitud

 1 

Eeltöö oli spetsialist juba varem ära teinud ja minu ülesandeks oli kaasa jõlkuda. Leitud, logitud. Ettevaatust: igasugused kraavikaldad on praegu sealkandis kahtlaselt libedad.

Leitud

:)

 1 

Üritasin sotti saada, kuidas ma telefoni äpist aru peaks saama, et milline mõistatus mul lahendatud on ja kuidas ma seda kohta näeks, kuhu otsima tuleks minna. Midagi nagu sain aru ja mingi osa jäi ähmaseks. Mulle võiks ikka keegi sellised asjad näpuga ette näidata, sest mis kasu sellest on, kui Sul on kodus televiisor aga seda tööle panna ei oska. Noh minuga aegajalt umbes nii ongi, mitte muidugi otseselt. Kõige selle jamamise peale hakkas silma käesolev aare, mille ma siis mõne hetkega ära lahendasin ja ei saanud aru, et mida ma siiani oodanud olin. Ah, see on nii minulik. Pika mõtlemisega seal, kus see on otstarbetu, kole järsk ja kärsitu seal, kus oleks just vaja lasta asjadel seedida.

Igatahes lahendasin ära ja kuna ilm oli ilus, siis kibelesin kohe otsima minna ja kuna sündmuse "Geo-orienteerumine" alguseni polnud just palju aega jäänud andsin aga pedaalidele valu.

Oh see koht meeldib mulle, seal võiks kasvõi niisama mõtteid mõlgutamas käia.

Aarde poole sõites kohtusin rebasega, kes näis olevat üllatunud minu siinviibimisest. Heitis mulle mitu paljuütlevat pilku ja peitis end heina sisse ära.

Aarde poole liikudes olin nagu aru kaotanud ja usukusin mobiili, kes mulle täielikku kägu ajas. Enne, kui sellest aru sain olin mitu korda paarsada meetrit edasi/tagasi sõitnud. Lõpuks saatsin ta pikalt ja toksisin asukoha gepsu, kes oli alguses mobiiliga mestis ja ei näidanud mulle midagi, kuid peale restarti taltsaks muutus ja mind sääskede söödaks juhatas. Oh appi, kui palju neid seal oli. Ei jõudnud kokku lugeda, mitmel vere imemine viimaseks korraks jäi.

Tagasiteel oli rebane minu olemasolu justkui unustanud ja küünitas nina kraavi suunas, kena kohev saba teel ilutsemas. Aeglustasin sõitu, et seda hetke nautida. Vaeseke ehmatas taaskord ja pani ajama.

Huh, milliste tehniliste totruste peale hulk aega lihtsalt kadus. Nüüd polnud muud, kui taas taldadele valu anda ja õigeks ajaks sündmusele jõuda. Jõudsin ka, jes :)

Aitäh mõnusalt kerge mõistatuse eest!

 1 

Piirkonna külastuse peamine eesmärk oli imetleda saabuvaid ja lahkuvaid lennukeid. Peale mitmeid mööduvaid mürisevaid raudseid mootoritega vorste tekkis huvi ka aarete järele. Täiesti üllatuslikult asus üks päris lähedal. Sinna suunas seadsime ka sammud. Mootorimüra kõrvus helisemas jõudsime juba varem tuttavasse kohta. Geopeitus on ka varem andnud põhjuse seal käia. Mõistatus lahenes kiirelt ning ka aarde leidmine ilma GPSita toimus igati sujuvalt. Lisasime aardesse ühe valge koera. Mõni kirjutusvahend võiks seal ka olla. Muidu oli kõik korras.

Leitud. Aitäh!

 1 

Kudas muidu lihtne maastik teha endale 4.5 raskuseks? Lihtne. Mine seda otsima paksu lume ja tuisuga.

Auto jäi koos mugudega tõkkepuu juurde lennukeid vaatama. ja sealt jala edasi. Ega neid lennukeid seal palju näha ei olnud. Kogu jalutuskäigu jooksul liikus 4 lennukit ja selle aja jooksul sõitsid sahad kuus korda mööda rada.

Mõistatuse osa oli lihtne.

Viimased 100 meetrit aardeni oli aga paras katusmus. Kraavid olid nii kinni tuisanud, et sügavusest said alles siis aru kui vööni lumme vajunud olid. Peidukas ise on ikka väga julge. Aga nuh seal kandis saab seda lubada.

Kraav

õhtu hämaruses 4km jalutamist ja 3/3st käes ;)

 1 

Üsna tuuline ja kohati väga mürarikas paik. Pealinn jälle uue nurga alt nähtud. Täname.

 1 

Kui täna Liisi aarde juures jäin häbisse, siis siin sain õnnes lihtsa matemaatikaga hakkama. Väljas oli vastikult külm tuul. Tõmbasin kapuutsi silmini ja rühkisin tuulele vastu. Õnneks tagasitulek oli kerge. Hüppa õhku ja tuul lennutab sind ise tagasi. Tänud peremehele aarde eest.

 2 

42 6/7 ja ühtlasi 35 järjestikune päev aardeid leida :).

Tänane päeva-aare tõi meid hukkunud lendurite mälestuskivi vaatama, uskumatu lugu ikka, kuidas selle Aerofloti ekstöötajate loodud ettevõtte lennukitega aina juhtus ja juhtus midagi kõigest 8.a. jooksul (1996-2003), kokku tervelt 20 korda! Selle konkreetse lennuki allakukkumise uurimiseks alustati kriminaalasi ja firma lennusertifikaat peatati, menetluse käigus tuvastati koguni, et mootorite hooldust tõendavad dokumendid olid võtsitud aga kuna polnud alust väita, et võltsimine põhjustas allakukkumise, uurimine lõpetati… Õnneks enam firma ei tegutse. Kivi vaatamatoomise eest aitäh, polnud enam meeleski, mis meil siin kõik juhtunud on.

Logimise kõrvale maiustasime viimaste vaarikatega :)

 1 

Täna õnnestus lõuna aeg üks väike aardeotsimine teha. Võtsin Marise töölt peale ja vaatasime mis lähim asi on. Selgus, et see võiks sobida küll. Aare ise oli muidugi esimesest punktist tunduvalt kaugemal kui oleks oodanud, kuid kiirel sammul sai siiski ära käidud. Huvitav paus oli lennuväljal nii kaua kuni arvutasime ja otsima läksime. Mitte ühtegi lennukit ei liikunud üheski suunas. Kui tagasi raja äärde jõudsime, siis tõusis järjest kaks lennukit ja üks maandus, seda kõike suht lühikese ajaga :D Aarde eest tänud!

Põnev oli siin kõndida. Ma esimest korda siin. Aitäh!

 1 

Pole samuti kunagi varem siin lennuvälja küljel olnud. Lahe oli vaadata lennukeid tulemas ja minemas. Aitäh peitjale!

 1 

Kui juba siin kandis olla, siis külastasime ka seda aaret. Polegi lennuvälja varem selle külje pealt vaadanud. Tänan.

 2 

Ajasime end keskpäeval kodust välja, ja kui päevakava oli polikliinikus viie minutiga läbitud, siis käisime söömas ja tekkis mõte selle aardega õnne proovida. Sõitsime trammiga Lennujaama peatusesse ja sealt algas jalutuskäik mälestuskivini. Mu kaardil paistis esimese hooga ka üks väheke otsem tee, kuid tegelikkuses oli see lennujaama territoorium ja sain ikka korraliku teekonna maha marssida. Puhas rõõm tänases päikesepaistes ja kevad on juba täitsa käes. Mõistatuse osa oli lihtne ja suundusin kõige otsemat teed logima. Lumi oli pealt jäätunud ja kandis hästi. Konteiner paistis juba kaugelt silma, aga kättesaamine oli veidi komplitseeritud: Jasmiin magas kandekotis ja üht kätt pidin xhhfx jaoks kasutama ja teisega siis askeldasin konteineriga. Aitäh! ;)

*Olen kindel, et nüüd, kus ma muljetasin kodus oma tänasest georetkest, siis Josten soovib ka näha lennurada lähemalt.

 1 

Mõistatust lahendades ma veits imestasin enda üle, miks ma seda siis ei vaadanud, kui siinkandis eelmine kord käisin.. Ilmselt sellepärast, et saaks jälle tulla. Tulingi siis kohe ringiga läbi metsa. Aarde juures selgus, et taskulamp taskus tühi..tagasi tulin siis pisut otsem, sest kuidagi järsku oli pime. Aitäh, tore mets.

 1 

Turvamasin sõitis õnneks teiselpool võrkaeda. Kopter müristas ja igasugu värvilisi teraslinde kord maandus või tõusis kõrgustesse. Tänud peitjale.

 1 

Kuna "Tunne Eestimaad" aarde koordinaadid olid meil varasemalt teada ning plaanisime seda vormistama minna. Siis sai otsus vastu võetud ning proovida ka selle aardega õnne. Ega väga palju nuputama ei pidanudki, kui saime rohelise tule ning seadsime sammud nulli poole. Aare kuiv ning korras. Tänud!

 1 

Kuna täitsa juhuslikult saime teada, et see aare seal on, siis tuli ta lihtsalt ära logida. ja nii lihtne see oligi. Tänud!

 1 

Pidin Kaupot natuke moosima, et lennuväljale läheksime, sest millegipärast ei võlunud teda mõte jalutuskäigust metsaveerel. Pimedas. Ja mõõdukas lumetormis. Tal olid teised, mõistlikumad plaanid. Õnneks jõudsime kompromissini ja läksime ikkagi lennuväljale:) Täitsa tehtav mõistatus, aitäh!

 2 

Lisasin geokontrolli, siis on kindlam tunne otsinguile minna.

 1 

Tänud! Möödaminnes lahendatud ja leitud! TFTC!

 2 

Suvel ma korra seda aaret juba otsimas käisin, kuna geokontrolli pole siis tuli usaldada enda arvutust. Saanud numbrid kätte suundusin metsa, no kohe väga sügavale, et lausa piinlik tunnistada. Leidu aga ei tulnud. Korra käisin veel tahvli juures ära ja tegin veel paar arvutust. Õnneks need koordinaadid olid palju lähemal ja tegin teisegi metsa ringi ära. Kahjuks panin jälle puusse ja jäin leiuta. Nüüd jätsin aarde mõneks ajaks rahule kuni enne jõule oli vaja kuusepuud metsa otsima minna. Äpi poolt üks potensiaalne kuusemets pidigi olema just seesamune kuhu aaregi peidetud. Tookord lasin aga ennast vääriti liiklusmärkidest eksitada ja külvasin sellega eetris niisama segadust. Vabandan oma rumalusest tekitatatud olukorra pärast! Kolmandale katsele tõi mind siia üks teine vahva mõistatus. Äkki tuli meelde, et mul ju piltki vajalikust materjalist tehtud ja nii ma sain kodustes tingimustes päev varem taas arvutada ja nii sain lõpu kohaks hoopis neljanda variandi. See oli neist eelnevatest palju potensiaalsem ja tasus külastamist. Olles siis selle ühe teise vahva mõistatuse esmalt ära noppinud oli tagasiteel ka Palangu kingituse kord. Lõppu jõudmine pani muigama, alles ma istusin siin 20 meetri kaugusel pea 5 minutit kraavis kinni. Karp ise oli kaugele näha ja vormistamine käis kiirelt.

Tänud.

 1 

Olin seda aaret varem vaadanud, aga kuna siia väga ei satu, siis lükkus tulevikku. Täna siin kandis olles ja teist aaret otsides, ei meenunud see üldse. Miki piiksutas, et oled seal, pildista mälestuskivi ja rohkem ei sõnagi. Tegin plõksu ära ja suundusin teist aaret otsima. Tagasi auto poole minnes hakkasin alles süvenema, et milleks pilt? Alguses puiklesin vastu, et vaja ikka koju lipata jne, aga kui mõistatus lahendatud, oli pilt selge, et selle aarde nopime ära. Oli vist Rometi päev, sest märkas aaret kohe. Panime logi kirja ja lippasime auto juurde tagasi. Aitäh!

 3 

Märkide järgi saan aru, et autoga edasi liikumine on keelatud. Jala liikumise keeldu ei paista olema seal, nii et aare peaks kenasti leitav olema ikka.

Täna oli meie peres tähtis päev. Plaan oli lastega metsa minna ja omale ise kuusk valida. Lähim soovituslik koht oli RMK poolt lennuvälja tagune mets. Panime siis plaani kokku, et võtame kuuse, vaatame lennukeid, nuputame mõistatust ja kui hästi läheb, siis logime ka ühe aarde ära. Lähenesime Tartu maantee poolt piki lennuvälja piiri. Olime peaaegu juba mälestusmärgi juures kui koperdasime keelumärgi otsa. Nujah, proovime siis mujalt, äkki õnnestub. Võtsime suuna lennuvaatlus torni poole, see oli puhta tara ja tõkkepuude taga. Tiirutasime ka tulutult Mõigu vahet, ei saa ei metsa ega mälestusmärgini. Mööda Tallinna ringteed otsisin veelgi teeotsasid aga ei miskit. Lõpuks olime teisel pool väljas ja proovisime Soodevahe poolt läheneda. Olles niigi juba kahte märki eiranud jõudsin lõpuks märkide väljale, keelavaid märke oli igas teeotsas, iga natukese aja tagant. Vägagi üheselt oli mõistetav et võõraid sinna enam ei soovita. Olles seal suvel käinud, siis tean et siis neid märke seal ei olnud ehk need on üsna hiljuti sinna lisatud. Minu silmis on see aare nüüd legaalsel kujul lahendamatu. Mõni juriidiliselt pädevam tegelintski võiks asja üle vaadata. Ehk see aare jäi leidmata. Kuuse siiski saime aga seda ka mitte sellest metsast vaid Kangru poolt.

 1 

Siin kulutasime rohkem aega startivate lennukite vaatlemisele. Aarde leidsime muidugi ka. V: TB.

 1 

Siin kulutasime rohkem aega startivate lennukite vaatlemisele. Aarde leidsime muidugi ka. V: TB.

 1 

Pimedas oleks peaaegu end sinna soppa kinni sõitnud. Õnneks viimasel hetkel rallilikku kurvi võttes pääsesin. Edasi jala ja leid olemas. Ja pärast siis auto pessu :D

Leitud.

 1 

Tegin täna rattaga treti ümber Ülemiste järve ja nii sattusin ka üle paljude aastate Mõiku, kus kunagi oli sugulastel suvila. Väiksena kartsin väga õhkutõusvate lennukite vilinat. Vahepealsete kogemuste põhjal arvasin, et see ei häiri mind ja lastel on lihtsalt liiga terav kuulmine, aga võta näpust - seal on see endiselt kuidagi eriti kohutav, ei tea, kas mets kajab vastu? Ma ei teadnudki, et see on tallinlaste hulgas selline ajaveetmiskoht ja et nii palju rahvast käib lennukeid vaatamas. Mälestustahvli juures põlesid küünlad ja istus kaks noort mugu, kes mind üsna teraselt jälgisid. Püüdsin sõidu pealt read kokku lugeda. Arvutasin koordinaadid ja need olid ikka väga metsas. Sõitsin teistpidi mööda ja parandasin lugemit. Igaks juhuks otsisin netist ka pildi üles ja korrigeerisin koordinaate veelgi. Need osutusid õigeks ja lõpus läks kiiresti. Ega seal venitada ei saanudki, sääsed ja parmud ründasid. Tagasiteel nägin ka paari väikelennukit õhku tõusmas, need nägid suurtega võrreldes välja kah nagu sääsed :) Aitäh aarde eest!

Möödasõidul kiire leid, tänud.

 1 

Sõitsin rattaga nulli, arvutasin ja logi sai kirja. Tänud.

 1 

No kingitud hobuse suhu tõesti ei tohi vaadata. Ja ma ei saa aru, mis mudast ja tüma maast siin räägitakse. Autoga läksin 50 meetri peale, oleks veel lähemalegi saanud aga jalad tahtsid ka ju jalutada. Enne aaret kargas maa seest välja hiiglama suur jänes. Kui ta maa peal oleks olnud, ma oleks ju teda näinud. Vähe ära ei ehmatanud. Kui kingitus, siis palju õnne Palang!

 1 

Pühapäevahommikuse rattaringi teine peatus. Mina käisin lastega metsas ragistamas, Meelis valvas eemal rattaid. Metsast tulles tegi geopõnn (3a) issile aarderaporti (kus asus, mida sisaldas) ja teekond võis jätkuda.

 1 

Iga päev mai kuus aarde leidmise plaan kukkus läbi. Mõtlesin uue välja, prooviks parandada oma skoori järjestikuste aarde otsimise päevadega. Hetkel GC lehte vaadates, tundub, et see ei tohiks ületamatu olla - hetkeseis on 8 järjestikkust päeva. Tulin teisele katsele. Päevasel ajal on see tee isegi populaarsem kui õhtusel ajal. Jõudsin järeldusele, et inimestel on ju ilmselgelt lennukiarmastus, sellepärast nad ei suudagi siit eemale hoida. Ühe hobi sõltlane, ei hakka teise ala sõltlast arvustama. Auto jätsin samasse kohta kus eile ja katsusin märkamatult kohale jalutada. Aitäh! EV J: TB

Mitteleid 4/6 Jõudsin hämaras kohale, üks auto ootas parklas ees. Jalutasin tahlini ja panin numbrid paika. Auto liikus nii 100 meetrit edasi ja jäi seisma. Siis veel 100 meetrit ja jäi seisma. Ootasin veel natuke - liikus veel 100 meetrit ja jäi seisma. Tundus kahtlane ja ega ma tegelikult ei tahtnudki teada saada, mis ta seal teeb. Pöörasin otsa ümber ning koordinaat jäi GPSi oma aega ootama.

Leitud.

 1 

Mõistatus sai lahendatud. Veidi lennukite maandumisi ja tõuse seiratud. Aaregi leitud. Säras juba kaugelt. :-)

 1 

Varakevadine hommik. Päike paistab, lilled koguvad alles jõudu, et peagi õide puhkeda. Seevastu metsalinnud laulavad ja jutustavad omavahel valjult mitmel viisil. Suured alumiiniumlinnud ei kuku alla vaid püüdlevad jõuda kõrgustesse, kuid seejuures jäävad oma helidega kaugelt alla metsalindude kaunile koorile. Pinnas on pealt veel veidi pehmevõitu, kuid ei ole midagi hullu. Aare ise tervitas juba eemalt. Tänud.

 1 

Tänase leiu ja logitud mitteleiu vahele jäi tegelikult üks külastus veel. Lähedal olevat kanalit külastades viskasin pilgu mälestuskivi suunal ja taaskord oli see koht hõivatud. Täna pärast lõunasööki lootsin, et normaalsed inimesed samuti söövad ja ei vaatle lennukeid mälestuskivi kõrval. Lolli lohutati ja saingi kõik andmed kätte. Lõppu pääsemine aga ei olnud sugugi nii lihtne kui kaardilt tundus. Tennised ja teksade sääred said igatahes uue värvikirme endale muda näol peale. Olgugi, et autos olid ka kummikud aga kes see viitsib 30 meetrit enam tagasi minna. Karbi leidmine oli kogu aarde juures kõige lihtsam osa. Lisaks karbile leidsin maast ka osa sisu. Geopeituse õpetus sai tagasi asetatud aga üks läbivettinud esmaabipakike tuli minuga kaasa. Aitäh aarde eest!

 2 

Mälestuskivi poole sõites märkasin, et tegemist on ühe väga populaarse ajaveetmise kohaga. Terve tee äär oli autosid täis. Täpselt mind huvitava kivi kõrval oli samuti üks auto. Esimesel möödasõitmisel ei suutnud ridu kokku lugeda ja silma jäid pigem autos viibivad isikud. Käis joomine ja suitsetamine. Mõtlesin natukene ja hindasin ebamugavuse astet nende kõrval seisma jääda liiga suureks ja teisel möödumisel sõitsin tuima näoga mööda. Proovin mõnel tööpäeval ja sellisel kellaajal kui ei ole lennuliikluse tipptund tagasi tulla.

Aare leitud ja logitud.

Tänud peitjale.

Üllatavalt kiirelt läks, tänud peitjale!

 2 

Siin oma lollus karistas. Ei muutnud ühte arvu õigeks ja avastasin end keset tühja lagendiku. Mitte ühtegi kuuske ka ümbruskonnas näha polnud. Kõne koju aitas õigele rajale tagasi. Aitäh.

 1 

Parkimiskohani läks libedalt, aga edasi..no johhaidii.. Oli see alles mülgas. Esmapilgul paistis täitsa süütu lahe plats olevat, aga hoolega tuli valida astumiskohta, et vähegi kandvamaid kohti leida. Aarde endaga läks juba kiiresti. Aitäh peitjale.

 9 

Kui aardenimes veel üks N täht juures oleks, siis paistaks see juba sootuks kahtlase ärina... Aga noh, eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel. Igatahes nulli kõrval seisid kaks töötava mootoriga väga ebageopeiturlikku sõiduvahendit - liiga kallid mudelid, liiga ebapraktilised, liiga musta värvi ja mis peamine, liiga puhtad! Omanikud ise (umbes Dima-25 ja Vladik-28) tõmbasid täpselt mälestuskivi ees suitsu. Nagu seda tüüpi tüüpidel ikka, jätkus neil juttu pikemalt kui sigarette. Marssisin tuima näoga letti, tervitasin omas keeles, millele vastati viisakalt, kerge aktsendiga ning Vladik võttis taskust välgumihkli valmis, et mulle tuld pakkuda. No muidugi, miks muidu keegi siin niimoodi peatuse peaks tegema, küllap siis auto sigaretisüütaja rikkis. Aga ei, ma astusin resoluutselt mööda ja tegin mälestustahvlist pildi nagu pühendunud turist ikka - täielikus pimeduses suvalisel tühermaal lennujaama taga :o)

Edasine kulges juba tavapärases rutiinis: õiged arvutused, viga tulemuse gepsu sisestamisel, ühe absoluutselt ebavajaliku punkti külastamine, mõningane hämmastus, mõningane otsimine, sügavam hämmastus, arvutuskäigu kontroll, koordinaadi kontroll, mahlane vandesõna, lõppu minek, logimine, statistika+1, tänud.

 1 

Paras ikaldus oli selle aardega. Enam ei mäletagi, kas käisin 3 või 4 korda. Alati oli mingi liikurvahend parkimas või tegutsemas ja nende ees ma metsa suunduda ei soovinud. Täna õnnestus lõpuks logima päterdada.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale. :)

 1 

Tulime, nägime ja leidsime. Lennukeid nägime ka, aga neist ühtegi korralikku pilti ei saanudki. Need mittekorralikud jätan avaldamata, ei hakka planespotteritele huumorit tegema.
Aitäh.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Minu jaoks täitsa avastamata koht. Siit on tõesti hea tõusvaid ja maanduvaid lennukeid vaadata. Aitäh!

 1 

Algul ei saanud koordinaate klappima, näitas kuskile lennuväljale. Aga õnneks saime ruttu pihta kus vea tegime ja siirdusime lõppu. Hea, et maapind külmunud oli, muidu oleks küll tee lõppu väga sopane olnud.

 1 

Väike aardetuur pimeduses, kuigi kell oli pärastlõuna. Mälestuskivi polnud enne näinud, seevastu UFO-de maandumisplatsi sealsamas lähedal küll. Kiired arvutused ning suundusime otsima. Pimedas on ikka hoopis teistmoodi, käisime mitmed objektid läbi enne kui valgus õigele langes. Noorgeopeitur magas autos õiglase und. :D Tänud siia juhatamast.

 1 

Lähedal asuv advendiaare meelitas seda aaret ka logima, üle külmunud maa oli päris meeldiv aarde poole sammuda, aitäh!

 1 

Peale uue advendiaarde otsimist sai ka siin ära käidud. Mulle see koht meeldis, sai üle kraavide silgata ja lennukeid nägi ka. Aitäh aarde eest!

 1 

Kui aare avaldus, siis teadsin, et kivi on tuttav seiklemise aegadest, et kiiret pole, sest kant juba külastatud ning vast kunagi satub uuesti ka sinna. Ja kui nüüd siia samasse kanti ilmus advendiaare ning õhtusel "kiiruskatsel" juba siia sattusime, siis oli kange tahtmine teha kaks aaret ühe korraga. Tore, et see mõte õnnestuski teoks teha. Tänan kõiki osalejaid :)

 1 

Siin oli järgmine loogiline peatus, sest kõigil oli see aare leidmata. Aitäh!

 1 

Mälestuskiviga olin tuttav ja eeltöö sain kodus ära tehtud. Täna mõnusalt jalutuskäigult tulles tegime siin väikse vahepeatuse. Lõpu lähedal seisis hall töötava mootoriga auto kust meie lähenedes väljunud meesterahvas päris, kuhu me läheme? Ajasin natuke viisakat sousti talle ja enne lahkumist käisime Oliveriga ikkagi logimas ära, Elve jäi autosse ootama.
Paari lennuki õhkutõusu nägime ka seal viibitud aja jooksul ära.

 1 

Iga aarde jaoks on oma aeg. Nii lasime külmapoistel mudaväljad parketiks külmutada ja täna oli muretu astumine nulli. Tänud!

 1 

Fotoga aitas isand Google, jalavaeva kergendas emand Kirsike...kõik kõva ja külmunud, kähkukas selline) Aitäh!

 1 

Virtuaalse kivikülastuse ja arvutused tegin aarde avaldamise päeval ära, täna siis võtsin selle jalutuskäigu lõpuks ette. Alguses läks nagu päris viisakalt, kuni jõudsin logides lubatud mudaväljani. Õnneks oli maapind piisavalt tahe ja väli osutus üllatavalt lihtsasti läbitavaks. Käisin panin nime kirja ja jalutasin tuldud teed tagasi. Tänud peitjale, täitsa huvitav koht.

 1 

Täitsa mõnus aare. Kõik oli loogiline ja lihtne ja klappis. Tänud peitjale.

 1 

Andmed olid juba pikka aega olemas, kuid siis ei tahtnud lakk-kingaga mudasse sukelduda. Nüüd oli paar miinust teekonna oluliselt lihtsamaks teinud. Hea mõnus mõistatus, aitäh!

 1 

Teises punktis tänasime ilmataati - pinnas oli meeldivalt kõva. Tänud

 6 

Kuigi oleks võinud ju autoga sõita peaaegu lõpp-punktini välja (tegelikult olidki autojäljed näha umbes paarkümmend meetrit konteinerist), otsustasime siiski auto jätta Mõigu piiridesse, Jägala kanalistki kaugemale. Eile kui meil minek pooleli jäi, pidas kaitseliit siin õppust ja selgus, et õppus jätkus tänagi. Saalis neid sõdureid päikesepaistel autodes aga patrullisid ka mitmetes kohtades, relvi oli nii kergemaid kui raskemaid. Aga ega see asi väga korras neil polnud, sest kohati olin mina relvale märksa lähemal kui mundris omanik. Nii vist ikka olla ei tohiks. Aga see oli vaid väike vahepala. Tegelikult kulutasime palju aga selfide tegemiseks langevate ja tõusvate lennukite taustal ja seega sai meie ligi 4 km pikkune matk igati toreda sisu. Teraslindude ja terasliblikate vastu tundsid huvi ka teised - kohtasime ka ühte künkal fotokaga lennukeid jahtivat "ornitoloogi". Matk väga meeldis ja seega jätsime siia ka ühe ränduri ootama uut reisikaaslast.

Plane spotting selfie 1

plane spotting selfie 2

plane spotting selfie 3

Kaitsevärvides loodus

Kaitsevärvides relv

 1 

Liikusime siinkandis õhtul kella 11 ajal täitsa muretult. Ei sõdureid, ei autosid, ei kedagi. Nii saimegi oma info kätte ja nii saime ka aarde kätte. Kiretult ja emotsioonitult, isegi muda ei olnud enam. Tänud.

 1 

Hea et Palang ei pidanud mööda seinu üles ronima ja sai statistika jonksu. Ka see on hea, et täna saime meie nimed kirja vaatamata lähenemisteed piiranud soldatitele kes ilmselt mingit õppust pidasid. Aitäh!

 2 

Kõik läks sinnamaani libedalt,kuni auto juurde peale logimist naasesime.Üks suht umbkeelne onkel tahtis teada mis oli meie metsaaluse külastuse eesmärgiks.Viitas veel mootorsõidukiga liiklemise keelumärgile mida küll kusagil siin ei märganud.Ennast ta lähemalt ei tutvustanud,kuid jäi mulje ,et hoiab lennujaama aiatagusel kiivalt siiski silma peal.

Read ja numbrid kokku loetud!

 1 

Enne advendiaaret otsisime selle üles. Hämmastavalt palju oli lennukivaatajaid, ise ei näinud/märganud ühtegi õhku tõusu / maandumist. Olen selle tee rattaga läbi sõitnud, lõuna pool oli igavesti kehva sõita. Pilpaküla oli omaette vaatamisväärsus. Aare tuli lihtsalt ja mõnusalt.

 1 

Minu jaoks on see lennukite vahtimise hobi alati natuke müstiliseks jäänud. Olgu, ühte-kahte õhkutõusu või maandumist on ju vahel tore vaadata, aga et lennuväljade kõrval pea alati autorivi on, jääb juba arusaamatuks.

Eks seekord oli ka nii, et kui kohale hakkasime jõudma, parkis üks ekipaaž just mälestuskivi kõrvale. Küll nad võisid rõõmustada, et me otse teisele poole parkisime ja neist kahe meetri kaugusel taskulampidega mälestuskivi uurima hakkasime :)

Nagu tavaliselt Madise loendamiste puhul, tundus ka seekord kõik klappivat, seega suundusime rahulikult edasi. Õnneks oli kerge miinuse visanud, seega Inga logist meenuv mudaväli oli kenasti tahkeks muutunud ja saime üsna rahulikult logima suunduda. Aitäh peitjale!

01185

 1 

Vaatasime lennukeid ja leidsime aarde. Tänud!

 4 

Mulgi on selle aarde null seiklemise aegadest tuttav. Mäletan justkui, et siis oli mälestuskivi taga mets, aga ehk mäletan vildakalt. Arvutus sai juba kodus ära tehtud. Siiski pidasime ka kivi juures korraks kinni. Edasi läks sama hõlpsalt, kalps-kalps võssa, kalps-kalps tagasi. Tõusvaid lennukeid vaadeldes koorisin end viledas tuules mitme miinusega paljaks ja vahetasin geovälimuse linnakõlbuliku vastu. Ülemiste hiidkeskuses (e. mölakas) söömas meenutasime edukalt möödunud geopäeva. Kes oleks võinud arvata, et enne 10-ndat detsembrit, pea kaks nädalat me nüüd ei geopeitu. Imelik takkajärgi mõeldagi, nagu mugud juba.
Tänud Madisele kingituse eest! Mis siis, et mitte mulle, aga ikka sain osa :-) Geopeitus on juba selle tõttu vahva. Kingitus korras, evej.

Lennujuhtimistorn

Kohustuslik pilt lennukiga

 1 

Hea lihtne mõistatus ja kiire leid lõpus. Meil õnneks vedas, et muda meid alla neelata ei tahtnud. :)

 1 

Mälestusmärgi kõrval oli juba mitu autot ninadega aia poole lennukeid jälgimas. Tegin omad arvutused ja suundusin edasi. Peale pehmet teekonda oli lõpp juba silme ees. Minu sealviibimise ajal koperdas üks kopter ja lendas õhku ainult üks lennuk. Tänud lennujaama kõrvale juhatamast.

 11 

No Palangule soovib ikka õnne, kuis siis muidu. Ja lisaks ka palju aardeleide ja terava mõistuse jätku. Kuid eriti sooviks talle veel kannatlikkust, kuna ilma temata oleks mul pooled mõistatusaarded leidmata ja loodetavasti annab ta mulle edaspidigi mõningaid kasulikke vihjeid lahendamatute aarete kohta.
See tema kingitus ei tulnud mulle aga üldse lihtsalt kätte. Ma ei tea miks, aga suutsin mõistatuse taaskord kohutavalt keeruliseks teha. Või noh, tegelikult "miks" pole vaja küsida. See olen ju mina.
Ka minul oli vanadest seikleja-aegadest jäänud alles pilt mälestustahvlist ning numbrid tulid kiirelt. Saadud asukoht pani küll veidi imestama, kuna mõistatusaarde punktist asus see jube kaugel metsas, kuid mine seda Madist tea - ta ju kõigeks võimeline. Kodust väljudes hakkas sobivalt vihma sadama, nii et kogu üritus ähvardas ära jääda, kuid kuna sai juba plaani võetud ja kass ootas ukse juures, sai mindud. Kärutasime peaaegu nulli läbi ilgete lompide ning kass läks jalutama, mina aaret otsima. Vihje seisis täitsa omal kohal, aga aaret küljes ei rippunud. Suundusin autosse taas arvutusi tegema. Noh, nagu oligi arvata, korrutada ma ka ei oska. Sain teise tulemuse eelmisest kohast mitte väga kaugele. Kass jäi nüüd autosse ootama, kuna tema masenduseks polnudki kevad veel kätte jõudnud ning käpad said talumatult mudaseks.
Uues kohas oli vihjeid juba mitu, aga ikka ei mingit aaret. Võtsin jälle kirjelduse lahti ja mis välja tuli... Ok, see ei kannata isegi kirjapanekut. Igatahes uued numbrid sain täiesti loogilisse kohta, minu varem saadud nullist ligi kilomeetri kaugusele.
Jälle läbi kõikide lompide tagasi õige nulli suunas. Hea, et kinni ei jäänud. Ja oi, mis mudane teekond veel aardeni viis. Vajusin ikka mitu korda jalgupidi sisse, enne kui tugevama pinnaseni jõudsin. Vihje juures jäi see-eest kohe sillerdav aardekarp silma.
Aitäh. Oli ikka seiklus.

Suvel sai mälestusmärgi lähedal isegi rebast näha

Matemaatika seekord probleeme ei valmistanud. Leitud.

 1 

Kena linnalähedane võsaaare. See pilt võiks igal aktiivsel inimesel pildikogus olla - isegi vanadest aegadest piisab. No ja ega muud raskust polnudki kui mudavälja ületamine. Niisiis - tehtud. [hpalang] igati kingitust väärt :) Kurb küll kui lennuk nii lähedal lennujaamale alla kukub. Väga kurb. Aitähh

 1 

Vaikselt ukerdasime autoga kivini, tegime vajalikud arvutused ning GPS andis tulemuste osas täitsa lootustandva paiga. See, et koht õige on, paistis juba eemalt silma. Tänud!

Leitud, tänan!

 6 

Täna siis uuesti ja loomulikult koos noorgeopeituriga. Isegi auto oli meil seekord kaasa võetud.
Vurasime siis nulli poole ja ma palusin noorgeopeituril c:geo progamm avada, et vaadata, kus see lõpp siis täpsemalt on. Aga ei noorgeopeituril olnud aega, ta vaatas autoaknast hoopis lennukeid. Ütles, et pole nii lähedalt veel lennukeid õhku tõusmas/maandumas näinud. Parkisime auto ära ja samas oli just üks lennuk ruleerumas. Ütlesin, et nüüd kohe saad lähedalt näha, kuidas lennuk õhku tõuseb. Mõni hetk veel ja Fokker 100 kokpitis võis kuulda järgmist:

“LO 8123, clear for takeoff on runway 26”
....
“Takeoff”
“Thrust set”
....
“80 knots”
“Checked”
....
“V1, rotate”
....
“Positive rate, gear up”

Ja udu sisse ta kaduski.

Kuna ma ise olen ka veidi lennundushuviline, siis sai noorgeopeiturile natuke sinna õhkutõusmisele juttu ka juurde räägitud.

Astusime edasi lõpu poole, kui pidime taas pead pöörama, sest järgmine teraslind oli oma mootoritest 100% võtmas ja kuna V1 oli just täpselt meie lähedal, siis vaatepilt oli võimas.

Kõige selle peale ütles noorgeopeitur, et ta arvas, et see õhkutõusmine on selline veits rahulikum sündmus. Liikusime edasi, põikasime sopast kõrvale ja olime metsa suundumas kui "kuule jälle tuleb". Uuesti metsast välja, seekord oli tegu maandumisega.

Igatahes mingil hetkel oli meil karp käes ja logi kirjas. Päris sellist aaret polegi veel kohanud, kus otsimisega ei saagi tegeleda, kuna ümberringi toimub midagi muud põnevamat. Ja noh, õnneks seda karpi otsida polnudki vaja, Madisele omaselt oli karp kaugele paista :D

Tänud peitjale! Sellisest ägedast “esirea” olemasolust ei teadnud ma midagi.

 1 

[STF] kusagil nelja paiku. Pime oli igatahes, nii et Hannese nimetatud õudusi ei näinud. Palju õnne Hannesele!

 6 

Kolmas kell 17:58. Hommikul veebis aaret märgates aimasin juba enne avamist, kuhu minema peab. Ikka lennujaama taha. Oi kuidas mulle seal olla meeldib. Olen seal ikka väga palju kordi käinud planespottimas ning imetlemas nii suvise kruiisivahetuse ajal siin maandunud Pullmantur Air Boeing 747-400sid kui ka US Air Force lärmakaid teraslinde. Info kogusin kiiresti ja kõmpisin pimedas nulli. Natuke porine oli tõesti, aga ei midagi hullu. Aitäh jälle siia toomast ja palju statistikaõnne hpalangule!

V1-Rotate

 10 

Õnne, Härra Professor!

Kuna ma hommikuti nagunii pikalt jala käin, siis täna mõtlesin, et käin veidi teist teed mööda. Ülemiste keskuse juures panin gepsu näitama ja oh imet, kõigest 2,25 kilumeetrit. Häh, käkitegu!
Hakkasin siis astuma ja mõtisklema… kingitus ju… esamaleid oleks hea sünnipäevalapsele jätta… loomulikult, jätan sünnipäevalapsele! Aga ikkagi, lähen ja vaatan selle nulli üle, saan vähemalt lõpugi teada. Ja mine tea, äkki saab kohapeal õnnegi soovida.

Jalutan siis edasi, vaatan jooksvalt ka ortofotot, mõtetes panen paika teekonna… ja siis, olles jõudnud sinna, kust plaanisin “otse minna”, seisab mu ees tara! Oehh, there is no shortcut! Järelikult tuleb minna ringiga. Jalutan edasi, mis siin enam. Autod mööduvad, sünnipäevalist aga mitte kuskil. Jõuan mälestusmärgini. Teen pildi, arvutan, saan koordinaadid, vaatan, et mnjah seal hoopis! Ei hakka siiski lõppu minema. Et sünnipäevaline pole veel kindlasti kingi järel käinud ja pealegi, noorgeopeituril ka suur aardenälg… kuidas ma siis nii üksi sinna logima lähen… Ei läinudki, jalutasin hoopis rõõmsal meelel tagasi. 7 kilumeetrit nigu lipsti! Aga järgmine kord tulen siiski autoga :)

Kõik see toimus kella 9 paiku hommikul :D

Tänud peitjale jalavaeva eest!

P.S noh ja nüüd tuleb välja, et Hannesel sünna juba natukest aega tagasi ära peetud ja kingitus on hoopis teise mõttega tehtud. Mis seal ikka, õnne ju ikkagi vaja :D

 18 

Elagu igavus, mitte statistika. Kui ikka kolme nädala jooksul mitte muhvigi ei peideta, hakkad vaikselt seinu mööda üles ronima küll ja igasugu lollusi välja mõtlema. Mis kingitusse puutub, siis - kingitud hobuse suhu polevat ilus vaadata, aga see passis ise, suu pärani, pesemata ja auklikud purihambad õieli ja eputas - vaata mind vaata mind! Kesse siis teisele kingituseks taevasseminemise koha kätte näitab? Nigu njuujorgi mahvia juba :) Ma räägin, et inimesed hakkavad lollusi tegema, kui keegi uusi asju ei peida. Sõltlaste värk, noh.

Aga muidu - kivi mul pildipangas leidus, vist kunagisest kesklinna raba püüdmise ajast. Mis tähendab, et multi ja mõistatus jäid ära, tavaline aare, mis veel pealegi hommikusele tööteele kenasti ette jäi, kui sealtkaudu minna. Ilgelt mudane on seal praegu, oodake parem, kuni külmub või taheneb, muidu saadab tööandja hommikul joonelt pessu. Aga uue karbi eest täh ka, kell 8.11 oli ftf veel saadaval.