Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare leiate kunagisest EW aegsest lasketiirust, millest on vähe säilinud. Lasketiirus on ainult üks hoone, millel katus peal. Aare asub hoone peal kasvava männi juurte all maa sees, maskeeringuks on oksad. Aarde leidmiseks on kaks varianti:
1) Ametlik: koordinaadi saate antud arvudega tehteid tehes. Kindel on see, et need arvud on õnnelikud. Aare koordinaat DD.DDDDDD fomaadis: 59.AB,24.CD. Geokontroll on täpne.
A=65+1+1
B=81
C=98+1
D=81+2
2) Mitteametlik: kirjelduse all on pilt kaardist, kus aare asub. Maa-ala on ~250*250m.
Huvitavad pildid, zoomige sisse!: Pilt1Pilt2
Tegemist on 2016. aasta advendikalendri 9. detsembri aardega.
Vihje: Aare asub hoone peal kasvava männi juurte all maa sees, maskeeringuks on oksad.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 36/591 |
Aarde sildid: lumega_leitav (1), advendiseeria_2016 (1), soovitan (1), mahajäetud_ehitis (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6Y29A
Logiteadete statistika: 97 (89,0%) 12 9 3 0 0 0 Kokku: 121
Asukoht oli enamvähem selge piltidelt. Õhtu hämaruses tuli veidi kohapeal ringi tuterdada, et sobiv hoone leida. Edasi läks lihtsalt, kui v.a ilm, mis igati rõve oli. Tänud aarde eest!
Panin uue konteineri männi juure alla nagu peites. Uuendan kirjeldust.
Kui eile hõigati, et kuule, su üks probleemne koht on leiu võrra rikkam, siis otse loomulikult lendasin ise ka peale ja panin oma nimegi sinna uuele logilehele kirja. Kohe tõeliselt hea meel, et selle asjaga ühele poole sai, pole just mu lemmikkoht. Aga mõistatus oli tore ja aarde eestki tänud ikka.
Nu nii, need õnnelikud arvud said väikese abiga küll leitud, aga aaret mitte. Kõigepealt vaatasin hoone siis väljapoolt üle, kohti, kus magnetiga aare võiks olla, ikka leidus, aga mitte ei näinud. Igaks juhuks vaatasin ka seest poolt asjale kriitilise pilguga otsa, aga tulemus sama, ei miskit. Praegu küll loen, et nano, mine tea, äkki see tillulillu jäi kahe silma vahele, kuigi hästi ei usu. Igatahes mitteleid kirja, et ise ka mäletaks, et siin mul tuulatud juba korra.
Kunagi sai seda kambaga pimedas otsimas käidud, kuid õigesse kohta me ei jõudnudki. Täna edenes asi palju paremini ning kuigi kummardada oli raske, sai ka see konteiner esmalt telefonikaamera abil tuvastatud ning seejärel ka logitud. (1153) Aitäh!
Oi, siin kulus aega. Kõigepealt jooksin meeletult suurele mustale mäele otsa, mis osutus lähemal vaatlusel lumeks. Väkk! Tiirutasin ringi sellel platsil ja proovisin ingliskeelseid ning eestikeelseid vihjeid kuidagi omavahel klappima saada, aga kuidagi ei õnnestunud. Kui taipasin õige kaardi lahti võtta, siis jõudsin vähemalt selle katuseni, mida otsima pidin. Nüüd sai tiirutamise piirkonna kõvasti koomale tõmmata. Õnneks kaua ei läinud, et leida üks sobiv koht. Natuke kaameraga piilumist ja sain logima asuda. Üks pikalt välditud aare taas vähem. Aitäh!
Lahendatud sai see üsna peatselt pärast avaldamist, otsima läksin õhtuse jalutuskäigu raames alles nüüd.
Mõistatuse päev. Märten oli selle juba ammuilma paigutanud õigesse kohta ja korra isegi uurimas käinud seda. Täna polnud muud vaeva, kui kohale kõmpida. Koht on muidu tuttav, mõni aasta tagasi sai siin aega veedetud küll. Pidime veidi ka ootama, sest kaks noormugu ajasid täpselt nullis mingit kahtlast äri. Aaret nad õnneks ei märganud. Meie märkasime ja panime kribusse oma nimed kirja ka. Aitäh!
Seda aaret ma olen korduvalt lahti klõpsinud ja kogu aeg teadnud, et see "umbkaudu seal ju on". Loomulikult oli plats mulle tuttav, aga täpset asukohta polnud ma paika pannud. Härra Google oli mulle ka mingi aimduse andnud. Välitöödel käisin kokku vist isegi kolm korda. Kusjuures igal korral on mugud ühes või teises kohas ees tolgendanud. Veidi ootamist ja lõpuks sai aare logitud.
Lahendasin rohkem kui aasta tagasi. Ametlikku versiooni ei osanud, kasutasin mitteametlikku varianti. Tegin selgeks kus antud maaala asub ja asusin seda läbi kammima. Katusega läks raskeks, teisel ringil siiski suutsin määratleda katuse. Siis oli aare teises kohas, täna siiski ka leidsin. Aitäh!
See oli nüüd kuidagi logimata jäänud. Kaardil jäi silma täpike ja tundus tuttav. Raineriga logisid võrreldes, tuligi välja, et mul see puhta tähelepanuta jäänud.
Tänud!
Ma olen kunagi varem seda mõistatust vaadanud ja ei saanud kohe üldse aru. Seekord tuli leid ootamatult kiiresti ja lihtsalt. Aitäh!
Oli tekkinud mingi idee. Päris lihtne tegelt, ei teagi, miks keeruline tundus enne. Tänud
Nüüd, kui aare oli taastatud, polnud siin unistada enam midagi. Koht oli eelnevatest külastustest tuttav. Jalutasin kohale, tõdesin, et üks mugust võimleja ja teine koeraga jalutaja on ohutus kauguses. Piilusin veel, et ega kedagi "kodus" pole ja panin tutikasse logiraamatusse oma nime kirja. Selle aardega nüüd jokk. Tänud aarde taastamise eest!
Taastasin samasse peidukasse nano suurusena, äkki see peab kauem vastu.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
GP lehel on mitteametliku lahendamisvariandi pilt puudu!
Tükk aega otsin teiste lisatud piltide abil ja õnneks õnnestus ka nende abil mingi lähipiirkond paika panna.
Panin ühe punkti kaardile ja läksin piirkonda üle vaatama. Selgus, et punkt oli küll lähedal, aga samas piisavalt vales kohas. Tegime siis korrektuurid ja õiges alas sai natukene ringi vaadatud kuni õige rajatis (hoone?) leitud sai. Otsisin nii ühelt kui teiselt poolt, aga konstruktsiooni küljest küll midagi ei leidnud. Kas on väga hästi peidus või rändama läinud.
Võrreldes eelmise külastusega oli siia vahepeal tekkinud mäed. Kaks kõrget ja musta mäge, mis lähemal vaatlusel osutusid lumehunnikuteks. Üsna sõge vaatepilt.
Nüüd, kui lumi oli sulanud ei olnud fantaasial enam palju ruumi jäetud. Kõik, kuhu peita midagi annaks või ei annaks oli kõik kenasti sinise taeva all laokil. Kiirelt sai selgeks, et eelmisel korral polnud ma oma otsingutega veel õigesse kohta jõudnudki. Täna aga polnud kodus ei kohalikke - ega ka aaret.
Nina norgus võtsin suuna järgmise aarde poole leides teekonnalt veel igasugu huvitavat prahti, mis lume alt välja on sulanud.
Olen ääretult tänulik, et väljas on ilus koheva lumega talveilm. Selles mütata on nii vahva. Tänulik, et leidub toredaid geosõpru, kes lahendamata mõistatuste osas mulle suuna kätte annavad, kui ma seda küsin. Tänulik, et geopeitus juhatab mind kohtadesse, kuhu ma muidu ei satuks. Tänulik selle eest, et kõnealune hoone pakub ulualust eksinud hingele. Tänulik, et ma saan siia naasta, kuna ei tihanud kohalikku täna oma otsimistegevusega pikalt häirida. Tänulik geosõpradele, kes kinkisid mulle tegude kalendri, kus mul tänaseks ülesandeks on olla tänulik. Mina tänan.
Selle aarde otsimine oli minu jaoks väga ootamatu ja leidmine lausa uskumatu.
Jõudsin töölt koju, kui Salme hakkas ääri-veeri rääkima, et läheks täna ka mingit aaret otsima. Teades, et meil Tallinnas väga lihtsalt nopitavaid aardeid või valmis lahendatud mõistatusi eriti pole, olin tema jutu suhtes üsna skeptiline. Siis aga käis ta välja oma trumpässa- ta PEAAEGU teadvat ühe mõistatusaarde asukohta. No kas saab veel olla paremat pakkumist, kui minna otsima pimedas ja lumega kuskil metsatukas peituvat mikroaaret, mille asukoht on ka umbes teada :))
Teatavasti on laste ja loomade heaks täiskasvanud nõus tegema peaaegu kõik ja nii me varsti ennast aarde poole sõitmas leidsimegi. Kohapeal selgus, et Salme valmis vaadatud objekt siiski pole õige ja tuli hakata otsima uut objekti, mille küljes aare võiks olla. Hargnesime siis seal hämaras metsatukas, et natuke ringi nuuskida. Õnneks mina sattusin liikuma õiges suunas ja üsna kiiresti olin objekti juures, mis justkui võiks natuke kirjeldusele vastata. Saatsin Salmele sellest pildi ja asusin teda ootama. Sel ajal aga kostus selle kummalise ehitise sisemusest kolinat ja varsti ilmus ukseavasse äärmiselt määrdunud ja kindlasti vägagi kahtlaste eluviisidega tüüp. Arvatavasti ta oli minu taskulambiga vehklemist märganud ja hakkas kartma, et mingid seadusemehed on objektil ning tegi paremaks kiiresti jalga lasta.
See seik seda kohta eriti toredamaks ei muutnud, kuid õnneks teatas kohale jõudnud Salme, et sisse pole vaja minna. Tegime siis tiiru peale ja õige kiiresti oligi topsik leitud.
Minu jaoks tõeline üllatusleid, tuju tegi rõõmsaks igatahes. Aitäh peitjale, oli vahva seiklus!
Olime juba teist korda selle aarde juures. Ka seekord ei leidnud õiget hoonet üles. Järgmise aarde juurde minnes jäi siiski õige objekt ka silma.
Uus tops uues peidukas uue kirjeldusega.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Järjekordselt pihta pandud aare.
Mõtlesin, et kui juba seal kandis olen, siis vaatan natuke ringi. Ühe minu arvates sobiva ehitise tuvastasin, kuid aaret näppu ei jäänud. Neljas mitteleid, kuus otsimist. Geoõnn ei olnud täna minu poolt.
Kindlalt on need arvud õnnelikud jah, geokontrolli roheline tuli tegi mindki õnnelikuks;). Täna lõpuks jõudis kätte aeg, mil ka tulemust õue kotrollima tulime. Nulli jõudes leidsime kahtlase koha ja süstlad, mis tekitasid hämmingut siia ei saa ju ometi olla peidetud? Õnneks taipasin, et GC äpis oli koordinaat valesti sisestatud, GP lehelt oma koordinaati avades jõudsime õigesse kohta. Äge objekt, kahjuks küll prügiladu. Aitäh põneva mõistatuse eest!
Ammuotsitud vana. Sai siin suisa mitmekesi oma näppe kõikvõimalikesse õõnsustesse topitud, kuid mida polnud, seda ei saanud ka leida. Nüüd siis sai ära kasutatud suvehakatuse melanhooliat ja asi kiirelt korda aetud. Varestele see ei meeldinud, aga ega me vareste käsu järgi ei ela.
Kirves vööl sai see aare võetud. Asja tegi liigagi lihtsaks see, et elasin üle 20 aasta siin, vahetus läheduses ja polnud kohta antud objekti ümbruses, mida pisi-Margus poleks teadnud sama hästi, kui oma auklikku püksitaskut. Kunagi sai koos sõpradega selle objekti ees tundide viisi liivas kõhuli oldud, liiva puhutud ja selles leiduvaid haavleid korjatud. Õnnelikumad junsud olla isegi vindi padruneid leidnud. Tänud lapsepõlveradadele toomast!
Mõistatusest ei saanud ma üldse aru, seega läksin kohe teise variandi peale. Pilti nähes oli mulle murdosa sekundiga selge, kust aaret otsida (vähemalt see, kus asub pildil olev maalapp). Natuke tegin kaarditööd ka kuid taskus oli ka variant B, mille pidimegi käiku laskma. Õnneks läks kõik kuidagi kiirelt ja sujuvalt. Kokkuvõttes tundus selline “ava suvaline aare, mine suvalisse kohta, tõmba suvalise männi alt suvaline topsik ning logi suvalisse kohta” aare, kuid tegelikult oli huvitav vähemalt ühest selle platsi otstarbest teada saada. Hea, et see sellist kasutust täna ei leia, muidu ei laskes püssilasud magada :) Tänud!
Väga pole juhtunud, et nii nüri kirvega peale lennates edu saadab, kuid seekord nii just oli. Mitte et me seal otsitut liiga kohe leidnud oleks - seda mitte, sest enne sai seal ikka igas ilmakaares ringi laperdatud. Aga aitäh ja leitud.
Viimane kord kui siin käidud sai oli aare kadunud. Nüüd käisime samast kohast otsimas ja saime nimed ilusti kirja. Aitäh!
Kunagi enne geopeitust nägin pilti sellest kohast aga leidmata see koht jäi. Nüüd tõi geo aare selle ise kätte :P Alguses muidugi sai otsitud ja otsitud siis alles sai kirjeldust lugema hakatud mille peale aare mind ennast ülesse otsis xD tänud aarde eest
Õhtune tore sutsakas. Kalvi oli eeltöö teinud ja pildid klappima pannud. Seega oli vaid kohalemineku ja logimise vaev. Põõsa taga toimetasid küll mingid tegelased aga õnneks olid nad piisavalt kaugel, et saime oma tegemised segamatult ära toimetada. Tänud peitjale!
Seda olen ikka päris mitu korda lahti kl6psanud ja yritanud asjas mingit loogikat leida, aga ei ole seda heurekat tulnud. Kuni sai nyyd asi t6sisemalt ette v6etud ja voilaa oligi tuttav pilt ees. Heitsin ka m6ned kirved, aga pidasin targemaks siin välit66de kasuks otsustada. Kui esimese hooga tundus et kurjam kll auto jäi nii kaugele, siis tegelikult läx hoopis nii et sammudes kirves seljas enda valitud kandidaadi poole hakkas hoopis teisest kohast tuttav asi silma. Ei läinud enam kaua ja saimegi naerunäod raamatusse lisada cheers. Polegi siia varem sattunud. Tänud peitjale
Linnas asjatades avastasin oma liikumis trajektoorilt küsimärgiga aarde... ehk siis, millalgi olin mõistatuse kohta midagi arvanud, kuid päris kindel polnud. Täna võtsin siis kätte ja läksin kontrollima. Esimene avanenud vaade peale autost väljumist oli paljulubav. Ja oligi õige koht ning sain kiirelt nime kirja. Tänan.
Eks onupojapoliitikal oli selle aarde puhul oma roll, aga lahendasime leidmise nii, et ma pidin tuvastama koha, kuhu aare tuleb taastada. Üle liiva ja okaste see tuvastamine käis, aga lõpuks sai asukoht selgeks ja aare oma pessa tagasi.
Nüüd tagantjärele sai ametliku versiooniga geokontroll ka ära pommitatud.
Ei mäletanud,et peiduka taga suur urg oleks. Võimalik,et aare kadus kuhugi kaugesse tühimikku. Täitsin selle okstega ja panin uue pudelitooriku.
Ala ammu juba tuvastatud kaardilt, käisime nüüd siis ka kohapeal, tuvastasime kirjeldusele vastava hoone ja peiduka. Kahjuks aga peidukas midagi ei olnud. Sai küsitud Merilinilt vihjet ja ta kirjeldas sarnast kohta. Kahjuks sealt midagi ei leidnud. :( Eks kunagi lahendab päris ülesande ka ära ja vaatab täpset koordinaati.
Kui eila enne aardeotsimist autost ilma jäin ja täna enne aardeotsimist trahvi sain, siis tekkis kohe siuke kahtlane tunne, et ega ma tänagi kergelt skoori. Parklasse jõudes avastasin, et salvestatud koordinaadid näitavad tükk maad eemale kuid õnneks oli veel meeles kus ma 2017. aasta märtsis männapuid uurisin. Kohale jõudes näitasin kohe õige nurga alt aardele valgust näkku ja kätt selle järgi sirutades mõtlesin veel, et pole võimalik, et mina nii lihtsalt topsi leian - aga võta sõrmikust, eksole! Täitsa aare! Pastakas küll veits tõrkus aga kuidagimoodi sai nimi vihikusse kraabitud ja sain rahuliku südamega jälle kooli tulla. Tänud väga palju! :)
Arvudest ei saanud midagi aru, aga pildid reetsid ligikaudse asukoha. Leitud, logitud. Aitäh. :)
Tänu Lauri kirjale sain läbi näritud korgi õigel ajal vahetatud ja logiraamat jäi kuivaks. Maapinnal ei tohiks mugudele silma hakata nagu varasem rippuv aare seda tegi.
Peale puslet panime edasi projektiga “Tallinn roheliseks!”, põhiplaan oli suuremas seltkonnas kõik ühel või teisel põhjusel seisma jäänud mõistatused uuesti üle vaadata. Lasketiir oligi esimene, millele kordusvisiidi tegime no ja muidugi polnud sellel topsikul siis mingit võimalust enam täna meie eest peitu jääda :). Tehtud, esimene maas ja loend järgneb…
Koht oli varem selgeks tehtud kaardi pealt ja korra olime Marisega ka varem käinud. Otsisime aga piisavalt vale nurga alt, et mitte õiget objekti näha. Seekord läks lihtsamalt ja kuidagi suund tuli kohe õige ja peagi oligi hoone leitud ja natuke hiljem ka aare. Esialgu muidugi Timmu tormas suure hooga katuse alla sisse. Ja täiesti kohtutav milline s**a ladu seal oli :D Inimesed viitsivad oma (koera) järelt ära koristada aga prügikastini minek on liiga keeruline ja lihtsalt visatakse sinna...hea, et Karl oli varem leidnud ja enne veel sügavamale jõudmist soovitas ikka kirjeldust ka lugeda :D Siis läks lihtsamaks :) Tänud peitjale!
Selles lasketiirus on küll relvarauad üsna kaardus olnud. Tänud peitjale.
Täna oli plaan teha kogu Tallinn leidmata aaretest tühjaks. :D Sellega me päris hakkama muidugi ei saanud, kuid suur samm sai tehtud. :P
Tänud peitjale.
Aarde avaldumisest saadik on oodanud see lasketiir oma aega külastamiseks. Nüüd siis kohal käidud ja vajalik leitud. Tänud peitjale.
A-d, B-d, C-d ja D-d tähistavaid numbreid ma õnnelikuks teha ei suutnud, kuid fotod koos mõningase orienteerumispäevakutel käimise kogemusega andsid infot piisavalt, et leid kirja saada. Aare kuiv ja korras, aitäh peitjale paiga ajalugu tutvustamast!
Sain teada, et paljud numbrid on omal moel õnnelikud, aga leidsin nende seast need kõige õnnelikumad kuidagi juhuslikult ikka üles. Koht tuli üllatusena, olen sealkandis küll ringi kolanud, aga ajaloo otsa polnud seni veel komistanud. Aitäh ekskursiooni eest! :)
Pildil olev koht oli mulle kohe selge kuid seda ala kammima minna tundus liiga lihtne, seega tahtsin ka ametliku mõistatuse versiooni ära lahendada. No see polnud sugugi enam nii lihtne. Kaks päeva pusisin, aga õnnelikud numbrid ei tahtnud kuidagi välja tulla. Lõpuks katsetasin veel ühte varianti, millele olin ka kohe alguses mõelnud, aga millegi pärast kõrvale lükanud ja jehuuu numbrid tulidki. Tänan.
Asukoht taas tuttav ja seal kohapeal ka palju käidud. Kohapeal teatas Mia, et tunneli lõpus paistab valgus ja siis ei läinud aarde leidmisega enam kaua aega. Tegelikult suisa komistasime aarde otsa kuna see lebas juurikatest meetrijagu eemal maapinnal. Peale logimist panime aardetopsi juurikate alla peitu.
Asukoht taas tuttav ja seal kohapeal ka palju käidud. Kohapeal teatas Mia, et tunneli lõpus paistab valgus ja siis ei läinud aarde leidmisega enam kaua aega. Tegelikult suisa komistasime aarde otsa kuna see lebas juuriktest meetrijagu eemal maapinnal. Peale logimist panime aardetopsi juurikate alla peitu.
Taas üks hommik ootas jalutuskäiku. Brr....., külm oli, nagu oleks sügis lõpuks kohale jõudnud. Leidsin selle mõistatuse lahendatud folderist. mingi hetk saigi potensiaalne asukoht välja valitud ja ära märgistatud. Kohale jõudes olid silmad suured. Lohakas olin olnud ja puusse pannud. Ehk mõistatust tuli uuesti alustada. Võtsin siis väikse ringkäigu plaani. 6 hektarit enne tööd tundus küll natuke palju läbi kammida aga kasvõi natukenegi kuskilt nurgast oleks abiks. Oh imet, oligi katus seal, aga katus suur ja aare mikro. Õnneks jäi õige asi peagi pihku. Ise ka ei uskunud et selle veel täna ära login aga jõudsin veel isegi töölegi. Teepeal märkasin veel kogunevat haneparve ja lehedki on järsult puudelt langema hakanud- sügis mis sügis. Viimane aeg plätud kappi peita. Korras, tänud.
Küll ma vahtisin seda kaarti ja hooneid ja no midagi ei näinud. Marssisin kohale ja siis tuli naer. Teades peitjat polnudki siit muud oodata kui kavalat kohta. Edaspidi võiks Kaupo "katust pakkuma" hakata, sest praegune tuli tal nii hästi välja. Tänud, tegid tuju heaks!
Proovisin esimest varianti ka, kuid loobusin kiirelt ning asusin kaarti uurima. Toas leidsin kaardilt hoone ka, kuid kohale jõudes ei vastanud see kirjeldusele, pidi siis piirkonda uurima ning täiesti kogemata jalutasin üsna kohe õige hoone juurde ja väheke juureldes pistsin käe lõpuks õigesse kohta. Ja geoõppetund ka, et kui ikka on midagi kirjeldusele lisaks pandud, siis ei ole see niisama ;)
Mäletan, et millalgi sai püütud selle aarde numbritega tehteid teha, kuid ega see mingit loogilist tulemust ei andnud. Proovisin tänagi veel korra, aga ikka õnnelikuks ei saanud. Läksime siis lihtsalt kohale ning otsisime manuaalselt õige koha üles. Muidugi oli seal ka aare.
See on meie 1500. leid Eestis ning nii imelik kui see ka ei ole, on meie geopeitumise algusest (29.06.2013) möödunud tänaseks täpselt 1500 päeva! Keskmist aardeleiu sagedust ei ole siinkohal väga raske välja arvutada! :)
Täname aarde eest!
Koht oli kohe selge. Aardega läks natuke aega, lugesin veel kord kirjeldust ja leitud see saigi. Tänud peitjale.
Peale tööpäeva kiire tiir tehtud. Esimene nimi uues logiraamatus
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Lõpuks jõudsin uue topsi visata. Kuna eelmine tops hakkas liiga hästi silma, siis panin uue juurika alla. Vähemalt talveni peaks vastu pidama, siis peidan mujale. Arvasin, et rattaga on hea drive-in teha. Aarde lähedal sõitsin liiva peal ning järsku käis suss. Olin üle pudelikaela sõitnud. Välisrehvis oli varasemast 3 auku sees ja muster ära kulunud, niikuinii pidi rehvivahetus tulema. Hea, et see uue rehviga ei juhtunud.
Jäime pika ninaga, sest ei vaadanud siia lehele vaid sinna kus aare ikka üsna aktiivne on.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aaret polnud seal kuhu ma panin ja kust ka eelmine nädal leidsin.
Ega siingi paremini läinud, kunagi valges tagasi.
Kui aare avaldus, vaatasin kirjeldusele otsa ja panin selle sama targalt kõrvale ära. Seekord vaatasin maa-ala kaarti ja kohe tundsin piirkonna ära. Korjasin Oliveri lasteaiast peale ja läksime välitöödele. Ühe objekti olin kaardilt välja valinud aga õues oli selge, et see on vale koht. Kolasime ala läbi ja leidsime objekti, millest varem midagi ei teadnud aga mis tundus sobivat. Paraku ühegi männi küljest midagi huvitavat ei leidnud seekord.
Mõistatuse esimene versioon lahendust ei leidnud. Aerofoto oli tuttav ja kui piirkonda jalutama sai mindud, siis hakkas eemalt üks koht ka silma. Seal veidi ringi vaadates sai aare leitud.
Piirkond on tuttav. Midagi sai leitud aga samas ka mitte, kunagi uuesti.
Mõistatus tundus väga huvitav. Katsetasin küll erinevaid ideid, et ära lahendada aga ei olnud õnne, et asjale 100% pihta saada. Ortofoto piirkonnast kus aare paikneb oli aga selge ja panin panused selle peale. Abitut ratast käekõrval lükates sisenesin territooriumile. Märkasin kahte täiesti sihitult ringi liikuvat inimest. Liikumistrajektoor nägi täpselt selline välja nagu midagi otsitaks. Küsima ei hakanud ja ma suundusin kodutööna väljaraalitud nulli. Seal aga midagi ei olnud. Lükkasin seejärel oma ratta lähimasse tsiviliseeritud kohta, panin ketiga kinni ja suundusin tagasi otsima. Uuesti otsima asudes olid 2 tegelast leidnud oma eesmärgi. Vägistasid mingit pesakasti kruvikeerajaga puu otsas. Mõtlesin, et kas tõesti ongi aare seal. Tegemist küll männiga aga mitte just nooruslik. Igaks juhuks piilusin ka maastiku raskusastet ja see välistas täielikult nende huviobjekti. Jalutasin natukene edasi ja oligi täitsa katusega hoone. Pani mõtlema, et kas targem oleks sinna teeme ära kutsuda või siis hoone ära matta. Konteineri otsimise peale kulusid seejärel paar minutit ja oligi logi kirjas. Edasi oli mul 3 varianti mida edasi teha. Esiteks jätkata oma nimekirja jalgsi ratast käe kõrval lükates, mis tähendaks kuni 20km ebamugavat jalgsi matka. Teiseks bussiga koju sõita ja autoga rattale järele tulla. Kolmandaks plaaniks oli keegi järgi kutsuda. Viimane variant paistis kõige asjalikum ja 31 õnneliku minuti järel saabus auto kuhu laadisin peale ratta ja sain koju. Aarde eest tänud!
Tegelikult tulin ka selle aarde juurde kirvega lööma. Järk-järgult kirjeldust lugedes, jäime iga kahtlustatava objekti juures pika ninaga. Iseenesest oli tore "kirvega" öösel siin vehkida...
Vanale orienteerujale, Peetrile, oli see mõnus pähkel pureda. Siiski suutsime autost aardeni ikka ringiga minna. Milleks otse, eks? ;)
Täname!
Meie leidsime konteineri vihjepiltide abi, hämarduvas valguses pidime selleks küll pea kogu perimeetri läbi kõndima
Kui see aare 2016 advendiseerias avaldus, sõitsin oma rumalusest ja liigsest tormamisest hoopis aardest väga kaugele. Nüüd siis sain ka õige koha teada. Otsimisele kulus ligi 10 minutit. Aitäh!
Igatahes on numbritega lihtsam majandada kui piltidega. Peitja on väikese vimka ka sisse pistnud, kuigi see ei loe eriti. Kuue minuti lahendus, kui on Google käepärast.... Täna oli aega kodutee väheke kõveraks keerata ja kuna õues on tõesti juba veel valge sellel ajal siis probleeeme ei tekkinud. Kuuldavasti on kamuflaazi parandatud, aga ei tea kaasa rääkida. Kõik tiptop. Aitäh. Seda, et sellises kohas on selline ehitis.... tõesti ei teadnud, kuigi käinud olen ümbruskonnas tublisti.
Kuna numbritest midagi aru ei saanud, kuid kaardipilt oli tuttav, siis jäi kandvaks rolliks viimane. Sõjaväes olles, sai seal ringi joostud küll, mis välistas ära eksimise variandi. Kodus kaarditööd tehes, said mõned maamärgid maha märgitud, mille järgi suunda seada. Lõpuks kui õige koht üles leitud ja tops peos, näitas geps maha märgitud kohast kauguseks 7 meetrit. Pole paha!
Numbritest ei jaganud ma matsugi, nii et panin kõik lootused kaardile. Ega sellegagi oli tükk tegemist, ent kui guuglisse õiged sõnad kirjutada, annab ta lõpuks ikkagi lahenduse välja.
Kohapeal läks selles mõttes lihtsalt, et kuna lähenesin õigelt poolt, nägin katusega ehitise kohe ära. Kuid kuna ma esialgsel vaatlusel aaret ei leidnud, vaatasin laiemalt ringi. Hullumaja, kui külm oli. Esimesel ringil mõtlesin, et miks ma just täna sellise tormiga välja ronisin. Teisel ringil arutlesin, et peaks ikka selle esialgse hoone juurde tagasi minema, enne kui ära eksin. Nii ma siis tuterdasin seal alguspunktis jälle ringi, kuni silm lõpuks aardel pidama jäi. Nüüd sain aru küll, miks ma seda kohe ei näinud - olin miskipärast arvanud, et maastik 2 tähendab, et aare on kuskil kõrgemal. Igatahes sain logitud ning tagantjärele võib veel öelda, et logiraamatusse sai mingi täiesti suvaline kuupäev. Kuna kool veel ei käi, on mul nädalapäevad täiesti sassis.
Tänud mõnusa välimõistuse eest.
Õnnelikest arvudest ei tea ma midagi. Maa-ala leidmine oli lihtne, sealt õige hoone leidmine võttis pimedas ikka veidi aega. Õnneks katusele ronimiseks abivahendeid vaja ei läinud ja seal jäi aare kiiresti taskulambi valgusvihku. Tänud!
Numbrid mulle ei meeldi, panustasin sellele, mida hästi oskan, guugeldamisele. :) Jalutasime kaardialas ringi ja leidsime nii mõnedki vundamendid, katust aga polnud. Veidi suurema ringiga algpunkti tagasi minnes, leidsime ka katuse ja aarde. karuonu on eluaeg lähikonnas elanud, kuid sellest kohast polnud midagi kuulnud. Aitäh veidikest ajalugu jälle meie ette toomast!
Ütleme, et pooleldi leitud :P Sest ametlikul viisil tehteid tehes pole õnnestunud veel õige tulemuseni jõuda. Aga küll ma jõuan. Mitteametliku lahendusviisiga ongi parem alustada, siis saab peaaegu nagu kaks mõistatust. Muidu mulle seni teadmata tükk ajalugu, aitäh tutvustamast. Ühtlasi tuli ilmsiks, mille alusel lepalind enda advendiaaretele peidupaiku valis ;o)
Haige tüüp liigutas end pärast üht teist harilikku linnumaja lasketiiru. Roomasime püssid seljas kaevikutes, kahe riietatud (5.5 soojakraadiga) pisikoeraga mammi piidles meid kahtlustaval pilgul. Kui ta pea ära pööras, ehmatasin ta koeri. Las veavad oma mutti enda järel vähe aega.
Kui 250x250 meetrisest ala perimeetrist pool läbitud, silmas Marje ainsamat katustatud hoonet, saime suuna õigesse kohta võtta. Aare ei peitnud end enam kaua, loodetavasti mugude eest ikka varjab.
Nagu selgus, panin MA ortofoto järgi aarde 109 meetrit puusse, aga see ei takistanud seda looduses leida. Numbrid püsivad mul kõik järjepanu õnnetud, on ebaõnnega koos või lihtsalt juhmid. No ei saa ma sest mõistatusest aru kahjuks. Aga kui ei võta pea, siis võtavad jalad, nagu siingi aarde juures juhtuski.
Aare korras, ainult väljaspool polnud mingit geomarkeeringut. Aitäh Kaupole raske mõistatuse ja lihtsa asukoha eest!
Arvutamisest ei tea õnneks midagi. Kirjeldusest ja vihjepiltidese täiesti piisab. Kuigi selle maja moodi hoone või siis hoone moodi maja enda otsimine võttis hulga rohkem aega kui topsi enda leidmine. Niikui maja katusele ronisin peegeldas topsik kohe vastu. Selle võiks ikka natuke paremini sinna maskeerida kui mäkaiveri teibiga.
Numbritest ei saanud mitte kurgegi aru. Kuid koht on mul lapsepõlvest teada, tookord olid kaevikud veel kasutuses, mingid relsid olid põhjas ja igasugu kujutiste pihta kõmmutati. Siiani imestan, et me saime seal ringi kolada ja midagi hullu ei juhtunud. Poisid korjasid padrunikesti, jumal ise teab milleks neid vaja oli ja meie kõõlusime kaevikutes. Selle aarde sain vähemalt ära logitud, pärast jalutasime veel vaatama neid mida me koeraga kahekesi kätte ei saa. Kust küll oravaid laenutataks?
Pimedas üksi seal väga tore polnud, aga nime sain kuidagi omade jõududega kirja ikka. Aitäh! Lisaks numbritele olin mina ka õnnelik.
Mõistatus erilisi raskusi ei valmistanud, geokontroll näitas esimese katsega rohelist tuld. Sobilikku parkimiskohta otsides hakkas georont imelikult kolksuma. Hiljem selgus, et üks piduriklots oli otsustanud jalga lasta. Ehitise leidsin kiiresti, männiga läks veidi aega, aga leitud sai seegi. Aitäh peitjale.
Numbritega mul õnne ei ole, seega panustasin lasketiirus täpsele silmale ja ega see tiir nüüd nii suur ka polnud, et kõike mände ei jõuaks sihtida. Ühe puu otsas oli pasknäär, teise männi otsas toksis rähn ja ega see topski kahe silma vahele jäänud. Tänud.
Numbritega proovisin ka kodus veidi mängida, aga ei õnnestunud. Pilt maastikust oli aga matsust selge ja nüüd siis läksime kohapeale uurima. Esimene kaardi järgi paika pandud koht osutus valeks, kuid silmad lahti ringi käies jäi õige asjandus silma. Aitähhid!
Lihtsameelse memmena püüdsin kõigepealt kaardiga õnne. Selle meetodiga on geokontrolli heakskiidu saamiseks võimalusi vähem kui sõnajalaõie leidmiseks. Numbrid on konkreetsem kraam. Kuhu me jõudnud oleme - sööme õnnelike kanade mune, joome õnneliku lehma piima, ragistame õnnelike numbrite antud koordinaatidel aaret otsida. Sellest lasketiirust on nii minul kui Antsul hulk lapsepõlvemälestusi. Seni, kuni lapsevanemad püsse paugutasid, "tšillisid" ja "hängisid" väiksed pätakad samas läheduses. Ants tunduvalt kauem ja temal oli nüüd ka kange isu nostalgitsema minna. Paraku on viiskümmend aastat toda piirkonda tublisti muutnud. Siiski sain targemaks, kus oli 50 m rada, kus 25 m rada ja kus jahilasketiir. Tänud peitjale
Numbrid ON õnnelikud - kontrollitud. Kui hooletusvea ära parandasin, arvas karm kontroll ka nii ja oli nüüd ka õnnelik. Mina sain ka õnnelikuks täna - siiakanti oli niiehknii asja, ühel kenal tütarlapsel täitus viimane taks ja tuli teha kaubanduslikke tehinguid, et tema ka õnnelikuks saaks. No ja siis oli juba pime ja kogu see pull võttiski täpselt nii kaua aega, kui on vaja heina leidmiseks nõelakuhjast - aga õnnelikuks ta sai. Ühesõnaga, õnnelik värk, noh :) Täh ka, võin pimedas laskma minna küll.
Proovisin minagi siis nende õnnelike numbritega õnnelikuks saada, aga mida rohkem ma proovisin, seda õnnetumaks ma muutusin. Ei olnud need midagi nii õnnelikud või mine sa võta kinni kellele ema kellele tütar.
Kui ühega ei saa õnnelikuks, siis tuleb teine valida. Mõeldud tehtud. Senikaua kui pliksid jõuluvanale luuletust lugesid ja jõulutralli nautisid, tegin mina end õnnelikuks ja otsisin selle männi ja aarde üles ja olingi õnnelik. Juhuuu. Tänud peremehele.
Geokontrolli sain avaldamise õhtul roheliseks, täna siis käisin vaatasin hoone katuse ka üle. Ega ta pimedas kõige lihtsamalt ka ei tulnud, ikka oma paarkümmend minutit läks ära, eelkõige tänu sellele, et enda asukoha paika saamisega läks jupp aega. Tänud peitjale.
Ei hakanud numbritega õnne proovima ja siirdusin otse objektile / Tänud peitjale
Isegi nägin kui aare üles tuli, lösutasin diivanil. Üks kaart ütleb rohkem kui hunnik tehtetähti. Panin kohe paar pommi geokontrolli, kuid siis avastasin, et peab täpne olema. Lösutasin edasi, kuigi oleks kindlasti jõudnud konkurentsi pakkuda. Järgmine hommik marssisin joonelt kohale ja logisin. Lapsepõlv. Thänks!
Seda aaret sai suure põnevusega oodatud, sest kartus oli, et eks see kuskile Mustamäele või Nõmmele tuleb. Ja kui oleks see tava-aare olnud, siis oleks vist isegi kohe kohale kihutanud. Kuna aga tegemist oli mõistatusega ja ma kohe mitte geokontrolli roheliseks ei saanud, siis mõtlesin, et hommik on õhtust targem ja kuna hommikul nagunii sinna lähedale peab minema, siis jätame selle hommikuks.
Aga ega õhtul see aare rahu andnud. Vaatasin kaarti küll ühe nurga alt, küll teise alt. Küll ortofotot, küll reljeefkaarti. Valisin kaardilt erinevaid “kahtlusaluseid” ja näitasin neid geokontrollile. Aga ei, peale punase värvi ma sealt miskit muud ei saanud. Kuid siiski, ma leidsin netist pika kaevamise peale ühe pildi ja ma arvasin, et see peab küll see õige asi olema. Kuna noorgeopeitur käib seal kohas tihti trenni tegemas, siis näitasin kahtlusalust temale. Kahjuks ei olevat ta sellist objekti küll kusagil kohanud. Proovisin veel siis nendele liitmistehetele otsa vaadata, aga ei minu pea küll seda lahendust kinni võtnud. Ei võta siiani.
Läksime siis hommikul kohale ja mõtlesime, et mis see pooltosinat hektarit siis läbi kammida ole. Kohale jõudes käisime läbi õhtul kaardilt kindlaks määratud peamised kahtlusalused. Need muidugi ei olnud pildilt leitu sarnasedki. Ja ka noorgeopeitur kinnitas, et ta tunneb seda kohta läbi ja lõhki, siin sellist objekti ei ole. Otsustasime siis peamist kahtlusalust otsida sealt, kuhu noorgeopeitur veel oma jalga tõstnud ei olnud. Ja etskae, õige pea see vastu vaataski. Aga kus on siis katusel olev mänd?!? Veidike objektiga tutvumist ja asi sai selgeks. Õige pea oligi meil konteiner pihus. Panime logi kirja ja alles siis märkasime õhtust georada :D
No päris lahe mõistatus ja ausalt öeldes ei teadnudki, et siin kunagi selline asi asus.
Me täname!
Mööda erinevaid lasketiire on omal ajal kolatud küll, kuid siiakanti pole sattunud. Ega ma enne lahendamist kaarte avanudki. Võtsin kalkulaatori ja tegin vajaliku arvu tehteid ja nii see roheline tuli. Täna oligi ilus päikeseline ilm. Omal oli päike ka kaasas, A säras mitme päikese eest ;). Tänud ja palun veel lihtsaid mõistatusi !
Leitud ametlikku varianti järgides, koordinaadid on peris täpsed :)Aitäh!
Meile numbritega tegeleda väga ei meeldi seega valisime kaardi ja jalutamise. Kui olime auto parkinud ja suundusime piirkonda märkasin puude vahelt jänest mööda kimamas. Natukese aja pärast jooksis samas suunas miskit suuremat sorti koer. Läksime veel natuke edasi kui puude vahelt ilmus murelik perenaine kes vilistas ja hüüdis koera. Näitasime talle suuna kätte kuhupoole mõlemad olid lidunud ja jätkasime oma teed. Õnneks oli kaarditöö hästi tehtud ja leid tuli kiirelt. Aitäh! PS. Huvitav kas koer sai jänese kätte? Kas perenaine leidis koera? Need küsimused jäävadki nüüd vastust ootama.
Tänase hea ilmaga oleks tahtnud kuskile kaugemale rattaga sõitma minna, aga muude toimetuste tõttu pidin rahulduma linnakatega. Pildil näidatud maa-ala tuli kohe tuttav ette, sest olen seal piirkonnas korduvalt orienteerumas käinud. Sõitsin bussidega kohale ja hakkasin hoonet otsima. Ei jõudnud veel õietigi otsima hakatagi, kui midagi juba silma jäi. Edasine oli juba lihtne ja selgus, et ma olin täna hommikul juba kolmas leidja. Pärast piilusin sisse ka ning leidsin ühe magamiskoti, mis tundus hiljuti kasutatud olevat. Tänud peitjale kohta näitamast!
Põnev koht on peitjal välja otsitud, aitäh!
Kui jõudsin Hiiule kokkulepitud parklasse ootele ei näinud kebabiputka juures ühtegi tuttavat autot varitsuses.Alles Martini saabudes sain teada,et „konkurendid“ on vahetus läheduses kohad sisse võtnud :)
Eks ma siis peeglinurgast tuvastasin tuttavad kujud.Aarde ülestulekul vaatasime,et mõistatus ja valvsa silma all olnud autod äkki kadunud :) Ai kurja-õnneks saime kiirelt silmside FTF brigaadidega tagasi ja padavai neile järele :)
Taas oli veidi teistmoodi seiklus esmaleiu rallil.Aitäh huvitava ning ajalugu tutvustava aarde eest.
Olime Priidu, Etheli, Annabeli ja Kamillaga varakult Hiiu rongipeatuse juures valmis, ootasime ära nii Madise rongilttuleku kui ka Marise ja Marianni saabumise ning õigel hetkel olime kõik autodes stardivalmis. Aarde avaldumise hetkel pani Madis ajama, mina soovitasin sõita Männikule, peagi helistas Priit (nende auto oli meie omal tihedalt kannul) ja soovitas hoopis ühte teist kohta. Ja siis tuli valgusfoor, Madis nägi pilte... Edasi läks kiiresti, Madisel oli koht teada ja peagi olime sobivas parklas. Hüppasime autost välja, teine auto keeras meie oma kõrvale... Ning selle kõrvale parkis omakorda kolmas auto. See oli huvitav asjade käik, tuli välja, et ühel tiimil oli toimiv taktika - lihtsalt jälita eessõitjaid. Edasi läks nii nagu ikka - taskulambid, ringijooksmine ja leid. Erinevus oli siin võibolla selles, et minu ühe käe otsas rippus Kamilla ja teise otsas Annabel. Palun järgmisena sellist aaret, kus on vaja lastemagnetit - siis saame selle küll kohe tehtud :) Aitäh aarde eest!
Meie ainuke õige strateegia oli olla täna õhtul õiges autos :) Täname geogängi, täitsa ägedad manöövrid, põnevad mõttevälgatused. Ja lõpetuseks igaüks kulgemas omal suunal taskulambiga vehkides pimedas metsas. Oli äge õhtu.
Leppisime Allaniga kokku geokohtamise piirkonna mõttelises keskpunktis ehk Hiiu kebabiputka vastas viis minutit enne üheksat. Otsustasin veel enne poes käia ja sattusin varem märkamata jäänud liikluskorraldusliku kurioosumi ohvriks, mistõttu jõudsin kujundlikult hingeldades kohale täpselt minutipealt. Ja mis ma näen - juba kaks kiirreageerijate ekipaaži ees, Allani auto veidi eemal. Nihverdasin kõrvale ja kohe sõitis veel üks tuttav geomobiil platsi. No selge, tuleb rongkäik :)
Vaevu jõudsin vastavaldatud aardelingi avada, kui märkasin silmanurgast, et kolleegid läksid juba lendstardile. Kiire taktika - kähku sappa, ma senikaua arvutan. Käsi sai pimedas ja rappuvas autos ilusa numbritätoveeringuga kaetud, aga geokontroll irvitas ainult näkku. Nüüd tundus õige aeg vihjepiltidega tutvuda. Hmm... ma justkui oleks nende kurvide racing line'i juba paika saanud.
Aknast välja vaadates paistis, et ka eesmiste ekipaažide trajektoor oli oluliselt muutunud. Nonii, kisub huvitavaks :)
Ja siis olid järsku ustepaugud, muigavad tervitused, kaootiline ringisebimine ja taskulambivihud kõike võimalikku ja võimatut kammimas. Üks teadis ühte ajalookildu, teine teadis midagi hiljutistest kogemustest, kokku hakkas päris mõistlik tervikpilt paika loksuma. Ja nii oligi - suund läks järjest õigemaks ja ühel hetkel sattus taskulambivihku hoone, siis katus ja viimaks ka aare ise. Hurraa!
Aarde lahtipakkimise ajal ilmus pimedusest ka advendirallil esmakordselt osalejate tiim, kes jõudis kogu tulemuseni täiesti iseseisvalt! Tunnustust väärt tulemus ja loodan teid veel advendiüritustel näha :)
Minu jaoks oli seekord lahe see, et algselt justkui eraldi alustanud tiimide spontaanselt jagatud tegevuskava, mõttetöö ja elukogemuse baasilt tuli leid kokkuvõttes väga kiiresti ja ilma ühegi rohelise geokontrollita. Siiani pole roheliseks saanud...
Väga hästi advendiseeriasse sobiv lahendus - pole liiga lihtne, aga siiski mitmekesi jooksu pealt lahendatav. Põnevat ajalugu tänapäeva loodusesse toovad aarded on muidugi minu nõrkus niikuinii. Kokkuvõttes: aitäh peitjale ja aitäh heale seltskonnale!
Madis ütles kõik, mina sõitsin lihtsalt Madise järgi ja mingi hetk hiljem avastasin, et mul ka saba taga. Minu taga olid siis Martin ja Allan. FTF kl.21.30 Taas me strateegia pidas paika:)
FTF kl.21.30
Teine roheline ;).Kaarti polnud vaja vaadata. Ei mingit loogikavajadust, puhas liitmine . Loksutan millalgi A paika, siis on ehk valge ja päike ...
Sain esimese rohelise aga loogikat läks lisaks liitmisele ka vaja. Ehk enne sain kaardilt aru, kuhu kanti lõpp peaks tulema ja siis loksutasin numbrid paika.
Edit: kui poleks näpukat teinud, oleks ilma loogikata kah saanud, aga mis teha, ikka juhtub.
Meeleolukas ettevõtte jõulupidu selja taga, kulgesin rongiga Nõmmele Hiiu jaama ning kohtusin seal ülejäänud seltskondadega. Kui aare avaldati, siis vaatas Liis nulli ning käskis Männikule sõita. Nii ma siis talitasingi, aga esimese valgusfoori taga oli mul selge, kus piirkonnas aare on ning teise valgusfoori taga teadsin juba vihjepildi järgi aarde täpset asukoha. Olen sinna lasketiiru isegi sisse piilunud, aga see oli väga prügine ning sinna see tutvumine tookord jäigi. Täna pimedas oli natukene keeruline, kuna ma ei teadnud meetri täpsusega lasketiiru asukohta, aga õnneks leidsime üpris ruttu otsitava üles ning seejärel kohe ka aarde. Mannaterad tegid imet seekord ning midagi püsib mul vahel meeles ka. FTF kell 21:30, aitäh aarde eest!