Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ma ei tea kes Karl Sang oli ja mida ta tegi. Küll aga tean tänu Oandu pärandkultuurirajale et ta käis siinkandis karjas. Kutsun Sindki siia matkama. Kui oled piisavalt tähelepanelik võid peagi oma käigu logiraamatusse üles tähendada. Aarde leidmiseks vajalikud andmed saad rajalt.
H – kivi kõrgus täismeetrites
E – Johannes leidis metsast lehmakoogi, ühelised
L – Andevei ehitas lauavabriku, kümnelised
D – Eesti metsades üle 2500 hundi, ühelised
U – heinalised puhkavad pildil...
R – Karl käis karjas, ühelised
N 59 33 HE,L
E 26 05 DU,R
Selle aardega tänan ma Heldurit „Järvemägesid avastamas“ peitmise eest.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (13), lumega_leitav (3), matkarada (2), vaatamisväärsus (1), pikem_matk(>1km) (1), lastesõbralik (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6XTQ1
Logiteadete statistika: 75 (97,4%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 78
Oandu metsa- ja õpperajad on kõik väga vahvad. Vahepeal põikasime ka taimetarkade rajale, tore on uusi asju teada saada. Tänu sellele läks kogu radade läbimise peale ikka palju aega. Siis hakkasime saadud infot uurima, tundus, et midagi vist kahe silma vahele jäänud. Õnneks oli Merily neid tahvleid ka pildistanud. Peidukoht oli väga hästi valitud, igati lollikindel. Suur tänu!
Jaanireede hommikul oli siin täielik vaikus. Auto parkisin uhkes üksinduses, kuid niikaua kui kohmitsesin lisandus veel üks sakslastest paar, kes ka kuhugi suunas vudima panid. Järgneva tunni või rohkemgi jooksul, kui rajal olin ei näinud hingelistki. Tutvusin alustuseks natuke kaardiga ja lugesin korduvalt küsimusi ja siis rajale. Üsna kohe sain aru, et küsimustega peab ekstra tähelepanelik olema ja kõik rajal pakutud info ikka korralikult läbi töötama. Ja nii need vastused tasapisi tulid, sest rada oli põnev ja hariv. Ühel hetkel otsustasin vaadata, mis mu kokku korjatud info siis aarde asukohaks pakub ja tõdesin, et täitsa sobivas kohas olen. Sisetunne käskis kohe õigesse kohta vaadata aga tähelepanematuse tõttu sain ikka natuke ringi tiirutada. Aga ega see karp mu eest peitu ja kättesaamatuks jäänud. Nimi logiraamatusse ja edasi järgmiste seikluste poole. Tänud pärandkultuuri rajale kutsumast!
Info kogumine rajalt läks ludinal, põnevaid paiku siin jagub. Ja sai seda aarde objekti ka ennegi uudistatud. Tänud!
Karl Sanga ei näinud, aga aaret küll :) Ja mustikaid ja seeni... mõnus lõõgastav jalutuskäik. Täname peitmast!
Proovin hullu panna, kas püsivust ja raha jagub, seda näeb hiljem. Mina ei tea, miks küll oleme seda aaret vältinud. Tänud peitjale aarde eest.
Tervelt rajalt sai kõik vajalik kokku korjatud. Täpp ka kaardile kantud. Ei viitsinud tervet rada uuesti läbi käia ja läksime poole pealt otse aardeni.Peale puude ei leidnud sealt midagi. Täiesti mööda koordinaat. Palusime abi ja leidsime siis ka aarde. Tänud
Hämaras metsas sai taskulambivalgel infotahvlikesi uuritud. Edukalt, kõik infokillud sai üles tähendatud ja kontroll andis rohelise tule. Tänud peitjale
Tänud peitjale!
Täna loendasin kõik õigesti ja sain ka ennast logiraamatusse kirja panna.
Osa pärandkultuuri infot nägime juba eile õhtul Oandusse saabudes kuid siis me selle aarde lahendamist veel ette ei võtnud. Otsustasime, et sellele rajale tuleme täna, kogume vajaliku info kokku ja otsime aarde üles. Nii ka läks. Täitsa mõnus rada ja huvitav info rajapunktides. Eriti põnev oli hundiaed. Polnud sellisest lahendusest kunagi kuulnud. Täitsa huvitav, kas see süsteem ka töötas ja kas hundi langesid selle pettuse lõksu. Hundid on teadupärast väga targad loomad. Meile rada meeldis, täname aarde eest!
Pärandkultuurirajal on korduvalt käidud, nüüd ka aare leitud.
Karjas käidud kuid kahjuks karusid ei näinud. Ehk järgmine kord :)
Viimati olin Oandul siis kui alustasin siit jalgrattamatka Ikla poole. Täna õnnestus uuesti teha tutvust Oandu matkaradadega.
Kuna esimene matkarada meid veel hullult ära ei väsitanud, otsustasime ka teisele minna. Tänud!
Oandu erinevad matkarajad on alati kutsunud värske õhu annuse järele.Seekord siis tegime pärandkultuuri raja läbi.
Aitüma peitmast
Alguses ei saanud üldse aru, mis teed pidi peaks minema hakkama. Otsisime Karl Sanga (või Sangi, Sangu....? no misiganes) nimelist rada ja kui lõpuks oma juhmsusest aru saime, panime ajama. Üldiselt tekkis mul tunne, et aardekirjelduse lugemise võiks Vaikile jätta, kuna mina lugesin asju ikka väga diagonaalis.
Matk oli mõnus. Väga meeldis mulle sild üle kiviaia. Oskuslikult lahendatud päästerõngas ilma põhja rikkumata. Tänud nii aarde kui matka eest.
Siin sain oma sammudele ja kukeseentele lisa, metsmaasikad veel boonuseks. Aare oli lahedas kohas, mina tänan!
Väga mõnus rada, kogu vajalik info sai kenasti kirja ja külastus vormistatud. Tänud peitjale!
Kui ma oleksin koolis õpetaja, siis see aare andis hea mõtte, kuidas panna lapsed tähelepanelikult silte lugema.
Lisaks oli ilus rada, mida päikeselise ilmaga kellegagi koos läbida, eriti kui mõni metsis välja ilmub.
Jalutasime raja läbi ja lugesime infosildid kiirelt üle ning kuskilt tuli viga. Karl Sang jäi meil leidmata. Kui olime ringi läbinud, siis vaatasime, kuhu koordinaat tuleb ning läksime ja tuttavasse kohta. Oli hea jalutuskäik.
Kodutöö oli korralikult tehtud ja leid tuli kiiresti, tänud.
Kristjan peatas auto ja juhatas meid suvalises kohas metsa. Nii 100m pärast paistis miskit lubavat ja leitud ta saigi. Tänan.
Oandu radadel ja metsades on matkatud päris palju, aga tore on siia alti uuesti tulla. Koordinaat oli ühe ammuse sportlikuma radade läbimise järel välja arvutatud ja ootas oma aega. Täna tundus just täpselt sobiv päev, pärast ja enne tubaseid tegevusi sobis see aare ideaalselt väikeseks jalutuskäiguks ühes lemmikmetsas. Tänud peitjale!
Oma pärandkultuuri ringi alustasin 22. punktist ja sealt liikusin päripäeva. See lõpu osa oligi rajast kõige raskemini läbitav. Liiga palju põnevaid takistusi mida väisata. Hoonestikust eemale saades sai keskenduda infotahvlite põnevatele sisudele. Vastused tulid küsimustele lihtsamini kui ma esialgu eeldanud olin. Kuna inglise keelsetel infotahvlitel olid teistsugused pildid, siis uurisin ka neid. Järsku jäi silma veider eripära. Teatud faktilised andmed on sootuks erinevad kui lugeda üht või teist keelt. Näiteks eesti keeles oli kivi kõrgus ja ümbermõõt suurem kui inglise keeles. Lahedamad uued teadmised jätsin meelde kohalikus keeles.
Kuigi kõik punktid olid huvitavad, siis erilisemalt jäid meelde hundilõksu eksponaat ja taimeaed puuistikutega. Soolaposti juures ei saanud jätta testimata kui soolane see kuubik inimese jaoks on. Minu jaoks oli mage või siis tõmbasin lihtsalt üle kohast kuhu oli jäänud põdra ilakiht. Tagasi enda stardipositsioonile jõudes oli mul aga üks andmekild puudu. Häbi, häbi aga ma ei pannud oma nimekaimu tähele. Õnneks olin teinud kõigest pildid. Karli pildilt ülesleidmise järel meenus küll miks minu tähelepanu oli antud momendil hajutatud. Koordinaat käes, tegin veelkord väikese jalutuse ja panin nime kirja.
Aitäh peitjale mõnusalt ülesehitatud multimõistatuse eest!
Talviselt mõnus ja huvitav matkarada. Meile meeldis. Tänan.
Tegime väikse matka ja selle käigus vormistasime ka leiu. Aitäh!
Sai veidi karjatatud, Hennyt siis. Tundus, et talle sobis. ;) Arvasin, et tänane aare viib mind veidi teisele rajale, kuid selgus, et siit olen juba RMK Oandu aardele vastuseid kogunud. Aga ega sest midagi, et tuttav tee. Henny silkas edasi-tagasi nagu tuulispask, vahepeal ikka ka minu poole kõõritades, ootamaks ja vaatamaks, kas õigel rajal. Üks vastus jäi puudu, kuid sellest polnud lugu, suundusime uuele ringile. Aitäh, Hennyl ilmselt lahedaim päev(ma loodan) oma noores, kuid palju näinud elus ja ka mul oli tore.
Siingi oleme naaberaardega mestis 10 cm lumes aprilli keskel mitteleiu teinud. Kui Oandule matkama täna leitud sai, ehk veab sellegagi. Mis siis, et meil ainult pool tarvilikust infost üles leitud sai. Ei märganud me Andeveid, heinalisi ega Karli ennast. Matkasime otsejoones oma eeldatava, keskmistatud koordinaadi poole. Päris nulli ei hakanud minema, loogilisemas paigas leidus aare paugupealt. Normaalne! Juba eelmine kord oleks võinud üles leida ju, oh mind tainamaiti. See leid andis varahommikul päevale nii hea innu sisse, et korraks paotasin isegi mõtet uuesti Ringküla väisata. Aga ei, enne ei lähe, kui see mõistatuseks muudetud, sai naljatletud ;-)
Aitäh Raivole väärt aarde eest! Kui me ka tervet rehkendust teha ei jaksa, teeme siis pool, aga ise! Aare suurepärases korras, kena ja puhas. Mõnus matk oli aprillis pealekauba. Lähme nüüd Sagadisse jalutama.
Oandu on üks mu lemmikkohti põhjarannikul, kus tema mõnusate mereäärsete metsade ja nüüd ka arvukate matkaradade tõttu ikka vähemalt ühe korra suve jooksul ära käia üritan. Eelmisel suvel tegin ka siinsete aaretega puhta töö, aga selleks suveks oli neid jälle sama palju juurde kogunenud. Nii saigi Lahemaa retke kavandades kaaslastele teatatud, et enne teist traditsiooniliseks kujunenud suvetegevust ehk Altja kõrtsis söömas käimist tuleb pekki siinsetel matkaradadel veidi vähemaks kõndida. Tegelikult olin selle raja juba eelmisel suvel täies pikkuses läbi kõndinud ja hea, et seda tegin, sest tegemist on minu jaoks mõnusa nautlemise rajaga. Kõnnid, loed, uurid, mõtiskled ja saad palju targemaks. Suurema ja rahutu seltskonnaga pole seda hea teha. Seekordki keerasime mingil hetkel rajalt kõrvale, et naaberaare ära võtta, ja tagasi tulime hoopis mingi iks teed pidi. Metsajalutuskäik oli muidugi endiselt sama mõnus. Üritasime ka leida Karl Sangi karjas käimise dateeringut, aga ju siis olid silmad pimedad. Aarde suhtes õnneks polnud, koht tundus kohe loogiline ja peagi sain ka kaaslane järel leitud. Sellist tüüpi aarded, kus koordinaatide saamiseks peab jalutama ja infotahvlitega tutvuma, on minu lemmikud, nii et tellin neid rõõmsalt iga kell juurde. Aitäh peitjale!
Raja tegime läbi eelmisel õhtul ning õnnestus kogu vajaminev info kokku koguda. Pärast Oandule matkama aarde juures käimist astusime siit ka läbi. Hariv rada ja tore aare, aitäh!
Matk tehtud juba üleeile. Täisring. Siis vastused otsitud ja kuna öö tuli raksuga peale, tulin täna logima.
Täitsa mõnus rajake oli. Tundub, et teistele meeldis see trepp üle kiviaia, mulle osutus see parajaks proovikiviks, sest oli ju vaja ratas kogu varustusega sealt üle tõsta. Ühel hetkel vaatasin, et siin võiks ju aare olla ja oligi. Aitäh!
Kundast suundusime uuesti siia, kus me ka üleeile, enne Narva väisamist olime. Siis polnud matkadeks aega, täna see-eest kuhjaga. Ja see kõik kulus siin ka ära, rohkemgi veel. Selle aardega oli vähemalt selge, et tuleb mööda pärandkultuuri rada jalutada. Radu olevat Oandul kokku tervelt seitse. Tatsasime 6-8 cm lumisel metsarajal tunnikese, kokku 3.5 km. Lugesime kõik infotahvlid sõnu otsides läbi, aga lõpuks selgus, et leidsime ikkagi vaid pooli vajalikest andmetest.
Nüüd kodus logides vaatan, et oleks võinud poolegi rehkendusega metsa vibutama minna, aga suurt vahet pole, sest naaberaare jäi ka leidmata. Naasta tuleb niikuinii ja tahakski ilma lumeta siin uuesti mütata. Pealegi oodati juba kolmandat õhtut jutti külla geokräule. Aitäh Raivole meeldiva metsatee eest! Vast õnnestub järgmine kord täna puudu jäänud tähtedele vastused koos aardega üles leida.
Auto jäi RMK maja juurde parklasse ning sealt siis hakkasime mööda rada astuma. Mõned postid õnnestus küll vahele jätta, kuid õnneks see meie tulemust ei seganud. Saime kõik vajalikud andmed kätte ning saadud numbrid viisid täitsa paljulubavasse paika. Kohapeal juba kiire leid. Suured tänud minu jaoks uuele rajale kutsumast!
Tänast päeva alustasime selle aardega.Võtsime raja plaani ilusti ette ja kulgesime rajale infot otsima.Kui kogu info käes mõtlesime,et lähme võtame oandule matkama aarde ära ja tagasi tulles otsime selle üles aga juhtus nii ,et teel oandule matkama leidsime ka selle aarde ilma ,et oleksime jõudnud oma infot numbriteks teha.Tänud kutsumast oandule.
Olime päris lähedal siis, kui aare avaldati. Ei tahtnud tookord sündmuselt toredate geopeiturite seltskonnast aardejahile tormata. Mõtlesime, et aastavahetuse ajal ju sündmus tulemas, küllap siis otsime. Aastavahetusel ei jõudnud jälle lähedale. Nüüd oli plaan hoopis Krista aaret otsida. Kohale jõudes aga selgus, et kohapeal selle aarde infot ei leiagi. Metsas internetis istuda tundus aga ka jama. Nii kulgesimegi pärandkultuuri radadele. Osaliselt oli tee ju tuttav kunagisest aardeotsingust. Seega kulgeski rännak alguses möödunud aastate ja suviste hetkede meenutuses ;) Edasi haaras aga lumine mets meid oma lummusesse. Rada oli puutumatuna meie ees süütu lumevaibaga kaetud, sellele siis jätsime oma jälgi ja lugesime peaaegu kõik infotahvlid läbi. Enamuse aega aga nautisime täie rinnaga talvise metsa võlusid. Nõnda avastasimegi siis, kui ring sulgus, et ikkagi olime ühes kohas (tegelikult kahes) liialt hooletud olnud. Meie matkaring sai seega üksjagu pikem (teekonna mõõtja näitas lõpuks 6,5km ja 2,5 tundi) - seega me tõeliselt nautisime pakutut, ei tormanud ja soovitame sellist kulgu ja aaret kindlasti järgnevatele ning omaltpoolt täname soojalt peitjat.
Proovisin pimeduses ja vihmas naist ja last kuhugi metsa vedada. Veidi isegi õnnestus. Tore rada igatahes.
See oli päeva esimene aare. Valisime kohe matkaraja päeva alustuseks. Väga mõnus oli seda läbida ja vaadata, kuidas päev üha enam valgemaks läks. Kuna me alguses jah nii hoolsad lugejad ei olnud, tuli kaks korda lugeda osa tahvleid. Õnneks kaks korda me tervet ringi läbima ei pidanud :) Kõik laabus siiski päris kenasti. Aitäh peitjale toredale matkarajale suunamast ja aarde eest!
Mõnus jalutuskäik jõululaupäeva hommikul, isegi ilm oli enamvähem. Kohale jõudes tekkis dejavu-efekt, justkui oleks siin kunagi juba olnud. See tunne ei petnud. Kuna alguses polnud piisavalt tähelepanelikud, siis saime osa rada lausa teist korda läbida. Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. Rada oli iseenesest lahe. Hundilõks oli tõsine vau-efekt, poleks ise tulnudki sellise lahenduse peale. Aitäh peitjale.
Peale loomingulist vahepala (glasuurisin saviasju hommikul), otsustasin, et nüüd on aeg Oandule aaret otsima minna. Parklas oli juba kaks autot ees, aga kedagi ma ei näinud. Läksin rajakaarti uudistama ja punktidega tutvuma. Ma polnud veel rajale jõudnud, kui tuli auto ja peagi kuulsin tuttavat "Tere!"
Täiesti juhuslikult sattusin koos Mariga samal ajal Oandule. Tore oli koos küsimustele vastuseid otsida, natuke juttu puhuda ning lõpuks ka aarde koos leida.
Kena jalutuskäik üsna viisaka ilmaga. Kõik vastused tulid ilusti kätte ning lõppkoordinaat klappis ka samuti. Täname peitjat rajale toomast.
Sama siin - Heldurile hip hip hurraa!. Sidusime auto lasipuu külge teiste omasuguste kõrvale ja hakkasime jälitama. Omateada ajasime Karlat taga, aga ju neid põgenejaid oli veel. Igatahes Karla omakäelise autogrammi küüniseinast leidsime kenasti üles - huvitav mitu praegust karjalapsevanuses tegelast saaksid samasuguse tekitamisega hakkama - ülivähesed, ma pakuks, jääks nii keele- kui käsitööoskuste ja vahendite puuduse taha kinni. Graffitti uuritud, kulgesime edasi, numbrike siit, teine sealt, mõne koha peal panime susa ja pusa jälgedets lõiget, ja kui numbrid koos, hakkas paksu aardehaisu ka ajama. Nimed vupsti kirja, lasipuu juurde tagasi - hämarduma kippus tasakesi, kaua see auto seal ikka nukrutseb. Aga võta näpust - lasipuu äär oli tühi, aga NÄPO oli trahvikviitungi kojamehe vahele paigutanud! Koukisime näkiliste välimääraja välja, tegime kindlaks, kesse näkk kviitungiga toimetas seal - palun, pakk ootab, anna näole! Aga rajameistrile ka aitüma, tore üritus on korraldatud.
Sai matkarada läbitud,info korjamisega erilisi probleeme ei esinenud.Numbrid ritta ja oligi aarde asukoht teada.Nüüd krabinal kohale logima.Jätsin aardesse ühe seltsilise kes tahab hädasti vesistesse aaretesse pääseda,aidake siis teda. Tuleb eelmise logijaga nõustuda et hundilõks väga põnev ehitis. Täname peitjat.
Kuna Helduri sünnipäev oli meilegi teadmata, siis tulime kohale väikese hilinemisega ja õnnitleme Heldurit nende mõne aasta ja 6 päeva täitumise puhul!
Mulle see Raivo ja Helduri vaheline keemia meeldib. Kohe väga meeldib, sest nii tekib maakonda toredaid uusi aardeid. Jätkugu seda veel pikalt! Raivole siinkohal tänud toreda metsa-aarde eest!
Kui nüüd pikemalt ajas tagasi minna, siis soovisin kunagi ise pärandkultuurirajale aaret peita. Aasta oli siis 2008. Minu arust oli kõige põnevam objekt rajal hundilõks, seega küsisin luba sinna lähedale aaret panna. Paraku jäi luba tookord saamata, aga päris põõsasse ma püssi ei visanud ja tekkis RMK Oandu aare. Tore, et geopeiturid on end heast küljest näidanud ja äraütlemata mõnusal pärandkultuurirajal on nüüd vahva teostusega aare küljes.
Täna siis sammusime Hallikiga koos ja uurisime rada, mis on võrreldes mu eelmiste külastustega paremini sisse käidud. Kuna mõistusega oli seekord korras, siis piisas raja ühekordsest läbimisest. Tänud veelkord! Ja tervitused järgmistele, kelle autot parklas nägime!
Vaatasime siis karjas käimise kohad üle ja mõned teised kohad ka. Nimed saime kirja. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik. Kuna talupojamõistus pole alati kõige teravam, siis saime neid ringe seal teha ikka mönuga. Täname peitjat!
Sündmusel kuulsin küll, et Raivo on siia kõrvale matkarajale uue mõistatuse peitnud aga ei hakanud isegi kirjeldust vaatama, et aega küll ja pole ju üldse kaugel, mõni teine päev tulen ja jalutan. Koju jõudes ja kirjeldust lugedes oli tore üllatus, et mind on ka "laulu sisse" pandud :) Aitäh! Juba järgmisel päeval tulingi mõistatust uurima. Väga hästi tehtud aare, mõnusa jalutamise käigus saab näha ja teada väga huvitavaid asju ning aarde leidmiseks vajalik on ka ilusti saadaval ja aare kenasti leitav. Käisin terve raja läbi. Väga mõnus oli enda sünnipäeval oma nimetähti taga ajada, see ehk nüüd peitjale üllatuseks:)... Nii, et veelkord tänud suured!
Väga mõnus jalutuskäik. Siiakanti oleme viimasel ajal millegipärast tihti juhtunud. Väga erinevatel põhjustel. Aitäh väga vahva aarde eest! EVEJ
Tegime raja koos Marise ja Lauriga läbi napilt enne, kui päris pimedaks läks. Aitäh!
Asusime matkama ja vajalikku infot otsima. Hundiaed oli tore avastus sel rajal. Henriko oli väga vapper matkaja, tubli poiss. Numbrid loksusid paika ja võisime logida. Lisaks raja avastamisele, rõõmustasid meid kukeseened sambla sees. Tänud Raivole matkama kutsumast.
Väga vinge pärandkultuuri rada on metsa tehtud. Vajalike andmete hankimine läks sujuvalt kuni hiljem avastasime, et üks number kirub kiiva. Viga parandatud, saime aarde kenasti kätte. Aitäh.
Suure peoseltskonnaga koos leitud. Tänud peitjale!
Väljas oli veel piisavalt valge, ning otsustasime peale sündmust ikka raja läbi käia. Liigutasime autod nulli juurde ja seal seisis juba täiesti tuttav geomobiil. "Kahjuks" nad otsides hätta ei jäänud ja lahkusid parklast enne meie tagasi jõudmist. Rada oli mõnus. Lahedate eksponaatidega ja sobivalt pikk. Ka punktid oli arusaadavad. Aga no ühest suutsime ikka kuidagi mööda vaadata. Õnneks Miki pildistas kõik üles ja nii saime ka peagi vea parandatud. Siis pidime muidugi lihtsalt juba käidud radu veel käima :D Aga muidu tore aare ja igate mõnus jalutus :)
Sündmuselt sai suure seltskonnaga minema tormatud, mõni üritas nulli minna, mõni teine kirvetada. Läks nii, et alustasime rada kuskilt poolepealt. Päris tore rada oli, ka mulle meeldis kõige rohkem hundilõks. Ühel hetkel läks lugu imelikuks ning algas tants ja tagaajamine, mille käigus ka pikk logijoru kirja sai. Murdsime end metsast välja suurele teele, kus kõigepealt möödusid meist kaks sõjaväeautot ja siis Miki, kes auto asja uurimiseks peatas. Miki ei jõudnud vist iitsatadagi, hetkega oli auto sündmusele tagasisoovivaid peitureid täis. Oli tore aare, aitäh!
Mina küll olin esimene, kes märkas aaret kodukal, aga kui läks aarde otsimiseks, siis jooksin ringi nagu peata kana. Au prohvidele ja tänud aarde eest. Väga hariv rada.
Sündmuse esimese etapi söömine oli läbitud, kui kostus Janari hüüe- uus aare. Nüüd nägin oma silmaga kuidas toimub FTF-sõltlaste madalstart. Ega ma’gi tukkuma jäänud, vaid imbusin nende sekka. Uurisime infotahvleid ja kõndisime riburada pidi rajal, kui äkki oli õhus tunda kahtlast kirvetera lõhna ja salapärast tegevust. Ühtsuses peitub jõud ja salaraidele pärandirajal said nime kirja kõik kohalviibijad. Matk jäi küll oodatust lühemaks, aga lõbus oli. Tänud.
No kes see muu ikka metsa selliselt varustatuna sõidab kui geopeitur… :D. Omanike logi nägime ka raamatus, tervitused Alexile ja Mooritzale :). Ja Raivole aitäh hästi läbimõeldud ning palju põnevat näitavate vahepunktidega multi eest, juba ammu pole mõnel matkarajal ühtaegu nii palju hariv ja tore olnud :).
Kampas koos oli põnev. FTF kl.12.46
Sündmusel "Midagi magusat 10" rääkis Raivo meile, et siin lähedal on mitu erinevat matkarada. Mõtlesin küll, et eks nende radadega tutvume kunagi teinekord. Kuid muidugi nii ei läinud. Peoperemees oli siia peitnud ühe karbikese. Nii et kui magusad palad maitstud, tuli minna metsa jalutama. Otsimiskamp oli meil korralik ehk meid oli palju. Kord jooksid lapsed kilgates ees, kord jätsime nad huntidele söödaks hundilõksu. Vähemalt üks kindel koht, ei pea nende pärast muretsema, et kaovad siin metsavahel ekseldes ära. Jalutamise vahele saime tutvuda infotahvlitega. Janar tegi hoolega märkmeid. Mul oli seis palju kehvem, polnud gepsugi siia kaasavõtnud, gps puhkas autos. Rada oli huvitav. Mulle meeldisid eriti kiviaiad oma sambla alla mattunud kivimürakatega. Ja ühel hetkel . . tuli hinge selline äratundmistunne, et siin ta võikski peidus olla, see otsitav :) Ilmselt on pärandkultuurilises metsas väga meeli puhastav aura. Saigi otsitav leitud-logitud. Suur tänu Raivole siia kutsumast! Millegipärast arvan, et ma tulen siia veel tagasi. Nagu Mariann juba ütles, jäi meil peaaegu pool rajast läbimata-nägemata.
Hakkasin telefonist vaatama, mis aardeid veel pärast sündmust otsida, aga pilk sattus peale uuele aardele ning nii me siis läksimegi seda suure seltskonnaga otsima. Sattusime rajale alles viiendast punktist ning asusime vaatamisväärsustega tutvuma. Täitsa põnev rada oli ning hundi puuri ülesehitus meeldis ka mulle kõige rohkem. Mingi hetk hakati aarde lõhna tundma ning leidsimegi karbi üles. Esimene logi läks kell 12:46 kirja. Aitäh peitmast, hariv rada!
Ei teadnud antud aarde olemasolust midagi kui sündmusele saabusime. Aga mingist jutukatkest jäi kõrva, et sõltlased olid kuhugi taaskord tormanud. Kui lõkke ääres külm hakkas, pakkisime end autosse ja uurisime siis asja. Nojah, siin lähedal, läheme vaatame siis üle. Nullis olime algusl üksi, kuid peagi tuli veel Janar seltskonnaga, aga nemad otsisid hoopis teist aaret, nii läbisime matkaraja A-ga kahekesi. Täitsa vahva oli jalutada sellel külmunud maapinnal. Fotoka akud kustusid, nii tuli jätkata vaid telefoniga, lootes, et selle aku kestab raja lõpuni. Lugesime infotahvleid ja saime paljuski teadmisi juurde. Hundilõks oli tõesti äge. Kui kõik numbrid olime kokku saanud teatas gps , et tema ei leia taevaga ühenduse auku. Hm... kolisin siis puude vahelt välja ja lepitasin gpsi sateliitidega ära. Nüüd saime suuna kätte ja leidsimegi varanduse üles. Peale logimist Kirsikese poole jalutades kohtusime roheliste mehikeste tõllaga. Ootas kedagi teeristis kuid napilt enne meie kohalejõudmist lendas rataste alt vaid kive ja tõld startis. Nüüd oli tunne, et neid rohelisi tegelasi on kogu ümbrus täis, kuid rohkem neid silma ei hakanud. Tänud vahvat rada tutvustamast!
Peitja tegi juba lõkke juures kavalat nägu ja kui keegi karjatas, et uus aare, oli kohe teada, et ühele reklaamitud rajale sammud tuleb seada. Esmalt oli suur segadus parklas asuva infotahvli juures, kust juba koordinaate hakati välja võluma, kuid peagi pead selginesid ja ette jäi ka õige teeots. Tõdi, alustasime viienda verstaposti juurest. Rada oli põnev ja veidi oli kahjugi, et seekord kirves teravaks osutus, sest nii mõndagi jäi nägemata. Läbi ei läinud ka plaan esmaleid kirja panna ja numbreid edasi otsida, sest jäi puudu oskus piisavalt märkamatult logida ja peagi tormas kogu kamp hundikarjana kallale. Minu lemmikud pärandkultuuriobjektid teel olidki hundilõks ja pikk võimas kiviaed, aitäh!
Jõudsime vaevalt hakata kümnenda aastapäeva magusat degusteerima, kui tekkis paras sabin ning osa seltskonda kadus teadmata suunas. Need olid muidugi teatud-tuntud FTF-sõltlased. Võtsime asja rahulikult, kogusime andmeid ning suundusime ka otsima. Üks number mängis küll natuke vingerpussi, aga järjekindlus viis sihile. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest.