Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui on peale meie veel mõni, kellel on unistuseks vana aasta ära saata koos vahvate geokaaslastega metsade keskel lõkke ääres, siis see sündmusaare on just Sinu jaoks.
Plaanis on meie poolt kolm sooja kohta, millest kaks on katuse all ja üks lageda taeva all. Üks katusealune on kuiv ja soe - köetav ahjuga sõjaväetelk. Teine võib olla märgniiske ja kuum - kohalik saunalaadne ruum, mis asub poolenisti maa sees. Olemas saab olema lõke. On olemas kohalik katusealune laud ja korralik välikemps ning kaev.
Logiraamat on avatud õhtul kella 21.00-st kuni öösel kella 02.00-ni. Ööbida saab köetavas telgis. Kaasa võtta omale matkamatt ja magamiskott.
NB! Sõltumata ilmast pange hästi soojalt riidesse, et külm ei hakkaks ning mõnus oleks olla :) Kellel pole häid jalanõusid, siis soovitan sooja voodriga kergeid talvekummikuid. Siis pole vaja karta ei lund, muda, vihma ega lõkke soojuse käes niiskeks minevaid jalanõusid. :)
Vaata allpool olevat juurdepääsuteede kaarti ja selgitust pildil!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6XTQZ
Logiteadete statistika:
11 (100,0%)
0
8
0
0
1
5
Kokku: 25
Uus on juba hooga käima läinud! Saadaks ajaloo arhiivi :)
Suured-suured-suured tänud neile kõigile, kellel oli võimalus tulla minu unistuse täitumisele kaasa elama metsa lõkke äärde uut aastat vastu võtma!!!!! :)
Kõigepealt otsustas kuut üritusele sissepääsu blokeerida. Kohe saabus aga abivägi kes kolm tonni mudaaugust välja aitas. Aga karp vajus lahti juba enne autost väljaronimist - nii kena tuledes peoplats oli. Kogu üritus oli väga hästi ja hoolega ette valmistatud ja juhitud. (Hiljem selguski, et tegu ju proffidega) Ka minusugusel introverdil oli väga mõnus ja kodune olemine. Aarderada oli andekas ja meile parajalt õudne. Risteel saabus täpselt õigel hetkel ka abivihje, muidu ei oleks laps vist õigele rajale nõus olnud minema. Aastavahetuse ajal vahtisin lummunult nagu väike laps vinget tuleskulptuuri. Hommikul tänasime tublisi korraldajaid ja lahkusime täis rahulolu. Aitäh ja kummardus korraldajatele.
Nii oligi, aastavahetus metsas 31.detsember 2016 vahvate seltsilistega!
Tänud Teile! Head uut aastat !
Kaks aastat hiljem avastada, et see väga mõnus sündmus logimata on, pole häbiasi. Vurasime Taneliga õhtu hakul sündmuse kanti postide ja laevade otsa ronima. Seejärel leidsime tee sündmusele, mis oli täis konarusi, puujuurikaid ja auke, aga kohalejõudmist igati väärt. Sündmus oli nii uhkelt üles seatud, purkides tuled, laternad, lõke ja väga mõnus õdune olemine. Lasin geokoera ringi jooksma ja hakkasime osalejatega tutvuma. Seejärel läksime logiraamatut jahtima, mis oli omaette seiklus. Müttasime pimedas metsas ringi, jahtisime helkureid, aga kätte me ta lõpuks saime enam-vähem sealt, kus alustanud olime :D. Ega kaua ei läinudki, kui hakkas uus aasta saabuma. Geopeituse logo pandi küll põlema, aga ainult heal eesmärgil, et aastavahetus tuleks tule, mitte ilutule säral, mis oli väga hea mõte. Pärast südaööd ajasime veel juttu, mekkisime head ja paremat, käisime isegi külmas saunas ja oli aeg tagasi koju sõitma hakata. Geokoer nohises tagaistmel magada ja meil Taneliga jätkus maailmaasjade paikapanemise teemasid terveks teeks. Suur aitäh korraldajatele, selline eriline aastavahetus jääb isegi aastateks meelde. Nii aastateks, et ka kaks aastat hiljem on hea logida ja meenutan naerulsui muhedat üritust.
Õhtul kodu poole minnes tegin pisikese põike, et tervitada geosõpru ja neile toredat vana lõppu soovida. Korraldajad olid ikka väga laheda sündmuse püsti pannud. Kui kogu päev olen sealkandis padukat saanud, siis geoaastavahetuse plats oli täiesti kuiv. Õppige, suurriigid, kuidas paraadi ajaks vihmavaba "aken" ilma mingi keemiata tekitada! Minu jaoks oli see igatahes müstiline. Hiljem kodu poole sõites sain jälle terve tee padukat. Igatahes, mõnus rada metsas, parima seltskonnaga. Õnne õngitsemine jäi küll pooleli, kuna sabas ootasid põnnid säravate silmadega oma järge. Ja neil hakkas õnn kärmelt konksu - vahend peab ikka õigetes kätes olema :) Mina tänan, väga lahe oli!
Kui kohale jõudsin siis oli ikka tükk aega imestamist millega korraldajad küll hakkama on saanud, mis kõik oli tehtud meie heaks äraolemiseks ja kui väga meid oli oodatud. Kõik see punutiste sees olevate laternate ja tõrvikutega valgustatud plats ja teerajad, tõrvakatel täis õnne igale ühele, pakulaternad(lõkked), soojaks köetud metsaonn... nagu päkapiku või muinasjutumaale oleks sattunud :) Suured tänud teile, Piret, Mart ja Krista!! Väga põnevat aaret otsides ja lõkke ümber mõnusasti juttu vestes, nii see aasta kiirelt otsa sai ning oligi käes öö tipphetk - tuleskulptuuri süütamine ja uue aasta saabumine. Head uut aastat kõigile!
Enne parklasse jõudmist kohtasin kampa geopeitureid taskulampidega metsas... imelik... Kui üritusekorraldajaid nägin, siis saadeti mind ka kohe metsa logiraamatut otsima. Õnneks sain korraliku taskulambi kaasa, muidu otsiks vist siiamaani. Loogika ja grammatika õiget teerada aardeni kohe ei viinud. Punane on ju ohtlik värv! :D Väga tore oli öine jalutamine. Sama tore oli ka õnne õngitseda.
Kaua ei saanudki laua taga istuda ning paremat ja veelgi paremat maitsta, kui pidin juba enda kodumetsa tagasi kappama. Aitäh korraldajatele! Oleks tahtnud tuleskulptuuri põlemist näha. Ilusat uut kõigile.
„Ah et siis kohe niiiii metsas... Oled sa kindel, et oleme õigel teel? Aastavahetuseni pole kahte tundigi, kas uue tulekuks ikka tagasi oskame minna??”
Ja siis nad paistsid: küünlad, lõke, „kalapüüdmise” varjuteater, miski omapärane rippuv põhuvärk... Vauuuuu kui imeline!!! Ja aarde kirjelduses välja reklaamitud vahvad geokaaslased olid lausa ülivahvad! Aaah, see on ju ka minu unistuste aastavahetus!
Õnn üllatustetõrvaahjust pihus, käisime logiraamatut jahtides targu ikka kõik pakutud rajad läbi... liikumine olla tervise ja ilu pant:) Aga vana, ehk siis minu esimese geopeituse aasta sees saime ikka kätte!
Imeinimesed, millal te küll kõik need ettevalmistused tegite?! Milline eriline kogemus uude astudes! Suur-suur aitäh müstilise ilu, vimkaga aarde, vahvate kaaslaste, rikkaliku proviandi, tänaseni ninas kirbitseva lõkkelõhna... ja muidugi Kõrve aarde kaardi eest:)
Osalemise plaan sai lukku löödud nädalake tagasi ja nii me siis aasta viimasel pool Kõrve poole veeresime. Kui eelmine kord olin ma sinna sõitnud teed mööda, kust kirjelduse järgi kindlasti ei saa, siis see kord valisime rohelise teeotsa. Aga ka siin tundus see tee nii kahtlane, et vaatasime üle ka läheduses asunud teise teeotsa, mis oli muidugi veel kordades hullem.
Kohale jõudes nägime kohe laternatega valgustatud rada, parkisime geomobiili ja läksime sündmuskohale. Siis selgus, et logiraamatut keegi kohe ei ulata ning on vaja minna orienteerumisrajale. Oli väga mõnus jalutuskäik mööda hoolega koostatud rada suurepärase aardelaekani. Väga lahe oli! Järgmisena veeti kingikaevu juurde (või noh, kingitõrvasulatusahju juurde) ja pandi õngitsema. Välja tuli sealt mõnus vidin, mida ammu juba endal vaja oli. Lisaks oli veel laud ka lookas heast-paremast. Kohal oli palju uusi nägusid, kellega oli meeldiv tutvuda. Kui kell sai 00:00, süüdati ka põhuskuptuur, mis pani õhtule mõnusa punkti. Paarkümmend minutit peale südaööd saabusid Blondiinide radadelt ka iksid ning pärast veidikest lobisemist ja mugimist tõmbasimegi poole kahe paiku otsad kokku.
Superhästi korraldatud sündmus! Kes kohale ei tulnud, ei tea, millest nad ilma jäid! Aitäh!
Auto jätsime Tõrvaaugu mäele ja alustasime oma öist jalgsimatka. Koos naaberaarde külastamisega kujunes teekonnaks kaheksa kilomeetrit. Vahepeal proovisime ka ilma lampideta liikuda kombates jalaga rööpaid tee peal. Sündmusele jõudsime esimeste hulgas. Kohe viidi õnne õngitsema, seejärel uudistasime niisama ringi. Suur töö on ära tehtud, meie kummardus ja tänud! Kui aardekirstu rajale lubati valisin mina intuitiivselt õige, Viive aga lühema raja. Lõpus saime ikkagi kokku ja logisime koos.
Heia, meie oleme juba hommikust kohal. Saun on soe koht. Lõke põleb. Tuul on vaibumas. Enam ei tibuta ka vihma. Kel soovi, saab juba metsamõnusid tulla nautima.Telk on ka püsti.
Mis saaks selle vastu olla, et üks tore raketivaba aastavahetus metsas veeta :)
Kõlab minu unistuste aastavahetuse moodi. Kas keegi Tartust juhtub ka minema ja saaks küüti pakkuda?
Ei jaksa rohkem keerutada ja aega kah vähem ja vähem...kui paljud "aastavahetajad" pelgavad pitsut? Korraldajatelt uurisin neljajalgsete kohta, aga nüüd peab otsustama, kuna meie "tiim" on talviti laiendatud... Kassid on teretulnud-sõbrad, aga koerad...palun erakirjana teada anda, palju neid tuleb. Geopuuk on talvepuhkusel, paugutamine on meie jaoks savi, küll aga ei taha kellegile ebamugavust tekitada oma kohalviibimisega. Mõistetavatel põhjustel on meid korduvalt välja tõrjutud välismaal(ka koerasõbralikest kohtadest reklaami järgi) kohtadest-hotellidest, seega me(a) ei solvu, andke teada kui teile ei sobi... nii lihtne ju ongi:) Kõigil peab mugav olema :D
p.s. pitsu on ca 60 kilone isane rottweiler...
Kui sobib, siis paluksime arvestada, et me sel öösel seal metsas pauku ei tee. Oleme metsade keskel, kus metsloomad ennast turvaliselt tunnevad. Ja ehk mõned kohaletulnudki! :) Ja las nii jääbki. Alternatiivina oleme mõelnud tuleskulptuuride peale. Kui on geopeiturite seas keegi, kes seda ala valdab, siis ootame nõuandeid ja ettepanekuid oma postkasti. :)
Plaani võetud. Sooja koha kuudis võtame ka igaks juhuks kaasa.
Tänud andjale! Viisime täna suurest kogust mõned niidirulli toorikud kuivama, et oleks aastavahetusel ka natuke mööblit metsas. :) Sinna nad ei jää, sest juba uuel aastal ootavad neid pikisilmi Sõmeru noortekeskused, et meisterdada midagi põnevat taaskasutuseks.
Käisime pühapäeval Lobil matkamas ja sõitsime siitkaudu koju. Praeguste ilmaoludega ei midagi hullu. Kirsikese tüüpi sõidukiga saab ka Esku poolt kenasti kohale, sportautole võib üks auk takistuseks saada.
Ürituselt tahaks sellel aastal läbi astuda ja vaadata kas tõesti see katel vett peab.