Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
GC-s arhiveeritud.

Otsisime pikalt ja kaua, aga ei leidnud.

Võiks öelda, et õhtul ehk pimedal ajal oli siin müüda seda oja palju parem seigelda, kui seda oleks olnud valges teha. Ega nüüd täpselt ei mäletagi, et kui kaua see seiklus siin aega võttis, aga igatahes lõppes see edukalt ehk leiuga. Aitäh!

Leitud

Leitud, koos Sisalik, KerlyK, Allan281. Lahe matk ööpimeduses.

Leitud

Õnnestus kuivade jalgade ära teha. Aitäh!

Päris palju kordi juba Rakveres geotuuritamas käidud, kuid alati jääb siia veel aardeid mida otsida ning tuleb juurdegi. Nüüd oli aeg sellele kahtlase nimega oja aardele punkt panna. Kui pea ära löömine välja jätta, läks üsna valutult.

Tänud.

Pikalt edasi lükatud aare. Nüüd oli kõik igati selle aarde otsimiseks sobiv ning ei läinudki üle mõisuse kaua aega, kui õige asi vastu vaatas. Aitäh!

Tõesti hästi organiseeritud multiaare, aitäh, leitud! :)

Mitu korda alustatud päädis lõpuks lõpuga. Tänud

Karbi sisu ja logiraamat hetkel täiesti kuivad ja korras.

Esimeses punktis koorisin jalad paljaks ja läksin koordinaatide järgi. Teises punktis proovis Elvis vee jahedusega toime tulla. Ilmselt siin tõesti külmem vesi kui esimeses. Autosse kummikute järele ja uus katse. Kolmandaga raskusi enam ei tekkinud, sest kummarid olid juba kaasas. Lõpus asi lihtne. Tänud!

Karp märg ja ei tundu kõige veekindlam olevat.

Kui lõpuks aardeni jõudsime, siis avastasin, et aardekarbis on rohkem vett kui ojas endas. Tänu toimivale minigripile oli logiraamat kuiv.

Tore koogutamine oli. Kuna ma olen noorem, siis ma ilmselgelt paindun paremini. Tänan

See rohkem selline väikeste meeste aare :D aga tore multi oli, tänud :)

 1 

Täitsa tore ja ladus multi, eeldasin suuremat solberdamist, aga oja oli sedavõrd nigela veetasemega, et ainult ühes punktis sai jalad paljaks koorida. Tänud aarde eest!

Aarde otsimisega tegime algust juba reede õhtul. Siis seisin oja kaldal ja palusin, et ei oleks nii, et ma pean vette minema. Igatahes keegi minu palvetest ei hoolinud, seega sugulaste uskumatute pilkude all koorisin tennised jalast ja tõin info ära. Järgmistesse kohtadesse jõudsime alles järgmisel hommikul ja siis ma juba enam ei lootnudki kuiva jalaga saada. Kusjuures, teises punktis oli marukülm vesi, mitte kuskil mujal sellist jääd ma oma varvaste vahel ei tundnud. Lõpp oli loogiline, kahju sellest Rakist. Küll on tema vere laskmise loost saanud Raki veri ehk Rakvere, nüüd siis veel Soolikaoja ka. Aitäh aarde eest!

Leitud, logitud. Madalakrobaatiline. Aitäh

Hea lihtne multi. Ei midagi keerulist.

Tänud.

Lõpukoordinaadid olid Kristjanil olemas, lubasin end seekord lahkesti otse lõppu juhatada. Tänan!

Et leida head põhjendust Aegviidust tulles koduteel Rakverest läbipõikamiseks, sai päevakavva lisatud ka mõned Rakvere aarded. Sellega siin sai Krista kaasabil kõrvaldatud üks tülikas leidmata täpike selle linna kaardilt. Aarde peidukoht igati vahva ja tore. Tänud!

Kuna noored olid tubastest tegevustest tüdinud ja väljas siras üle pika aja ilus sügispäike, otsustasime ette võtta ammu lahendamata multiaarde. Kirjeldust ja logisid lugedes olime küll skeptilised nii aastaaja sobivuse kui vahepunktide läbitavuse suhtes, kuid idee oli juba välja käidud ja nõudis rakendust. Nii mitmeski punktis ei jäänud mul ega meespoolel muud üle, kui leppida faktiga, et meie kõige noorem ja väiksem (hetkel 7 kuud lapseootel) on jätkuvalt kõige väiksem ja vapram, kes sukeldub kohtadesse, kus ise kõhklema lööks või kaks korda mõtleks. Seega jälgisime tema tegevust ja jõupingutust ja lõpus saime nimed uhkelt kirja. Oli väga tore jalutuskäik mõnusas sügispäikeses.

 1 

Lõpuks ometi. Pea juba geopeituriks saades piinlesin seda aaret. No kuid minion ei võtnud vedu. Kuid nüüd, ilusal päikesepaistelisel sügisõhtul kui tahtsin arvutimängu mängida, otsustas päike täpselt monitori sirada. No ja siis kallis kaasa nägi mu heitlusi ja piinasid, ning otsustas mind jalutam viia. Ja mitte niisama jalutama, vaid väiksele geojalutusele. Oi pärgel kui rõõmus ma olin. Samas vaadates eelnevaid blogisid, siis arvati, et kummik oleks päris hea erivarustus. Tõsi. Tuli ette, kus oleks tast kasu olnud, kuid samas kui sul on seitsmendat kuud rase naine, siis võid ta ka palja jalu vette ajada- täitsa saab hakkama (Ning ei, ma ei sundinud teda vette minema, ta ronis sinna vabatahtlikult). Esimese punkti kallas oli libe- minust sai mudakoonlane. poole pealt pidime otsa tagasi pöörama, kuna sõber oli auto võtmed autosse jätnud ning soovis meie škotsut laenata, et saaks Riisiperest oma Volksu võtmed ära tuua. Peale väikest extra jalutamist jätkasime kus pooleli jäime. Ülejäänud oli lihtsalt meeldiv jalutuskäik. TFTC!

 1 

Panin uue karbi

Tundub, et lõpp on kaduma läinud.

Kena matkake sügiseses Rakveres ja kummikutest oli abi. Tänan.

Mõnu peab ikka pikalt kestma, seega jagasime selle aarde kahele päevale :D Aare võttis oodatust veidi kauem aega ja esimesel õhtupoolikul pidime jätma retke pooleli, sest oli vaja jõuda suveteatrisse Neeruti mõisa. Järgmise päeva õhtupoolikul peale pikka geopeituse päeva Rakveresse tagasi jõudes otsustasime Soolikaoja lõpuni ära teha. Olime päevast üsna väsinud ja meeletu palavus oli meid murdmas, mistõttu tuli meile väga hea uudisena, et olime teise õhtusse jätnud vaid viimase punkti ;-) Kokkuvõttes sai selle aardega nii akrobaatikat tehtud kui jalad allikavees jäiselt külmaks kui sillal istudes jälgida, kuidas mugud ojast nagu konveieril kastmisvett tassisid ise porisedes, et kaev sai tühjaks.

Leitud, aitäh!

 1 

Tundus hea mõte tulla täna pimedas Rakverre. Oligi hea mõte, taskulampidega oli palju põnevam ja hea rahulik muguvabalt ukerdada. Esimeses punktis saime aru, et oleks võinud enne aardega tutvuda ja end pisut paremini ettevalmistada, aga see ei morjendanud. Veidi ebamugav on ju ainult esimene kord kui vette astud, edaspidi end enam sellest väikesest pisiasjast, et veepeal käia ei oska, häirida ei lase. Vahepunktides läks ludinal, vat selline multi meile tõesti meeldib, kõik on arusaadav ja leitav, rõõmsalt mõistliku ajaga lõppu. Aitäh peitjale, vahva rada ja teostus!

Tänu vaprale neiule, kes ei kartnud külma vett, saime aarde leitud.

Soolikad... Ootasin mingit kanalisatsioonitorudes ronimist, kuid oli väga lahe aare, mõnus jalutuskäik mööda kevadist äärelinna. Kummik oli muidugi sõber. Aitäh!

Leitud!

Tänu Triinu akrobaatiliste võimetele suutsime vahepunktidest ka lõppu jõuda :)

Aare sai kahepeale tehtud. Nullis tõin koordinaadid mina ja vahepunktides Nelle ning lõpp jäi seekord minu leida :). Tänud peitjale teostuse eest

Teine punkt kõige ebameeldivam kui nii võib öelda. Kasuks tuleks kaasa võtta lapsed, õnneks need just kaasas olidki. TFTC!

Tänu sellistele aaretele saan ka mina vast lõpuks multiaarete hirmust üle. Aitäh!

Proovisime alguses kusagilt keskelt alustada, kuid olime pimedad ja pidime ikkagi nullis käima. Vahepeal said mõnel jalad ja teisel jälle käed märjaks. Ja siis tuli lõpp ikka õige ootamatult, kohe suts enne viimast vahepunkti. Suured tänud peitjale.

Leitud peale kummardamisharjutusi. Tänud peitjale

No lõpuks üks igavesti logimata jäänud aare, mis mul meeles ka on :D Rattaga läbimine oli tõitsa tore ning vesi mõnus karastav, aitäh!

Kuna see oli Annel varasemast leitud, siis tatsas ta minuga üksnes kaasas ja vaatas minu sooritusi eemalt pealt. Õnneks sain vajaliku info igast vahepunktis mõistliku aja jooksul kätte. Kuigi ühes vahepunktis oleksin hea meelega Anne abi küll kasutanud, kuna seal pikkus just suuremat asja abimees ei olnud. Lõpuks sain siiski kuidagi toime. Täitsa mõnus multikas, aitähhid!

Jalutasime, kuni ratturid võistlustules olid. Kirjeldus lubas palju hullemat, täna oli lihtne jalutuskäik. Ainult ühes kohas tuli jalad paljaks koorida, mujal kuiva jalaga leitav värk. Aitäh!

Võtsin ette järjekordse pika multi. Muidugi paljajalu, sest iga gramm on rattamatkal hingehinnaga. Nüüd loen logidest, et peitja seda ei soovita. Proovisin oma jalgadega järgi, ei ole tõesti ühtegi kildu. Lõpu sain täiesti kuiva jalaga kätte. Aitäh!

 4 

Kirjelduse ja mõnede logide järgi oli jäänud mulje, et siin on tegemist mingi megaõudse mudas püherdamise ja torudes roomamisega. Ega seega erilist vaimustust polnud, kui Kaupo arvas, et kindlasti peaks seda proovima. Ja noh, et kuna mina ei pea rongi peale minema, siis peaks just mina sukelduma minema :)

Kuidagi juhtus aga nii, et kui esimene punkt õnnelikult seljatatud ja teises punktis numbrid paistma hakkasid, oli mul juba irve kõrvade taga ja kuigi seal võtsin ka väikse lonksu kummikusse (mis muidugi juba niikuinii lekkisid), tekkis tõsine tuhin aina järgmisi punkte avastada.

Eelviimast punkti pidasin juba lõpuks ja siis oli lusti laialt, kui selgus, et saab veel madistada. Lõpus madistasid pardid ka; nende anatoomia iseärasustesse süüvimata (kuigi tasuks!) oli natuke piinlik, et neid nõnda häiritud sai :P Aga jah, väga lahe aare, lusti laialt! Tänan ja soovitan!

Martin tegi raskema töö ära, mina tegelesin navigeerimisega. Talvel võib küll kitsaks minna.

Viimaks leitud. Üks vahepunkt jäi kindlasti vahelt leidmata. Lõpus sai siiski aardekarp leitud ja logitud. Aitäh.

leitud :D

Öösel kell 00.30-02.00 jalutuskäik

Tegin ämbri ja koeraga väikse tiiru. Aare kuiv ja olemas ning hetkel ka killuvaba. Paljajalu vast ärge ikka proovige. Kaevama ma eihakanud. Edu matkajatele.

 1 

Esimeses punktis käisin esmalt piilumas, et äkki saab suvise meetodiga. Nägin kus uued koordinaadid asuvad aga pidi ikkagist tegema jalanõude vahetuse. Ootasin erinevatest suundadest tulevate mugude möödumise ja läksin sulistama. Kõik käis kiiresti ja probleemideta. Kuna oli aru saada, et punkte võib olla palju, siis otsustasin proovida esimest korda kummikutes autoga sõita. Peab tunnistama, et palju mugavam kui oleks eeldanud. Teises punktis nägin samuti koheselt kus koordinaat asub aga kuidagi ei pääsenud ligi. Ühelt poolt ja siis teiselt poolt. Kirusin oma pikkust. Üks limbo katse lõppes sellega, et panin põlve vette ja kahmasin omajagu seda vedelat ollust ka kummikusse. Tavaliselt sellises olukorras läheb mängu "vahet pole enam" aga sel korral ei tundunud isegi see hea mõte. Prooisin siis pildistada aga selle tulemusel jäi õige vähe puudu, et oleksin oma telefoni ära uputanud. Alustasin siis hoopis filmivõtteid "Soolikaoja". Minutilisest lühifilmist piisas, et autos produtseerida endale üks koordinaat. Sain kokku 3 erinevat tulemit, millest oli loogiline. Seal sain tabatud mugu poolt kui oma pea silla alt välja pistsin. Mõlemad olime ehmunud. Ei kujuta isegi ette mida ta arvata võis. Nüüd oli hoog sees ja oleks võinud neid sillaaluseid külastada veel ja veel. Ootamatult saabus aga lõpp sellele vahvale multile. Aitäh peitjale!

Rakvere kauge inimesena tutvustas minu arust see aare täpselt seda kanti linnast kuhu vaevalt sattunud oleks. Pidi autoga korralikult tiirutama ja navigeerima tundmatus linnas. Oja ise üllatas oma selge veega. Kuna Anne oli vahepeal kummikud jalga ajanud, siis vees solberdamine jäi tema ülesandeks ja mina vaid assisteerisin paberi ja pliiatsiga. Aitäh.

Praegu ei ole ei talv ega ka suvi. Täpselt paras oli seda otsida. Kummar jh siiski suureks abiks. Vahepunktid olid superandekalt tehtud, kestavad kaua ja aare tutvustas soolikat hästi. Mina näiteks ei teadnudki sellisest ojast, ehkki Rakveres kord ja kordi ju käinud.

Tänud, kõik kokku oli väga kena teostusega asi ja jätkuvalt on mini hea olla!

Pärast tööd ei jõudnud linnariideid tagasi georiietekski vahetada, kui juba tabasime end siin soolikas solberdamas. Hakkasime nullist pihta mõttega, et vaatame seda asja. Marje vaatas seni kuni ära vaatas. Edasi läks samuti lepase reega, küllap jäi meilgi üks koht vahele. Kui lõppu jõudsime, avaldas meile end seal väga viks aare, vesigi oli soolikaojas nimele mittevastavalt üliklaar. Lõpu asukoht tundub aga olevat kellelegi meelissuitsetamispaigaks. Miks seal muidu massiliselt suitsupakke vedeleb. Äkki peitja tahab väikselt soojaks LAKSata. Meil polnud oma hooletusest paraku prügikottigi kaasas.
Väga kena kulgemine mööda üldse mitte soolikast oja. Aare ka korras evej. Aitäh Martinile ja Kaarlile mõnusa raja eest!

Seda aaret sai mitmel korral otsida. Vabariigi aastapäeva puhul panime punkti! Teises punktis ei suutnud me küll koordinaate kummikute puudumise tõttu kätte saada, aga see ei takistanud meil juhuslikult kolmandat punkti leida :) Eks need metsad ja soolikaoja on ka meie lapsepõlve mängumaa olnud, tore jalutuskäik igal juhul. Tänud!

Veidi pusimist, veidi jalutamist ja käes ta oligi. Igati tore multikas. Noorgeopeiturile meeldis oja nimi ka :D Aitäh!

Leid tuli kiirelt.

Ehh, jäin jälle hiljaks. Plaanisin ise sama kontseptsiooniga aaret, käisin kolm korda piki oja nii üht kui teistpidi. Viimati kutsusin veel Krista kaasa, et häid mõtteid genereerida. Leidsime sobiliku lõpugi konteineri jaoks. Aga noh, kes ees, see mees.
Seepärast võtsin täna imeväikse kirve kaasa, sellise suveniirika, ja läksin arvatavat kohta kontrollima. Pihtas-põhjas, oligi aardekarp pihus.
Tänud, hea, et Rakvere poole on hakatud kah aardeid peitma.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud.

 1 

Algul ronis Kristel vette, tema kummikud jäid madalaks. Mis siis ikka Priit läks autosse kummikute järgi ja panime tema tanki, oli ta kõige kogukam - ei olnud just lihtne pugeda sinna kust koordinaadid sai. Tore aare oli, aitäh.

Aega võttis, aga asja sai. :) Seekord panime Priidu pea igas punktis tanki. :D Suutsin küll ka ise korra ojja astuda, kuid õnneks jalad jäid kuivaks. :) Priidul nii hästi ei läinud, kummikud olid tal küll jalas, kuid jalad said siiski märjaks. :)

Tänud peitjale.

Sellele õudusele sai ka nüüd joone alla tõmmata. Tehtud!

On ikka oja, pikk nagu soolikas ja milliseid nurgataguseid see tutvustab ;). Meil oli täitsa vahva, Kaja seisis minu selja taga ja lükkas ümber minu arvamuse, et siin küll aaret pole :P. Tänud!

 3 

Oi, kuidas mulle see aare meeldis! Esimeses punktis toimus kahtlane tegevus ja nii ma siis neile lähenesin, totaka naeratusega. Küsiti, kas mind saab kuidagi aidata. Vastasin, et kas nüüd just aidata, aga... Mispeale need tegelikult vist mugud mind veidra pilguga vaatasid ja ruttu minekut tegid. Piinlik... Igatahes edasi läks meil paremini, eriline lemmik oli minu jaoks teine punkt, mis sest, et üks põlv natuke märjaks sai. Oleks seal samas tahtnud hoopis Hannese sooritust vaadata... Aga kahjuks ta oli meid ettenägelikult kaasa võtnud. Tore aare oli! Aitäh!

Selgus, miks Hannes meid tegelikult kaasa tahtis. Vaja keegi vesivõimlemisse saata, egas siis ise minema pea :D Aare oli mõnus, ukerdasin ise ka mitmes kohas vees ning lõpus suutsin lausa logiraamatu allavoolu ajada. Õnneks oli ta kenasti kotis ning märjaks ei saanud. Õpetus, et igat punkti tasub niimoodi vaadata nagu oleks see viimane. Aitäh, soovitan!

 1 

Kui see aare üles tuli, oli selge, et Kastani aarde taastamisega on nüüd lõplikult jokk. Samas, maastik 5 tekitas hirmu ja õudust - kogu see asi sai tähendada aint ühte. Õnneks olid noored raskusastmed üle hinnanud ja hirmu- ning õuduslood jäid - vähemalt seekord veel - täitumata ja asi on sootuks mõistlikum. Täna siis hakkasime tasakesi aretama. Kõigepealt panime teemakohases aardeväärilises paigas kirvest, aga minu suureks üllatuseks seal aaret polnudki. Kodanikud virulased, kuidas nii?? Edasi rahunesime maha ja tegutsesime viisipäraselt. Mind kui auväärses eas kodanikku ning autovõtmete omanikku jäeti viisakasti sillale valvet pidama ning noored tegelesid vesivõimlemisega ise. Teine punkt - kes käinud, kiruvad - oli muidugi eriline, puhas Liisi soolo, nii stiilne, et naabermaja mugu tuli suits hambus trepile Liisi vigureid jälgima ja pälvis tervitava lehvituse. No vaevalt ta sinna uurima läheb, mida see ogaravõitu neidis seal ukerdas. Aga Liisil silm säras - olla päeva nael. Lõpp läks inertsist - tuttavad kohad muidugi, sai noortele lugusidki rääkida. Asjad tulid lihtsalt - leidsime karbi ja panime nimed kirja. Aitüma!

Pisikese geotiiru enne aastavahetuse sündmusele jõudmist. Aitäh!

Oli see alles teekond :) Kõik soovitused ja hoiatused olid igati kohased. Tänu Taneli kotis leiduvatele abivahenditele kulges see matk aga kergemalt. Kuigi olen Rakvere lähedalt pärit, ei olnud ma sealkandis eriti jalutamas käinud. Tore linna teisel pool jalutada ja turnida :) Aitäh peitjatele.

Eks ta üks parasjagu riukalik asi ole, õnneks oli geokotis abivahendite valik korralik. Täitsa kenasti teostatud asi. Soolikaoja olemasolust polnud mul seni ka aimugi. Aitäh peitjale.

 2 

Tegin koeraga tiiru linnavahel, kontrollisin aarde üle. Kuulge, keegi oli aarde karpi NÄTSU pannud. Tulge nüüd mõistusele ?!?!?!?. Koristasin selle jama sealt ära ja lisasin ränduri. Edu küttidele.

 1 

Üks silt võiks veel olemas olla "täiskõhuga raske" Ühesõnaga soolikad pitsitatud ja oja pikkus kindlaks tehtud. Tänud peitjale!

Algus on tehtud. Lõpp jäi teiseks korraks.

 1 

Esimene punkt tuli üsna kiirelt kätte. Kiire koordinaatide uuendamine ning juba olimegi teises punktis kõõlumas. Kuna kell oli juba 9 õhtul ning väljas kottpime ja külm, siis pidime esimesel korral siiski alla andma ning mõni teine päev valges tulema edasi tegema. Kuna suund oli nüüd teada kuhupoole teekond liikuma hakkab, siis proovisin teise punkti vahele jätta ning kontrollida oma väidet teekonna kohta. Järgmises punktis nägin vihjejarbi ära mis tähendas et olen õigel teel ning liikusin otse edasi viimasesse kohta, kuhu oskaksin oma peaga minna. Omalegi üllatuseks olin suutnud otse lõppu skippida ning logiraamat juba pihus oligi. Piisava nupukuse ning ettevaatlikkusega on võimalik teekond ka puhta riide ning kuiva jalaga ära teha. Täitsa tore rännak oli, tänud peitjale.

Esimeses punktis passisin vahepeal sillaall mugude eest peidus, seni kuni Kristi eemal turisti mängis. Kissitasin seal hämaras silmi, näppisin erinevaid näpitavaid asjandusi. Tegin mõningaid võimlemisharjutusi. Ja kui midagi mõistlikku 5 minutiga silma ei jäänud, siis tuli nutuvõru ümber suu.... No vahel tuleb see meeleheide nii kiiresti, no et külm, pime, ei viitsi enam.. tahaks koju ära. Praegu jäi see siis nii, võimalik, et kunagi teinekord jääb teistmoodi, või siis mitte :).

Kodus oletasime, et otsima peab hoopis teises suunas. Teine punkt andis veidi vett kummikusse ja tagumiku märjaks, tuli kasutada abivahendit. Lõpp tuli kuidagi ruttu, jätsime ränduri. Aitäh.

 1 

Ja leitud ta saigi.Teine punkt pidurdas me hoogu kuid kui see leitud siis ei olnud enam tõrkeid.Väga laheda teostusega.Mulle meeldis.Logi sissekantud ja rännuhuvilise võtsin ka ühes.Tänud

Saime Linda-Liisiga kuuse all kokku ja suundusime edasi Soolikaojja paterdama. Päris põnev oli pimedas ojaga lähemat tutvust teha. Meile meeldis, tänud.

 1 

Sain tagasisidet ning muutsin maastiku raskusastet. Tänud leidjatele.

Õnneks olid mul sellised väiksed ja saledad sõbrad kaasas kellele ei olnud mingi vaev kõik takistused ületada.Aitäh jalutama kutsumast.

 1 

Tulin Viikingite juurest ja sukeldusin Soolikaojasse Krista valvsa pilgu all. Ehk kokkuvõttes tegin tiiru oma tagaaias. Kõik mulle teada-tuntud kohad, aga nii süvitsi polnud varem lähenenud. Mulle meeldis, oli vahva jalutuskäik. Aitäh peitjale!

 11 

Oktoobris seisin siin nulli lähedal ja jälgisin tiigielanikke. Huvitava etenduse andsid sinikael-pardid, läksid jalgsi mööda nõlva üles tammede alla, otsisid sealt tõru ja siis lendasid vurinal tiiki tagasi. Sõid tõru ära ja läksid uue järele. Üks tegelane erines teistest oluliselt. Olin juba rõõmus et avastasin uue liigi aga asjatundjad ütlesid et see on tavaline kodupart. Nii et rakverelased, auu, kellel on part kadunud.

Aardega on kõik korras. Ainult esmaleidjate nimed olidki raamatus. Aitäh!

Rännak

Tõru otsimine

Vurinal tagasi

Kuri tahtmine oli kirvetades logima minna. Samas, siis ei teaks, mis põnevusi peitja peituritele pakub. Käisime Mariga kõik vajalikud kohakesed läbi, õnneks oli pime ja parajalt jahe, sai lihtsamalt. Tänud peitjale.

 2 

[FTF] @19.33. Minu õnn oli kaasavõetud õige abivahend ehk Krista. Tänu sellele pääsesin kõvasti väikesema maastiku raskusega. Krista võttis seevastu väärikalt ette ka tunduvalt kõrgemad raskused, kui aardeleiuks hädavajalik. Ma sain imetleda nii tema painduvust kui liigendnoalikkust. Seda, et ta kõrgust ei karda, tean ammu, aga seda juttu, et ta vett pelgab, ma enam ei usu. Õnneks otsisime aaret õhtul. Päevavalges oleks õpetajal oma sellistes kohtades viibimisi päris põnev tuttavatele selgitada :) Aitäh!