Oandule matkama

Kiire liikuriga kohale ja tagasi, kohapeal läks veits aega kuigi esimene vaadatud koht oli kohe õige aga keeldusin uskumast, aitäh :)

Leitud

 1 

Eelmine aasta alustasin, mõistatus sai edukalt lõpetatud aga looduses jäin hätta. Tavaliselt ma panen oma mitteleiud ka ilusti kirja, nüüd vaatan polegi. Seekord leidsime ilusti ja siis tutvustasime ühele isale kes oli koos 4 aastase pojaga geopeitust. Ta ütles, et tal ka üks tuttav mängib ja tema on siiani aru saanud, et nagu aare üles pannakse peab tormama. Oli väga imestunud - ah, et jäävadki, otsi või 10 aasta pärast. Ju see tuttav oli ftf-i jahtija. Suur tänu vahva metsamatka eest.

Leitud, norm seiklus

Aega võttis aga asja sai. Esmalt arvutasime koordinaate valesti. Kui õigesse paika jõudsime, siis läksin õigest kohast mitu korda mööda kuniks härra aarde üles leidis. Kaval peidukas.

Koordinaatideks vajaliku info leidmine ja tehete tegemine raskusi ei valmistanud, geokontroll sai esimese raksuga roheliseks. Kohapeal aga tabas meid enneolematu geopimedus, kust me ka ei otsinud, kuhu ka ei vaadanud - no ei hakanud miskit vajalikku silma. Aeg surus takka ja seekord nii jääb, niikuinii tuleme siia veel tagasi!

Käisime talvel luurel, nüüd soojemal ajal tagasi. Algul võttis ikka kukalt kratsima - sai kõik loogilised kohad läbi vaadatud ja päris loodust segi paiskama ei tahtnud ka hakata. Logide lugemisest oli abi ja koordinaat tundus ka õigesti näitavat. Aega läks, asja sai :) Täname matkale kutsumast!

Ei leidnud. Tulin liiga lõdvalt siia. Kohapeal alles selgus, et siin on tavaliselt otsingutega kaua aega läinud. Gepsust oli ka raske aru saada - nagu oleks olnud ühel pool teed, aga geps suunas teisele poole. Lõpuks hakkasid sääsed tüütama. Võib-olla kunagi tagasi.

Leitud Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Oli plaan sellest Oandu mõistatuste kolmikust üks täna teha, aga ei teadnud milline. Jalutasime siis natuke erinevate tahvlite juures, kui äkki ootamatult lihtsalt selle aarde geokontroll meile rohelise tulemuse andis. Ega siis pikalt enam plaani ei pidanudki ja asusime matkama. Jalgades oli veel eelmise pikema astumise väsimus, aga kui mõistatus lahendatud, siis ei tahtnud seda täppi enam niisama siia jätta ka.
Kohapeal saime tükk aega ringi ragistada, sest kaardivaade ja kohapealsed olud ei tahtnud kuidagi klappima hakata. Kui ennast lõpuks õigesse kohta rügasin ja kuuseokstega korraliku sahmaka vastu silmi olin saanud, siis oli ka peidukas leitud. On ikka kavalasti peidus küll. Aitäh!

Tänud peitjale!
Tulin täna siia selge plaaniga peidukas üles leida ja eelmine ebaõnnestumine hüvitada. Aga isegi täna sai peidukohta kolm korda vaadatud ennem kui leid tuli.

Leitud,logitud,tänan

Leitud tänan

Tunnen, et läksin liiga kiiresti ära ja järelemõeldes olen kindel, et tean kuhu see pistetud on.

 2 

Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 21. päev, päeva esimene karbileid.

Ma ei oleks seda aaret päris kindlasti täna leidnud, kui kõiges nii põhjalik Krista ei oleks mulle Kalmeojal mõistatuse lahendamiseks vajalikku infot kokku koondatuna üle laua näppu ulatanud. Eile õhtul maitsva õhtusöögi kõrvale paberites näpuga järge ajades tulid aga numbrid ludinal ning enne sauna oligi siis geokontroll roheline :). Täna tegin aarde juures peatuse ning täpselt nulli juurde jõudmise hetkel helistas Krista, et küsida kuidas mul läheb. Noh, sajaga vales kohas tuiasin parasjagu aga asukohta korrigeerides sain vaeva nähtud teostusega aarde ikka üles leitud :). Kuidas te neid asju küll lahendate, mul on ka üks mõte aga tulemini kuidagi välja ei jõua... :D.

Aitäh Kristale ja Annile toreda matka-aarde eest natukese eelkrediidi peale ning kui Indyga Oandule ülejäänud aardeid otsima tuleme, silkame kindlasti ka taime-ja pärandkultuuri rajad selle kõrvale reaalselt otsast-otsani läbi :).

 1 

Eile õhtul Oandule saabudes sai siin laia pilguga ringi vaadatud ning kogu vajaminev info kokku korjatud. Või siis peaaegu kogu info. Lihtsalt ühel hetkel avastasime GP lehelt, et seal on osa numbreid ette antud ning üks number erineb sellest, mis meie ennist olime leidnud. Igatahes jätkasime lahendust GP lehe põhjal ning saime täitsa pädeva tulemuse, mille ka kontroll õigeks tunnistas. Ehk siis hetkel on väike erinevus kahe lehe info vahel. Meile igatahes see leitud lahendus sobis ning täna käisime matkamas ja logisime oma leiu ära. Täname matkama kutsumast ja Oandu ümbrust tutvustamast!

 1 

Jällegi vahva aare. Mõistatus tõesti oli jupp varem lahendatud ning lõpp jäi pikalt ootele. Nüüd oli põhjust ära käia. Lõpus olev teostus saab sildid külge. Aitäh!

 1 

Mõistatus sai eelmine kevad lahendatud, aga kuna näitas nii kaugele, siis ei olnud aega matkama tulla. Nüüd aga jäi see paremini teepeale ning tegime ära. Hästi tehtud matkaaare. Tundub, et Oandule sattub tihti, eks näis millal uuesti.

 1 

Aare korras. GP ja GC lehel on miskipärast erinevad valemid, ja viimases lausa topelt. Vähemalt GP vastus tegi geokontrolli roheliseks. Tänud!

 1 

7 juuni 2020 leidis Mia, Oliver ja Ove [ove] Ilm oli matkamiseks väga sobilik. Lastele said joogid, söögid seljakotti ja siirdusime matkarajale. Teekond aardeni möödus väga kiirelt aga tagasiteel oli Oliver juba päevasest matkamisest üksjagu väsinud.

 1 

Leitud. Vahva peidukas.

 1 

Vajalikud andmed leidsime päris ruttu. Aarde juures tegime enne selle väljavõtmist ikka päris mitu tiiru. Vahvalt peidetud! Koht ise meeldis ka. Tänud!

 2 

Oandule matkama tulen ikka ja jälle, ilmselt on see siin üks enim käidud matkaradu meie jaoks. No aga mõistatus, võttis alles aega mul selle lahendamine, laiskus, mis muud;) Kui hakkasin nüüd oma pildipangast otsima vastuseid, selgus, et vajalik info oli jäädvustatud juba kaks suve tagasi.. ikka ülim laiskus, on ju siin rajal vahepeal päris mitu korda viibitud. Lõpuks võtsin end kokku ja panin numbrid ritta. Ilmselt napilt päev enne peitja tehtud lihtsustusi mõistatuses sain teada aarde asukoha. Täna tegime mõnusa paaritunnise matka toredal rajal. Kaval peidukas tuvastatud, konteineri kättesaamisega oli pusimist, aga õnnestus. Aitäh!

 1 

Kodutöö oli nõrk ja kohapeal tuli 3-e tunni pärast välja, et täitsa nulli sain siin kõigega. No ma ei tea, mis radasid ma tallasin aga paberil olnud vähesed numbrid siit lisa ei saanud. 3 tundi on siin mängus minu taluvuse piir ja selle ajaga on kõik mu sammud otsas. Piinlikkusega haarasin õlekõrre järele.

Jõudsin nö lõppu, kuid ka seal ei leidnud õiget kohta. No ma ei tea, mis neetud koht see oli, et kaua läks ka siin. Lõpuks sain nime kirja.

Aardekodu väga hästi tehtud, sain oma sammud tehtud, sain oma kukeseened ja mustikad, tänan!

Kaks väärtust jäid leidmata. Eks edaspidi teeme pikema ringi

Üks suurepärasemaid mitteleide :D

Niisuguseid kohti näeb Saksa ja Rootsi lastefilmides, tegelikult on nad päris elus aga siinsamas käe-jala-juures peidus. Võta vihjeks känd või põõsas, urg või org - ühtviisi nõela heinakuhjast otsimisena tundub see kõik, kui gps sind ikka meetripealt nulli ei vii.

Njah, koordinaatide kokkuajamisega suuremat muret polnud, aga lõpp oli ikka täitsa lootusetu. Täpp telefonis ei tahtnud kuidagi meie liikumisega kaasa tulla ja nii me seal veetsime oma pool tundi üritades nulli enamvähemgi paika saada, aga kui ei, siis ei. Tuleb teinekord uuesti vaadata seda asja. Aga koht oli tore, tänud juhatamast!

 1 

Kodutöö oli küll tehtud, aga lõpus läks sellegipoolest pikalt. Otsisime igalt poolt, kuni õige asi silma hakkas.

 1 

Kodutöö oli korralikult tehtud, aga kohapeal läks sellest hoolimata pikalt, tänud.

 1 

Milline ootamatu koht keset sellist metsa. Otsitud sai omajagu, kuid lõpuks jäi miskit silma ja selle lähemal uurimisel saime aardel sabast kinni. Tänan, väga ägeda teostusega.

Selle aardega sai täidetud ka minu viimase 2 nädala väljakutse - Cache Carnival: Rio de Janeiro

 1 

Leitud

 1 

Alustuseks tutvusin veidi logidega, sellest tekkis tunne, et oleks tark teha kodus veidike eeltööd. Nii saigi umbes pool eeltööst kodus tehtud ja teine pool jäi lahendamiseks Oandus. Ma arvan see oli hea valik. Lisaks tundub mulle, et vähemalt mulle tuli kasuks varasem Oandu külastus ehk eelnevast oli aimu mõnest rajast ja sellest, mismoodi need rajad seal üldse paiknevad. Päris võhikuna tunduks mulle see mõistatus hull raske. Aga nüüd sõitsime kohale, alustuseks tegime väikse eine piknikulaua taga ja siis mõistatust lahendama ning edasi suundusime matkarajale. Just täpselt selleks saigi ju siia tuldud - nautima pühapäeva Oandu radadel matkates. Aare valmistas üllatuse, sellist lahendust poleks küll ootand, äge teostus. Aitäh! Kokkuvõtvalt siiski ütleksin, et mulle meeldivad sellised ühele matkarajale keskenduvad mõistatused siiski rohkem. Selline kompott mitmest rajast tekitab minus mingit sisemist segadust ja tõrget selle mõistatuse lahendamise suhtes. Aga noh, nüüd sai ta tehtud.

 8 

Järgnev logi koosneb kolmest etapist: Oandu RMK plats, kolme erineva RMK matkaraja läbimine ja lõpuks aare ise.

Oandu RMK telkimisala

Öö veetsin ma Oandu RMK platsil. Arvestades sääskede populatsiooni erakordsust ei olnud ma oma tehtud aseme valiku üle vaimustunud. Väga imelik aga nad ei kasutanudki võimalust öösel mind näo kaudu verest tühjaks pumbata. Põhjus võis seisneda vinguvas puunotis mis kergelt ajas suitsu mulle katuse alla. Kui endalgi tõmbab nina kinni, siis järelikult sääsed ei haistnud ka enam minust õhkavat delikatess süsihappegaasi. Silmad tegin esimest korda lahti juba 4 ajal. Õues oli juba ebanormaalselt valge ja puude järgi võis oletada, et olen viimased 5 kuud suveunes olnud ja sügis saabunud. Just nii kollaseks tegi tõusev päike muidu hernerohelised puulehed. Pikutasin veel 4 tunnikest. Aina soojenev päike hakkas õuest vahepeal ärakadunuid sääski mulle külje alla varju peletama. Kui käteplaksutamine muutus liiga sagedaseks, siis oligi aeg magamiskotist välja ronida.

Järgmised tunnid möödusid lihtsalt chillides. Aeg siin seises ja mul ei olnud mitte kuhugi kiiret. Istusin Oandu järve kaldal, logisin ära eelmise päeva leiud, lugesin mõne raamatupeatüki ja jälgisin kuidas loodus elab omasoodu. Mõned tunnid hiljem pakkisin raske südamega asjad kokku ja lahkusin koduseks muutunud RMK platsilt.

RMK matkarajad

Kõigepealt suundusin ma 4,7km pikkusele Oandu loodusmetsarajale. Vau, mis supper mõnus rada see oli. Täis ürgse looduse ilu. Infotahvlid ei olnud enam esialgsel kujul, natukene amortiseerunud ja lõpu poole kadus osa üldse ära, kuid rada oli väga heas seisukorras. Metsarajad, laudteed, pikad trepid ja pehme mults. Lugesin läbi ka kõik olemasolevad infotahvlid. Alati leidub midagi uut ja põnevat mida kõrva taha panna. Inimestele kel meeldib looduses matkata, on see suurepärane rada mida läbi käia. Mulle kohe nii meeldis, et oleks alguspunkti jõudmise järel suundunud kohe uuele ringile. Teised Oandu rajad ootasid siiski ka minu kohalolekut.

Autot puutuma ei hakanud ja haarasin kohe kinni esimesest nähtud pärandkultuuriraja sildist. Nüüd sai hakata juba kahe erineva aarde jaoks andmeid koguma. Oandu külastuskeskuses läks mul väga kaua aega. Iga kord kui ma varasemalt olen Oandut külastanud, on muuseumi hooaeg läbi olnud. Täna oli kõik avatud ja uudishimu nõudis muidugi kõige läbi käimist. Siin leidus väga palju huvitavat. Et kõiki teadmisi endale sisse ammutada, oleks pidanud siin lausa terve päeva veetma. Paistis, et ma olin siin ainus eestlasest külaline. Kõik puhta väljamaalased, kes tormasid erinevaid ruume läbi. Lemmikuks nurgataguseks jäi mul metsa apteek.

Pärandkultuuri rada jooksis mõnes kohas paralleelselt 1km pikkuse taimetarga rajaga. Ühele tahvlile pilku peale heites avastasin, et neid andmeid peaks samuti koguma. Kunagi oli see rada mul juba läbitud ja loetud. Sel korral keskendusin siis ainult pealkirjadele, kuid jalutasin nagu kord ja kohus kõik punktid läbi.

Jõudnuna tagasi pärandkultuuri raja alguspunkti avastasin muidugi, et ühtegi rada reaalset polekski vaja olnud läbi külastada. Mul ei olnud absoluutselt kahju sellest. Pigem oli isegi rõõm, et seda alles nüüd märkasin. Sest kes seda sisemeist motivatsiooni kuradit ikka teab, kui on teadmine, et ei pea. Kui ei ole vaja, siis ei ole ju vaja. Jätkasin kolmanda ja viimase raja läbimist sealt kust pooleli olin jäänud. Kuna juttu on siin juba niigi liiga pikalt, siis las need emotsioonid jäägu aardele, mis pühendatud Heldurile ja selle rajale.

Aarde järele minek

Geokontrolli pihtasaamisele kulus pool tundi arvutustööd. Minu meetod selle aarde lahendamiseks oli minu komistuskivi. Just esimene rada, kust olid mõned infotahvlid puudu keeras mulle käru. Lõputult see viga minu eest peidus ei suutnud püsida ja lõpuks selle läbi närisin.

Päev oli olnud väga pikk ja peale paari õuna ma midagi süüa polnud saanud. Teadsin, et Altjal on söögikoht. Kuna saadud koordinaatidele minek ei paistnud olevat kiire sutsakas, siis vajasin kõhutäidet. Peas fantaseerisin juba erinevaid praade mida ma hea meelega telliksin. Parkla oli täis autosid ja busse. Isegi rohkem kui suviti. Altja kõrtsi ust katsudes see aga ei avanenud. Missugune pettumus mind valdas. Tõredana keerutasin parklast lahkudes tolmu üles ja sõitsin tuldud teedpidi tagasi.

Nulli minemiseks kasutasin ma olematut teed otsejoones läbi "mitte kunagi lageraiet näinud metsa". Minu õnneks oli tegemist põua perioodiga ja sai lennelda üle soise metsa kartmata, et kuhugi põlvini mutta vajun. Üle ühe sügava kraavi sain testida ka palgi mädanemisastet. Ragises aga püsis ühes tükis. Koht kuhu välja jõudsin oli üllatav.

Edasi järgnes rist ja viletsus. Olin miskipärast eeldanud, et lõpu osa on lihtne, et nimi ruttu kirja ja tagasi. Olin startinud auto juurest 10%-se telefoniakuga ja sääsetõrje toime oli maha kulunud. Otsisin ja otsisin. Kui kaua seda täpselt ei tea, sest kellaaja vaatamiseks ei olnud viimaseid protsente mõtet kulutada. Kui ideed said otsa, siis alustasin kiiret logide analüüsi. Aku oli vahepeal langenud 5% peale. Muidugi just siis pidi tulema veel ka telefonikõne. Mõne logi läbilugemise järel oli selge, et siin on midagi lahedat. Kriitilisem osa oli hoopis kaardi pealt välja vaadata tagasitee autoni. Kui pikem, kuid kindla peale mineku tee oli vist selge, siis läks nutikal ka pilt tasku. Enam polnud autoni minekuga kiiret ja jätkasin sääskede toitmist / aarde otsimist. Pärast nii pikka aardeleiu protsessi oli keelatud loobuda. Neist mõnest loetud logist oligi kasu ja väga laheda teostusega aare jäi kätte.

Tagasitee autoni oli kaardi järgi vähemalt 3 korda pikem ja vahepeal jõudsin hakata kahtlema, kas see ikka oli hea mõte ringiga minna. Päikese järgi sirget joont autoni oleks vast isegi lihtsam hoida olnud. Kui ma lõpuks tuttava matkarajani jõudsin, siis oli kergendustunne suur, sest nüüd teadsin täpselt kuidas autoni saan. Eelnevast veel meeldivam oli kohata männimetsa vahel oma punast suksut.

Lõppsõna

Kui Aegviidule on omastatud endale matkapealinna staatuse, siis Oandu võiks olla matkalinnriik. Iga nurga alt vaadeldes supper koht. Neile kes te seda aaret lahendate - ärge minge kergema vastupanu teed, vaid käige füüsiliselt rajad läbi. See kulutatud aeg on investeering oma heaolusse.

Minul kulus siinse kahe aarde peale kokku 6 tundi, millest enamuse aja kas matkasin või lugesin. Kirsiks tordil on selle aarde lõpp lahendus. Ma jäin päevaga väga rahule.

Aitäh nii peitjale kui ka RMK-le!

Otsetee lõppu

 1 

See mõistatus sai suuremas osas kodus lahendatud. Kohapeal mõtlesime, et oleme kavalad ja sõidame autoga lähemale. Leidsime tee kus oli mingi autojälg ees, lumi tuiskas üle kapoti, aga minu geomobiil vedas meid südikalt edasi. Siis jõudsime kohani kus oli RMK lint ees ja edasisõidu keelumärk. Krt, aga aardeni oli siit täpselt sama palju maad kui parklast. No mis siis ikka, jalad kõhu alt välja ja minek. Kohapeal sai ikka mitu head ruutmeetrit lund lükatud ning varem leidnud Sirjast polnud ka mingit tolku, ta lihtsalt ei mäletanud kus tops asus. Aga lõpuks kui ma õige koha ka lumest lahti lükkasin tuli õnneks tops ka välja. Kena teostus. Tänan.

 1 

Otsisime pikalt-pikalt, kuid lõpuks leidsime väga kavala peidiku. Aitäh!

 2 

Siin pärandkultuuri rajal käisime paar nädalat tagasi. Seega oli palju vajalikku infot kogutud kohapealt. Puuduv sai arvuti abiga ning asukoht paljastus. Täna võtsime siis ette matka meie jaoks uuel rajal. Mõnus on siin. Isegi selle lume ja jäiste laudteedega nagu täna oli. Lõpp oli ka kavalalt peidetud. Igati korda läinud jalutuskäik ja päev. Peitjale tänud!

Käisime alguses läbi paar infotahvlit ja kui jõudsime ühe tõsisema matkaraja algusesse, siis vaatasime mõlemad mossis nägudega teetakistust ja matkaraja pikkust. Demokraatlikult häältega 2 poolt ja 0 vastu otsustasime, et praegune külm vastik ilm ei ole sobiv aeg matkamiseks. Läksime vaatasime igaks juhuks ühte teise kohta veel, et äkki saab sealt kõik vajamineva info kätte. Sealne info kohati dubleeris eelmist aga kohati oli jällegist hoopis teistsugune. Saime aru, et vist ei ole pääsu rada mitte läbida. Ei tekkinud ka tahtmist pikemalt seal mõtiskleda. Tegime mõned pildid ja jätsime nii selle kui ka teise pikemat matka vajava aarde tulevikuks.

 1 

See oli ikka mitu aega tagasi kui geokontrolli roheliseks sain.Täna saabus aeg kahel rattal kohale kulgeda.See geps seal paksus metsas tegi ikka igasuguseid trikke,olin valmis juba leiuta lahkuma ahh, et vaatan sinna veelkord.Oh seda rõõmu kui leidsin soliidse teostusega peiduka.Soovitan.Täna kutsumast :)

 1 

Selle aarde leidmisega algas meie kolmepäevane iga päev 10+ kilomeetri matkamine. Olime seda juba korra ennegi taga ajanud, sest ei teadnud tollal, et asi ka veebis laheneks (vist?). Igatahes sai paar puuduvat tehet vahepeal iseseisvalt ära tehtud ja koordinaadid ootasid. Täna polnudki muud, kui kohale kõmpida. Ohoo, missugune ootamatu paik taas! Kui loogilistest kohtades piisavalt otsitud, läksime ühte teise kohta. Seal ei hakanud ka midagi silma. Mis siis, et Moor käskis ka sinna vaadata. Ma ju vaatasin, aga ei näinud midagi. Lõpuks oligi seal. Ossam-tossam, lahe teostus, ilus vaade, mõnus matk jne!
Ainus jama oli siin sama teed edasi-tagasi kõmpimine ja sellest veel üks suurem jama - põdrakärbsed. Sa juudas, kus neid jagus iga krae vahele. Aga aare on seda väikest kannatust väärt. Tuhat tänu Annile ja Kristale naiseliku näputöö eest! :-) Lähme nüüd vaatame, kas teine, Karla Sanga matka-aare samuti teisel korral alla annab.

 1 

Päris kavalalt peidetud. Tänud!

 1 

Kui Oandule matkama kutsutakse, siis tulen rõõmuga! Avastasin selle paiga enda jaoks aastaid tagasi ja vaimustusin ürgsest loodusest, mida sealse loodusmetsaraja läbimine pakkus. 2015. aasta suvel alustasin siit ammu mõtetes mõlkunud jalgimatka Oandu-Ikla matkateel, kus saan ilmselt kõndida veel mitu suve. Eelmisel suvel juba geopeiturina sai kõnnitud nii pärandkultuurirajal (mis siis, et tookord seal veel aaret polnud) kui ka muudel radadel. Taimetarga rada on siiani veel vaeslapse ossa jäänud, aga ongi jälle põhjust tagasi tulla. Arvasin ka algul, et aardele saab kohapeal matkates vastuse, aga esimeste logide ilmudes hakkasin asja uurima ja peagi oligi aarde lõpp-punkt käes. Ilusal ja matkamiseks justkui loodud mõõduka kliimaga juulilaupäeval saabusimegi siis kolmekesi siia. Sai ikka natuke otsida ja kui poleks mõnda reetlikku logi, siis oleks ilmselt veel rohkem saanud. Väga laheda teostusega aare, isegi matkamisest muidu mitte nii väga vaimustuv kaaslane leidis, et selle pärast tasus see teekond ette võtta küll. Aitäh ja palun veel!

Ei teagi kohe, milline rada valida

 1 

Just selleks me Võsule läksimegi, et matkata nii metsas kui mere ääres. Osad koordinaadid sain kätte kodus arvuti taga, osa tuvastasime eelmisel õhtul välitööde käigus. Kuna kõiki aardeid ei jaksanud ühe õhtuga läbi käia, siis alustasime uut päeva taas Oandul, et pooleliolev lõpule viia. Parkisime auto keskusesse ja asusime teele. Kõik oli ütlemata mõnus: vaikus ja rahu, rajad, metsmaasikad ja mustikad. Samuti aare ja tema peidukas. Suur aitäh matkaelamuse eest!

Õieilu

Karu käpajäljed

 1 

Mõistatus oli kodus lahendatud ja ühel hetkel matkarajal sõites märkasingi, et siin kõrval on see aare. Leidsin ühe kahtlase objekti, kus nagu võiks aare olla, aga see oli tühi. Kontrollisin uuesti ja leidsin aarde :) Aitäh!

 1 

Väga mõnus jalutuskäik oli. Aitäh matkarajale kutsumast ja aarde eest!

 1 

Auto jätsime keelumärki valvama ja jalutasime viimase miili aardeni. Teepeal näitas teeviit, et Iklasse on vaid 367 km. Tundus siiski kaugevõitu ja jätsime seekord minemata. Aitäh peitjale.

 1 

Leitud.

 1 

Osa numbreid olin kodus kätte saanud, puuduvad tulid kohapealt. Oi kui palju mahalangenuid puid rajal oli, aga tore matk ja lõpukoht. Tänud kutsumast.

 1 

Leitud

Kui naaberaardel oli selge, missugune seitsmest rajast tuleb läbida, siis siin ei saanud ma küll aru, kuhu sammud seada. Kuna pärandkultuurirada oli niikuinii vaja läbi käia, käisimegi seal ja saime nii mõnedki vastused sellegi aarde jaoks kokku. Lisaks veel õues olev lühike ravimtaimede rada vms. Koprarada ja veel miski matkarada jäid ajapuudusel läbimata - geoõhtusöök juba ootas. Ei tea, kas neile ongi vaja minna, eks kunagi tulevikus näis
Aitäh Kristale Oandule matkama kutsumast! Mulle lollina meeldiks muidugi, kui oleks kirjelduses öeldud, mida teha-kuhu minna. Aga võib-olla ongi kirjas, ei oska väljagi lugeda.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/905910710

 1 

Tegime pisikese jalutuskäigu. Või mis ta nüüd väga pisike oli.. igatahes mulle meeldis, tänan peitjat!

 1 

Info oli enne juba korralikult koordinaatideks saanud. Jalutuskäik tuli ikka ise teha. Kodus küll teatasin, et selle jätan vahele ja lahendan seni autos ristsõnu, kuni Miki ja Ants aardelt tagasi saabuvad. Kui aga auto ära sai pargitud, ei tundunudki mööda mõnusat metsarada kõndimine enam loobumist väärt pingutusena. Tore koht, tänud.

 1 

Sellega seoses tegin kodutöö juba varem ära ning seega oli nüüd vaja vaid nullini saada. Otsustasin, et olen veidi laiskvorst ja üritan mööda sihte läheneda. Autoga sain u 600 meetri peale, siis kadus tee ära. Ja ei olnud see seal nii lihtne midagi... täitsa korralik lodumets oli vahepeal... saapad korralikult poriseks, ega püksidki olulisel määral puhtamaks jäänud. Kohapeal ka pimesikutasin miski kümmekond minutit, enne kui totsiku kätte sain. Aitähhid!

 1 

Olime laisad ja lahendasime mõistatuse kodus ära. Autoga saime mööda teed, mida kaardi peal polnudki, 700 meetri peale. Sealt juba edasi kondiauruga. Kõik kuused olid põtrade poolt kunagi näritud. Lodu veel kandis, aga varsti on sealtkaudu keerukas ligi pääseda. Aitäh.

 1 

Parkisime auto ilusti looduskeskuse parklasse ja suundusime kõigepealt pärandkultuuri rajale.Kui Karl Sang käis karjas aare leitud võtsime suuna selle aardele.Nullis läks ikka oma jagu aega enne kui aarde avastasime.Väga toreda pesa on aardekarp endale valinud.Päeva lõpuks tuli meil 10,5km ja 3aardeleidu.Tänud metsa kutsumast.

 3 

Oandul matkamas olen käinud korduvalt, seega oli mingi aimdus olemas juba enne kohale jõudmist. Vaatasime siis radadel lahtiste silmadega ringi ja tekkis üks nõutu hetk. Libedal jääl teatud looma moodi uisutades otsustasime proovida üht kombinatsiooni ja see andis loa edasi uisutada. Oi kurja, milleks on inimesel jäänaelad kui ta neid ei kasuta. Kuulasin siis vanema kodaniku õpetusi ja otsisin karedamaid kohti jääl ;). No kondid jäid terveks ja kuna hommik algas juba väga sportlikult spordiväljakul siis nüüd tegelesime viguruisutamisega igaüks omas kategoorias. Äge oli, aga autosse istudes oli ikka ülihea meel terveid konte pehmesse istmesse vajutada. Tänud!

 4 

No veidi ikka kukla sügamist oli, enne kui asjad paika loksusid. Aga olgu tegu rohusoometsa, samblasoometsa või kõdusoometsaga, kuramuse libe on kogu see elamine seal praegu.

 3 

Mõistatuse lahendus tuli jah hulk aega enne välitöid. No aga ei sest ju miskit, mõistatuse eesmärk on inimesi harida ja neid, kes tava-aarete kirjeldusi ei loe, ninapidi millessegi huvitavasse toppida. Nii et sellesse lahtrisse linnuke kirja. Mis matkamisse puutub, siis piilusime tibakese kaarti ja valisime ühe keskmist sorti variandi. Pisikeste karjalaskevaimustus hakkas seks ajaks juba tasapisi hajuma, aga käisid mõlemad aarde juures ära ja võtsid mõlemad sammalt ja käbisid kaasa, avastasid veel uue samblaliigigi - lumesammal. Nii et matkamise lahtrisse ka linnuke. Aga aare ... Logid logideks, aga ajalugu meenutades hakkas mul kuskil taga üks kahtluseussike arenema ja sellest ajendatuna hakkasin esimesena just seda asja uurima. Vanasti tehti paraku selgeks, et kätega vaatamine ei ole mitte see õige asi, inimene vaatab ikka silmadega - sellest loogikast lähtudes peitur ei ole inimene, ei tohigi olla. Sest inimesed seda aaret ei leia :) Ja nagu eelmisegi juures, pruukis Triinul vaid kohale jõuda, kui aare endast märku andis ja pihku mulle jäi. Õnneks. Sest et hea asi on, isegi väga hea. Sihukese nimel tasus see maa matkata küll. Nii et järgmisse lahtrisse ka linnuke. Ja siis ei jäägi muud enam üle kui tagasi autosse matkata, peitjat viisakasti tänada ja tavategevuste juurde pöörduda. Veelkord - aitäh!

 1 

Väga mõnus matk. Ja veel milline äge lõpp! Geps küll vigurdas meiega aga lõpuks ta siiski taltus :)
Suured tänud!

 2 

Tahtsime juba eelmisel nädalal sellele matkale tulla, aga kahjuks ei suutnud siis kohapeal tuvastada kuhu tuleb matkata. Tegime kodus tööd ja saime teada kuhu tuleb suunduda. Päev hakkas küll veidi juba oma särtsu kaotama, siiski suundusime rahulikult kulgemisele. Pruuni-rohelise-valge kirjus metsas kulg oli igati nauditav. Suutsin ka väikese kollektsiooni kohalike seeni "korjata". Niimodi jõudsimegi nulli. Siin tekkis aga arusaadavalt takistus. Telefoni GPS ujus ka üksjagu jonnakalt ringi, seega oli mängumaa üsnagi suur. Oli veel mõni infokild, mis tegi meie otsimise veidi ebalevamaks, lõpuks õnnestus siiski ka konteiner oma peidukohast tuvastada. Väga vinge lagendus ja mis huvitav konteineri leidmise järel rahunes ka GPS ja näitas tõesti nulli. Väga salapärane koht tõesti. Tänud Krista järjekordse kvaliteetaarde eest. FP kohe kindlasti

 2 

Läksin kergemat vastupanu... lahendus tuli juba kodus. Võtsin õe metsa kaasa. Nullis õde hüüab:"Ma vist leidsin, aga ei saa kätte." Katsun siis mina:"Mina küll midagi ei tunne. Kas tundsid tõesti karpi?" Õde suunas ja siis jäigi karbi kaas näppu. Tore, et ei ole lihtsalt karp põõsa all. Lumine ilm pani mõtlema, kuidas aardeomanik küll sellise lahenduse valmis on meisterdanud. Aitäh, tore lõpp!

 3 

Siin erinevatel matkaradadel on eelmisel aastal päris palju käidud, mõnel isegi mitu korda. Seetõttu leidsin mõistatuse vastused pildipangas olevatelt piltidelt. Täna võtsin koera kaasa ja läksin jalutama. Ilm oli küll tuuline ja tuisune aga metsas oli mõnus. Aardeleid tuli ka väga lihtsalt, teisest vaadatud kohast ja igasugsed segadused jäid ära... :) Tagantjärele teadmisena, peiduka raskusaste ei olnud ka vist minu leidmise hetkel päris see, mis olema pidi. Tagasiteel nägin jahimehi ka, kes asusid korraldama haavatud sea otsinguid. Aitäh Kristale ja Annile väga toreda mõistatuse eest! Ja, kes mõistatust looduses lahendama peavad on kindlasti veelgi mõnusam :)

 3 

Koerad tahtsid joosta, Krista aaret kontrollida, Mart sõita ja mina kõndida. Nii me alustasime täna oma teekonda Rakverest kaaslasteks tuisk ja üsna kõvad miinuskraadid. Kõik klappis kuni niikaugele, kuni kohtasime jahimehi. Tuli välja, et aarde juurde mineku teekonnal toimus jaht ja parasjagu toimus kusagil aarde lähistel haavatud metssea püüdmine.

Ja üleüldse oli vaiksetes Oandu metsades täna nii tihe liiklus nagu Tallinn-Peterburi maanteel. Läksime siis vahepeal mõtisklusteks Kõrve puhkekohta. Seal oli toimunud meie sündmusaare Aastavahetus metsas. Koht oli korras ja puhas, kuigi vahepeal oli seal kasutajaid käinud - saun oli täitsa soe. Uskumatu, et alles nädal tagasi oli seal kõik jaanipäevamaiguline - soe ja roheline.

Kui me tagasisõidu teekonnal kuulsime läbi raadiosaatja, et jaht on seal piirkonnas läbi, siis pöördusime tagasi oma esialgset plaani teostama. Aitäh Kristale vahva idee eest! Kohapeal aitavad otsijatel taustajõud pea segamini ajada :) Kohale jõuate, küll siis saate aru :) Tagasiteel sõitis meile vastu filmivõtteid teostav autokolonn. Päris huvitav oli vaadata.

 11 

Me pole Siimuga mingid papist poisid. Kui pärastlõunal linnast minema saime, siis Siim arvas, et võiks laeva minna, et selle tuisuga pikalt vantsida ei viitsi. Rakvere-Haljala teed olen läbinud umbes lugematu arv kordi, aga nii hullus seisus, kui ta täna kusagil poole kolme ajal oli, pole ma teed kunagi näinud. Sõitjaid õnneks väga palju polnud, nii kui keegi vastu tuli, siis polnud rohke lume ja pinnatuisu tõttu jupp aega mitte midagi näha. All krõbises kiilasjää. Kuna ma siin logi kirjutan, siis saate ehk isegi aru, et liikumiskiirus oli väike. Haljala ringil oli rekka paar posti pikali sõitnud ja mäest alla kraavi libisenud. Mingil ajal jõudsime Siimuga ühiselt järeldusele, et mere äärde me täna ikka ei lähe. Läksime metsa.
Me oleme kõik need rajad, mis vaja, läbinud, seetõttu polnud probleem õigeid koordinaate leida ega nulli kohale jõuda. Metsa vahel oli küll vähem lund ja tuult, aga pagana külm oli ikka. Nullis oli keeruline. Kuigi rada oli ehk 10 cm lumekihi all, siis rajalt nulli poole kõrvale astudes täitusid mu saapad ülevalt lumega. Poleerisime seal erinevaid kohti ja teisaldasime paljudest kohtadest lund. Otsisime sealt, kuhu gps näitab ja kuhu kaart näitas. Tühjade pihkudega jäime ikka. Hakkas juba pimenema ja sõrmi enam eriti ei tundnud, otsustasin uurida, kas aare ikka on lumega leitav. Tuli välja, et ega eriti ei ole küll. Siiski, kui olime otsimispiirkonna täpsustanud, märkasin ma kohta kus aare võiks olla. Varsti sain pärast pealmise lume eemaldamist karpi näppude vahel tunda. Aga kurja, kätte ma teda ei saanud. Kinni oli külmunud kogu see krempel. Näpud muutusid aina punasemaks ja tundetumaks, kasutasime loogikat ja teineteise aitamist ja saime lõpuks, pärast väga pikka tegutsemist ja soojendavaid jooksmisi ning hüppeid logi kirja.
Aare on väga lahe! Aitäh! Pimedas tagasitulek oli ka omaette lahe kogemus. Aga Märdi aardest veeresime peatumata mööda. Isegi rool tundus näppude vahel soe olevat, enam õue minna ei soovinud kumbki meist hetkekski.

 4 

Siin aarde juures on säilinud tükike nõukogude aega. Sel ajal oli sageli nii et looduses olid asjad ühtemoodi kaardil aga teistmoodi. Huvitav!

Aarde juurde tulime pilkases pimeduses aeg ajalt peatudes ja kuulatades ega mõni kakk ei huika. Ei. Täielik vaikus. Vaatasime logiraamatut küll eest küll tagant küll keskelt, tühi mis tühi. Aitäh!