Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Gea Troska (1926-2015) oli ajaloolane. Ta uuris läbi Eesti ja Moskva arhiivides leiduvad külade ja mõisate kaardid, koostas nende põhjal Eesti külavormide tüpoloogia – teate küll, sumbküla ja ridaküla ja tänavküla ja ... Kuna kaarte oli rootsi ajast alates, tekkis ühtlasi ka selge ettekujutus küla(vormi)de muutumisest läbi aja – milline suurepärane kaardimaterjal! Kui Troska hakkas oma elutööd avaldama, sekkus tsensor. Eestimaa jagati ruutudeks ja avaldada lubati vaid seda, mitu sumb- ja mitu ridaküla igas ruudus mingi ajaperioodil esines. Mida sellise infoga peale hakata, minu karupeake ei võta.
Üheks selliseks külatüübiks, mida Troska eristas, oli ringküla. Selle selgeilmelises põhiplaanis on põimunud rida- ja sumbküladele omased jooned. Talud asuvad tihti ümber tiigi; peatee kulgeb piki põlluserva ümber küla. Enamik põhihoonestust paikneb tee ääres. Ja parim ringküla näide terves Eestis – 19. sajandi alguses, enne kruntimisi – oli Võipere: tiik keskel ja talud kenasti ümber selle. Täpselt nii, nagu juurdelisatud joonisel näha.
Aarde leidmiseks tulebki minna joonisel näidatud täpi juurde ja leida sealt vihje, mis sind edasi juhatab. Kaart on võetud Gea Troska raamatust Eesti küla XIX sajandil (Tallinn, Eesti Raamat 1987) ja on pärit aastast 1874, nii et muutusi esineb. Vihje ise on natukene ebatäpne, nii et kui kohale jõuad, mine ca 35 m tuldud suunas tagasi ja vaata paremale.
Kui vihjepunkti ikkagi arvutada tahad, siis aitavad sind küla kapsaaed Perakülas ning hõredad sumbkülad Koela ja Hantselo – nendest peaks piisama.
Eramaadele paluks mitte ronida ja kohalikke mitte häirida.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: välimõistatus (1), lumega_leitav (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6YMWR
Logiteadete statistika: 54 (84,4%) 10 1 1 0 0 0 Kokku: 66
Lõpuks see kah käes. Kunagi ammu olen seda kaarti piidelnud, aga välitöödele polnud jõudnud. Selle ajaga oli nii palju meelest läinud, et oleks algusest juba tühjade kätega minema läinud, sest otsisin aaret, mitte juhiseid. Õnneks kaaslane märkas õiget asja ja saime lõpu paika. Ka lõpus vaevas vähese mälu ja puuduliku lugemise probleem, kuid lõpuks jõudsime õige asja küünitamiseni. Jätsime ühe rohelise dino. Täname peitjaid!
Ringkülaga seostub mulle stseen filmist Malev kus kõigi piirkondade vanemad kärajat peavad. Võib öelda, et lõpp oli lihtne ja loogiline. Teada asi ju - loe aarde kirjeldust! Ehk nüüd jääb paremini meelde. Aardeni tõusin nagu nurmekundlane. Aitäh!
Päeva ainuke ebaõnnestumine. Sain tillika. Vigadest õpitakse ning saadakse targemaks ja tähelepanelikumaks. Kolmanda korraga see märk kukub. Esimese korraga ei saanud algusestki minema.
Eelmine kord ida poole liikudes põikasin siit iseenda poolt paika pandud täpi juurest läbi ja kae nalja, täitsa õige koha peal juhtus teine olema, sest otsitavad numbrid vaatasid kenasti vastu. Talletasin nad siis telefoni mälusse, ei hakanud neist esialgu koordinaate teisendama, eks kodus rahulikult laua taga jõuab seda kenasti teha. Täna siis möödasõidul sai väikene peatus tehtud ja aaregi ära logitud. Ah jah, tahtsin ju sellest ringkülast kui niisugusest ka kirjutada, aga tegelikult on peitja kõik üheselt mõistetavalt ise kirja pannud. Huvitav oli, ei hakkagi siin vassima, et olin varem kuulnud. Ei olnud mitte. Sumb- ja ridaküladest küll, aga ringkülaga tutvusin siis esmakordselt. Tänud peitjale tutvustamast ja aarde eest loomulikult ka.
Väga pikalt edasi lükatud aare, sest tundus, et mingi hull mõistatamine ja ronimine ja ei tea mis veel. Kui selgus, et terve tänane päev saab Kardinas veedetud, siis võtsin siiski selle kirjelduse ette ja peale mõningast lugemist ja mõtisklemist panin täpi kohale, mis tundus külastamist väärt. Ühe vahepausi ajal sõitsingi kohale ja leidsin lihtsa vaevaga otsitava. Kohapeal seda infot menetlema ei hakanud, sest kiirustasin ronimishalli tagasi. Seal rahulikult istudes tegime edasised toimingud ja kui pikk ronimispäev lõpetatud, siis koduteel külastasime ka aaret. Kirjeldusest loetu oli ilusti meeles aga nagu tavaline, siis see parem-vasak teema suutis meid ikka segadusse ajada. Nii, et kõigepealt vaatasime üle ühe objekti ja kui sealt midagi leida polnud, siis läksime järgmise analoogse juurde. Aardetops vedeles täitsa maastik 1 tasandil, panime nimed kirja ja kuna abikas oli juba lahti pakitud, siis peale väikest sirutust otsisime topsile ka natuke kindlama peiduka maastik 3 tasandil. Kokkuvõtteks oli täitsa ilusti lahenduv ja leitav multi-mõistatus.
See kolmnurgakujuline ringküla on meil pinnuks silmas olnud ikka väga pikka aega. Talvel kunagi sai mingit teooriat aretatud. Tööd sai tehtud nii raamatukogus, kodus kui põllul. Täna siinkandis kulgedes sai teooria paikapidavust praktikas järele kontrollitud ning ennäe! täitsa pädeski.
Kuidas see peitja ühes enda poolt leitud multiaardes kirjutaski: Oeh, tehtud see saaga. Vana hea saksa kool, et loendamine on multikas, ja nii peakski jääma. Kuigi selles asjas siin on mõistatamist omajagu. Olgu.
Noh - siinse multi puhul oli siis mõistatamist kõvasti rohkem kui loendamist, aga... olgu! :)
Tänud ka muidugist!
Kassatead, Hannes, mida kõike ma oleks võinud selle ajaga korda saata, mida ma kulutasin selle ringküla otsimise peale. Mitu patsienti oleks ma võinud terveks ravida, mitu raamatut lugeda, mitu head filmi vaadata, milliseid toredaid hetki oma lastega veeta, mida ilusat armastatud kaaslasele öelda, mitu kilomeetrit tänavat lumest puhtaks lükata... Enne läheks jumalapäike mitu korda looja kui ma lõpetaksin.
Aga ei, mul oli ikka see ringküla oma ülbuses arvutis ikka jälle ees. Aga nüüd enam ei ole. Omaette küsimus on - kas ma nüüd kõike seda ülalkirjeldatut ka tegema hakkan.
Proovisin seda joonist nii ja naapidi praeguste oludega klapitada, aga kuidagi ei sobinud. Õnneks oli kapsaaia ja sumbküladega lugu konkreetsem ja nii sai täpp ka moodsamale kaardile paika. Ega seal edasi ju midagi keerulist polegi kui kirjeldus hoolikalt läbi lugeda. Aga kui mitte lugeda, siis läheb hulka kauem. Tänud aarde eest!
Joonis on GP aarde juurest haihtunud. Vahest sekkus tsensor ja nüüd ei või enam ringkülasid kujutavaid jooniseid levitada :P GC saidil veel võib, tänu sellele õnnestus mõistatuse pool vähemaks kahandada. Muidugi, kuna ma korralikult lugeda ei suuda, siis lõppaaret otsisin ikkagi 35 meetri võrra vale koha pealt :o) Noh, aga kui kuidagi ei leia, siis viimases hädas vaatab geopeitur kirjeldust - pärast seda kui liemale pooled logid läbi loetud :D Aitüma.
Jälle ei saanud me pihta kuidas see multi on? Multi algpunkt asub koordinaatidel ja sealt pääseb kuidagi edasi. See on ilmselge mõistatus kus nullis pole mitte midagi! Me ei leidnud esimest punkti. Selle eest kõnetati meid mitmel korral ja küsiti kas on abi vaja, kuidas saab abiks olla, mida te otsite jne . Koht kus me kolasime püüdis enamuse lähielanike tähelepanu meie peale. Polnud ju vahet et me keset suurt ja rohelist platsi olime mis väidetavalt suure vee all on teatud aastaaegadel. Didn't find it: 14.Nov.2020 Ringküla
Olen kindel, et olen kunagi, kui mitteleide veel kirja ei pannud, selle aarde alguses käinud. Küllap oli kogemust vähe ega osanud materjali õigesti tõlgendada. Seekord sellega probleeme ei olnud, kuid hoopis lugemisoskus oli see, mis soovida andis :D Kõige toimuva käigus suutsin veel kuidagi endal jala ka välja väänata. Oh mind :D Aga aare oli tore, aitäh!
Kõik mida Simone kirjutas, oli sulaselge tõsi. Tore vanake oli, loodan, et ta mõistis nalja... Dauno luges ainukesena aarde kirjeldust ja see viis leiuni. Tänud
Esimeses punktis info leidmisega läks kiiresti, kuid numbrite konventeerimine kiskus juba rohkem kulmu kortsu. Mõne aja pärast oli plätserdis valmis ja suundusime enesekindlalt järgmisesse punkti. Tükk aega sai seal poleeritud, turnitud, vahitud. Lausa üks kohalik onkel astus ligi, et kas midagi juhtus? Selle peale oli Mikil võimalus oma veenmisoskust rakendada ning onule sai selgeks tehtud, et tegu on Kristjani poissmeesteõhtuga ja meie otsime puu otsast sukapaelasid.
Onu ei olnud üldse kade ja pakkus lahkelt oma eide sukapaelasid, et mis me ikka siin pimedas niimoodi lollitame. Miki vabandas meid kenast pakkumisest viisakalt välja ning kinnitas onule, et peame ikkagi just need konkreetsed paelad üles leidma. Peale onu lahkumist haigutas kambas endiselt nõutus ja tekkis idee aarde kohta lähemalt lugeda. Saime korralikult vastu vahtimist, kuna selgus et oleme ise lollid :D Peale kirjelduse lugemist suundusime juba õigesse nulli ja tops tuli kiirelt välja. Aitäh!
Midagi nagu oli, aga eeldatav koht osutus laste mänguplatsiks. Jääb paremata aega ootama.
Seisin joonisel täpiga näidatud kohas ja ei näinud mitte midagi. Siis tuli Eleri ja näitas õiget kohta. Edasi oli asi lihtne. Lõpp on väga tuttavas kohas.
Tegin külale tiiru peale ja uudistasin erinevaid objekt. Lõpuks jäin õige objekti kõrvale seisma aga ise olin kindel, et siin vihjet pole. Nii juhtub kui aarde teksti liiga täpselt jälgida. Lõpuks sai see tops oma peidikust siiski leitud.
Siin kunagi olen käinud aga siis ei leidnud miskit, kuigi olin õiges kohas. Aga vihje tekitas segadust vahepunkti leidmisel ja sama oli ka seekord. Aga seekord nimi kirjas, tänud
Mõistatus on ulme, vaja oli abi selle lahendamiseks ning siiamaani ei saa aru, kuidas vana kaart ja praegune olukord saaksid sobida. Lõpus oli huvitav, 3m kõrgusel aare ning üritasin oksaga välja sudida, aga tops on tugevalt pesas kinni. Pikalt sudisin kuni lõi mõistus pähe, kivi pealt seistes sai kätt sirutades aarde kätte.
Kaupo tegi musta töö nii eeltööna kui ka kohapeal, mina olin niisama kaasa tolknemas ja kaasa elamas.
Mul jäi pool mõistatust lahendamata, hea sõbrad andis füüsilisi vihjeid, kust otsida. Mina ronisin, Marje kirjutas. Tänud peitjale.
Maastiku raskusastme mõjude all tulime siitki läbi. Eelmisel päeval olin korraliku kodutöö teinud ja märgitud koht oli enam-vähem selge. Kohapeal osutus oletus õigeks ja juhised ilmutasid end kiirelt. Pisut mõtisklemist ja uus sihtkoht oli paigas. Nullis tegin tiiru ümber objekti ja siis meenus õnneks kirjeldus. Kavastu tõttu kaasa võetud abivahend sai jälle kasutust. Tänan uute teadmist eest.
“Möödasõidul kiire leid”:) Okei, peaaegu kiire.. aega läks ikka üle kuue sekundi muidugi.. aga nii hea tunne oleks kasvõi ühe hpalang-mõistatuse juurde ainult need kolm kuulsat sõna kirjutada ju ;)
Eks seda täppi on tükk aega juba lihtsalt edasi lükatud.. Suvel Perakülas käies ununesid kapsad ka lugemata, täpike hakkas jälle häirima. Pärast tänast sündmust tuli mõte sellele aardele lõpuks ometi konkreetsemalt otsa vaadata. Ehk kui sai julgus kokku võetud ja kohale mindud (koht oli ju tegelikult ammu selge), selgus, et hirm oli üsna alusetu. Vihje naksti käes, seejärel oli küll korraks hämming “no-mida-nüüd..”, aga “näpuga” kaardil järge ajades saime varsti kinnituse, et nii ongi.. Lasin teistel juba natuke soojendusvõimlemist teha, aga õnneks ajusopis kummitas märkus ühe teise aarde lahendamise ajast: “Aga miks sa kirjeldust ei loe!?”, avasin samal ajal kirjelduse ja halloo! no, muidugi.. mõned sekundid hiljem panime nimed kirja.
Aitäh! Täitsa vahva oli.
See multi oli küll mõistatamist vajav. Kunagi vaatasin isegi pakutava lektüüri läbi, aga nullile lähemale ei saanud. Nii see jäi. Nüüd võtsin täpi uuesti ette ja pilt sai ootamatult ruttu selgeks. Võtsin algusest koordinaadid, siis läks natuke aega ja saigi edasi minna. Aga ega siis sellega lõpp veel polnud. Lõpukoordinaadil otsisin ikka iga prao vahelt, aga ei midagi. Lõpuks märkasin kirjeldust lugeda ja mõistsin, et turnin vales kohas. Tegin väikse suunamuutuse ja seal tuli leid kohe. Tänud mõistatusliku multi eest.
Kavastu ja Kandle leiud ajasid geokikud irevile ja meeled ärevaks. Olime seda multiaaret juba kord otsimas käinud, ligi aasta tagasi. Siis lubasin vihaga (millega ei saavat sigu pidada nagu Kreisiraadios tõdeti), et enne kui see mõistatuseks ei tehta, me seda jampsi uuesti otsi. Täna aga oli kaugelt kandi mees värske meelega mestis ja eks oli eilaõdakusel kogunemisel pisut julgustustki hangitud, et tasub siia pissiposti otsima tulla küll. Lolli peaga parkisin ebasobivasse paika ja seni kuni mina "nulli" jõudsin, oli teistel juba kõik vajalik õite lihtsast paigast leitud. No-neh, tuvimaivõi.. Lõpus tegin mittemidagi ütlevas kohas akrobaatika ära ja nii seegi mädapunn mu geokaardilt igaveseks kadus. Aitäh selle eest Taelile ja peitjalegi! Ptüi. Potsik kombes.
Siit olid Marje ja Paavo eelmine kord mitteleiuga lahkunud ja asi hakkas huvi pakkuma. Võrdlesin telefonis kaarte ja loogiline koht joonistus kohe välja. Koha peal piisas vaid põgusast pilgust kohale, kus kaaspeiturid eelmisel korral pikalt tuustisid, ja nii see logi kirja sai. Aitäh!
EV100 rännak. Oli selge, et Hannese aardeid ei minda mütsiga lööma, kuid mõtlesin siiski alguspunkti ära vaadata. Kui kodutöö tehtud, siis tulen tagasi.
Geopimedust kogu raha eest. No ei ole võimalik näha oma nina alla, asju millest pole võimalik mööda vaadata..... Peale seda kui kõik vajalik sisse lülitati oli juba hulga lihtsam. Ja juhendite lugemine on ka nõrkadele. Sellepärast pead ise otsustama milline on "geopuu". Peale hoolikat takseerimist oli jälle kõik lihtne - purk vaid oli jäätunud ja eriti vabatahtlikult puust ei lahkunud. Aga kus ta ikka pääseb. Aitähh
Proovipurk oli kenasti olemas ning kriitseldasin oma harakajalad tühja logiraamatusse. Hiljem autosse tagasi minnes märkasin, et miski väike uudistaja vaatas mind käed puusas eemalt põõsavahelt. No loodetavasti ta topsikuni ronida ei suuda. Aitähhid!
Kui tahad puust lahti saada, pane sinna aare. Lammutavad mis kole :)
Tundus jah, et lõpp oli läinud. Panin sinna praegu ilma igasuguse markeeringuta pissiproovipurgi, sees vaid logi ja juhend. Alles hiljem leidsin, et tegelt olnuks ka paremaid variante. Aga seekord sedasi.
Esimeses punktis sain muretult hakkama, seejärel ronisin lõppu. Seal siis püüdsin küll Annet piisavale kõrgusele tõsta, seejärel urgitsesin ka redeli autost välja ning käisin poleerisin peidukoha korralikult läbi. Tundub, et topsik on oma pesast teadmata suunas jalga lasknud. Maapinnalt ei õnnestunud ka teda tabada.
Kodu töö oli korralikult tehtud või nii ma vähemalt arvasin. Kohapeal ei jäänud kõige loogilisemas kohas midagi silma ja lähedal askeldavad mugud ei lasknud eriti rohkem otsida. Kunagi uuesti.
Selle raamatu kättesaamine nii kerge ei olnud. Väiksemates raamatukogudes seda lihtsalt polnud ning Tartus muidugi välja laenutatud :) Eks võis arvata, kes selle raamatu vastu huvi tundis. Ikka kõik geopeiturid :) Lõpuks selle kodutöö me tehtud saime. Nüüd oli jäänud ainult leidmise rõõm. Aitäh peitjale.
Seekord oli kodutöö korralikult tehtud ja sai logima asuda. Aga see aare on ikka puhas mõistatus, multist pole siin haisugi. Aitüma peitjale ikkagi.
Mul oli mingi oma teooria, kuidas läheneda, Priidul teine. Igatahes võtsime suuna aarde poole, et kohapeal vaatame.. mina roolis, Priit kõrval proovis hüpleva tahvliga midagi nuputada. Mingil hetkel, kusagil poolel teel ütles, et proovime ühte kohta, mida kahtlustab ja vaatame lähemalt. Jackpot, ta oli oma "täpi" vahepunktile pähe pannud. Lõpp oli meil millegipärast 40m möödas.. Mis ei seganud küll aardeleidu. Tänan.
(tagantjärele tarkus - loe kirjeldust, kus 35m tagasi saadetakse)
Eeldasin, et kodutöö oli hästi tehtud aga paistab, et üks tähtis osa kirjeldusest jäi siiski vahele. Geopeitusesse oleks vaja uut aarde tüüpi - "Ahoi!Kirjeldus!" Või siis ennem koordinaatide nägemist peab tegema linnukese kuhugi ja allkirja panema, et "olen tutvunud aarde kirjeldusega". Nüüd läksin õigesse lõppu ja ei olnud vaja isegi mittemingit ronimist, et logi kirja saada. Aitäh!
Kodus panin kaarditöö tulemusel paika kus peaks asuma vihje ja suundusin otsejoones sinna. Koht oli õige ja saadud vihjet oskasin nüüd tänu tunki aardele kiirelt ja mugavalt teisendada sobivaks. Lõpus otsisin esmalt peitjat arvestades loogilisest kohast. Kuna seal ei olnud midagi ja ka null oli näitas veidi eemale, siis asusin veidi keerulisemat objekti vaatlema. Tegin vähemalt viis ringi ja 3 meetri kõrgusel jäid silma mõned üksikud võimalikud kohad. Ronisin ühte kohta, siis teise kohta, vahepeal jõudsin juba vihjest 2 korda kõrgemalegi, et otsida ülevalt alla. Kohalikud lapsed mulle appi ka ei tulnud. Ega miks pidanukski - väljas sadas vihma. Tegin siis veel jäljeajamist, et kus ronitud justkui oleks. Pärast 15 minutit turnimist sai mõistus otsa ja loobusin. Tuleb tulla tagasi ilusa ilmaga ja loota kohalike abile.
Kodutöö tegemata ja ei olnud plaan niipeagi sinna geotuurile sattuda. Saatuse vastu ei saa ja ühel hetkel oli auto nina ringkülas. Uurisime maastiku ja kaarti. Tiirutasime veidi ringi kuni aitas ja otsustasime nõu pidada. Veidi kirvetasime kohapeal kuid halvasti, sest otsisime midagi muud kui seda mis seal oli. Lõpus parkisime auto ja juba olid kohalikud plikad aiaväravas. Eelnevatest logidest oli teada, et kohalikud on väga abivalmid ja ei tahtnud neile asjata tsirkust tegema hakata. Sellepeale küsisime otse ja lahkelt näidati koht kätte. Aitäh.
Meil polnud mingit kodutööd tehtud. Kuna mõlemad oskame orienteerumiskaardi järgi liigutud, siis arvasime, et mis saab kohapeal ikka rasket olla. Tiik ka ju veel kunagi olemas olnud. Kohapeal läks me orienteerumine ikka täiesti nihu. Tegime siis niisama nö koerakusetamise peatusi st iga puu, posti, tulba aia juures. Et ka väikesel Henrikol vetsuhäda polnud, ei viind need ka loomulikult meid kuhugi.
Üks koera asjatamise koht tundus aga päris huvitav. Jäin sinna uudistama kauemaks. Koerad olid sinna sittunud mõnuga. Ütleme, et viimases hädas saime edasi. Ma nimelt hakkasin pläkutama telefoniga ja muu jutu sees usutlesin ka aarde kohta. Selgus, et vaja vahepunkti hoopis otsida ja pagan, seal ma täpselt seisingi.
Edasine oli kukimuki, sest Kleone ei saanud veel oma uue limusiiniga parkimist harjutadagi kui juba tulid noored pliksid majast ja pakkusid igasugu abi aarde mugavaks kättesaamiseks. Kätte saime Kleonega ta ka kahekesi ilusasti. Lobisesime ja reklaamisime veel mängu natuke aga tüdrukud jäid kindlaks, igasugu võõraste jutte ei maksa uskuda.
Kokkuvõttes ei saand siis ööd ega mütsi aru, mis aare see selline on. Selgeks sai vaid, et loe enne kirjeldust ja tee kodutööd. Praegu puhas 2, istusime ja sõitsime minema. Tänud, jälle targem!
Rakveres oli keskpäeval üks kiire töösutsakas. S.t. ülejäänud päev, nii enne kui pärast oli aega ja isu peituda. Start oli juba kell 08, et saaks valget aega tarbida.
Ringküla saigi esimeseks linnukeseks, mõnusaks multiks - nii oli vähemalt plaan. See plaan sai nulli lähedale parkides üsna pea otsa. Ei saanud normaalselt nulli lähedusse ei üht- ega teistpidi. Lõpuks saime aru, et äkki ei peagi nulli minema. Või ei saanud lõpuks enam midagi aru. Mingid kuusepuud kaapisime läbi, aga meile ei tulnud majadest ükski nägus peretütar appi. Vahepeal juba lootsin seda, sest enda mõistusega selle multiga hakkama ei saanud.
Kuna veebis login käesolevat pea paar nädalat hiljem, on esmane vahetu emotsioon ammu lahtunud, aga püüan kohal viibides tuntut laengut taastada... Kulat ja põlgu! Vana pa! No nui na! Mis pagana multi, äkki ikka mõistatus?! Eriti kui leidnudki seda tõdevad. Saab muidugi näha, kuidas tüübi muutus aarde leidmisele kaasa aitab :-P
Eks sa katsu mitte häirida,vaevalt saime nulli taga ajama hakkata kui Naabri Valved ja Vilved kohale tormasid ja kukkusid kohe suunama: Paberit ei ole selle puu juures on teise kaisus. Ja tuli välja et me polnud mitte esimesed, kes seal täna noolimas käinud,seda kinnitasid ka lumele jäänud jäljed. Merit käis redliga topsi järgi ja mina kirjutasin. Suured tänud peitjale.
Sellega on nii,et algusest sai andmed võetud juba jupp aega tagasi aga mõistusega on nii nagu jumal juhatab ja ei saand neid nubreid jutti.jõudsin koju,jõudis aru ka mulle järgi.oh mind juhmi.Täna kui logima läksime siis põhimotteliselt ootas meid seal kohalik juba abivahendiga.Ta arvas,et kosmosest on midagi sinna pudenenud,et kõik seal otsivad.Nüüd sai ta uudishimu rahuldatud.Logi kirja ja edasi.Aitäh!
Publikut oli ..., no ikka oli. Meil aga polnud piisavalt avaliku esinemise kogemust ning arvestades aastaid ja kehakaalu ... . Jääb ootama paremaid aegu.
Algus läks lihtsalt aga lõpus oli väheke kukla kratsimist. Täname!
Tükike teadmisi ajaloost juures ja nimed said kirja. Tänud peitjale.
Aitäh peitjale vahva aarde eest ja Kristale tubli kodutöö eest!
Päev professori härra aarete seltsis. Kui varem sai Timixit kirutud, et üle kahe aarde päevas ei kannata, siis ega nüüd väga teistmoodi polnud. Suudab ikka ajud krussi keerata küll.
Selle aarde poole sõites tutvustas Kaja meile uut mõistet -kolmnurkne ring. Alex ei suutnud sellest enne aru saada kui talle seda nö visuaalselt näidati. Ja et ikka küla igast ringi otsast näha tegime mõnes mõttes tsõõri peale. No õnneks tuli mõistus enne koju kui järgmisele tsõõrile läksime, saime logi kirja ja edasi uute aarete poole. Tänud!
Julgeksin selle mõistatusaardeks liigitada. Vaevalt et keegi sealt endise Võipere poe, hilisema Aaspere Evangeelse Uue Elu kogudusemaja, praeguse eramu tagant karstijärvest midagi otsib või leiab. Null tuleb mõistatada. Minul kui peaaegu kohalikul oli asi lihtne. Peatus õiges kohas, koordinaat kirja ja täna töölt koju minnes logi ka kirja. Aitäh!
Vihjega läks kiiresti, sealt kus vaatama läksin, seal oligi. Aga vaat aaret ei leidnud sealt, kus otsisin. Tükk aega istusin autos ja mõtisklesin, mis ma siis nüüd valesti olen teinud? Ei olnudki midagi valesti teinud vaid halvasti olin teinud. Tänud peitjale, natuke vimkat on alati hea!
Peale Margareetat siis siia. Võrreldes maa-ameti ja ajaloolist kaarti ei leidnud kunagisest tiigist mingit märki. Sellegipoolest otsustasime ümbruskonnas ringi vaadata. Hea investeering oli, et orienteeruja Mari kaasas oli. Tuiskasime siis tükk aega oletatavas punases punktis ringi ja otsisime sobivat peidukat. Tühja. Naiste soovitusel otsustasime veidi edasi sõita ja eneselegi ootamatult avastasime uues kohas vahepunkti. Mari aparaat tõlkis saadud juhised ka meile arusaadavasse keelde ja edasine oli juba väikse vimpkaga dela tehniki. Aitäh.
Eile olin oma poistega Ida-Virus, kui märkasin, et uus aare on üleval. Teele jäi Pagarite elupaik, nii et minu poisid said koju jäetud ning ühes Pagaritega kihutasime kiirelt uurima küla kapsaaeda Perakülas ning hõredaid sumbkülasid Koelas ja Hantselos. Plaanisime veel aastalõpuüritusele Kõrve kanti jõuda, ent arvutused olid riukalikud ning võtsid oma aja ja nii me enne lõppu kahjuks kohale ei jõudnudki. Head uut aastat siinkohal kõigile peituritele!
Varahommikul saatis meie arvutusi edu ja peagi olime kohal vihjepunkti läheduses ning proovisime ühendust saada oma seitsmenda meelega, et kustpoolt lähenemist see Hannes silmas pidas. Esimesed võimalikud variandid panime puusse, kuid lõpuks õnnestus märgata ka vihjet. Edasi kulges meie tee lõpu suunas. Kõigi näod venisid naerule nähes Hannese lemmikobjekti. Tegime mitmesugust akrobaatikat ja mõttetööd ning ega see aare end kaua peitnudki. STF sai kirja pandud ja tõeliselt rõõmus meel oli geoaastat nii kenasti alustada.
PS Kui poolt usud, mis siia kirja sai pandud, oled vist poolega ikka mööda pannud ;)