Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Väino Einer (1926-1998) oli teemeister. Elas ja töötas Simunas, pärast pensionilejäämist läks tagasi kodukanti Tsirguliina. Hobina uuris ta teede ajalugu, nii ehituslikus kui kulgemise mõttes, nii kaardil kui metsas. Vägeva kandis Selja mäel avastas ta nt lohud, mis annavad tunnistust kunagi sealtkaudu käinud ratsateest. Aastal 1988 avaldas ta oma uurimused raamatus Korilasrajast kiirteeni (Tallinn, Valgus). Vahest kõige inspireerivam asi on vallutuseelse Eesti maismaateede skeem, mille ta on oma uurimuste põhjal julgenud visandada – mine tea, ehk liigutigi toona nii, nagu see skeem näitas, igatahes mõtted viib lendama ...
... Varsti pärast seda, kui Dannebrog oli taevast langenud ja taanlased paganate vastu võidule aidanud, saatis kuningas Valdemar mungad oma uusi valdusi üle vaatama ja rahvast ristima. Mungad käisid läbi kogu maa, panid kuulmise järgi kirja kõik külad, kus nad käisid ja pealikud, kes neid valitsesid. Kus võisid nemad teada, et aastasadu hiljem loeb enamus läbikäidud küladest oma ajalugu just sellest ringkäigust. Igatahes läks munkadega kaasa Revali neiu Margareeta. Pani nunnarüü üll ja jättis vend Melchiorile sõna, et ootab teda teeristil täpselt sellises kohas, kus ühte Margareeta nimelist Revali neidu, ei paksu ega peenikest, just leida võibki. Et sinna jätab vend Melchiorile teate. Sai siis vend Melchior sõnumi kätte, läks Margareetat otsima mööda munkade radasid. Otsis maa alt ja maa pealt, sõprade ja vaenlaste seast. Piilus Purtsesse, tüüris Tallinnasse, otsis Otepäält, kaes Karksisse, ei leidnud Eidaperest, käis veel korra Purtses, kogus Kestlast teateid, möödus Mõhkkülast – aga ei miskit. Lõpuks, sealkandis, kus tee väljus Kõrvemaa laantest ja suundus edasi küla poole, mille nimeks mungad olid kirjutanud Toruestaeuaerae või midagi sarnast – no on neil alles käekiri, kuidas küll tulevased põlved sellest aru peavad saama? – tabas Melchiori äratundmine: muidugi, just siin peab Margareeta sõnum olema! Ikka siin, siitkaudu ju käivad talupojad rannast silku toomas ja siia tekib hiljem kõrts, kus mujal üks Margareeta ikka oma paki jätab. Siltki seoseid seletav juures. Ja selge meelega läks võttis Melchior sõnumi välja ...
Mine aita Melchiori. Geokontroll kontrollib täpselt mõistatuse lahendust. Kirvetajaid sotsiaalmeediast ei blokeerita, vaid tunnustatakse leidlikkuse eest.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 40/589 |
Aarde sildid:
soovitan (5), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6YMWA
Logiteadete statistika:
51 (94,4%)
3
7
0
0
1
0
Kokku: 62
No nüüd on selle aardega lõplikult kõik. Topsik oli kolinud oma õigest asukohast ca 4 kilomeetri kaugusele. Viimane mõistlik logi enne kaotsiminekut oli 1. maist 2020, ja siis 2021 märtsist alates on teda seal uues kohas leitud umbes 5 korda. Jaika tulnukad aktsioonis? Igatahes, kui kellelgi on sellele loole mingi ratsionaalne seletus, siis kuulan huviga.
Aga Margareeta lugu ei pruugi sugugi lõppenud olla veel:)
Leidsin selle Margareeta täiesti juhuslikult. Peitjale on detailid edastatud, tema lahkel loal login leiu ja jätan talle mõelda, kuidas edasi toimetada. Aitäh.
Mõistatus võib ju lahe olla, aga kui lõppu mõistlikult peita ei õnnestu, pole sellest kasu. Pealegi, kes peale minu teda ikka leinama jääb ...
Kirvega sai aarde asukoht tuvastatud, aga aaret ei leidnud. Konsulteerisime varem leidjaga, kes kinnitas meie õiget kohta. Otsisime õigest kohast, aga ikkagi ei leidnud. Viimaks helistasime aarde omanikule, kellelt saime aarde täpse asukoha teada, seal aga kahjuks aaret ei olnud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Vat nüüd ei teagi, kas on isand Melchior ise oma Margareeta kätte saanud ja koju tagasi viinud või on tüdruk ise kergemeelne olnud ja kellegi teisega kaasa läinud, aga kokkulepitud kohas teda enam ei ole. Uurime asja.
Mõistatus sai lahendatud nii mitu aastat tagasi, et vahepeal oli aare kolida jõudnud. Esimese hooga vaatasime koordinaati ja reaalselt looduses olevat ja ei saanud millestki aru. Kui aga logidest selgus, et aarde asupaik on muutunud, vaatasime ringi pilguga, et kuhu siin sellise maastiku raskusastmega aaret peita annaks. Õnneks neid kohti palju polnud :) Tänud!
Ammu-ammu-ammu küsis geopeituses sama roheline sõber kui olin siis minagi, et mis kollane täpp see seal järvevees on. Selgitasin talle mõistatuste põhimõtet GP-s ning asusin siis asja kallale. Temalgi olid omad mõtted ning lugulaulu järgi sai mõned paigad välja sõelutud, nimelt täpselt 4. Ühe otsija logi kinnitas kaude neist ühte. Kuid geokontroll ei tahtnud nõus olla. Mis siis ikka, tuli dokumentide poole pöörduda ja selguski, et üks kõige tõsiseltvõetavamatest väljapeilitud asukohtadest oligi õige olnud.
Läksid kuud, saabus kevad, tekkis juba see aeg, kui võiks logima minna, kuid siis selgus, et keegi on aarde juures jõudu näidanud. Ja pole midagi leida.
Siis veel mõned kuud ootamist ja trehvamispunkt ilmus taas välja. Ja siis veel aastake, kuni täna hommikul tuli Melchiorilt sõna, et on aeg. Esmalt võtsin appi oma tubli vana autokojameherisu, hiljem sai abi puuoksakesest. Susimist oli palju, sest kes siis viitsib mingit tugevamat abivahendit kohale vedada. Kui oli juba küllalt susitud, siis lohutuseks sai loetud, et see tegelikult level 4. Lõpuks tagasi oma pessa ta sai. Tänx Melchior :p See oli palju keerulisem kui kätte saamine. Tänud vahva mõistatuse eest! :)
Poisid arutasid õige koha välja ja mina panin nimed kirja.
Kuna see tundus õige tee peal olevat, siis hakkasime seda uurima ja leid tuli kiirelt ja lihtsalt. Aitäh!
Kodutöö oli piisav, et julgeksin kohapeale kõõluma tulla. Tühja sellest, et geokontroll minu arvamust ei kinnitanud. Minu kindel veendumus sai õiglaselt premeeritud ja logiraamat nime võrra rikkamaks. Tänan.
Kaupoga minnes saab ikka aarded kätte. Üksi oleks hätta jäänud.
Juba on meelest läinud, kuidas koordinaadi sain, aga oma peaga seda läbi ei hammustanud. Hea, et siia sai kahekesti tuldud, sest üksinda poleks seda maastikku alistanud.
Arusaam asukohast tekkis juba ammu kirjeldust lugedes. Töötas :)
Mõistatus sai kunagi ammu lahendatud, aga kuna kirjeldus oli vahepeal muutunud ja aare kolinud, siis piirdusin vanale nullile lähimate objektide vaatlemisega. Et midagi nii väga kahtlast silma ei jäänud, siis tuleb see mõistatuse asi uuesti üle vaadata
Huhh..läbi see saaga lõpuks! Minu peakuju ilmselt on hoopis teistsugune kui neil leidjatel, kes kirjutavad, et lihtne mõistatus.. vähemalt oli teistsugune siis, kui seda mõistatust esimest korda lugesin ja lahendama hakkasin.. Esmakordse lugemise järel (2017.suvel) mõtlesin end väga valedesse kohtadesse ja kui siis puhkuse ajal külaraamatukogust portsu aarete jaoks vajalike raamatute järele läksin, imestas raamatukogutädi küll pisut, et sellist teost vajan, aga leidis isegi riiulist üles. Kusjuures väga põnev raamat oli, lugesin läbi (ok, lõpupoole veits diagonaalis, aga vanema aja osa oli väga huvitav):). Geokontroll minu enda arvates häid mõtteid siiski ikka ei tunnustanud, aga no mõni aare lihtsalt jääb kripeldama.. Ajaga tuli geotarkust abivahendite osas ja nii sai lõpuks noorte romantikapaiga asukoht selgeks. Ehmatusega avastasin, et just siis, kui minu suur ajude ragistamine hakkas võidurõõmule lähenema, olid kirvemehed mu saavutuse nullinud.. Kevadest saati lükkasin Ohepalu kanti tulekut edasi, lõpuks käisin ära, pärast järves varvaste leotamist tegin isegi pajupuu all peatuse ja üritasin peitja mõtteid aimata.. Nädal hiljem ilmus kauaoodatud taastamisteade:) Peitja kommentaari ja raskusastet lugedes korra kõhklesin, kuidas nüüd tiivad saab, et pajupuu kõrgeimale oksale lennelda, aga kohapeal noojah..sipsti oli logiraamat käes.. oleks peitja üks teine "pind minu silmas" 2.0 sama lihtne..(aga küll ma selle topsi ka kätte saan lõpuks);)
Aitäh peitjale! Lahe mõistatus (ja oo, kui rahul ma olin oma nime puhtasse logiraamatusse kritseldades:))
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Mööda maad hulkuvad vandaalid on pajupuust, kus pakk Melchiori ootas, suisa pool kändugi välja juurinud. Vaatasime, nihutasime natuke. Sai väiksem, sai raskemini kättesaadav, lumi peab nüüd ikka väga paks olema, et segaks.
Kirjeldus kohenes ka vastavalt.
Mõnusat müttamist!
Asjaolud üle vaadatud, kirvemehed kohapeal ära kirutud. Projekteerimis- ja varustusosakond on uue ülesande kätte saanud, mai lõpus saab uue toosi paika. Seniks kannatust.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
No kuulge! Kui ma ütlesin, et kirvega võib võtta, siis ei tähenda see mitte, et võibki kirve või saega kasti või peiduka kallale minna. Aga praegu olla seda tehtud. Asjaolude selgumiseni kinni.
'Toruestaeuaerae' – no seda kuningas Valdemari munkade käekirja on raske kommenteerida. Külanime desifreerisin küll tänapäevasesse vormi, kuid Margareeta sõnumi leidmiseks tuli ka Tsirguliina mehe raamatut sirvida. Aitäh
Nojah, see teos jääb mul nüüd vist lugemata. Sest Lilleorus kuulsime ju peitjalt eneselt aarde peene nime- ja kohaseose ära ning Kristel tegi eelmine õhtu meile raamatust ka värvika sisukokkuvõtte… :D. Aga tore oli siin karpi leida ikka ning Margareeta sai hpalangu aaretest täna teiseks 7-st, mille juures otsimispeatuse tegime, lisaks, nagu juba öeldud, kohtusime päeva teisel poolel ka peitja enesega ning kotis sõitis minuga autos kaasa veel VK12-ne lahendamiseks vajalikuna üles antud “Väike maailm”, mille plaanisin pikemal aardevahemikel sõitmise kõrvale lõpetada. Milleks aga aega tegelikult ei jäänudki, sest juba paari kilomeetri pärast tegime peatuse tänase kolmanda Hannese aarde juures… :D.
Lehitsesin esimest korda raamatu läbi, midagi tarka ei leinud. Teisel korral lugesin juba korralikumalt, ikka mingit kasu polnud. Kopp oli juba täiega ees ja mõtlesin loobuda. Siis otsustasin logisi lugeda.. tomm kirjutas, et Signe sai hetkega rohelise kätte. No krt, mis mul märkamata jääb??? Võtsin raamatu jälle ette, natuke lehitsemist ja saingi oma rohelise kätte. :D
Nüüd jõudsime lõppu. Aare hakkas juba kaugelt silma ja karp natuke lagunes. Laur pani kummiga kinni, kuid see pikalt ei pea. Vajab vast ikka peitja hoolt.
Suured tänud peitjale laheda mõistatuse ja sigaigava raamatu eest. :D
Ei ole ausalt lahendanud asja ja ei oska ka kirvetada...või no täiesti aus olla, siis polnud enne seda päeva sellest aardest isegi väga teadlik. Kodunt kaugel olev mõistatus ja üldiselt need jäävad suht tahaplaanile, sest no kodule lähedal olevad mõistatused on juba üldiselt ka kusagil seal...Aga Kristelil oli ülipõnev raamat läbi loetud ja tal kindel soov asi üles leida. Mis mul ikka vastu vaielda. Üks täpike jälle teist värvi. Kohapeal läks leid kiirelt. Kuna väline konteiner on natuke katki, siis lisasime selle ümber ühe kinni hoidva elemendi. Tänud peitjale!
Mõistatuse lahendamiseks vajasin jämedat õlekõrt, ei taibanud otsi kokku viia. Kohapeal kõik klappis ja sain nime kirja. Meeldis aarde loominguline maskeering. Aitäh!
Ei tea, kas see Margareeta oli ka paks. Või vähemalt täidlane. Või ringjas nagu peitja Ringkülagi. Aga see jäägugi retooriliseks küsimuseks. Marje on neid Melchiori lugusid vist küll kõiki otsast lõpuni lugenud ja naudib neid keskaegseid mõrvamüsteeriumeid. Mina jällegi oskasin Margita asukoha ühest muust allikast välja lugeda. Tõsi, geokontroll saatis mind iga kord puu taha, otsa või alla. Enesekindlate geopeituritena sinna me siis Timixi sündmuse eel pärast Tapa südalinna pesa väisamist suundusimegi. Ja nagu nõiaväel, oli ka esimees kohas, keskaegse geokuhja all ka trullakas Margareeta.
Aitäh Hannesele meid Margareetaga kokku viimast. Aare oma kahes kestas kombes.
Bruno hea inimene pakkus raamatut. Võtsin vastu ja isegi sirvisin veidi. Tundus huvitav. Lahenduseni küll ei jõudnud ja kapi peale tolmu koguma jäi. Lõpuks andsin usinale raamatute tudeerijale. Ega kaua ei läinudki kui tuli vastus, et olemas. Tagastamisega koos sain ka vihje, kust otsida. Edasi oli juba lihtne. Ka kohapeal. Tehtud.
Vot selle haardega oli nii, et hommikul vara kell 4 istusin autosse, sõitsin kohale ja sammusin otsejoones Margareeta juurde kes juba pajepuu all pingsalt ootas. Avaldamise hetkel ma lugesin seda kirjeldust ja mitte muhvigi ei saanud aru ja lugu ununes.Kui millalgi Ohepalu aarde juures sai käia, siis tõusis see uuesti päevakorda. Lugedes kirjeldust ja logisi tundus küll võimatu kohta tuvastada.Isegi sõber Google ei aidanud ja mainitud raamatut polnud samuti. Tööl olles mõtlesin tihti selle peale ning kirjeldust sai loetud korduvalt, aga mitte kuskilt hargnema ei hakanud. Sellel nädalal aga äkki plahvatas, et issand see ei saa olla võimalik.Olen sealt kümneid ja kümneid kordi läbi sõitnud ja kõik need teed on tuttavad. Kunagi isegi mõtlesin, et miks peab olema selle koha nimi just see nagu on. Täna kohale minnes tõdesin, et olen isegi kuskil aasta tagasi täpselt aarde peidupaiga juures käinud. Kui aarde kirjeldust lugeda, siis tundub jälle mingi seosetu jutt, aga nüüd uuesti vaadates loksub kõik paika ja kiitus selle eest.Kui kiire aeg läbi saab, siis viskan pilgu peale ka sellele raamatule ja äkki leiab sealt veel midagi huvitavat. Aitäh selle mõistatuse eest.Nüüd edasi Katkule ja vanaisa juurde, mis olid samuti plaanis.
Lääne-Virumaa kolmepäevase ringi lõpetuseks tegin veel väikese haagi ka siia aarde juurde vigade paranduse jaoks. Vahepeal peitjaga suheldes sain teada, et minu idee aarde asukohast oli siiski täiesti pädev. Kuna ma eelmine kord ise olin aga õigsuses nii kahtlev, siis ei otsinud piisavalt põhjalikult. Täna jätkasin otsimist kohast mis oleks olnud järgmine võimalik koht karbile ja seal ta ka oligi. Ei kujuta ette mis ulmeteooriaid ma oleksin aretama hakanud või kui kauaks oleks see mõistatus tolmu jäänud koguma kui peitja poleks minuga ühendust võtnud. Aitäh abi ja ka aarde eest!
Sellega lõppes mu väike kevadine georetk. Huvitav on see, et esimest korda täitsin 100%-selt oma geonimekirja. Kõik kirja pandud 38 aaret said külastatud ja ka leitud, kuigi mõned said esmaringil mitteleiu ja paljude aarete juures oli loobumine väga lähedal. Eks iga loobumisest loobumise järgne edu andis indu järgmise raskuse juures suurema visadusega sihile jõuda. Aarete kvaliteet siin maakonnas on minu eelmise suurema külastuse järel 2014 aastal kasvanud utoopiliselt. Kõik aarded andsid omamoodi hea positiivse laengu. Aitäh kõigile peitjatele!
Selle aarde otsimisel püüdsin ma rohkem ilu eest olla. Muud tolku must polnd ;)
Tänud ikka :)
Umbkaudse koha olin ammu välja vaadanud, geokontrolli korda ei saanudki aga Krista häälotoonist võis arvata et mõttesuund oli õige ja seega sime oma nimed seekord meiegi raamatusse
See jäi tänase päeva viimaseks. Oi selle mõistatusega läks ikka aega... ms vahepeal suutsin mõned kirvepunktid ka GPS-i lüüa, kuid kohapeale kontrollima õnneks ei jõudnud... kuigi üks neist oli õigele paigale ka üsna ligidale maandunud. Peale mõistatusest arusaamist muidugi jooksis õige asupaik kiiresti GPS-i ning kohapeale jäi vaid logimise vaev. Mõnus mõistujutt, aitähhid!
Mõistatus ise on veel lahendamata kuna tekkinud ideed ei kandnud kuidagi vilja. Seevastu sai veidi ümbrust uuritud ja potentsiaalne asukoht välja valitud. Ei läinudki kaua kui saime nimed raamatusse. Aitäh.
Minul on alati kodutöö tehtud, mis siis, et vahel pool, lootuses, et täna ei küsita. Siin oli enam-vähem tehtud st kirvetatud. Mõned logid aitasid ka ju kaasa.
Koht oli peitjat teades uskumatust tavapärane. Lugu väljamõeldud igastahes väga tore, tahaks ka sellist Annet. Tänud ikka!
Ühel päeval aarde kirjeldust lugedes tekkis üks idee mis vajas kontrollimist. Drive-in vist ei käi kokku sildiga "lühem_matk" oli esimene error, teine error oli normaalne suurus mis samuti ei sobinud absoluutselt. Minu panuseks jäi vaid Eesti eelarve toetamine kulutatud bensiini väärtuses aktsiisiga. Eks peab kodus asjad uuesti üle vaatama
Alustuseks pean tunnistama, et esimene katse kirvega läks kivisse või õigemini puusse. Koht tundus küll paljutõotav ja kirjeldusele vastav, aga selgus, et ei tabanud peitja loogikat päris täpselt. Eile sai appi võetud tark raamat ja nüüd oli koht käes. Natuke võttis vanduma ka - ma sõitsin ju luhtunud kirveretkelt koju sellest punktist mööda, aga peitjale mõeldes välistasin sellise koha kirvetamise. Tänud mõistatuse ja kodukandi tutvustamise eest!
Minul see aare lahendatud ei olnud. Tanel aga, et see tehtud ja nüüd tee peal, võtame ära. Nii oligi. Aitäh peitjatele.
Ega teda plaanis polnud, aga kui ta juba tee äärde jäi, siis pidasin kinni ja panin nimed kirja. Aitäh peitjale.
Tegime ilusal talvepäeval väikese georingi. Koht oli just see, mida ise kahtlustasin, kuid siis hakkasin üle mõtlema. Õlekõrre abil sain teada, et algne kahtlus oli ikka õige.
Aarde leidsime, rehkendust ei suutnud ära teha - poolt ka mitte. Geokontrolli sain siiski roheliseks. Tänud
Sai siis hoolega uuritud neid ristmike pajudega erinevate teooriate põhjal kuid miskit jäi puudu. Signe sai kuskilt raamatu näppu ning roheline tuli mõne hetkega. Täna veeresime Revalist kohale ja saime teate kätte. Aitäh!
Alguses sai ikka natuke geokontrolli piinatud, kui see tulemusi ei andnud, tuli mõistatus korralikult ära lahendada. Tänud peitjale.
Öeldakse,et mehed mõtlevad loogiliselt ja naised loogeliselt.Pea-asi,et tulemus sama.Nii minagi.Vaatasin endale istumiskoha valmis ning hakkasin guugeldama.Ikka pajupuid mis muud.Nii ma Märdiga samma kohta jõudsin,kes loogiliselt lähenes.Ma ei tea palju see Melchiori aitab aga meid küll,saime nimed kirja.Aitäh!
Minu meelest on need õppejõud alati veidi kiuslikud olnud. Kodutöö olgu tehtud! Ise teate, kust materjali leiate. Kõige kauem võttiski aega vajaliku info leidmine. Edasi oli juba kuue sekundi teema. Tehtud.
Aarde avaldudes pakkus ta nii palju huvi, et peale pakilisi päevatoimetusi sai aeg maha võetud ja asi ette võetud. Lugesin kirjeldust ja no mitte ei hakanud lambike põlema. Aga järgmine päev oli juba hoopis teine tera. Kild killu haaaval sai ajalugu uuritud ja tähed numbriteks muditud ja nii ta jäi oma aega ootama.
Täna oli plaan väikeseks tiiruks ja teed said niiviisi kõveraks keeratud, et ka Revali tüdruku juures sai ära käidud. Oligi õige kohtumispaik, pakuti kohvigi. Tänud!
Alustan siis vanaaasta viimasest tuurist,kui üks Hannese mõistatus-, ja multiaare just leitud, tegi telefon häält ja teatas uuest mõistatusest. Õhtul üheksa paiku jälle uus multi, tundus et võitleks mitmepäise lohega kaks "pead" raiud maha ,sama palju tuleb juurde.
Nujah sai ikka täiega lahendamise loogikaga kosmosesse sõidetud, lõpuks helistasin läheduses asuvad raamatukogud läbi et mainitud kirjandust saada,ei midagi. Järgmisena tuli sõber google, et teada saada kas kellegil juhtumisi üle selline paberist asjandus. Selle tulemusel sai materjaalselt rikkamaks üks Tartu antikvariaat ja vaimselt justkui mina. Aga mõtted nõnna lennus et kaasasin lahendamisse ka Vallo. Laenasin äsja saadud kirjanduse välja, et paari tunni pärast saada kõne: Pihtas,põhjas.
Kui meie geokontrolli piinamise lõpetasime, näitas see 146 punast.
No selle kammajaa pärast tuli kindlast just täna ja just see aare leida. Ülejäänud oli puhas rõõm liikumisest(Ja lõõtsutamine). Suured tänud peitjale.
Ei hakanud kogu munkade rada läbi käima, läksin kohe kohta kontrollima. Oligi õige. Tänud huvitava jutu eest.
Palangu järjekordne mõistatus - see oleks kindlasti mul aastateks jäänud lahendamata (nagu paljud teisedki), kui poleks konkreetselt pakutud võimalust minna sinnakanti geotuurile koos Margareeta otsinguga. Eks võtsingi siis selle mõistujutu teksti ette. Väikse interneti-ajalookursuse järel oli selge, kus aare end peitma peaks. Priit aga pakkus esimesena välja täpselt õige koha, lausa õige aardeobjekti. Teel aarde juurde sai ka koordinaatide asi lahendatud koos "pihtas-põhjas" vastusega. Pimedas otsmikulambi valgel sai see äge tünn leitud. Tänud, väike kohvipaus oleks küll ära kulunud, aga läksime siiski autosse sooja. Tänud peitjale siia kutsumast.
Hea, kui seltskonnas olemas inimesed, kes mõistatuse kirvega ära lahendavad ning geokontrolli ruttu roheliseks saavad. Leid ise tuli kiirelt.
1.jaanuaril peale virgumisprotseduure sai pealelõunasel ajal hakatud peitja kahte uut aaret lugema. Ühega oli lihtne aga teist, seda Margareetat lugesin ikka pika pooltunni vähemalt. Kuidagi ei leidnud numbreid. Aga üks mõte tuli küll ning kuna koer tahtis ka kolama minna siis võtsin kirve kaasa ja läksimegi. Aaret ma ei leidnud aga koer oli õnnelik. Tagantjärele teadmisena saab öelda, et aardest sõitsin ma mööda. Täna õhtul oli just plaanis arvuti taha istuda ja ühte varianti uurima hakata (etteruttavalt võib öelda, et õiget), kui helistas Krista ja ütles, et lähme Margareeta radadele, et temal on teadmine ja Piretil on koordinaadid. Andsin ka koordinaadid (enda asukoha) ning varsti olimegi koos teel aarde juurde. Tänud peitjale! Homme oleks ta mul nagunii käes olnud... :)
Õunad korvist lauale laokile ja parimat valima. Üits oli ahvatlevalt punapõskne teiste seas. Lähemal tutvumisel selgus, et see on ikka õite hea õun. Sobis ütlemata hästi neiukesele Revalist ta pikal teekonnal. Aga jah, Purtsesse piilumine jääb teiseks korraks. Tänud peitjale.
Krista saatis teate, et tal on mõned mõtted selle aarde osas. Lugesin ka keerulise jutu läbi. Mul küll mõtteid ei tekkinud. Tahtsin asjas selgust saada.... Ja leidsin kohe vajalikud numbrid, mis andsid rohelise tule. Olin vist peitjaga samal lainel, et nii kiiresti lahenduseni jõudsin. Kui Krista kirvetas, siis mina sain täpsed numbrid, aga koht oli sama. Õhtul läksime Helduri ja Mardiga aaret üle vaatama. Aitäh peitjale! EVEJ
Professorihärra jätab kas tagasihoidlikkusest või teadmatusest mõned ajaloo jaoks huvipakkuvad seigad tulevaste põlvede jaoks kirja panemata. Melchior ja Margareeta ei jätnud teineteisele ainult pakke, terve suve ja sügise käis seal pajupuu juures üks susser-vusser kõigi silme all. Alles esimese lumega liiguti soojematele radadele.
Kui ma kirjeldust lugesin tuli kohe see pilt silme ette. Täna vaatasin üle, pakk oligi seal. Andku peitja andeks et arvutamata jätsin. Aitäh!
Aarde lahendamisega läks kiireks, aga tuli välja, et tegemist polnud nii raske pähkliga, kui Hannesel vahel olnud on. Puhas mõnu oli lahendada! Geokontrolli sain teisena pihta. Suur-suur tänu Pagaritele, kes mu peale võtsid ja nii sain koos nendega 2017. aasta esimesel päeval esmaleidu nautida! Ära ei võtnud me Melchiori eest midagi, täiendasime natuke kroonikaid vaid.
Hannesele aitäh ja palun veel!
Lahendus tuli üle ootuste kähku. Veel õhtul ei olnud mingit kavatsust seda ringi ette võtta, sest lähemaid otsijaid küll. Kui täna poole päevani geokontrollis rohelisi juurde ei tulnud, tundus tore uut aastat FTF-iga alustada. Lastehoiust saime mõneks tunniks priiks ja sõit läks Lääne-Virumaa poole. Oletasime, et kohalikud peiturid puhkavad alles sündmusaardel metsas. Juhtus aga nii, et saime Mariga ühendust ning ka tema vabastati lastehoiust. Nii me siis koos avastasimegi, et Margareeta jäetud pakikesel ei ole veel keegi järel käinud. Ilus avapauk uuele geoaastale. Aitäh!