Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Seltskond pühapäevamatkajaid käis Terra Feminiarumit üle kontrollimas ja teel saare tippu peitsime ka teise aarde samale saarele.
Peidukoht on veidi lihtsam (vaadates eelmise aarde logisid), kuid kohalejõudmine sedavõrra raskem, sest sadamast tuleb aardeni jõudmiseks läbida üle 4 km - kas siis autoga, rattaga või jala.
Virbi on koht, kus tasub Naissaarel olles kindlasti ära käia. Ühe päevaga jõuab saarel kas põhjaosa või lõunaosa väga kiirelt üle vaadata, mõlemat tavaliselt ei jõua. Virbi aare asub põhjaosas, kus on vaatamisväärseid kohti hulgi: nt Taani Kuninga aed (viktoriiniküsimus: miks selline kohanimi?), Eesti Wabariigi aegsed sõjaväe merekindlustused, Saviastanguga merekallas, majakas, piirivalvegordon, soo, saare kõrgeim mägi, veneaegsed kasarmud ja patareid.
Aare sai peidetud tagasiteel ühte tüüpilisse ehitisse, mida leiab saarel igast metsatukast. Ehitis on veidi lagunenud, sellepärast võivad tingimused aardepeidukoha ümber aja jooksul muutuda. Peitmise ajal peidukoha juures siiski suuremaid varinguid ei täheldanud. Sellegipoolest tuleb ehitisel kõndides ettevaatlik olla, sest see on lagunenud ja kohati alt tühi. Pimedas ei soovita.
Aarde sisu sai väärtuslik:
Vihje: Rootsi kardinate kõrval.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Naissaar040905
Aarde sildid: väikesaar (2), mahajäetud_ehitis (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCQEEE
Logiteadete statistika: 108 (99,1%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 110
Siin ei ole levi ja ma ei teadnud isegi kui suur aare on. Vaatasin ringi ja see aare tuli välja täitsa loogilisest kohast. Aitäh!
Leidsime üksteise järel üles ehitise, Rootsi kardinad ja ega siis enam aaregi kauaks peitu jäänud. Aitäh peitjatele!
Hakkas ilusasti silma.
Leidsime ühtlasi kellegi aarete kohta paberile kirjutatud märkmed, kus mainiti nii koordinaate kui ka vihjeid. Üllad ajad.
Peidukoht jäi hetkega silma, panime nimed kirja ja võtsime suuna radarile. Tänud aarde eest!
Selle saare teine minu jaoks nagu ka kirjeldus ütleb ;) Esiti kartsin et siin tuleb hakata mingit sugust akrobaatikat tegema aga kohapeal selgus et raskusastet hakati arvestama mandrilt tulles. Ka kunagine aarde nänn oli päris huvitav. Omal ajal oli telefonidel igasugu gadgeteid, nüüd on lihtsalt hunnikute viisi äppe ;) isegi disainilt on tänapäevased telefonid vähemalt eest vaates täpselt ühesugused. Korralik aare ja pirakas karp (y) Tänud peitjale
Peale Kunilamäe vallutamist võtsime suuna põhja poole. Õnneks keegi meid ära ei virbitanud ja peidukoht jäi ruttu silma. Aitäh põneva koha tutvustamise eest!
Selle aardeni väntamine oli vist kõige pikem peatusteta lõik saarel. Teeolud väga normaalsed ja linnarattaga ilusti sõidetavad. Kindlasti soovitaksin saarel liikumiseks jalgratast, jõuab piiratud aja jooksul palju rohkem näha, kui jalgsi liikudes.
Nullile lähenesime täitsa õigest suunast, sest otsima praktiliselt ei pidanud ja kohe märkasime kohta, mis peitis aaret. Karbiga kõik parimas korras. Aitäh!
Astusime ettevaatlikult ja kaua end aare peita ei laskunud. Panime nimed kirja. Aitäh peitjale!
See koht siin on küll päris kole ja pimedas tõesti ohtlik. Meil õnneks kaua aega ei läinud. Tänan.
Mina käisin ühel korrusel, Inge teisel, ja sedasi see aare leitud saigi. Aitäh!
Siin said kõik jälle natuke pikemalt ringi vaadata. Meid oli õnneks piisavalt palju, et kui igaüks kuhugi läks, siis aare end meie eest üleliigselt kaua ka ei peitnud. Vihjet tuli vägagi kasuks. Aitäh!
Naissaare üheksas. Õppetund enesele: ära kasuta GC-d. Eks ta ju kena oleks, kui GP ja GC andmed ligilähedaseltki sarnaneksid. Igatahes turnida sain kogu GC-s lubatud maastiku jagu. Ja kui enam polnud kuskile ronida, läksin võtsin karbi peidukast välja. Aare korras.
Hoonet sai hoolega uudistatud, Sigridil ja Herkil see küll ammuaega leitud, aga ei meenunud käigust aarde asupaik. Siinkohal oli suureks abiks otsingutega liitunud mugude seltskond, kelledest üks ka karbi ülesse leidis. Aitäh aarde eest!
Sellele aardele lähenesime tõelise geopeituri kombel - ringiga (samas oma arvates otse) ja läbi kõige raskema maastiku. Tagatipuks selgus kohapeal, et kuigi koordinaat mul on, siis vihjet mitte ja kuna levi oli nullilähedane, siis otsi sa sealt niimoodi... Õnneks päästis kõne tütrele, kes ka geopeitusega kursis ning mulle kerge vaevaga vihje ette luges. Mispeale võtsime Annikaga aarde peidukast kiirelt välja, sest seisime sisuliselt selle kõrval.
Tagasi jalgratasteni läksime mõistlikku rada pidi - küll ringiga, aga tegelikult kiiremini ja otse. ;)
Seda aaret otsisime algul alumiselt korruselt. Leidsime siitki mitmeid sobivaid kardinaid. Kui aga tulemust ei tulnud, siis kolisime korrus kõrgemale ja seal oli leid päris kiire tulema. Aitäh.
Naissaare ellujäämischillimise kursuselt plehkupannuna ronisime esimesel võimalusel kohta, kuhu kellegile ronida ei soovitaks. Siis võtsime raskusastet 4.0 pragmaatilisemalt ja seal ta ongi, keset kuuski, noori, keset mände, vanu. See aare on sobilik esteetidele, kes koledatest kohtadest võimalikult kaugemale hoiavad.
Eeldasin mingit jõhkrat maastikku ja ronimist eluohtlikes kohtades. Lõpuks matkakoormatega ülelaaditud ratta lükkasin nulli ja logisin jalad kindlalt maa peal. Suht lihtne. Aga tänud ikkagi, siia niisama ei jõuaks.
Tuuseldasime kõik raskemad kohad ikka kõigepealt läbi, lõpuks sai leitud hoopis "ah, siin ongi?" kohast. Täname.
Sobis saare peal skoorimiseks väga hästi. Algul põrutasime ikka valele tasandile ja kui seal ära tüdinesime tundus mõistlik ka mujalt otsida. Kaupo nägemisulatusse see ei jäänudki, mina põrutasin sellest tuimalt mööda ning Merle parandas minu hooletuse.
Tänud.
Eks sai ikka pikalt ja põhjalikult oldud siin objektil. Nüüd kirjeldust vaadates imestan, et aastal 2005 tutvustati sellist kohta, kui sisuliselt kõik võimsad kohad olid sellel ajal aardeta.
Selle aardega tegime kiirelt, sest sääsed ründasid. Panin nimed kirja, Miki tegi paar kiiret klõpsu ja kiirelt tagasi paadi poole. Aitäh!
seekord oli jalgratas tüliks mitte abiks aga vaatasime sii ja sinna ja saimegi logida
Otsisime nii maa alt kui maa pealt, aga leitud ta lõpuks sai. Aitäh.
Neid kardinaid jagus nii maa alla kui peale. Hea, et seltskond hargnes, lõpuks saime ka õigele kohale jaole. Aitäh!
Läbi sirmikute välu jõudsime kohale. Minu gps näitas küll veidi teist kohta, kuid aare oli siiki kenasti leitav. Kaasa tuli üks rändur, kes soovib UK-sse minna. Tänud!
Meie selle korra viimane aare. Päris kiiresti tuli,silm on juba teravaks saanud. Seekordne matk oli jälle mõnus, ikka 21 km jalutatud. Kõvad mutid oleme
Alguses sai ronitud, aga ei midagi. Vahepeal käisime saare tipus grillimas ja tagasitulles leidis aarde ema. Täitsa piinlik :D Aitäh peitjale :)
Selle aarde juurde läksime Herkiga kahekesi - teised olid juba väsinud :) Muidugi ma ei taibanud taskulampi ega telefoni kaasa võtta, seega ma kobasin pimeduses. Herkil oli tuli kaasas ja tema nägi, kuhu astus. Vihjepilti olin mina näinud ja seletasin Herkilegi, mida me otsime. Lõpptulemusena leidsin aarde mina, täiesti ootamatust kohast! Tänud kohta tutvustamast! See oli meie esimene kokkupuude saare betoonimägedega. Tänaseks piisab aarde jahist. Tutvusime veel patareidega ja majakaga.
Vihjepilti vaatamata sai ikka hoolega valest kohast otsitud. Peale pilti läks kiirelt.
Kui seda aaret siin poleks olnud, vaevalt me saarele tormivangi jäänuna oleks vihmas ja poris vastu õhtut ratastega põhjatippu vändanud. Aga nüüd tegime seda ja vägagi tasus tulla! Ning oh seda rõõmu, kui tänase päeva viimase aarde kõigist kõige väiksemate ponnistustega kätte saime! Nüüd pole muud, kui oma koormate kukeseentega tagasi lõunatippu ja pann tulele! Aitäh siia kutsumast - saime uut teada, vahva rattaseikluse ja maitsva õhtusöögi.
Et see valedest kohtadest otsimine ka nii aeganõudev peab olema… :D. Aga kui õigesse kohta vaadatud sai, läks edasi juba kiiresti. Hea peidukas, aitäh :).
Siin läks ikka natuke aega. Otsisime päris kaua mitmest valest kohast, Karl ainult vaatas eemalt ja muigas. Pärast jäi kaval peidukas ikka Marisele ette :) Tänud peitjale!
No sirmikuid ei leidnud küll aga palju kukeseeni ja mustikaid. Noortega oli igav otsida kuna vanadel võttis ronimine-kõndimine aega ja selle aja peale kui olime kohale jõudnud oli nendel aare juba näpus. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Õnneks oli seltskonnas targemaid, kes vihjest aru said ja nii tuli leid ruttu :)
Kardinate kõrvalt sai ta ilusti leitud ning natuke sättisime, et järgmisel leid liiga kergelt ei tuleks. Aitäh!
Rootsi kardinaid oli objektil päris palju kuid aare jäi sellest hoolimata leidmata.
Viimase Monica reisiga me siia sarele saime ja jalutasime paari tunniga kohale.Alguses sai ikka raskemad kohad üle kontrollitud,kuni sai vaadatud vihjepilti mis viis ruttu sihile.V:GC J:TB
Kõikjal punasid suured ja magusad metsmaasikad ja laikudena kolletasid kukeseened. Täiesti võimatu oli neist lihtsalt mööduda, esimesel päeval! :) Aitäh aarde eest! EVEJ
Otsisin alul jummala valest kohast. Kui Mart välistas enda otsitud perimeetri, võtsin just sealt karbi välja.
Raske oli läheneda otsitavale ja lahkuda otsitava juurest, kogu väli punas suurtest metsmaasikatest. Tänud peitjale.
Maastiku raskusaste eelneva leidja logile tuginedes langetatud 4,5 pealt 2-le.
Natuke uurimist ja puurimist ning aare paljastas end meile.
Tänud peitjale :)
Aarde andmed on tõesti "pisut" aegunud. Tegelik maastik oli kõigile kohalviibijatele jõukohane. Üle kahe maastiku raskusastmeks ei pakuks. Õnneks olid aarde varem leidnud meiega, kes hoidsid meil silma peal, et me ülearuseid jõupingutusi ei teeks. Fotokaga tabasin hetke, mil Karl koti järgi tormas - ilmselt oli see puhas juhus :) Tänud aarde eest!
Mis Rootsi kardinad, kõik kardinad vaatasime läbi, tänu meeskonnatööle leidsime, tänud kohta tutvustamast!
Maastik 4.5 pani mind mõtlema, et tulemas on tõsine mägironimine, kägarkõnd mõnes kilomeetripikkuses torus või midagi veel hullemat. Otsisime siis potentsiaalseid ohtlikke tegevusi ainsast natukenegi ebamugavamast kohast. Tuli aga vihje, et me oleme väga vales kohas ja pandi aru pähe. Uuel katsel jäi ebakõla kiirelt mulle silma. Jäin sügavasse mõttesse ja logisin. Mõni aeg hiljem avastasin, et olin olnud niivõrd sügavas mõttemaailmas, et jätsin aarde juurde hoiule enda matkakoti. Sörgiga uuesti nulli, kott selga ja seltskonna juurde tagasi.
Ahhaa! Seal see oligi, kus olema pidi - mitte seal, kust otsisime tükk aega :P
Naissaare retke oleme plaaninud oma kümme aastat. Kui me siis lõpuks kohale jõudsime, otsustas ilm alustuseks olla äärmiselt ebameeldiv ning kallata meile kaela paduvihma. Aga hommikust oli saanud juba pärastlõuna ning päike saatis ka meile mõned soojad tervitused. Oi kui ilusaks ja mõnusaks see olemise tegi. isegi algul liiga kaugel tundunud Virbi aare meelitas nüüd meid enda poole ja nii me vurasime oma ratastega saare Põhja poolsesse otsa. Lõbusaks tegi selle aarde see, et haarasin 4,5 maastiku lausa lennates. Nii ta läits :)
Seda aaret käisin koos isaga otsimas ka 11.08, aga siis meil sellega edu ei olnud. Rootsi kardinaid oli seal päris mitmeid. Kuna ülejäänud matkaseltskond oli ees minema pannud, siis otsustasime otsimise selleks päevaks lõpetada ja neile järele vantsida. Õhtul tekkis võimalus internetti pääseda, lugeda veel logisid ja kaeda ka vihjepilti, mida ma enne ei olnud tähele pannudki. 13.08 laenutasime Triinu ja Johannesega sadamast mingi elektrilise masina ja kimasime sellega tagasi. Nüüd oli juba üsna selge, milliste kardinate juurest aaret otsima peaks. Üsna pea avastaski Johannes peiduka.
Leitud vihjele vastavast kohast. Tänud peitjatele.
Kas just kimasime, aga läbisime Naistemaa liivateed suht kiiresti. Otsimise tegime endale ise raskemaks, vaatasime ikka sinna ka, kui tegelikult tarvis ei oleks. Pärast oli aare muidugi loogilise koha peal, aga neid rootsi kardinaid seal tõepoolest jagub. Kohustuslikud rituaalid sooritet, sõitsime lõppu välja ja tundsime end hulk aega päris hästi. Tänud juhatamast, põhjaots oli minu jaoks ka uus.
No siia oli tee ikka pikk ja piinarikkas... 6a piigad ei arvanud enam kõndimisest midagi head. Õnneks oli teepeal piisavalt mida vaadata. Väikese lõunapausi ajal sai kiirelt ka aare logitud. Kuid jah katte oli eest lahti polnud ka vaja midagi otseselt otsida. Panin maskeeringu nii nagu see tõenäoliselt olema peaks.
J. mehikese ei võtnud midagi.
Eelmisel korral jäi ajanappuse tõttu vahele. Seekord siis uus võimalus. Aarde objekt oli üllatavalt kergesti ligipääsetav ja peidiku asukoha taipasin ka kiiresti ära. Tänud!
Selle aardega läks natukene aega, kuna vihjepilti polnud vaadanud ning mõtestasime enda jaoks lahti, mis on rootsi kardinad. Arvasin, et raudne eesriie ning midagi metalliga seoses. Palju võimalusi polnud seal ning varsti oli aare näpus. Jätkasime teekonda saare põhjaossa, kus militaari oksendamiseni. Leidsime mitmeid huvitavaid kohti ning tekkis kange tahtmine ka ise peita sinna, kuid saime teada, et lätakate Nargö oli meie soovitud kohad juba vallutanud. Tänan aarde peitmise eest ja Naissaarele kutsumast.
Liikusime edasi saare põhjaossa ning lisaks selle aarde logimisele tutvusime ka ülilahedate militaarobjektidega, mida soovitan kõigil külastada. Kuigi me küll tahtsime, ei saanud me sinna aardeid peita, kuna lätlased on kõik lahedad kohad oma perverssust täis teinud. Loodetavasti läheb see ruttu arhiivi :) Kuna aega jäi veel küllaga üle, tutvusime ka saare lõunaosaga. Tegemist on väga mõnusa saarega. Aitäh!
Meie tänane teine aardeleid. Vahepeal saime nii mitmedki punktid ära piiksutada, maa alla ära eksida, surnud rebast näha ja ka laskepesades aega veeta. Aare ise oli ilmselges kohas. Panime nimed kirja ja jätkasime matka, käisime ka saare põhjatipus. Kogu matka pikkuseks tuli umbes 16-17 km. Väga huvitav päev oli, kindlasti väärib see saar rohkem aardeid!
Pikendasime jalutuskäiku Terra Feminiarumi juurest militaarrajal jalutamisega. Ei kahetse! Maria tegeles navigeerimisega ja jällegist Mari-Liisil õnnestus aare leida. Seejärel jalutasime edasi tuletorni juurde ning siis oligi aeg ja jõud nii kaugel, et tagasi sadama poole sammuda. V: TB EJ
Mõte Naissaart külastada oli juba mitu aega tagasi tekkinud, ainuke mure oli see, et sealt eest mööduvad laevateed ei olnud just väga ahvatlevad. Nüüd tagantjärele ei olnud see üldse probleemiks. Istusime kolmekesi kummipaati Suurupis ning lasime 6 HP-sel päravurril ennast vaikselt Naissaare poole lükata. Ilm oli ok ja laine kõrgus igati mõistlik. Aega võttis aga kohale jõudsime. Algul vahtisime veidi vales kohas, kuini Andres märku andis, et veel on ühed rootsikaardinad. Nende juurest siis tuli ka aardeleid üsna kiiresti. Tänud! EVEJ
Sõites siia saarele ja hiljem siit Aegnale, painas tükk aega küsimus, et miks täiskiirus alles kuskil peale merd peale pannakse? Vastus kõlas umbes selliselt, et kui need kaks rekka mootorit kalda ääres täie võimuga üürgama panna, tuleb paadile rattad alla panna ja mööda põhja sõita. Nunuh...vahva oli see vetemäng igaljuhul. Minu varbad puutusid Naissaare pinda küll esimest korda elus ja olen suhteliselt kindel, et mitte viimast. Minule see mätas meeldis igatahes, olgu seal siis leidmata aardeid või mitte. Tänud siia kutsumast!
Piritalt toodi meid kenasti Naissaarele, kus ootasid kaks aaret. Virbiga läks ka meil pisut kauem kui lootnuks kuigi meil jäid ekstreemsemad kohad tuhlamata. Aare korras.
Vastuseks Lauri küsimusele aarde 4,5-punktise maastiku raskusastme kohta - ilmselt on peitja silmas pidanud abivahendi (transpordivahendi) vajadust saarele pääsemiseks. Samas on selle loogika järgi mandrimehele 4,5 maastikuga näiteks kõik need Saaremaa aarded, mis ei ole juba 5 :) Juba Naissaarel kohapeal olles pakuks Virbi aarde maastiku raskusastmeks 2.
Lauri jutule palju lisada pole. Nagu tellitult asus koordinaatidel üks rootsi kardinatega koht, ainult et 3 m allpool maapinda. Ootasime siis postisaadetist teiselt poolt maakera vihjepildi näol. Kui see lõpuks saabus oli jälle mitukümmend minutit möödunud. Jube kaua läks ikka.
Selle aarde maastiku raskusaste ei jäta maakera lõunapoolusel asuvatele aaretele just palju mänguruumi.
Esialgu otsisime koordinaatidelt, siis otsisime vihjele vastavast kohast. Rumalate inimestena leidsime maa alt terve trobikonna rootsi kardinaid ning tutvusime seega maaaluste vaatamisväärsustega. Kuna vihjepildi kättesaadavus piiratud interneti kiiruste juures on väga vaevaline, siis nimede kirjapanekuni läks parasjagu aega.
PS Tekkis küsimus, mis oleks maastiku raskusaste kui see asi asuks 10m kõrgusel puu otsas.
Oli lihtne leid. Otsimise kõrvale sai mõnusalt metsmaasikaid süüa. Aare korras. EVEJ.
Põhja pool oli lausa teine kliima - saime palavusest korraks leevendust, sest merelt tõusis udu. Üle tee asuvate kordonimajade ümber on aed tekkinud, nii et lausa rannajoont üritatud sulgeda, siinsed varemed on seni puutumata ning aare heas korras. Jaanilaupäeval maasikad alles õitsesid, aga peitjate seenejutuga olen väga päri - ka mulle meeldis vanasti Naissaarel seenel käia. Aitäh tagasi kutsumast!
Hea mugav aare, kohe tee äärest võtta. Natuke saime ikka ringi ka nuuskida, aga tore peidukas paljastus siiski päris ruttu. Nüüd olid mõlemad saare aarded leitud ja asusime vaatamisväärsustega tutvuma. Aitähh!
Peale korralikku astumist kulus üks aare lausa marjaks ära. Sedakorda siis pisut ebatraditsioonilisema seltskonnaga, kellele GP olemust tutvustatud sai. Hea lihtne asi, aitäh! Aare suurepärases korras.EVEJ
Praktika kõrvalt sai aare ka ära otsitud :) . Väga viis ;). Aare olemas ja väga heas korras. V: helkur J: Pileti.
Talgupäeval kimasima ka seal läbi. Kaua seal peatuda ei saanud, kuna oli vaja talgutoimetusi teha.
Kuna vihjetest oli meeles et aare asub hoone (varemete) sees, siis otsisime kõikidel saadaolevatel levelitel ning hingega. Kuna level 0 on vähemalt sissepääsu juures üsnagi ohtlik, on minu poolt lisavihjeks: aare EI asu 0-levelil, sinna pole mõtet ronida! Lõpuks õnnestus minul aare selle kõikse õigema kivi varjust välja meelitada. Peidukoht on aga üsna kaval!
Pole palju lisada et avastusretke kogupikkus tuli ca 17 km, millest vähemalt 1 km sai läbitud lõiguti maa all... EVEJ.