Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kehaline aktiivsus on igasugune keha skeletilihaste abil sooritatud liigutus, liikumine või tegevus, millega kaasneb energiakulu. Teisti öeldes seisneb kehaline aktiivsus teatud liigutuste hulgas, mida on võimalik hinnata kulutatud energiahulga järgi. Täiskasvanud inimese kogupäevasest energiakulust moodustab kehaline tegevus ja koormus ligikaudu 15–30%. Kehaline aktiivsus ei hõlma ainult teadlikku treenimist ja võistlustel käimist, vaid erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi – nagu majapidamis- ja aiatööde tegemine, kõndimine, vaba ajaga seotud tegevused jne.
Antud aare viib teid väiksele rännakule läbi Rakvere, pannes rõhku inimese tervislikule poolele, viies aardeotsija kergele jalutuskäigule ning hetkeks teleka tagant eemale. Seega soovitan teekond võtta ette jalgsi - sel viisil saate käia kohtades, kuhu pole kunagi või pikemat aega sattunud ning näete Rakvere linna ka teisest küljest, kui vaid läbisõidul ning autoga rännates. Teekonnal kohtate ka küsimusi, mille vastusteks on teatud arvud. Need soovitan meeles hoida - need võivad teile mingil hetkel vägagi väärtuslikuks osutuda. Lõpp - punktis tuleb kasutada mõistust, kangutada ning jõudu kasutada pole vaja, kõik käib ilma tööriistadeta ning inimlikult. Kõik vahepunktid peale käiku taastada palun endisesse konditsiooni.
Vihje: Tõuse ja sära ning puudutus avab kõik uksed.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla 1 | Parkla | 59° 21.0251' 26° 21.1534' |
Parkla 2 | Parkla | 59° 21.0049' 26° 21.0366' |
Aarde sildid: lahe_teostus (14), soovitan (11), lumega_leitav (4), ronimine (2), lastesõbralik (1), ettevaatus_vajalik (1), erivarustus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6Z6JG
Logiteadete statistika: 46 (78,0%) 13 5 1 0 0 0 Kokku: 65
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Omaniku palvel.
Jäime meiegi teises punktis hätta, tänaseks isu otsas, mõni teine päev uuesti värske peaga otsima.
Kutsusin Krista kaasa liikuma. Päev otsa arvutiekraani taga vajab vähemalt õhtul midagi muud tegemist. Ja seda see aare tõepoolest pakub. Kristal oli küll see aare tehtud, aga ta jalutas minuga kaasa. Ja temast oli ka kasu, sest ega ka mina ei leidnud teist punkti, kuigi ma otsisin täitsa teisest kohast, kui Krista teadis olevat. Aga ei leidnud kumbki kummastki kohast. Õnneks aitas Krista eelmise korra teadmistega välja ja nii me järgmistesse punktidesse ja lõppu jõudsime. Esimese punktis oleks vaja läinud äärepealt kiiret sõbra abi, sest jäistelt metalltorudelt libedate jalanõude ja riietega on ikka väga lihtne vette sulpsatada. :) Seekord läks õnneks! Ja viimane punkt sai ka üksteist abistades allutatud. Kokku tuli meie kõnniring 10 km. Eks me natuke tegime suurema tiiru ka :) Aitäh peitjale vahva aarde eest!
Suvel tegime aardega algust ja jätsime kohe pooleli, ei hakanud väidetavalt puuduoleva punkti pärast üritamagi. Tänu Kaupo tehtud kodutööle saime oli täna võimalus aardega tutvust teha. Aitäh, lõpp oli tore.
Kaupol eeltöö taas tehtud.Veidike saime nulli taga ajada,kui Merle märkas otsitavat.Veidike veel musser-susserit ja nimed pandi kirja.Aitüma
Tuuri kolmas leid. Nullis olen varasemalt käinud ja seal oli kerge.Kuna vahepunkt on kadunud siis tekkis arhiivi mineku kartus ning küsisin edasised juhised varem leidjalt. Lõpp on hästi tehtud ja heas kohas. Peitja on hiljuti aardeid leidnud, see aare vääriks taastamist.
Alustada sai taas teisest punktist, kus olin ennegi otsimas käinud. Seekord tuli abiväge, aga ei leidnud ka teiste abiga. Kleone oli kunagi leiuta lõpus käinud, siis nüüd polnudki muud kui kampas otse lõppu liikuda. Kui ilmub mõni logi, mis kinnitab, et teine punkt on alles, siis lähen uuele katsele ja võibolla õnnestub siis ka vahepealsed punktid läbi käia, tahaks ju ikkagi teada kus ja kuidas need asuvad. Tänud Kleonele, kes lõpus võttis logimise oma õlgadele.
Poolteist aastat tagasi saime vahepunktid läbitud ja ka lõpus käidud, ronitud kuid siiski sinise näoga lahkutud. Täna sattusin siia seltkonnaga, kes omas vajaliku abivahendit. Aare ise on nagu Surematu Kaštšei süda, mis mitme luku taga peidus. Aega läks aga kõik lukud avasin ära. Aitäh.
Nüüd oli juba registreid lisandunud, aga algus kõlas üsna kakofoonia moodi.
Ei tea kas oleme ebaosavad, aga teises punktis jäi meil pooleli. Ise loodame ikka, et teine punkt ongi kaduma läinud nagu eelmine mitteleidja arvas.
Esimeses punktis läks muguvabal hetkel juba kõik libedalt. Teises punktis jäime aga pika ninaga. Kahtlustan et see punkt üldse kaduma läinud ja vajaks varemleidja kontrollimist. Vähemalt algus tundus paljulubav, tahaks kunagi lõppu ka näha.
Esimesest punktist saime liikuma, aga teises jäime vajaliku leiuta, küll aga leidsime võsas kükitava palja mehe ja peale seda liikusime ruttu tema "kodust" eemale, rohkem liikuda ei tahtnud. Eks tuleb oodata jahedamat aega.
Ilm ilus, tuju hea ja siis hakkas peale. Juba esimeses punktis läks palju aega, kuid lõpuks need numbrid siiski paberil maandusid. Teise punkti asukoht oli kahtlane ja ei tahtnud siin kogu päeva ära raisata. Kunagi vaatab edasi.
Seekord saime esimesest punktist edasi, kuid jäime teisega hätta. Nüüd oli väljas külm ja mugusid liikvel polnud, sai rahus otsida. Teises punktis oli äkki just lumi takistuseks? Ju siis on selline aare, mida tuleb iga kord Rakverre sattudes otsida.
Selliseid aardeid lahendada lausa lust, kuigi võttis too üsna mitu katsetust, enne kui logi kirja sai. AITÄH!
Sellega läks jah nagu läks ka seekord. Demonstreerisin Lembitule mismoodi ma eelmine kord sitaseks sain ja hetk hiljem ütles Lembit, et vaata miuke sa välja näed. No mitte oluliselt parem kui eelmine kord. Nii lühike see mälu siis inimesel ongi!
Seekord olin lõppu varustanud end redeliga. Kribasin üles ja nökerdasin tükk aega selle kastiga. Sain lahti ja edasise olin ära unistanud ja logiraamatuni ei jõudnud. Lasin Lembitul ka oma redelit proovida, saime nime kirja. Tänud!
Oi sellega sai ikka vett ja vilet. Aega läks üksjagu, aga lõpuks ikkagi jõudsime kaua oodatud kastini välja. Sinna marssisime koos redeliga ning algul läks Anne kasti juurde asjatama. No ja paraku olin mina see, kes kastanid seekord tulest välja tõi ja logiraamatu määritud sai. Aitähhid, hiiglama vahva ukerdamine oli, ja lõpu teostus superluks!
Peale paraadi otsustasin veidi lapsega ratastega ringi sõita. Esimeses oli tore, lõpuks päästis roomamine. Kolmandas ei leidnud me kuskilt lisaküsimusele vastust ja lõppu ma ronida ei suutnud. Lapse aitasin üles, aga lahti muidugi ei saanud. Tänud linna tutvustamast ägeda teostusega aardega.
Rakvere dessandi teine leid. Nullis tegutsesin alguses tagasihoidlikult ja mugusid jälgides, aga see ei toonud edu. Väsimus magamata öö väsimus hakkas ka kohale jõudma. Hakkasin siis hingega otsima ning ei teinud enam mänguväljakul olevatest mugudest välja ning kohe oligi info käes. Väsimus oli kui peoga pühitud :) Edasised punktid tulid kergelt, kuni lõpuni välja sõitsin rattavõistluse rajal. Teised ratturid vaatasid päris imelikult, et kes sellise matkarattaga võistlusele tuleb :D Logidest jäi meelde mingi jutt naeladest, aga ronides läks see loomulikult meelest ära ja tõmbasin käele suure kriimu. Aare on algusest lõpuni väga mõnus ja tutvustab suurepäraselt Rakvere rohelist poolt. Aitäh!
Algus tuli ikka päris raskelt. Seal sai mitmeid kordi otsimas käidud, enne kui vajalikud numbrid täna leitud said. Edasi läks kõik juba sujuvalt kuni lõpuni välja. Aitäh.
leitud.. sai turnida ja loodust nautida vahva oli :)
Kuna logisi lugedes tundus olema üks vägagi kaval ja tülikas aare, siis otsustasin kohe minna vaatama seda imeasja.
Jõudsin sinna sillale üsna varakult ja vaatamata varasele tunnile (kell 6) oli pargis ikkagi koeraomanike.
Hommikune võimlemine toimus seal kusagil 30 min. ja selle aja jooksul käisin mõlemal pool silla all 3 korda.Ühe korra üles ronides trehvasin just silda ületava tädiga kokku ja ehmatus oli mõlemapoolne.
Lõpuks seitsmendal katsel õnnestus need kavalad koordinaadid kätte saada ja peab mainima, et nende leidmisel tuleb vastupidiselt minule lühem kasv kasuks.
Edasi läks juba lihtsamalt ja kui ükskord kolmanda punktini jõudsin ja vihjet otsima hakkasin märkasin, et mõistlikum on auto juurde tagasi minna ja seda ma ka tegin.
Lõpppunkti sai minna juba autoga ja suundusin siis seda kavalat kasti otsima.
Natuke jalutamist ja käes ta oligi. Kas nüüd käes, aga ütleme silmapiiril.
Nüüd siis huvitavama osa juurde ja ega siingi tuleb mainida, et oma tervise eest hoolt kandvaid kodanike liikus üsnagi agaralt ringi.
Lõpuks kui see kast käeulatuses oli, siis tuli olla väga piinliku olukorra tunnistajaks kui keegi naisterahvas minust mööda kõndis ja väga intiimseid asju kellegile telefonis kurtis.
Algul olin üsna nõutu seal istudes ja nuputasin, et kuidas see kavalus küll avaneb.
Aga kui teha kõik täpselt vihes antud juhtnööre järgides, siis õnnestub see üllatava kergusega.
Nüüd tulid mängu ka tee pealt korjatud infokillud ja võiski logima hakata.
Mis ma siis ütlen selle aarde kohta.Esiteks selle teostus ja kvaliteet on juba klass omaette.On näha, et peitja on hingega asja juures olnud ja kõik on väga korralikult ning hoolega tehtud.
Norida võib ainult selle silla koha pealt.Nädala vahetusel oleks see kohe kindlasti minul tegemata jäänud sest mitte ei meeldi seal turnida kui rahvas vahib ja naudib kohaliku tsirkuse etendust.Samuti arvan, et vihma ja märjaga ei ole sugugi hea seal turnida.
Samuti uurisin seda kasti avanemist ja kohe kindlasti ei saa väita, et midagi on tursunud.
Tuleb lihtsalt õrnalt tegutseda ja kõik töötab suurepäraselt.
Kokkuvõttes siis maksimumpunktid selle eest ja tõesti sai nähtud neid kohti mida muidu poleks kunagi vaatama läinud.Aitäh.
Liikuja 2-st oli enamvähem eelaimdus olemas mis saama hakkab. Soovitatud parklast suundusin sillale. Edasine tegevus oli küll ulme. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kulus umbes pool tundi ja turnisin nii all kui üleval ja uurisin igat sillapostidel olevat kivi. Ei saanud aru miks ma juba loobunud polnud. Juhul kui pargiserval olev majaelanik, kes tegi aias omale küttepuid, vaatas mind, siis sai ta küll hea tsirkusetenduse osaliseks. Viimases meeleheites tegin ühe liigutuse, mida tavaliselt kunagi ei tee ja see tõi edu. Kuna siin silla juures liikusin juba piisavalt, siis otsustasin punktist punkti kasutada jalgsimootori asemel bensiinimootorit. Järgmistes läks võrreldes esimesega puhta ludinal. Lõppu ronides proovisin küll vältida roostes naelu, kuid jope jäi ühte kohta ikkagist kinni ja tõmbas kahjuks augu sisse. Homme tuleb proovida kas annab ära parandada. Ainult üles jõudmisest aga puhtalt ei piisanud. Kolistasin siit ja sealt aga ei avanenud. Pärast teadmata arv minuteid täitsa kogemata avanes. Nüüd tuli aga teadmiste kontroll. Kuna ma kolmandale küsimusele ei viitsinud vastust otsida, siis olin alguses veidi hädas, sest lisaks puuduolevale tõlgendasin lahendust natukene valesti. Kui sain aru mismoodi tegelikult, siis ei olnud ka üks puuduv vastus probleemiks. Kokku on üks väga lahe multi aare. Aitäh!
Peale viimast leidu infoga, et kõik paisunud läksin kohe asja kaema, et mis täpsemalt siis juhtunud on, kuna insenertehnilisest seisukohast on üsna ebaloomulik, et seal midagi paisuks selliselt, et laeka avamine võimalik ei oleks. Kõik toimis kui õlitatult, vaid laekas sees olev logiraamatu hoidik oli natukene tursunud(aitäh võimalikule probleemile tähelepanu juhtimast pagarid), kuid andis kätte erilisi probleeme valmistamata. Täna peale paari päeva kestnud vihma ja lörtsi siis läksin üht detaili modifitseerima, et logiraamatut hoidev detail paremini,,kätte kukuks'', samas sain ka kõik muud detailid peale kestnud ning kestvaid märgasid ilmastikuolusid üle vaadata ning täpselt sama seis - puudutusele avanes korralikult, logiraamatu sain kätte nagu varemgi...Milles mure ma küsin? Järgnevatel palun panna toimimiskahtluse korral hooldusteade või võtta peitjaga isiklikult ühendust, mitte jutustada, justkui midagi ei tööta ja mängust juba halb maik küljes. Palun võtke oma võimetele vastavate raskusastmetega aardeid sel juhul. Aitäh tähelepanu eest, kõik toimib ilusti ning edu otsingutel!
Esimese punktis ettendasime ikka täiega mänguväljaku külastajatele tasuta teatrit ja seda pikalt pikalt. Etendus toimus nõnda kaua, et tiigis ujuvad pardidki tüdinesid meie etendust jälgimast. Edasi läks lihtsamalt kui välja arvata, et isepäisus maksis veidi kätte ja teise punkti vastus jäi saamta. Seda taipasime alles hiljem. Tagasi ka ei viitsinud minna ja lootsime, et lõpus midagi ikka kokku käkerdame. Lõpp lõpuks aga logiraamatut me kätte ei saanudki, sest karp ei avanenud ühelegi puudutusele.
Kui raskusastet või maastikku 3 kohe algul rakendada, siis on see meie puhul vabalt 6 kuni 10. Et iseseisvalt leitud? Eip. Ütleme, et saime liikuma, vahepunktid on väga hästi teostatud, see saab ka ainsa kiituse aarde eest.
Lõppu ju ka saime aga sellega ka kõik piirduski. Minul ronimisega probleeme ei ole aga kui sul kuskilt kinni haarata ei ole, on asi minu jaoks võimatu. Ja ega pikkust ülevalpool juurde ju kuskilt ei teki ka, mina ei ulatanud.
No kellega ma siia tegasi siis peaks tulema? Kleonel ju pikkust, mõistust ja jõudu jagub. Liiatigi oli meil täpne info, kuidas see kast peaks avanema. Suletuks ta jäi. Meie arvamus, et asi on paisunud ja ei tööta. Asjast jäi jah paha mulje. Mäng peab olema lõbus, silte siit ei tule...
Magus kvaliteetaare otsast lõpuni. Alguses patseerisime tühja, aga kui miskit nagu märkasime, siis saime vajalikud koordinaadid alla 3.0 maastikuga kohast kätte. Ühes tuttavas paigas läksime lahku (viga) ja kohtusime uuesti lõpp-aarde läheduses. Vahepeal tegin töösutsaka ära ning naasesime siis siia teistki korda. Õnneks ei olnud nüüdki ühtegi mugu liiga lähedal.
Vastused olid käes, aga esiti läinud üks värk sutsu nihu, sestap ei saanud avatud. Enne kui sellegi paika loksutasime, proovisin variandid läbi ja salalaegas avaneski. Tagasi pannes oli pisut tegu, jäi veidi hinge kriipima (peitja ja leidnud saavad aru :) Siiski on kõik piisavalt OK, vast rohkem ei paisu. Aitüma Markole mõnusa ja meeldivalt pika käigu eest! Suundume nüüd ka seeria teist taga ajama.
Natuke loll tunne oli, kui rahvas mööda vooris ja mina kevadekuulutajat mängisin. Kõik see värk on liiga paisunud, et logi kirja saada. Kuidagi õnnestus. Aitäh.
1 ei. 2 ei. Kolmas kord jah. Ja tehtud. Mugusi liikus isegi kell 22:15 palju.
Tahtsime hirmsasti liikuda aga ei saanud esimesest punktist edasi. Koht oli muidugi kena, vast tuleme ükskord ikka tagasi.
See oli siis Rakveres teine aare sel päeval otsida. Juba algust arvestades oli aimdus, ega see vist väga lihtne olema ei saa. Teised vahepunktid tulid kiiremini kätte ja tundus, et juba läheb. No ja siis see lõpp. Oli see alles pähkel. Tanel istus ikka tükk aega seal, aga lahti ta aarde lõpuks sai. Väga hästi algusest peale tehtud aare, kõik vahepunktid ja lõpp eriti äge! Aitäh peitjale.
Veidi oli tegu enne kui algusest minema saime. Järgmiste vahepunktidega läks libedalt, aga lõpus sai selle eest tsirkust kogu raha eest. Maastik 3-l kõõludes sai geokotist erinevaid abivahendeid valitud, aga kasu polnud neist ühestki. Lõpuks tegin kogemata õige liigutuse ja sain edasi liikuda. Geniaalne, lihtsalt geniaalne. Aitäh peitjale.
Lahe teostus. Sellised südamega tehtud vahepunktid ja lõpp. Mulle meeldis, aitäh!
Liikumise alustamine oli vaevarikas. Miki tegi töö, mina pidasin mugusid silmas. Proua, kes meist möödus ja siis tagasi vaatas, muutus soolasambaks nagu Loti naine Soodoma ja Gomorra hävimisel. Ligi 10 minutit hoidsime madalamat profiili, et teda oma tegevusega rohkem mitte šokeerida. Edasi oli liikumine, üles-alla-edasi ja nii mitu korda. Kui lõpuks finišisse saime, siis Miki tõusis ja mina särasin. Peitjale tänud vahva vormistuse eest. No ja ega see liikumise mõte ka vale ole, ainult vanake peaks ise maastiku numbrit vaadates suutma ennast tagasi hoida.
Alguses oli plaan ainult tutvuda aarde alguspunktiga. Ja seda me seal ka pardi prääksatuste saatel tegime, kui saime suure kamba poolt vahele võetud. Ei saanud juhust mitte kasutamata jätta ja panime noored tanki, et teada saada kuhu edasi kulgeda. Ei tulnud see teave nii lihtsalt kui järgmistes punktides, aga lõpuks ta meil käes oli. See Kolgata tee aardeni nõudis ka mõned ohvrid otsijate rivis, kuid selle võib loomulikku kadu hulka arvata. Ja lõpp oli muidugi jälle kergklassi pärusmaa, mina olin veidi teisel tasemel. Aga leitud ta sai. Panin aardesse ränduri. Suured tänud toredatele kaaslastele ja peitjale.
Nullis ühinesid igavesti toredad peiturid meiega.Tänu neile see punkt vallutatud sai.Rõõmsalt koos me edasi matkasime.Sellel toredal marsuudil oli ka väike kadu aga pärast selgus, et nad olid moondunud ingliks ja aitasid meid auto juurde tagasi.Lõpus saatsime Tõnise püünele särama ja ise olime publikuks.Täname toreda matka eest.
Küll see oli alles vahva! Esimesse punkti minnes nägime juba eemalt kahtlast tegevust nullpunktis. Tegemist oli teiste geopeituritega. Meid ja meie suure seltskonna häid ronimisvõimeid nähes olid nad üsna õnnelikud. Esimene punkt käes - otsustasime ka järgmised punktid ühiselt ette võtta. Nõnda suure seltskonnaga otsimine oli päris lihtne ja kiire. Viimasesse punkti jõudes olid poolest meist ära kadunud, kuid sellegi poolest suutsime selle vahva aarde üles leida. Pisut läks aega küll logiraamatuni jõudmisega. Aare oli tore ja hästi tehtud, seltskond oli suurepärane, ilm oli imeline ning liikuda oli vahva! Tänud!
Eks neid liikumise viis ole erinevaid. Peavad need rajad siis kohe kõige kõrgemasse tippu viima? Kuid siiski, tehtud see sai.
Liikusime libedusega võideldes nulli ja pidime alla vanduma vees pladistavaid tiivuslisi tulihingeliselt jälgivatele noormeestele. Aga eks ta selline paras aeg oli söögipausiks ka, nii et maandusime Virmas ja parkisime oma kered täis. Peale seda oli nati raske olla, aga no nullis ei olnud õnneks enam kedagi, nii et saime kenasti liigutama hakata. Ja siis läks eriti aktiivseks liikumiseks. Ikka edasi , ei sammukestki tagasi. Sattusin nii hoogu, et ühtäkki emakese maa gravitatsioon kui magnet mõjuma hakkas ja ma maandusin ...oi kui pikalt ma maandusin... no ikka nii kenasti , et hetk hiljem kohale jõudnud Brunole avanes pilt minust kui lapikust kirjamargist keset teed :D. No ja seal lebada oli ju nii tore, sest see minu ego oli nii põrutada saanud, et ei teadnud kas naerda või nutta. Üks onkel vaatas meid möödaminnes ja pakkus abi, aga mu kaaslased olid kindlad, et küll ma end püsti ajan. Ajasingi, korjasin oma uhkuseriismed kokku ja roomasin püsti... oi jah, hea et kõht oli enne täis söödud, see pehmendas kukkumist oluliselt, sest tundus, et tema oli esimene , mis vastu maad puudutas. Siinkohal oli mul heameel, et ma veel nii vormis ei ole kui pall, vastasel juhul oleks olnud oht, et ma jään seal vatsa peale kiikuma :D. Longates pisut liikusin edasi kuni võiduka lõpuni. Ja siis oli tükk aega vaikus, sest jõudu ju oleks olnud, kuid seda paluti mitte kasutada. Õnneks saime siiski ilma hakkma. Nüüd kodus tugitoolis lösudes tundub, et sai ikka palju liigutud, tänud liikuma kutsumast. Aga jää peal olge ettevaatlikud, seal võite ootamatult ebasoovitavasse kohta ja asendisse liikuda. Tänud ka geosemudele, kes väga kõvasti ei naernudki ;).
Tuuri viimane aare. Esimene punkt meeldis mulle vist kõige rohkem, turnida on mõnus. Korra mõtlesin, et siia alla ma jäängi, aga tõmmati siiski üles. Järgmistes punktides oli mul vähem teha, aga viimase punkti juures olin jälle mina hoos. Paraku sellest ei piisanud ja varsti ühines minuga Madis. Läks kitsaks, aga logi saime kirja. Tore aare, aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Väga mõnus multiaare. Esimene punkt oli vist kõige lemmikum, sest seal sai korralikult turnitud. Mingil hetkel olin ennast korralikuks kreeka E'ks talade vahele keerutanud, nii et tekkis juba mõte, et kas nüüd jäängi siia. :D
Teistes punktides läks lihtsamalt, kuid igavaks või tüütuks ei muutunud kordagi.
Lõpus sain esimesena ronida, kuid kasu sellest polnud, kuna aaret ma kätte ei saanud. Kupatasime Priidu üles, meestel ikka rohkem rammu ja jaksu, nii et saime lõpuks oma nimed kirja. :)
Suured tänud peitjale, nautisin kogu teekonda!
Ega see aare eelmisele (Soolikaoja) alla ei jäänud ning meeldis sama moodi. Ajaga oli küll kitsas juba, aga jõudsime ilusti tehtud. Aitäh kutsumast, meeldis!
Et miks ta seal kõõlub, tahtis mugupaar teada. Eks ta ikka sport ole ja liikumine, vastasime. Et muidu peab minema kuhugi spordisaali vms, aga siin näe saab puhta niisama turnida, linnarahva rõõmuks. Selline vastus neid ilmselt rahuldas, mispeale me vinnasime Liisi üles tagasi. Ja siis see algas. Näete, noored, siin käisime kooliajal kelgutamas, siin kuulasime Anne Veskit, siin olid paralleelsed suusarajad, esimese klassi pägad rivistati üles, kepid jäeti maha ja harjutasime vahelduvat tõuget ja libisemist ja ... Ja siia sai kergemat sorti kahekildise ringi, mida mittelumise ilmaga sai ka jooksmiseks pruukida. Ja vat nendest puudest olen mina harkisjalu üle suusatanud. Ja vat siin selle künka peal, kui Borovitin sai MMil medali, käisime kah suusahüppajaid mängimas. Ja siit mööda käisin iga päev trennis, ja siin läksin bussi peale ja oot, kas see tädi, kes siin bussi ootab, on tõepoolest vot see sealt majast? Uhh, lapsepõlverajad, ma ütlen, oli seda siis nüüd vanuigi veel vaja ... Ma tänan.
Mõnus matk ümber Rakvere. Hea, et Kristel kaasas oli, ahvipärdikut mängis tema. Lõpus ei olnud Kristeli ahvipärdiku mängimisest kasu, sest ei saanud kaant lahti, et karbile ligi saada. Siis oli Priit ahvipärdik, nats pusimist ja saime kaane lahti ning karbi ka lõpuks. Maastik pigem 4,0
Väga korraliku teostusega multi,ütleks isegi ülimalt eeskujulik.Lõpp oli filigraanne.Avanes suheliselt kiiresti.Meeldejäetud numbrid panid vähe näkku aga sujus seegi kui olin leidnud suunise.Mulle meeldis.Täname
Korralikult teostatud multi, aarde viimase punkti juures sai kohtutud ka kogenenud geopeituritega!
Täna siis uuesti tagasi. Sadas lund, ilm oli tuntavalt soojem kui eile. Kõik vajalikud detailid toimisid nagu õlitatult. Tore oli kohtuda tulukestega lähenevate peituritega. Loovutasime positsioonid ja nad võisid jätkata võiduka lõpuni. Tänud peitjale, vahva teostus!
Täna olime uuesti platsis. Seekord oli olukord lõpus hoopis teine. Kõik töötas kenasti. Nautisime parajasti aarde viimistlust, kui märkasime kolme kena härrasmeest liginemas. Leppisime kokku, et peidame kõik kenasti tagasi, nii et nemadki saaks leiurõõmu nautida. Tuli välja, et peitmine õnnestus paremini, kui olime kavatsenud, kuid mehed said ikkagi kärmelt hakkama.
Väga tore oli tutvuda toredate noorte mängijatega, kelle aarded on meile juba palju rõõmu valmistanud!
Aitäh uue vahva aarde eest kodulinnas!
Kodukandis uus aare. MINEK. Kamp kokku ja autosse. Väga hästi teostatud multi. Kõik punktid loogilised ja korralikud. Kõik muu sinna juurde kuuluv ka loogiline ja vastav. Vahemärkusena seda, et ühe koha leidsime tänu Pokemoni mängule. Kunagi ei või teada, kus elus mingit teadmist või kogemust vaja läheb. Kõndides lõppu pead maas (nagu ikka täpikest kaardil uurides) saime endilegi üllatuseks tuttavaks kogenenud geopeituritega. Neilt saime nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Tore kohtumine sõbralike inimestega, väga meeldiv. Aare ise hästi läbimõeldud. Tänud Markole selle retke ja maastik 3.0 eest.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Muutub taas kättesaadavaks 14.01 ca. 12.00
Tänu külmale ilmale ja tuulele polnud pargis kedagi peale meie endi. Vaidlesime tol hetkel pakutavate pügalate ja iseendaga. Lubatud tõusmine ja säramine ja puudutus, kuidas siis nüüd võtta? Külm-külm oli. Möödus palju aega. Ikka oli külm. Lõpuks võttis Mari teleskoobi, et sätendavaid ilmutusi lähemalt kaeda. Pärlid särasid vastu, igal oma väärtus, nii tihedalt ja hangunult koos, ei õnnestunud meil neid sulama saada. Enidselt oli külm. Tänud peitjale jalutama kutsumast.
Hommikul oleks mul veidi aega olnud, ent vaadates nulli asukohta mõtlesin, et õhtul on ehk mugudega kergem. Krista oli kohe käpp, Piret kahjuks redutas mujal, seega läksime kahekesi. Mitmekesi minek oli hea mõte ja kuni viimase punktini läks kõik kenasti. Võiks isegi öelda, et libedalt. Lõpus olime ninapidi aarde vastas üle tunni, aga meie meditatsioonid seekord laegast ei avanud. Liikuda ja liigutada saime igatahes mõnuga. Aitäh selle eest!
Peale aarde avaldumist ei tahtnud õhtul pimedas otsima minna, pealegi on see ju Rakveret näitav aare ja pimedas ei ole ju eriti midagi näha. Hommikul jällegi ei viitsinud, kuid peale lõunat ei pidanud enam kihelusele vastu.... Nulli poole liikudes nägin juba kaugelt tegevust mida mugud vaataksid mõningase hämminguga aga minul oli väga põnev, kellele saab nüüd jõudu soovida, seekord oli selleks õnnelikuks Raivo :). Kulgesime koos mööda Rakveret edasi. Vahepeal selgitas Raivo mulle sellist huvitavat asja, mis vahe on linnusel ja linnustikul :) Aarde juures mõtlesime, nuputasime ja lugesime kirjeldust. Seal oli kirjas, kasutage mõistust, see tekitas veelgi rohkem segadust, võiks eeldada, et peaks piisama ka ühest mõistusest aga miks siis meil kahega ei õnnestu?! Vahepeal käisime poes ära, ikka selleks, et mõistust teritada. Nuputasime ja mõtlesime edasi ja lõpuks panime logi tühja raamatusse kirja. Nõndamoodi oligi märkimisväärne osa õhtupoolikust märkamatult möödunud - järelikult väga tore ja hästi teostatud aare! Suured tänud peitjale!
Olin just alguspunktist info endale jäädvustanud kui lähenes üks mugu. Lähemale jõudes osutus ta hoopis Helduriks. Võtsime edasise teekonna koos ette. Kõik sujus kenasti kuni lõpuni. Lõpuski leidsime geokuhja ja aardekasti kiiresti. Avamine ei tahtnud aga kuidagi õnnestuda, ilmselt tõlgendasime me mõistet puudutama peitjast erinevalt. Vahepeal aretasime ja kontrollisime mitut teooriat mis jäävad elektrotehnika ja magnetismi valdkonda, ei olnud kasu sellestki. Lõpuks tuvastasime röntgenuuringute abil väikese ebakõla ja saime ideele pihta. Et siin varem keegi käinud ei ole taipasime juba vahepunktide juures. Logi kirjutasime kell neli. Aitäh peitjale! Hästi läbi mõeldud ja vahva teostus.