Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Koordinaadid viivad teid Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni haubitsapatarei vahetusse lähedusse. 1913-1916 ehitati valmis korralik raskehaubitsapositsioon nüüdse Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli kõrval jõekaldal oma betoonvarjendite ja raudteeühendusega. Objekt koosneb viiest varjendist, mis paiknevad järjestikku pirita jõe kohal paeklindil. Kooli poolt teine rajatis on pinnasesse kaevatud mitmeruumiline betoonvarjend, mis on inimtegevuse tagajärjel prügiga risustatud. Paksusid täisbetoonist seinu katab sile tasanduskrohv. Varjendil on kaks sissepääsu: üks avaneb oja poole ning teine klindi servale. Sissepääsude ees on kaldega kaitsemüür ning sisemusse viib kaldtee. Ülejäänud neli on sarnase lahendusega üheruumilised osaliselt pinnasesse kaevatud varjendid. Varjendil paljastub vaid sissepääsuga sein jõe poole. Varjendid on valatud jämedateralisest täitebetoonist, mille raketiseks olid algselt ümarpalkseinad (k.a. laed). Palkide süvised on betoonist hästi näha, alles ei ole ühtegi puitosa. Aare on peidetud edelapoolseima varjendi uksest vasakul oleva välisseina ümarasse avausse.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: gpsita_leitav (2), militaarobjekt (2), metsaonn (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_raske (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), vaatamisväärsus (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6ZZQK
Logiteadete statistika: 92 (98,9%) 1 2 1 1 0 0 Kokku: 97
Lõpuks oli kuuseis õige, et see mõnus jalutuskäik ette võtta. Natuke otsimist ja saigi leitud. Aitäh!
Seal oli neid varjendeid õite palju, aga lõpuks sai sääskede kiuste see edelapoolseim ka leitud. Nimi kirjas ja tänud peitjale!
Kuna Tallinna tulek ei olnud pikalt planeeritud, siis ettevalmistus oli olematu ja vältisin mõistatusaardeid juba eos, aga see pääses sõelast läbi. Olin küll skeptiline, kuid siiski otsisin kärule parkimiskoha ning suundusin võssa. Nii palju suutsin kirjeldusest välja lugeda, et valisin õige lähenemissuuna ja leid tuli kiirem kui nii mõnelgi tava-aardel:) Aitäh peitjale!
Sai taaskord meeldetuletatud, kuivõrd oluline on kirjelduse lugemine, mitte lihtsalt silmadega üle laskmine. Esmalt sai päris pikalt ringi tatsatud kuniks lugesime uuesti ja tuluke peas põlema läks. Aitäh
Paar päeva varem naabruskonnas toimetades ei osanud sellele aardele tähelepanu pöörata ehk siis kodus logides sai selgeks, et tuleb uuesti tulla. Kohapeal läks lihtsalt, tops oli suhteliselt avalikult näha- panime veidi rohkem peitu (et kohe kõigile silma ei hakkaks). Tänud!
Sipelgad ja sääsed andsid mõista, et tegutseda tuleb väga kiiresti. Aitäh peitjale!
Kirjelduse järgi tundus ilmselt kahtlane koht ja keeruline mõistatus, miks muidu ma siia tulekut muudkui edasi lükanud olen;). Libedal rajal ukerdamine oli paras väljakutse, aga vapralt otsisime õiget varjendit. Muidugi uurisime kõigepealt ühte edelapoolset, siis teistki ja lõpuks ikka õiget edelapoolset :) Õiges kohas otsimine viis ka sihile. Aitäh.
Ei miskit keerulist. Eelneva kaarditööga sain koordinaadid üsna täpseks. Nullis oli lumi peaaegu olematuks sulanud ja seepärast tuli ka leid kiirelt. Tänud!
Lumega kõige lihtsam polnud, aga sai siiski leitud. Aitäh!
Peale igapäevase seeria katkemisele, minu jaoks ootamatutel põhjustel, leidsin endas innu alustada uuega. Õige patarei juures käisin kaks korda :) Aitäh aarde eest.
Minu elamused võrreldes sassukassukesega olid täpselt risti vastupidised. Mulle tundus see aare siin igati segase ja keerulise kirjeldusega, mistõttu ma selle pikemalt mõtlemata liigitasin nende aarete kategooria alla, kuhu ma üksi küll tulla ei taha. Kohapeal tegin aga algatuseks Aaa ja siis veel Ahaa. Lugesin neljani ja suundusin otsejoones logima. Jäi vaid imestada, kas nii lihtne oligi? Peaks selle ettekujutusega oma peas vist midagi ette võtma. Aitäh lihtsa mõistatuse eest!
Pean-täna-leidma-mõistatuse-päev tõi meid koos Heleni ja Salmega peale Jõeorus ronimist ka selle aarde juurde. Salmel oli kindel teadmine ilmakaartest ja laskmata ennast eksitada meie „lähme vaatame igaks juhuks sinnapoole ka“ argumendist, siirdus otsusekindlalt paremale. Meie Heleniga käisime tiiru vastassuunas ja tagasi jõudes sinna, kus Salme kogu aja seisnud oli, saime täisprogrammi juba vahepeal leidnu silme all topsikut taga otsida :D. Ja lihtsalt ei läinud üldse, saime koperdada kõigis valedes kohtades enne kui märkasime sinna minna kuhu vaja…
Aitäh peitjatele patareisid näitamast, igasugused peetrikolakad teadagi ju mu suured lemmikud ;). Ning Helenile ja Salmele tänud kaaslasteks olemast / tulemast, kes teab, kas mul üksi üleüldse selle leidmisega oleks edukalt läinud :).
Meil oli õnnestunud sellest aardest üsna sujuvalt mööda vaadata. Kui Maris hakkas rääkima, et tal on kindlasti vaja täna mõistatusaaret logida, mis oleks Jõeoru aarde lähedal, siis viskasime sellele kirjeldusele pilgu peale. Tundus täitsa tehtav asi ja olime nõus koos Marisega pimedas mingeid koopaid ja ukseavasid otsima. Mõnekümne meetri kaugusel autodest leidsime kohe ühe kahtlase punkri, mis oli prügi täis. Ausalt öeldes ei meenutanud mitte kuidagi kultuurimälestist. Kuna me põgusal vaatlusel aaret ei märganud, siis asusime metsa all ringi jalutama ja vaatama, kas veel sarnaseid rajatisi leiame. Ja olidki nad kõik lusti reas. Kõhutunne ütles siiski, et peaksime esimese juurde tagasi minema ning peale pisukest tiirutamist me aardekarbi ka leidsime. Imestasime, et närilised ega muud mugud pole seda sealt peidukast minema tassinud. Aardekarp oli ilusti kuiv ja logiraamat korras. Panime nimed kirja ja kiirustasime soojadesse autodesse tagasi. Aitäh!
Minu kodukandi kõige lähedasem aare, kuid millegipärast polnud ma enne suutnud ennast sinna vedada. Ei meeldi mulle need pimedad lagunevad uberikud. Kaasas oli ka neljajalgne, kes paistis seda kohta samamoodi pelgavat nagu mina. Seega läks Märten aaret vallutama. Sipelgad ei teinud talle liiga ning saime nimed kenasti kirja. Aitäh peitmast!
oleme seal jalutanud küll, aga nüüd ka aare leitud. Aaret valvas terve armee sipelgaid.
Tore kodukandi aare mille logimist korduvalt edasi lükanud aga täna sattusin sinna kanti ja logisin ära. Tänan
Täitsa uus ja puhas paari nimega logiraamat vaatas vastu. Hooldusvajadus maha ;)
Kui ühest turnimisest jäi väheks, siis alati on võimalus veel turnida. Nii saigi veel ühte kohta katsetamas käidud. Jutuajamist oli tükiks ajaks ja käisime jalutasime ka siit läbi. Sanderil oli kll varasemalt leitud aga tagantjärgi see väga midagi lihtsamaks ei teinud ;D oligi hea ja saime kõikide vaatamisväärsustega tutvuda. Ja nagu klassikud ütlevad, leidsime esimesest/viimasest kohast kuhu vaatasime ;) Lahe värk. Mulle need punkrid ja tunnelistiilis aarded täitsa istuvad. Tänud peitjale
Tänane eesmärk oli Pirita jõe äärset ala aaretest puhastada. Kuidagi nii lähedal, aga samas nii kaugel tundusid need ja seetõttu siiani huviorbiidist kõrvale jäänud. Sellega panime tänasele geopäevale punkti. Esimesena sattusime mingi koledalt haiseva punkri peale... Mõtlesime, et kas tõesti? Aga edasi andis juba kompass suuna kätte ja mõistatus leidis kiirelt täiesti mõistliku lahenduse. Täname!
Ükskord ilusa ilmaga sai siin edasi-tagasi ikka päris pikalt jalutatud, ka õiget peidukat uuritud, aga ei tea mis pimedus siis oli, et ei näinud. Kuidagi läks loendamisega ka nii, et olin kindel, et üks varjend peab veel olema. Nojah. Täna vihmasajus oli kiirelt peidukani, aare välja, logi kirja, aare tagasi ja minekut. Aitäh aarde eest, Pirita jõe ürgoru ääres on alati mõnus jalutada.
Vajab uut logiraamatut, logimine käib juba tagakaanele.
Nulli jõudes sai telefonil aku tühjaks, ei teadnud ööd ega mütsi, et kus see põhi või lõuna. Jalutasin nad siis kõik kenasti läbi, esimeses ja viimases olin tähelepanelikum.
Kuna oli veel asja siia kanti siis uudistasin piirkonnas ja panin nime kirja. Tänud.
Sai aega parajaks teha ja siin otsimas käidud. Tänud peitjale aarde eest.
Vihmasabin lõppes ja isegi päike hakkas piiluma. Selle peale läks käiku plaan-B, ehk lähim teele jääv aare pealinnas... sest iial ei või teada, millal uus sabin kravahele tuleb. Parkimiskoht sai tekitatud elektrimeeste pühapäeva pidamise usus ja käigu pealt siis ka aardekirjeldus läbi loetud. Teise punkri juures seadsime suuna paika ja asusime õiget ümarust otsima. Ma väga-väga lootsin, et neist ühtegi rajatisse sisse astuma ei pea. No ei meeldi mulle kohe üldse selline ängi tekitava hingusega külm ja niiske unustatud rajatistes kondamine. Õnneks vaatlemise ja loogika kasutamine päästis hulleimas. Kiirelt nimi kirja ja pilk kellale andis lootust, et jään vaid 5 minutit proovi hiljaks. Aitäh meeldivalt lihtsa välimõistatuse eest.
Kui värskelt kuu leitud, hakkas päike kohe loojuma. Mul aga hoog veel sees ja lõin kaardi lahti ning asusin uurima mis veel lähedalt võtta on. Selle aarde otsimist olin ma korduvalt edasi lükanud. Peamiselt seetõttu et kodutöö oli tegemata. Mõtlesin siis et teeks proovi, aga jälle omamoodi. Otsustasin, et tulen siis aardele edelast otse peale. Parkisin kuskile masina ja asusin varjendit otsima. Korrigeerisin oma asukohta mitu korda ja kõik kordus taas. Oma poolteist tundi kindlasti kõõlusin kahtlasel maastikul. Hea oli et lumi kandis, muidu oleks ikka puhta kurnav olnud. Ühel hetkel hakkaski tundlik põlv taas tunda andma ja aeg oli maha istuda ning toimunu üle järele mõelda. Ja siis ma nägin seda käruga adribuuti! Hm, kuidagi ei läinud see toimunuga kokku ja alustasin otsast peale. Edasine oli juba nagu jalutuskäik pargis. Loll pea on ikka ihu nuhtlus ma ütlen.
Aga mulle see seiklemine meeldis, koht oli ju uus ja huvitav ning targemaks sain ka.
Enne hommikust veesuusatamist Pirital põikasin aarde juurest läbi. Orienteerumiskaardiga oli õige asukoht eksimatult teada ja leid oli kiire.
Leidsin. Sinna tasus otsima minna selleks, et näha suurepäraseid vaateid sügavikus voolavale jõele. Aga need viis punkrit või õigemini vaated nende sisemusse on nii jõledad, et käiksid vist ka Teeme Ära'le üle jõu.Teerajal astusin s..a sisse ka.
Aga ikkagi aitäh peitjale!
Nu see läks tõesti libedalt, ei pidanud isegi väga otsima. Saabusime õige objekti juurde, pistsin käe õigesse kohta ja panime kirja õige logi. Väga huvitav koht. Tänud koha tutvustamise ja aarde eest.
See mõistatus andis end kiirelt kätte. Lihtsalt juhtusime otsimist alustama kõige õigema objekti juurest. Kusjuures, mina oma strateegilise mõtteviisiga oleks otsinud kõik variandid välja ja siis kaalunud sobivaimat, aga Janar oli hoopis teisest puust. Pani käed külge ja välistas edasised otsingud. Aitäh!
Suvise mitteleiu ja nüüdse leiu vahel sai omandatud teadmine, et suunad on nurgatud. Tarps tuli, nägi ja logis. Aitäh aarde eest!
Merilini kodutöö ja saadud vihjed viisid kiirelt sihile, aitäh!
Koobas seest väga jube, haiseb. Õnneks pole vaja seest otsida, väljast kuiva jalaga leitav. Tänud peitjale.
Metsarajad olid libedad ning järsud nõlvad lumiselt ohtlikud. Samuti ei saanud aru, milline see õige uks olema peaks. Enda arvates õige avause juures võttis näkkupaiskuv lehk ja libe sissepääsurada igasuguse tahtmise asjaga lähemalt tutvuda. Iseenesest muidugi huvitav koht, kuid paistab, et talvisel ajal nõrgema sotsiaalse sidususega inimeste poolt hõivatud, kuna elukraami oli metsa all rohkelt.
Ei väsi kordamast, et väga paljud mäed ja künkad peidavad endiseid militaarobjekte me maal. Nii ka siin, ühelt poolt ei oska aimatagi, mis tegelikult teisel pool asub.
Leidsime vajaliku paiga ning aarde kiirelt. Täname.
Oma arust olen päris palju ringi kolanud, aga neid ehitisi pole varem näinud. Seega hea kutse peitjalt siia. Läksin kohe selle õige objekti juurde, aga otsima asusin alles siis kui teised ka üle vaadatud. Tnx!
Kohe alguses sai õige punkri juures oldud, aga millegipärast aaret ei märganud. Hiljem tuli see ilusti välja. Aitäh peitjale :)
Jalutasime edasi-tagasi, vaatasime ümbrust ning saigi aare leitud. Aitäh!
Katleri tänavalt lahkudes meel terveks õhtuks hea, sammusime siia. Vot see on üks tore mõistatus, mis kutsub vaatamisväärsesse nulli, seejärel jalutab su läbi kogu ülejäänud nimitegelase/vaatamisvääruse ja lõpuks premeerib veel aardeleiuga. Igati priima ülesehitus, saan mõistatuse vajadusest ja ivast täitsa aru.
Tegin exitsafemode.comist pilte ja piilusin avatud urgudesse. Tänan Sigridit ja Margotit ajalugu tutvustamast! Aare ka kombes. Eemaldasin peiduka juurest ohtlikumaid klaasikilde.
Kui vend juba kaasas, tuleb võtta ette ikka mitu aaret. Saime mõnusa matka ja mina ka jala märjaks, õnneks mitte jões. Uksed leidsime üles. Kompass välja ja paar aastat tagasi sõjaväes käinud venna kätte. Siis hakkasid kaks "tarka" mõtlema edela suunale. Õnneks suudsime ikka välja mõelda õige suuna. Hakkasime siis uksi loendama. Kas see oli nüüd kolmas või neljas? Hoopis teine peale koolimaja. Täiskiirusel edasi. Leidsime õige ukse ja Rauno hakkas vihjele sobivat auku uurima. Ikka pidin appi minema ja ise oma põlvi kõverdama ja koheselt nägin. Logitud ja tagasiteele. Tänan peitjat. Ilus vaade jõele ja mõnus reedene matk.
Oi hullu kus siin läks aega. Algul pidasin seda mingil põhjusel tavaliseks aardeks. Siis lugesin kirjeldust, tuulasin juba veidi laiemalt ringi. Oh jah, kui kõik valed kohad läbi sai otsitud, siis jõudsin lõpuks ka aardeni. Ise loll, peitjale tänud!
Mööda teid kolistades jäi kaardil silma üks küsimärk mis peas ühe suure küsimärgi tekitas. Mis see veel on? Vaatasime siis kirjeldust ja otsustasime piiluma minna. Ikka vuta vuta mööda nõlva üles ja alla, et ikka koivad parajalt trenni saaks. Eks ma natuke pimesikutasin, sest peidikust esimesel ringil miskit ei tuvastanud. Kui Alex mind teisel ringil sinna uuesti vaatama ajas, siis pidin häbiga tunnistama, et siin on midagi sees, no on jah see aare, aga ausõna ma polnud tema koibade treenimise peal väljas ;). Tänud!
Vaatasime punkrid üle ja panime siis nimed kirja.
Tänud!
Olen küll korduvalt siin orienteerumas käinud aga vot sellest punkrikogumikust miskit ei teadnud. Vaatasime läbi ühe suurema, kuhu sisse pääsesime. Miskit ei leidnud...
Peale ringiliikumist leidsime järjekordse koleda betooni, veel vastikuma sisuga. Selle sees aaret ei leidnud, oli veel vaja kirjeldust lugeda ja ühte müksu, et see suhteliselt lihtne aare ülesse leida.
Auto pargitud, jalutasime nulli. Nullis lugesime kirjeldust ning käitusime vastavalt etteantud juhistele. Taavi leidis õige kohe ning mulle jäi logimise vaev. Jätsin TB, mis oli minu kätte kahetsusväärselt kauaks jäänud.
Ei noh, vihjed on ju nõrkadele. Ei olnud meie need, marssisime kogu maa-ala läbi ja kui ei leidnud, läksime tagasi ja võtsime aarde välja. Kaval idee, tänud kohta näitamast, ma ei teadnud sellest midagi!
Läksime nulli ja võtsime suuna edelasse. Kuna varjendite arv oli kirjelduses kahe silma vahele jäänud, siis oli tegu, et välja mõelda, milline neist see edelapoolseim on. Esimese hooga ei leidnud, aga kuna rohkem ei paistnud olevat varjendeid, siis tulime tagasi, lugesin uuesti kirjeldust ja võtsin aarde välja. Aitäh peitjale.
Hea, et osa sissepääse on blokeeritud, muidu oli tahtmine need kõik üle vaadata. Aitäh.
Sattusime kuidagi täitsa õigest kohast lähenema ja oli kiire leid. Tänud!
Tänan! Siinkandis on alati tore viibida. Eriti meeldis, et sai ilma gpsita otsida, lihtsalt kohale jalutamine.
Pärast "orbitaaljaama" oli see mõnusalt lihtne. Aitäh!
Tormasime hurraaga minema esimese ettejuhtuva käigu juurde ning riskeerisime eluga, et sealt taas ära tulla, kuna oli ilmselge, et seal aaret pole. Siis toimus jälle hargnemine ja Karl kadus teadmata suunas. Nii ma uurisin lõpuks kõik urkad läbi, aga kui viimaks Karli üles leidsin, selgus, et tema on juba õige koha ja ka peiduka avastatud. Nii jäi minu hooleks vaid logimine. Tänud.
Esimese raksuga läksime muidugi kõige pilkupüüdvama varjendi juurde, sest see paistis selline kus aare võiks olla. Kirjeldust lähedamalt lugedes selgus aga et see meid täna siiski ei tohi huvitada ja tuleb otsida miskit väiksemat. Seejärel sai leitud veel 2 varjendit. Neist kirdepoolseima juurest ei leidnud midagi ja tuli veel edasi kirde poole rünnata. Jalutuskäiguga tekkis juba kahtluseuss, et siin nüüd küll enam ühtegi ei tule ja peab ikka seda viimast minema korralikumalt poleerima. Ennem kui jõudsin mõtte realiseerida teoks paistis aga silmapiiril otsitav. Georajad kinnitasid, et koht õige ja saigi logitud. Aitäh!
Üldiselt tuleb siitkandi aaretega kiirustada. Tundub, et kaua nad ei püsi ja sel mittepüsimisel on üks kindel põhjus. Alles see oli, kui siinsamas oli üks kena multikas, mis paraku suht kähku ära lõpetati.
... Kodutöö oli jah korralik, nii et parkisin õigele putkale täpselt kõrvale. Otsimisele aega kulutada ei õnnestunud, pigem püüdsin maskeraadi tekitada sinna. Aitüma kutsumast ja pikka iga sellele karbile!
Olime täiesti õiges kohas, kuid esimese korraga liiga lollid. Otsisime natuke veel, tulime õigesse kohta tagasi ja logisime ära. Tänan! :)
Jaaa. Ägedaid asju valati ikka vanasti betooni ja kui palju veel.... Mingil hetkel oli arvamus, et ainult nõukogude inimesele meeldis maa alla pugeda ja vaenlast valvata , aga tundub, et ka enne seda on sarnased mõtted liikunud paljudes peades. Kui maastik sai varustusele vastavaks ja hõõrdetegur paika, siis edasine oli jälle " jalutuskäik pargis". Varsti on kõik Tallinna asotsiaalide ööbiskohad läbi käidud :) Aga mis seal ikka - päike paistis ja ilm oli kevadine ja seetõttu paistis kogu maailm helgemates värvides. Aitähh - ilus koht on valitud. Jalutamiseks. Aarde enda suhtes on kahtlused ja kõhklused , aga mis seal ikka.
Olgugi, et väljas oli juba pime ja mingit eeltööd ma selle aarde osas teinud polnud, tegin sealkandis väikese ringi, lootuses, et ehk jääb midagi silma. Nii umbes kümmekond minutit hiljem oligi esimene patarei tükk leitud, edasi läks juba suhteliselt lihtsalt. Õige ukse taga käisin küll kaks korda, kuna vihje jäi esimese hooga lugemata. Tänud juhatamast.
Tuli neid militaarseid objekte tutvustavaid aardeid robinal. Ega need just minu suured lemmikud ole, aga see tundus leebe ja õhtune jalutuskäik on ju unele kasulik. Huvitav piirkond. Tänud tutvustamast
Ilusad vaated ja huvitav kant. Jalutasime kohele ja panime nimed kirja. Tänud peitjale.
Kes ei oska lugeda ei saa mitte tukast sugeda vaid peab natuke jalutama. Nagu meie näiteks :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Käisime ükshaaval avaused läbi, kuniks lõpuks ka selle ühe ja õige otsa sattusime. aitäh!
No siin läks mingi 1h ära, sest ei leidnud algul kõiki kaevikuid pimedas. Hiljem kui leidsime teised ka, tuli leid muidugi kiirelt.
Siin kulus vist oma tund ära. Eks me olime ise süüdi, korralik kodutöö oli tegemata. Lõpuks oli korralik kopp ees ja kõht ka nii tühi, et ma olin ammu nõus loobuma. Teised siiski mitte, nii et lõpuks saime ikka nimed kirja.
Tänud peitjale.
Miniretke viimane. Oma hooletuse tõttu sain hulga rohkem jalutada, kui oleks pidanud. Lõpuks teist ringi tehes jäi silma. Aitäh! Pärast läksin aarde nullist kirdesse jäävat suuremat punkrit uudistama. Seal oli üllatuslikult vähe prügi.
Objekt on huvitavas asukohas.Veidike saime ringi vaadata ning peagi olid nimed kirja saadud."Kohalikke" polnud õnneks kodus!Aga tänud tutvustamast!
Kodune kaarditöö asja lihtsamaks ei teinud. Kokkuvõttes vaatasime ikka kõik ükshaaval üle, tõdemaks, et algne variant on ikka see kõikse õigem. Võid ju kodutöö hindele "5" teha, aga kui lugeda ei oska, siis midagi lihtsalt kätte ei tule.
Plaanisin pisut pausi pidada ja oodata, äkki tuleb siia kanti veel aardeid. Täna oli asja Maardusse ning otsisin uued aarded üles. Antud kohas polnud varem käinudki ja täitsa huvitav koht. Suvel tuleb kindlasti rattaga tagasi tulla, väga huvitavad rajad on. Ei tulnud meelde punkreid loendada ja seetõttu ei teadnudki, mitmenda juures nüüd olen. Viimase juures midagi silma ei hakanud ja läksin jalutasin edasi. Pärast tulin tagasi ja paremini vaadates leidsin.
Maril oli abivahend ühes, seega ei olnud võimalust eksida. Leitud. Tänud peitjale.
Jahah, istun mina rahulikult Y + N ülesannet jõllitades ega tea lahendusest mitte muhvigi. Uuest aardest ei tea ka mitte muhvigi. Aga ainult sinnamaani kuni ühtäkki tean. Oi näe, mõistatus - kui tore! Juba tärkas huvi, kell ka piisavalt hiline, paras aeg väike Pirita tiir teha. Kirjelduse lugesin läbi, viskasin pilgu kaardile ja raskusastmetele, igaks juhuks ajasin sopariided selga, et oleks muretum varjendeid uudistada. Seda ei vaadanud, kes saidil aktiivsed, aga sõidu ajal ennustasin mõttes niisama:
Vabaõhukooli teel nägingi kauguses kellegi tagatulesid. Lisaks sooritasid need tuled sobivas kohas U-pöörde, suundudes seejärel ehtgeopeiturlikult 30-kraadise kalde all teepervele ning kustudes seal. Ega ma muidugi kehvem ei võinud olla, tegin täpselt sama manöövri, parkisin auto täpselt sama vildakalt ja peatselt tervitasin just täpselt seda inimest, keda võiski arvata :o)
Edalasuunalisel jalutuskäigul silmasime kirjelduses lubatud rajatisi, kuhu polnud isegi mina suhteliselt kohalikuna veel seni jalga tõstnud. Kuigi siit- ja sealtpoolt mõnekümne meetri kauguselt korduvalt käidud. Nojah, aga varjendid on ju varjul :P Eks Peetri kaardil jäi vist kunagi silma kah, kuid toona detailidele täpsemalt tähelepanu ei pööranud. Täna tutvusime esialgu lähemalt ikka sissepääsudest vasakule jäävate külgedega, viimase juures jõudis Martin kiiresti oodatud tulemuseni - tühi logiraamat, millesse ta me nimed mu meelest vastupidises järjekorras sisse märkis - suurem esmaleiuau kuulub tegelikult talle. Tagasiteel tegime kõrvalepõike mitmeruumilisse, täitsa kõbus maja Tallinna ihaldatuimas elupiirkonnas. Pisut sanitaarremonti ehk vajaks, oleneb kui suured nõudmised keegi esitab :o) Me läksime siiski kumbki oma koju ära.
Matule õnnitlused ümmarguse leiunumbri puhul ja peitjale tänud, et mitmes mõttes tähelepanu vääriv koht nüüd geokaardil aardega tähistatud on.
Seekord saan end samastada Matu diagnoosiga Palangust. Minu poolt gps-i sisestatud koordinaat tõi täpselt õige objekti ukseni. Milline rõõm! :)
Edasi oli lihtne. Ja see oli tore. Aitäh!
01:10 tuli Palangult teade "ÄRATUS! UUS AARE TALLINNAS!!!!". Meie aga magasime noorust maha ning telefonidel oli internet väljas. Hommikul ärgates leidsime, et enne tööpäeva ei jõua minna ja tõenäoliselt keegi käis öösel. Päev möödus tööl tegusalt, järgnes näitering ning pärast seda olime vabad. Rool anti mulle ning Liisi virinast ei-viitsi-taha-muidu-paha ei olnud kasu. Eriti kuna ta ka ise sõita ei viitsinud. Kohale jõudes põrutasime kõigepealt õigest kohast mööda, kuna eeldasin, et aare on uksega samas seinas. Teistkordsel kontrollimisel selgus, et mitte. Aitäh siia kutsumast, ma vist olekski veel tükk aega seda Haubitsapatarei Nr. 73 märget kaardil vaadanud. Nüüd aga aare motiveeris siia tulema.
Minul oli õhtul külm-ja-paha-ja-üldse-ei-taha peal, aga Madis meenutas mulle, et erinevalt minust temal veel täna ühtegi leidu kirjas pole ning tuli siiski minna. Ma polnud üldse tähele pannudki, et tegemist on välimõistatusega, mis seda külm-ja-paha-ja-üldse-ei-tahat veel võimendas. Lõpuks siiski leidsime ning saime teise leiu umbes kaheksa paiku kirja panna. Aitäh aarde eest!
Ei saanud kohe mitte jätta sellele leiulogile reageerimata :)
Hämmastavad selgeltnägemise võimed sul Martin! Jah tõepoolest, juba mõnda päeva järjest töötan ma mõttes taadi uue seikluse kallal. Ja tõepoolest taat öistes käikudes ei konda.
Aga rõõm on lugeda, et öistes käikudes kondajaid meie seas ikka jagub!
Istun mina jälle rahulikult, kõmmutan NKT logisid, kui ühtäkki taas uus aare, taas linna teises otsas. Seekord (väli)mõistatus, oi kurja. Vist ei hakka minema, kell ka juba hiline. Paar minutit möödus, kui asi ei andnud rahu. Lugesin uuesti kirjeldust, ei tundunud päris võimatu. Analüüsisin taas potentsiaalseid kaaslaseid, kes parasjagu lehel aktiivsed olid:
Asusin teele, läbi öise linna ja lörtsisaju.
Kuhugi kohale jõudes tabas kolm ilmutust korraga: navi näitab vist ligipääsetamatusse kohta, vasakult läks mingi teerada ja oot, keegi on sabas. Ümberpöörd ja parkimine, no ei tea küll, kes see laialt vastu naeratas :D
Pärast väikest jalutamist hakkasidki mingid rajatised silma ja loogilises suunas jätkates kohtusime esimese "koopaga". Jätkasime teekonda, kuni tundus, et nüüd võiks õige asi olla. Seal läks kõik nii, nagu kirjelduses lubatud, ja kui logiraamat lõpuks kätevärinal kätte saadud, saimegi oma nimed esimesena kell 1:43 kirja panna. Ühtlasi selgus nüüd, et tegu on minu 1900. leiuga GP lehel, nii et õnn missugune!
Tagasiteel tegime põhjalikumalt tutvust ka külastajatele avatud ehitisega. Jälle, kahekesi selgelt julgem. Õnneks kedagi ei kohanud ja eks põnevam sisseseade ole sealt ka juba ammu minema tassitud.
Kokkuvõttes väga vaimustav öine seiklus, aitäh peitjatele ja aitäh Eskole õigel ajal õiges kohas olemast!