Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
AASTA AARE 2017
Eesti ajaloolise romaani rajaja ning mitmete vabadusvõitlusest rääkivate seiklusjuttude autor Eduard Bornhöhe sündis selle aardega samal päeval, ainult 155 aastat varem. Toonane keelepruuk kirjanikule omases muhedas sõnaseades pakub mõnusat lugemist, tänapäeval vaata et veel rohkemgi. Bornhöhe parimaks teoseks peetakse jutustust "Tasuja", mille ta kirjutas juba 17-aastaselt. Muid tuntumaid pealkirju tema loomingust: "Villu võitlused", "Tallinna narrid ja narrikesed" (esimene osa "Kuulsuse narrid" on Saaremaa geopeiturites tublisti inspiratsiooni äratanud), "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Viimasel põhineb nii käesolev mõistatus kui ka menufilm "Viimne reliikvia" (rezhissör Grigori Kromanov, stsenarist Arvo Valton, toimetaja Lennart Meri, muusika Uno ja Tõnu Naissoo). Veel üks huvitav fakt: Eduard Bornhöhe tädipoja nimi oli samuti Eduard ning ta oli samuti väga tuntud eesti kirjanik - Eduard Vilde.
Aare asub koordinaatidel 59.ABCDE 25.FGHIJ
Tähtede asendamiseks numbritega tuleb vastata vaid kümnele küsimusele raamatu sisu kohta. Isegi vastusevariandid on antud, seega lihtsam kui lugemiskontroll koolis :o)
A: Mis oli Pirita kloostri viimse päeva põhjuseks?
3: Talurahvas tahtis püha reliikvia enda valdusesse saada
3: Sadistlik abtiss ei lasknud Agnesel kloostrist lahkuda
4: Siimu juhitud mässajad tulid Gabrieli ja Agnest päästma
3: Jesuiidist vend Johannes mängis topeltmängu
4: Mungad olid joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid, tainapead
B: Milline intsident leidis aset Gabrieli ja Agnese kohtumisel Ivo Schenkenbergi röövlisalgaga?
0: Gabriel peksis röövlikamba laiali
6: Hobused läksid põlema
7: Ivo lõi Gabrielile pistoda selga
8: Gabriel hüppas jõkke
9: Agnest tulistati
C: Kes oli Kuimetsa mõisa omanik?
5: Dietrich von Fahrenbach
7: Gavrilo Sagorski
9: Peter Schenkenberg
1: Kaspar von Mönnikhusen
3: Johann von Risbiter
D: Kes ründasid Kuimetsa mõisa Agnese ja Hans von Risbiteri pulmaööl?
8: Mässavad talupojad
7: Ivo röövlisalk
1: Venelased
5: Rootslased
2: Purjus pidulised
E: Kes oli Siim?
0: Röövel, kes üritas Gabrieli maha lasta
8: Von Mönnikhuseni sulane, kes läks üle mässajate poolele ja hakkas nende pealikuks
6: Gabrieli sõber, kes paistis silma erakordse ihurammuga
4: Vana habemik, kes püüdis haavatud Gabrieli jõest ja päästis ta elu
2: Vaba mees, kes nunnasid patusele teele ahvatles
F: Missugune oli Gabrieli pistoda?
2: Massiivne, üsna tumedas toonis teraga, käepide nahaga kaetud
3: Hõbedast nikerdatud peaga, millel kaunistuseks mõned kalliskivid
2: Üleni terasest, käekaitsel väikeses kirjas graveering "Püha tõdede jaoks"
3: Väike, puhtast kullast nupuga, rohkem talismani kui relva eest
2: Luksuslikult ehitud peaga ja kogu ulatuses spiraalselt keerduva teraga
G: Kes neist oli Gabrieli veresugulane?
7: Junkur Delvig
0: Ivo Schenkenberg
2: Oru Juhan
4: Õde Ursula
5: Püha Brigitta
H: Milline oli Gabrieli ja Agnese vanusevahe aastates?
I: Kuidas pääses Agnes Ivo laagrist?
8: Agnes jooksis telgist välja oma isa käte vahele
6: Laagrit tuldi rüüstama ja Agnes võeti kaasa
4: Gabriel tappis valvurid ja päästis Agnese
2: Ivo leebus ja lubas Agnesel minna
0: Agnes lõikas telgiriide katki ja põgenes mustlaseks maskeerununa
J: Ööbimiskohas teel Tallinnasse lausus Agnes läbi une Gabrieli nime. Miks?
7: Agnesel oli palavik ja talle tundus, et kukub sügavikku
9: Ta nägi õudusunenägu kõrtsis viibinud nurjatutest meestest
1: Agnes tegelikult ei maganudki, vaid otsis lihtsalt seltsi
3: Ta nägi unes, et karu tappis Gabrieli
5: Ta nägi unes taevalikku armastust
___________________________________________
Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
Kasutatav tähestik:
A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y).
Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et B esmaleidjal on valida C või D vahel.
Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.
Vihje: pole
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 152/1944 |
Aarde sildid: lahe_teostus (42), soovitan (41), 2017_aasta_aarde_kandidaat (24), lumega_leitav (4), aasta_aare (2), lemmikloomasõbralik (1), ettevaatus_vajalik (1), eesti_kirjanikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC70XC5
Logiteadete statistika: 110 (99,1%) 1 6 4 0 0 0 Kokku: 121
Neiud läksid luuaga lendama ja mulle jäi natuke aega parajaks teha. Mõistatus oli mõnda aega tagasi lahendatud (suurepärased küsimused!), lisaks uuritud, kust kaudu lähenema peaks. Välitööd läksid edukalt, suutsin suhteliselt murevabalt kohale saada :) Ja siis siuke asi lõpus!!! Väga-väga ägeda teostusega aare! Tahaks kohe rohkem kirjutada, aga ilmselt räägiks midagi välja :) Nii, et lahendage ära ja minge otsige parem ise üles! Aitäh!
Jap. Saame aru, miks see aasta aardeks on valitud. Super teostus. Tänud.
Ma isegi olen lugenud neid Pirita kloostri päevi. Aga mõstatust lahendama asudes selgus, et ei mäleta sest raamatust midagi, film varjutab kõik ära. Igatahes aru saades, et filmiteadmistega pole siin midagi peale hakata, laenutasin selle Bornhöhe üllitise , mis õnneks oli e-raamatuna saadaval, ja töötasin ta kähku läbi. Ja nii see mõistatus lahendatuna oma aega ootama jäigi. Täna siis esimese kohana võtsime selle ennekuulmatu kohanimega koha ette. Kaarditöö oli kehvalt tehtud, sest mitte ei saanud aru, kuidas sinna pääseb. Algul tegime ühe ringi ühel poole jõge ära ja siis parkisime auto ümber ning 10 meetrit võsa ja edasi juba väga viis astumine. (Järgmistele otsijatele - Googlel seekord peaaegu õigus, see suht suvaline koht teel ongi parima lähenemistee lähedal. ) Aare oli tõesti vau, ikka nagu tõelist aaret hoiadki käes. imeline. Tänud peitjale mõnusa mõistatuse ja tõelisest meistriteosest aarde eest.
Mjaa, raamat ja film ikka väga erinevad saanud. Filmi järgi võibki seda reliikviat otsima jääda. Õnneks pusisin ikka numbrid paika ja sain oma nime ka reliikvia külastajana kirja. Aitäh!
Vau, loomulikult aasta aarde tiitli vääriline!
Tee aardeni oli märksa keerulisem ja aeganõudvam kui aarde mõistatuse osa, aga lõpuks sai õige tamm leitud, kust üle roomasin. Koordinaatidele jõudes lidusin nagu ahv aardeni ja tükk aega imetlesin filigraanset teostust. Suur rõõm, et just tunk ja andromeda selleteemalise aarde tegid - kirjaniku meistriteos sai teiste meistrite poolt vääriliselt tähistatud. Aitäh päeva suurima elamuse eest!
Kord proovisin seda mõistatust lahedada, aga ei saanud hakkama. Nüüd kuulasin raamatut ja nii need koordinaadid tulid. Lumes sumpamine oli raskem kui aarde enda leidmine. Aare ise oli väga kihvt. Aitäh!
Mäletan, et ükskord olime juba plaani paika pannud, et tuleme siia, aga viimane hetk otsustasime ümber ja külastasime hoopis Vigride spad. Mis seal suurt vahet eks.. Kuna kaarti olin korduvalt uurinud, siis lähenemistee oli selge ja jalutuskäik oli lihtne ning mõnus. Ka lõpp ei valmistanud probleemi ja peagi sai nimed uhkesse logiraamatusse kirja panna. Suur aitäh ägeda temaatilise lõpu eest!
Kunagi sai mõistatuse lahendamist alustatud üldse Tasuja lugemisega. Seejärel vaadatud filmi ning alles lõpus jõudsin lugemiseni, sest kõik eelnev polnud vilja kandnud. Vähemalt nii on mul selle mõistatuse lahendamine seniseni meeles. Ei teagi miks aarde külastamine nii kauaks edasi lükkus, kuid lõpuks saime ka lõpus ära käidud. (1128) Aitäh! EVEJ
Külastasin raamatukogu, töötasin teose läbi ja seiklus võis alata. Läbi võsa kohale, avanev vaatepilt oli võimas. Imetlesime aardemeistri näpuosavust, meenutasime filmi ja jalutasime mööda sõbralikumat maastikku auto juurde tagasi. Aitäh kutsumast! On ikka põnevaid nurgataguseid Eestimaal.
Raamatut lugenud ei ole. Kõigepealt sai proovitud hakkama saada teadmistega filmist. See meid ei aidanud. Jällegi tuli appi ERRi raadioteater. Kuulasime põnevusega. Film on raamatust ikka väga palju erinev. Ühe vastuse lasime kõrvust mööda ka, kuid selle tuletasime ja roheliseks kontrolli saimegi. Igati sobilik koht. Lähenemiseks valisime nats raskema võsa. Kohapeal oli leid kiire ja aare oma tiitlit igati vääriv. Tagasiteel autosse sai olema kergem. Tänud peitjale laheda aarde eest!
Kordinaatidega läks aega, sest kuidagi ei tahtnud raamatut lugeda. Siiski paar pearükki läbi lugesin, et saada geokontroll roheliseks. Proovisin algul ka kirvetada ja seisin peaaegu, et aarde all, aga kus siis silmad olid, ei tea. Lõpuks sain kontrolli roheliseks ja aare oligi seal kus arvasin seda olevat. Super lahe aare ! :)
Kordinaatidega läks aega, sest kuidagi ei tahtnud raamatut lugeda. Siiski paar pearükki läbi lugesin, et saada geokontroll roheliseks. Proovisin algul ka kirvetada ja seisin peaaegu, et aarde all, aga kus siis silmad olid, ei tea. Lõpuks sain kontrolli roheliseks ja aare oligi seal kus arvasin seda olevat. Super lahe aare ! :)
Raamat oli seni loetud isenditest kõige rohkem filmist erinev. Lausa nii huvitavalt oli asju muudetud, et pidin seda õhtul Daunole voodis ette lugema. Siis arutlesime ka filmi üle. Täna sai teekond siia ette võetud. Esimese saja meetri peale oli lumi kummikus ja aare mitte üks teps ei lähenenud. Lõpuks lihtsalt sai käega löödud ja see lumi sinna kummikusse jäetud. Lõpus oli kõik nii paigas , nii ehe. Tänud
Pikka aega tagasi lahendatud aare sai lõpuks üles otsitud. Uhke teostus, aitäh!
Gabrieliga sain sina peale juba päris ammu. Täna siis lõpuks võtsin plaani ka Reliikvia üle vaadata. No see on ikka Aasta aarde vääriline teostus. Sul, tunk, on ikka nii filigraansed teostused aaretel, suur tänu Sulle!
Minu noorpõlve üks lemmikraamatuid. Lahendus ei sujunud paraku takistusteta, aga lõpuks sai õiged vastused kokku ja geokontrolli haljaks. Teel aardeni leidsime hilise minivaarika ja hulgaliselt metsmaasika kolletama hakkavaid lehti. Nõgesed üritasid veel naksata, enne kui talv nad maadligi ära lamendab ja Girlt korjas veel selle hooaja viimase puugi üles - ta ju ei saagi kuskilt rohuliblest nii mööduda, et terve jalg neist ei mustaks... (ohe). Kast oli ilus ja värske ning kogu komplekt väga kena ja teemas.
Aitäh! FP
Sattusin juhuslikult selle aarde peale, vist aasta aarde edetabeleid vaadates. Kuigi oli kättesaamatu, lahendasin siiski ära. Mingil hetkel tekkiski täpp tagasi. Tundus raske maastik ja sai kohale minemist ikka edasi lükatud. Kuna huvi oli suur, siis täna lõpuks üritasime lõppu murda. Selgus, et kolme aastaga on tekkinud korralik georada ja parkimiskoht sai samuti õige valitud. Maastikku varem ei kontrollinud, aga sain siiski ilma abivahenditeta logiraamatule küüned taha.
Lõpus hüüdsin - meie reliikvia on geopeitus, järgmine liigutus jäi siiski tegemata. Kena lahendus. Võibolla oli Bornhöhe luutükk? Aitäh!
Mingil hetkel sai see uhket tiitlit kandev aare ette võetud ja ära puretud. Väärt leid. Aitäh!
Kui nädala alguses sai plaan paika, et nädalavahetusel läheme Kõrvemaale, siis sai pilk peale visatud ka piirkonna mõistatusaaretele. See aare tõmbas kohe tähelepanu, sest 2017 aasta-aare on kindlasti väärt kraam.
Kuna filmi on nähtud ju kümneid kordi, siis esimese hooga tundus, et pole probleem puusalt vastused tulistada ja aarde peidukas teada saada. Kui geokontrollilt paar korda haledalt vastu näppe oli saadud, siis tuli tunnistada, et peab ikka raamatut lugema hakkama.
Kolmapäeval oligi asja raamatukokku ja vajalik teos sai koju toodud. Reede hommikul sai paar tundi aega kulutatud mõnusa raamatu seltsis ja oligi geokontroll roheline.
Ja täna siis oli kindel plaan aardekarp üles otsida. Tutvusime kaardilt olukorraga ja valisime kohe õige suuna, et maastiku raskusastet mitte liiga kõrgeks tõsta. Hea otsus oli kummikud jalga panna, nii sai muretult märjast rohust ja nõgestest läbi sammuda. Koht oli igatahes väga huvitav, palju põnevaid puid. Aardekarbi leidmine ei olnud raske ja eks me olime ette kujutanud midagi temaatilist, kuid nii uhke teostus oli ülitore leid. Imetlesime seda meistriteost tükk aega.
Suur-suur tänu väga toreda aarde eest!
Aega läks, aga korda sai. Kõige olulisem osa oli õnneks kenasti säilinud, muud pidi ikka omajagu remontima. Palun toimetage hellalt, jõuga ei käi seal miskit! Aardelaegas pole mõeldud väliskonteineri küljest eemaldamiseks, kindlasti pole seda tarvis ka kuidagi teistmoodi kinnitada. Hoolitsege vaid, et ta pärast logimist samamoodi oma pessa tagasi läheks ning uks korralikult suletud saaks.
Enamuse taastusremondist tegi Andromeda, minu peamiseks rolliks jäi aarde oma kohale tagasi viimine. Ligi pool aastat ootasin sobivat ilma - tänase vihma ja tormituulega oli lõpuks ometi õige aeg :P Et liiga lihtne poleks, siis kohale sättisin parajasti selleks hetkeks kui ilma lambita juba liiga vähe nägi. Kusjuures võis täitsa tajuda, et sel suvel aaret otsimas ei käidud - piirkond kipub võsastuma ja selget georada polnudki ees. Kevadel kindlasti kergem ja kenam kepsutada seal. Kohapeal viibitud pooltunni jooksul ragistasid tugevamad tuuleiilid vanade puude latvades ja lennutasid aeg-ajalt oksi alla. Seekord minu pihta ei visatud, pärast autoga tagasi sõites võisin vahepeal maanteele ilmunud käsivarre jämeduse roika põhjal järeldada, et päris riskivaba retk see täna ilmselt polnud. Aga noh, ettevaatus on mu teine nimi, mitte esimene... :o)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Võtsime kogu täiega kapitaalsemaks hoolduseks kaasa.
Raamatu lugesin selle aarde valguses läbi juba suvel 2018, aga pole olnud asja siiakanti ning lisaks oli maastik veidi hirmutav, sest meil 4-aastane ka kambas ja seetõttu oleme üle 2.5 maastikke pigem vältinud. Täna olid poisid ennast täiskoosseisus kodust välja ajanud ja tundus sobilik lõpuks läbi astuda. Väga hea teostus tervikuna ja oma tiitlit auga väärt! Geokontrolli suhe ajab ikka naerma, kõik vist püüavad ikka kõigepealt filmi põhjal :D
Esmalt üritasin kergemalt läbi ajada, aga kuna see eriti ei toiminud ja selgus, et raamat on veel oodatust õhem ka, siis otsustasin selle ikkagi läbi lugeda. Üllatusin täitsa meeldivalt. Nii raamatus endas, kui ka selles, kui kergelt vastused tulid. Ka aare ise oli meeldiv üllatus. Igati hästi veedetud aeg. Aitäh peitjale!
Sai ka seda chekkama tuldud, aardega korras aga korralik elu käis sees. Sai veidi hooldust tehtud, nüüd jälle korras, tänud
Raamat oli talvel läbi loetud, aga no tihti ei satu siiakanti. Täna viis tee siit lähedalt mööda ning oli ka aega, seega sai siia põigatud. Algul sai proovitud küll ka üht teist lähenemisteed, aga see ei viinud soovitud tulemuseni. Tuli siis kasutada ikka seda teist varianti.
Kohapeal sai selgeks, miks on tegemist aasta aardega. Õigustab täiesti oma tiitlit, pöidlad meie pooltki. Aitäh.
Lihtsalt filmi vaatamisest ära ei lahendanud. Tuli ikka raamat ka läbi lugeda ja alles siis sain rohelise. Lõpp oli ka tore, kiitus peitjale.
Kui aare avaldus, siis olin rõõmus, sest ma ju teadsin seda raamatut ja filmi. Sel hetkel raamatut veel lugenud ei olnud, aga arvasin, et pole hullu, film oli väiksena mu lemmik ja teadsin täpselt mis ja kus juhtub. Hakkasin lahendama ja sain punase tule. Mõtlesin, et mida helvetit, kus siis viga nüüd on? Läksin vanaema pööningule, otsisin raamatu üles ja hakkasin lugema. Sain targemaks ja õigepea olid numbrid paigas ja nüüd oli õige aeg logima minna.
Parkisime parima võimaliku lähenemistee algusesse...ja siuke võss ongi? See on väga kahtlane tendents, et aasta aarded on viimasel ajal kõik võssis. Kuna tee peal oli palju maasikaid, saab osaliselt andeks. Lõpus tegime kiirelt protseduurid ära, sest lendavate hammaste kontsentratsioon oli üle normi. Kena aare. Aitäh!
Lahendatud sai juba kunagi ammu, nüüd jäi sobivalt tee peale, tänud.
Kõigepealt vabandan, et enne leidma ei ole jõudnud. Flegma mis muud. Jõluvana aga teab kõike ja kinkis mulle vajaliku raamatu. Raamat oli täitsa loetav omaaja rüütliromaan. Film muidugi on rohkem tänapäeva maitsele minumeelest. Aardekirjeldus ja küsimused olid muidugi klass omaette. Aitäh. Lõppude-lõpuks saabus ka mõnus päev mõnusaks rattasõiduks. Kõigepealt kohtasin "peategelast" külavahel ja hiljem ka metsas. Kuulus mees igatahes. Vedasin ratta läbi järvedevahelise soo ja tundsin kuidas iga samm AA poole on nauditav. Ratta nullivedamisest oli isegi kohapeal palju kasu. Peale imetlemist-uurimist-kadetsemist-logimist tegin sealsamas lõunapausi. Küll oli tore AA leidu tähistada! Mingi mees tuli kah soo poole. aga selle poole tunni jooksul, kui ma seal pikutasin, kedagi kohale ei ilmunud. Lahkudes tegin vabade meeste valdusele tiiru peale ja imetlesin keerdus puuhiiglasi. Väärt koht, lummav teostus ja kandev teema. Elamus missugune. Aitäh.
Marilyn lahendas mõistatuse, kohapeal andsin mina oma panuse. Tõesti kena aare, aitäh!
Et nüüd kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest.
Täpselt 25 kuud tagasi, ühel ilusal veebruarikuu õhtul, istusin arvutis ja sobrasin GP lehte. Pesakond oli juba uinunud ja mina üksinda veel ärkvel. Seljataga oli just üks väike geopäev harivate aaretega. Hetk peale avaldumist jäi silma värskelt avaldunud aare.
Teavitasin ka Margotit ja mõlemad tutvusime aardega. Mingil hetkel Margot ütles, et lähme, ta tuleb võtab mu peale, et ta teab kus aare on. Geokontrolli me roheliseks ei olnud saanud.
Sõitsime sinna ja loomulikult oli sinine skoda end tee äärde parkinud. Parkisime end siis skoda ette ja läksime põllule jalutama.
Jalutasime kuni veekoguni, kus ilutses vesine Madise jalajälg. No kuidagi ei tahtnud vees sulberdada ja nii sai ots ringi keeratud.
Ehk siis Madisele teadmiseks, et need ei olnudki Ivo Schenkenbergi röövlisalga liikmete vaimud, vaid 2 unetut, kes tulid öisele jalutuskäigule aga veepiirile jõudes mõtlesid ümber selle jalutuskäigu suhtes.
Siis nägin kuidas are plusspunkte kogus ja lausa aasta aardeks sai. Mõtlesin, et lasen rahval geomaantee sissetallata ja alles siis lähen uuele katsele.
Täna, 25 kuud hiljem, tundus see aeg kättesaabuvat. Ilus kevadtalvine ilm oli ja keerasime autonina sinnapoole. Leidsime ka oodatud oletatava geomaantee. Seal tundus, et justnagu sai ajas rännata. Teekond algas talvele kohaselt paksu lumega, siis ühel hetkel saabus kevad ja lumi oli täiesti haihtunud. Veel edasi kõndides jõudsime jälle talve jne. Väga huvitav.
Aarde peiduka tuvastasime eemalt ja Herki läks missioonile. Väga hingega tehtud aare. Sai teenitult oma tiitli.
Tänud!
Raamat sai loetud ja geokontrolli roheline tuli oli samuti olemas. Kohaleminek pidi aga pisut ootama, et oleks ikka ägeda aarde vääriliselt ümmargusem leid. Minul siis 200. Õnneks pidulikul päeval oli ilm veel otsimist soosiv ja kant ka üsna tuttav. Peale mõningat matkamist võttis meid vastu vägagi temaatiline silt. Naeratus näol ja veel suurem kindlus, et siin see aare olema peab andis veelgi sammupikkust juurde. Ei läinudki enam kaua, kui kahtlane objekt silma hakkas. Pesa avamisel tuli sealt välja ikka tõeline aare - wow. Seda pidi enne avamist ikka igalt kandilt uudistama ja peale avamist oli veel ägedam. Täitsin logi ja vahetasin rändureid. Suur tänu peitjale ja tunnustus teele.
Kaasa haakis end ka ketserlik mõte aasta viimase järgi jäänud 3 päevaga leida nii palju aardeid, et aastas saaks aastas olevate päevade jagu leide... vürsti rajalt nelja kuninga rajale... sealt peaksin puuduvad 166 leidma küll :)
Kõige aardelikum aare mis ma kogu oma 10a jooksul näinud olen.Võtsin TB jätsin GC Tänud !
See aare kirpeldas mul juba mõned kuud, koordinaadid olin välja rehkendanud ja ilusasti ootele pannud. Tänan siinkohal mõistatuse eest, oli hariv - nagu paljud teised, ei oleks ka mina arvanud, et raamatul ja kultusfilmil nii palju erinevusi on. Korra isegi sattusime peaaegu õigesse kanti, kuid ei hakanud päriselt otsima suunduma, mõtlesime, et teeme põhjalikumalt eeltööd. Ja kuigi nüüdseks olime kõvasti kaarti uurinud ja asukoha paika pannud, pelgasin ikka, kas oleme valinud kõige õigema lähenemistee. Siiski läks meil sellega vägagi õnneks ja aardeni jõudmiseks pidime vaid mõnusa jalutuskäigu tegema. Võiks öelda, et olin isegi pisut pettunud - olin valmis suuremateks ekstreemsusteks. Aga koht ise oli väga ilus, aitäh siia juhatamast, ja leitud aare kaunistas seda veelgi. Suur tänu ülimalt stiilse aarde eest!
24.02.2017 oli see päev, mil mu ema selle teose oma raamaturiiulist lagedale tõi ja Erki mõistatust lahendama hakkas. Kui vastused käes, siis luges samade kaante vahelt veel ka "Tasuja" ja "Villu võitlused" ühe jutiga ära.
Aaret otsima ei tormanud, sest me ei näinud mõistlikku lähenemissuunda. Jasmiin oli alles nii beebi ja me polnud avastanud veel kandelinasid ega muid kandmisvõimalusi.
Nüüd oleme seiklusteks rohkem valmis, puugisüstid tehtud ja julgeme sukelduda ka kõrgesse rohtu. Kuigi see oli siin väga keeruline, sest meie valitud raja alguses oli rohkelt metsmaasikaid.
Kui olime tükk aega mööda erinevaid radu kõndinud, hakkas mulle mingi kast silma. Erki ütles veendunult, et see kindlasti ei ole, sest aasta aare ei saa olla linnumaja. Aga gepsud näitasid väga jonnakalt ikkagi sinna. Üsna varsti selgus, et linnumaja saab olla tõepoolest aasta parim aare. See oli vaimustavalt äge ja detailirohke. Aitäh ;)
Aarde lähedal olid metsvaarikad ja ma oleks sinna kauemaks end unustanud, kui sääsed poleks liiga teinud. Rahu! Rahu! Me jätsime järgmistele otsijatele ka ;)
Teed autoni oli olulisemalt raskem leida kui rada aardeni :D
Mõistatuse lahendamine võttis oodatust oluliselt kauem. Mitmed vastused osutusid hoopis teistsugusteks, kui filmist mäletasin. Igatahes peale paaritunnist pusimist ja netis surfamist sain kontrolli roheliseks.
Välitöödel sobivat lähenemisteed otsides sattusime hea metsmaasikate koha peale ja pugisime neid kuni tüdimuseni. Linnud siristasid ja paar sääske tüütasid. Palav ilm oli. Lõpuks leidsin ka “õige” georaja, mis otse ukseni viis. Pikk rohi lõi aeg ajalt vastu sääri. Kohale jõudes vaid mõned vastavad liigutused veel ja asi oli haardeulatuses. Avades jäi küll link pihku! Kasutatud liim ja naelad ei olnud minu takistamiseks piisavad. Soovitan siinkohal kruvisid. Aga igatahes, sain sisu ikkagi edukalt kätte ja võtsin ka trakside otsast maha, et lasta publiku hulgas ringi käima. Väga ilus asi on tehtud. Logiraamat on juba omaette pärl! Kahjuks ei olnud juurde pandud sulg nii pärl, sest ei kirjutanud :(.
Panime kõik tagasi ja lahkusime tuldud rada pidi. Linnud siristasid ja paar kärbest tüütas. Pikk rohi pani lühikestes pükstes paljad sääred sügelema.
Ja siis läksin veel korra tagasi, et autosse jäänud rändur sisse panna.
Vaatan mina rahulikult erinevaid kirjanike aardeid, kui avastan selle - polegi märgitud leituks! Misasja... Ülejäänud sellel aardetripil leitud aarded olen küll ära märkinud, aga miks selline väga laheda teostusega aare kahe silma vahele jäi, ei tea. Igatahes ronida tuli läbi võsa ja muu, kuid see oli seda väärt. Suur tänu!
Mõistatuse lahendasin kohe pärast avaldumist. Sarnaselt paljudele läksin alt sellega, et lähenesin asjale tuntuma vormi ehk filmi põhjal, mis lubavat värvi tuld ei andnud. Õnneks meeldib mulle ka raamatuid väga lugeda ja et seda raamatut on varemgi loetud ja nauditavaks tunnistatud, polnud mingi probleem seda taas teha. Ja ennäe imet, roheline tuli oligi käes. Jäi ta muidugi oma aega ootama, kui sinnakanti asja. Pärast aasta aarde tiitliga pärjamist kasvas huvi selle aarde vastu loomulikult veelgi ning seekordsel teekonnal saigi sammud ka sinnapoole seatud. Natuke küsimusi tekitas algul lähenemistee, kuid peagi leidsime eelmises logis mainitud toreda rajakese koos metsmaasikatega, mis muidugi noorgeopeituris erilist elevust tekitasid. Niimoodi mõnusalt me aardeni kulgesimegi. Ideaalne ümbruskond oli küll sellele koduks valitud. Kaaslase hooleks jäi muidugi kasti avamine. Kahjuks olin juba jälle suutnud enne välja mõelda, mis teostust siin oodata, nii et erilist üllatust polnudki. Peab vist ikka tõesti logide lugemise või liigse mõtlemise enne aarde leidmist lõpetama. Samas oleksime siis kindlasti läbi võsa kohale murdnud. Kahju, et logiraamatu küljes olev kirjutusvahend ei toimi, kuid igati vahva pärl kirjanikeseerias ja kindlasti päeva parim koht, mida külastatud. Aitäh!
Algul sai proovitud puusalt lahendada, siis natuke ümber sätitud ja lõpuks u veerand raamatut diagonaalis läbi loetud. Raamat on ka kunagi varasemalt loetud, aga eks filmi ikka kordades rohkem nähtud ja see jättis oma jälje ;) Kohale viis meid väike teerajake, mille ääres oli palju metsmaasikaid. Väga lahe aare ja kõik need detailid! Suured tänud!
Woop,Woop. Meie 500 sai sellega täis. Ja see oli ilus kingitus. Siin on vaeva nähtud. Kunagi sai korra kirvega proovimas käidud aga vot just see koht jäi vaatamata. Nüüd olid numbrid paigas ja oli ainult vormistamise vaev. Pole sõnu millega peitjat kiita. Lihtsalt supper. Tänud.
Njah, see on see kui kaarti korralikult ei vaata. Valisin tee pealt kõige lähema punkti ja panin läbi võsa ajama, üsna kohe olingi mingis mülkas, aga õnneks oli see siiski poolkuiva jalaga läbitav ja peale seda sai jälle klassikalist võsa nautida. Poolel teel mõtlesin veel, et kas see ilusa nimega koht ongi ainult selline võpsik, aga õnneks kohale jõudes selgus, et nii siiski ei ole. Tänud peitjale!
Siiani olin ainult filmi vaadanud aga nüüd oli põhjust ka raamat läbi lugeda. Aare ise igati oma nime väärivas asukohas.
Põhjaliku uuenduskuuri läbinud aardekarp on tagasi oma kohal. Head otsimist!
Kohapeale kiirremonti tegema minnes selgus, et asi vajab põhjalikumat parandamist. Aare on ajutiselt kättesaamatu.
Tegime juba mitu kuud tagasi perekonsiiliumiga küsimuste-vastuste vooru. Vastused tulid kõigil kui varrukast - no ikka filmist nähtu põhjal, seda enam, et vaid paar päeva enne meie ümarlauda oli Viimne reliikvia just teleekraanil jooksnud. Kõiketeadja guugel ka veel abiks, saidki vastused kokku. Sinnapaika see jäi... kuni ma mingi sisetunde järgi hiljem ikkagi raamatu avasin, selle suure huviga paari tunniga läbi neelasin ja suure osa vastustest ümber joonistasin. Oh sa mu meie, kes teab, kuhu ma selle tarkade klubi tulemustega oleks jõudnud?! Lihtsad ja vahvad (filmi mõistes) tõmmekad, lahe!
Kui nüüd mitu kuud hiljem peidukas teele jäi, oli rõõm seda imepärast teostust oma silmaga näha ja käega katsuda. Mõned tunnid hiljem küll selgus, et aare polnud sel hetkel oma parimas vormis (meie ei saanud suurt midagi aru), aga kes teab, ehk on kunagi veel kellegagi koos põhjust tagasigi tulla.
Suur aitäh meie klassikut lugema kutsumast ja kuldsete kätega tehtud aarde eest!
Külli luges ükskord kenasti raamatu läbi. Mina tegin ükskord rohelise geokontrolli. Täna siis oli aeg küps reliikvia ka ära tuua. Mina leidsin teel üles kõik koprakraavid.Aga aare oli muljetavaldav- kirjaniku nime vääriline.
Üks väheseid raamatuaardeid, millest püüdsin mööda nihverdada, sest no olgem ausad - see ju lausa kutsub susserdama. Selle eest aga sain vastu näppe nii, et enam ei tule mõttessegi lugemistraditsiooni murda :D Väga hästi koostatud mõistatus.
Ja kohapeal ootas üllatus. "Karl, see seal on ju päris asi? Onju??...?...Ei?...Ei..." Nojah, karbini ma siiski kuidagi ikka jõudsin, aga nime kirjutamiseks pidin varemleidja abi kasutama, sest enda külmunud näpud polnud enam võimelised kirjutamiskunsti peenmotoorikaga hakkama saama. Oh, seda talvist geopeitust.
Imekena teostus. Tänud peitjale :)
Kirjanikeseeria mulle meeldib, Gabrieli raamat sai loetud juba suvel, maal riiulis oli raamat sobivalt olemas. Geokontrolli roheliseks ei saanud, kurtsin septembris Karlile, kel aare leitud ja plaanisin saata talle oma numbrid ning välja pinnida, milline on vale, sest olin veendunud, et vastused õiged.. Enne, kui jõudsin kirjutama hakata, sain aru, kui hooletu vea olin teinud..roheline tuli rõõmustas väga. Ei teagi miks, aga põneva paiga külastus jäi ootele, tänaseni. Lapsed uurisid, kas tuleb pikk ja raske matk, viskasin nalja, et lühike ja lihtne rada mööda asfalti. Kohapeal selgus, et umbes nii oligi, väga mõnus jalutuskäik, lõbus oli, isegi lumesõda jõudsime teha. Kohapeal oli laps esimesena vupsti nagu orav konteineri juures, aga kuna pikemal tundus turvalisem toimetada, ronisin ise. Tegelikult tahtsin muidugi lihtsalt ise muljetavaldavat ja kiidetud aardelaegast näppida. Väga vahva tõesti! Kiitused peitjale!
Mul oli väga hea meel, et see aare tuli. Poleks vist kunagi seda raamatut muidu kätte võtnud, raamat ka meeldis väga. Täna oli teostamise päev. Peaaegu kuiva jalaga kohal ja ilusas logiraamatus nimed kirjas. Tänan raamatu eest ja siia juhatamast!
Geokontolli roheliseks ei saanud aga asukoha uurisin välja. Täna sai kohal käidud ja reaalne peidu koht leitud tänu logidele, aga paraku jäid minu käed seal lühikeseks. Tuleb mingi abi vahend kaasa rabada.
Hommikune vahepala tõmbas küll kõvasti hoogu maha, aga päeva põhi eesmärk oli siiski Gabrieli radadel seigelda. Ütlen ausalt, raamatuid ma ei loe ja ilukirjandusest ei tea ma midagi. Aga tummiselt sildistatud aare äratas minus uudishimu ja otsustasin siiske selle mõistatuse ära lahendada. Ekseldes ringi mööda virtuaalseid keskkondi noppisin kokku nii mõnegi olulise infokillu. Geokontroll peksis aga jätkuvalt punast ja nii asusin ikkagi lõik haaval raamatu sisuga tutvuma. Raamatu sisu osutus üllatavalt kaasahaaravaks ja nii ma lugesingi enamuse raamatust läbi mille killud ma netiavarustest kokku korjasin. Töö kandis vilja ja sain geokontrolli roheliseks.
Nüüd täna paar nädalat hiljem leidsin lõpuks mahti selle aardega tutvuma tulla. Läbi sahiseva heinamaa liikusin nullile aina lähemale. Kahjuks tänu valesti valitud riietusele oli peagi altpoolt põlve kõik läbimärg. Koomiline oli see et päeva esimene aare mis oli tossuga nopitav otsisin kirsades ja saapa aarde järgi läksin tossudes. See selleks. Otsima õnneks ei pidanud ja huvi pakkuv element jäi kiirelt silma. Mängleva kergusega tegin väiksed vertikaalsed korrektuurid ja asusin asja kallale. Ühel hetkel oli umbes-täpselt selline laegas peos nagu ma olin endale vaimusilmas ette kujutanud nagu see olla võiks ja laeka sisu oli ka umbes-täpselt selline nagu ma ette kujutasin. Õhus oli tunda raske töö ja kvaliteed hõngu. Hindan kõrgelt seda kui asju tehakse hingega, nii saab ikka õige asi kokku klopsitud. Ainuke asi millest puudust tundsin oli korralik sisse tallatud georada. Aare korras, mina tänan.
Oli tuuline ja jahe ilm. Sõitsime teed kaudu nii lähedale, kui saime, ja jäime nukralt eesootavat võssi vaatama: kuidagi ei kutsunud. Siis tahtsime süüa, läksime Anija mõisa juurde, sealt saadeti Soodla poodi. Seal ootas meid ees võrratu perenaine, kes andis imemaitsvat sööki, lubas mu lapsel enda kodus pissil käia ja saatis meid kohvidega pärast oma hoovi lapsega mängima. Täiesti võrratu eestlase lahkuse kogemus, mida ei unusta niipea. Sellest kõhutäiest ja lahkusest innustatuna läksime uuesti võssi vaatama. Uurisime korralikult igasuguseid maa-ameti kaarte ja ortokaarte jne, otsustasime lapse kukile võtta ja siiski selle ette võtta. Lõpp läks nii, nagu jokker6 kirjutas. Aitäh! Kirjandusõpetajana hindan seda aardesarja üldiselt, aga ka selle aarde väga hästi valitud küsimusi, nii algset koordinaati kui ka lõpukohta jaüldse kogu teostust.
Polnud enne lugenud seda raamatut ja pani täitsa imestama, et ikka täiesti teine asi võrreldes filmiga. Aga täna sai siis külastada paljukiidetud aaret ennast. Teekond läks üllatavalt kergelt, kuigi kaart ähvardas esialgu võsaga. Konteineri otsimisega läks ka rohkem aega, kui oleks võinud. Konteiner ise oli äge, logiraamat äge, kirjutusvahend(mis kahjuks ei kirjutanud) oli ka äge. Ehk siis lahe teostus. IMHO konterineri peidukas pisut overkill sellise kandi peal.. Aga tänud laheda seikluse eest jällegi :).
Aare on nüüd jälle kättesaadav. Väline konteiner vajas restaureerimist ning sisu sai endale ajakohase ja kadumiskindlama kirjutusatribuudi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare vajab kõpitsemist, võtsin hoolduseks kaasa ning planeerin tagasi viia laupäeval enne Timixi sündmust.
Lahendatud sai ammu. No ikka kohe kui lahendamiseks pakuti. Kenasti läbi tallatud rada sellest et - "ma tean täpselt peast kuidas need asjad on" - kuni selleni, et tuli raamat läbi lugeda, mis õnneks oli kodus olemas :) ja tõdeda, et ei tea sa mees midagi. Raamat ja film on kaks täiesti erinevat asja. Kohapeal oli tore. Kahtlustan küll, et Bornhöhe kukkus kogemata sülle ;) aga seda enam on nii hästi seostatud kohta, lugu ja aaret üsna keeruline teha. Kiiduavaldused kestvad ja tugevad. Õnneks oli abivahend kaasas, see tagas hea tulemuse. Hea tuju teevad sellised aarded alati. Natuke võsa käib mänguga kaasas - ei tea kas seda on millekski vaja või mitte - aga ega see konti ka ei murra. Tagasitee on alati teadaolevalt ja kontrollitud andmetel lihtne ja sirge :) Aitähh
Algul lähenesime valelt poolt. Ringi minnes sinna läbi võsa ja soonikute, tagasi valge inimese kombel. Aitäh.
Mõistatuse lahendamine tundus lihtne, noh filmi on ju nähtud küll. Paar kohta olid küsimärgi all. Kui geokontroll näitas punast tuld ka kahtlaste küsimuste varuvariante läbi katsetades, siis oli et mäh.... mis värk on, ma ei oska isegi arvata, mis mul siin valesti on. Logidest silmadega üle lastes sain aru, et filmi nägemisest on vähe kasu. Õhtul hilja enam ükski raamatukogu avatud ei ole aga internet aitab alati, eriti kui tead mida otsida ja see vihje on ju kirjelduses selgelt kirjas :) Ma ütlen ausalt, et ma poleks pekstes ka selle peale tulnud, et osasid vastusevariante õigeks pidada, eriti see.... ja see.... müstilised variandid. Raske algus aga mis seal ikka järgmine päev läksime otsima, asi tõotas olla vaeva väärt. Teine päev ja palju hullemad raskused ootasid ees. Lähenesime ühelt poolt, väike jõgi oli ees, kuid kobras oli sinna silla meisterdanud, ronisime mööda puutüve ja ohhoo juba suurem jõgi oli ees, ilmselgelt vale tee ja kopra silda mööda tagasi. Lähenesime teiselt poolt, küntud põld ees ja oleks ainult põld, sinna oli värskelt sibi viidud, hais võttis hinge kinni. Suure ringiga haisust läbi imbunud jõudsime veel suurema jõe kaldale. Siia oleks pidanud terve kobraste armee aasta aega silda ehitama, ilmselgelt vale pööre. Jäi üle kolmas variant ja nüüd sattusime kahe jõe ühinemiskohta ja minna polnud siit kuhugi. Üks kalamees ka vaatas juba meid imelikult ja sai aru, et õnge leotama me küll pole tulnud. No mis värk ometi on? Maa ameti kaarti lahti võttes (seda oleks pidanud kohe vaatama mitte lambist peale lendama) saime aru, et esimene kord oli õige lähenemistee aga liiga vara panime jooksu. Tark ei torma. Õiges kohas on imeilus parkmets, lõokannused õitsevad ja Agnesed võivad valgete tennistega isegi tulla. Aaret nähes läksid näod naerule, kuigi ka siin juhtus veel üks äpardus. Ei andnud see aare ennast kergelt kätte aga vaev oli seda väärt. Täname peitjat, soovitame ja sildistame.
Ilus ja maagiline koht. Kui algul autoteelt metsa siseneda siis tundus nagu iga teinegi, kuid pärast sai omajagu aega imetletud neid pilkupüüdvaid puid ja maastiku. Aitäh!
Saabus teade mõnevõrra kannatada saanud konteinerist, mida läksime kohe samal õhtul liimituubiga hooldama. Nullis ilmnes veel, et kirjutusvahend on samuti plehku pannud. Taskus leidunud pastakat ei kõlvanud stiililise sobimatuse tõttu karpi jätta, seega teadmiseks järgmistele otsijatele: kirjapulk tuleb praegu endal kaasa võtta. Lähiajal on plaanis sinna uus hanesulg organiseerida ning see siis kohe igaks juhuks veel millegi külge kinnitada. Palun olge hoolsad ja tähelepanelikud, karbi avamisel samuti. Sulgemissüsteem on inimkonnale tuttav juba mitme aastatuhande vältel, kasutagem logiraamatuni pääsemiseks ikka mõistust ning näpuosavust, mitte toorest ihurammu.
Ossa ossa. Väga vinge. Need sõnad pidid tulema logi lõpus, aga kiitust jätkub nii alguseks kui ka lõpuks. Mina igatahes ei olnud seda raamatud varem lugenud ja kohe huvitav oli tutvuda sellise klassikuga. Kes meist siis filmi poleks vaadanud, aga nüüd siis peale lugemist teab, mis tegelikult autor mõtles ja ütles. Aarde juurde tegime mõnusa jalutuskäigu ja üllatus oli suuur, kui leidsime sellise koha. Eestimaal on veel küllaga kohti, mida avastada. Lõpu juurde lähenesime kahekesi. Siin ei ole ma kiidusõnadega mitte kitsi. Selle aardega aetakse latt nii kõrgele, et ma võin lausa kikivarvul sealt alt läbi jalutada. Väga hästi vormistatud lõpp. Paluks peremehelt veel selliseid lihtsa ajule mõeldud ägedaid aardeid. Väga suurde tänud veelkord.
Järgmine mõistatus, mille läbimiseks olin andnud lubaduse lugeda tõesti raamat läbi. Esimesed geokontrollid läksid muidugi enne raamatu lugemist punaseks. Ma olen päris kindel, et olen pidanud kunagi seda raamatut lugema aga mälus küll ei olnud teadmine, et filmis on põhimõtteliselt vaid samad nimed. Küll oli ikka erinevusi. Täiesti nauditav raamat järjekordselt. Matk leidukohani oli ka kena ja koht ise vapustavalt ilus. Polnud isegi aimu, et selline paik seal on. Aardeni läksime koos - üks avas, teine logis. Aare ise on leidmist väärt, väga lahe konteiner, kohe näha, et on vaeva nähtud, logiraamatuga ka. Kindlasti minu jaoks üks 2017. aasta väärt aardeid. Tänan peitjat mitmete positiivsete emotsioonide eest.
Vinge ja temaatiline teostus. Asupaik ka super. Väga terviklik aare. Mina tänan!
Selle aarde lahendamiseks läksin raamatukokku ja laenutasin raamatu, täitsa huvi pärast, sest ma ei olnud seda kunagi varem veel lugenud.
Raamat läbi, tulid ka numbrid imelihtsalt ja tegelikult ka üsna loogilisse kohta. Täna siis georetke alguses astusime aarde juurest läbi.
Kusjuures gps-nahk soovitas ikka hoopis teiselt poolt jõge läheneda, kuid niipalju silmanägemist ikka oli, et suunasime iseseisvalt oma auto õigele rajale.
Jalutasime siis keset "ürgmetsa" täielikus üksinduses, kui noormees kiirel sammul meile järgi jõudis. Küllap ikka geopeitur, seega saime tuttavaks ja Mihkel noore mehena vibutas end aardeni esimesena ning pani meie nimedki raamatusse. Tänud peitjale, ilus teostus.
Mõistatus lahenes kirve ja loogika tulemusena. Kohapeal leidsin eest auto ja olin kohe kindel, et auto kuulub geopeiturile. Hakkasin kiire sammuga aardele lähenema ja varsti paistsidki puude vahelt kaks selga. Aarde juures jõudsin neile järgi ja tegime tutvust. Läksin aardele järgi ja panin nimed kirja. Väga hästi teostatud värk. Liikusin edasi, teised tahtsid ka aarde juures ära käia. Aitäh!
Oi kui mõnus, et need erinevate peitjate raamatulugemismõistatused siia järjest meile lahendada tekivad :). Selle aarde jaoks sain vajaliku teose täitsa samal päeval kätte kui selle järgi vajadus tekkis. St avaldamise päeval. Ja vajadus tekkis, sest puusalt tulistades saime esimese kontrolli punase ning edasi tundus mõnusam raamatust Agnese ja Gabrieli vanusevahet ja neid muid nõutavaid asju otsida… :D.
Kui geokontroll roheliseks läks, käisin Laurile peale umbes nädalas kaks korda, et lähme nüüd juba seda Tunki uut aaret otsima. Tekkivad logid muudkui lisasid õli tulle ka. Aga erinevatel põhjustel me selleni kuidagi ei jõudnud ja nii siis läkski, et vesistasin kodus logisid lugeda rohkem kui kuu, enne kui endil lõpuks siiakanti päriselt asja tekkis. Täna käisime laiendatud koosseisus aarde juures ära, forsseerisime iseenese tarkusest esmalt kahte päris krõbedat maastikku ja tagasi jalutasime enam-vähem mööda geopromenaadi. Nagu geopeituses ikka, kuigi jah, võiks ju juba õppinud olla, et ideaalsest parkimiskohast tasuks ca 10 meetrit edasi sõita, nii igaks juhuks… :D.
Peitja(te)le omaselt on siin jälle tehtud aardega suurepärane töö, kus iga detail on paigas, alates logiraamatust ja lõpetades konteineri enda ning sinna lisatud kohustusliku tillukese lisaga. Klõpsutasin kogu pakutavast komplektist endale pool telefoni nunnupilte täis (no olgu, lisa zuumisin :D) ja kange kiusatus on neist kasvõi mõnigi teile siia teaseriks üles panna… Minge siiski kõik ise seda vaatama, ma arvan, et see on kindlasti aare, mis 2017 AA kandidaatide valimisel otsijate poolt teiste hulgas ära märgitud saab :). Eskole ja A-le aitäh meisterdamast, ka minu poolt tulevad siia asjakohased sildid. Ning et seeriasse veel mõne taolise tekkimine kindlustada, ärgitan (vähemalt poolt peitjatiimi) taas tõsisemalt ka FTF-misse suhtuma… ;)
Mõistatus läks nagu ikka raamatu omadel, et Maris võttis raamatu kätte ja andis mulle vastused järjest teada, ning oligi roheline käes. Kiusatus oli küll suur juba varem ka minna, aga no kuidagi ei õnnestunud sinna poole seda retke korraldada. Lõpuks sai aga mitu asja ühte surutud ja tehtud koos Kostivere geopeituritega ka väike aardetripp. Lõpu lähedal parkisime autod ära ja ma valisin aardele lähenemiseks täiesti vale suuna :D Natukene oleks teisele poole hoidnud ja poleks pidanud katsetama veel viimase jää vastupidavust jne jne :D Ja no asjaliku kaardi peal näitas mulle ainult ühte väikest tiigikest, mitte tervet vallikraavi :D Nii me siis kõige keerulisemat teed aarde juurde jõudsime. Ja no see aare :) A võiks ikka veel ja veel aktiivsemalt peitmise juures kaasa lüüa :P Aga muidugi kaval on ka harva midagi eriti head teha, sest rahvas ootab ja seda rohkem rõõmu on...mitte mingi massiga virutada asju :D Teemast jälle mööda...super aare, mis ma ikka oskan muud öelda :) Teostus oli 5+ ja mõistatus samuti, hoolimata sellest, et ma ise ei lugenud :) Tänud peitjatele ja ootame uut :)
Tore oli raamatut jälle uuesti lugeda ja ega need vastused nii kähku ka ei tulnud. Agnese ja Gabrieli vanus oli kõige trikikam aga tuli lihtsalt hoolikas olla.
Auto parkisime täpselt õigesse kohta nagu hiljem selgus, kuid siis viis Sussanin meid jõge forsseerima ja mitte üks, vaid lausa kaks korda. :D Oma viga, et mu geps lauanurgale maha jäi.
Koordinaatidel kribis Dix kärmelt aarde järgi ja siis saime vaid ahhetada. Väga vaimukas ja igat pidi peen aare.
Tagasi läksime juba mööda laia rada, nagu ikka geoseiklusele kohane. Eemal kruuksusid kured ning süstamees pani mööda jõge allavoolu. Kohe näha, et kevad on käes. :)
Aitäh mõlemale peitjale!
p1.Leida keegi, kes on selle ära lahendanud ja läheb seda otsima. p2 sõita nende järel kuhugi. p3 auto jätta õigesse kohta (tagantjärele tarkus), minna suure ringiga, forsseerida kogu seltskonnaga kaks korda veekogu, sest alguses on oletatav sihtpunkt ühel ja seejärel teisel pool veekogu. p4. Leida aare, ohhhoo, uurida lahendajate käest tagamaid, et miks siin ja sedasi. p5. suunduda mööda teerada auto poole ja näha kõike seda millepärast just seal ja mis teemaga oma silmadega. p.6 lugeda kodus aardekirjeldust ja muiata. Äge! aitäh!
Aardekirjeldust vaadates mõtlesin algul, et proovin lihtsalt oma peaga asja ära lahendada, õnneks loobusin juba enne kui saadud asjandusi koordinaatideks teisendama hakkasin. Seega sain siis ikkagi kirjandusteosega tutvuda ning sealt vajalikud andmed kätte. Ms täitsa vahva lugemine oli, tunnistan veidi häbenedes, et ega seda kirjatükki ma varem käes hoidnud polnudki. Välitöödel oli mõnus, aardeni sai täitsa inimlikku rada pidi. Vahepeal näitas ka jänes ennast, kuid õnneks krants teda ei näinud - muidu oleks veel pikkkõrva käest kolki saanud :). Kohapealne teostus muidugist superluks... väga mõnusasti teemasse aare, nii koht, teostus kui kõik muu... aitähhid, kummardused, ovatsioonid!
Gabrieli ei näinud, kuid aare kenasti leitud ja logi jäätud! Supper teostus
Lugesin kunagi ammu-ammu loetud raamatu uuesti läbi, et kõik vajalik meelde tuletada. Filmi on ju nii palju vaadatud, et mälu on kujunenudki selle põhjal ja üldse mitte nii nagu see raamatus tegelikult oli. Aare oli väga lahe. Tänud!
Millesest kirjanike aardest alustada kui mitte senimaani kõige rohkem kiidetud punktist. Raamatut pole aga lugenud ning filmigi nägin viimati kui olin alles põngerjas. Põhisüžeed teab antud teosest pea iga eestlane. Detailidesse laskudes panin puusa pealt vaid mõned vastused paika. Pöördusin mõne lähedase niiöelda elupõlise Viimse Reliikvia fänni poole, kes filmi vaadates oskab enne kaadri avanemist peast öelda mis lause tuleb. Pärast küsimustest läbi käimist jäi aga liiga palju lahtiseid otsi, et geokontrolligi proovida. Jõudis kohale, et tegemist on nagu mõne koolitestiga pärast kohustuslikku kirjandust kus filmist suurt kasu pole, sest küsimustik raamatu põhjal. Võtsin endale siis ülesandeks raamatu kallale asuda. Oli juba raamat põhimõtteliselt ees kui siis puht kogemata koperdasin enamustele vastustele otsa ja voilaa oligi tehtud. Kohapeale jalutades valisin vist kõige võsasema tee. Oksad kasvasid alt üles, ülevalt alla (alla jõudnud oksad olid jäätunud veel omakorda maa külge), pluss siis ka horisontaalselt mõlemat pidi. Kohapeal leitu vastas igati ootustele. Kiitus tegijale!
Lahendamisel selgus kurb tõsiasi, et film ja raamat ikka hoopis erinevad asjad. Nii läks lahenduse leidmise aega. Kohapeal läks kiirelt.
Selleks , et teha lugemiskontroll tuleb kõigepealt lugeda ja aru saada. No see lugemisoskus oli selle aarde puhul küll välja lülitunud, tegin uhkusest õhetavana geokontrolli ja punane tuluke vilkus vastu... mida? Siis luges Alex kirjelduse mulle valju ja ilmeka häälega ette ja no oli ikka häbi küll :D. Hakkasime siis viksilt ja viisakalt otsast peale ja näpuga järge ajades. Kui kõik vastused olemas, siis vilgutas ka kontroll rohelist, kuigi kontrolli poleks pidanud tegemagi, nii lootusrikkasse kohta potsatas see täpp lihtsalt.
Täna matkasime kohale ja vaatasime, nuusutasime ja pildistasime kõik üles. No sellist näputööd on ju ainult lust leida. Tänud peitjale ja palun veel!
Käsitöömeistrite aare. Kandideerib kindlasti tiitlile "Parim näputöö 2017"
Siin sai nulli mööda georada mindud. Kohapeal tuli välja et mul tuleb logimise asi enda peale võtta. Logid kirjas pastakad kokku korjatud ja tagasi auto juurde. Tänud peitjale.
Siin oli kodutöö Märdil tehtud.Mina sõidutasin kohale ja Raul logis.Merit oli lihtsalt ilus.Kuna seeneaeg on läbi siis Märt hakkas korjama pastakaid aarde läheduses ja toimetas need geovastlapäevale.Aitäh!
No kuulge ega ma nii kiire lugeja ka ole! Vaevalt sain Digitaalse kindluse ja petu peale Juhtum vaiksel tänaval läbi, kui hakka järgmist tudeerima. Õnneks sain kodus asja aetud,kuid üks vastus tekitas siiski seitse punast geokontrolli, enne kui pihta sain.
Otseteed ei hakkanud valima, läksime ringiga.Nüüd siis looduses sai imestada, et kuidas siin aardeümbruses pastakaid kasvab? Hiljem said kirjapulgad Keila vastlapäeva aardekirstu.
Suured tänud aarde eest.
Päeva lõpetuseks tegime veel pisikese jalutuskäigu. Väga lahe teostus, tänan!
Kiidulaulu alustaks kohe mõistuse osast - sai raamat nagu lipsti veelkord läbi loetud. Siis kaardilt kohavalik - jälle pöial püsti. Lõpp oli aga täpselt minu maitse - ilmatuma ilusti ja viimase peal stiilselt tehtud. Tõsi, peale peitja tuleb tuleb jälle Mikit tänada, aga selleks ta ju kaasa sai võetud.
Mõned kuud veel ja ongi 3 aastat sellest leiust... Ja mina likvideerin oma logivõlgasid...
Meenuvad need tigedad Gerberosed, kes häälekalt oma valdusi kaitsesid kui me õiget rada otsisime. Meenub üllatus kui pilk aardelaeka tuvastas. See aare tasub mäletamist! Meile meeldis :)
Täname!
Tartu teekonna neljas aare pärast rändrahne tutvustavaid kvaliteetseid kiva-aardeid. Marje klassikatundjana lahendas selle mõisatuse puusalt. Ja puusse, pehmesse puusse. Lahendasin siis kaasaegse lähenemisega ja mehise loogikaga üle. Minagi ei saanud küll kõike õigesti vastatud, aga paari küsimust asukohta poolõigeks pidades loogiliselt paika ajades. Kahepeale saime lõpuks ka rohelise tee. Täna see tee meid kohale tõigi. Ilus tee oli. Talvine, lumine, mitte eriti libe.
Meenutasin esmaleidjate ponnistusi pimedas, ei tahaks ise korrata. Valgel ajal ja valge lumega oli vahva ja võimas. Aarde lähedal on hästi lahedad ülikeerdunud männid. Oli veel mitu lahedat asja, s.h. ametlik siltki, mille järgi asukohta ainuõigeks pidada saab.
No ja siis jõudsime lõpuks aardeni. Vautsti-vau! Juba teine AA kandidaat täna, pole paha päev! Igati otsast lõpuni temaatiline, tõeline geomaiuspala. Tuhat tänu A-le ja Eskole meisterdamast ja peitmast! Aardega kõik klaar, nii ka jäi.
Taaskordne lugemine sai diagonaalis ette võetud. Enamvähem oli meeles kust miskit leida võib. Üks vastus oli aga puudu. Kui sellele vastuse kätte sain, siis mõistsin et oleks võinud ka selle diagonaalis teostatud lugemise tegemata jätta. Eks meie teadmised on niigi sellest filmi müstikast sassis ja ega raamat ka palju parem pole. Selle järgi oli Liivi sõja kõige helgem osapool Venemaa ja Ivan IV üks igatsetud valitseja, kes maarahva saatuse oleks pannud särama... Nojah. Lõppu jõudsime hämarduvas õhtus, õige lähenemistee leidmine oli üksjagu peavalu ja külakoedad irvitasid ka meite üle oma lõkerdava haukumisega. Oodatud tuttavate jäljerada kohtasime ka alles konteineri lähedal. On tõesti väga vahva lõppkoht ja konteiner. Ilusa punkti pani päevale. nagu ikka tagasiteel Piia juhtis autot ja mina kohusetundlikult magasin, et temalt täit tähelepanu võtvat juhtimist mitte segada
Kui tänaseks oli valik, et kuhu poole sõita, siis polnud kahtlustki, mis on minu esmaseks valikuks. See raamat on olnud üheks minu lemmikuks ammustel aegadel ning filmi olen näinud lugematu arv kordi. Peitja nimi on kujunenud juba omaette aarete kvaliteedimärgiks. Nii et ootused olid lakke kruvitud. Kohapeal olid korralikud jäljerajad ees. Astusime mööda jälgi ja nautisime peitja poolt pakutavat :) Suur tänu peitjale! Lahe mõistatus ja maru vahva aardeteostus.
Aarde lahendamine käis pooleldi mälu järgi ja pooleldi googeldades. Pärast paari punast andis geokontroll rohelise tule ja mõistatus jäi paremaid aegu ootama. Paremad ajad saabusid siis kui tegime Kirke ja Ragnega Eesti sünnipäeva puhul georetke. Lund oli mõnusalt ja sumpasime aardeni. Laegast ei pidanud kaua otsima ja nimed läksid kirja kõrgustes. Aitäh, tore aare oli.
Ei teagi kohe, kust alustada. Teeme siis ikka alugsest.
Mõistatus tundus kohe peale vaadates mõnus. No muidugi olen ma filmi näinud ja mitte ühe korra, ikka mitmeid kordi. Seega, mis see mõistatus siis ära ei ole. Väike exceli tabel, küsimused, tähed, numbrid kirja, väike valem kah ning ole ainult mees ja pane õiged vastused kirja. Piece of cake!
Vastused kirjas, nüüd geokontroll…. punane. Nüüd hakkasin esimest korda küsimuste üle mõtlema. Tekkisid esimesed kõhklused. Hakkasin küsimuste juurde märkima teisi võimalikke vastuseid. Pidin ka uuesti filmikatkendeid vaatama. Uuesti mitu geokontrolli...ikka punane. Nüüd võttis nõutuks. Loeks äkki uuesti kirjeldust? No aga juhendit loetakse ju tavaliselt alles viimases hädas! Ok, lugesin kirjeldust. Siis käis paar laksu otsaette ja õige pea oli mul uus teos silme ees. Kiirelt said kõik eelmised vastused kloostri keldrisse kukutatud ja aegamööda tekkisid ka uued vastused. Aga oh häda, jälle mitmel küsimusel mitu vastusevarianti. Sellel korral sai geokontrollil hari kohe päris punaseks aetud, no peab ju õige olema! Aga ei! Tutvusin veel kord väärt teosega. Selle peale vähenesid vastusevariandid ja ma olin kõiges päris kindel. Aga geokontroll ei jätnud jonni ja näitas mulle ikka punast. No misasja, kuidas siis nii? Viimases hädas pöördusin geokolleegi poole, et kas tema saab aru, mis mul valesti on. No muidugi, absoluutselt kõige kindlam vastus, milles ma mitte kordagi ei kahelnud, oli vale.
Ja nüüd Vabariigi aastapäeval sättisime endid reliikvia otsingule. Mõnda aega otsisime õiget kohta, kust oleks hea aardeni silgata. Poole tee peal selgus, et oleks olnud ka paremaid kohti alustamiseks. Üsna pea paistsid juba Inga jäädvustatud keerukujud. Uskumatu, kes need puud küll nii pöördesse ajas, suure ihurammuga Siim? Liikusime edasi gepsu noole suunas ja siis…. ei olnud ju ma enne niiväga maastiku raskusastmesse süvenenud. Igatahes vaatepilt võttis kergelt öeldes vanduma ja peremeest kiruma. Oli siis vaja see just sinna panna :D Aga noh, ilma logimata me siis igatahes ära ei lähe. Võtsin ennast kokku ja mõne hetkega seisin nina vastu aaret. Üks käsi avas laeka … ja edasi??? Järgnesid sajatused koos imestushüüetega. Igatahes mõne hetke seisin ma seal nagu mütsita mees (müts kukkus maastik 2.0 juures maha) ja mõtlesin milliseid liigutusi oleks nüüd mõistlik teha ja milliseid mitte. Mingil hetkel saavutasin ma aga õnneks stabiilse asendi ja mu silmad nägid seda kõike. VAU! Nüüd peaks ju logi ka kirja panema, aga kuidas??? Igatahes, hea et tuulevaikne ilm juhtus olema. Logi õnnestus samal maastikul imekombel kirja panna ja kõik sai ka korralikult tagasi pandud. Naasin maastikule 1.0, asetasin mütsi uuesti pähe, vaatasin veel korra väärt meistriteost ja siis märkasin, et ups, unustasin riivi ette panemata. Oehh, uuesti…
Selle pika jutu peale võib kokkuvõtvalt öelda VAU! Väga hea mõistatus, väga lahe teostus, väga 10’sse asukoht. Ja seda kõike vaid nii vähese ajaga!! Häirima jäi ainult aarde paigutus. Sellest tulenevalt minu poolt lisaks veel silt ettevaatus_vajalik.
Me täname!
Vot see on üks vinge aare. Kohe otsast lõpuni. Kui mõistatuse lahendatud sain varastel öötundidel, siis oli lai irvitus näol ja kui kohapeal konteineri avasin, siis oli järjekordne VAU efekt. Päeva parim asi pika puuga. Aplaus peitjale.
Ei noh, kes siis raamatut pole lugenud või filmi näinud? Vastuseid teab ju lasteaialapski. Ainult, et mina see laps polnud! Esimene kord punane ja teine kah veel takkatraavi. Ajan siis selle kraesse, et tegin seda autosõidu ajal. Kodus hakkasin kohendama ja sellest Siimust ma küll seda ei arvanud. Geokontroll andis rohelise ja sinna see jäi kuna polnud halli haisugi teada, millal ma siia tulen. Aga juhus on pime.
Täna oligi pime ja no lihtsalt jahmatav konteiner ja logiraamat. Kõik on täpselt nii kui peab! ... selle peitja puhul... Aa kuda sa nii kiiresti kõik selle valmis said? Sul pidi see aardemõte juba enne valmis olema!
Kunagi firma suvepäevadel oli stiilipidu, mina olin Junkur ja mu töökaaslane (mees) Agnes, valge kleidi ja parukaga, teksti kohandasin ümber mina ja esikoht oli kindlustatud.
Geolatt tõusis, tänud ja kniks!
Väga vahva üllatusi pakkuv aare otsast lõpuni. Küsimustele vastuseid leides oli omajagu üllatusi, kui oled korduvalt ainult filmi näinud. Vastused käes, üllatab omakorda asukoht kaardil. Õues logimist sooritama asudes, tabab Sind jällegi meeldiv üllatusmoment! Kiitus-kiitus peitjale.
Aarde avaldumise järgsel hommikul sõitsime Kristaga Soomaale. Krista luges küsimusi ja vastusevariante ette, nii lõbus oli... Pakkusime üksteise võidu kõige naljakamaid ja võimatumaid vastusevariante, veel lõbusam oli... Järgmisel hommikul mõistatust lahendades ja sellele mõeldes oli kohe eriti lõbus :) Ühesõnaga üks ütlemata tore aare alates lugema hakkamisest kuni lõpuni. Tutid ja lehvid ka! Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
See oli nii vahva mõistatus, et kutsus kohe end lahendama, kui teda märkasin. Olen raamatut lugenud ja filmi umbes lugematu arv kordi näinud, aga ikka polnud piisavalt osav, et asjad kohe roheliseks saada. Küll küllale liiga ei tee, nii et lugesin raamatu kohe rõõmuga üle. Siis jäi veel üks guugeldus puudu ja oligi mõistatus seljatatud. Kaardi järgi tundus aardele ülisobiv koht olevat.
Täna tundus tore teisipäev geopeituse jaoks olema ja kuna kaaslastel oli see samuti lahendatud ning soov oma nimed sisse kanda oli suur, siis kõigepealt me siia tulimegi. Kuna päike loojub tööinimeste jaoks jätkuvalt liiga vara, siis kohale jõudsime pimedas. Imetlesime keerumändi ja Krista kandis oma imelise geopastakaga ja -käekirjaga meie nimed sisse.
Olen Palanguga nõus, et komm ja kiitus on siin enam kui kohased. Aitäh algusest lõpuni nauditava aarde eest!
Kui uus aare avaldus, siis üritasime Jürikatega seda lahendada. Mingid vastused tundusid täitsa sobivat, kuid paljud küsimused jäid vastuseta. Oli selge, et tuleb siiski raamat läbi lugeda.
Eile käisin kahes raamatukogus, ühes seda raamatut polnud ja teine raamatukogu oli üldse kinni. :D Järgmisel hommikul olin kaks minutit enne avamist kohal, õnneks oli neil raamat olemas.
Lugesin raamatu mõne tunniga läbi ja sain kõigile küsimustele ôiged vastused. Geokontrolli sain esimese korraga roheliseks. Peale seda läksin ja viisin raamatu kohe tagasi. Raamatukoguhoidja küsis, et kas ikkagi ei taha lugeda? Kui ma vastasin, et mul juba loetud, siis vaatas mind sellise näoga, nagu ma oleksin talle näkku valetanud. :)
Ôhtul otsustasime aarde ära logida. Maastik kolm natuke hirmutas, et äkki oleks pidanud redeli ka kaasa vedama, kuid kohal selgus, et saab ka ilma hakkama. Logimine jäi minu peale ja mul on selle üle nii hea meel, sest ma sain ise kõik ära näha ja super lahedasse logiraamatusse logida.
Suured, suured tänud tunkile. Mulle meeldis väga mõistatus, mis tänu filmile petab korralikult ära, koht oli nii ôige ja lõpust ei hakka üldse rääkima. Super töö, 5+!!!
Väga lahe teostus. Muidugi panime taas Kristeli tanki. Aitäh peitjale.
Kui kirjeldust nägin tuli see koht esimesena meelde. Ma tean seda mitu aastat juba aga kohal käinud ei ole. Päevavalges oleks vist kirvegagi leitav, pimedas läksin ikka kindla peale. Aitäh!
Aplaus ja lilled, tunk, nagu lubatud. Üks mõistatus, mis võttis nurruma esimesest hetkest alates.
Kõigepealt märkasin viga - no ei saa olla 24. Kirjutasin peitjale, ja teatasin, et kui sa selle vat sinna panid, saad aplausi, aga nii kui väidad, et see on filmiga seotud, lasen auklikuks. Muidugi oli mul eelis - kaks hobi, geopeitus ja mälumäng, täiendavad teineteist kenasti. Paar geopeituse asja on saanud vormistatud mälumänguküsimusteks - Pritsu ja Vine tulevad esimestena ette - nüüd siis olid asjad vastupidi. Jaurasime peale ühte mängu ühe küsijaga, tema ütles, et asjad on nii, mina uurisin välja, ei ole, et on hoopis naa. Ja tahtsin kangesti peale seda kaema minna, et ehk peidaks sinna miskit.
Tunk oli kuss. Pärast ütles, et kartis natuke, et mis ma ütlen. A ma pold kuri üldse. Natuke võttis aega, et koordinaat õigeks ajada - no nii hästi on mõistatus tehtud - siis tuli esimene roheline, mis tegi meele oi kui rõõmsaks. Ja nagu traditsioon ette näeb - mina ajab kontrolli roheliseks, rõõmustab, saab vasta nina selle eest ja kobib rahumeeli magama. Sellist mõistatust ei tormata ummisjalu skoorima, sinna minnakse päevavalges, rahulikult, selge peaga, et saaks asja mõnuga nautida.
Täna lõpuks läksime. Kambaga. Päris päevavalge enam ei olnud, vaidlesime seal, kas on hämarik või videvik ja mida need sõnad tähendavad. Videvik pidi hoopis poni olema, tehti mulle selgeks. Aga kõik muu oli kenasti paigas - sildid ja rajad ja värk ja aare ka loomulikult. No ok, paar meetrit seal vahepeal võinuks natuke teisiti olla, aga nendest sain ka aplausi saatel üle - peris naljakas oli endalgi :)
Stiilne asi otsast lõpuni. Perfektne ütleks, kui neid paari meetrit poleks. Aga nauditav, eesmärki täitev, hariv jne jne jne. Nagu üks hea mõistatus peabki olema. Kiitus!
Hommikul vaatasin uus mõistatus, hea kohvi kõrvale haugata, tundus teine ju nii lihtne. Millegipärast geokontroll näitas punast. Tekkis juba kahtlus, et kas peitja ikka teab täpselt mis mees Siim oli...:) Kohvi joodud, saabus kokkulepitud aeg alustada georetke ja et tee läks sealtkandi kaudu, võtsin autos mõistatuse uuesti ette. Ei hakka ütlema mitut numbrit ma muutsin, aga kui parandused tehtud, tuli ka pihtas-põhjas. Kogu eelnev ajas muigele ja muidugi koht üllatas. Kohapeal oli hea meeskonnatöö- Allan lähenes.., mina tegin logiraamatusse sissekande ja Kaupo asetas kõik tagasi. Lahe mõistatus, eriti meeldis seepärast, et olen filmi oi kui palju kordi vaadanud, aga raamatut mitte kordagi lugenud. Suured tänud, jälle targem.
Mõistatus oli mõnus õhtusisustaja, võttis ikka päris kaua aega... Mulle tundub, et olen kunagi raamatut lugenud, aga päris kindel ma selles ei ole ("Tasuja" sai küll kohustuslikus korras läbi häda kunagi läbi), filmi olen ka vist ainult tükikaupa näinud. Igatahes läks meie kodus suuremat sorti guugeldamiseks. Väga kavalalt tehtud mõistatus, tulemused olid väga vastakad. Lõpuks ei jäänudki muud üle ja tuli kirves appi võtta. Pärast seda läks vaid paar geokontrolli, et roheline tuli saada. Madise edasine tegevus oli kiirreageerimisest väga kaugel, aga kunagi me ikkagi kohale jõudsime. Lähenemistee leidmine keeruline polnud ja ka leid tuli ruttu. Kuulsime veel kellegi hääli ja nägime tulesid, aga kes need olid, ei tea. Aare oli mõnus. Õnneks oli logiraamat tühi, tahtsin ka hirmsasti vähemalt ühe aarde siia seeriasse peita ja nüüd saingi võimaluse. Tagasitee oli palju huvitavam kui tee aarde poole - seiklesime pimedas kümnes eri suunas, autot nähes oli kergendus suur. Lõpuks ei saanudki enam aru, kumb meist see rumal on. Aga lõpp hea, kõik hea! Aitäh aarde eest!
Pean häbiga tunnistama, et ma pole "Viimset reliikvia" aluseks olevat teost kunagi lugenud ja isegi film on täispikkuses nägemata. Põhiparoolid on muidugi rahva ühises teadvuses nii kinnistunud, et üht-teist on ikka kõrva ja silma jäänud. Vähemalt "Tasuja" ja "Kuulsuse narrid" on loetud :)
Nii juhtuski, et mõistatuse lahendus tuli ikka Arvolt, oma pusimisega ma kuigi kaugele ei jõudnud. Sobis väga hästi väikese õhtuse tiiru peamiseks eesmärgiks. Kuigi jäljed olid ees, suutsime need mõnes kohas ära kaotada ja natuke ka võsas ragistada. Aarde juures käis Arvo, aga kõik sealsed leiud said ühekaupa mulle ette näidatud :) Tagasiteel panime jälle alguses kohe vales suunas ja saime veel võsas madistada.
Nüüd kokkuvõtete juurde: mõistatuse ülesehitus on väga magus, ühelt poolt tundub väga lihtne, aga teiselt poolt muudab minusugusele laiskloomale asja pea võimatuks. Vähemalt saab variantide üle muheleda, samas ikka teadmata, mis õige on :) Siis on veel see X komponent, mida ei saa väga kirjeldada - super. Ja no teostus, jälle detailideni stiilipuhas. Väga magus üldkomplekt hämmastavalt lühikese ettevalmistusajaga. Latt on nüüd nii kõrgel, et mina ei julge enam küll selles seerias esmaleiule pretendeerida. Siiralt arutasime, kas tegelikult oli kolmveerand teostust juba enne olemas ja õnnestus see lihtsalt sobivalt ära kohandada :P Uhh, kui hea. Aitäh!
Geotuurile minnes ei olnud meil koordinaati veel välja raalitud.Ingrid lahendas käigu pealt mõistatuse ,ja nii tegime väikese kõrvalepõike oma plaanidesse sisse.
Kohapeal nähtu oli ikka täiesti omaette elamus,kindel AA kandidaat.Rändurmünt jäi järgmisi tervitama.Tänan!
Paar päeva varem sai tehtud plaan Kõrvemaale aardeid otsima minna. Ma polnud jõudnud sellesse aardesse süveneda, sest liiga keeruline tundus. Ingrid aga oli alustanud ning autosõidu ajal suutis lõpuni lahendada. Läksime kohale ja aarde kvaliteet avaldas muljet. Peidukas on ka mõnusas kohas. Just enne netis logimist lahendasin ka ise mõistatuse ära. Raamatuseeria konkurents on väga tugev, annab ikka võistelda.
Facebook.
23:38 Hannes: "Tunk saab lilled ja tordi selle asukoha eest."
23:46 Inga: (Pärast seda kui oli suure vaevaga silmad lahti teinud, et värisevat telefoni vaadata) "Möh?"
Noh, peab siiski tunnistama, et see on esimene tunki aare, mis mulle siiralt meeltmööda on. Eriti meeldis mulle mõistatuse pool, kus vastusevariandid olid väga elegantselt filmist ja raamatust segi pandud, nii et sellele, kes raamatut pole lugenud, võib see küll paras tükk olla. Tegelikult oli üks koht paras tükk mullegi, sest kuigi ma teisi vastuseid teadsin, siis Agnese ja Gabrieli vanusevahest polnud mul küll aimugi. Leidsin isegi raamatus koha, kus räägiti, kui noor on Agnes ja millal sündis Gabriel, aga tont võtaks, kui ma oleks osanud aru saada, mis nende vahe siis ikkagi oli. Nii et 12 punast numbrit seal geokontrollis on nüüd minu omad. Ja selline hulk tekkis seepärast, et ma jätsin selle õige variandi vahepeal kogemata proovimata ja läksin siis uuele ringile.
Kohapeal oli ka mõnus. Eriti tore oli üks keerdus punane puu. Ja loojuva päikese valguses istusin pärast logimist veel tükk aega samblal ning nautisin vaikust ja soojust ja rahu.
Aare oli ka äge. Küll on ikka vaeva nähtud ja uskumatult lühikese ajaga. Ma olen veendunud, et tegelikult oli tunkil juba ammu plaanis üks Bornhöhe peita.
Aga mis üldse polnud äge, oli taimkatte kõrgus. Tänu sellele ei saanud ma seda kõike nautida ühe lihtsa hetkega, vaid teatavate ajavahemike järel. Ja vahemikud tekkisid sellest, et kõigepealt kukkus aardekarbi põhi maha, siis pastakas, siis mina, siis karbikaas peaaegu uuesti, siis võtmed ja lõpuks jälle mina. Noh, nüüd ma ei tea, kui hästi see kõik tagasi sai pandud, kuna abivahend otsustas minust viimasel kriitilisel minutil eemalduda. Võib-olla oli seal mingi nõks, millest ma aru ei saanud, kuid selle tingimuse täitmiseks oleks pidanud taimkatte kõrgus palju madalam olema.
Suurimad tänud aarde eest. Kirjanike seeria latt tõuseb iga aardega järjest kõrgemale. Jumal tänatud, et mina FTFidele ei pretendeeri.
Sattusin täpselt sellel hetkel geopeituse lehele, kui uus aare oli just avaldatud. Mis seal siis ikka, Googel ette ning asusime vastuseid otsima. Lõpuks suutsin isegi terve raamatu välja googeldada peatükkide kaupa ning see sai ühte Wordi dokumenti kokku kleebitud. Ega sellest osade kohtade puhul väga abi ei olnud, näiteks otsisõna Gabriel kasutades. Kooli ajast oli mingi ähmane mälestus ka mõnest asjast ning niimoodi tasa ja targu me lahenduse poole liikusime. Punased geokontrollid muudkui lisandusid, meil aga oli enda meelest üsna loogiline koht.
Mingi hetk lisandus esimene roheline geokontroll ning vaadates sisse loginud kasutajate nimekirja, oli selge, et see oli tõenäoliselt Palang. Logi lisanduses leidis see kinnitust ning ühtlasi andis väikse vihje lõpu kohta. Vaatasime oma numbrid üle ning korrigeerisime ühte neist. Seejärel oli kontroll roheline ning kuna teadsime, et Palang on see inimene, kes saab geokontrolli roheliseks ning läheb seejärel rahumeeli magama, siis oli see meie võimalus reageerida.
Kohe lisandus ka kolmas roheline kontroll (või olime meie kolmandad ning keegi sai rohelise vahetult enne meid?) ning oli selge, et kui tahame minna, siis peab seda kiiresti tegema. Kahetsus tekkis, et kõik riided pessu olin pannud, sest teksade otsimisele kulutasin nii kaua aega, et Liis jõudis juba küsida, mida ma teen nii kaua.
Kohale jõudes oli ümbruses vaikus ning asusin jalutuskäiguks kaarti lugema. Üllatuslikult läks see hästi (mida ei saa öelda tagasi tuleku teekonna kohta) ning olime varsti aarde juures. Arvestades mu pikkust, leidsin, et lähen ise aarde juurde. Vinge asi sinna valmis meisterdatud! FTF logi sai 00:35 kirja ning ootasime natukene aega järgmisi. Tundus, et sinna samasse lähedale mingid inimesed tulid, aga aardeni nad ei tulnud ning teel ei kohanud ka kedagi. Olid need Ivo Schenkenbergi röövlisalga liikmete vaimud või käis seal tõesti keegi, jääb saladuseks.
Aitäh hea teostusega aarde eest ning kokkuleppel peidab järgmise aarde Liis.