Mõisapreili vallatus

Jalutasin veidi pargis ja möödaminnes logisin aarde. Aitäh!

 1 

Uus logi.

 1 

Sain objektil kõvasti pead murda et kuhu siis nüüd Nuffi on kavala peiduka leidnud. Poleerimine kestis terve igaviku, oli õnneks õhtune aeg ja muguliiklus olematu, sain segamatult kõik võimalikud ja võimatud kohad mitu korda üle kontrollida. Lõpuks ikkagi leitud aardest oli nii hea meel et hellasin kohe peitjale ja küsisin luba logiraamatu vahetuseks. Oli see juba silmini täis ja vajas hädasti uuendust. Luba saadud puhusime veel natuke geojuttu ja andsin lubaduse Paide linna geopetuma minna. Suured tänud Nuffile järjekordse laheda aarde eest! Väga äge!

Siin ma olen korra käinud, aga maru kiireks läks ja vaatasin vaid objekti üle. Niipalju sain aru, et ruttu ei lähe siin midagi. Kusjuures täna siiapoole sõites räägin veel Katrinile, et Nuffi puhul kipuvad aarded olema vat seesugused ja peidab tavaliselt vat niimoodi. Vat seesugune ja vat niimoodi peidetud ta oligi, aga eks sa leia üles. Ikka jupi aega poleerisime ja istusime siis paile koolilapsele kohaselt vagusi ning süvenenult, aga tolku ei miskit. Aitas tõepoolest süsteemne lähenemine ülesandele ja niimoodi ta millalgi mulle näppu jäigi. Tänud peitjale järjekordselt toredasse kohta kutsumast ja seda trikikat aaret peitmast.

Läks ikka aega, kuid kätte saime. Tänud peitjale!

Seekord kolmas kord ja sai lõpuks logi kirja. Vägagi kaval peidik. Tänud

Leitud,päris kiiresti tuli see leid.

 1 

See mõisapreili vallatles ikka kõvasti. Esimene katse laupäeval ei viinud sihile. Ainult ühe uitava vasika peremehe saatsin vasikale järgi. Kuna pühapäevane vihm rikkus mu geoplaanid ära, siis tulin siia tagasi katuse alla nukrutsema. Kahe päeva peale kokku läks ~1,5h kui mitte enam, aga ilma leiuta ma sealt koju ei sõitnud. Aitäh!

Selle aarde otsimist olen aasta aega edasi lükanud, ehkki mööda on siit sõidetud küll ja veel. Mõtlesin ikka, et siin läheb kaua aega. Täna siis võtsin südame rindu ja tulin uudistama. Lugesin logisid, süütasin telefonis taskulambi ja sumpasin läbi sulava lume objektile. Esimene tiir, teine tiir, kolmas tiir ja… miski nihkus pisut. Hea peidikuidee, aitäh! Istuma ei haknud, kuna pingid olid üsna märjad ja ma ei usu, et sellest ka aidanud oleks. Vesi ka väga ei paistnud kella 18 paiku.

Lapsed mängisid väljas ja vahepeal juba lootsin, et mõni laps tuleb ütlema, aga ei keskit! Varsti leidsin ka ise. Tänan!

Leitud. Geps juksis aga rotundis istudes sai kõik selgeks. Aitäh

 1 

Olles varemgi Nuffi vimpkadega kokku puutunud, siis level 4 võttis juba mõttes ohkama. Õnneks tuli leid suhteliselt kiirelt ja vee vaatamine rahustas eriti.

Teine kord objektil, lisa silmapaaridega ja väikse telefonivihjega viis sihile. Võtsime kirjeldust liiga tõsiselt.

Tänased asjatoimetused tõid siiakanti ja nii tulime vaatama, mis vallatusi see mõisapreili siin teeb. Kuna raskusaste oli päris korralik, siis tulime kohe nelja silmapaariga - lapseke kaasa ja mugust isa ka. Kui meie püüdsime ikka alustuseks rahulikult ringi vaadata, siis isa oli kohe nii hasartis, et tahtis teha just kõike seda, mida koolis ju teha ei tohi - no on ulakas. Manitsesime teda pisut ja siis poleerisime viisakalt selle objekti üle. Järjepidevus viis sihile - aare leitud ja logitud. Tänud peitjale - väga kavalalt peidetud!

Vallatu see mõisapreili siin.

Leitud. Aitäh!

Aega läks siin omajagu. Juhistekstid kõik läbi loetud ja vastavalt käitutud, vahtisin ja katsusin, aga ei leidnud ja hakkasin tüdima. Ilm ka niruvõitu. Kaalusin siis kas seekord loobuda või tütrelt vihjet küsida, valisin vihje. Saadud vihje järgi hakkasin uuesti juba tehtud kontrolle üle näppima ja nüüd see aardepeidik avaldus ja sain logi kirja. Aitäh peitjale!

 1 

Oh, veebruar, veebruar... Täna oli kuidagi külmem ilm ja see istumine ja keskendumine polnud väga meeldiv. Veetsime seal mitte vähem kui pooltundi - 20 sekundi istumist, 2 minutit hüppamist ja jõe juurde jooksmist. Üks ebakõla on päris hästi nähtav, aga see ei puutunud asjasse ja vist seotud remondiga, millest käis jutt kommentaaridest. Aga kuna me seda ei teadnud tol hetkel, siis uurisime seda väga põhjalikult ja kaua.

Kui pooltundi oli möödas, siis ma otsustasin lõpetada otsinguid. Mees juba astus välja, ja mina, ühe jalaga juba teel autosse, proovisin käega ühe asja, mis tundus mulle kahtlaseks, aga mida me katsusime mitmekordselt enne. Ja hopsti - käes! Ma räägingi - veebruaris kunagi ei tea, kas asi ei liigu, sest ta ei peagi, või ei liigu, sest külmus ära. Peidukoht on super ja konteiner on ka väga hea - sees oli kuiv. Aitäh peitjale - tänane mõisapreili oli eriti kihvt!

Tänud peitjale!
Ei olnud täna atraktiivne ilm seal jõe nautimiseks ja lasin hoopis näppudel käia. Noh pigem isegi lihtsam kui Burro aare :)

 1 

Jajah, mida keegi just vallatuseks nimetab ;o) Eks mõisapreilidele lubatakse rohkem ka ilmselt. Üldiselt kui nuffi nimetab oma mikro peidukoha raskusastmeks 4.0, siis see on juba iseenesest küllaltki kõnekas fakt. Valmistusin umbes tunniseks poleerimiseks, aga pääsesin poolega. Rohkem lihtsalt polnud tarvis, et kõik valed kohad üle vaadata ja ära näppida :o) Viimasena siis see kõige vallatum, nagu ikka. Aitäh, soovitame!

Väike abi kulus ära kärsitule. Tänud

Vähemalt oli hea vilu koht kus chillida, tänud

Leitud tänan

Minu jaoks oli siin teine kord otsida. Esimesel korral ei saanud päris häirimatult otsida ja nii ta leidmata jäi. Sel korral saabusime pimedas, aga lootsin, et üks värske silmapaar on suureks abiks :) Eks kindlasti oligi, aga pärast pikemat otsimist polnud siiski nägijateks saanud. Läksime vahepeal autosse soojenema, olles juba peaaegu loobujad, kuid otsustasime veel korra õnne proovida... ja siis tuli aare välja sealt kust vähemalt kahel korral olin juba üle käinud. Ju siis ei olnud nendel kordadel piisavalt otsekohene. Hea meel, et üles sai leitud. Aitäh, igati vallatu teostus!

Päeva lõpuks jõudsime siia ja olude sunnil ei olnud väga võimalik lihtsalt istuda ja vaadelda.. no pimedas lihtsalt ei näe mitte muffigi. Eks siis tuli nihelemise ja sahmerdamisega tegeleda. Peale kolmandat ringi oli igasugune otsimise isu üle läinud ja vee äärde rahunema ka enam minna ei saanud, kuna ka see oli pimedusse ära kadunud. Olime juba autosse istunud, kui siiski saime tagasi objektile suundumise sähvatuse.

Ja siis järjekordsel vallatlemisel avaldas aare end mitu korda kahtlustatud kohast.. tore.

Tänan peitmast.

 1 

Kuigi kooli sain ühe korraga läbi, siis siia pidin teist korda tagasi tulema. Täitsa kooli tunne tuli peale:istu ilusti, keskendu, vaata, jne. Siis saad teada kui loll sa ikka oled. Ja lõpuks kui tüdimus peale tuleb ja näpud sügelevad, saadki teada milleks kool on.

olime ise väiksevennaga seiklusrajal kui vanemad aarde leidsid, kuid kui nende juurde läksime lasksid nad meil ka otsida niikaua kuni ise ka selle ledisime. väga lahe teostus.

 1 

Istusime vaikselt ja vaguralt koolipingis ja teritasime pilku. Tegime väiksemaid jalutuskäike voolava vee äärde. Lapsed küsisid tunnist välja seiklusrajale kõõluma, sinna nad jäidki. Me istusime edasi. Vaguralt. Vaikselt. Keskendunult. Ei kügelenud-nügelenud, kuigi hiljem selgus, et natuke ikka oleks pidanud. Silma ei hakanud midagi, aga peitjalt abi küsides saime aru, et tuleb lisaks vaatamisele katsuda ka. Imepärane peidukas! Sellised mikrokad on just meie maitse järgi! Aitäh, nuffi!

5 inimest ja 1h otsimist. Olime loobumas kui üks meist avastas. Kurb oleks ilma leiuta olnud lahkuda.

Oli alles pilgu teritamine! Näppimine viis sihile, aare logitud. Lõpuks vallatlesime veel sealsel seiklusrajal. Aitäh peitjale! :)

 1 

Esimene otsimisring ei toonud tulemust, teine ka mitte, kolmandaga hakkas nagu midagi lahenema ... Tänud, väga kaval värk.

 1 

Esimesel katsel ei leidnud, aga ei andnud rahu ja tagasiteel Pärnusse tulime uuesti otsima. Saime aarde omanikult ka väikse vihje. Kaval värk:) Nüùd saab rahulikult koju minna:)

Koolis käidud.

 1 

Paari viimase päevaga oleme juba üsna mitu Nuffi aaret ilusti leidnud ja mõtlesime siis siitki läbi astuda. Pühapäev tundus ka ideaalne päev kooli juures toimetamiseks. Tegime ühe ringi, siis teise ja ka kolmandagi, katsusime ja uurisime. Midagi kahtlast ei näinud ega tundnud. Saime aru, et see rapsimine kuhugi ei vii ja otsustasime istet võtta ja vaadelda. Istudes oli ka hea varasemad logid üle vaadata. Ja peale seda tegi SalmeS vaid ühe käeliigutuse ja tänu minu õigele istekoha valikule oli mul aare nähtud. Väga kavalasti peidus ja millegipärast olime just sellise peitmisviisi kohe alguses välistanud. Nüüd aga saime õppetunni, et Nuffil on alati midagi uut varuks. Täname väga!

Mis kehvasti, see uuesti ja kasvõi mitmendat korda. Võrreldes esimese ja eriti teise (kui oli kõvasti lammutust tehtud:() korraga oli seekordne visiit kohe positiivsete üllatustega. Lehtla kenasti korras (tänud ka peitjale :)) ja lisaks olid sinna ka lisaatraktsioonid toodud. Väga lahe! Aarde leidmiseks oli ikka veidi ka meil peitja abi vaja, kuigi tagantjärgi mõeldes oleks võinud selle ikka ise ka leida. Aga seekord siis sedasi. Aitäh toredasse ja ilusasse kohta juhatamast!

Mõtlesime, et siin läheb aega, aga läks ruttu. Ahvipoisil terav nägemine ja ära ta tõi. Tänud kohta tutvustamast. Pole siin käinud. Mõisad väga meeldivad, ilus koht. ????????

 1 

Lõpuks ometi õnnestus! Anni leid ja julgustavad sõnad ning et värske silmapaar oli kaasas, andsid mulle lootust, et asi polegi nii lootusetu. Ma tegin ju ringi peale ja katsusin kõike eelmistel kordadel aga noh ikka :D Kaval värk! (486) Aitäh!

Olin valmis pikemaks peatuseks, aga läks hoopis nii, et Sander läks ja võttis lihtsalt aarde välja. Mõnikord harva ikka veab ka. Aitäh!

 1 

Ühel päeval veel näkkab!

Leitud-logitud, täname peitjat!

See mõisapreili krutski sai valitud päeva esimeseks aardeks. Kuna ajaga oli kitsas, siis oli hea meel, et väga pikaks otsing ei kujunenud. Vahva asi! Tänud!

8486.

Ilus koht - aitäh kutsumast!

Marilyn leidis õige asja üllatavalt ruttu. Suur aitäh! Väga lahe teostus. :)

Teel Viljandi poole põikasime ka siit läbi, olles juba tuttav peitja kavalustega ,ei läinudki kaua ,kui aare end ilmutas Tänud

Leitud!

 1 

Mul on tugev tunne, et ma olen siin korra käinud. See põrandamuster tuli kuidagi tuttav ette.

Aga ilmselt tol korral ma ei teinud: • ei roninud, ei lõhkunud, ei jooksnud. Küll aga ilmselt ma lärmasin.

Sel korral ma esmalt: • istusin ilusasti pingil, vaatasin pingsalt silmadega, keskendusin vaikselt.

Siis ajas hirmsasti nihverdama, tegin ringi, vaatasin mõnusalt voolavat vett, see rahustas mind tõesti. Sain ka nägijaks ja päevikusse kanti tubli soorituse eest nimi sisse.

 1 

Peiduka raskusaste segas kõige rohkem, mõtlesime üle. Nagu kirjelduses kirjas, istu ja vaata, nii tegimegi ja kui õgesse kohta silmad keerata, tuleb aare ka välja. Veerand tundi siiski läks.

Leitud, logitud. Tänud peitjale

Mõnus nuputamine. Aitäh peitjale.

 1 

Vaata Ahto, töömeest ei käinud, käis hoopis väike naine! Kõigepealt jahmatas aga siis võttis akutrelli ja lasi paar väljaulatuvat kruvi sisse ja siis lasi kruve igalepoole kuhu vaid oskas ja oma tasemega. No nüüd ei logise seal küll enam tükk aega midagi. Kõrvale kerkib seikluspark, seal oli küll meesterahvas, see aga ei näinudki kui ma ümber paviljoni silkasin ja ma ei tea, kas ta tõesti ei kuulnud kui ma akutrelliga suristasin.

Koroona on läbi ja kool on läbi ja enam ei pea vaikselt istuma - võite nihverdada ka, head otsimist!

Kaval peidukas jäi kiirelt silma. Logiraamat vajaks varsti väljavahetamist, päris nutsakas teine juba.

 1 

Väga kena mõisahoone. Uudistasime mõisa iga nurga pealt ja läksime siis ka preili aaret otsima. Kuna päev oli SPA rajal veedetud, siis siin ei olnud plaanis kaua viibida ja plaan oli aare kiirelt leida. No aga kes see ikka Nuffi aaret esimesest vaadatud kohast leiab. Õnneks läks siiski kiirelt ja nimed said kirja. Aitäh kutsumast!

Täna sai siia teistkordselt tulla ja proovida see aare leida. Päris lagunenud oli see asi seal. Aarde leidmist see veel kergemaks ei teinud. Veerand tundi sai seal ringi ukerdatud enne kui küüned taha sai. Tänud peitjale

Ma teadsin väga hästi mis täna Järvamaal toimub, selle tarbeks sai peatus tehtud ja telefoni vaadatud. Süda rahul läksime Anne kavalat aaret otsima, mida eelmine kord leida ei õnnestunud. Võrreldes varasema ajaga on objekt ikka õige väsinud ilmega, pinkidel jalad all viltu, lauad siinseal lahti, kurb. Aga siiski aare ennast kergelt kätte ei andnud, istusin lausa kaks korda ja vaatlesin vaikselt. Vahepeal kargasin püsti ja tegin seda mis tunnis lubatud pole. Ja siis kui juba tahtsin ära minna Raul selle kavalusel sabast kinni haaras. Logiraamat oli selline väsinud ja kannatada saanud, kuidagi ei tahtnud konteinerisse tagasi mahtuda. Suured tänud Annele väga kavala aarde eest.

Lõpuks külmast kangete sõrmedega hakkasin vallatleda. Oih, sain ka punkti kirja.

Mis viga otsida, kui kool kinni, sillad õitsevad ja kõik vaikne. Vaatasime ikka ilusti ja hulk aega, aga miskit ei näinud. Siis hakkasime vallatusi tegema ja käes see aare oligi. Noh, tundub et ka teised on siin vallatlenud aga mõned vähe valesti ja varsti tuleb töömees kutsuda, kes kõik vallatused kinni paneb. Tänud peitjale vallatlemast!

No abiga sai leitud

No oli see vast vallatus. Õnneks tegi toru jälle oma triki ja leidis meile aarde nagu Mõisapreili tarkuse juures. Kena mõis veel pealekauba. Aitäh!

Vot on sellel mõisapreilil ikka vallatused. Ümbruskond oli mõnusalt vaikne ja sai rahulikult tegutseda. Kui veel kõik õppeasutused ja meelelahutusasutused avatud olid käisime Leannega 680 lähistel sanatoorseid protseduure nautimas. Ühtlasi sai seal ka ühe analoogse vallatusega kokku puututud ;). Mitte et nüüd siin ka liiga kiiresti oleks läinud. Väga kaval värk. Tänud peitjale

 1 

Lõpuks ometi!! happydance See mõisapreili on minu närvid krussi ajanud. Jõuab igale poole ja minu mõistus tema vallatustele, kavalustele ja millele veel järgi ei jõua. Olen siin käinud kolm korda kindlasti, kui mitte rohkem. Vaadanud ebakõlasid, uurinud ja jälginud, jalutanud ja uuesti uurinud. Seekord võtsin isa kaasa, äkki märkab ebakõla seal, kus minu mõistus otsa saab. No kohale jõudes hakkasin rääkima, et see võib olla peitunud ükskõik kuhu, kasvõi siia ja esimene koht, mida näitasin oligi õige. Ei läinud minutitki.

Praegu on hea vaadelda,pole mugusid.Aitäh!

Tänan aarde eest!

Tänud.

Aitäh peitjale!

 1 

Teel sündmusaardele mõtlesin, et käin mõned teele väga lähedal olevad aarded kah läbi. See siin oli esimene. Läksin esialgu mõisa jõepoolsest küljest ning alates treppidest oli lumi põlvini (st lükkamata). Ei tahtnud hakata esimese asjana jalgu märjaks tegema, lonkisin siis parklasse tagasi ning vahetasin tossud kummikute vastu. Vahepeal oli tekkinud sinnasamasse kellegi punane Subaru... Lehtlas ees paistis olema kolmene seltskond, kes siis kõik 'kahtlaselt' käitusid, no kuidagi ebaterve huviga igat detaili uurisid :D Eks edasi siis otsisime koos. Peidik jäi kiirelt silma ning kuna meil kõigil oli sihtkoht sama siis pakuti, et võta sappa.. Nii tulidki ka need päeva teised aarded kambakesi otsides.

Ilm oli päikseline, aga see-eest hirmvinge tuulega. Õnneks saime vallatusele üsna kiiresti küüned taha. Aitäh!

 2 

4.0 on täiesti õigustatud. Tükk aega poleerisin valesti, siis publik mõnevõrra halastas ja kuivõrd varasemalt polnud olukord taastunud niimoodi nagu võiks, siis sai ka logiraamat leitud. Jällegi olin täiesti sõnatu (koht oli superilus, aga teostus ja vimpka veel enam), mõtlesin, et kui vanajumal nutikust jagas, siis selles järjekorras seisis Anne küll vist 80+ korda. Edu ja kannatust järgmistele otsijatele. Võtke aega, tulemus on seda väärt.

Käisime korduvkülastusel. Hakkas jube külm ja taskulamp sai tühjaks. Soojemal ja ehk ka valgemal ajal tagasi :)

 1 

Mõis oli väga armas. Aaret peitev objekt kahjuks vahepeal kahjustada saanud ning neid anomaaliaid, mis silma jäävad, oli hulgem. Kahtlustasin korra, et aarde pesa on minema tassitud, aga selgus, et eksisin hoopis koha valikul. Paraku aitas mind õigele teele väike vestlus peitjaga. Väga tore koht ja tore peidukas.

Väga äge oli ka see, et kohalik koolipere oli mahalangenud lehti kasutanud väga loominguliselt. Nendest oli koolimaja ette ning parki moodustatud terve hulk labürinte. Vallatlemiseks võimalused missugused. Aitäh!

mõned labürindid

Vaatlesin lausa 45 minutit!

Eks ta üks vaev oli, aga nullis lootusetu näoga istumine lõpuks aitas. Kuigi istutud sai seal nüüd küll mitmes- setmes kohas. Leitud. Aitäh. Väga ei vandaalitsenud, ühe põhjalaua panime tagasi oma kohale. Keegi oli lille laiaks astunud - vaadake kuhu astute - haljastusest kahju.

Mõis oli väga ilus. Emma kartis millegipärast treppi, muidu oleks ilusa pildi saanud - mõisapreili treppidel turnimas. ;)

Tiirutasin ja vaatasin geo-objekti ühtpidi ja teistpidi. Midagi kahtlast silma ei jäänud. Vähendasin oma otsimisperimeeteri nulli ja peaaegu kohe leidsin ka aarde. Kavalalt peidetud - vägagi nuffilik!

Natuke silmatööd ja jalutamist ümber objekti. Üks detail nagu ei klappinud üldpildiga ja seale see konteiner peidus oligi. Tänud peitjale

Tulime meiegi kena mõisakooli ning mõisaparki kaema. Kenasti korras kõik ja silm kohe puhkab. Objektile jõudes tegime hoolikalt silmadega tööd nagu palutud. Ei midagi. Vahetasime istekohti ja tegime tööd edasi, ikka ei midagi. Siis oli närv must ja läksime jalutama ning ennäe, see aitaski. Nii jäigi üks pisuke detail silma, mis viis meid tulemusliku leiuni. Aitäh siia kutsumast!

 1 

Siin aarde juures Kristel juba oli valmis ennast pingi peale mugavamalt sisse seadma aga ei jõudnud õite mahagi istuda, kui poistel juba nimed kirjas. Tore värk. Tänud peitjale.

 1 

Eks see jäi ka koduteele. Kuna aeg oli hiline, siis ilma varemleidjata poleks küll enam ühtegi Nuffi nusserdist ;) ette võtnud. Aga oli aardekompass kaasas. Eks plaan oli muidugi ise leida ja nii siis hüppasin kohe objektile. Raskusaste ja muud parameetrid kuklas tuli Anne suust üsna varsti, et olen õigel teel. Aga mõne aja pärast: "Ei olnudki seal?". Novot, ma pidasin peidikut vandaslide kätetööks ja igaks juhuks ei kangutanud rohkem. Teised sarnased detailid loksusid samamoodi päris kõvasti - tundub, et mitmed jõulised vihjega otsijad üle käinud. Tõenäoliselt vajaks ses suhtes terve objekt väikest hooldust ja peidik remonti. Muidu äge mõte, aitäh :)!

Mugusi ei näinud, mõisapreilnat ei näinud, kaunist koolimaja ja ilusat parki nägime. Aarde leid ei tulnud küll kergesti, kuid olemas ta oli. Kuid arvatavasti varsti võib kogu see kupatus restaureerimisele minna, kuna ajahammas on "peiduka kindlust" juba mehiselt purenud. Siinkohal mõtlen seda suuremat objekti, mitte pisikest peidukat. Igatahes tänud parki tutvustamast.

 1 

Leitud:) Väga äge lahendus.

 2 

Käisin näitasin naabritele lahedat aardelahendust. Kõigile meeldis. Keegi on aarde kõrvale puude vahele tõmmanud slackline'i lindi, ma siis harjutasin tasakaalu, niikaua kuni teised otsisid. Andrek leidis peiduka.

No sellise ilusa ilmaga ei saanud kuidagi tühjade kätega (aarete osas) kodu poole suunduda. Vaikne vaatlus oli tõesti otstarbekas :) logi rull ilmutab väsimuse märke. Tänud peitjale!

Leitud kiirlaskumise käigus

Vägaaa kaval ;)

Vaatasime ja silitasime kõike kohad ära, aga midagi silma ei hakanud. Istusime maha ja mõtlesime, et kuhu siin oleks veel võimalik peita midagi. Olime juba käega löömas ja lahkumas, kui silma hakkas üks ebakõla, mis andis meile ka aarde leiu.

Tegin nii nagu kästud. Ei aidanud. Tegin veel ühe korra. Ikka ei midagi. Juba kartsin hullemat, et ma pean hakkama neid ükshaaval läbi katsuma. Aga siis vedas mind ikka sinna, kus ma korra mingit ebakõla tunnetasin. Oli ikka seal peidus jah.

Ilus kohake ka kena mõis. Olen siin varemgi peatunud. Nüüd on ka aare otsimiseks. Ega kohe leid ei tulnud, kuid sai siiski ülesleitud. Tänan.

Üllatavalt kiiresti sai leitud. Tänud peitjale!

Leitud

Mõisapreili oli vallatu. Poleerisime kolmekesi objekti, tegime tähelepanekuid, lõpuks istusime ja kõik voolas, hakkasime otsast peale. Lõpuks küsisime omanikult esimese vihje. Siis läks juba kähkukas, sest teadsime kus on, aga ei olnud julgust väga näppida. Täname ilusa koha näitamise eest!

Taaskord üks kaval asjandus! Ilus koht ja ilus ilm, kõik väga hea. Täname!

 1 

Veel üks nuffilandi meistriteos mida ka korra juba aasta tagasi otsimas olin käinud. Siis aga oli Anne käekiri mulle alles täitsa võõras ja traditsioonilisi meetoteid kasutades polnud leidu vormistada lootustki. Nüüd siis aastaga ja eriti viimasel ajal kogemust juurde kogudes julgesin uuele katsele tulla. Uinuvad poisijussid koos naisega jäid parklasse ootele. Andsin veel mõista, et siin võib mul kaua minna. Helistagu kui viimane häda käes on. Vapral sammul täis enesekindlust olin taas kohas kus viimati külastades olin veetnud seal oma kolmveerand tundi. Veel oli värskelt meelest kuskohast otsida pole mõtet. Seekord suunasin oma energia anomaalia otsimisele. Võib öelda et suht esimesest kohast tuli ka leid. Njah , siinkohal tahaks ka natuke kiruda, see ju puhas vandalism mis korda saadetud ja millele teisi õhutatakse. Aga samas hea meel et leitud ta sai. Nüüd veel jäänud ainult üks Anne pärl mis taaskülastamist ootab Roosna-Allikul... ja siis veel terve ports mis ootavad esmakülastust, oeh... Lahedad aardevalvurid siin ka paika pandud! Eelmine suvi olid nad küll tsipa kaugemal aga seekord hoidis, praktiliselt külje all, üks neist koguaeg mul silma peal.

Tänud.

Suunaga kodu poole tegime siin väikse peatuse. Allan leidis, mina olin lihtsalt tark ja ilus. Tutvusime kohaga ja liikusime edasi. Tänan!

Järjekordne tore nuputamisaare :)

Tänud!

Alguses tekkis meil kaaslasega segadus, sest tema rääkis vallatusest ja mina kavalusest. Lõpuks saime ikka kokkuleppele, et las see mõisapreili siis vallatleb seekord. Kuumal suvepäeval ahvatles lisaks oodatavale otsimõnule veel enam teadmine, et see aare asub mõisapargis. Nii saimegi kohale jõudes ja peitva objekti kaitsvalt jaheda varju alla sisenedes mõnust ohata. Voolamisega oli asi küll natuke nadivõitu, poleks uskunud, et Pärnu jõgi siin nii äbarik välja näeb. Nihelesime siis ilma voolamiseta. Kuuleka õpilasena tegin alguses kõik nii, nagu kästud, aga no kui see edu ei toonud, tuli ikka näpukesed ka käiku lasta. Väga jõuliselt muidugi mitte, sest nii ju ei lubatud, aga edu see lähenemine tõi, seekord mulle esimesena. Kavalad vallatused tõepoolest. Koht on ka ilus ja mõisakooli oleks hea meelega seestpooltki kaenud, sest mulle need väga meeldivad. Aitäh järjekordse mõnusa ajaviite eest!

Pool kogemata õnnestus peidukas avastada. Ega see lihtne polnud. Tänud juhatamast.

Aljoša juurest sõitsime ratastega edasi Mõisapreili vallatust otsima. Väga kena koht! Oli tore jälle uue kohaga tutvuda ning sellest midagi teada saada. Kuna üks reetev detail jäi Tanelile silma, oli ka aare üsna varsti käes. Väga hea peidukas jälle :) Aitäh peitjale.

 1 

Neljapäeval läksin jõusaali, astusin jooksulindi peale ja hakkas pihta. Anne kutsus Paide kanti ja mainis, et ka Sirja on huvitatud tulemast ja tal ka ratas pakkuda. Ja pärast nelja kilomeetrit lindil oli plaan komplekteeritud. Hommikul pool kümme saime Türil kokku, Anne andis Sirjale ratta üle ja läks ise omi asju ajama. Kuna peitja seda aaret hoolega kiitis (nagu ka kõiki teisi :P Ja põhjusega :D), siis võtsime selle teekonna ette. Kohati sai sõita rattateel, kohati tee ääres. Ausalt öeldes oli tegemist paraja nostalgialaksuga, sest mõned aastad tagasi oli hommikul esimese rongiga kuhugi teise Eesti otsa sõita täiesti tavapärane nähtus. Koha peal imetlesime mõisa ja suundusime nulli. Leid tuli siiski üsna kähku, sest oli üks reetev detail, mis pärast peitjale kaebuse üleandmist saab kindlasti parandatud. Aitääh! :)

Leitud.

Leitud. Annelik peidukas :)

Otsisin tükk aega aga aaret ei leidnud. Eks peab tagasi tulema koos mõne tähelepanelikuma silmapaariga.

Endalegi üllatuseks läks siin ainult paar minutit. Tore teostus. Tänud peitjale!

Leidsime.
Tänud!

Ootamatu ja ilus koht. Vaatasime ikka igaks juhuks tavakohad alustuseks üle. Aga üsna pea tabasin ära, mis on pildil valesti ja nojah sellevõrra sai siis koha ilu taas rohkem nautida.

Nagu kästud: ei roninud, ei lõhkunud, ei lärmanud ega jooksnud. Istusin hoopis ilusasti pingil, vaatasin pingsalt silmadega ja keskendusin vaikselt. Aga midagi ei juhtunud - aare ei avaldanud end kuidagi ja ikkagi ajas nihelema. Tegin seepeale ühe ringi, vaatasin vett aga rahu ikkagi ei saabunud. Ka aare ei avaldanud ennast. Seepeale hakkasin vaikselt ikkagi ringi vaatama ja aare oligi leitud :)
Tänan peitjat aarde eest ja kauni paiga tutvustamise eest! Kui siin eelmisel korral käisin (vahetult enne kooliaasta algust), oli siin väga lummav. Täna lihtsalt lumine rahu.

Margus sai üsna ruttu jälile, aitäh!

Läks ikka aega, aga asja sai :) Tänud peitjale!

Leitud. Täname

 1 

Silmad olid veidi hägused. Vaatasin pingsalt kõik üle ja ei midagi. Siis näppisin kõik üle ja ei midagi. Lõpuks loobumise mõtteid mõlgutades miski ikkagi riivas silma ja siis tuli juba jõud appi võtta - aga asja sai. Sellised teostused on alati lahedad, mis nõuavad ka otsijalt rohkem panust, kui niisama pühapäeval kohvitass näpus möödaminnes logimine.

 1 

Kui kaugusest toimus esmanägemine mind ees ootava objektiga, siis hirmutati mind küll ära. Eriti veel see, et aarde peidukoha raskuseks on 4.0 ja ma olin just 1.5 peale kulutanud üle poole tunni. Pistsin telefoni taskusse ja võtsin ette süstemaatilise otsimismeetodi. Ei tea millest kõigest mu sõrmed läbi käisid aga süvapuhastus sai minu poolt sooritatud. Kuna siht mida kõike ma pean läbi tegema oli silme ees, siis lõpuks pidi ka konteiner tulema. Õnneks nii ka juhtus. Kui kõige lõpuks oleks mul olnud tühjad pihud, siis oleks mul olnud võrdväärselt ka otsas mõistus. Peidukas oli väga hea, asukoht kena ja mõis uhke. Aitäh!

Saime vihma eest varju ning puhkasime jalga. Ühtlasi lasime silmadel käija, hiljem lasime ka näpud käiku. Kahtlustasin midagi sellist, aga ei...lahe teostus siiski.

 2 

Millal enne on õpetajad nii teinud kui kästakse, ikka on omad mõtted peas. Aga no istusin ikka tibake pingil kah, vihmavarju varjus, sest vihma ju sadas. Silmad käisid vilks ja volks paremale ja vasakule kuni logi kirjas. No on sellel preilil ikka maniküürikomplektid. Tänud!

 1 

Uhke Mõisakooli tutvustus ajas uudishimu nii lakke, et hirmus ise oleks seda maja ka seest näha. Eks see oleks olnud kooliajal käimise eelis. Vaheajal välkude-paukude saatel tulemise eelis oli aga mõisapreili vallatuse tagajärgede rahulik jälgimine ja küllalt kiire tuvastamine. Nutikas tegu, aitäh! Küll me ükskord kooli ka tagasi tuleme!

 1 

Olime teel Augustiunetusele. Aega veel oli, und ei olnud. Oli hoopis kange kihk ka üks vallatus teha. No ja kuna koolini veel aega ja õpetajad üleüldse ei armasta viisakalt toolil istuda (kui üldse, siis istun tavaliselt laua peal), siis olime need kärsitud ja hakkasime kohe peale. Ei teagi, kas silmitsemine oleks aidanud, leid tuli päris kiirelt. Tänud!

Sai istutud ja ka paar tiiru tehtud ,kuid jäi ilmselgelt väheseks. Ma ise kahtlustan, et preili lemmikloom on asja pintsli pistnud. Kuid see on ainult minu arvamus. Suured tänud peitjale.

Preili lemmikloom.

Ei saa öelda, et oleks tulnud lihtsalt see leid. Ikka jupp aega istusin pinkidel, jalutasin ümber objekti ja kuulasin veevulinat. Aarde leidis lõpuks Sven, olingi juba lootust kaotamas. Tänud!

Viiekesi otsisime tublisti üle tunni, kuid suure kahetsusega loobusime. Pikka iga Laupa mõisa inventarile!

 2 

Njah... Kõigepealt. Koolis ma kohe kindlasti ei istu ilusasti pingil, keskendun tavaliselt kõva häälega midagi seletades, vahest isegi lärman ja jooksen. Aga silmadega vaatan pingsalt küll. Mõnikord, kontrolltöö ajal :) Novot. Siin see minu viie minuti reegel oleks aarde kus seda ja teist saatnud, aga kuna peitja istus juures siis ma nii lihtsalt ei pääsenud. Vaasatsin ja vaatasin aga sellest jäi täitsa selgelt väheks. Sõrmed tuli ikka ka appi võtta. Pärast kõiki rõvedaid amblikuvõrke ja ehmatusi jäi niiviisi aare ka lõpuks näppu. Ohh jahh :) Aitäh.

Istusime ja olime paid ja sõime komme, kuni ei mallanud enam paigal olla. Siis leidis Liis ka aarde. Aitäh!

Esialgu vaatasime ikka tükk aega ringi, aga kui Anne ja Maris jalutama läksid, tuli leid üsna kiiresti. Aitäh nutika aarde eest!

Anne ja Maris läksid jalutama ning jätsid meid nuputama. Läks ikka natukene aega, aga üles ta leidsime ning logi sai kirja. Üksi oleksin seal vist senimaani ning otsiksin aaret. Aitäh ilusat kohta näitamast!

 1 

Kassibeebid said üle vaadatud ja peitja poolt kõht täis söödetud, oli aeg koduteele sättida. Väike jalasirutus küll veidi vara toimus, kuid mis sellest. Peaks mainima, et üsna pikalt läks. Viimaks käisin vett vaatlemas ja sellest oli tõesti abi. Aitäh.

 1 

Enne pidi ikka mitmeid ringe tegema, kui aare sai leitud. Paras pähkel. Aitäh.

 2 

Oli hea rahulik pärastlõuna. Teritasime pilku, poleerisime puitu ja istusime pingikesel.Noo mida ei näe, seda ei näe. Siis tegi Ülle minu meelest ühe ringutusharjutuse ja avastas peidiku.

 2 

Siin nägime hullu vaeva vahtimise ja objekti analüüsimisega. Istusime ja vahtisime, siis ring päripäeva ja jälle otsast peale. Logisid lugedes saime tarkust juurde, et ainult vahtimisest ei piisa, aga muideks jalutamisest on abi :) Nujah, et siis ühel hetkel kui oskasime seda lisatarkust õiges kohas rakendada, jäi otsitav näppu. Täname!

Hästi oli aare siin peidus, tükk aega saime katusealuses ikka ringi sebida enne kui aare näppu jäi – Anne on tõesti siin aarde väga kavalasse pessa sättinud :). Ja läheduses rahulikult rohtu söövad lehmad olid nunnud :).

 1 

Üks Anne karp jäi leidmata ja selleni astusin juba kindlalt, et siit me enne ära ei lähe kui aare olemas. Õnneks peale paari piimatoomismugu kedagi teist segamas ka ei olnud ja nii saime rahulikult tegutseda. Otsides on ikka kuidagi mul kombeks nii, et kõigepealt vaatan üle valed kohad selle järgi kuhu ma ise peidaks. Seekord aga nii ei olnud. Täpselt ideaalne koht oli ka Anne poolt valitud ja ise poleks osanud paremini teostatagi. See muidugi ei tähenda, et leid hetkega tuli. Muidugi õnnestub ju esimene tiir koht nii üle kontrollida, et just see õige jääb vahele :D Aga leid sai kirja ja mina tänan mõnusa aarde ja väga kauni koha eest!

Rändasin mööda mõnusat siledat asfaltteed kohale ja valmistusin pikemaks otsimiseks. Endalegi üllatuseks leidsin aarde paari minutiga üles. Teostus on väga hea ja koht on ka ilus. Aitäh!

 2 

Ei mina nende mõisapreilidega väga vallatleda julge, aga igaks petteks mõtlesin, et lähen ja vaatan, äkki juhtub midagi...

Istusin, sõin, piilusin neljajalgseid mugusid, näppisin üht-teist, aga ei midagist. Jõudsin juba tagasi autosse istuda, kui telefonis peetud muuteemalise geovestluse käigus natuke vihjeid pudenes. Teisel katsel saingi peagi logima hakata. Ei noh, kaval asi tõesti, koht on ka kindlasti näitamist väärt. Aitäh!

Mõisapreili kodu

Mugu tahtis suhelda

Leitud.

 6 

Nojaa. Eks mina see olingi, kes seal ringi käis ja mõtles, et oleks nagu geopeiturid seal, aga nagu poleks ka. Viimasel ajal on mul raskusi nende äratundmisega, kuna pilte pole neist näinud ja nad ei käitu ka üldse nagu geopeiturid. Minu ettekujutus peiturist on selline, et ta käib ja roomab ringi, katsub kõiki asju, mis ette jäävad ja inimeste lähendes teeb nägu, et tegelikult ta lihtsalt lesib natuke aega maas. No selline olen ju umbes mina. Aga need viisakad tegelased istusid ja vaatasid melanhoolse pilguga kaugusesse, kord ühes servas, kord teises ja polnud seda nägugi, et otsiks midagi. Paar korda käis mingi kolks ja siis vaatasin uurivalt sinnapoole, aga nemad istusid seal kukupaide nägudega edasi. Täiesti ära pettis.
Kui nad sealt läinud olin, läksin mina uuringutele. Imelikul kombel läks selle peidukoht 4ga märksa kiiremini kui mõne Anne peidukoht 2ga. Igatahes oli aare varsti näpus.
Üldiselt mulle Anne ja Taneli geniaalsed aardelahendused meeldivad. Kohe väga. Nende ainus ja väga oluline miinus on see, et aarde kättesaamine nõuab lammutamist. Mitte pahatahtlikus mõttes, sest geopeitur pole ju paha, aga reaalselt nõuab see ikkagi lammutamist, et aare kätte saada. Ja siis pole ime, et mõned asjad lähevad jäädavalt nässu.
Lahendus oli lahe, loodetavasti peab see ehitis ka ikka veel kaua vastu. Tänud. Ja mõis oli vinge.

 1 

Ei olnud esimene koht kust otsisime ja paar asja viisid mõtted ka päris vales suunas. Samuti jalutas ilusal päeval inimesi, usun, et nende hulgas oli ka geopeitureid, kahjuks ei tunne me enamusi. Aga aare jälle Annele omaselt kaval ning peab tunnistama, et meie leidsime tõesti lõpuks istudes ja põrnitsedes. Tänud peitjale!

 1 

Eks ma vähe kõhevil, kartlik ja põnevil olin, teades, et täna ees ootamas kaks Anne aaret. Mis hulle tükke ta nüüd meile on korraldanud?! Kui esimesega läks mul lihtsalt, siis siin oli objekt detailiderohkem ja peitja oli vallatledes krutskeid juurde keeranud. Lähenesin järjepidavusega, ring- ringi, detail-detaili haaval ja jõudsingi logimiseni. Soodustas kindlasti ka rahulik ümbrus, et kontsentreeruda ja püsivust säilitada. Tänud!

Esmalt proovisime käigu pealt leida. Ei õnnestunud. Siis võtsime istet ja mediteerisime pisut. Ikka ei leidnud. Seejärel paar ringi ümber peidiku ja nii see leid tuligi. Täname ja kiidame!

Leitud. Tänud peitjale aarde eest.

 2 

Tagasiteel Pärnu vanglast põgenenuna võtsime kohe suuna jälle Mõisapreili vallatuste juurde. Vanglas olles ilmnesid mõned asjaolud, mis sundisid meid ümber hindama sõna - vallatus. Seda ei saa teha istudes ja vaadates. Tuleb ikka ennast liigutada ka. Vastasel korral oleksime vanglasse jäänudki. Nüüd aga vanglast väljas ja vallatus kah käes! Aitäh peitjale!

 1 

Pärnu vanglasse põgenema minnes tulime vahepeatuseks uurima ka Mõisapreili vallatusi. Istusime ja vaatasime ja püüdsime süveneda. Tegime ringe ja käisime kuulamas vee vulinat. Ei midagi. Külm hakkas ka ja otsustasime ära minna.

 4 

Mnjah. Alguses oli jõllitamisvõistlus, kus ma olin kaua aega teisel kohal ja vallatus juhtis. Lõpuks viis spurt mu juhtima, aga selleks tuli teha asju, mida ma tegelt geopeituses teha ei tahaks, vähemalt mitte liiga tihti. Natuke liiga palju mõjude hindamisega tegelenud elus. Aga aitüma ikka.

 3 

Leitud kargel päikeselisel hommikul. Istumise jaoks võtsime tagumikualuse kaasa. Mine sa tea, kaua aega võib minna. Poetasime siis tagumiku nulli lähedale maha ja surusime küüned istmesse, et ei tekiks mingit tahtmist midagi kangutama minna. Istusime ja vaatasime. Vaatasime ja istusime. Aga no nii kuridama külm oli, et pikalt istuda ei kannatanud. Isegi linnud rõkkasid laulda, kui tops pihku jäi. Kiidame peitjat. Latt ei ole grammigi allapoole langenud.

Mõned aastad tagasi sain "Unustatud mõisad" raames Laupa mõisas väga põhjaliku ekskursiooni.

Aarde leid väga pikalt aega ei võtnud,natuke vaatasime siit ja sealt ning peagi oli Kaupol kavalus läbi hammustatud :) Aitüma

 1 

Õnneks on varasemaid kogemusi peitja aaretega. Algul polnud ideid, kuhu üldse topsi mahutada saaks. Pärast 5 minutit otsimist/mõtlemist tekkis järjekordne idee ja saigi leitud. Mu arust on peitja kõigi mikrode raskusaste 3.0.

Peitja kadus allavoolu võsa vahele ära, meie saime siis aja maha võtta ja otsimisega tegeleda. Igatahes midagi lihtsat see nüüd küll ei olnud, aga täitsa omade jõududega saime hakkama.

 1 

Väga tore asi. Otsisime kolmekesi, kuni peitja väikse prahiringi tegi. Ants, va teravsilm avastas ülikavala peiduka. Tänud

 1 

Peale Ordulinnuse otsustasin veel ühe teise aarde vihjet otsida ja ei suutnud meenutada kuskohas ma neid näinud olen. Arvasin, et oli Türi pool, aga selgus, et kohe mitte.Kui juba Türil olin, siis otsustasin vaadata kuidas mõisapreili käsi käib. Kohale tulles oli kõik vaikne ja kohe ideaalne otsimiseks.Proovisin siis korralik olla ja teha kõik õpetuse järgi, aga ei midagi.

Kohe kuidagi ei võtnud see mõisapreili vallutamine vedu.Sai ka paar korda jõe ääres käia, aga ei aidanud ka see. Oli paar kahtlast asja ja neid uurides olid ikka tühjad pihud. Kõik lauad, kruvid ja prussid üle loetud ja hakkas juba tund täis tiksuma seda otsingu aega.Kõrval olevas majapidamises tehti selle ajaga hulga kasuliku võrreldes minuga tegemistega. Lõpuks otsustasin taktikat muuta ja tänu sellele saabus grand finale. Tükk aega sai uurida ja mõtiskleda kuidas kõik see valmis on tehtud. Ega ei oskagi midagi rohkemat öelda.Selle päeva jooksul oli niigi üllatus üllatuse otsa ja iialgi ei tea millise meistriteosega Anne järgmisena välja tuleb. Seda mõisa sai alles nüüd lähemalt uurida.

Leitud! Lahe asi! Tänud!

 2 

Tee Tallinna kulges seekord läbi Eestimaa südame ja loomulikult kujunes sellest üks etteplaneerimata nuffi-aarde-tuur. Juba esimene võttis tükiks ajaks nõutuks ;) Õnneks oli koolivaheaeg, saime rahulikult Anne ettevalmistatud "tunnis" istuda ja põrnitsemise võistluse võitis lõpuks Hanno. Väga kaunis mõisakool, aitäh näitamast!

Tegime koduteel väikese kõrvalepõike Järvamaale. Kuna hommikul sellist plaani veel ei olnud, võtsime koordinaadid c:geo-st. See viis teisele poole jõge karjamaale, kus ei olnud aardele loogilist kohta. Õnneks oli telefonilevi ja geopeituse lehelt anti õiged koordinaadid. Hea, et oli õhtune aeg ja keegi ei seganud. Sel päeval olime teised logijad. Aitäh!

 1 

Anne oli eemal ja kantseldas mu krantsi, mina siis üritasin kohapeal aru saada, mis ehitusmeestel valesti on läinud. Ega siin just ülemäära kiiresti ja lihtsalt ei läinud. Ka miski 10 minutit läks ära, enne kui õige vidin näppu jäi. Peitja ikka hea kiusupunn, aga laheda asja valmis meisterdanud, aitähhid!

Teel vastlapäevale tegin kerge vallatlemispeatuse. Kõigepealt leidsin kookonis magava ussikese, veidi hiljem ka aarde. Kena kohake. Aitäh peitjale.

 1 

Viimase esmaleiu juurest edasi veeredes oli valida, kas Tartu maanteed mööda 3-4 aarde kaudu või Türi suunda, kus vaid üksainus aare ette jääb. Viimane valik võitis, sest see on kaugemal ja uuem ja Annem :-)
Nullis ootas meid rahu ja vaikus, ka pimedus. Ilus oli vaade ja asukoht sellegipoolest. Naabermajast käidi vahepeal puid toomas, sestap püüdsime üht tasulampi kahepeale minimaalselt kasutada. Aga kasutada seda tuli. Otsisime iseseisvalt, vahepeal konsulteerides. Leidsime kiiresti mitu ideaalset objekti, mis võinuks mikrot sisaldada. Vähemalt üks neist oli raudselt VALE, sest just nii oli sellele peale kirjutatud :-D No selge, ju siis pole see õige :-)
Lõpuks allusin ja tegin nii nagu vallatu mõisamiisu käskis. Istusin, vaatasin, analüüsisin. Ja saigi õige paik leitud. Läks veel veidi aega, kui peidik avanes. Vahva vallatus!
Suur tänu väiksele mõisapreilile mikro suuruses aarde eest! Kõik korras, vast püsib ja ei lammutata ka paviljoni laiali. Valges ja soojal ajal on siin kindlasti veel ilusam, tasub naasta. Aga mitte kooliajal.

Polnud plaanis ennast eile üldse liigutada, aga kui Ethel helistas, et lähme Paidesse, siis jäin ikka nõusse. :D

Teel aarde juurde kirjutas veel Nuff, et kas oleme ta aaret käinud vaatamas, mille peale ma vastasin, et veel ei ole. Samas ei maininud ka, et just sinna me teel olemegi. :D

Ütleme nii, et kohal läks oodatust kiiremini.

Nagu alati on ka nüüd Nuff korralikku tööd teinud, tänud selle eest. :) Koht oli ka ilus!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Taas lahe teostus Anne poolt. Koht oli väga ilus ja teostus väärt hinnet 5. Olime kolmandad.

 1 

Eeldused leiuks olid olemas: me ei roninud, ei lõhkunud, ei lärmanud, ei jooksnud; istusime pingil ilusti (eriti eeskujulik oli Jasmiin :D), vaatasime pingsalt silmadega ja üritasime vaikselt keskenduda.

Mingil hetkel proovisime ka nihverdamise ära. Nüüd lugesin, et pidi ühe ringi tegema (me tegime neid vist tükki kolm või neli). Ning siis tekkis küsimus, kas vaatama peab mõnusalt või voolab mõnusalt.

Kindel on see, et mingit rahu ei saabunud. Loll on loll olla.. (piinlik, piinlik).

Aga see mõisakool on niiiiii ilus. Aitäh kutsumast ja eks rohelisemal aastaajal ongi siin ilusam ;)

Tatsasime kellegi kõvakstambitud jälgedes. Alguses oli lihtsalt külm, pärast hakkas lund hoogsalt juurde sadama. Kuigi olin õiget kohta uurinud ja ka Krista vaatas õiget asja, siis aarde võttis välja ikka Heldur. Selgus, et jälgede omanikud polnud raamatule ligi pääsenud, nii et esmaleid. Aitäh! Anne aare oma headuses taas.

 2 

Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks (Europides, vanakreeka näitekirjanik)

 2 

Kõike võib tahta, karta ja loota, seda, mis tuleb, mitte keegi ei oota. (B.Alver)