Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Seekordne ,,Liikuja'' viib teid taaskord väikesele tervisekõnnile, kuid vastupidiselt eelmisele aardele, kuhu sai minna käed taskus rada läbi kõndima, vajate seekord abivahendit. Igat järgnevat koordinaati näete vaid valguses, mille lainepikkus jääb alla 400 nanomeetri. Edu rännakul. Kõik punktid palun taastada algupärasesse konditsiooni, et sealt midagi kaduma ei läheks! Oma kirjutusvahend palun kaasa võtta, aardes see puudub!
Vihje: Peale 1. punkti sisene ,,tiigi" tipust(GP kaart)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Raja algus | Raja algus | 59° 18.0684' 26° 21.3766' |
Aarde sildid: soovitan (6), pikem_matk(>1km) (4), ilus_vaade (2), pliiats_kaasa (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC70H8Z
Logiteadete statistika: 37 (92,5%) 3 7 2 2 0 0 Kokku: 51
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2020.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Lõpp- punkt on jalutama läinud.
5.punkti juures jäime pimedaks nii pimedas kui ka valges. Jäi see aarde otsimine jälle pooleli.
Jätkasime sealt, kust eelmine kord pooleli jäi. 3. ja 4. punkti leidsime muretult, aga 5. ei suutnud kohe mitte midagi tuvastada vaatamata põhjalikule ümbruse kammimisele ei pimedas ega valges.
Ma olen natuke pettunud, kuna esimene "Liikuja" meeldis mulle hullult, siis ma ootasin ka siin midagi sarnast. Liikuda sai, kuid muus jäi esimesele alla.
Tänud ikkagi, jään kolmandat ootama. :)
Oli see alles pikk matk. Kristeliga arutades mõtlesime, et selliseid võiks Priidu jaoks veel olla. Siis tal põhjust pikemaks jalutamiseks. Nii, et ootama Likkuja 2-le järge.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Ehh nostalgija! On olnud päevi, kus seda trassi on tulnud läbida 3 või suisa 4 kordagi, aga need kõik on nüüdseks ikka aastakümnete taga juba ... Kahju, et enam eriti ei saa ja kahju, et omaaegne võimas kuusik on nüüd kuhugi mujale kolinud. Mis teha, ajad muutuvad. Vaatasime alguse ära, juhatasin poisid otsa peale, parkisin liikuri ringi ja saime metsas jälle kenasti kokku. Mõned kohad olid ajavahest hoolimata täitsa tuttavad - isegi kunagised libisemisproovide kohad tulid meelde :) Ja mõnede kohtade kohta ei oskagi enam ette kujutada, mis siin kunagi oli või kuidas. Hea küll, lõpuks olime lõpus, tsurkimist oli, aga hakkama saime. Tänud nostalgialaksu eest!
Mulle täitsa meeldis mööda neid radu jalutada, kuigi rattaga oleks siin lahedam olnud. Aitäh!
Mõnus multi. Lõpp tekitas natukene hämmastust, aga saime seal suhteliselt rutta hakkama. Aitäh peitmast!
Enda arvates järjekordsesse vahepunkti jõudnud, ei suutnud me välja mõelda, mis need märgid(?) seal tähendasid. Konsulteerisime geosõbraga ja saime teada, et see oligi lõpp-punkt. Järgmisel korral panime nimed kirja.
Oi jah pärast sellist jalutamist rohkem küll täna ei viitsi. Teel sai kohatud punkar rullijaid, kõndijaid, jalgrattureid ja päris lõpus motoriseeritud abivahendiga liiklejat. Suured tänud peitjale.
Alguses kahtlustasime ikka täit tünga, Lembit nägi mida pidi. Liikusime edasi ja sii jäime koheselt toppama. Hull võsa. Saime jalutamise isu täis. Lõpplahendus lahe. Tänud!
Loomulikult ei olnud me aardekirjeldust enne lugenud ning alguspunkti jõudes oli esimene mõte, et mis tüng see siis selline on. Ometi suutsin silmasid kissitades siiski miskid numbrid kirja panna ning järgmisesse punkti edasi liikuda. Seal aga pimesikutasime ikka üksjagu aega - võsa oli ka korralik. Siis kasutasime õlekõrt ning selle abil pääsesime edasi. Teisest punktist edasi rännates juhtus äkki meile üks suuremat sorti koer vastu... pidin oma väikse nähvitsa sülle haarama. Kõik see siis päädis lõpuks sellega, et mu enda nähvits oli mind küüntega korralikult ära kriipinud ning särk oli korralikult mudane. Etteruttavalt võib aga öelda, et lõpus tulnud korralik paduvihm veidi leevendas seda olukorda - osa T-särgil olnud mudast liikus edasi pükste peale. Lõppunkti teostus äge, aitähhid!
Sain kunagi sünnipäevaks abivahendi selle aarde leidmiseks, aga siis muutus see aare mitteaktiivseks. Nüüd siis läksime jahile! Kuna liikuja aarde juures tegime vea ja läksime autoga nulli ning pärast tagasi minek oli päris tüütu, siis seekord läksime kohale ratastega ja lõpp oligi peaaegu juba kodus. :) Aga väga lahe, ei olnud kunagi selles piirkonnas matkanud. Meile meeldis! Suur tänu! :)
Liikuda siin tõesti sai. Isegi rohkem kui oma veel hädise hüppeliigesega oleks soovinud. Kõik punktid tulid ilma suuremate probleemideta. Lõpp tekitas veits segadust: miskit nagu oli, aga miskit oli puudu. ;) Lõpuks sai sellest ka jagu ja nime kirja. Ees ootas tagasitee...
Selleks korraks jälle korras, taastasin söödud punkti ning täiustasin teisi.
Kuna meie aparaatides oli aare täitsa olemas ja logidega ei tutvunud, siis alustasime kulgu kasutades taktikat, mida vist enamus teisigi. Marjelt laenuks saadud abivahendga relvastatult skoorisime esimese vahepunkti ja jätkasime kulgu. Liikudes teise arutlesime, kas elukohavalikutes teevad inimesed ikka õigeid otsuseid. Kuna ees olid jahtunud aga loetavad jäljed, siis kulgesime nende järel. Need jäljed eksitasid meid normaalselt rajalt mudasele põllule ja siis toredasse rägastiku. Jäljed ilmusid taas teise punkti juures, kus aga leidsime eest vaid söödud jäänused. Pagan, jälle see Rakverega seotud ebaõnn. Logisid lugedes saime aru, et jäljed võivad osutuda aga heaks suunajaks. Otsustasime neid jälgida edasi, kahjuks oli aga kuri päike vähegi lagedamates alades kogu arvestava lume kustutanud ja jäljed olid kadunud. Heale õnnele lootes jätkasime aga kulgu, silmaga võsa piiludes. Ja siis oligi taas metsaall lumi, seal taaskord jäljed ja tuttav vahepunkt, seega siis kolmas. No oli ikka sellele kirvele hea meel küll. Kuigi meil oli ka luureinfo telefoni abil olemas, et kus kolmas punkt peaks olema, oli ikka hea, et suutsime sedasi selle koha ikka ise tuvastada. Lõpp oli aga probleemne. Konteineri hoidja oli lahti, selle probleemi saime kaasasolnud vahenditega parandatud, aga päris raske oli end mugude eest varjata. Loodame, et siit ei tule pommirobotile taas uut logileidu. Tänud liikuma motiveerimast.
Selline lõbus jalutuskäik oli. Vahepunktides oli ikka omajagu pusimist aga lõpus nägi Martin juba kaugelt õiget asja ja varsti oli ka logitud. Tänud peitjale
Läksime siis ilusat päeva nautima ning kolleegi aaret otsima. Rõõmsalt teises punktis nägime, et loodus??!??! on oma töö teinud. Andsime muidugi teada ning nii oligi. Õnneks kostitati meid tänutäheks järgmise punktiga. PS Vahepeal kõmpisime auto juurde tagasi. Ja see lõpp, Vapustav. Oo kuidas ma naudin selliseid aardeid. Neid "AAAAaaaaa...........siiin. Vägev Marko. Pean sulle järgi jõudma. T2nx djüüd
Aardekonteiner lebas lihtsalt maas. Korraliku teostusega, aga maas vedeledes meenutab pigem prügi. Koristusaktsioon on kohe ukse ees, nii et võiks asja üle vaadata.
Meie meelest pigem sobilik ATV või maastikurattaga liikumiseks. No krossijooksuks sobib ka. Suurim emotsioon oli poriklots talla all ja ahne tegelane, kes teise punkti on pintslisse pistnud. Pointless.
Liikumist alustasin ettenähtud punktist. Vahepeal otsustasin lõpuks enda geovarustusse lisada antud valguseaparaadi. Kuigi logide järgi oli aru saada, et siin ei pruugi seda vaja minna, võtsin siiski esmakatsetamiseks kaasa. Aitäh, et peitja nii ruttu lahendas "kinni lükkamise" probleemi. Nüüd sai ilusti sisu kätte. Proovisin siis oma abivahendit ja nägi täpselt sama hästi kui päevavalguse käes. Uus koordinaat näitas päris kaugele. Igaks juhuks kontrollisin numbrid üle ja pidasid paika. Sain nüüd aru, et aarde idee ongi inimesi liikuma panna. Asusin siis astuma. Päike tegi liikumise kohe eriti nauditavaks. Lisaks oli kuulda lindude siristamist ja näha talvitumast tulevate lindude ülelendu. Teine punkt nägi küll räbal välja aga oli hoidis ilusti. Kolmandas punktis ei olnud niisama valgusest enam kasu ja sain oma kaasavõetud abivahendit eesmärgipõhiselt rakendada. Liikumine oli päris pikaks juba veninud ja pidasin targemaks vahepeal autol järel käia. Samamoodi nagu mina, tegi ka ilm kannapöörde. Päike puges peitu ja taevasse ilmusid tumedamat sorti pilved. Lõpus ei saanud täpselt aru, et kas nüüd ikka on lõpp või on siin info järgmise punkti jaoks, kuid abivahend leidis jälle rakendust. Aitäh, oli väga mõnus jalutuskäik!
Tegime "pisikese" jalutuskäigu enne hämardumist, tänan peitjat!
Õhtuke juba saabus ja udutas ka, st ilm jättis pisut soovida. Õige lainepikkus oli Mikil kaasas ja nii see teekond vaikselt kulges oma toreda lõpu poole. Tänud.
Vahepunktid kenasti leitud. Ühel hetkel olin valiku ees, kas liikuda edasi või tagasi. Teadmata mitu punkti veel ees ootab, tegin oma valiku. Liikuda sai küllaga ja teekonnal teisigi liikujaid tabatud:) Lõpus tegutsesin julgelt. Tänud.
Paigaldasin vahepunktidele abivahendid kättesaamiseks, samuti liigutasin teise punkti madalamale, see on ikka korralikult ära rapitud tõenäoliselt mingite lendavate kodanike poolt, kuid veel nibin -nabin hoiab infot - tulevikus vahetan välja, praegu las olla. Kui keegi peaks märkama, et hakkab ikka päris kriitilise piirini jõudma, andke palun märku.
Esimese punkti koordinaat oli kahjuks kinni. Proovisin küll igast valemitega saada kätte aga polnud sobivat abivahendit. Tundsin suurt puudust pikkadest küüntest või siis pintsettidest.
Mis tuleb pärast Liikujat? Eks ikka Liikuja 2. Alustasime otsast, nagu peab. Kuna kirjeldust polnud enne lugenud, siis sain seda otsast alustamist veel kaks korda teha, silgates autosse tagasi. Õnneks olin juhuslikult vajaliku vidina sinna pistnud. Hiljem muidugi selgus, et meiesugused kullisilmad oleks ka ilma hakkama saanud.
Teise punkti jalutasime mööda mõnusat metsateed, aga enne kohale jõudmist saime ikka võsa (mina ja mu geps). Teise punkti servad on ilmselt metslinnu poolt ära söödud, aga veel hoiab sisu kinni.
Kolmas punkt oli endiselt mõnusa suusa-rattaraja kõrval. Lõpp oli üllatavalt mittelooduslik, aga samas kenasti tehtud, nüüd õnneks ka vastavalt markeeritud. Pingutasime pisut hoidikut ja logisime endid sisse.
Tänud Markole meidki liigutama panemast! Aardega kõik kombes (teinegi punkt peab veel). Edaspidi võiks nii pikki teekondi muidugi rattal läbida. Praegu on rajad suusa jaoks liiga vähe lumised, aga ratta jaoks liiga jäised. Ootame Liikuja 3 ja kevade ära! :-)
Teine vahepunkt meeldib mingile linnule või loomale, varsti ei hoia seal andmeid midagi kinni.
Viimane aare ja siis avastame, et oluline asi on koju ununenud. Otsustasime siiski vähemalt esimese punkti üle vaadata, aga Tiia kullipilk luges tänase ilmaga järgmised koordinaadid välja ja nii me edasi tatsasime. Lõpp ajas algul segadusse, aga hammustasime selle ka katki. Aitäh.
Käisin täna vahepunktid läbi ning avastasin, et koordinaadid olid kinni lükatud ning ühes puhta välja kukkunud, vedeles maas. Seega veelkord rõhutan - PALUN süvenege enne vahepunktide avamist, mismoodi asi toimib ning mismoodi see tuleb hiljem ka fikseerida, et igas võimalikus asendis midagi kaduma ei läheks ja et ka järgmistel oleks võimalus aaret leida, ilma midagi lõhkumata! Hetkel kõik jälle korras.
No siin saime oma liikumisvajaduse kapaga rahuldatud. Noorgeopeitur isegi rohkem, kui ta oleks soovinud :) Nüüd meile aitas aaretest ning läksime veekeskusse mulistama. Aitäh!
Oi,kuidas mulle meeldivad hobusemehe lõunad. Ja kui veel nii õilsa eesmärgi nimel, siis minu poolt vaid puhas rõõm! Liikumine oli tõesti mõnus ja aardeleid magus. Tänud asjaosalistele!
Töö juures Railiga lõuna ajal mõtlesime, et kõht on täis, nüüd võiks liikuma minna. Mõnus astumine oli sinna ja tagasi ja siis veel sinna ja tagasi. Aitäh!
Kaunis tähti täis talvine taevas ja toredad kaaslased. Liikusime mööda külmunud pinnast ja leidsime vahvad vahepunktid. Tänud peitjale.
Oi kui ilusate tähtede all ja toredate geosõpradega sai täna pimedas liikuda. Esimesed punktid olid toredad, selliseid pole ma enne näinud. Lõpp oli minu jaoks natuke mugurohkes kohas. Nüüdki, kui kell 20.14 oma STF-i kirja panime, pidime ootama ühe mugu möödumist ja logitud saime napilt enne järgmiste saabumist.
Neid radu olen kasutanud eriti sageli peale Rakverre kolimist. Just suusatades ja orienteerudes. Aga ka viimastel aastatel olen seal päris palju rattaga sõitnud. Täna oleks enamus rada olnud vahva suuskadel läbida. Aitäh!
Mõtlesin, et vaatan Rakvere poole sõites esimese punkti üle, mida endast üldse kujutab. Seal sain Raivoga tuttavaks ja nii me jalutades aarde leidsime. Mõnus astumine ja väga hea teostus aardele.
Olin just esimesest punktist väljunud ja uurisin kuhu edasi kui eemalt keegi lähenes. Ei olnud seekord Heldur, oli Vaimar. Liikusime siis koos, nautisime ilusat ilma ja puhusime juttu. Vahepunktid saime kenasti kätte, lõpus oli Vaimar see kes aaret silmas, mina olin tükk aega pime. Karbi juures olid küll värsked saapajäljed aga logiraamat paistis tühi, vaata kust otsast tahad. Aitäh!
Ei tea kas oli täna eriline valgus või on silmadel midagi viga aga see 400 nanomeetrit paistis ka ilma abivahenditeta.