Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Minge ja heitke pilk merele. Meri on lahe. Meri on äge. Meri on .... vastavalt fantaasiale. See on lihtsalt üks ilus koht kuhu ehk ilma juhatamiseta ja soovituseta niisama ei satugi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC70J7N
Logiteadete statistika: 104 (97,2%) 3 4 0 0 1 0 Kokku: 112
Ega siis midagi. Maaomanikule väga geopeiturid ei meeldi ja geopeituritele ei meeldi veised...ja aarde peitjale meeldivad üldiselt kõik eelpool nimetatud, aga las ta siis minna. Elu ongi selline.
Nullis on värskelt kõik lagedaks tehtud. Ei kadakat ega muud kohta kuhu aarde peita saaks.
Täna oli meri jalutama läinud.. Haapsalu ravimuda polnud kaasa läinud.
Tänan peitmast.
Loomad kohe aarde kõrval, vahtisid küll ja õnneks ma neile huvi ei pakkunud. Vaadet nautida ei jõudnud, pigem oli kiire ära minemisega. Hakkas juba hämarduma ka.Tänan
Legendaarne pastakanali tabas meid taas. Seetõttu sai kohe pikemalt ilusat vaadet nauditud.
Kõik oli ilus kuni avastasime aarde juures, et kirjutusvahend meiega seekord ei liitunud. Topelt ei kärise. Tänud mõnusa koha näitamise eest!
Viskasime pilgu jäisele merele. Koht sobis suurepäraselt selleks ja muuks. Tops korras, logiraamat mitte, nagu ikka sellistes topsides selliste logidega...üks tõsine nuts kile sees seal ees ootas.
Astusin hoogsalt Piia sammudes - esmalt kerge vale haak ja siis kohe põikasime õigesse kohta. Logiraamat on niru. :( A muidu ilus vaade sellele mudaaugule tõesti, eriti kui jää ka peal ;)
Noh, mu uduolemine ei lõppenud eelmise aarde juures ära. Viimatileitu juurest tagasi auto poole jalutades viipas Helen ühtäkki ühe taimekogumiku poole ja küsis, kas mul see aare on leitud. Ma rehmasin vastu, et küllap vist - maastik ja vaade tundusid ju jube tuttavatena :D. Aga igaks juhuks vedasin ikka geokaardi lahti… ja no mis te arvate, mis värvi mumm mulle kaardilt 5 m kaugusel seisvana vastu vaatas?!?! Muidugi kirjutasin siis ka sellesse üllatusaardesse meid sisse (ja andsin endale selle kõrvale lubaduse, et edaspidi vaatan enne seiklema minekut ikka ka piirkonna geokaarti :D). Ning edasi läks päevaprogramm taas nii, nagu linnas tehtud plaan ette nägi – ees ootas vigade paranduse tegemine Jaanika kuulsal Kajakarahul :).
Tulin siia rannapeole merdmööda... (5-)
Girlt ja Wingmän kraaklesid juba ōiges kohas logimisjärjekorra üle :-). Logisin ka. Vaade oli täna siin....udune. Vöi piimklaasitaoline.
Tulime, nägime, logisime. Kena koht ja kena ilm sattus õnneks olema. Katsetasime ka jääd. Aitäh!
Testisime jälle veidi autot mööda traktorijälgi sõites. Karjamaale enam trügima ei läinud, seal võtsime tallataksoga aardeni. Vastik vinge tuul oli end käima tõmmanud, edasi ei tahtnud jalutama minna. Aitäh!
Leidsin. Aed oli täna avatud ja maapind külmunud, mõnus jalutuskäik.
Loomi ei kohanud, meri oli olemas, tops oli ka olemas, tee oli suhteliselt vähe sopane, tänan kutsumast.
Õnneks ühtegi veist ei kohanud, aga miljon lendavat mutukat panid mõtlema kui raske neil loomadel olla võib.
Pilku merele ei jõudnud keerata, pigem vaatasin üle õla kas kusagilt mõni veis ei lähene, sest aare asub karjamaal... muidu korras.
Mõnus jalutuskäik, kuigi tänu veiseaedikule oli suurem müttamine kui arvasin. Hüübi kuulsime ka muidugi ära. Aitäh.
Kolm päeva koroonahirmus toas istutud ja täna sai kõrini ning läksin jalutama. Kui Uuemõisa kanti sattusin, tuli meelde, et kuskil siinkandis on aare, mis ootab leidmist. Võtsin siis telefoni välja ja jalutasin mere äärde. Valisin algul vale tee ja määrisin jalanõud väga ära. Tagasi tulin juba veidi ringi,kuid seeest täitsa kuiva jalaga. Aitähh ilusat kohta näitamat.
Rammu siin jagus ja vett oli laialt, porist ala ja pikali roogu. Viive ja Raivo poolt soovitatud puhumist saime ka kuulda, autoriks hüüp. Tänud peitjale.
Teel aardeni pidime mõned pikemad hüpped ka tegema,et kuiva jalaga kohale jõuda.Nimed kirjas kuulasime natuke linnulaulu ja suundusime tagasi.aitäh!
Porine küll kuid lausa kummiku järele ei karjunud. Vaatasime veidi merd ja logisime aarde. Tagasiteel kohtusime tuttavate geopeituritega Virumaalt. Aitäh!
Kõigepealt leidsime tuttava geomobiili. Seejärel leidsime nii ohtralt väetatud maa, et oleksime peaaegu ise pikkust viskama hakanud. Mere lähedalt leidsime särasilmsed linnuvaatlejad ja kandsime oma tänased tulemued ette. Vastutasuks õpetati meile hüübi häält, kes iga veerand tunni tagant häälitsema pidi. See kohlik hüüp oi häälest ära või oli omale sõbra leidnud, sest hääled tulid jupp maad sagedamini, kui õpik ette nägi. Ja eri suundadest kah. Muuhulgas sai ka meri üle vaadatud ja aare leitud. Aitäh!
Ilus koht, kuhu ilma geopeituseta poleks ilmselt jõudnud, kuna teekond oli praegu porine songermaa, oleks muidu üsna ruttu tagasi pööranud ja mõnd muud ilusat kohta otsima suundunud. No, aga tops on ju vaja kätte leida, seega trotsisime maapinda ja tatsasime kohale. Kohtasime tuttavaid toredaid linnuvaatlejaid, kes tutvustasid meile omapärast linnuhäält, kuulsime hüübi hüüde ka ära. Täname.
Karjamaa põliselanikud olid vist puhkusel parematel jahimaadel ja saime rahus nende valdustega tutvuda. Külmakraadid olid pinnase mõnusaks jalutuskohaks muutnud ja meri ka ohutus kauguses loksumas. Aardega kõik korras. Tagasiteel autoni korjasime kokku ka hunniku vedelevaid plastpudeleid. Nüüd on vissidel kevadel puhtam karjamaa.
Leitud, teed hirmus sopased, pidin mitu korda libastuma. Elektrikarjuse alt pugesin läbi
Tahtsin minagi auto jätta maja äärde ja jala mööda teed mereni jalutada, aga umbes 100m majast tuli ette elektrikarjus. Täna särakat saada ei tahtnud ja riietus polnud ka sobiv, et läbi kadakavõsa ragistada, seega minu üritus lõppes aia hoiatussildi juures. Välimuse järgi oli aed suhteliselt uus moodustis.
Päikeseloojangu ajaks kohale jõutud, Ilus aeg ja kena koht. Tänud
Autoga veidi mööda jääd ragistatud ja sai suht lähedale :D Aga koht ilus, suvel kindlasti ilusam. Suured tänud :)
Tänase päeva esimene mereäärne aare. Merd ei olnudki nii palju näha, kõrkjad jäid ette :) Oli tore jalutuskäik. Aitäh peitjale.
Käisime ka merd imetlemas, tegelikult oli linnale parem vaade. Tänan.
Ilusa ilmaga jalutuskäik ilusasse kohta koos ilusate inimestega. Elu on ilus!
Teine geopäev algas Haapsalu aaretega. Auto jätsin ühe mahajäetud hoone juurde ja edasi jala. Porine oli aga kinni ka ei jäänud. Kohapeal oli tops rohu sisse kukkunud. Nüüd aare korras. Tänud peitjale.
Käisime ratastega sõitmas. Mõnus seiklemine. Leitud ja logitud. Täname.
Meri on väga äge, eriti kui on torm. Siis meeldib mulle kõige rohkem mere ääres istuda ja vaadata, kui tugevad on loodusjõud, millele inimene õnneks (veel) vastu ei saa. Enamasti tassin siis ka fotoka veel kaasa, aga muidugi jääb pildil nähtu vaid nõrgaks jäljenduseks.
Siin lootsin, et saan ka merevette minna, aga mudane põhi ei kutsunud üldse sisse astuma, seega piirdusin vaid logimisega. Tänud juhatamast.
Põldmarjad on aardeni viiva tee ääres peaaegu valmis juba.
Jätsime auto majade juurde ja jalutasime aardeni ning viskasime pilgu merele. Vahva koht.
Jõudsime mingi omapärase asustatuse juurde, pärast saime teada ka, et millega tegu. Jalutasime aardeni ja viskasime pilgu merele. Tänud pilgule juhatamast.
Töörahva paha päeva neljas aare. On ikka vanajumal sinna parasjagu muda kokku vedanud, kahju vaesekesest, ilmaasjata tööd tegi. Aare paistis koheselt silma. Natukene liiga koheselt. Tagasiteel leidsime, kuhu Haapsalu oma katkisi inimesi peidab. See ei ole ilus. Igatahes aitäh huvitavat kohta näitamast.
Esimese hooga kihutasime sellest aardest mööda, kuna kaardi pealt tundus et jääb teest liiga kaugele. Saatuse sõrm aga lükkas meid selle aarde poole tagasi. Nimelt levivad jutud et haapsalu parimat drive-in kohvi saab just linnamäelt ja kohvi, kui meie elueliksiir, oli meil hädasti vaja. Nii et tegime siiski katse totsikule läheneda. Teisel katsel olimegi potensiaalse tee peal. Jäljed ees läksid isegi nulli välja, aga kuna pikk päev oli veel ees, otsustasime autot säästa ja viimased paarsada meetrit otsustasime jalutada. Hea meel et see ikkagi ära sai võetud, muidu oleks see üksik täpp siin veel ärritama jäänud.
Tänud kohta tutvustamast.
Esimese ringiga Praakis Silver selle v2lja, kuna peab liiga palju jalutama. Vahepeal tulime ennast Olerexi tankima ja kuuma koera nosides k2isin veksli v2lja et hea jalutus kohvi k6rvale. Silver oli n6us ja asusime katsetama kui l2hedale meie geomobiil meid viib. Ypriski l2hedale. Ainult l6pp l2x koledaks just parasjagu et teha v2ikene jalutusk2ik. Purk hakkas Silverile juba kaugelt silma ja j2rgmine hetk kribasimegi juba nimesid raamatusse. T2nud peitjale ;P
Kuna saabusin bussiga, siis panin kohe mööda Haudejaama teed minema ja järgisin googli poolt ette joonistatud triipu. Mingi hetk oli tee peal risti ees üks talu. Läksin siis talust ainuvõimalikul moel mööda, ehmatasin kuskil võpsikus paari kitse, möödusin uuesti talust ja keerasin õige teeotsa peale. Edasi sai juba täitsa viisakalt aardele ligineda, lõpupoole tuli paar pikemat sammu teha, aga õnneks ei midagi keerulist. Täitsa kena vaatega koht, tänud juhatamast.
Läbi vihma ja pikki porist teed jõudsime eesmärgile. Huvitav miks nii väike logiraamat on pandud. Täname aarde eest.
Täna ühtegi eriskummalist mugu ei kohanud ja jalutasin risti üle heinamaa nulli suunas. Ei saa aru mis teejooned on kaardile kantud, sest enamusi teedest ei eksisteerinud. Kummikutega polnud aga suurt vahet. Õiges kohas logisin aarde, viskasin pilgu merele ja tagasi autot otsima. Tänase ilmaga oleks olnud kindlasti maasturiga huvitav, sest mudasel teel olevad rööpad olid paksult vett täis. Oma madalapõhjalise jätsin ma kaugusesse kus rattad hakkasid kohapeal ringi käima. Aarde eest tänud!
Mingi täiesti kummaline elumajade rajoon jah risti ette tekkinud. Lähenesin paremalt poolt, sai ligi küll.
Päeva viimane aare pärast Vormsi tuuri. Otsisime meiegi lähenemisteed ning jätsime auto maha paarsada meetrit enne aaret ning jalutasime randa. Minu pilgu merele varjas ära mingi pilliroog, sealt vahelt ikka midagi paistis natuke ka. Aitäh koha näitamise eest!
Mõtlesin kust läheneda. Kiire oli ka, sest tahtsin päevavalguse käes jõuda enda õhtu peamise eesmärgini. Ühte kohta olid tekkinud elumajade kompleks, sealt ei hakanud läbi minema. Teises kohas võttis mind rajalt maha üks mugu. Andis mulle õuna ja ütles et annaksin talle vastu 3 suitsu. Ütlesin, et ei ole suitsumees. Nüüd ütles, et annaksin talle raha suitsu jaoks. Siis ütles, et läheksin poodi ja tooksin talle suitsu. Andsin õuna tagasi ja leppisime kokku, et hommikul kell 8 tulen suitsudega. Tundus väga veider sell ja sinna ma ka autot jätta ei tahtnud ega temaga koos jalutuskäiku mere äärde teha ja pidasin targemaks sel korral jätta asi sinnapaika.
Käisime siis ka merele pilku heitmas,polnudki varem siia sattunud.Ühtegi suitsulembest mugu õnneks ei kohanud,hoopis üks sõbralik papi julgustas meid ujuma minema.Ise läks hoopis roostikku kassile kala püüdma,vähemalt nii ta väitis meile.Tänud tutvustamast
Päevane rattatiir Haapsalu ümbruses, üks kalamees ootas mind seal ees, aga tema mind ei seganud. Tänud peitjale!
Kaarte siin tõesti usaldada ei saa. Nii sattusime eramaa sildi taha kus perenaine meile siis lahkelt selgitas, et kuskaudu nüüd see vette käimine käib. Võtsime siis ratta ja läksime teist teed otsima. Aga oma ebaõnneks valisin ühe teeotsa vedi valesti ja siis sain sõtkuda kiiremini kui minu jõuvarud hetkel lubasid, nimelt hakati mind kahel jalal galopeerides taga ajama. No õnneks suutsin ma ennast ka üllatada ja kaugenesin tagaajajast kiiresti. Mere ääres oli meri, kadakad ja heinamaa, kalamehed just lahkusid. Tänud!
Pilk merele heidetud. Uskumatud kõrkjasaared paistsid igal pool. Aare ok
Merel on alati midagi öelda. Olgu see sügav või vaid pilk merele. Mõtted loksutab alati paika, ka siis, kui tegelikult lainet ei olegi. Tänan!
Teel geojaanile sai ka aare leitud.
Tänud!
Ühest äärmusest teise ehk daatšade juurest looduse rüppe. Jätsime madala auto heaga eemale, olles äsja hooldekodu peremajadest ja sotsiaaltöötaja elektriautost möödunud. Jalutades arutlesime, et kas lähitulevikus, uue kõrgema masinaga lähme veel paksemaks, sest liigume jalgsi vähem.. Tanel oli Annega hiljuti nulli sõitnud. Mitte et nad küll paksud oleks :-)
Vaade merele oli illos, vesi madal. Lahesopp paslik lohetamisekski - jätsin meelde. Aardeleid tuli meestel pärast naisi, viisakusest. Lahkudes võtsin jogurtipaki kaasa. Aare ise korras, evej. Aitäh kauni ja omaette paiga eest! Poleks tõesti osanud aardeta siia sattuda.
Küll oli siia lahe orienteeruda. Teed nagu olid kaardil aga reaalsuses polnud midagi. Õnneks sellist geomobiili see pisiasi ei heiduta. Mina nautisin kõrval auto vetrumist ja kõikumist. Siin oleks saanud autoaknast ka logi kirja aga 5 sammu jäeti siiski teha, eks siis tegin ka. Tänud, koht oli ilus, meile meeldis!
Teel geojaanikule. Meil Piiaga oli varasem üritus lausa pooleli jäänud, tookord kiskus juba pimedaks ja pidasime skoorima tormamist mõtetuks tegevuseks. Nüüd parkisime seal kus eelmisel korral end tagsi pöörasime. Meie kulgesime lõppu jala. Lõpus demonstreeriti meile näitlikult meeste puuduliku tähelepanu võimet. Koht ise igati tore oma kaunite vaaadetega
Siingi ei tahtnud GPSi kaart kuidagi korreleeruda tegeliku teedevõrgustikuga. Sai siis veidi improviseeritud ja jõudsimegi ilusti mere äärde välja. Aitäh peitjale.
Kuivõrd minu GPS-is olev kaart nende kohalike teedega just ülemäära koostööd ei teinud, siis lähenesin suuna järgi... madalapõhjalisega oli vahepeal isegi natuke põnev. Aga no kohale sain. Sealt avanev vaade oli igati külastamist väärt, aitähhid!
Jõudsime napilt enne vihma.Leitud,logitud.Tänud peitjale.
Meri on nagu raba, olenemata aastaajast, ilmastikust või kellaajast, alati väga lummav. Aitäh seda paika siin tutvustamast!
Kaardil tundus, et aardeni viib palju teid. Tegelikkuses õnnestus lõpuks aardeni veereda mööda rohtukasvanud teerada. Aarde leidsime lihtsalt ja seejärel heitsime pilgu merele aga merd siit väga näha ei olnudki kuna vaaade oli pilliroo poolt piiratud.
Leidsime aarde ja pärast imetlesime merd. Tänud!
Mulle meri väga meeldib, niiet mõnus peatus. Õhtul enne magamaminekut imetlesime veel natuke merd. AItäh!
Leidsin ühe väikese rajakese, mida looda sai mere äärde kihutada. Tee peal ehmatasin ühte jänest, kes märkas mind alles siis, kui ma ta kõrval olin. Jänesed on ka vist hommikul unised. Aitäh!
Auto jätsime Uuemõisa Kodu parklasse. Edasi jalutasime. Täiesti uus ja ootamatu nurga alt vaade avanes Haapsalu suunas. Kiire leid. Aitäh.
Ilus vaade, vaatetorn annaks veel juurde selle midagi. Leitud, sealt kus juhatatud :)
Erinevad seadmed näitasid erinevaid teid. Sellest hoolimata jõudsime kannataksoga aardeni. Aitäh!
Autoga saime paarisaja meetri kaugusele. Aardeni jalutades olime õnnelikud, et ei pidanud sinna suvistes tingmustes tulema või siis hoopis paksu lumega.
Meri oli nii lahe kui äge seekord. Üks haigur oli end roostikku parkinud ja jälgis meid läbi roostiku, kuni me lõpuks häält tegime ja ta lendu minna otsustas. Tee leidsime sellise, mis asfaldiga lõppes ja meil siiski mingi paarsada meetrit jalutada lasi - mis oli temast kena. Nägime, kuidas lõigatud roogu virnastati ja millised rööpad olid sisse sõidetud. Ja imestasime jälle, KUI lauge see Läänemaa rannik ikka on ... Tünn ise ei viitsind kaua peidus olla, paistis kätte, kui õigest suunast vaadata. Ja koht on jah selline, kuhu niisama asja vast ei olegi. Tänud juhatamast, fantaasiat jagus!
Siia jalutasin. Metsaalune hakkab juba mõnusalt kuivaks tõmbuma ja siin oli just selline koht kuhu tahaks telkima tulla. Polegi enne Haapsalu linna sellisest vaatenurgast näinud. Tänan!
Mõnus jalutuskäik. Kõrval käis pilliroo pakkimine, õhus oli kevade lõhna tunda ning maa oli juba piisavalt tahenenud. Tänan peitjat!
Jätsime auto kõvale teele ja ületasime porimülkad jalgsi. Meri on tõesti alati vaatamist väärt. Tänud
"Koht kuhu ehk ilma juhatamiseta ja soovituseta niisama ei satugi"... Ohohoo, see peab küll paika. Teel aardeni (mina ei teadnud kirjeldusest loomulikult midagi) läbisin mitu imestuse etappi. Kas me läheme nüüd mingile tühermaale? Mingite tehasehoonete taha? Miks see sotsiaaltöötajate ii-Mjövv siin 10 km/h ees koperdab? Või hoopis kortermajade taha? Tegelt ka seda "teed" mööda??? Päris huvitav ja ainult natuke hirmus oli autot seal plögavallide otsas proovile panna, viimaks vist 60 meetri peal otsustasime jalgsi jätkata. Oli tõesti päris lahe salakoht! Tagasi läksime teist põllurada mööda, see oli vähem mudane, aga see-eest õõtsuvam. Oli huvitav, aitäh!
Ega polekski siia kunagi sattunud. Olid alles teed aardeni sõitmiseks. Nullis on jalajälgi palju ja leid tuli ruttu.
Autoga jõudsime mingi majadekompleksi väravasse, kus silt, et sisenemine vaid valdaja loal. Sealt läbi sõita ei üritanud, õnneks läks tee moodi asi ringi ka. Hea et vähe kõrgem auto on.
Sel ajal, kui mina nulli taga ajasin, hüüdis keegi juba eemalt, et leitud. Ja pilgu viskasime merele ka.
Jalutuskäik sai tegelikult pikem kui vaja, aga natuke liigutamist kuluski vahelduseks ära. Nullis paistis, et aarde leidmisega võib üsna pikalt minna. Eks võrreldes eelmiste leidudega läkski, umbes "natuke pikalt" ja "peaaegu üsna pikalt" vahepeal. Lahkudes sai moe pärast pilk pimedale merele kah heidetud, kuigi sama hästi oleks võinud pilgu suvalisele põllule suunata, päevavalgus saab talvel lihtsalt liiga vara otsa. Niipalju võis igatahes tajuda, et siia tasub päikselise ilmaga taas tagasi tulla!
Kui nüüd ausalt rääkida, siis merd ei näinud peaaegu üldse, sest väljas oli juba kottpime. Selle asemel nägin aga hulgaliselt kadakaid, kus vahel sai siis seda "kuusemikrot" otsida.
Päris kaua tuuseldasime ringi, ma suutsin vahepeal juba täitsa ära külmuda. Õnneks Tunk lõpuks leidis.
Kogu see kant tundus huvitav, siia tahan ka valges uuesti tulla.
Tänud peitjale.
Läbi pimeduse ja üle krõbeda maapinna mere äärde. Viskasin pilgu... merele - Meri oli lahe. Meri oli äge. Meri oli .... fantaasiat jagus. Ilma juhatamiseta ja soovituseta poleks siia sattunud. Aitäh!
Pilku merele suunates nägime jäävälja. Arutlesime kuhu suunda jääb Kalevipoja kivi. Seda sai paar aastat tagasi kambakesi vallutatud. Kõrge rooväli jäi ette ja paras udu oli ka nii, et täpset kohta ei leidnud. Tänud siia juhatamast.
Jalutatud,ilma nauditud ja aare leitud. Aitäh!
Leitud. Aardest on puudu kirjutusvahend. Tänud peitjale!
Oh kuidas ma olen unistanud, et tuleks ometi kodulähedale miskit uut ja oi kus ma siis tormaks, et esimene olla. No muidugi tuli see aare nii vaikselt ja salaja, et kui ma ta avastasin oli esmaleid juba kirjas. No mis seal ikka kirusin oma kirumised ära ja kuna enam kusagile kiiret ei olnud ootasime geopisikuga nakatunud esivanemate külastuse ära ja käisime kaunil laupäeva hommikul kõik koos logimas. Tänud uue aarde ja vahva koha tutvustuse eest!