Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Alide Dahlberg oli eesti luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja ametnik. Dahlberg kirjutas lasteraamatud "Arutalu lapsed" ja "Väike Mai" ning hulga kuuldemänge.
Dahlbergi luuletustest on tuntuim lastelaul "Mutionu pidu". See ilmus 1926. aastal anonüümselt ajakirjas Päiksetar ning on tänapäeval tuntud August Kiissi mugandatud versioonis. "Mutionu pidu" ilmus esmakordselt autori nime all raamatuna 1960. aastal. Tänu kirjanikeseeriale sai lisaks Lääne-Virumaale ka Tallinna linna selleteemaline aare peidetud. Mõistatuse lahendamiseks on vaja leida vihje nii pildilt kui ka luuletuse algversioonist.
I
Elas metsas mutionu
keset kuuski noori, wanu
Kadakpõõsa juure all
eluruum tal sügawal.
II
Paistis juba päike ere,
pääsis lumest samblapere,
wälja puges putukas,
tiibu triikis liblikas.
III
Liginesid kewadpühad
Laines põllud, laines luhad.
Mutiperes kibe töö –
pühad käes on üle öö.
IV
Onu ise jooksis poodi,
ostis pärmi seitse loodi,
hakkas õlut pruulima,
tädi saiu woolima.
V
Lapsed keetsid mune hooga
ja weel mõnda muudki rooga,
wanaemal süldipott
podises kui wähikott.
VI
Kui siis algas kallis püha –
laual kannus õlu wiha,
süldikausse rida pikk,
worstirõngas kõwerik
VII
Tuli kokku külalisi
karwaseid ja sulelisi –
lendas wares, harakas,
kull ja kaaren nupukas;
VIII
wantsis uhkelt karuhärra,
weeres siili okaskera,
jänes nudisabaga,
oraw kikkiskõrwaga;
IX
joostes tuli wäle põder,
hiljaks jäi weel reinuwader.
Siis kõik lauda istusid
pidurooge maitsesid.
X
Karu imes mesijooki
jänes rüüpas õllejooki,
wares mune krõbistas,
harak sülti lobistas
XI
Põder limpsas õunasuppi
oraw näris worstijuppi,
kaarnal kapsapirukas,
kullil lihawiilukas.
XII
Aeti juttu, tehti nalju,
lauldi, joodi õlut palju, –
Uimane ju karu pea,
teisedki ei piiri pea.
XIII
Jänes tantsis, õlletujus
siili käpa peale vajus.
Siilikene kiljatas –
linnupere ehmatas.
XIV
„Mis sa kilkad, nõelakera!“
tõstis kuri karen kära.
Ole wait, wa pigilind,
siin ei keegi karda sind.
XV
Riiu sekka segas karu, –
joobnult pole kelgi aru,
näitas hambaid rebane,
puskles põder wagane.
XVI
Mutirahwa raskeks mureks
riid läks wiimaks wäga suureks,
kausid, tassid lendasid,
kisklejad waid undasid.
XVII
Kui siis wiimaks lõppes tüli,
siili kasuk lõhki oli,
karul katki kistud west,
reinul kadund kõrwalest.
XVIII
Harakal ei olnud saba,
jänes otsis karku taga,
kaaren paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.
Head otsimist!
____________________
Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.
Vihje: Eeltöö: Paberilt on parem lugeda. Kohapeal: Vasakult viies
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 321/322 |
Aarde sildid: lahe_teostus (5), soovitan (3), muguoht (1), lumega_leitav (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), eesti_kirjanikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC70V9T
Logiteadete statistika: 89 (94,7%) 5 3 1 1 0 0 Kokku: 99
Lahenduse jaoks oli ikka vihjet vaja, küsisin ja saingi vihje (terv Anne!) Aare tip-top, kuiv ja korras. Tänud taastajale ja peitjale!
Taastatud aaret on ikka parem leida, kui kadunud aaret :) Päris nõgestesse mattunud oli teine.
Tulime uuesti siiakanti, kuna vaatasime, et aare on taastatud. Kena nõgesepõõsas on peiduka ümber kasvanud, õnneks mina seal askeldama ei pidanud :) Meist jäi maha ka kenake georada, muudmoodi sealt seda kätte poleks saanud. Tänud aarde eest!
Sai tehtud üks Tallinna mõistatusaarete jalutuskäik. Nõgeste vastu aitas lähedusest leitud lebomati jupp.
Aitäh aarde eest!
Viiendas polnud hetkel kindlasti midagi. Mujalt samuti vana konteinerit leida ei õnnestunud. Nüüd viiendas uus konteiner.
Ei olnud vasakult viiendas midagi. Kuna ammu pole leitud, ehk tasub aarde olemasolu üle kontrollida?
Olin õiges kohas, aga vasakult viiendas polnud midagi.
Siin oli lund liiga palju kokku kuhjatud. Tegime vihjele vastavas kohas küll kaevetöid ja leidsime nõgese, kuid aarde kättesaamiseks jäi tegutsemisraadiust väheks. Jääb kevadet ootama.
Üritasin mõni aeg tagasi mõistatust lahendada ja mõte oli täitsa õige, aga millegipärast tookord ei saanud nägijaks. Seekord lahenes päris kiiresti ja mõtlesin, et jalutan täna pärast tööd siit läbi. Kohapeal oli kohe selge kust otsida tuleks, aga kuna just seal kasvasid nõgesed, siis piinasin natuke geokontrolli lootuses, et äkki on kuskil mujal. Ei olnud. Aga täitsa ime mida ühest naisterahva käekotist leida võib, isegi südasuvel õnnestus üks unustatud kinnas leida ja aare võidukalt välja sikutada. Üllatavalt kaua polnud keegi loginud. Aarde endaga kõik suurepärases korras.
Võttis aega, aga kui vihjete abil Kärt joonise lahti muukis, siis mulle jäi tõlketöö kodus ja kohapeal. Aitäh!
Selle mõisatuse pilt seisis tükk aega kodus seina peal ja ootas, et ajus käiks klikk. Aga ei käinud ja lõpuks küsisin vihjet. See mõistatus väga huvitavalt üles ehitatud. Aitäh!
No ikka andis..lõpuks andiski ja siis..jälle ei andnud ning viimaks võtsin ise :) Tänan
Eks need mutionu lugusid ja laulusid on palju kuuldud. Koduski meeldib poisil vahel plaadilt mutionu seiklusi vaadata. Siin aga tuli nac aega nuputada et kuidas see asi hargnema peak hakkama. Ja kui asukoht teada, siis jäi seda 6iget päeva ootama. Täna siis j6udis see 6ige päev kätte kui Mingi naaberaarde juurest ka siia uitama sattusin. Kiire loendus ja näpud said kohe 6ige asja taha. Tänud peitjale
Neid Mutionu krõnksjullasid oleme ikka mõnelgi korral piidelnud, kuid üsna kiirelt kõrvale heitnud. Lõpuks sai vihjet tõsiselt võetud, aga siis polnud mõnda aega õiget seadet, millega antud infot füüsilisele andmekandjale kanda. Täna sai tegu tehtud ja kiirelt oli vajalik info käes. Puhtalt loogikaga sai õige koht kaardile pandud ja õhtul läksime vaatama, kus see salapaik on. Aardeleid oli kiire ja karbiga kõik parimas korras.
Aitäh väga kavala mõistatuse eest!
Oh seda mõistatust... välja sai prinditud mitu koopiat, lõpuks kasutasime siiski ühte. Täitsa äge. Ja teine osa oli ka osavalt välja mõeldud. Nullis polnud kaksipidi mõistmist. Tänud
Gp aprillinali 2021 oli mulle selline, et asusin Järve poole teele, et seal aarete osas ringi vaadata. Teel oli ags ammu ära võetud Mutioni lauluke ja täiesti kollast värvi (ok, ok, rohelise haloga, aga seest ikka kollane, mis kollane).
Ega siis muud, kui taasleidma leitud aaret. Tee oli tuttav, ainult märja, pimeda, külma ja lumise öö asemel päikeseline kevadpäev.
See oli üks esimesi mõistatusaardeid, mida ma üldse ragistama hakkasin. Ei osanud temaga esialgu miskit peale hakata, kuigi vihjed olid kõik tegelikult olemas. Kui teadlikum geopeitur ühe vihje üle kordas hakkas asi arenema ja koht ilmus kaardile. Ühel sügisõhtul sai ta ka ära toodud. Kõik oli väga loogiline ja lahe, aitäh mõnusa mõistatuse, asjalike vihjete ja aarde eest!
Ei leidnud, kuigi otsisin pikalt ka nõgestest. :///
Vaba päeva puhul otsustasime külastada Tallinna aardeid. Karl natuke aitas mind mõistatusega. Minu ülesandeks jäi nõgestega võidelda ja aare üles otsida.
Väga karm mõistatus. Mingil hetkel tekkis ideid ja pommitasin erinevaid kohti, kuid ilma õnnestumiseta (häbi öelda, aga isegi Iru vanadekodu). Paber seisis arvuti kõrval paar nädalat, aeg-ajalt piilusin silmanurgast. Kui kõrini sai võtsin paberi kätte ja lugesin jõuga koordinaadid välja. Pärast selgus, et üks pomm oli väga lähedale langenud. Tegelikult oli hea, et ei tabanud. Lahendamisrõõmust oleks sel juhul ilma jäänud. Kui saaks paneks laigi. Kohapeal kiire leid, aitäh!
Ausalt öeldes ei vaadanudki mitmendas oli. Paar korda kummardamist ei tee seljale halba, metsas mikrot otsida on palju tüütum. Loodame, et sellised jõhkrad peod jäävad minevikku.
Ulaka mutionu buddy'd, homie'd, sõpsid, semud, kamraadid ja kompanjonid näitasid oma ülekäte läinud joomaõhtust allesjäänud jäsemetega õige suuna kätte. Leitud. Logitud.Aitäh.
Nüüd oli olemas jah. Silver arvas, et aardes olev ahvipoiss on kurb, jätsime paar liblikat talle seltsiks.
Seekord ootas aare meid õiges kohas ja mugusid ka segamas ei olnud. Aitäh!
Vasakult viies ei olnudki enam tühi! Ei mõista mina neid inimesi, kes aarde valesse kohta tagasi panevad.
Mõistatuse ja aarde eest suur aitäh! Mõistatus täiega lahe, lõpp ka ilus. :)
Vasakult viies oli tühi. Paari mugu lähenemise tõttu pikemalt seal lolli ei mänginud. Kes teab, võib olla neljandast või kuuendast oleks leidnud isegi.
Mõistatus ootas ammu aega ja lõpp on kenasti kontorile lähedal. Käisime peale tööd vaatamas. Ootasime muguvaiksemat hetke ja kontrollisime vihjele vastavaid kohti, kuid ei leidnud midagi peale nõgeste.
Lugesin kõik kenasti läbi ja alustasin silmaharjutusi.. isegi keerasin ekraani igati pidi, kuid ei miskit. Lõpuks kuulasin vihjet ja printisin välja.. ja sellest oli tõesti abi. Mingi hetk lihtsalt koorusid pildist täitsa emakeelsed sõnad välja. Väikese mõtisklemise järel tundus kõik väga loogiline ja geokontroll kiitis tulemuse heaks.
Täna vajasin mõistatusaarde leidu ja tulin panin end siia kirja. Tänan.
Mõistatuse lahendamise jaoks ei olnud ma piisavalt terav pliiats. Kasutasin meie geoingli abi. Nu mõeldakse ka asju välja. Peale seda läks asi lihtsalt, jäi ainult vormistamise vaev. Suured tänud peitjale.
Ei saa öelda, et see lihtne mõistatus oleks olnud. Muidu oleks ju ammu ära lahendanud. Nüüd sai see siiski lõpule viidud. Tänud aarde eest!
Päev oli ennast õhtusse veeretanud ning enne kojuminekut oli veel üks mõistatus vaja leida. Alide oli mind juba tükk aega kiusanud, kiusas ka Annit. Läbi sai see näritud alles peale 2018 karbis kohtumist. Asju hakkab juhtuma kui vaid laua taga vahel kokku saada. Natukene kasutasin ka kirvest ja kus ma lõpetasin, las see jääb... Jalutasin siis õiget sirget pidi edasi kuniks vihjele vastava leidsin ning pidin tõdema, et oligi seal kus mõistatus ütles. Aitäh!
See kritseldis seisis mul pikalt kapi serval ja aeg ajalt vahtisin sellega ka tõtt. Katsetasin enamatki aga alati jäi miskit puudu. Lõpuks sain peitja perest nurumise peale suuna kätte ja edasi läks juba ludinal. Mida kõike see geopeitur oskama peab. Igatahes ega see lõpp pikalt ootele jääda ei saanudki, kui juba ma naabruskonda sattudes, tundsin vajadust karbi olemasolu kontrollida. Korralikult oli teine peidus, suisa kaevuma pidin karbini. Aare ise suurepärases korras.
Tänud.
Kõige esimene kord ei osanud kohe midagi peale hakata. Nüüd jäi mõistatus uuesti ette ja hakkasin arvuti taga pusima. Aga ei pusinud välja. Kuni mõni tund hiljem, või oli see isegi järgmisel hommikul kui üldse mõistatuse peale ei mõelnud ja tegelesin teiste asjadega, hüppas äkki pähe idee. Fail lahti ja uurima.. Ja hakkaski jutt kooruma. Eelmine kord olin teinud midagi sarnast, kuid pisut vildakalt. Tore mõistatus, tänud!
Mõistatus oli arvutiga täitsa lahendatav. Täna sai ka kohal käidud kuna see aare on mul praktiliselt tädi ukse all.
Kunagi ammu lugesin luuletust ja uurisin salapäraseid märke, aga jäi sinnnapaika ja pisut unustusse. Kuni ühel päeval otsustasin välja printida paar segast mõistatust, hoopis teist, mis mind "segasid", kuidagi juhuslikult jäi ka see ette ja sai paberile, alles siis lugesin, et see oli isegi peitja poolt soovitus:). Muidugi jätsin rohkem "häirivamad" paberilehed ikkagi järjekorra lõppu ja võtsin hoopis mutionu peo koopajoonistuse ette. Seda pisut põrnitsenud, süttis tuluke- aga äkki...? Ja oligi nii! Oi, kui rõõmus ma olin, et see sähvatus seekord nii ruttu tuli, ma olin ikka valmis, et palju õhtuid saan enne magamaminekut seda imetleda ja keerutada.
Aitäh peitjale! Väga vahva mõistatus, meeldis.
Selle mõistatusega ei osanud ma esialgu midagi peale hakata, aga kui väikese vihje sain, siis sain ka rohelise tule. Täna peale tööd tiksusin läbi ummikute kohale. Kohapeal õnneks oli rahulik ja sain logi kirja. Tänan.
Selle mõistatuse algkoordinaadid olid kodule päris lähedal ja pinnuks silmis kaua. Vaatasin ma alt, pealt, paremalt või vasakult pilti - ei midagi. Lugesin teksti alt, ülevalt või diagonaalis - ei midagi. Lõpuks vaatasin lihtsalt mööda, et las see täpp siis olla. Ühel õhtul sattusin Mikiga täiesti suvalisse kohta ja rääkisime maast ja ilmast, äkki küsis, et Alide oli Sul lahendatud? Ohkasin, et ei ja ei saa midagi aru ka. Jagas vihjet, et ega ma muidu seda läbi ei näri. Paar päeva hiljem, aga meenus see aare uuesti. Tegin kaardi lahti, vaatasin ja suurendasin, lugesin veel kirjeldust ja vihjet ning käes. Pakkisin poisid autosse ja läksin kirvega proovima. Romet harjutas numbrite lugemist ning käes ta oligi. Tulime koju ja tegin pildiga ka asjad selgeks. Mõnikord tasub olla suvalises kohas ja saada kasulikku infot, mida hiljem kaardiga kokku viia :) Aitäh, Mikile vihje eest. Aitäh, peitjale pähkli eest!
Päris lahe mõistatus :) Aga no ilma vihjeta küll pihta ei saanud :D Õnneks väike lükke saime ja seejärel oli korra taas, et mis edasi? Kuid õnneks aitas ka Maris sealt läbi ja peagi oligi julgustav roheline ees. Kohapeal läks juba üpris kiirelt. Kuigi jah, karp oli ikka väga kõvasti omas pesas kinni :) Tänud peitjale!
Olen minagi selle aarde vihjepilte paaril korral välja trükkinud ja neid seejärel igal mõeldaval viisil nätsutanud. Või noh, vähemalt ma ise arvasin nii, aga kuna siiani oli mõistatus lahenduseta, siis ilmselgelt mitte päris IGAL mõeldaval viisil :D. A no vähemalt saab siis öelda, et mõte liikus paaril korral mul isegi täitsa õiges suunas. Mis muidugi lahendamise järjekordset seismajäämist mingil viisil ei pidurdanud… :D
Nojah, aga asjadel on kombeks minna nii nagu läheb – need mittelahenduvad mõistatused tulevad ju varem või hiljem geoseltskonnas jutuks ning esmaspäevasel õhtusöögil saime siis meiegi Marjelt/Paavolt muude lobade vahel boonusena Liidekese äramurdmiseks väikese müksu. Ja nii ma siis ükspäev jälle uue hooga nende paberitega mängima hakkasin...
Lahendus käes, tegi Laur kõik ülejäänu, nagu ikka, ja täna kui Inga aardele reageerimisvalmiduseks linna endid sätitasime, hüppasime pr Dahlbergi juurest ka läbi. Mina karpi kätte ei saanudki, hoidja on seal nii tugev :D. Aga Laur sai ja seisuga 13.12. on sealses raamatus nüüd lõpuks kirjas ka meie nimed :). Mu jaoks senistest EK-dest kõige raskem, aitäh Liisile pähkli eest :).
Ausalt ise ei lahendanud, ei saanud aru peale vihjeidki. Moorimajas peale jutuõli tarvitamist läksid ükshetk teadjatel meeled niivõrd valla et tänu sellele saime minna logima.
Veebruaris peidetud Tallinna aare ja siiani leidmata - küllap siis põhjusega. Selliseid on tegelt mõni aastatetagunegi, ent üks ammusemaid lahendamata arusaamatusi on see kindlasti. Hiljuti, novembrikuu vihmastel ja jahedatel sügisõhtutel võtsin hunniku lahendamata mõistatusi taas ette ja laksasin neid kohati nagu puulõhkumist - laks ja järgmine. See hullus polnud muidugi üks sellistest. Olen seda nii arvutis kui papüürusel kordi vahtinud, lõikunud-voltinud-kleepinud. Tutkitki. Madis näitas mulle hiljutisel lauamänguõhtul pingsalt kaheksat esimest sümbolit, aga mul ei hakanud sellegi peale mitte midagi põlema. Täiesti võimatu müsteerium.
Üks päev näitasin Marjele neid hieroglüüfe suurest telekast. Ta haaras seepeale papüürused ja hakkas posima. Posis kuni posiski midagi inimkeelset välja. Kui lõpuks kogu värgist sotti saime, olime mõlemad rammestusest oimetud. Ulme mõistatus, kui ei ole öeldud, mida või mismoodi üldse tegema peab. Kindlasti mitte 3.0, julgelt +1. Umbes nagu "Ringidki"..
Üks seni lahendamata mõistatus sai täna juba leitud. Lähme nopime siis teisegi kolmveerand aastat marineerinud purgi ära. Vastasmaja kaamera vast ei jäädvustanud me kahtlast tegevust. Aare korras, ainult kiletatud silt on arusaadaval põhjusel ära tulnud ja karpi pistetud. See tuleks põhja alla teipida, siis püsib.
Esko lisatud Pesakonna koomiks on tabav ;-) Mis ma muud oskangi kosta. Urjuhh.
73. geopäev
Lahendus tuli päris kähku, nüüd jõudsin lõpuks otsima ka. Aare korras, aitäh!
Lahendus ei tulnud üldse kergesti. Mõistatuse väljaprint sõitis kaasas ikka kõva mitu kuud ning vabadel hetkedel autos aega parajaks tehes muudkui mudisin seda igatepidi. Lõpuks läks ülesanne nii lootusetult kortsu, et ei saanud enam mitte halligi aru. Tegin uue väljatrüki ja alustasin aga jälle nullist, ikka sealtsamast metsast mutionu juurest. Küsisin erinevate tegelaste käest nõu ka. Karu, jänes ja siil olid kõik nii küpsed, et ei jaganud ööd ega mütsi. Vihje laekus hoopiski küsimata ning muide täiesti väljaspool mutionu pidu. Sealt edasi kulus veel paar tuhmi juhmi-momenti enne kui meenus, mis seeriasse aare kuulub ning saadud mõistujutu lõpuks kaardipunktiks oskasin moondada. Peitjale tänud, peamiselt just nõnda tuntud lastelaulu humoorika algvariandi teksti tutvustamise eest :o)
No oli vast pähkel minu jaoks. Proovitud sa nii ja naa aga ei tundunud mdagi loogilist välja tulevat. Siis eile õhtul sai väikest vihjet küsitud mis minu maailmavaate kohe selgeks lõi kui mõistatuse ette võtsid. Tänud! Oli tore leid :)
See mõistatus ei sujunud sugugi. Lahenes peale seda, kui olin küsinud õhtust filmisoovitust. Peale seda filmi vaadata tegelikult vaja ei olnudki. Päris kaval. Ja siis sai üks õhtu poetee sealtkaudu sätitud. Tänud!
Vaatan siis seda luuletust, ei saa aru mida tegema pean. Uurin kujundeid pildi pealt, ei midagi. Ei tea kas peaks ühendust võtma oma hiina keele tõlgiga?
Aga enne ikka jõudsin ühele targale mehele kirjutada. Juhendati, aga ma tõesti vabandan et nii mitu korda pidi mulle lahendust nina alla torkama. Lõpuks läksin paberile kääridega kallale. Ja lõpuks sain vastuse kätte!
No nii nüüd tuli vaid oodata Tallinna minekut.
Suured tänud aarde eest.
Eduka logimise kava:
19.02.2017
Uue mõistatuse avastamine;
Väike pettumus teemal "Raamatut polegi vaja lugeda?";
Kohvipaus;
Kirjelduse lugemine (2x);
Tutvumine edasiste juhistega;
Heebrea jm keelte kiirkursused arvutis;
Kohvipaus;
Kokkuvõtted ja küsimused;
20.02.2017
Kohvipaus;
Avaldus edasiste juhiste saamiseks paberil;
09.03.2017
Juhuslik kohtumine kasutajaga [thunder];
Ootamatult saadud vihje;
11.03.2017
Ajurünnaku käigus tekib idee korraldada Muti tänavas pidu;
13.03.2017
Järelepärimine seoses avaldusega;
14.03.2017
Mõistatuse töötuba;
Kohvipaus;
Info jagamine meeskonna liikmetele;
01.04.2017
Kogunemine;
Kohvipaus;
Logimine.
Aitäh ;)
Kui nüüd siin on ära märgitud, et ka mina olin aarde leidmise tunnistajaks, siis jah, nii see oli.
Mõistatus võttis ikka omajagu kukalt kratsima. Kohapeal oli kõik loogiline, tänud.
Päev varem võtsin aarde ette. Mõistatust oli päris huvitav lahendada. Kui tööl seda vabal hetkel proovima hakkasin, siis äratas ka teistes huvi. Kindel idee oli mul olemas ja pakkusin välja et kui keegi soovib siis võib ka aidata. Peagi hakkas jutt jooksma ja ennem ei soovinud keegi lahkuda kui oligi lahendatud. Kui saadud tulemus jooksutas nii mõnelgi klotsi kokku, siis geopeiturlikule mõtlemisele oli see koheselt läbi puretav. Täna käisin ja panin välitöödele ka punkti. Aitäh meeldivat mõistatuse eest!
Küll ma möllasin nende krõnklitega, nii- ja naapidi, lõpuks oli täiesti kopp ees. Vahepeal vehkisin kirvega ja pärast tuli välja, et veel natuke ja olekski kirvega pihta saanud. Aga mulle nii ei meeldi, küsisin siis väikest vihjet ja tuli välja, et olin enam-vähem õiget asja teinud ainult mitte väga hoolikalt. Peitjat peab kiitma, asjaga on ikka kõvasti vaeva nähtud. Kirjanike (nii meie kui välismaiste) seeriad on väga tore algatus, tublid olete!
Ai hullu mis raketikaid sai selle asjaga siin aretatud. Vahepeal mõtlesin ka kirvetama minna, aga see oleks suure kaarega mööda läinud. Mõistatus superluks, kahju ainult, et ma päris ise sellele pihta ei saanud ning väikest juhendamist vajasin. Kohapeal parkisin auto peiduka ette ning auto varjus sain logi kirja panna. Aitähhid!
Tops oli pikast päevast väsinud geopeituri silmis justkui naeltega kinni naelutatud :) Lõpuks siiski allus korraldustele ning logitud ta saime. Aitäh peitjale!
Avaldumise järgselt jõudsin fonte tulemusteta kaeda. Autos Mari ja Helduriga teist aaret leidma sõites, kuniks päevavalgust, proovisime paberilt lahendust leida. Saabus uus päev ja oli hetkeks võimalus paberiga tegeleda. Tuligi peitja käsitööst luba lõppu külastada. Tops see tõrkus tugevasti, aga kätte saime. Tänud peitjale.
No kes siis välja printida ei oska, kohe mitu tükki printisin! Ja siis tegin igatsorti peenmotoorikat ja viskasin kohe mitu ja mitu prügikasti. Tagantjärgi ju asi lihtne kui nüüd mõtlema hakata. Aa millal see geopeitur enne mõtleb, ikka taganjärgi targutamises me kõik meistrid.
Tänud, kavalpea!
Mõistatus lahenes pärast ürituselt saadud vihjet kiiresti, olin varem õigel rajal, aga lahenduseni oli veel pikk tee minna. Nüüd mõistatusele otsa vaadates tundub lahendus ilmselge, ei tea miks varem ei tulnud selle peale. Igatahes idee on igatepidi hea ja muhe, kiitus peitjale selle eest. Kohapeal tuli aare esimesest vaadatud kohast välja. Aitäh!
Lahenduse leidmine võttis ikka aega, justkui oleks ise peol käinud ja sellepärast mõistus aeglane. Kohapeal läks kiirelt.
Kuidagi see lugu lahenduseni jõudis. Väljas oli ikka kordades kergem. Isiklikult eelistan muidugi vastupidist varianti.
Signe oli kärsitu. Enne kui teised aru said, kus ollakse, oli tal juba karp näpus.
Alguses üritasin koordinaate kätte saada Krista ja Helduriga kusagile sõites, aga siis tuli pimedus liiga kiiresti ja loobusin mõne minutiga. Järgmisel päeval jõllitasin mittemidagimõtleval pilgul neid hieroglüüfe ja järsku tabas mind äratundmine, kuidas neisse suhtuda. Mõte oli õige ja koordinaat klappis kenasti.
Aaret tahtsin eelmisel päeval leida, aga ei saanud otsida, sest nullpunkt oli pisikesi mugusid täis. Tundus, et nad ei kavatse sealt kusagile minna, nii et jätsin aarde järgnevateks aegadeks. See järgnev aeg tuli kiiresti kätte, sest antud koht ei jäänud mu käiguradadelt liiga kaugele. Aitäh! Lahe mõistatus!
Kui esimesest ehmatusest üle saada, siis ei olegi nii lootusetu. Kohapeal läks osaliselt tänu s*tale ilmale kiiresti, aare täpselt seal, kus geokontroll oma PP-ga väitis selle olevat. Aitäh huvitava mõistatuse eest!
Tegelikult aitas matu07 mind pisikese vihjega, et "proovi nii ka", peale seda hakkas asi vaikselt lahenema. Päris oma peaga poleks vist sellise asja peale kunagi tulnud. Kirvetasin ühte teooriat ka just sealsamas, aga ilmselt õnnestus mul õigest kohast ikkagi kuidagi mööda vaadata. Tänan!
Mõistatus oli ..... keeruline. Või siis omamoodi. Igatahes oli minul vähemalt küll selge kirjeldust lugedes, millise tehnikaga peab lähenema ja et trükkimine on paratamatu. Paar päeva kogusin ennast, aga siis kui juba asi paberil laua peal oli , polnud enam mõelda suurt midagi . Tehtud. Väga kena tuttav koht , lapsevankriga ja muidu läbi jalutatud tuhandeid kordi. Nii et kui karukäpa sündroomist üle saab , pole enam keerulist midagi. Vägeva magnetiga on juba kord see lugu, et ei tohi üle pingutada - muidu on järgmistel raske. Aitähh
Ma pole vist ühegi mõistatusega nii palju tegelenud kui sellega ja ütlen ausalt, et hakkama ikkagi ei saanud. Lihtsalt logisid lugedes tekkis mul idee, kuidas geokontroll roheliseks saada. Printisin hunniku lehti välja ja jagasin mööda bürood laiali. Kui teistel on mugud pihta saanud, äkki siis saab mul ka mõni. :) Büroos ei saanud keegi hakkama, kuid üks saatis mõistatuse oma õele, nii et lõpuks lahendati mõistatus Riigikogus ära. :D Nüüd ma vähemalt tean, kuidas mõistatuse lahendus välja näeb.
Kui Priidule ütlesin, et mõistatus lahendatud, siis ta küsis, et kas geokontrolli roheliseks ka said? Oih, ma olin selle unustanud. :D Lubasin kohe proovida… selle peale teatas Priit: „aga Miki sai „pihtas põhjas“, mitte lihtsalt 30 meetri täpsusega“. Nojah, ma oleks 30’ne meetriga ka rahul. :D Tegin geokontrolli ära... kuni 30m mööda.. ok.. prooviks korra veel… „pihtas, põhjas“! :P
Kohal jäi otsimine üldse ära, loenda lihtsalt viieni ja karp oligi käes. :)
Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Me pole vist kunagi ühtegi mõistatust nii kaua lahendanud. No mitte ei saanud pihta, kusjuures lõpuni ei saanud aru. Täna oli meil lõpuks kopp ees ja Kristel andis enda töö juures töökaaslastele lahendada ning oh imet lahendus tuli päris ruttu- enne kui tööpäev läbigi sai. Aitäh Kristeli mugudele ja peitjale mõistatuse eest. Teel koju arutasime, et ehk järgmine kord kui ise jagu ei saa annaks kohe mugudele lahendada:)
Töö selle kaljujoonise koordinaatide keelde tõlkimiseks nõudis aega ja palju äpardunud katseid. Paljud nendest oleks iseenesest head ideed tulevaste mõistatusaarete tarbeks. Kunagi korraldan arvatavasti oksjoni. Tänud mutionu eest.
Nojah, eks sellise lahenduse peale ikka andis tulla. Sain ka oma käega selle õige läbi proovida ja logima minna. Aitäh!
Keetsin sülti natukene, aurud täitsid kööki,
aga sümbolite otsingus meil polnud mingit lööki.
Võtsin ette mesijoogi , silmad läksid krilli,
aga ei nad muud seletanud kui vaid potililli.
Tee siis panin podisema, aurud täitsid tuba,
aga Emmeliine rohud siin lahendust ei luband.
Üritasin seeni sööta Alexile juba,
aga tema jooksis pakku ära mööda tuba.
Vorsti oli nõus ju sööma, sellest vähe kasu...
vorst sai otsa, nahk vaid alles, poleks sööta tasund.
Munad keesid liiga vähe , kollane jäi vedel
vaatasin ja ennustasin, aga vastus nigel.
Ilmutust ei saabunud ka unenäos mul mitte
kuigi enne uinumist sai tehtud mitmeid trikke.
Naerda enda üle jäi veel hapu moega
sest peas nüüd polnud enam ühtki mõttepoega.
Interneedus tähti täis , sealt leidsin mõtteid sadu
oh oleks aega rohkem ,teid ootaks aardesadu :P
Lisada ei tahaks rohkem, lõpuks tuli vastus
kohapeal kõik oli lihtne, siin keegi täna juba tatsus.
Tänud!
Eks sai tehtud ikka igasugu imetrikke.Kujutan ette,kui lihtne või raske oli koostajal seda ette valmistada.Jätsime siia ühe rännumündi. Tänud huvitava peamurdmise eest ja matule jõudu sarja jätkamiseks.
Kui ma õhtul esimest korda mõistatust vaatasin, ei osanud ma kohe mitte midagi välja mõistada. Ainus mõte tuli, et huvitav, kuidas netist selline a la maiade tähestik üles leida - mis selle nimi ometi võiks olla? Kui ma juba arvuti kinni olin pannud, tuli mõte lähenda mõistatusele sarnaselt ühe teisega. Hommikul kohvi juues asusingi tegutsema ja esimese ropsuga ei saavutanud ma mingit tulemust. Siis otsustasin muuta lähenemisnurka ja oligi plaksti nii kell 6.30 lahendus käes, nii et vast konkurentsitult kõige varem lahendatud mõistatus :) See kõik oli eelmisel nädalal, kui ma veel Tallinnas ei olnud, nii et aare pidi natuke ootama. Mis oleks aga parem viis tähistada kodumaa sünnipäeva, kui leida üks aare? Vastukaaluks võiks ehk asetada vaid vanematega mõnusa gruusia veini joomist ja vastlakuklite söömist ja vastuvõtu vaatamist, aga see kõik oli veel ees :) Kohapeal läks väga kiiresti. Põhimõtteliselt kohe oli selge, kust otsida. Vahetult aarde juures möödus minust üks lapsevankriga ema ja kui ta juba veidi eemal oli, sikutasin aarde pesast välja. No on sellel alles magnet! Hoidsin karpi igaks juhuks rahakotist ja kaartidest võimalikult kaugel :) Logiraamatust oli näha, et Kaupo oli juba käinud. Logisin kah ära ja tahtsin aarde juba uuesti ära peita, kui kaugusest hakkasid lähenema kaks kuju. Nii pidin jääma seisma ja telefoni näppima. Kaks tennisereketitega poissi möödusid lõpuks ometi minust ja tahtsin juba uuesti peitma asuda, ent kohe hakkasid kõrvaltänavast kostma koerte haukumist ja inglise keelt ning sealt purjetas välja naisterahvas pisut eksootilise välimusega meesterahva ja hariliku mopsikuga. Nad keerasid küll kohe ära ja ma jäin nende selja taha, ent vahepeal olid poisid nii 30 meetri kaugusel seisma jäänud ja muudkui jututasid. Ma ei tea, kas neil oli Paulig termoses, aga juttu jätkus igatahes kauemaks. Muidugi vaatasid nad ka piisavalt tihti minu suunas, nii et aaret polnud võimalik peita. Lõpuks otsustasin, et kõige kavalam on helistada ja kah juttu puhuda, ehk ma ei tundu neile siis nii huvitav. Tegin kõne koju ja arutasin vastlakuklite teemal. Ja tõepoolest, kui nad siiamaani kohapeal tammudes küll keerutasid kogu aeg, aga polnud kunagi seljaga minu poole, siis nüüd lõpuks ometi keerasid nad end teistpidi ja vaatasid peatänava poole. Aare läks siuhti oma kohale ja lõpuks sain ka mina teekonda jätkata :) Kogu see kirjanike sari + teised vastsed kirjandusteemalised aarded paistavad olevat väga ägedad, ootan väga uusi! Aitäh vahva mõistatuse ja aarde eest! :)
On alles hull mõistatus. Kuidas küll Ingrid selle lahenduse peale tuli... Olin mitmeid tunde seda vaadanud ja mingeid sarnasusi märganud, aga siiski olin väga kaugel lahendusest. Ingrid tegi ära ja ütles vihje, kuid ka siis ei saanud midagi aru. Ei saa ka aru, kuidas sellist mõistatust valmistada nii kvaliteetselt.
Kui aare avaldus, siis vaatasin mõistatusele otsa ja mõistatuseks see jäigi. Trükkisin siis need kõverikud välja ja viskasin tööl laua peale, et las ootavad mõne hea mõtte tekkimist. Kuna mu mugust lauanaaber on juba harjunud igasuguste peamurdmistega, siis ühel hetkel tundus, et talle käisid need kõverikud rohkem närvidele, kui mulle. Pool päeva hiljem andis lauanaaber mulle paberi tagasi ja ütles, et näe nii käib. Mis nii viga mõistatusi lahendada :D Kohapeal läks kõik ladusalt. Tänud peitjale, mõistatus oli lahe, olgugi, et selle lahendamisega läks nagu läks.
Vaatsain mõistatust ja mitte mõhkugi ei saanud aru. Laagerdus. Vaatasin uuesti, printisin ka välja. Ikka samatark. Kui ühel hetkel minema sain, siis läks edasi juba lihtsalt. Kohapeal jäi aare esimesest katsutud kohast näppu. Aardesse jäi rändur. Aitäh peitjale.
See oli üks kohutavalt lõbus aare. Ma pole ühe õhtu jooksul veel nii palju naernud, kui kuulsin kahe peituri ponnistustest seda aaret lahendada. Tänu sellele aardele sain ma viimaks Liivo ees oma "Igavese teise" aarde võla tasutud ning ükskord ometi end Hannesest targemana tunda. Haa, siin ikka mälumängu-, peitja analüüsi- ning kaardioskused nii heaks abimeheks pole.
Mina sain aarde lahendatud vist ainult tänu sellele, et jäin kangekaelselt ühe filmi juurde, kus sarnast moodust info kättesaamiseks kasutati. Hiljem kuulsin muidugi peitja käest, et see film oli täiesti vale ja tema idee tuli hoopis mujalt, kuid õnneks minu eduks sellest filmijupist täiesti piisas. Nüüd saan seda mõtet ise kunagi mõne oma aarde juures kasutada.
Nullis ei läinud õnneks ülearu raskelt, ehkki kinnitus on tõesti vägev. Aga sellises kohas peabki olema. Tänud mõnusa mõistatuse eest, mis nii hea enesetunde tekitas.
Kirves ei tabanud.
Käärid ei aidanud.
Arvuti ei sobinud.
Kaart ei näidanud.
Geokolleeg aitas!
Täname, lahe mõistatus!
Kuidas me ei lahendanud seda mõistatust.
Esimese hooga ei mõistnud me sellega kohe mitte midagi teha.
Teise hooga sai mindud nulli ja seal veidi ringi vaadatud.
Kolmanda hooga sai mindud nullist veidi kaugemale.
Siis aga nägin muudetud vihjet ja printisin pildi välja. Kuna mulle aga digitaalne värk meeldib rohkem, siis keskendusin ikkagi digitaalmaailmale. Tõsi, ka paberit väänasin üsna hoolega ja kohati isegi üsna vägivaldselt, suisa kääridega.
Ühel hetkel nägin ma Martini logi ja arvasin algul, et ilmselt on ta minu ponnistusi salaja jälginud ja kirjutab nüüd minust. Noh, kõik need erinevad salakirjad ja fondid. Alles siis, kui ta jõudis Photoshopini, sain ma aru, et ei, see pole mina. Mina kasutasin alguses Painti ja pärast Inkscape’i. Aga jah, kirvest loopisin mina ikka suure hooga ja kusjuures mõned päris lahedad kohad leidsin, üks nendest näiteks Siili pubi, millest olen ju korduvalt mööda sõitnud, aga mille olemasolust polnud mul aimugi.
Mingil hetkel tundus mulle, et enam ühtki tarka, ega ka mitte tarka mõtet ei tule. Kurtsin sellest geokolleegile ja küsisin, et kas tal lahendatud. Ei olnud temalgi lahendatud. See minu pärimine andis talle aga tõuke ja peagi oli temagi asja kallal. Üsna pea tuli vastus, et ta sai koordinaadid! Mul liikus selle peale lõua alumine osa ülemisest osast üsna eemale ja tunne polnud just eriti kiita. Et kuidas siis nii ruttu? Kohe aga selgus, et see on siiski valehäire, ta nimelt kolistas ka korra sama ämbrit, mis minu jala otsaski alguses kolises.
Läks veel omajagu aega, kuniks tuli teade, et ta nüüd päriselt lahendas selle mõistatuse. Noh ja siis hakkas pihta. Alguses me üritasime ikka uuesti ise, printisime uuesti välja, kohe igale ühele oma eksemplar, küll vaatasime, küll väänasime, küll lõikusime. Aga ei. Järgmisena hakati meile veidi puust ette tegema. Ikka ei saanud pihta. Siis tehti ikka korralikust tammepuust ette. Ei, no ei. Siis hakati seda kupatust punaseks värvima. Ja siis ühel hetkel, kui see krempel oli korralikust tammepuust ja kärtspunaseks värvitud, siis, alles siis jõudis kohale. Ja kusjuures, see variant vist oligi meil veel proovimata jäänud. Edasine oli juba lihtne, tuvastasime koha, vaatasime kaarti kah ja lasime esimese korraga pihta-põhja.
Käisime siis sellise imekauni lumetormiga logimas kah ja tegime sinna segamiseks palju jälgi juurde. Küll sellel karbil on ikka tugev kinnitus!
No vot, selline lahe mõistatus siis, nüüd jälle targem. Mul üks teine sarnane aare vedeleb juba ammust aega sahtli põhjas, sellele pole ma siiani õiget lahendit saanud. Peab vist sellegi uuesti käsile võtma, kui juba ree peale sain.
Aga loomadele: kiiret paranemist ja järgmise peoni!
Me täname, väga lahe mõistatus oli!
Ma arvan, et kõige rohkem võitis sellest leiust TLÜ kirjastus. Rõõmu valmistas ta muidugi paljudele, said ennast soojendada, et neil on, aga mul veel pole.
Tollest printimise vihjest oli mulle täpselt sama palju kasu kui ühe mõrvatud Filipiini poliitiku lese eesnimest. Too sai vähemasti presidendiks lõpuks. Hulk aega oli seis nagu tol töömehel, kes masina parandamise eest saadetud arvele kirjutas 1 haamrilöök – 1 eur; teadmine, kuhu lüüa – 999 eur. Et ühe euro saanuks hõlpsasti sisse kasseerida, aga see teine jupp oli puudu. Vinguma võttis, kohe kõvasti. Kohe väga kõvasti.
No ja siis ühel hetkel tuli ilmutus. Selgest taevast. Vahtisin, kuidas tihased linnumaja kallal askeldasid, kui see peaks kedagi aitama. Siis oli klõps ja 30 meetrit, varjud ja täpne. Nii et võetagu palun praadimisvahend ja töödeldagu seda maitsmisorganiga, või romantiseeritagu kivi otsas edasi, mida keegi vahtida eelistab ;)
Ja poleks seda ilmutust olnud, istuks edasi kodus ja vihuks seal tööd teha ja kirjastuse kolleegiumi jätnuks lihtsalt vahele. Täh ka!
Kuidas Madis lahendas EK3: Alide Dahlbergi mõistatuse
Madise seletuskiri teistele geopeituritele.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et me elame Liisiga koos. Just see on meid pannud tegema asju koos. Tollel õhtul olime just parasjagu ühte asja koos vaatamas, kui nägin seal huvitavat ideed mõistatuse jaoks. Korraliku geopeiturina asusin hiljem otsima, kuidas saaksin ka ise samasuguse mõistatuse teha, et selle siis geopeituritele ette sööta aarde leidmiseks. Loomulikult olin ma laisk ja üritasin leida vahendit, mis kogu töö minu eest ära teeb. Kuna sellist vahendit ma ei suutnud leida, siis heitsin idee kõrvale.
Küll aga tabas mind mõne päeva pärast meeldiv üllatus, kui nägin, et Liis on sama asja ära suutnud realiseerida. Sealjuures andsin ma endale kohe aru, et kui ma nüüd torman aaret otsima, siis on see vastuolus geopeiturite heade kommete ja tavadega, millega ma oleksin saanud konkurentsieelise tihedas FTF jahis - ehk maakeeli öeldud, oleksin pakkunud kõlvatut konkurentsi.
Tükk aega ei saanud keegi geokontrolli roheliseks ning mina muudkui sügelesin aaret otsima. Seejärel lisandus kaks rohelist kontrolli, kuid saime teada, et otsima ei minda. Järgnevad tunnid lootsin, et keegi hammustab veel läbi mõistatuse idee, kuid seda ei juhtunud enne esmaspäeva hommikut. Ka siis ei ilmunud tükk aega logisid, kuid kuna vahepeal oli saabunud tööpäev, siis ei olnud aega teema üle mõelda, vaid pidi tööd tegema. Esmaspäeva õhtul kuue paiku ilmus lõpuks esimene logi ning meieni jõudis ka info selle kohta, et esikolmik on logimas ära käinud.
Auväärsed kolm esimest logi andsid mulle põhjuse oma täna hommikune teekond niimoodi sättida, et aare ka teele jääks. Jõudnud sündmuspaigale, silmasin eemal ühte noormeest seismas. Seejärel jalutas mingi tädike koeraga mööda. Noormees sai kokku teise noormehega ning nad läksid minema. Võttes arvesse seda, et neil olid seljakotid seljas, pakun et nad olid teel haridusasutuse poole. Tädike ja koer olid ka läinud ning seega õnnestus aare välja võtta peidukast.
Kritseldasin nime logiraamatusse, veendusin, et asjasse mitte puutuvad isikud mu tegevust ei näeks ning peitsin karbi tagasi. Tagantjärgi oli see õige valik, et ma kohe aaret ei tormanud otsima, kuna muidu oleks ma pidanud uue aarde seeriasse peitma. Kuna olin seeriasse just peitnud EKB: Contra aarde, siis ei oleks tahtnud kohe uut aaret peita.
Kokkuvõttes on mul hea meel, et sama asja sattusin vaatama, kust Liisil idee tekkis mõistatuse jaoks. Idee on kaval ning oleks päris pikalt pusinud sellega muidu. Aitäh aarde eest ning jään huviga Matu aaret ootama :)
Pühapäeval polnud selle aardega midagi peale hakata, paberit lihtsalt polnud. Seda huvitavam oli luuletust lugeda, sest see esialgne oli ikka hulga põnevam kui lühendatud variant. Saabus töönädal ja selle sees olevad lõunapausid on sellised mõnusad olemised, kus leeme kõrvale hea omi pabereid vaadata. Keerasin lehte üht ja teistpidi, no mitte midagi ei osanud nendest märkidest välja lugeda. Ainus millest ma aru sain, oli see, et millestki arusaamiseks on suuremat prallet vaja kui lihtne lõunasöök. Siiski oli kõhutäiest kasu, lasin leiba luusse ja vaatasin aknast välja, kui ühel hetkel tuli ilmutus, mis viis lõunapausi õnnelikule lõpule. Saadud rohelist kohta kaardilt vaadates ei tekkinud kahtlustki kus aare asub ja tore oligi kohapeal just sealt see leida. Loodan, et Matul pole nii kiire, kui eelmistel peitjatel ja annab natuke aega hingata, muidu saab tähestikuga liiga ruttu ühele poole. Tänud seeria toreda jätku eest.
Kõigepealt lõbustasin end luuletuse lõpu lugemisega. Täispikkuses ei ole mingi lasteluuletus, hoopis tõsieluline luule. Siis heitsin pilgu krõnksudele, no ikka täiesti arusaamatud. Margus juba valmistus otsima kõikvõimalikke arvutis olemas olevaid sümboleid, kuigi tal oli parasjagu käsil hoopis tutvumine Contra luulekogumikega. See sümbolite variant tundus natuke kahtlane võimalus, aga millestki pidi ju alustama. Mõni leitud konks oli üsna paljulubav ja siis tuli Liisi lisavihje aarde juurde. See päästis päeva. Mitu pead on mitu pead. Kui nad kõrvuti sama mõistatust lahendavad, siis on lahendus palju kiirem tulema. Ei läinudki väga kaua aega, kui me Mariannega kahe peale esimesed rohelised numbrid lehele võlusime, mis Matu veel kaks päeva hiljem ära petsid ja kohale peibutasid :) Tänud Liisile mõnusa mõistatuse eest! Linnaka jaoks on väga hea peidukas leitud, päris mõnus oli otsida, leida ja logida. Kirja sai kolmas logi 17.15.
Ups, tööõnnetus :)
Esimese hooga tundus ikka väga ränk mõistatus. Algul keerutasime pead igas suunas ja proovisime midagi kokku veerida. Kõik krüptovõtmed ja imelikud fondid said läbi uuritud. Ruunikirjadega tegime tutvust. Kui kael ära väsis, siis keerasime arvutid tagurpidi. Kui see ka ei aidanud, tuli mängu Photoshop. Pöörasime-väänasime-tõstsime kohakuti. Mingid seaduspärad nagu olid, aga midagi mõistlikku välja ei joonistunud.
Järgmiseks proovisime keskenduda luuletusele ja kaarditööle. Jällegi, mingid ideed hakkasid jooksma, mõned kirved lendu lastud, aga ei midagi. Kogu selle aja seisid tablool kaks rohelist, mis tähendasid, et ilmselt on seeria järgmine aare juba ka valmimisel ja tegelikult ei peaks üldse niimoodi pingutama. Aga ikkagi... Mingi sokimaitse hakkas juba vaikselt suulakke tekkima.
Tänane päev algas veidi uue lootusega - Arvo oli kusagilt ühe idee välja õngitsenud. Kui esimeste minutitega asi jooksma ei hakanud, jäi jälle taustale. Siis tuli teade, et idee edasiarendus oli kollakasrohelise tulemuseni viinud. Selle peale õnnestus peagi endalgi alguses kollakasroheline ja seejärel juba pihtas-põhjas. Nüüd tuli tahtmine Palangut teha ja kõrvalt mängu jälgida, aga toetustiim utsitas ikka üle vaatama, ikkagi kaks rohelist juba teist päeva ees.
Noh, jah... FTF kell 14:41 :) Et siis sedapsi. Ideedekatel podiseb...
Aitäh tagantjärele pagana laheda mõistatuse eest!