Peitis 13.03.17 Ethel, Kristel, Annabel ja Priit [armastan]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare sai peidetud Laurile [laur] sünnipäevakingiks.
Kuna Laur rõõmustab meid pidevalt uute, põnevate aaretega, siis otsustasime ka talle natuke rõõmu pakkuda ja peitsime talle sünnipäevaks aarde.
Palju, palju õnne Laur, et sul neid ideid ikka jaguks!
Sellest tulenevalt ka suur palve teistele mängijatele: palun ärge minge seda aaret enne otsima, kui Lauri leiulogi on veebis ilmunud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (21), soovitan (20), lumega_leitav (3), 2017_aasta_aarde_kandidaat (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC724PP
Logiteadete statistika: 133 (83,6%) 26 4 3 2 0 0 Kokku: 168
Taastan aga kindlasti mitte sinna. Kolin selle kuhugi kaugemale ära.
Lahenes suht hõlpsasti, kuigi pole absoluutselt aimugi, et mis agregaat ning kuidas seda topsi seal kinni hoiab. Vist on vaid õiget tunnetust vaja. Konteineris õnneks pliiatsit ei olnud- õnneks, sest taoliste aarete puhul pea et eranditult avastan peale topsi tagasipanekut, et see (või GP juhend vms asi) ununes tagasi panna ning tuleb uuesti otsast peale hakata. Peitjale tänud, lahe asi valmis meisterdatud!
Keilas on meie meelest Eesti kõige raskemad aarded ja ka see aare ei valmistanud pettumust.Kulutasime siin üle tunni ja läksime enne pimeda saabumist edasi.
Võttis veidi aega, aga kätte poolenisti sain ja nime kirja.
Leidsin küll üles, aga esialgu vaatasin vaid põhjalikult pakendit ;) ...ja üldsegi, mind on nii kasvatatud, et teiste kingitust pole ilus avada. Äkki tulen mõni teinekord veel vaatama - väga uhke teine ju.
Teist korda üritame logiraamatuni jõuda, aga õnneks mingit edu pole siiamaani täheldanud.
Liiga palju vihma ja kaks koera liiga palju. Vaatasime üle, tegime mõned liigutused. Teooria tekkis, aga ega aru ei saa. Eks kunagi tagasi, tundub asi, mis niisama lihtsalt geopeiturite erinevatele jõu- ja ilunumbritele alla ei anna.
Käisin siin ükskord lapsega vaatamas seda, aga ei jäänud pikemalt pusima ja nüüd tekkis võimalus Maritiga koos minna ja ega ma täpselt ei tea kuidas tops ennast kätte andis, aga umbes 10 minutiga saime logiraamatule ligi ja nimed kirja.
Pusisime u 10 minutit ja Liina oma võlukätega ta lahti sai. Mismoodi see kõik meil õnnestus, ega kõigest täpselt aru saanudki. Igatahas vahva pusimine.
Mõned päevad tagasi me korra juba siin olime. Tookord tulime vaatama, mis imeloom siin end peidab ja teha selgeks, kuidas logiraamatule ligi pääseb, et tulevikus oleks lihtsam mõnda tava-aarde auku täita. Siis saime seal logistatud nii ja naapidi ja natuke niipidi veel ja saime selle topsi kätte umbes 10 minutiga. Nimesid kirja ei pannud, aga tegime endale märkme, et logiraamat on täis.
Täna tulime leidu päriselt vormistama. Eelmisest korrast olid vihjed ja teadmine juba talletunud, kuidas topsile ligi pääseb ning täna läks vaevu minut aega, enne kui seesam avanes. Tõime omalt poolt natuke rullimaterjali ka kaasa, aga peitja võiks vähe viisakama hoolduse mingi hetk teha. Meie paberile neid nimesid ikka mahub, julgelt võib logima minna.
Aga kuidas see mehhanism tegelikult lahti käib ja mis maagia selle taga on, seda me ikka ei tea. Eks mõni asi peab mõistatuseks ka jääma. Vähemalt on nimi kirjas ja karbiga tundus kõik olema tip-top. Aitäh peitjale mõtteainet pakkumast!
Tavalise aarde päev. Nädalavahetusel olime siin luurel käinud ja seadeldise ka lahti saanud. Täna tulime taas kohale ja mõlemal korral kulus imekombel vaid mõni minut. Kahjuks kogu logiraamat oli täis ja lisasime omalt poolt ühe ajutise paberijupi juurde. Uut logiraamatut oleks tarvis.
Logi lugedes juba arvasin, et siin läheb aega. Mardol tuli see väga lihtsalt välja. Logiraamat on täis, kirjutasime kuhugi ääre peale.
Juba teist korda siin mitteleidmas. Mõlemal korral sai oma tunnike pusitud. Eelmisest korrast oma aasta möödas ja selline tunne, et kaadervärk on vahepeal hakanud raskemini käima. Mitte ei saa aru, kuidas mõni viie minutiga hakkama saab.
Metsas puude varjus oli täitsa mõnus olla. Peale mõningast pusimist õnnestus logiraamatuni pääseda. Tänud!
Olen siin ennegi olnud,ega mul tänagi see välja ei tulnud.Anne oli lõpuks see kes topsi välja meelitas.Aitäh!
Aasta tagasi käisin siin ja tegin täpselt samu liigutusi kui siis, sest süsteem ju lihtne. Kuid tookord logiraamatuni me ei jõudnud, tüdinesime. Täna tegin täpselt samuti ja ei miskit. Ka tüdinesin. Kuid siis virutas Vanda kastile lahtise käega ja me kõik vahtisime lolli näoga. Panime logi kirja ja tõdesime, et nagu vanal nõukaaja telekal pilt käis - viruta rusikaga üks tou.
Tänud, et logi kirja sain, 3-ndat korda ma siia tulla ei oleks viitsinud. Ja ikka on hea meel, et mulle tehakse teistmoodi, mitte geopeituse kingitusi.
Oi, kus see aare vajas silitamist ja lõgistamist. Midagi justkui lubas, kuid sama kiiresti võttis tagasi. Mina olin juba suht tüdinud selleks hetkeks, kui täiesti ootamatult aare äkki välja ilmus. Ei eelnenud sellele mingit teistsugust liigutust ja täpselt lõpuni aru ei saanudki, mis moodi see süsteem siis toimis.
Tänan peitmast.
Mudaaugu georalli koos neljajalgsete sõpradega. Väga andekas teostus, aitäh!
No kuda sa ütled, et ei leidnud, lihtsalt logiraamatut ei saanud kätte.
Ei õnnestunud seekord, ehk kunagi edaspidi.
Veetsime siis ikka päris pikalt aega aga ei miskit.????
Läks kauem kui minut ja lõpuks ei saanud ikkagi aru, et kuidas see töötab :)
Mis juhtub, kui sa istud koosolekul mitu tundi järjest? Näpid oma telefoni. Ja siis? Siis saab telefonil aku otsa. Seega ma istusin aardele lähima tee peal autos ja ootasin kuni telefoni aku laeb 1% pealt 6% peale. No, et ka väikese eksimise korral ikka nulli üles leiaks, enne kui seal võpsis pildi taskusse paneb. Akumeeter näitas 6%, telefon laadijast välja, pealamp põlema ja sukeldusin konarliku reljeefiga võpsi. Telefoni hoidsin taskus, et kasutada ainult äärmise vajaduse korral. Üritasin lihtsalt suunda hoida. Vahepeal sai end surutud läbi eriti tiheda põõsarinde, mis palistas kiviaeda. Tervitasin hiilgavaid silmi, mis mulle rajakesel vastu vaatasid, ning rühkisin mööda metsaalust edasi. Ühel hetkel silmasin valgusvihus just sellist puudekooslust, kuhu ma aarde peidaksin. Ei eksinud, konstruktsioon kaunistas puutüve. Näedsa, ei läinudki telefoni navigeerimiseks vaja. Ja siis hakkas üks lõputu logistamine. Vahepeal midagi juskui ka juhtus aga see kadus sama targalt kui oli ilmunud. Seda ma ei tea, kui kaua ma neid asju seal logistanud juba olin, kui ühel hetkel mikro oma urust alla potsatas. Panin logi kirja ja proovisin veel kord. Sain kiirelt uuesti kätte. Aga süsteemist või loogikast ikkagi aru ei saanud. Ega ei peagi kõigest toimivast aru saama, peaasi, et töötab.
Kolm on kohtu seadus. Need varasemad mitteleiud kriipisid nii kohutavalt hinge, et no kuidas ometigi on võimalik, et tops ei saa kohe üldse liikuma.
Ega meil kahekesi seal see algus ka eriti libedalt läinud ja täiesti tõsiselt tekkis tahtmine see paganama kast koju kaasa võtta, et soojas ära kruttida. Aga sooja saime ja nimed vihikusse saime ka. Täname!
Võeh-võeh-võeh. On aardeid, mille puhul võib isegi teoreetiliselt teada, kuidas need avanevad, aga kuidagi välja ei tule. See on siis see järjekordne kollane päike mu kaardi pääl, mille puhul ei aita ei nutt (pehme t-ga), nutt (tugeva t-ga) ega ka mitte nuut. Küll aga on leiutatud Miki, nii et võtsin tal natist kinni ja palusin avada karbi, mis ei käi lahti. Tegelikult me ikka alguses püüdsime Loonaga ise ka. Ilmselgelt siiski tulemusteta. Ma loitsusin ja võlusin ja leidsin aarde kõrvalt ka ühe kiige, mille najal taidlesin, aga aare oli ikka nagu tumm - ei tulnud säält midagi. Lõpuks oli kuulda üks sügav päästev ohe ja spetsialist asus tegudele. Natuke susserdamist ja oligi aare käes. Logisime ja panime aarde tagasi ja justkui ei muutnud midagi, a mina seda enam lahti ei saanud.
See oli üks aaretest, kuhu Liis kindlasti tahtis tulla, sest ta olla siin käinud ja mitte midagi saavutanud. Okei, mõtlesin, et kui hull see ikka olla saab. No ikka sai küll :D Öelda, et tuhkagi ei saanud aru, oleks veel leebe. Susisime ja pusisime seal Liisiga kaua-kaua kuni Miki asjale kaasa aitas ja lõpuks logida saime. See on täiesti teisel tasemel, kuhu mina poleks küündinud :D Aitäh sellegi poolest!
Siinkandis olles avastasime selle aarde ja mõtlesime üle vaadata. Algul läksin ise ja jõudsin vist poolele maale logilehe kättesaamisel, aga siis tegin tagasikäigu. Pusisin veel mõnda aega ja tegime siis Tõnuga vahetust. Eks tal võttis ka päris palju aega, aga süsteemile ta kuidagi pihta sai ja lõpuks õnnestus logileht kätte saada ja nimi kirja panna. Igaljuhul tore aare. Täname!
Olin aaret näppinud umbes viis minutit. Korraks mõtlesin pooleli jätta ja teinekord uuesti vaatama tulla. Aga siiski jätkasin. Kokku läks vist veel viis minutit. Mingil hetkel sain aardele näpud taha. Miks just siis ja mitte varem ja mida sel hetkel tegin - aru ei saanud. Kõigest polegi vaja aru saada, vaid nimi kirja panna ja õnnelik olla. Aitäh!
Mingi ettekujutus oli aardest tekkinud, aga päris täppi ei läinud. Hakkasin siis vaikselt pusima. Jõudsin lootustandvasse punkti üsna ruttu, aga tops ei tahtnud kuidagi välja tulla. Pusisin oma 10min olles kogu aeg nii lähedal avanemisele ja lõpuks kurtsin Carolysile. Ma teadsin küll, et sellest tegelikult ju abi pole ja tõenäoliselt tal see aare üldse ei meenugi, aga kergem hakkas ikka. Nii kui olin sõnumi ära kirjutanud ja uuesti aarde kallale asusin, siis käis klõps. Oh seda rõõmu! Hea tunne, et ise ära tegin. Tänud!
Tarmo arvas, et kui asjale läheneda õige nurga alt on ju loogika täiesti olemas. Ma ise väga sellest kaadervärgist eriti aru ei saanud, tundus et üks hetk kukkus tops lihtsalt niisama välja. Panin siis vähemalt nimed kirja :D Täname!
Mingi 10 minutit nikerdasin enne kui logima sai hakata. Täitsa põnev vidin. Tänan.
No ei ole mul kätt või kõrva selle asjanduse jaoks. Pusisin päris pikalt, igasuguseid lootustpakkuvaid asendeid proovisin, aga see logiraamat jäi ikka kättesaamatuks.
Teist korda siin olla. Seekord saime süsteemile pihta ja peagi oli ka logirull käes. Aitäh!
Mull on täpselt null aimu, kuidas selle aarde kätte sain. Esimesel korral olin nii üllatunud, et panin mõtlemata kohe tagasi. Pärast mõningast susserdamist võlusin uuesti välja. Suurimad tänud. Uhke susserdamise aare.
Pusisime kahekesi. Minule jäigi asi mõistatuseks. Kaaslane sai logirulli kätte ja nimed said kirja :)
Leitud. Väga pônev aare, natuke pusimist ja lahti ta tuli. S&K
Siiakanti sattumine oli küll juhuse tahe, aga punkt kaardil vaja ju roheliseks saada. Konteiner tekitas küll hämmingut esiti, aga endalegi imestuseks oli vast minutiga logirull käes. Logitud ning teist samapalju aega kulus algse olukorra taastamiseks. Lahe teostus! Aitäh aarde eest!
Jube külm oli, kuid kinnastega oli tunnetus kehvake ja üle 10 minuti seal siniste sõrmedega rullida ei kannatanud. Käis palju klõpse, aga topsi näha ei antud. Kunagi soojemal ajal ehk tagasi.
Ei suutnud seda vigurit avada. Tänud peitjale
Eelistaksin kergemaid kingitusi, aga kõik on maitse asi. Igatahes midagi nagu saime teada, ka üks klõps käis päris alguses, aga logiraamatut ei näinud. Tänud.
Enam kui pool tundi pusisime aga logiraamatuni ei jõudnud.
Mulle ei ole kingitud palju asju, pigem neid, mida vajan või tõesti tahan: IPad, IPhone, suusareis, soojamaareis, kalleid lõhnu, kuldehteid, hea meel on ka vaid kallist, šokolaadist ja lilledest.
Süsteemile saime kohe pihta, lihtne ja ehkki küsisime veel mitmelt kinnitust ja meid oli ka õige mitu, siis logiraamatuni 4 blondut ei jõudnud. Täna on mul hea meel, et mulle keegi Geopeituritest kingitusi ei tee, sest sellist mina ei tahaks...
Kelle asi see on, mida ma sealkandis tegin kell 1:30 öösel?
Esimene valitud lähenemistee viis mind kellegi koduõue. Hea et tal koera ei olnud, või oli tegelane nii hirmunud, et ei julgenud iitsatadagi. Igatahes sain sealt vaikselt tagasi hiilitud, niivõrd-kuivõrd autoga üleüldse hiilida saab. Ka teine teeots ei olnud just parim, sest oksapesu kriipimist oli mitmel korral kuulda. No on ju tee kaardil olemas ja jäljed lähevad, järelikult saab sõita. Kolmas suund oli sobivaim, sinna tuleb vist mingi kinnisvaraarendus. Kodanikud geopeiturid, passige peale ja ostke omale uus maja 100 meetri kaugusele aardest.
(järgneb tunnustav heakskiidupomin aarde idee ja konteineri aadressil). Aega ei mõõtnud aga korraks oli küll selline tunne, et jääb see karp siin kus seda ja teist. Siis aga mõtlesin, et mis see põhjus võiks olla - külm ei olnud, palav ka mitte, sääski ei olnud, vihma ei sadanud, mugusid ei olnud, aega oli, kell oli öö. Lihtsalt ei viitsi? Liiga lihtne põhjus ja nii ma siis toimetasingi edasi kuni tulemus käes.
Aare korras ja aitäh.
Te teadsite, et meil on kokku üldse 21 kingitust mängu peidetud? :) Ja et tervelt 2 on neist pühendatud käesoleva aarde peitjale (õigemini kolm isegi, arvestades, et üks kingitus on meil kõikidele tublidele isadele :))?.
Mul sai ka kaheteistkümnendasse täna igatahes ennast nüüd kirja pandud ja sooviksin väga, et jõuaksin veel sel aastal Geokrahvi, Madise, Juta ja Liisi ning Ämma-tiimi kinke piiluma :). Uute kinkideni!
Mudisin siit ja sealt umbes 20 minutit... tuleb ükskord veel tagasi minna. Väga põnev vidin :)
Kruttisime igat pidi, aru ei saanud, aga lahti saime. Väga tore oli.
Väike paus tööjuures ja üks aare vajab korjamist. See on nüüd küll üks lahe aare. Ilm oli ainult veits vesine ja näpud hakkasid lillaks minema, aga lahti ma sain. Tänud Priidule.
Pusisin karbi kallal ikka natuke aega. Vahepeal lugesin logisid lootuses, et saan inspiratsiooni. Laps istus puu all ja ootas rahulikult, kuni ema karbi kallal nagistab. Mingi hetk tajusin nõksud ära ja siis sain logiraamatule juba kiirelt ligi. Tänud.
Tiimitöö jälle. Kui aarde lõpuks üles leidsime, teatavasti google kaart looduses eriti täpne pole, siis läks kõvasti pusimist, et logiraamat kätte saada. Neljakesi kordamööda katsetasime, lõpuks taskulambi valguses aga hakkama saime.
Kunagi viis Kalle (siil77) mind sinna, et näha, kui kaua mul aega avamisega läheb. Kakskümmend minutit surkimist ja ei saanud midagi. Kunagi polnud mul oma kontot ja mitteleid jäi logimata.
Nüüd Pillega uuesti katsele ja lapsed ka pisikuga nakatatud :) Nüüd algab nagu muinasjutt :) Kõigepealt ei hakanud Karin enam proovima. Näitasin ainult, kuidas asjad liiguvad. Siis proovis Pille ja lapsed seisid juba järjekorras, kelle kord nüüd tuleb. Siis proovis Helena ja lõpuks ikka väike kolmeaastane sai ka käe valgeks. Ja siis algas ring otsast peale. Proovisin siis ise ka korraks. Sain natukene lähemale aarde logimisele, aga ei olnud kindel, mida ma tegin. Jätsin siis pool tööd Pillele tehtuna ja andsin järjekorra edasi. Nüüd tegi Pille ülejäänud pool tööd ära ja saigi logitud :D Läks ka kakskümmend minutit. Küll me Pillega oleme ikka hea tiim, pidevalt saab meie pooltest teadmistest ja oskustest kokku tervik :)
Mõnus matkapäev Leetses läbi, kulgeme rahulikult kodu poole, autos tõstatub naljaga pooleks küsimus, kas meil teel polegi rohkem aardeid:). Muidugi on, juhust kasutades pakun kohe ruttu välja aarde, kus kunagi katsetamas käisin ja külma käes kannatus üsna ruttu otsa sai. Kaaslased üritavad küll korra väita, et nad niisama küsisid ja võime vabalt mööda sõita, aga on juba hilja.. luban ühele jäätist ja teisele kohvi kui konteineri lahti teevad või kui lahti ei saa, siis vähemalt ei torise asjatult põõsas kükitamise pärast. Diil tehtud, ronimegi puu taha. Üks katsub korra, teine patsutab mõne sekundi, võtan siis ise ette ja pärast minutit plõks! Lahti! Lahti? On lahti. Kirun end, et nii kergekäeliselt välja teha lubasin, aga rõõm on tegelikult palju suurem ja preemerime kõiki jäätisega.
Aitäh peitjale, vahva vidin. Läbi seinte nägemise prille oleks ikkagi tahtnud..;)
No vägev kingitus igal juhul :) Ühtekokku läks siin vist oma 10-15 minutit. Esialgu sain mina oma käteosavust proovida - no ei olnud osav, siis andsin järje üle kaaslasele - sealt tuli idee, et kuidas peab käima ja no kui ma siis hetk hiljem veelkorra proovisin käis klõps ja oligi olemas :) Suurepärane teostus :)
See aare sai leitud üsna juhuslikult eile juba. Juhuslikult seetõttu, et läksin lasteaeda lastele järgi ja selgus, et neil oli midagi pooleli ja emme saadeti õue värsket õhku hingama. Mõtlesin, et hea küll, lähen jalutan siis metsas. Äkitselt tekkis idee, et vaataks äpist, et äkki on mõni aare hoopis läheduses, et niisama jaluatama ei peaks ja oh üllatust, oligi väga lähedal. Kartsin, et metsas on keeruline leida, et äkki gps ei saa aru, kus olen jne, aga tegelikult leidsin väga ruttu. Ja rõõm oli lühike, kui avastasin, et lahti ei saagi sama kergelt, kui leidmine aset leidis. Nuputasin seal tükk aega, proovisin nii ja naapidi ja ei saanudki lahti ning jätsin siis järgmiseks korraks. Täna läksin uuele ringile ja ikka tükk aega taaskord nuputasin, plaanisin, et jälgin oma tegevust, katsun loogika leida ja ühtäkki oligi aare lahti. Loomulikult ei mäletanud, mida ma tegin, et kuidas see avanes ja õnn oli taaskord üürike - pliiatsit ei olnudki ja mul polnud kaasas ka. No see oli ikka täielik pekki minek. Aga kuna ma ei suutnud meelde jätta, kuidas ma aarde lahti sain, leidsin alternatiivi, kuidas logida ikka. Seega seal on nüüd selline helepruunikas kuupäev ja mu nimetähed "CA", et peaks ikka näha olema :D Aga plaanin ka kolmas kord minna ja pastaka kaasa võtta ja siis korralikult oma logi üle kirjutada :) Igatahes väga lahe idee ja ikka väga väga närvi ajab, kui leiad, aga ligi ei pääse :)
Olin siin juba kunagi varem käinud, kuid ebaõnnestunud. Kuna geoõnn tundus täna olevat minu poolel, siis tahtsin ka selle varasema vea parandada. Üsna varsti avastasin ühe seaduspärasuse. Eks ma siis seal kandis susisingi, olgem ausad, tegelikult teadmata, mida ma teen, kui äkki.. hakkas midagi helisema ja ma juba arvasin, et avaneski, koos muusikaga ja puha. Aga ei, kõigest minu telefon. Peale kõnet jätkasin katsetustega kuni äkki käis klõps ja potsik käes. Aga mis seal sügavustes täpselt toimus, ei mina lõplikult aru saanud. Oli õnne! Tänud!
Kordamööda nikerdasime. Kui ühel juba siiber, siis sai teine tegevust. Lahti saime. Aitäh.
Sai oma pool h nikerdatud, poindile sain kohe pihta ja tegelt õige asendi leidsin kohe alguseski, aga sisule ligi ei lasknud... soendasin näppe mitukorda ja siis sai veel krutitud ikka sama asendi pealt ja kui olime juba käega löömas siis andis kätte :D peale nime kirja panemist proovisin veel aga ei miskit xD Väga lahe teostus ja sisu oleks tahtnud isegi näha :) Cheers :)
Eelnevalt logisid lugedes siit midagi lihtsat loota polnud. Kohapeal haarasin härjal sarvist, sikutasin nii ja naa pidi, aga ei midagist. Kuna aga olen youtubest palju muukimisvideosid vaadanud, siis kasutasin sealt meeldejäänud tehnikat. Aitaski kusjuures :) Tunnetega, ikka tunnetega!
Me täname!
Sellist kingitust tahaks küll saada, igati lahe värk ja midagi keerulist siin polnud, kohe saime aru kuidas asi peab töötama ja mida peab tegema. Sääskede asemel sipelgad ja põdrakärbsed. Natuke nikitsemist ikka oli aga kuna üle 5 minuti ei läinud, siis need tegelased midagi hullu ei jõudnud korraldada. Me täname peitjat ja soovitame igal juhul külastada seda põnevat aaret.
Sügisel sai käidud ja aja nappusel tuli mitteleid. Täna aga oli näputoo eeskujulik ja sain nime kirja. Tänud peitjale.
Novot, oligi meeste tundlikke näppe vaja, nagu novembris õhatud sai! :D Karuonu sai väikese pusimise peale aarde kenasti kätte.
Järjekordselt sai geojaanilt väikseid õpetusi kuuldud. Läksime siis täna asja teistkordselt vaatama. No ikka väga kaua läks aega. Aga ikkagi avanes lõpuks. Igaksjuhuks vaatasin ka youtubest kuidas selline asi võiks olla ehitatud. Tänud!
TFTC. Leitud. Ikka läks oma 15 minuti alla. Tore nuputamine.
Käisin kunagi siin seda vidinat üksi poleerimas ja mudimas, tulemuseta. Täna võtsin Anna kaasa. Ütleme nii, et tema loogika erines minu omast 180 kraadi ning ei saa salata, viis ka sihile. Ja mis mul saakski selle vastu olla. Logiraamat käes ja nimed kirjas. :)
Meie täname!
Tee leidsime ja saanuks sõita peaaegu nulli kah. Navigaator aga ajas meid 200m eemale. Saime jalutada, rohutirtsu näha ning sääskedele einet anda.
Autoga aardele ligipääsemiseks teeotsa leidmine võttis meil tunduvalt kauem aega kui aarde enda leidmine ja avamine. Geps juhatas meid esmalt tont-teab-kuhu, kuid ju see oli vajalik, sest muidu oleks meil nägemata jäänud kaunis vaade raudteel õitsevatest moonidest. Kui olime proovinud läheneda ühelt ja teiselt ja kolmandalt poolt, leidsime, et paremat valikut ei ole kui kellegi õuest läbi minna. Edasi oli geps üllatavalt koostööaldis. Sääsed panid meie kannatuse aarde juurdes veidiks küll proovile, kuid pidasime vastu. Aega ei võtnud, kuid oletatavasti alla kümne minutiga saime nimed kirja. Aitäh!
Siil77 tahtis kangesti minu järjekindlust proovile panna :) Kui olin 15 minutit pusinud ja tema sääski söötnud ;) proovis ta ise ja sai lahti. Ma siis pusisin edasi. Kokku 40 minutit, aga minu loogika järgi see ei avanenud. Siil77 proovis uuesti ja enam lahti ei saanud. Vähemalt olin ma piisavalt järjekindel olemise katse läbinud :) Tulen teinekord uuesti, siis saan ehk nime ka kirja. Aare on vägevalt tehtud.
Kõige rohkem aega läks selle peale, et üldse aru saada mis juhtuma peaks. Kui pilt selge kulus vast viis minutit. Tänud, väga lahe.
Teistkordsel katsel õnnestus osavnäpp Reinul aardelaegas avada, meie teised söötsime sel ajal sääski ja andsime head nõu. Aitäh!
Mingihull IMEVIGUR . süsteemile pihta ei saanud kuidas see mehhanism töötama peaks, kuid Moonika ta sealt ikka välja meelitas :) tänud :)
321
Kolmas katse läks õnneks. Otsisin üles samad kohad mis eelmine kord ja põrnitsesin nii kaua kurjalt kasti, kuni ta alla andis. Aitäh
Pärast väikest nokitsemist ja ilmselt algaja õnne, saime konteineri kätte ja nimed kirja. Tänud! :)
Logide põhjal arvasin, et selle aardega võib üksjagu aega minna, aga tegelikult läks umbes neli minutit ja oligi logiraamat näpus. Panin siis nime kirja, taastasin algse seisu ja proovisin uuesti, et äkki oli pime juhus. Kuna teine katse läks poole rutem, siis rohkem seal katsetama ei hakanud ja liikusin järgmise aarde poole. Tänud peitjale!
Sai väike hooldustuur tehtud, mille käigus vahetasin välja logilehe.
Võtsin varemleidnust abijõu kaasa lootusega mitteleiust leid saada. Ei tulnud välja. Aega kulutasime küll meeletult. Eelmine kord liikus see mehanism küll sujuvamalt, aga sel korral tundus tehnika parem olevat. Omanik võiks üle vaadata.
Peale uut õnnestunud logi, soojade näppudega tagasi ;)
He-hee ... Issand, anna kannatust on selle kõrval lausa lust. Proovisime kõik .. nii tundega kui tundetult aga ei miskit :) Peab veidi kannatust varuma ja siis tagasi minema :) Tänud igatahes!
Hirmutasin Sveni hirmsasti enne aaret, lubades õuduste ööd puu najal mitteavaneva aardega. Läks aga hoopis nii, et kui ma aarde juurde jõudsin keerutas Sven logirulli näppude vahel. Kuidas, küsisin ma? (Loomulikult alles pärast seda, kui ma nime kirja olin pannud). Ta siis näitas . . . aga enam lahti ei saanudki. Müstika :)
Seega, tänan küsimast, algaja õnn, ma ei tea, kuidas see lahti tuli :):):)
Ei midagi hullu, kirjutada veel sai aga natuke kuivatamist tahaks logirull saada küll.
Aarde juurde sai mindud täpselt nii nagu geps juhatas ehk Pähklioru maja juurest. Allan enam edasi sõita ei soovinud ja tegi pisut nägusid, et kas tõesti. Tõesti-tõesti aga parkis auto teise maja ette ja tuli minuga kand ja varvas aaret otsima. Vanasti ma mäletan, et sellised aarded olid kõik ikka mõistatusaarded, millele küüned taha saad aga avamiseks tuleb miskit teha, milleks end ette valmistanud polnud. Tegin suure hurraaga kõigepealt oma käed roosteseks ja siis võttis Allan teatepulga üle. Algul proovis hea õnne peale, kui see edu ei toonud pani kõik oma tunded mängu. See aitas. Pusitud sai umbes veerand tunnikest.
Tänud kingi saajale ja tegijale!
Leitud üsna kiiresti. Mõni minut näppimist ja saigi nime kirja. Tänud peitjale.
Minul esimene kord, blondiin ja piuks vist teist-kolmandat korda ja mooril-speedyl leitud aga kasu neist ka ei midagi.
See aare on vist rohkem meeste tundlikele näppudele ;)
Kus kaardil oli tee seal looduses oli mets ja vastupidi. Nii ma vale tee peale keerasingi. Tiirutama ei hakanud, läksin hoopis otse läbi võsa kohale. Hakkas juba kergelt hämarduma, aga leidsin aarde siiski üles. Tükk aega andis mudida enne kui konteinerile ligi sain. Tubli tükk. Aitäh peitjale.
Päris karm kingitus. Olen vist selliste vidinate jaoks liiga tundetu. Näpud jäätusid esimese paari minutiga ära, nii et pidin laskma aarde õrnahingelisemal ja tundlikumal inimesel avada. Aitäh!
Sim sa la bin, a kra ka dabra, 15min vôlumist ja laegas avanes lausa Imevàel. Vàga lahe teostus :)
Aare sai leitud aga logimisega ei saanud hakkama. Proovisime, mis proovisime, saime nagu õiged kohad ka kätte aga vist jäi tunnetusest puudu. Kuna aeg oli otsa saamas siis loobusime, ei olnud lihtsalt õige päev.
Mets oli kena ja peale esimest roundi istusin löödult kuuse juure peal. Kuna tegemist oli imejuurega sain nutti juurde ja peagi sai logida. Väga lahe ja peitjale ainuomane materjal ning filigraane peenmehhaanika. Minu lugupidamine!
Burks kaasa ja valisin selle metsatuka lõunapausiks. Esmalt kriipisin pamprit ja kündsin konksuga vagu, imetlesin nahka läinud arendusprojekti ja lõpuks seadsin sammud ka magustoidu poole. Silmad lõid särama kui laegas lõpuks silma hakkas. Esmalt imetlesin meistriteost silmadega ja siis proovisin mingi teooria paika panna. Sai siis veits nikerdatud ja peagi saabus ka preemia. Oi kuidas mulle sellised vidinad meeldivad. see nagu pai hingele. Hirmsasti tahaks muidugist teada mis seal sees ikkagi täpselt toimub. Hoidsin ennast tagagi et autosse haamri, sae ja trelli järele minna. Aare siiski korras ja tänud Priidule.
Kui teine aare sai leitud, siis pakkus kavala näoga Priit, et ma tema peidetud aarde ikka ka ära korjaks. Olgu mehed, ma pakun teile siis tsirkust. Tore on ju minna kavala aarde juurde peitja ja varemleidnuga. Esites sukeldusin ma võtta veidi varakult. Need kaks hakkasid siis kommenteerima kõrval oleva geomaantee kvaliteeti. Selge, lähen siis jälgin seda. Kuigi lõpuks viis see mind ikka sinna, kuhu oleks oma sammud ka eelmisest kohast seadnud. Kohale jõudes sain aru põhimõttest. Lõpuks vist ka poolenisti korda aga mingi nõks jäi tegemata. Peale minu pikka pusimist tahtis Miki proovida, kas tal meeles. Sai lahti ja pani kinni. Mis siis ikka, tuleb uuesti hakata. Minu õnneks jättis Miki pool mõistatust paika ja sain logitud. Tänan peitjat, loodan, et oli lõbus vaadata.
Aarde teostus oli nii äge, et ei tahtnud Tarvol mängida lasta. Sorri tarvo :S, aitäh peitja
Karl mõistatas ja mind pulti ei lasknudki. Õnneks tal ei läinudki kaua. Aitäh! :)
Kuidagi pääsesime logiraamatuni, siiani arusaamatu kuidas see meil õnnestus.
Siin oli ikka kõvasti pusimist enne, kui see asi lahti tuli, tänud.
Nagu logidest lugeda võib, siis polnud me esimesed kes juba loobuma pidid. Ei saanud ka lõpuni aru, kuidas see juhtus, üks hetk oli käes igatahes!
Palju õnne Laurile tagantjärgi!
See oli just see aare mis pidi sobima kiireks pitstopiks. Kuna pere noorim liige vajas kuiva tagumikku. Esialgu h2mmastas arvatavasti hiigelaegadel detailplaneeritud ala koos kommunikatsioonide ja t2navavalgustuspostidega. Mis nyyd lihtsalt metsa kasvanud olid. See selleks astusime pikal sammul nulli poole. Aarde iseenesest leidsime kiirelt aga sealt edasi ei meenutanud asi kll kiiret boksipeatust :D Peale m6nda aega pusimist saime siiski logi kirja ja matka j2tkata.
Kätte sain, aga samuti ei ole päris selge, kuidas see asi toimib.
Aarde muidugi leidsime, aga logiraamatuni ei küündinud. Mehed nikerdasid tükk aega (mina jutukalt neile geopeituse olemust ja nüansse selgitades), aga siis sai aeg otsa, sest ühel oli kodus boilerit vahetada, Nii me lahkusimegi seekord :-)
Läksime möödasõidul kiirelt logima aga eest leidsime karbi mis sundis meid pikemalt mõistatama kuidas karpi avada. Poleerisime karbikest igast küljest ja kui juba olime loobumas, siis kukkus logirull karbist välja. Aga avanes ta selles asendis mida olime juba mitu korda proovinud ja kahtlustan, et konstruktsioon lihtsalt tõrgub veidi.
Taavile ei valmistanud aarde kätte saamine mingeid probleeme. Seletas mulle veel võõrsõnu, mis mul hetkel enam meeleski pole, kuidas asi töötab. Aitäh!
Kuidas see kõik päriselt toimib, teab vist ainult kaadervärgi autor ise. Igatahes vajas see tundlikku kätt ning kannatlikku närvi, enne kui pesast välja vupsas. Täitsa põnev oli, aitäh.
Sain ka pusida selle konteineriga. Aga lõpuks sain ikka pihta mis moodi asi toimib.
Oma veerand tundi oli metsa vahelt kosta meie hädaldamist, hala, appikarjeid. Mitte keegi ei aidanud, vaid kogu töö tuli ise ära teha. Aga lõpuks saime siiski autogrammi antud...siia maani ei tea kuidas?
Nii lahe kingitus! Laisa Lauri kingitus on hea, Lauri kingitus iseendale ka ja see siin samuti. Avamisel püüdsime läheneda metoodiliselt, teades, et hullemal juhul võib potentsiaalselt väga pikalt aega kuluda. Õnneks päris nii õel see konteiner pole, aga liiga lihtne kohe kindlasti mitte. Just niisugune parajalt põnev pusimine, mida geopeitur ühest mõnusast kingitusest võiks oodata. Aitäh!
Põrnitsesime ja näppisime vaheldumisi seda konteinerit. Logi kirja saamiseks tekkis kaks ideed, mis võisid olla ka korraga rakenduvad. Mõningase jebimise peale oligi meil konteiner järsku käes. Ei tea kas kogemata või teadlikult aga igatahes logimise protsessi ajal ei julgenud midagi paigast liigutada. Lahe teostus, aitäh!
Äge topsik valmis meisterdatud - tuttav töökoda..... No ei saa öelda, et kergelt oleks läinud. Pigem vastupidi, tuleb õnnelik olla, et kurbade nägudega ära ei pidanud minema. Igatahes tehtud. Aru ei saanudki, kuidas see värk õigesti töötab - s.t. et teoreetiliselt saime küll, aga korrata ei õnnestunud. Erilist motti muidugi enam polnud ka. Aitähh ikka.
Tänase päeva ainuke leid, kuigi kohapeal võttis ohkama, kui tuttavat muukimiskindlat kasti nägin. Siiski olen tänu phantomi murdvarga aaretele piisavalt osavaks muutunud, et laeka avatud sain ja logi kirja. Tänud.
Sai kunagi Robiniga ära lahendatud. Nüüd sai siis lõpuks logitud. Tänud peitjale!
See oli päris äge, päeva parim. Veidi läks aega, et enne kuniks õnn naeratas. Aitäh! :) Soovitame!
Traktor müristas pühapäeva hommikule sobivalt krunti siluda, näib, et on plaanis kingituse kõrvale kellelegi uus kodu ehitada. Aardes ei pidanud pettuma - oli põnev ja siiski leitav. Tänud!
Esimene kord tupik, teine kord tupik ja kolmas kord logitud. Oleks pidanud esimene kord enesekindlam olema. Palju õnne Laurile ja jätkuvalt lahedaid ideid!
Aarde eest tänud! Mulle meeldis.
Lähenesin mööda Sinilille teed ja läksin viimased 80m otse läbi metsa, sest gps ei näidanud otse aarde kõrvale viivat teed. Aarde kallal tarvitasin kohe õiget liigutust, aga karp ei tulnud lahti. Lugesin paar minutit logisid, tegin täpselt sama liigutust ja sain logi kirja. Aitäh ja palju õnne!
Enne kättesaamist on vaja nuputada natukene ☺Leitud Arvi ja Kaupoga
Lauril peaks aare ammu leitud olema ja sünnagi juba küngaste (aga mitte veel mägede) taga. Seega on kõigi teiste kord. Autoga veeresime mööda Sinilille teed, kus kõik elektrikilpide uksed ja sisugi pihta pandud. Nulli jalutades jäi veel üks iidne kiviaed ette. No ja siis juba aare. Vahva vidin tundus olevat, eks arvata ju oli, et Priidult ei tulegi enam tavalist tavalist aare :-)
Natuke mõtlemist, natuke pusimist, veel pusimist, väike arutelu. Veel mitu minutit pusimist ja - lõpp hea, kõik hea.
Mina ausalt öeldes ei saanudki aardele keskenduda, sest kuidas saab olla nii, et otse aardepuu all on plastpudel, klaaspurk ja selle kaas. Kas kedagi teist, kes aarde juures käinud, ei koti piisavalt, et vähemalt aarde juurest need ära koristada!? Võtsin need igatahes kaasa. Aitäh aarde eest! Oli vinge vidin. Kahju, et ma keskenduda ei saanud. Teised nüüd vast saavad.
Sõitsin autoga senikaua lähemale kuni näit suurenema hakkas. Jätsin selle sinna samma keset teed ja panin jala edasi. Natuke aega tuli seda topsi ikka otsida sest minu null oli tubli 15meetrit mööda aga ega ma peitjat ei süüdista. Tegelikult oli hoopis paljlu puid ja vihmasadu ja pilved ja telefon loll jne... Laeka avamine läks umbes 5 minutit. Kirjutasin logi ära panin asja kokku ja siis mõtlesi, et peaks ikka pilti kah tegema. Teist kord läks avamiseks tubli 15minutit kuigi trikk oli teada.
Õnneks väga kaua kätte saamisega ei läinud. Laurile palju õnne! Meie täname!
Üsna vinge kingitus valmis nikerdatud. Saime ennem hakkama, kui külm hakkas.
Nii äge aare, mulle väga meeldis :) Tänud meistrimehele! Viled ja lipsud ka.
Ma arvan, et sellise kingituse korral rõõmustaks isegi. Karp avanes suhteliselt kärmelt. Tekkinud mõte oli, et tahaks näha kasti läbilõiget ning täpset mehhanismi toimimist. Ehk peitja saadab privas mõne foto v kirjelduse. ;)
Eh meistrimehe ees tuleb ikka maani kummarduda.. täitsa uskumatuid vidinaid ikka ilmub :). Ei tulnud kergelt - ikka oma paarkümmend minutit läks ära, enne kui näputöö vilja kandis. Aitähhid, vahva vidinas!
Jõudsime just Liisiga karbini, kui autost helistati ja tagasi kutsuti, et aeg on täis ja vaja minema minna. No näperdasin natuke neid asju, aga käsk on vanem kui meie, tema sõna tuleb kuulata. Aga võta näpust. Saime vaevalt põõsast välja hüpata, kui tee peal kaks raskelt mobiliseeritud noormeest, ütlesid viisakalt hai ja siis sama viisakalt aa juu džiokäššing? Ja lõppes asi nagu alati - puhusime juttu, nemad hirmsa rootsi, mina mingi muu aktsendiga (eesti oma see ei olevat, on mulle selgeks tehtud) inglise keeles, läksime uuesti karbi juurde ja klõpsti anti logiraamat kätte. MIs seals ikka, nimed kirja ja ... Ma sain aru, et noored olid vist justkui esmaleidu lootnud, aga ega ma ei tea, kuidas need ajsad eri ehtedel avaldusid, nädal otsa mujal muidu asju aetud ju. Igatahes ühel Keila peitja nimel on nüüd nägu juures. No ja Laur, sulle muidugi bliu onene siunnniuininipävagz, või kuidas see asi täpselt käiski. Peitjale ka täh!
Kuigi plaan oli hoopis teistsugune, viis üks asi teiseni ja sattusime hoopis Keilasse aardeotsingutele. Sai see mõnus vigur leitud, lahti pusitud ja ära logitud. Aitäh!
Mõtlesime pisikese õhtuse tiiru teha ning selle aarde valisime esimeseks. Kõigepealt proovisime ühest suunast läheneda, aga kellegi õu tuli ette ning seejärel proovisime teiselt poolt. Sealt saime ligi ning üsna pea olime karbi juures. Poleks Liisi kaasas olnud, oleks ma üksi päris pikalt pusinud seal. Liis aga nuputas natukene ja saimegi logid kirja. Aitäh ning palju häid mõtteid aarete peitmise osas ja palju õnne ka siin!
Inimesed on ikka uudishimulikud ;), muudkui kiikaks mida naabrid teevad ja mida kellele kingitakse. No ega meiegi kaua oodanud selle uudishimutsemisega. Tööpäev lõpuni sikutatud ja päike ikka veel taevas. Ok , teeme tsõõri. Killakolla teed mööda tiba lähemale ja siis mööda sihti edasi, kuni elevantsirajad võssi keeravad. Tünn hakkab ka peagi silma ja siis saame seda kordamööda näppida. A-l on osavamad näpud, saab kasti lahti ja suundume tagasi tsivilisatsiooni.
Mitu hetke hiljem oleme Keila Selveris . Täidame käru hea paremaga ja äkki koorib kaaslane kõhu paljaks...möhh... pole nagu varem tal liputamiskalduvusi märganud, mis nüüd? Striptiisi põhjus on aga tuvastatud... nimelt on üks okas pugenud aarde juures seismise ajal kaaslase rinna alla karvade sisse peitu ja muudkui torgib. Kärme liigutusega eraldatakse kadakis "rinnahoidjast" ... nägu endal selline, et nii tehaksegi ju poes keset talve... irw.
Palju õnne veelkord Laurile.
Tänud peitjale !
Õhtune väike georing peale tööpäeva. Leid tuli kiirelt, lahe teostus. Tänan peitjat! Palju õnne, Laur!
See aare sattus avalduma täpselt sel hetkel, kui Geopeituse lehte värskendasin, mistõttu esmalt läksid kohe kõik signaallambid põlema. Siis avastasin, et seekord jääb kiirustamata, aga samuti oli ette teada, et siin peab midagi lahedat olema.
Nüüd naasesime Haapsalu geotuurilt ja läksime uudistama. Metsateel ukerdades tuli telefonikõne peale, mistõttu sai veidi vale teeots valitud, aga 82 meetrit aardest pole ka paha tulemus - läheme otse. See ei osutunud väga heaks mõtteks, sest vahepeale jäi üllatavalt tihe ja kuri võsa, aga läbi me siiski saime. Nullist leidsime teise üllatuse - uskumatu kokkusattumusena olin ma just eelmisel õhtul vaadanud videot analoogsest lahendusest ja üritanud mõistatada, kuidas see mehhanism töötab. Nii palju siiski tarkust oli, et avamine erilisi probleeme ei valmistanud. Oi, kui mõnusalt kvaliteetne asi.
Mis siis muud, kui palju õnne ja uusi geniaalseid ideid Laurile ja kiitus peitjale esmaklassilise aarde eest!
Tont teab, kui kaua ma seal ise oleks "seesam avane" hüüdnud, aga Miki tegi mingi viguri ja käes ta oligi. Tänud Lauri kingituse eest.
Kange tahtmine oli õhtul midagi leida ja plaan oli Keila kuuseplatsile minna, kui avastasime, et veel üks uus aare sealkandis. Kui Allan mälumängu lõpetas, oli ka otsimisluba väljastatud ja suundusime Lauri kingitusest osa saama. Enne kui logi kirjas, sai kingipakki veidi ikka näpitud. Tänud ning peitjatele ja kingisaajale rõõmu uute põnevate aarete peitmisel!
Ingridil oli plaan teha õhtul väike Keila minituur.Käisin veel peale tööpäeva lõppu Nõmme mälumängul ning vahepeal tuli veel üles ka kingitus Laurile.
Peatselt oli Lauril oma kingitus „lahti pakitud“, ning ta oli valmis lahkelt seda ka teistega jagama :) Vahva asi Laurile kingitud.Panime siis teisena nimed kirja.
Vot siis milline üllatus veel päeva lõppu :) Kui nägin, et aare avaldus oli küll esimene mõte, et küll ma millalgi siis lähen :D Nagu kombeks on, siis kodulähedased aarded jäävad päris kauaks ootama :) Keila haigla logisin umbes mõni kuu peale avaldumist, ei tea millal veel kuuseplatsini jõuan :) Tegelt on jube hea kui on lähedal varuks olemas mõni karp. Vahest lihtsalt tuleb isu kiiresti midagi logida ja siis pole vaja kaugele minna :D Aga jah, no natuke ikka piinas, et mis ma siis teistest kiusan ja äkki keegi tahab veel otsima minna...no ja ma siis läksin nagu õige geopeitur ikka :D gps jäi koju...telefoniga ma veel harjutan seda asja aga tean, et võsas ma sellega hakkama ei saa :) Nu aga vaja oli ju kuidagi ikka leida. Mingi lootus jäi, et äkki peitjad istuvad ka nullis ja aitavad mind siis vajadusel natuke :D Ei olnud seal kedagi. Mis siis ikka, taskust geolamp välja ning otsima...sellel muidugi akud tühjad...nojah, telefonis siis lambike ka tööle, esialgu proovisin google mapsiga kuidagi nulli taga ajada, aga ei midagi...mikro võsas ka ju :D Edu mulle :D Siis aga sain ikka kuidagi asja c:geos tööle ja selle kaardi abil sain ennast päris nulli lähedale ja peagi nägin ka karpi :) Edasi oli juba selline tavaline mõne minuti nuputamine :D Peagi saigi magavale kassile suhu jooksnud ftf kirja. Kõik tagasi nagu oli ja kodu poole. Väravasse jõudes tuli kohale just ka suurem enamus peitjaid tordi ja õllega :D No mis sa veel tahad saada :D
Et siis jah, suured suured tänud peitjatele :) Väga tore üllatus oli :) Ja aare ise muidugi ka peitjale vastavalt meisterlik :) Au sellist kingitust saada :) Tänud veel!