Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Harku aeroloogiajaamas asuv ilmamuuseum, ametliku nimega meteoroloogia ja hüdroloogia püsiekspositsioon, avati 29. augustil 2005. Muuseumis saab näha, kuidas ja millega on Eestis juba paar sajandit ilma mõõdetud.
Võimalik on näha erinevaid tuule, temperatuuri, mulla niiskuse, veevoolu ja kõrgete õhukihtide uurimiseks mõeldud mõõteriistu. Viimased on olulised just aeroloogiajaamale, sest sealt lastakse nn raadiosonde välja ligi 30 km kõrgusele.
Eraldi ruumis saab näha, milline nägi välja 1970. aastate radarijaam.
Esimesi mõõtmisi tehti Tallinnas juba XVIII sajandi lõpul. Neist pole jälgi eriti jäänud, küll aga saavad külastajad näha paarisaja aasta vanuseid ilmavaatluspäevikuid, mis on väga korraliku käekirjaga täidetud. Ilmselt mõeldi juba tollal andmete säilitamisele pikkadeks aastateks.
Seda muuseumit külastama see sündmus kutsub. Muuseum on avatud ainult tööpäeviti ja kuni kella viieni. Seetõttu on ka esimene aeg meile broneeritud kella neljast (külastus kestab umbes tund). Ühte gruppi mahub 20 inimest. Kui esimene peaks täis saama, siis teine aeg oleks varasem ja kell kolm. Sündmus on tasuta. Palun siis soovist võimalikult vara teada anda :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7293B
Logiteadete statistika: 14 (77,8%) 4 5 0 0 1 15 Kokku: 39
Juba ilmatuma aeg tagasi oli ilmastikukindel plaan osaleda, mida sai ka luban osaleda logis ilmalikult tõdetud. Ja mitte ilmaasjata. Marje võttis ilma kätte veidi tööd kaasa ja nii me kolmekesi kohale saimegi. Siiski oli Annikal veel pisem osaleja ühes. Mõned tuulisest ja jahedast ilmast hoolimatud soojad käepigistused ja võiski sündmus täie hooga pihta alata.
Uudistamist ja giidi ammulisui kuulamist oli hulgi. Sai nii vanemaid kui uuemaid aparaate imetletud ja katsetatudki. Sain teada, millega surfarite jaoks tuult mõõdatakse - anemomeeter. Nägin ära ka filmidest tuttava (ilma)ennustamise klaaskuuli :-D Mõne anduri juures tekkis kuri plaan, kuidas selle näitu ajutiselt mõjutada, et anomaalia tekitada. Aga viisakusest neid muidugi ilmaasjata rakendama ei hakanud. Omamoodi põnev oli muuseumipool, kus ikka väga vanu apastraate leidus. Janar istus seal nagu radist vene filmist, klapid peas ja suunas pilvevägesid siia-sinna. Juuksekarva-hobusejõhviga millegi (kolm kuud hiljem logides enamei meenugi..) mõõtmine oli isevärki teadus.
Nagu ikka jagus õige pisut ka geojuttu ja vanade nägude kinnistamist. Sest ei meenu, et mõni päris uus mängija oleks end ilmutanud. Ju ma olen lihtsalt "liiga" palju geopeitunud ja sündmustel käinud ;-) Sündmuse lõpus lahti lastud ilmaõhupalli jälgimine oli meeleolukas lõpupauk.
Lohesurfarina kasutan ise iga päev ilmaennustamise ja -vaatluse andmeid, nt iga tunni tagant uuenevat ilmavaatlust, tuult reaalajas, teistki reaalaja tuult koos geereeritud energiahulgaga ja minu arvates täpseimat norrakate ilmaennustust. Just nimelt iga päev, sest kui on tuul, siis on vaja vaadata, palju on - kas tasub juba merre tormata. Ja kui tuult polegi, on vaja vaadata-teada, millal see ometigi tuleb B-)
Laurile tänusõnad ilmatuma vahva ja (ses eas kasvõi ajutiseltki) targemaks tegeva sündmuse organiseerimise eest! Väga viis! Soovitan ja tänan soojalt.
Jälle silmaring laiem ja sain paljudele küsimustele vastused, mis ja kuidas. Mina tänan!
Avastasin, et mul täitsa logimata jäänud see :D Aga no mis ma ikka lisada enam oskan ka. Mulle väga meeldis endale ja teadmisi tuli juurde. Kas just õiged mehed ilmapuldi taha pääsesid on küll kahtlane eriti tänast päeva vaadates :P Aga muidu suured tänud tulijatele ja meie giidile Miinale!
Aitäh ;) korraldamise eest, oli huvitav ringkäik. Josten oli üsna uhke, et sai punase palli õhku lennutada. Kahjuks tasuta lõunamaareisi ei saanud, kuigi tuul oli väga tugev.
Kunagi loodusõpetuse tunni raames tegin ilmavaatlust: kuu aega järjest pidin igal hommikul ja õhtul mõõtma õhutemperatuuri, sademete hulka ja ka pH'd, lisaks määrama tuule suunda. Sademete kogumiseks oli mul isa abiga ehitatud aiaposti sisse lehtri ja kilekotiga kogumisnõu ning tuule jaoks oli mingi kileriba seotud posti külge. Umbes viis päeva käis väga täpne mõõtmine, kuid siis avastasin, et numbrid on ikka väga sarnased ja ülejäänud perioodi võtsin mõõtmistulemused "laest".
Õnneks on ilmavaatlejad rohkem pühendunud ja mina võin küll ilma usaldada.
Tehtud, kuigi kohapeal ilma muuta väga hästi ei õnnestunud, on kindel et tuleb vaheldusrikas- külma-sooja, tuult ja vaikust, vihma-rahet-lund ja lörtsi, äikest-päikest-undiudu, lootust ilmamuutuseks on alati. Tänud kutsumast!
Kevad seljatab talve iga päevaga üha rohkem ja tegude periood on taas alanud. Enne suuremaid ärategemisi pakkus Laur meeldivat võimalust ka ilmategemise köögipoolega tutvust teha. Mis vaba aega väljas veetvale geopeiturile mõistagi üsna oluline teema. Alustuseks tutvustati meile kõrgtehnoloogilisi ja mõningaid ootamatult vähe kõrgtehnoloogilisi seadmeid, millega kõikvõimalikke parameetreid registreerida. Pea kõik aparaadid istusid omaette puuris, olgu siis päikese või lindude eest varjul (osa tiivulisi nimelt ei mõistvat inimeste tähtsat statistika kogumist vääriliselt hinnata). Siseruumides demonstreeriti veel eelajaloolisi mõõteriistu, milledest enamik kaasaegsetest küll tunduvalt atraktiivsimad välja nägid. Kuna me ennast viisakalt ülal pidasime, siis otsustas giid avada ka ukse äärmiselt salastatud müstilise maavälise tehnoloogiaga sisustatud ruumi. Ärksamad teadlased meie seas jagasid tulnukaloogikat hoobilt ning kasutasid oma võimalust ilmakonfigureerimispuldis jumala rollis tegutseda :o)
Igas ööpäevas välja saadetava ning õhupalli lõhkemisel lihtsalt taevast alla kukkuva raadiosondi kohta kosteti, et "teadaolevalt pole see siiani veel kellelegi pähe sadanud" :D Mainimata jäeti aga minu arust oluline detail minilangevarju kohta: "Kui õhupall on maksimaalselt paisunud ja puruneb, siis aeglustab väike langevari raadiosondi laskumist, et minimeerida ohtu inimeste elule ja varale." Nii tekib veel kahtlus, et kas langevarju teema peab ka päriselt paika? :P
Kui Paavo küsis lõpetuseks selle kõige olulisema küsimuse ilmategemise salaretsepti kohta, siis ega ammendavat vastust ei tulnud. Tundub, et nad seal aeroloogiajaamas tegelevad praegu pigem sümptomite nentimisega kui reaalse ennetustöö ning ilmaraviga :o) Mis on mu meelest täitsa ok, sest vist erinevalt enamikest olen väga rahul Eesti mitmekesise ilmaga - midagi ei puudu, kõik tuuakse koju kätte: kohati kohev lumi, silmnähtava ärkamisega kevad, suvel pehmelt paitav mererand ja värvikirev sügisene mets. Samavõrd luksuslikku valikut pakutakse siiski suhteliselt vähestes paikades! Aitäh.
Ilma ennustamise tulemite suhtes olen pigem skeptiline. Ei usu mina neisse kui kindlaks päevaks lubab ühel päeval üht, teisel päeval teist ja lõpuks tuleb ikka kolmas variant. Tihti on ennustuseks ka üks suur hall ala. Näiteks: vahelduv pilvisus, paiguti võib esineda sademeid, temperatuur jääb vahemikku +5 kuni +15. Eks siin jaamas ole siiski rohkem tegemist reaalsete andmete kogumisega mitte tähemärkide põhjal horoskoobi kirjutamisega. Ise oskan ilma ennustada ainult lindude järgi. Kui lindude altituud väheneb, siis on oodata sademeid. Vaatluse jaoks kasutan aga ainult akna taga olevat termomeetrit. Seega oli huvitav tutvuda erinevate seadmetega mida kasutatakse praegu ja kasutati minevikus. Õues olles läks enamus tähelepanu selle peale, et mõelda ilma tegelikkusest soojemaks. Kodus aknast sisse piilunud päike oli väga petlik ja mängis rolli vale riietuse valikul. Muidugi eestlase kombel on tore toriseda aga tegelikult siiski vedas, sest ei olnud ei vihma, rahet ega muud ollust mahasadamas, mida sama päeva jooksul oli aga tulnud. Tund aega möödus kiiresti. Kokkuvõtteks oli üks mõnus ja hariv üritus. Aitäh giidile ja Laurile!
Kunagi algklassides sai sama tiir ka klassiekskursiooni käigus tehtud, kuid ega midagi peale taevase kerkinud punase palli sellest meeles ei ole. Tore oli mälu värskendada ning kaasgeopeiturid oskasid tarku küsimusi küsida, nii et sai veel targemaks. Ilm oli ka sündmuseks ikka tehtud, päike siras ja tuul vilistas. Aitäh!
Otsus osaleda küpses ikka väga kaua. Eks ma ju enam-vähem tean, kuidas need vidinad toimivad, aga huvitav oli sellegipoolest. Ja kui Mamm kuulis, et ilmajaama minnakse, oli tema ka kohe matsti käpp. No läksimegi siis. Vaatasime vaatlusväljakul seadmed üle, piilusime Stevensoni onni, keegi õhkas anduri peale (ja pärast Feissbukis raporteeriti, et umbes sel hetkel ilmateenistuse leht ilma ei näidanud, tea mis kange kraam seal hingeõhus siis oli) jne jne jne. Aga järeldus oli, et süsteemid on püsti ja ilm toimib, kuidas sa ikka ilma ilmata saad. Sees oli veel vidinaid, isegi täisvarustuses ilmajuhtimisruum, seintel suurte ilmateadlaste Lenini ja Marxi portreed ja nurgas pult. Kui oli minu kord, siis tegime nii, et tuule suund on Nord, ja sooja keerasime ka juurde, isegi pusk-nupule vajutasime. Näis siis, kui pikad need juhtmed juhtivate teadlaste silme all on. A noh, pärast istus Janar nuppude taha ja keeras settingud paigast :P Ja lõpuks lasti punase palli täis vesinikku kah atmosfääri, ikka inimelude säästmise ettekäändel. Aitäh ilmajaamale nupppude ligi laskmast ja aitäh Laurile kutsumast - huvitav oli.
Tänud huvitava ürituse eest. Olen alati mõelnud, et mis küll seal suure palli sees on. Nüüd siis selgus, et olen taaskord üle oletanud, nagu mul mõistatusaarete puhul kombeks. Lisandus veel infokillukesi, mis silmaringi laiemaks venitasid.
Meie olime need, kes üritusele kõige viimasena kohale jõudsid. Võiks siis klassikut tsiteerida. Kui Elys ja Janar koolimaia jõudsid olid tunnid juba alanud ja õpilane Priit va susser hiilis juba tunnist salaja minema. Tund oli väga asjalik ja õpetlik. Hea meel oli, et korraldaja oli selle päikse nupu üles leidnud, aga selle tuule nupu leidmisega vist nii hästi ei läinud. Aga pole hullu algajate asi. Lasti ka mind sinna tähtsa puldi taha. Sisestasin teile siis suvekuudeks ikka kolm kuud s...a suusailma. Nii et sain ikka eestlaslikult teistele ära keerata. Suured tänud.
Vahva, et Laur viitsib neid hästi erinevaid üritusi meile korraldada. Minule oli see esmakordne ilmajaama külastus ja huvitav oli kuulata erinevate seadmete ülesandeid. Tänud peitjale :)
Kella kolmene aeg sai siis ära tühistatud ja ootan kõiki registreerunud tulijaid kell 16.00 :)
Kui keegi veel ärkab viimasel hetkel, siis paar kohta peaksid veel vabad olema.
Panen esmaspäeva hommikuks nimekirja lukku. Hetkel tundub, et parajalt jääb siis üks grupp.
Ei märganud, et kellaaeg nii varajane. Kell 16 hakkab loeng ja sealt puududa ei saa.
Karli logi lugedes sain aru, et nüüd jäin vist ka enda esimesse gruppi regamisega rongist maha... :D. Teen siis otsa lahti teise grupi jaoks, ehk on huvilisi peale minu veel :). Sest nii head võimalust pääseda muidu üksnes eelregistreerimisega sissepääsu võimaldavasse põnevasse muuseumisse nii, et kõik on juba ette-taha ära organiseeritud, oleks ju patt kasutamata jätta...
Kui osalejate arv kokku lugeda, siis paistab, et enne mind on nimekiri täis saanud. Kui ruumi jagub, siis võtan siiski osa. Kui ei, siis on vähemalt tähtaeg mis päevaks proovin mulle usaldatud raamatu läbi lugeda ja tagastada :P
Geopeiturid ajavad meestejuttu, muudkui august ja augu ümber, vahepeal sissegi kukkudes. Lõpuks saab ühel sellest koguperemängu sobimatust ilmatumast seksijutust ilge siiber ja ütleb teisele: "Kaua me sest seksivärgist ilmaasjata jahume! Räägiks vahepeal millestki muust." Tükk aega vaikust. "Aga millest me siis räägime?", küsib too ilmselgelt üllatunult. Veel piinlikke vaikusehetki. "Räägime kasvõi ilmast!", tuleb vastus ilmeksimatul moel. Vaikus, pikk vaikus, mõlemad vahivad ilmatu kaua ilma erilise põhjuseta aknast välja, ilget ilma silmitsedes. "Olgu, räägime ilmast. Kaua sa ilma oled olnud?".
Ilmast ilma olla ilm ilmaasjata ilmatult ilge. Kui ilma ise muuta ei saagi, saame ehk teada, miks geopetureid nõnda nende mänguväljakul nöögitakse. Laurile kiidu- ja tänusõnad järjekordse vahva idee ja teostuse eest!
Ilmast ilma on ilmaga üks jama.
Nii ka seekord.
Ja kuigi ILM mu ettevõtmistele peale sellekohase aarde peitmist tavaliselt käru ei keera, siis ei klapi kuidagi selle päevaga muud graafikud.
Mina liigutan sel päeval lilli ja panen kõrsi risti. (Kuigi tahaks öelda, et ei liiguta lillegi ega pane kõrt kõrre pealegi.) Nagu ikka...
PS. Kui te sinna ilmategemise kraani juurde pääsete, siis üritage need muhvid-lohvid-kraanid-kangid soodsasse asendisse väänata. Noh, et ikka oleks ILM, mitte 12 kuud kehva suusa-või rannailma.
Teeme ilma minuta.
Võtaks tont, kui ma veel mõnest sündmusaardest osa võtan, kuna viimasegi haavad pole täielikult paranenud. Mina kutsun seda Indy-viiruseks ja kuna arst teatas, et sellist pole tema andmetel veel avastatud nakkuste nimekirjas, siis olengi teadusele omalt poolt panuse andnud. Niisiis olge ettevaatlikult uue ja üsnagi tundmatu, samas ohtliku viiruse leviku eest - vaktsiini sellele pole veel leitud.
Kuna aga sündmus toimub nii ehk naa koolipäeval, siis saan rahuliku südamega mitteosalemise kirja panna. Teistele aga põnevat avastamist.
Ilma ilmata ilmselt ei saa.
Vahest ikka juhtub, et nädalavahetuse ilmaprognoos pole kõige sobivam, sestap tulen kah uurima kuidas ise endale meelepärast nõiduda :o)
Tuleme ka siis seda ilma tegemise kunsti õppima. Hädasti oleks juba vaja rohkem päikest ja teada, kust see temperatuuri üles kruttimise nupp küll asub.
Meie soovime osaleda muuseumi külastusel.