Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Karlova paadisadam avati pidulikult oktoobris 2014. Sadamas on ujuvkai 44 paadile, betoonist kail on tankla paatide mugavaks tankimiseks, sadamahoone ja isegi karavanipark.
Aarde leidmiseks tuleb Sul tutvuda sadamaga ja algkoordinaatidel asuva kaardiga
A - Mitu laeva on Peipsi järvel?
B - Mitu väravat viib paadisildadele?
C - Mitu kollast redelit on kai küljes?
D - Mitu slippi on väljaspool Tartut?
E - Mis on kaardi trükkimise aasta ristsumma?
F - Mitu laeva on Võrtsjärvel?
Aare asub koordinaatidel N58° 22.ABC' E26° 44.DEF'
Palun ärge üritage konteinerit jõuga avada
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 96/908 |
Kai | Muu | 58° 22.1500' 26° 44.7334' |
Aarde sildid: lahe_teostus (10), ilus_vaade (5), välimõistatus (4), soovitan (3), lastekäruga_ligipääsetav (2), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC72QNT
Logiteadete statistika: 110 (90,9%) 11 16 4 1 0 0 Kokku: 142
Omamoodi kaval aare... Mulle meeldis :) Mõnus koht kus päikeseloojanguga mõistatust lahendada ja jõevaadet nautida. Tänud mõnusa tunde eest, mis see aardejaht tänasesse õhtusse jättis :)
Ammustel aegadel sai seda aaret otsimas käidud, ta üles leitud, kuid lahti mitte saadud. Täna otsustasin tulla uuesti proovima. Õnneks oli aare endises kohas ning pärast mõningast pusimist vupsaski ta lahti. Aitäh peitjale!
no natuke oli ikka otsimist, et kus need kaid ja slipid. aare avaldas end ootuspärases kohas kiirelt. aitäh!
Indrekul olid laevad juba kokku loetud ja muguvaest hooaega ära kasutades panime ka nimed kirja. Aitäh peitjale!
Jõudu ei rakendanud, proovisime mõistusega. Mitu pead on ikka parem kui üks ja saime täitsa hakkama.
Tänud
Poleks uskunudki et yhel päeval saan 6elda et on piisavalt geokogemust. Just siis niipalju et ka peitja käekirjas(loe sokikirjas) kohati l6ngapisted korduma hakkavad ja asja 6igest otsast harutad. Igastahes peale m6ningast pusimist oli koht teada ja polnudki muud kui asjale joon alla t6mmata ;) Aitähhid
Vaadates raskus taset ja vaadates punaseid geokontrolle siis oleks nagu loogiline olnud, et mingi tillikas seal. Aga imekombel sai kiirelt ära loendatud ja mõnede kordade pärast andis juba rohelise tule... Sai siis rännak lõpu suunda võetud ja peagi ka aare leitud. Jääb veits arusaamatuks miks 4.0 ja nii palju punaseid geokontrolle :O Aga viisakas ja muhe, aitäh :)
Jäi see siin jalutuskäigul ette. Lahendasime mõistatuse ning konteinergi mind juba ninapidi ei vedanud. Nimed kirja ja tipa-tapa edasi.
Tänud!
Kogemata sattus sisse üks vale number ja geokontroll rohelist ei andnud. Paari korraga saime õnneks jälile ja võiski logima minna. Tänud
Kena päikselise kevadilmaga igati mõnus sadam. Rehkendused said tehtud ja väike hämming alla neelatud. See konteiner avanes õnneks isegi kiiremini, kui tema kaksikvend.
Tänan peitmast.
Hommikul ei õnnestunud Üle jõe saada ja ulpisin Emajões nagu kana supipotis. Vetikad olid tilliks ja kivid kartuliks... Päeva peale randusin Karlova paadisadamas.
Kui geokontroll roheline, siis oli natuke otsimist, seejärel ohe, mis kuidagi ei suutnud otsustada, kas sümboliseerida rõõmu või agooniat. Täpselt sellist konteinerit olen ju näinud (jess), aga siis aitas toetusmeeskond selle lahti saada (niuniu). Hakkasin vaikselt seda tükki silitama ning endalegi ootamatult läksid üsna ruttu kõik asjad õigesse paika ja pääsesin logima.
Siin läks ootamatult kiiresti. Olin kunagi proovinud mõistatust lahendada, kuid midagi oli lootusetult valesti läinud. Täna piisas vaid sellest, et ma aru saaksin, et olin ühe vastuse vale tähe järgi kirjutanud ning saimegi kontrolli roheliseks. Konteineri avasime soojas autos ning viisime tagasi peale logimist. Aitäh!
Mul oli millegi pärast tunne, et see mõistatus võtab meil palju aega. Tegelikult sujus kõik päris kenasti. Esimese korraga saime küll punase tule, aga Carolys suutis vajalikud parandused teha. Kui tops käes, siis suutsin korraks vihastada, aga tuli välja, et põhjuseta. Nimed kirjas ja liikusime edasi. Aitäh!
Esimest korda mõtlesin küsimustele vastuste tekitamise eesmärgil lihtsalt ühe öise retke käigus sadamast läbi jalutada ja veidi loendustegevust praktiseerida. Sain mingid numbrid kokku, aga järgmisel päeval kodus neid geokontrollides ilmnes kurb tõsiasi.
Läksin siis valges objekte üle lugema. Ehk siis põhiliselt pollareid. Olenevalt kai ja pollari definitsioonist leidsin end ühel hetkel silmitsi õigest paarkümmend korda suurema arvuga, õigeks osutunud number oli aga minu algsest tulemusest hoopis paari võrra väiksem – võta siis kinni! Koordinaadid ma aga kätte sain – tore üllatus ja stiilne vormistus!
Aitäh peitjale!
Ammu-ammu lahendatud, kuid välitööd lõpetamata. Nüüd nautisime sadamas jäätist ja logisime.
Täna liikus siin omajagu rahvast aga saime kõik toimingud tehtud ja nimed kirjas.Aitäh!
Olin siin ka varem käinud, aga seeklrd läks kuidagi kippelt. Tänud!
Kuna me paadiomanikud ei ole, siis siia sadamasse pole me varem sattunud. Täna selle vea parandasime seoses selle aardega. Tõsi ta on, et aastaajast sõltuvalt oli siin päris vaikne ning ei mingit tegevust ei toimunud. Vaid üks koeraga jalutav mugu möödus sel ajal kui me lugemistööga tegelesime. Lugemine läks aga nii, et saime esialgu rohkem pollareid, kui vaja läks. Võta nüüd kinni, olid need nüüd õiged või valed pollarid. Olid nad kai küljes või mitte, aga seal nad igatahes olid. Mis siis ikka, tegime arvutustes korrektuuri ja võisime logima minna. Aastaajast tingituna ei saanud ka topsi kohe kätte. Veidi sai teda motiveeritud ning siis oli ta koostööaldis. Logiraamatu saime ka päris nobedalt kätte ning saigi sellele seikluse joone alla tõmmata. Meie täname!
Leitud, korras, kuiv. Muude arvudega sain joonde, aga kai peal sain pollarite arvuks midagi muud, kui geokontroll õigeks tunnistas. Õnneks polnud kontrolli väga vajagi. Tops on väliselt samasugune, kui üks teine Tartus, aga avanes teistmoodi käsitsemisel. Loodan väga, et õigesti. Kel tahtmist, saab siit rentida kevadel paadi, et Emajõe-pealseid aardesarju logima sõita. Mul plaan minna.
Tänavakunstiga tutvutud, seadsin sammud sadamasse. Lootus oli, et äkki on tänu hilisele kellaajale sadamas rahu ja vaikus, aga võta näpust, mingi ehitusmees nokitses kai ääres laeva remontida. Kuna tema nina alla tundus veidi imelik minna sihitult uitama, siis jätsin loendamised interneti hooleks ja paari katsega oli tulemus roheline. Tops näpus oli küll korraks hämming, ei tea ju ka, kui palju jõudu on topsile liig, aga lõpuks sain ta ikka kadudeta avatud. Tänud aarde eest!
Leitud ja logitud. Koordinaat näitab küll keset jõge aga kirvest visates saab asja kätte. Konteiner paistis sarnane ühe teise Tartu aardega, kuigi selle avamis funktsionaalsus oli asendatud mõistuse kasutamise asemel jõuga avamise vastu...
Varem sai käidud otsimas lünkasid kordinaatides ja nüüd siis ainult lahendamise vaev, läks suht kippelt.????
Kunagi ammu tegin nagu kirjelduses kästud, tutvusin sadama ja algkoordinaatidel oleva kaardiga. Vahepeal jõudsin mitmel korral kontrollida, kas kadunud aare on taastatud. Jõudsin ära oodata, täna läksin otse lõppkoordinaatidele. Pikalt aega ei kulunud ja varsti oli nimi kirjas. Aitäh peitjale.
Päeval sai tehtud väike jalutustiir ja sadamaga ning kaardiga piisava põhjalikkusega tutvutud. Õhtul oli tahtmist jälle jalutada ja aare üles otsida ning logida. Tänu tibutavale vihmale mugusid lähimas ümbruses ei liikunud ja konteineri leidmisega probleeme polnud. Esimeseks oli äratundmisrõõm, siis natuke imestust ja vihastamist ning lõpuks konteineri avamine ning logimine. Täiesti tüüpiline leiutaja aare, kus piisavalt kavalust ja tsipake isegi õelust.
Sel korral olin natukene targemana tagasi. Sain üpris kiiresti logiraamatule ligi. Aitäh!
Kodu- ja välitööd said tehtud mõnda aega tagasi, ka tops sai leitud varem, kuid logiraamatuta, mistõttu said nimed kirja tänase kuupäevaga. Aitäh vahelduseks mõne lihtsama aarde eest!
Leitud! Kahjuks ilma logiraamatuta hetkel, kuid väga põnev konteiner.
Leidsime aarde, kuid hetkel ei olnud ennast kuskile kirja panna, sest logiraamat ja pliiats aardest puudusid. Kahjuks ei olnud ka endal midagi sobivat kaasas. Peab siis teinekord minema ja oma nime ka füüsiliselt kirja panema.
Aitäh, Hr Leiutaja, nende emotsioonide eest! Esimesed emotsioonid (segasus) saime siis kui numbrid kogutud - geokontroll lükkas mõtte tagasi. Kavaldasime ta üle ja olime õnnelikud! Konteinerit nähes meenus üks varasem aare (nostalgia). Hakkasime avama - ei avanenud (õnnelikkus kadus). Proovisime veel avada - hakkas külm (frustratsioon). Andsime alla, et koju sooja minna (pettumus). Tulime tagasi - kuidas see ikkagi lahti käib (mõtisklev). Keerutasime, pöörasime, jooksime ümber nulli, ujusime üle jõe ja tagasi, ulgusime kuu poole ja andsime lähimal ristmikul kolm tilka verd. Konteiner avanes rõõmupahvatuse peale ning asetasime ta tagasi, sinna kust võtsime (kahjurõõm). Tänud veel kord!
Kõik sujus loogiliselt kuni karbi leidmiseni. Edasine oli pikk protsess. Ega ta vist päris nii olema ei pea. Meist jäi vast väheke paremini, tänud.
Keerutasin seda konteinerit ikka päris pikalt. Selgus, et naiselikust silitusest jäi seekord väheks, eelmised leidjad olid vist vähe isasemat mõõtu ja Kaupo ruttas appi. Aitäh!
Nojah, nii kena ja puhas ja tore siin kõik! Kõnni kõpskingades ja muudkui loenda, mõni number küll veidi vale, aga selle saab loogikaga sirgeks väänata. Siis leia aarde asukoht ja muudkui rõõmusta, et asub teine nii korralikus kohas. Otsi veidi, mõtle ka, siruta käsi, võta aare, keeruta veidi näppude vahel, tee lahti, logi, sulge topsik ja pane pessa tagasi. Sõbrad, ei midagi lihtsamat, pole vaja karbikest katki teha, mitte ei ole vaja. Ole sa tänatud, Tanel, meisterda veel nii normaalseid aardeid!
Selle aarde juures käimise kroonika alates kevadest oli selline:
Esiteks 1. aprillil käisin vaatamas, et kuidas mõistatus laheneb. Lahenes kergesti. Aga tundus, et konteiner on oma pesast kadunud.
Siis 14. aprillil käisin uuesti. Aare taastatud. Lõhkusin topsi ära.
Mai esimeses pooles käisin vaatamas, kas julgen uuesti topsi näppida, et logi ikka ausalt kirja saada. Tops oli jälle katki tehtud (seekord polnud mina!) ja kadunud.
Täna võtsin julguse kokku ja üritasin uuesti. Seekord õnnestus tops tasakesi lahti tehta, ära logida ja jälle kinni panna. Logi kirjas ja tops terve - seda ma nimetan õnnestumiseks selle aarde puhul.
Kohal käidud, lahti tehtud. Ei tea kus mu aju oli eelmine kord. Jõudu pole vaja!
Torutange ei olnud kaasas, ausõna. Kahjuks konteiner läks katki mu käes :(
Uus konteiner paigas. Torutangid siiski pole sobilik abivahend selle aarde jaoks.
Täna tõestasin jälle, et liigne agarus on ogarus. Lõhkusin topsi ära. Hetkel on aare oma pesast seetõttu kadunud.
Ei saagi väga kommenteerida, iga kommentaar võiks anda vihje. Aga jällegi vinge lahendus: Tänan!
Kui niisama näppimise vahele väike loogilise mõtlemise paus võtta, saab mõnikord peitjaga üsna kiirelt ühele lainele. Oleks see ainult kõigi aarete puhul nii. Aitäh, meistriklass.
Taaskord lõpus. Seekord käis kähku - tops lahti ja nimi kirja. Tänud.
260
Öösel läks veidi paremini selle aardega kui eelmisel korral päeval ning saime nimed kirja. Aitäh!
Paadisadamasse sattusime ka, jälle :D, Tartus neid kohti, mille juures korduvalt saab käia sest mõistus ei käi üle, ikka jätkub. Aardega on igatahes vaeva nähtud, preemiaks lisan silte ;).
Teine kord kohal, vahepeal olime tarkust ja elukogemust juurdeammutanud :) Seega ei pidanud nüüd pikalt külma käes piinlema. Saime hoopis nautida öist jalutuskäiku Emajõe jääl. Äge oli nii kulgeda. Tänud peitjale ikka ja jälle uute ja huvitavate aardelahenduste eest :)
Öise Emajõe matka ajal seltskonna abil logitud. Aarde konteiner meeldis. Kunagi sai füüsika praksis isegi arutatud, kas keegi on sellist asja üldse kuskil kohanud või on see lihtsalt mingi kujuteldav ükssarvik, millega saab üliõpilasi kiusata. Nüüd siis selgus, et geopeituses üks selline ükssarvik eksisteerib :) Tänan aarde eest!
Mulle ja Merilinile tehti elu natukene lihtsamaks kui ta oleks võinud olla. Isesesivalt oleksime arvatavasti ära külmunud ja mitteleiuga lahkunud. Tore aare, aitäh!
Ma olen neid Leiutaja trikke juba päris palju näinud, aga ikka on midagi uut õppida. Aega läks ja siis läks veel aega enne kui logida saime. Tänan.
No oli alles selle aardega mässamist :) Küll ei saanud numbreid kokku ja siis karpi lahti. Jändasime ikka tükk aega, kui logida saime. Vahva oli siiski. Aitäh peitjale.
Eelmine kord tegin varemleidja silme alla sama asja, aga konteiner ei avanenud. Nüüd tuli muuseas lahti.
See aare jättis eelmine kord minu eest logiraamatu peitud. Tartusse seekord teise seltskonnaga minnes kaebasin ma muidugi kohe ära, et see selline kiuslik aare ja äkki neil avaneb paremini :D Ei avanenud ta midagi :D Lisaks tegime asja endale veel hullemaks ja suutsime tekitada aardele kerge hooldusvajaduse. Õnneks oli meie kogu Tartu tripi point minna peitja juurde tema varsti valmivat põgenemistuba testima. Nii võtsime ka aarde kaasa lootuses, et peitjal abivahendid paremad. Kohapeal selgus aga, et ise oleme lollid :D Kui Tanel salaja asja üle kontrollis, siis peale seda saime ka ise ikka lõpuks aarde lahti ja logima. Enne muidugi jõudsime põgenemistoa ära katsetada ja saime sealt enamvähem edukalt välja :D Aega kulus muidugi seal igasugu lobaks, kuid tunni sisse mahtusime siiski ära ja arutasime kõik üle mida arutada sai. Igatahes väga lahe tuba on Tartusse tulemas, niiet keda sellised asjad huvitavad, siis soovitan soojalt silma peal hoida avamisel ja seejärel juba ise põgenema minna :) Taneli aarded on ju teada kvaliteet, niiet põgenemistoas pole midagi tagasi hoitud, täpselt sama andekas ja kiuslik :D Teema läks natuke nüüd mujale, kuid Karlova paadisadamat külastage ikka ka, konteineri viisime ilusti tagasi :P
Tekitasime oma pusimisega seal paraja errori, kuid hiljem peitja käes oli selle likvideerimine kiire. Seejärel saime ka meie logiraamatule ligi. Oijah, nii kavalad värgid. Aitäh peitmast!
Päeval valges leidsime aarde kiiresti ja pusisime tükk aega, aga karpi lahti ei saanud. Helistasime siis peitjale ja kuna pidime temaga niikuinii kokku saama, viisime aarde hooldusesse. Pärast kiiret hooldust saime juba oluliselt väiksema vaevaga logi kirja. Aitäh!
Punnisime, mis me punnisime, lõpuks pidime ikka tunnistama, et seekord trumpas meistrimees meid oma osavusega. Tänud peitjale! Saime seekord kaks uut pindu . . , mida järgmistel kordadel külastada.
Enne käisin siin Annika ja Merytiga, aga ei õnnestunud avada. Rääkisin oma võtetest Martinile ja ta ütles, et oleks pidanud õnnestuma. Tulime pärast uuesti siia ja tegin samu võtteid nagu Martin kunagi avades tegi ja ei midagi. Vist liiga kaval asi. Kunagi uuesti.
Aare sai juba ammu leitud aga ligi ei saanud. Tookord konteinerit nähes tekkis juba "jälle see sama jube konteiner" tunne ja nii see jäigi sinnapaika. Vahepeal sain vihje, et see pole selline nagu paistab, ning täna käis avamine juba kiielt.
Vaatasin tahvlit, käisin kail, loendasin, käisin uuesti tahvli juures, läksin uuesti kaile, loendasin... suundusin lõppu... minu näpukesed ja mõistus ei teinud koostööd, logi jäi kirja panemata.
Mina tegelikult läksin Tartusse täiesti ettevalmistamata. Kuna Tanel lubas mind juhendada, siis saatsin talle lahendatud mõistatuste nimekirja ja palusin temal panna kava kokku. Aluse juures saingi teada, et see on järgmine aare. Caro muidugi teatas, et see pole nii lihtne ühti, sest nemad olid loendamisega raskustes olnud. Küll oleks ikka raskeks kujunenud see loendamine kui Tanelit poleks kaasas olnud - ta seletas mulle mõne mõiste vähemalt ära (nt pollar ja kai :D). Loendasin siis kõik vajaliku ära. Geokontroll punane. Mis mõttes? Loendasin uuesti, ikka sama vastus. Kolmandal korral sain aru, et olin pimedusega löödud ja lausa kaks vastust valed. Kui siis geokontroll roheline, tegin hädist nägu, näitasin sõrmega ja palusin Tanelit appi konteineri kättesaamiseks. Teate, selle loendamise ja mõistatamise peale ei läinud ka nii palju aega kui selle julmalt haige konteineri avamise peale. Tanelil oli kindlasti jube lõbus (oli lausa näha). Küll ma kirusin (vanduma ei hakanud, ma siiski viisakas inimene), lõpuks ta ütles midagi, mis aitas mul selle põrgulise lahti saada. Siis hakkas ootamine, üks seltskond tiirutas ikka päris kaua meie juures. Egas midagi, istusime, lobisesime ja nautisime vaatepilti. Lõpuks sai ka konteiner õigesse kohta ja meie minekut. Tänan Tanelit selle hullu konteineri nipi eest (ma teen kõik kunagi tagasi).
Oi siin oli ikka jauramist. Algul oli üksjagu jauramist numbrite paika saamisega. Ise olin pimesikk ja õnneks avastasin ka õige pea vea. Nii GK oli vähemasti roheline ja no ega see muidugi ei tähendanud, et logi kohe kirja saab. Ikka miskid minutid kulusid, enne kui logirullile ligi sain. Aitähhid toreda teostuse eest!
Mõnikord on targem endasse natuke uskuda ;). Seekord saime väikse ninanipsu ja taevased kraanid avanesid suure kohinaga. Eks me putkasime siis bussi kaitsvasse rüppe ja logisime seal. Tänud!
Loendada ma oskan, vahel jäävad mõned nüansid vaid kahe silma vahele. Esialgse koordinaadi saime suht lähedale aga siiski sellisesse kohta, et pidasime paremaks geokontrolli teha. Siis leidsin ka kahe silma vahele jäänu ja saimegi peitja krutskeid nautida. :D Õnneks saime enne suurt vihmahoogu hakkama. Aitäh!
Loendamine läks ladusalt, kõik oli õnneks lihtne ja loogiline. Ka lõpus ei läinud pikalt, tänan peitjat!
Täna sai lõpuks logi kirja. Üllatavalt lihtne lahendus. Arvatavasti olin eelmisel korral liialt ettevaatlik. Aitäh toreda teostuse eest!
No lõpuks saime selle painava aardega ka ühelepoole. Aardetopsik oli meie käte vahel juba esimesel õhtul ja siis ka järgmisel õhtul. Aga mis sa teed, kui topsikut lahti ei saa. Nüüd siis proovisime "uut" moodi ja saimegi logiraamatusse oma nimed lõpuks kirja.
Täna käis kõik kuidagi eriti lihtsalt: parkima mahtus, kokku nägin ainult ühte mugu ja aare avanes ka kenasti minuti-paariga. Kokkuvõttes täitsa tore aare, aitäh!
Seda olime Anetega juba korduvalt varemgi näppinud. NO ei tule... Pärast Anete leidu, sain minagi Muuseumide Ööl oma logi kirja. Aitäh, tore pussnässakas see aare!
Emajõe ääres käib kell kolm öösel päris tihe elu - Karlova paadisadama parkla oli nii ülerahvastatud, et ei mahtunud parkima... :)
Tänud peitjale!
Sooritasime vajalikud loendamised, tegime arvutused, loendasime uuesti ja saime sobiva koordinaadi. Peidukohas vaatasime veidi ringi ja olime just otsustanud õhtul tagasi tulla lootuses, et siis on vähem mugusid liikvel. Selgus, et meie uurimisi ja toimetamisi oli jälginud Anne, kes nüüd meile jooksuga lähenes, teatades, et konteiner on tema käes. Selgus, et selle aarde puhul, ei piisagi logimiseks vaid konteineri leidmiseks, vaid et see imevigur tuleb ka enne lahti muukida. Eks sellega ikka veidi pusimist oli. Siis viisime sõbralikult koos konteineri tagasi ja otsustasime koos ka järgmise aarde juurde suunduda. Tänud!
Head asja käiakse ikka mitu korda vaatamas, polnud seegi erand selle peitja puhul. Aega mul täna oli, kohe pidi olema, sest nii lihtsalt logi siin ikka kirja ei saa. Võtsin aarde ja läksin autosse muusikat kuulama. Ütleme, et viimane katse tõi logiraamatu päevavalgele.
Tagasi oli ka vaja nüüd aare viia. Astusin mõned sammud ja jäin seisma. Sillal kõniti paber näpus edasi-tagasi, kahtlane tegevus! Võtsin eemal positsiooni sisse ja jäin tasuta etendust jälgima. Kuid õigepea suunduti lõppu. Nüüd pidin ju minema ja tutvust tegema Airi ja Taunoga. Ulatasin leiutise neile ja sain ikkagi tasuta etendust nende ponnistustest logiraamatuni. Tänud kõikidele, mul oli tore!
Kuna oli sinna kanti jälle asja, sai ka värskele silmapaarile konteinerit näidatud ning no see käis küll üllatavalt kiiresti. Lõpuks siis ka see Tartu nimekirjast maha tõmmatud. Aitäh!
Kena uus sadamakene, kus sõber peagi oma tulevast uhket kaatrit hoidma hakkab. Marje Scorpionilaadseid tooteid leidub siin samuti. Läksime suure hurraaga loendama-arvutama ja mis siis selgus - kõige lihtsama asjaga tegin apsu, vist pollaritega, kus üks suur jurakas jäi vägisi kahe silma vahele. Kui see korras, oli geokontroll näost roheline ja meie rõõsad. Otsing ei võtnud siis enam kaua aega - pidi vaid veenduma, et mugud ei piilu - ja juba kukkuski korras topsik pihku.
Aitäh Tanelile kena areneva kohakese ja viksi aarde eest! Õnneks on nüüd Tartus ka esimene paaditankla, siiani tuli paat veest välja tirida ja tavatanklasse tankima veereda.
Teisel katsel sai kõik õigesti loendatud ja aarde asukoht kindlaks tehtud. Tuttav konteiner, mis väikse pusimise peale logima laskis. Tänud peitjale!
Kena koht! Loendamisega läks seekord õnneks, aga karpi nähes ohkasime üksmeelselt. Läks aega, aga lõpuks ta avanes siiski. Eks ta jälle üks kiusu-aare ole, täname!
Läks õnneks...lahendatud, leitud, logitud. Kiitus ja suur aitäh sulle kaaslane!!!
Jubeda ilma tõttu keegi sadamas ei olnud. Saime kenasti autos pusida. Aitäh!
Harleyquinn lahendas mõistatuse varem ja täna sai logitud! Jälle lahe puzzlebox! Tänud!
Jõudsin just nulli ja kõik asjad loendatud, kui tulevad nurga tagant jussikesed välja. Ja väga hea, et tulid, kuna selgus, et olin loendamisse tobeda apsu teinud. Kui kõik oli selge, hakkasin mina joonelt aarde suunas kõndima, kuid jussikesed jäid maha. Lõpuks jõudsid järgi ja näitasid, et aardekirjelduses oleva info järgi peaks null olema nüüd 7 km kaugusel. Tõepoolest, mina olin pannud õige koordinaadi automaatselt, kuid jussikesed panid korralikult selle, mis oli kirjelduses (nüüdseks on kõik õige ja viga parandatud). Muidugi ei hakanud keegi nii kaugele minema, vaid jäime omale kohale. Jõudsin just ringi vaatama hakata, kui lähedalolevast autost kalpsasid paar inimest välja, tulid minu juurde, tegid kiirelt ja elegantselt ühe liigutuse ja kadusid jälle silmist. Möh? Kas tõesti võeti mul just praegu aare nina eest ära? Jah, tõepoolest. Üsna peatselt tuldi tagasi, anti aare ka ja öeldi, et sellega läheb lihtsalt. Ja läinud nad jälle olidki. Igatahes oli tore lõpuks silmsirkeliga kohtuda. :)
Maeitea, selle lihtsa asjaga pusisime me jussikestega kõik kordamööda. Kriitilisel hetkel helises mul just telefon ja nii sai avamise au ikka jussikesed ise. Pärast seda nöögiti mõnda aega minu kallal.
Tänud aarde eest ja oli huvitav päev. Kohtuda kahe erineva tiimiga Karlova paadisillal. :)
Tihe liiklus oli täna siinkandis. :) Mikk avas konteineri mängleva kergusega, kartsime konteinerit nähes hullemat. Aitäh!
Leidsime aga no ei saa lahti. Teoorias on asi selge aga praktikas ei tule hästi välja. Ei meeldi mulle sellised aarded.
Mulle ka ei andnud rahu eilne ebaõnnestumine. Täna võtsin uuesti konteineri autosse ja hakkasin pusima. Lahti pusisin :)
Sai logitud, aga mitte päris nii nagu oleks pidand.
Tänud aarde eest!
Kuna kaaslasele ei andnud eilne tsirkus rahu, siis sai veel kord kohale mindud. Kuna mina olin vahepeal otsustanud haigeks jääda, siis istusin autos ja ootasin. Muidugi oligi tops seal, kus ta olema pidi. Silitasime ja paitasime seda kordamööda. Kella pealt aega ei võtnud, aga neil hetkedel, kui tops kaaslase käes oli, jõudsin mina läbi lugeda 40 lk raamatut ning väljas vaheldusid paks lumesadu ja päikesepaiste. Asja lõpplahendus tegi kahjuks meele üsna mõruks, sest kuidagi õnnestus meil ikka konteiner ära lõhkuda. Nimed saime küll kirja, aga ega sellest suurt rõõmu polnud, kui peitjale jälle lisatööd tegema pidime. Aitäh aarde eest ütlen küll, sest teadsin küll selle koha olemasolust, aga ise polnud sinna kunagi sattunud. Sadamas on kirjade järgi muide isegi kohvik :)
Möh. Leidsin aga siis sai mõistus ja jõud otsa. Peab arenema.
Minul olid kõik vastused tänu preili Netile ja isand Googlele olemas: Alfa, Hilara ja Komeediga saab vabalt Peipsi ja Võrtsjärve peal sulistada. Slippide kohta ütles arvuti ilusasti "Tartust umbes kolmekümne kilomeetri kaugusele jääv Kantsi kõrts ehk Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluv Emajõe Suursoo looduskaitseala keskus", selge, vastus 1. Kollaseid redeleid ei näinud, seega vastus 0. Pollareid saab terve hunniku läbi arvuti lugeda ja asi see ristsumma mingist arvustki teha ole!
Mida rohkem ma vastuseid ette täristasin, seda rohkem Tanel hirnuma hakkas, sest kõik olid VALED!
Oeh ma ütlen, alustasin algusest ja sain konteinerini aga Alex ja Mooritz tegid nii orginaalset mitte-leidude ajalugu siin Tartus, et lausa ajas copy-pastema, nii ongi!
Suundusin ärevate teadete peale asja kontrollima ja tuvastasin et aardega on kõik kõige paremas korras.
Kodulinna kapitaalselt ebaõnnestunud geopäeva mitteleid number kaks. Läksime ilusti kohale ja reserveerisime endale koordinaatide kokkuarvutamiseks kauni jõevaate. Üksik mugu püüdis kail kala, aga meid ta ei seganud ega meie teda ka mitte. Arvutamine läks lobedalt ja peagi oligi lõppkoordinaat käes. Paar teatud kommentaari peitja aadressil ning läksime aaret välja võtma. Kätte me ta saime, aga tundus kohe algusest peale kummaline. Samas raskusaste ja logid andsid aimu, et ega see mingi naljategemine polegi. Võtsime ta siis endaga geomobiili kaasa ning hakkasime uurima ja paitama. Vahepeal hakkas lund sadama ja mööda jõge ujus meie poole saun. Kuna asi tundus ikkagi kahtlane, sai lõpuks viimasele leidjale geokõne tehtud ja arvatud, et meie käes on vaid osa konteinerist. Tegelikult hakkas mul peitjast täitsa kahju sel momendil ja läksime koju teadmisega, et aare jälle nässus. Hiljem selgus, et tekitasime täitsa asjata paanikat. Tunnistage nüüd üles, kelle kaisus tegelik konteiner kella kolme paiku päeval oli :D
Arvutasin juba eelmisel korral, nii et täna sain rahulikult lõppu suunduda. Lõpus just väga rahulik polnud. Mingi politseiauto möödus vilkurite välkudes meetri kauguselt lõpp-koordinaadist. Vaatlesin siis veidi ringi, et olukord rahuneks. Siis leidsin aarde, aga logimiseni läks ikka väga palju aega. Kuigi teisena tegin õiget asja. Ainult ma polnud piisavalt järjekindel. Lõpuks muid variante enam polnud ja sain ikka nime kirja. Aitäh!
Phantomi 4.0 peidukoht hirmutas ikka tiba ära, põhimõtteliselt oli vaim valmis siit esimesel korral leiuta lahkuma. Mõistatuse poole sooritasin piinliku täpsusega kõiki andmeid 4 korda üle kontrollides - kuid isegi sel viisil toimides kulus maksimaalselt 10 minutit rohelise geokontrolli saamiseks. Lõpus ei läinud enam sedagi - ootamatult tekkinud vabale ajale leidsin sihipärase rakenduse mõningate muude peitja uudistoodete juures :o)
Läksime kohale, logisime. See, mis nende kahe tegevuse vahele mahtus on vist liiga totter, et kirja panna.
Tegime ühe aarderetke ilusa ilma puhul. Keegi loendas kaardi juures andmeid kokku, aga nad ehmusid vist meie zombiarutelust ära ja läksid üsna pea minema.
Oh ebaõnne, kui meie Tartusse jõudsime oli aare ajutiselt kinni pandud... või kas on ikka nii, tundub tänase päeva põhjal, et me poleks nagunii leidnud :P
Peeter köhatas korra ja katki ta oligi...
Tänud, sadam oli ju kena koht külastamiseks!
Geokontroll oli tollel päeval väga jutukas. Ei mingit pihtas, põhjas või vale koht. Leitud topsiga läksime vihma eest varju ja edasi mis sai, ei mõista seletada. Oli see nüüd ülepinge sees või hoopis väljas? Tänud peitjale.
Oh jah. Tavaliselt pole mul jõudu sääse tapmisekski, ikka puhun selle pigem käeseljalt minema. Isegi tugevamad sõnad, mida välja olen ütelnud, jäid lapsepõlve, kui haamriga näpupihta lüües ütlesin "assa pagan". Nüüd aga lagunes selline imeasjake minu peopesas sootuks. Kui nüüd mõistuse osa panna võrrandisse, kus selle väärtus on väiksem kui jõud, mida rakendasin, siis kasutatud jõu kogust arvestades tuleb tunnistada, et mõistust on siis juba väga vähe. Ikka väga kehv perspektiiv ja olukord küll. Samuti polnud mul oidu, kuis asi ära parandada. Oli küll nutti selleks nätsu mitte kasutada ja kaaslaste abiga saime ühendust peitjaga. Ei hakkanud tema poolt väljapakutud postkasti kasutama, leidsime muu lahenduse. Võimalik, et ilmnenud probleemil oli ka eellugu, aga täielikult läks see vidin tuksi minu peopesas. Suured vabandused peitjale ja kaasmängijatele tüli tekitamast.
Kahjuks on mõnedel otsijatel olnud jõudud rohkem kui mõistust :(
Mõistatus, aarde asukoht ja teine roheline geokontroll tuli lihtsalt, juba Rakveres kontorilaua taga. Aga kohapeal karistati see edulugu korralikult ära. Sellist konteinerit olen juba varem ka näinud ja tollel korral avanes konteiner ikka üsnagi ruttu. See siin ei teinud seda nägugi, et ta kuidagigi ja kunagigi avaneda plaaniks. Tundub, et kui tunni jagu minu kehasoojust oli temasse akumuleeritud, piisas sellest avanemiseks. Tuleb jälle peitjat kõvasti kiita, kaval kurinahk... Aitäh!
Tegime õppesõidu vahele väikese aardepeatuse. Aare oli üks igavesti tore jupstükk, aga kahjuks me logida ei osanudki :) Millalgi proovime jälle!
Eile pärast tööd märkasin, et Tartus uus aare. Käis võitlus, kas otsida, või süüa. Kuna geokontrollist helendas vastu õige mitu rohelist tulukest ja raskusastmed ka midagi keerulist ei ennustanud matsin FTF lootuse maha ja asusin sööma. Järgmine päev (täna) pidi niikuinii sinna kanti asja olema, siis võib läbi hüpata. Tuleb välja, et vaatamata rohelistele tulukestele oleks võinud isegi pärast söömist veel kohale veereda ja selle paari minuti aarde FTF ära võtta.
Olen laisk ja lohe, mistõttu tuleb leppida STF-ga (18:50). Lisaks olen ka tähelepanematu, sest esimesel katsel õnnestus isegi üks loendus valesti teha, aga gepsu lüües oli ilma geokontrollitagi ilmselge, et tuleb numbreid kontrollida.
Aitäh peitjale sadamasse viimast.
Päeval Anna teatas, et Tartus uus aare. Vaatasin üle ja otsustasin mitte väga reageerida, või pigem oodata õhtuni või isegi homseni. Õhtupoole teatas Anna, et ta ei ulatu ja kutsus minu appi. Karpi ei õnnestunud meil avada esimese hooga ja aeg surus ka peale, siis otsustasime pärast tagasi tulla. Uuesti objektile saabununa üritasime mitut teooriat ja mulle tundus, et tegu on petukaubaga. Arutelust käis läbi ka korraks kihlvedu, kui Anna teatas, et aardekarbi peal võib ka muretult hüpata ja sellega ei juhtu midagi, kuid selle jätsime siiski testimata. Anna kilkas rõõmust/üllatusest, kui mingi imeväe tulemusel avanes karp, milles paistis vastu tühi logiraamat. Teine esimene leid Annale ja minule vastavalt teine assisteerimine. Aardele pikka iga ja tänud!
Pärast tööd läksin laevu ja slippe ja redeleid ja pollareid loendama, mõnda asja sain mitu korda lugeda enne kui numbrid klappima hakkasid ja rohelist tuld näitasid. Lihtne asukoht, aga no on jama kui sa oled päkapikust ainult natuke pikem ja lihtsalt ei ulata. Sõrmega sain katsuda, aga kätte ei saanud. Ma olin üsna kindel, et peitja luurab kuskil lähedal ja irvitab kõveras mu võimlemise peale. Tegin kiire kõne Heikile:"Appi! Ma ei ulata!" Sõber ikka tuleb aitab. Mudisime kahekesi konteinerit, kuid teisipäevased muu tegevused tulid vahele ja jätsime asja pooleli. Kui need tegevused tehtud ja teinegi aare logitud, tulime tagasi selle juurde. Märke oli, et keegi on vahepeal konteinerit mudimas käinud. Paitasime, valgustasime läbi, Heiki aretas vandenõuteooriat, et see on tegelikult liba, katsusime magnetiga ja proovisime veel trikke kuni lõpuks seesam avanes ning logiraamatu kätte andis. Üllatus oli päris suur kui leidsime ta tühjana. FTF kell 22:47. Juhhei, täna on pidupäev, kaks FTFi järjest! Aitäh-aitäh, kniks ja kraaps ja kummardus peitjale.