Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VK 2.1 Giovanni Boccaccio „Dekameron“
„Ja ei ole ka piiratud mitu kirjanikku sama tähega algab. Täiesti vabakava.“
Giovanni Boccaccio raamat Dekameron ilmselt tutvustamist ei vaja. Sellest teosest algas novell, teda on välja antud kes teab mitmes keeles kes teda mitu korda. Seda loevad noored ja vanad, internetis leiduva põhjal tundub, et tegemist on koolilaste kohustuliku või siis suisa lemmikraamatuga. Aga millest ta siis räägib? Kümme noort – 7 noorikut ja 3 noorsandi – lähevad kümneks päevaks katku eest pakku ja veedavad selle aja üksteisele lugusid rääkides. Räägitakse kõigest. Fiammetta räägib loo Federigo degli Alberighist, kes armastab, aga ei leia vastuarmastust, ning kulutab kogu oma varanduse, aga saab lõpuks ikka rikkaks. Fiammetta teine lugu pajatab Montferrat’ markiisist, kes testib Prantsuse kuninga kirge. Pampinea jutustab kuningas Augustuse tallipoisist, kes asendab kuningannale meest, aga pääseb karistuseta. Filostrato räägib loo Masettost, kes mängib kurttumma, munsterdab ennast nunnakloostri aednikuks ja korraldab asjad nii, et saab nii abtissi kui kõigi kaheksa nunnaga hullata. Lauretta lugu oli Landolfo Ruffolost, kes jäi vaeseks ja hakkas mereröövliks, läbis terve hulga seiklusi ja jõudis Korfule, lasi naisterahval enda eest hoolitseda, ja sai rikkaks. Panfilo rääkis loo Cimonist ja tema seiklustest koos Lysimachuse, Cassandra ja Iphigeneiaga. Dioneo jutustatud lugu noorest neitsilikust Alibechist, kes läheb kõrbesse munk Rustico juurde „saatana põrgusse“ kihutamist õppima, on nii detailne, et on mõnikord suisa tõlkimata jäetud. Veel ühes Fiammetta loos korraldab Ricciardo korraliku afääri, et lõhkuda Catella armastus oma abikaasa vastu ja saada ta endale. Ja nii edasi ja nii edasi. Lugusid jagus. Ja kui kümme päeva mööda sai, oli ka katkuoht haihtunud, ning seltskond pöördus Firenzesse tagasi.
Mõnusaid elamusi!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Vahepunkt | Vahepunkt | Geokontroll 74/742 |
Aarde sildid: soovitan (8), lühem_matk (2), välismaa_kirjanikud (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC73XVT
Logiteadete statistika: 66 (100,0%) 0 6 0 0 0 0 Kokku: 72
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Vot nii. Kaks aastat pole keegi viitsinud aaret vaatama minna ja metallikratid on seda ära kasutanud. Nüüd peab vaatama, mis ja kuidas ja kas üldse.
Kuulnud natuke üht ja teist ning lugedes korralikult kirjeldust ning uuritud teatud kaarte(seoses teise aardega) saigi täpp kaardile.Kohapeal tutvunud olukorraga tuli leid täitsa normaalse ajaga.Aitäh!
Lehvitasin sõpradele ja jätkasin oma mini-geotuuri üksi edasi. See oligi siin juba pikalt pinnuks silmas. Mõnus jalutuskäik, veits tuulises, kuid õnneks mõnusalt päikselises looduses, kulges edukalt. Keegi metsloom oli küll aarde lähedusse korraliku haisupommi eritanud, kuid püüdsin siis otsimise ajal mitte hingata.
Tänud.
Stiilne. Üks FP terviklikkuse eest ja kuigi mõistatuse üks osa segadust tekitas (ei saa sellest loogikast päris siiani aru, aga õnneks süsteemne geokontrolli pommitamine kiiresti vastuse tõi), siis tegelikult väga mõnus mõistatus. Kuna mul aega ja energiat oli mõned kuud tagasi ning raamat öökapil vedeles, siis lugesin telliskivi mõõtmetes raamatu terviklikult ka läbi. Ei mäleta, et kooliajal oleks pidanud selle teosega tutvuma ja nii see sel aastal mu pikimaks loetud raamatuks sai. Eks see selline... noh jah, veidi aegunud mõttemallidega, samas vägagi tänapäevaseid teemasid käsitlev - täitsa huvitab. Mina igatahes tänan peitjat!
Mai tegeles raamatu lugemise ja kordinaatide võlumisega. Mina tegelesin õiges pikkuses olemisega :D Mai leidsin mulle veel abivahendi, et pikkust suurendada. Oli tore leid. Aitäh!
Vene ajal oli ikka tõsiselt kõva teos. Mäletan, et vanemate riiulil oli see ilus köide otse ENE-de kõrval. Mingil hetkel sai loetud ja isegi vabast tahtest. Vaevalt, et see kuskil kohustusliku kirjanduse hulgas oli. Kuna lugemisest on 30 aastat möödas, siis mälule ei saanud lahendamisel loota. Tänapäeval on õnneks olemas mäluasendaja guugli vormis.
Mõnusalt temaatiline lõpp ja lisaks mulle meeldivad sellised kohad. Polnud siin kunagi viibinud. Uue koha tutvustamise eest FP. Aitäh!
Kui alguses tundus sihtkoht lihtsalt suvaline paik kaardil, siis kohale jõudes oli see ilmselgelt täiesti õige koht. Aarde tuvastasin kiiresti, kuid kasvult olen endiselt liiga lühike. Egas midagi, tuli pisut leiutada ja saingi nime kirja.
Tänan peitmast.
Olen enamus geopeituse lugemisnimekirja kuuluvatest raamatutest palunud Salmel raamatukogust tuua. Sest nagunii käib ta ju igal nädalal samas majas kunstitunnis. Nii mõnigi kord järjekordset raamatut üle andes on raamatukoguhoidjad kulme kergitanud ja küsinud, et kes küll sellist kirjandust lugeda on käskinud? Jumal tänatud, et praegu käib raamatukogust raamatute tellimine e-kirjaga ja siis hiljem saab fuajeest pakikese kätte. Raamatukogutädide silmad oleks vist seekord pahupidi pöördunud, kui Salme oleks Dekameroni küsinud. Igatahes see tellis meile koju jõudis ja lugemise võtsin siiski enda peale. Täitsa vahvad jutukesed seal, kõiki küll läbi ei lugenud, kuid sisututvustuse järgi enim silma hakanud lugesin ikka.
Tegelikult oli peale raamatu sissejuhatuse lugemist aarde asupaik enam-vähem selge, kuid ikka oli tahtmine ka koordinaadid kätte saada. Väga vahvalt tuli see numbririda ja geokontroll kiitis tulemuse heaks.
Täna oli meil selline rahulik linnalähedane päev ja läksime ka aaret uudistama. Leidsime ta ilusti oma peidukast, kahjuks tops seest märg ja logiraamat niiske. Tegime siis logilehtedele natuke päiksevanni. Täitsa mõnus koht oli seal istumiseks.
Kokkuvõtteks väga lahe mõistatus, ning 10 punkti ka kohavaliku ja aarde eest!
Vaat, kus peidukoht leitud! Aardepeidikul kaks jalga läbi saetud, äkki tahetakse ära virutada? Aitäh!
Keskaajal oli kirjanduse õpikus üks lugu ,,Dekameronist". Meeldis see nii väga, et lugesin raamatu mõlemad osad läbi. Seejärel sain aru, miks oli võimalik õpilastele just see konkreetne lugu õpikusse panna. Mõni lugu oli kohe nii vürtsikas, et tänasel päeval võiks Boccaccio endale Kenderi-keissi kaela tõmmata.
Nüüd olin lõpu lähistels ja esmalt muigasin, kui tabavalt see oli raamatuga seotud. Uudistasin niisama ringi ja siis liikusin vihjele vastavasse lõppu. Oi, ma olin üllatunud, miks küll lugupeetud professorihärra oma aarde nii rõvedasse kohta peab suskama. Ja miks keegi oma krimasja asitõendid sinna kõrvale peab panema. Kuidagi natuke liiga mööda tundus see paik ja nüüdseks nõustus ka GPS. Läksin edasi ja loogilisemast ja puhtamast kohast sain ka aarde välja võluda.
Kuidas nüüd seda siis öelda, et see tegelikult ei ole selle aarde logi vaid hoopis NPM logi. Või noh ma ka ei tea enam. Igatahes on nüüd mõlemas konteieris nimi kirjas. Selle aarde logi sai kirja kolmandal mail aastal kakstuhat kakskümmend. Et siis kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et 3.mail 2020 tulime me Mia-Marii ja Johannesega NPM aaret otsima. Käisime omastarust läbi kõik võimalikud ja võimatud kohad. Leidsime mingeid punkte ja ei leidnud ka. Ühel hetke olime kohas, kus tundus, et nüüd olemegi just aarde juurest ja kae imet, tuligi konteiner välja, just sellest kohast kus ma oletasin, et see võiks olla. Panime oma nime kirja ja nii see aare nüüd logitud sai. Ma enam ei mäleta, mis üritusel sai geokolleegidega arutletud just siinsete aarete üle, kui üks kolleeg ütles mulle, et sa oled ära loginud vale aarde. Kui nüüd järele mõtlema hakata, siis ega ma ju ei vaadanud, mis seal raamatu peal kirjas oli. Nii et võib täiesti lampi ära logida aarde ja sa isegi ei tea, et see ei ole see aare, kui oled lohakas nagu mina. Täna siia kanti uut aaret otsima tulles, otsustasin selle vana segaduse ära klaarida. Väike kõne peremehele ja sain õige müksu kuklasse. Nüüd oli veel vaja leida see õige suund ja oligi nimi kirjas. Tänud peremehele aarde eest.
Kirves oli nii terav, et esmalt panin nime kirja, siis leidsin ka vahepunkti ja noh, geokontrolli ju enam pole vaja piinata ega "sündsusetuid" juttusid üle lugema hakata. Kindlasti olen minagi Dekameroni lugenud, aga on ka mälestus, et äkki käisin teatris (tõenäoliselt siis Ugalas) vaatamas. Tänane ainus vaev oli see, et mitte korrata Ove näpukat ja igaks juhuks kontrollisin esmalt üle, et kas panen ikka välismaise kirjaniku aarderaamatusse nime kirja. Kes kirvetada tahavad, siis mu väga värsked jäljed väga värskel lumel kindlasti aitavad. Aga see-eest teise Palangu mõistatuse tegin viksilt läbi, peaaegu nii nagu juhised ette näevad.
Raamatupoes on hetkel müügis nii ilus uustrükk, et ma lihtsalt pidin teile näitama...
Täna oli hea ja vaiken päev minna seda pinnuks silmas olnud kodulähedast täppi logima minna. Tänud peitjale.
Ei oleks siia osanud küll kuidagi muidu tulla. Aitäh!
Raamat loetud ja jäi ootama siia kanti tulemist. Täna otsustasime läbi tulla. Selline koht olemas ja kurb ka.. Tänud
Kohale jõudes ikka tahtmine nulli kihutada kui tee olemas. Sain kaks kõpsu kivilt vastu põhja, õnneks hoog oli peaaegu olematu kuid siiski. Edasi sai nagu ikka täiesti valest kohast otsitud ja siis alles õigesse kohta liigutud, algul tundus kahlane aga mida edasi seda loogilisemaks asi muutus, tänud aarde eest :)
Selle raamatu avamise lükkasin nii kaugele edasi kui võimalik. Ühel hetkel oli siiski asja Rahvusraamatukogusse ning sai ka Dekameron võetud. Peale seda kui laenutustähtaega sai juba üks kord pikendatud ning paberile olid numbrid tekkinud, otsustasin lugemisest loobuda. See et numbrid olemas, ei andnud mulle rohelist geokontrolli. Teisel või kolmandal päeval närisin läbi ning saime Exega õhtusel jalutuskäigul välitöödele minna. Vahepunkt alistus kergelt, lõpu jaoks kasutasin kahte kohapealt leitud abivahendit. Üks piirkond kaardil jälle rohelisem. :) (503) Aitäh!
Kui seda kanti veidi teada, on ka selge, kust aaret otsida :) Aitäh, aare korras, võibolla hästi natuke niiske see logiraamat on...
Välja siis rookige mul rinnast see nuhtlus, see katk, mis nagu halvatus mind ajapikku on terveni haarand, rõõmudki hoolimatult rinnast mul tõrjunud kõik. /Gaius Valerius Catullus/ Kontekstist välja kistud tsitaat, aga sobib siia hästi. Sest tegelikult räägib Catullus armastusest. Ja ka siis sobivad need read siia hästi. Lahendamisega oli nii, et mul kodus on üks haige inimene (ei ole tal katku, ega ka mingit uut moodsat haigust, vaid ta toppis oma näpud valel ajal valesse kohta ning jäi võitluses masinaga alla), kes mind ühel ilusal päeval tervitas koju jõudes teatega, et on sellesinase mõistatuse ära lahendanud. Mõnikord asjad lihtsalt sujuvad ja nii sujusid nad ka kohapeal. Imelik oleks öelda, et koht meeldis, aga ometi olen ma rahul, et mul õnnestus sinna sattuda. Aitäh!
Tuli täna rabavee tuiutamisest turdunud aju tahedamaks timmida ning raamatukaupmehe au päästa. Sikutasin 1957.a Boccaccio raamaturiiulist välja ning näpuga järge ajades ilmusid numbrid kakshaaval minu ette. Vaid see tõlkimata detailne koht solgutas täpikest ühelt teepoolelt teisele.
Aga viimaks - ometi kord jõudis oiuga lähenemine headele lollidele jalgadele takka järele.
Ütleme nii, et see täpp siin lähedal järves segas mind juba päris pikka aega. Ometi, olles piisavalt laisk, ei võtnud me ka midagi ette selle roheliseks värvimiseks. Nüüd aga kui sai lõpuks ette võetud kirjanike seeria aarded, sai ka Dekameron koju taritud.
Enne veel kui ma seda lugema hakkasin, mõtlesin, et: oot-oot, ma ju tean küll, kuhu minna. Miks ma küll varem ei läinud. Anna aga nii kindel selles polnud. Seega, tema luges raamatu läbi, mina kirvetasin - jõudsime samale tulemusele.
Täna siis käisime oma leidu vormistamas. Ikka nii, et Anna vaatas oma tulemust, mina järgisin oma vaistu. Ning ülla-ülla, jõudsimegi samasse kohta ja samale tulemusele.
Peale kahte tuhandet leidu saan nüüd lõpuks öelda, et kah üks aare kirvega leitud. Noh, tagavaravariant oli muidugi ka igaks juhuks, aga seda mul vaja ei läinud. Aitüma aarde eest!
Mõistatus ootas juba mõnda aega kannatlikult minu õhtulugemise nimekirjas hetke, mil ta lõpuks ette võetakse. Mulle väga meeldib, et sombusteks sügisõhtuteks on olnud gp lehelt võtta mõni järjekordne raamatusoovitus.
Meie kirjandusõpetaja oli ontlik vanaproua, kes Dekameronist üsna sujuvalt ruttu mööda hiilis ja pigem analüüsis meiega tundide kaupa vaimustunult Tammsaaret, no pisut siiski vist olid vahelduseks teemaks ka Remarque või Hugo. Lugemist jätkus nüüd mitmeks õhtuks, paks raamat ka ju;). Esimese õhtu järel viskasin eraamatu tagasi riiulisse ja tõin raamatukogust päris raamatu, seal oli neid lausa mitu varianti, võtsin kõige uuema ja ilusama, värvilise kaanega. Vastused käes, lõin enesekindlalt numbrid geokontrolli ja mis mõttes vale? Muidugi lugesin raamatu uuesti läbi;). Veendusin oma vastuste õigsuses ja meenutades, kes on peitja.. nojah, olekski olnud imelik kui mul kohe roheline tuli, leitud, logitud.. kiire ja lihtne oleks ju igav..;)
Muigasin, läksin kohale, muigasin, logisin. Aare on ikka väga täkkesse, algusest lõpuni, äge.
Tänud peitjale! Ootan huviga järgmist lugemissoovitust, oleks aeg!:)
Talvel sai teeotsast korra mööda sõidetud, aga nulli madalakõhulisega ei pääsenud ja pimedas lambivalgel ei viitsinud toona koperdama minna. Suvel kuuma päikesega ongi tegelikult parem-õigem. Kui üks silm kinni panna ja tublisti fantaasiat rakendada, hakkab juba lautomuusika kõrvus helisema... Tallekesed need jutuvestjad küll pole. Eks isoleeritus ning samal ajal linnas möllav must katk päästsid keelepaelad vabaks. Kohati äärmuseni viidud kirg segatud otse füüsiliselt allasurutud viha, sellest tuleneva kättemaksuiha ning lausa surmapõlgliku surmaimetlusega.
Lood tulid ilmselt liiga otse elust enesest, igatahes katoliku kirik pidas vajalikuks raamatu keelustada ning varsti lihtsalt ümber kirjutada - asendades mungad ja nunnad igaks juhuks jumalast kaugemal viibivate "patusemate" tegelastega :D Olen alati arvanud, et suure torniga majja "pattu kahetsema" on asja neil, kelle patud neil tavaliste inimeste kombel elada ei luba. Ning nunnakloostri juurde tekib orbudekodu, mitte vastupidi.
Selle aardega juhtus nii, et ühel päeval ma selle teose endale koju ikka vedasin. Kui ma siis geokontrolli numbrid lõin, nägin seal punast. Seda ma ei osanud oodata. Kuna ühtki head ideed ei tulnud, siis solvusin ära ja tegin muid mõistlikumaid asju. Teema oli juba unustatud, aga järgmisel päeval tegin hakklihakastet, ja siis sähvatas idee (vahel juhtub).
Täna avastasin, et olen lõpule väga lähedal, sõitsin telefoni juhendamisel umbes 250 meetri peale. Ja siis tabas ebaõnn: Jasmiin oli viimasel kilomeetril magama jäänud. Kogemust emana on mul rohkem kui geopeiturina - kuigi kripeldas, jäi täna see aare siiski kättesaamatusse kaugusesse. Kandekott oli küll kaasas, kuid mul polnud julgust riskida. Küll ühel ilusal päeval..
Selle aardega juhtus nii, et kohapeale jõudes oli imestus suur kuna olin samasse logiraamatusse juba korra nime kirja pannud aga hoopis üht teist aaret otsides. Küsisin peitjalt ka nüüd üle ja viimane logimine oli õigele otsitud aardele ja eelmine siis vale ja seda tuleb uuesti lahendama hakata.
Käisin keldris vanade raamatute kaste sobramas, tund vähemalt müttasin, no ei leidnud. Siis küsisin naabrinaise käest, et kas tal on see raamat? Sain vastuseks, et tema nii siivutuid raamatuid ei loe. :D Ei jäänudki muud üle kui panin Taneli tanki. Ise ta tahtis kangesti siia tulla. Aga aarde eest tänud.
Mingi hetk ma käisin kõik need kirjanikud läbi ja see ei tundus mingi sokikas olevat. Kui ta nüüd aga vägisi tänasele trassile pressis, siis tuli ta ikkagi uuesti ette võtta ja lahendus tuli üllatavalt ruttu. Aitäh!
Maris logis juba kõik olulise ära, eriti miks me just toopäev teekonna kodu poole pidime väänama läbi selle aarde :D Raamatu kohta ma ei oska jälle midagi tarka öelda aga teema tuttav ja tänu sellele ka aarde koha valik oli väga hea :) Peitjale tänud!
Ma olen selle mõistatuse ära lahendanud juba juunis 2017. Ehk siis, pääääris pikaks võivad venida meil kirjanikeseeria aarete lahendumise ja leidmise vahed, kui lõpp ei ole just mugavalt üldtrajektoori kõrvale jääv drive-in :D. No ja siis mingi aeg ma pistsingi kodus undama, et nii ikka ei saa ja tuleb minna kiiremini meil seda hunnikut äralahenenud aardeid otsima sest kogu raamatuemotsioon ja lugemise ajal mõeldud mõtted on mul otsimise ajaks muidu juba ammu meelest läinud ja vähemalt pool mis ma öelda tahtsin jääb logisse kirjutamata ja… Laur kuulas mu emotsionaalse auramise rahulikult ära ja küsis vastu, et eks too siis mõni näide.
Täna tulime tavapärasest väga teisi teid kaudu koju ja tegime Giovanni juures peatuse ära; parkimiskohast nulli poole sammudes poleks arvanudki, et siit midagi sellist leiame… Hästi seoses koht, mulle meeldis väga, aitäh mõttega peitmast :). Ja ootame siis uusi aardeid ka, senised 7 ja 12 koos B-boonusega on mulle kõikidel kordadel varemlugemata autorit tutvustama sattunud, küllap järgmistega saaks samuti (lugemus)rikkamaks veelgi…
Geokontrolli päris laksust pihta ei saanud,tuli ikka veidike kannatust varuda :) Ja nii ta siis ootele jäigi,õnneks tänane marsruut oli sobiv välitööde teostamiseks.Aitüma
Huvitav koht. Algus oli pimedas väga hästi leitav... Kui suund õige, oli lõppki leitud. Tänud.
Tugev vitamiinitableti hais juhatas aardeni :D Aitäh!
Mulle see raamat ei sobinud, ei kooliajal ega ka nüüd aga numbrid oli vaja ju saada. Käisin ikka raamatukogus, paar punast tegin vist ikka ka, kes seda enam mäletab.
Kohapeal nägime suurt risti ja hunnik kive, aaret ei kuskil. Kuna peitjale oli vaja soovida Häid Pühi, siis helistasin ja no siis ju kohe leidsime aarde. Maastik minu jaoks selline 1.0.
Aitäh kohta tutvustamast, pime oli!
Mõistatusega sain üldiselt üsna kiiresti jutule, aga geokontrolliga sai ikka üksjagu maadeldud enne, kui roheline tuli anti. Kohapeal oli kõik õnneks üheselt mõistetav ja seal eriti kaua ei läinud. Tänud peitjale!
Ma küll ei tea, kas Dekameronis oli mõni tegelane Anna, aga just tema kiriku juurest me siia edasi saabusime. Pikk tee, aaret polnud (long way, no cache). Nüüd tegime väikse matka ja jõudsime igati temaatilisse paika. Ma vaatasin juba ennist eemalt, et miks aare meid sinna ei juhata, aga vahepunktis selgus, et juhatabki. Väga peenelt üles häälestatud, saab nii vaatamisväärsust kui nüüdisaegsemast osa.
Kättesaamiseks oli vajalik kohapeal, tagasipanekuks samuti. Aare ise korras, aga selle topsi originaallõhn ei jätnudki meid sel päeval maha, isegi pärast kätepesu. Aitüma professorile raamatumoorile nuputamist pakkumast (-:
P.S. Takkajärgi meenub, et mõistatuse ühest lisavigurist ei saanudki oma peaga jagu, no ei oska neid arve niimoodi väänata.
Raamatu sain raamatukogust. Leidsin kõik vajalikud vastused, kuid geokontrolli roheliseks saamisega oli raskusi, õnneks Madis aitas hädast välja. :)
Nüüd juhtusin Karliga siinkandis olema ja sain seda aaret otsima minna. Karlil endal oli see varem juba leitud.
Näed, aga kätte ei saa. :P Suure hädaga sain siiski lõpuks kätte. Panin nime kirja ja siis hakkasin ringi vaatama, et kuidas aarde tagasi saan panna. Punnisin, mis ma punnisin, kuid lahenduseni ei jõudnud. Karlil sai lõpuks passimisest kõrini ja aitas mu hädast välja. Mul endal oleks seal kindlasti kõvasti rohkem aega kulunud. :)
Tänud peitjale!
Peitjale iseloomulikult oli ikka üks kriutski ka sisse sätitud. Selle tabasin kohe ära, aga oma piiratud mõistuse tõttu tekkis ootamatu takistus ühest teisest numbrist arusaamiseks. Kui kontroll roheline, siis oli aeg suunduda järjekordsele RMK matkalõigu läbimisele. Kokku sain kulgetud täna 40 km, nendest meeldetuletuselna taaskord NPM radadel, põldudel liugles tuules valmis vili või oli see juba põllumehe ees pea langetanud, taamal mets ja siis katuseks rünkpilvedega sinine taevas. Oli ikka ilu niipalju et süüa ei tahtnudki. Avastasin, et päris mitu RMK siinse piirkonna lõiku on suvel matkamiseks pea läbimatud.Aga aare oli toreda temaatilise lõpuga, väärib FPd GC lehel küll. Suured tänud
Pikka aega oli Saarte aare siinse kandis ainus leidmata. Lõpuks võtsin selle ette ja samal õhtul avaldus see aare. Esimesel katsel ei saanud midagi aru, järgmisel hakkasin juba jagama, polnudki ülemõistuse keeruline. Sellist kohta ei osanud oodata, aare ka õnneks kaua end ei peitnud.
Eile Marje-Paavo juures saunaõhtul lehvitai juba öösel seda kõidet mul nina ees. Siis oli aga targematki teha. Hommikukohvi juues suunas moor mind jälle kirjanduse juurde, et hakaku ma aga lahendama. No, mis mul üle jäi. Palju imelikke jutte ja võõrapäraseid nimesid (ainuke tuttav nimi oli Bruno;) ). Kuidagi puresin ennast sealt läbi. No aga koordinaat? Peitja on ka sellega üritanud mingit oma kunsti teha - selle loogika jäi mulle ikka kaugeks.:) Maastikumängu osa meeldis tunduvalt rohkem, selle eest tänan!
Vahva oli turnida. Minust oli suur abi. Tänan
See on nüüd raamatuaare, mille puhul pean siiski tunnistama, et tegin oma reeglisse (loen ka kõik raamatud läbi) erandi. Kuna ma olen selline õhtul voodis lugeja, siis selle raaamatu trükk on nii pisike ja read nii tihedad, et minu öösel väsinud silmad ei loe enam välja. Esimese päeva suutsin lugeda aga siis andsin alla ja lahendasin mõistatuse lihtsalt ära. Selle mõisatuse puhul oli mul juba enne raamatu laenutamist selge, mida tegema peab ja kuidas koordinaadid kätte saab. Kohal mingeid probleeme ei tekkinud, kõik lahenes väga kiiresti. Karoli nimetas selle aarde üheks lahedamaks aardeks, temast oli palju kasu. Kes käinud, suudab mõistatada mis abi meil Karoli puhul vaja läks. Igatahes nüüd Karoli räägib, et tema esimene aare tuleb kas selle aarde moodi või ühistranspordi aarde moodi (mõeldes ikka peidukastiile). Tänan peitjat, tore on avastada kohti, mida varem näinud pole.
Mõistatuse lahendus viis täitsa põnevasse paika. Tänud!
Kui raamatukogutädiga riiulite vahel raamatut otsisime, et kas valida paksem või õhem, ütles ta kahtlevalt, et ei tea kui palju NAD peavad seda lugema, tegelt ega mul ka vahet polnud palju NAD peavad seda lugema, igaksjuhuks endale valisin paksema variandi. Kodus lahendasin mõistatuse ja nagu paljud, ühte numbrit sai mitu korda katsetada. Arvasin, et see on mingi kole kõlvatu raamat, aga esimesed päevad oli täitsa kõlbulik lugemine, nii et praegu on raamat pooleli ja selle üle hea meel, et see nüüd lugemiseks osutus. Kohapeal meeldis, et lõpp oli raamatuga seotud. Tänud!
Mõistatuse lahendamisel olin veidi hooletu, ühe tegelasega oli mitu erinevat juttu ja sai vale vestja jutule keskendutud. Selle jutuga saatis geokontroll mu muidugi pikalt ja punaselt puu taha. Kontrollisin asja üle. Kui viga parandatud, siis oli ka geokontroll minuga nõus. Kohale jõudes selgus, et kohavalikuga on korralikult naelapea pihta lajatatud. No mitte ei leidnud konteinerit. Hakka või peitjale helistama, et ta aarde sisse lülitaks. Lõpuks siiski koitis selgusekiir, ei saagu ju konteinerit leida kui me alles vahepunktis. Sai siis fookus ringi krutitud ja oligi topsik käes. Aitäh peitjale.
Selle aarde lahendamise ja otsimisega ikka juhtus ühtteist :) Raamatud isal olemas. Tekkis kohe ka mõte, kuidas koordinaadid võiks kätte saada. See mõte toimis. Ühe punktiga ei läinud aga nii kergelt. Väike konks sees. Isegi vaidlesime Taneliga selle üle. No meeste loogika :D Igal juhul lahendatud see sai. Ehh, ega siis kohapeal ka nii kiiresti ei läinud. Vahepunktist ei tasu tõesti aaret otsida :D See väike seik oli meelest läinud. Uuesti üle vaadates asi selge! Hea koha valik! Aitäh peitjale!
Enne lõplikku kojujõudmist otsustasin, et tuuseldan veel mõnede linnalähedaste aaretega. See sai valitud esimeseks. Mõistatuse kallal andis küll pusida - mida teha, taipasin kohe, kuid GK minu tulemust õigeks ei kiitnud. Kontrollisin korduvalt üle ja ikka vaid punane tuli. Kuna oli teada, mis numbriga ilmselt kala on, siis hakkasin veidi umbropsu proovima - üsna kiiresti sain pihta ka... aga lahenduskäigule selles osas mitte... aga no see polegi oluline.. oluline ikkagi logiraamatule ligi saada. Kohapeal läks ikka tunduvalt kiiremini. Aitähhid!
Laenutasin raamatu, numbrid said kenasti üles leitud ja peitja trikitamisele sain kah vastuse. Lisaks uurisin vahepunkti ajalugu. Aga, et kohapeal perenaisega kokku sattuda, seda ei osanud küll oodata. Veel vähem vastata küsimusele, kas matk toimus. Perenaine toimetab seal peenardega, ootab vaarikate valmimist ja temal on tolle kohaga oma luba, oma lugu. Tänud peitjale.
Olin alati arvanud, et "Dekameron" on mingi raskesti mõistetav ja lihtsale inimesele loetamatus keeles kirjutatud teos. Tänu aardele on mu eksiarvamus kummutatud. Geokontrolliga küll mingit jama polnud, esimese katsega tõstis ta käed ja andis alla. Harjumaa ei jäänud nädala sees ette ja eelmisel nädalavahetusel ei jõudnud, seega tuli aare täna ette võtta. Kristal oli kah teema vahepeal kenasti selgeks saanud. Jätsime auto sutsu kaugemale ja jalutasime kohale. Mingi tädike oli seal askeldamas. Me uurisime kohalikku kultuuri ja taimestikku ja erinevaid vaatamisväärsusi, aga tädike muudkui askeldas. Kuna tundus, et ta minema minna ei kavatse, siis pistsime ninad aarde asukoha poole, mille peale tädi vilkal sammul lähenes ja kohe küsis, kas matk ikka toimus. Me ei osanud selle peale midagi tarka kosta ja siis hakkas tädi meile kõike vaatamisväärset tutvustama. Seda seal oli. Tädi teadis päris palju. Vahepeal saime aarde leitud, aga tagasipanek ei õnnestunud. Tädi muudkui vaatas sinna suunda, kus meil tarvis oli asjatada. Lõpuks jagunesime kaheks. Krista eemaldus küsides infot veidi eemal paiknevate objektide kohta ja mina sain sellel ajal aarde tagasi ning kiirustasin neile järgi. Taas oli jõutud teemani, kas matk ikka toimus. Teatasin rõõmsalt, et me peame nüüd lahkuma, et meid juba oodatakse. Järgmised võiksid siis enne kohale saabumist välja uurida, kuidas matkaga läks (nii palju saime teada, et see pidi toimuma eelmisel laupäeval ja ratastega).
Aarde kohta tahan öelda tänusõnad, minu meelest sobitus väga kenasti teemasse. Aitäh!
Mis pagana kohustuslik kirjandus. Kui ma 14 a seda raamatut sirvisin ja koolis õpetajale ütlesin, et Tõde ja Õigus jätab mind suht külmaks, aga Dekameron tundub päris huvitav, läks õpetaja näost kaameks ja teatas mulle, et selliseid asju lapsed ei loe. Eks ma siis kuulasin sõna ja ei lugenudki. Alles mõned aastad tagasi sain selle korralikult läbi töödelda, kuna tegelesin vahepeal ilukirjandusteoste vigade parandusega enne trükkiminekut.
Kuigi mõistatuse puhul sai üsna kiiresti selgeks, kust numbrid tulevad, siis koordinaate ei saanud ma ikkagi. Palangu nõks, mis muud. Kui mul lõpuks nende erinevate variantide katsetamisest kõrini sai, kutsusin Aigari vaatama. Aigar vaataski ja kui oli minut aega mõelnud, küsis, kas ma s e d a proovisin. Noh, muidugi ei proovinud ja kui geokontroll seepeale roheliseks läks ja minu nägu samuti, küsisin Aigarilt, k u i d a s ta ometi sellise asja peale tuleb. Elementaarne, mu kallis Watson, kui eelmised variandid ei sobinud, siis järelikult peab sobima see. Peab ütlema, et esineb olukordi, kus Aigari loogika mulle imponeerib.
Nulli jõudes tuvastasin peidukoha ja just siis saabusid sinna ka kaks matkajat, kes jalutasid ringi, uudistasid, tutvusid kohaga ja olid kohutavalt tüliks. Mina istusin pingil ja tegin näo, et tulin sinna päikest võtma. Lõpuks kui nad lahkusid, sain asuda mõtlema, kuidas ma aarde kätte saan. Päris mitut varianti sai taas proovitud, kui aare end kätte andis. Tänud, huvitav koht.
Uued kirjanike aarded on põnevad, eriti küsimus, kas raamat riiulis olemas. Seekord oli isegi kaks eksemplari võtta nin numbrid tulid kiirelt. Proovisin neid üht ja teistpidi, aga geokontrollile ei meeldinud midagi. Hommikul tuli esmaleidjatelt info koordinaatidega ning mul oli täielik hämming, sest olin enda arvates seda varianti ka proovinud ning ei midagi. Täna sai geotee siit läbi väänatud. Aitäh!
Kui pakkusin Mariannele, et läheks laupäeval Ernesaksale külla, siis tuli nõusolek üsna lihtsasti. Oli vaid üks tingimus. Enne Boccaccio. Selle vastu polnud mul miskit. Temal oli lahendus käes ja ega ta seda mulle seni reetnud polnud. Ega ma ei pinninud ka. Aga logisid lugedes tuli mul jälle kirve lennutamise meeleolu. Aru ma ei saa, mis imelik kevad see sel korral on, et kirved nii lihtsasti lendu lähevad ja märki tabavad. Aitäh peitjale :)
Jaaa. Sellist kokkulangevuste sobivust kohtab harva. Esiteks raamat - puhtakujuline klassika. Diskussioon juba tekki,s kas mees on kuulus sellepärast, et kirjutas hea raamatu või hoopis sellepärast, et sellel ajal kui tema kirjutas - oli neid kirjutajaid kogu Euroopa peale üsna pisike arv..... Tänapäeval vist ühe raamatukesega kuulsaks ei saaks ? Nii et ka 700 aasta pärast trükitakse , loetaks eja mäletatakse ? Samas saadakse ju ka ühe laulu esitamise või kirjutamisega eluaegne kuulsus.... Nojah. Kui XXI sajandil kirjutama kukkuda - tuleb ikka 10 osaline riiulitäis eriti kui esimene osa hästi müüb. Projektimaailm. Mõistatus oli lihtne - raamatut tuleb tunnistada olen lugenud 30 aastat tagasi ja kuna seda hetkel kodus ei leidu , siis tegin "sohki". Aga koht on nii hästi raamatuga seotud et ainult kiidusõnad. Natuke kolatud ja vaatamisväärsused vaadatud sai logi kirja. Aitäh. Midagi sellist ma just silmas pidasingi kui kirjanike seeriaga alustasin. Aitäh.
Kuigi osad on vist nulli sõitnud, tundus see "liiga matkarada". Jätsime tee äärde ning tegime mõnusa jalutuskäigu. Tagasi tulles nägime pargitud trolli.. aga tundus liiga depoos ning savisaare kaarti ei olnud ka kaasas. Ehk siis, jalgsi autoni. Tänan!
Raamat kunagi läbi loetud ja nii tekkis hea idee lahenduseni jõudmiseks. Idee pidas katsetustele vastu. Toredasti sobib kokku loo mõte ja maastik. Tänud huvitava info eest.
Mõistatus tuli raskelt, kohapeal oli kõik lihtne ja loogiline, tänud.
Aarde lahendamine läks üsna ladusalt kui üks salakavalus välja arvata. Sealt tuli ka paar punast geokontrolli. Koht kuhu lõpu sain paistis esmalt täiesti seosetu. Kohapeal selgus aga, et tegelikult väga temaatiline. Infotahvleid lugedes pani igatahes imestama kuivõrd eriline ajalooline koht see on. Seni kuni ma ennast harisin olid kaaslased juba logimisprotseduuridega ühelepoole saanud. Aitäh peitjale seda paika tutvustamast!
Mõistatust oli mõnus arvutis lahendada. Kui väike trikk ka läbi hammustada, oligi koordinaat käes. Kohapeal tervitas meid loojuv päike oma viimaste kiirtega. Kas varsti hakatakse lõket tegema? Aarde eest aitäh!
Raamat sellne defitsiit, et no ei leia keegi seda oma riiulist üles, või siis ei osanud ma õigeid kodanike küsitleda. Aga suure otsimise peale leidsime vajaliku üriku hoopis teises keeles ja siis läks lugemiseks. Mnjaa, tõlkimisega on nii nagu on, pool saad aru, pool jääb uduseks. Õnneks tulid numbrid ikka suht selged, kuid üks tekitas küll suuri küsimärke. Ma siis õrnalt surusin ta endale sobivalt paika ja etskae, täitsa potensiaalne koht tundus olema.
Kohapeal tiirutasime natuke ja siis oli selge kus see kõiksevägevam end peidab. Kätte sain ise, aga vot siis oli jama majas. Õnneks A halastas mu peale ja pani asja tagasi, nüüd lesib kodus sohval ja muudkui nuuskab. No ei tasu ikka mehi tuule kätte tuulduma viia ;).
Kui kellelgi on raamatut pakkuda, siis oleksin täitsa huvitatud.
Tänud peitjale!
Vastused leidsime kiirelt ja koht oli ka tuttavas piirkonnas. Täname!
Õhtul mässasime asjaga kaua, aga hommikul läks kõik lihtsamalt. Aitäh aarde eest!
Kõva ajalooga koht. Täiesti uskumatu, et sellisel kohal, selline lugu.
Öeldakse, et hommik on õhtust targem. Eile olime kõik algandmed kokku saanud, aga tõlgendamises me eriti osavad ei olnud ning nii me siis kahe paiku öösel magama läksime lootuses unes koordinaate näha. Seda aga ei juhtunud ning ärkasin hommikul selle peale üles, et kass otsustas Liisi koolivahendeid närida. Uni oli läinud ning võtsin selle mõistatuse lahti. Nuputasin mis ma nuputasin, aga näe, vahel teevad mannaterad imesid ning mingi hetk oli roheline geokontroll käes. Välja vaadates nägin seal valget laia lund sadamas. Mis võiks veel parem olla kui mõnus lumine jalutuskäik aprillis? Mõeldud, tehtud ning läbi lume sahiseva jõudsimegi aardeni. Teel märkasime, et keegi on jalgrattaga samas suunas läinud, kuhu meil tarvis minna oli. Samas vahepunktis jälgi ei olnud, seega ju siis pruugiti seda rada teistel eesmärkidel. Lõpu kätte saamine nõudis abikat, õnneks üks sobiv vedeles läheduses. Logiraamat oli määrimata, FTF-i panime kell 9:58 kirja. Soovisime ka ilmale vastavalt häid jõule aga tagasiteel oli talv läbi saanud jälle selleks korraks. Palangule aitäh aarde eest, sobiv koht ning paraja pikkusega jalutuskäik! :)