VK20: Twain, Mark

 1 

Aardeni läheb täitsa viisakas rada. Arvasin, et vist on hiljuti leitud. Logiraamatust vaatas aga vastu oktoober 2023. Huvitav kes neid radu nii aktiivselt kasutab, et nii vinged rajad sees...

Aitäh!

 1 

Raamat oli küll mu lapsepõlvekodu raamaturiiulis, aga mingil põhjusel selle lugemiseni ei jõudnudki. Rohkem huvitasid nagu Nahksukajutud ja musketärid ning igasugusel looduse-loomalood. Väikeste poiste seiklused olid väikesele tüdrukule mitte just nii väga huvitavad. No nüüd sai siis sai nende tegelastegi seiklused läbi libistatud. Endalegi üllatuseks kohe esimese küsimuse vastust teadsin ilma lugematagi. Tundub, et meil kodus prooviti sama meetodit rakendada ja selle käigus viidati just sellele loole. Igatahes tulid need numbrid küllaltki lihtsalt ja saadud luba logima minna. Varakevadel eriti ei kippunud minema, ootasin ikka ära kui teed kuivemaks lähevad. Täna siis jätsimegi sõbrannaga auto kohe jupi maad eemale, et ikka saaks sammud täis astutud. Viskasin koti kummikutega üle õla, et ikka olla neiks viimasteks meetriteks kenasti valmistunud, lasin koera vabadusse ja hakkasime astuma. Kokku astusime kohe 6,5 kilomeetrit. Hästi mõnus kevadine jalutamine oli. Ja kummikud kulusidki kenasti ära, kuigi eks ettevaatlikult astudes ja kohta valides oleks ehk kuivalt ka tossudes käidud saanud. Tänud peitjale taas rappa saatmast ja aarde eest.

 1 

See on selline ammu kaardil ootamas olev täpp, mida olen hoolega vältinud. Ega logid väga julgustavad polnud ning talvel tahke maapinnaga ei olnud viitsimist lumes mütata. Nüüd sõitsin aga rattaga kohale ja olin just selle aarde pärast ka tennised visanud seljakotti, et kui tossud peaks märjaks saama, siis saab kuiva varbaga edasi liikuda ikka. Märjaks läks maapind natuke enne aaret, aga mööda pokusid ja põõsaid sain kuiva jalaga aardeni. Ja just siis kui peale logimist jõudsin rõõmustada, et küll ma olin osav olnud, siis astusin plärts vette. Nii palju siis sellest osavusest. Ratta juurde tagasi jõudes tõmbasin tutikad helehallid tennised jalga ja sõitsin koju. Aitäh!

 1 

Raamat sai sügisel läbi loetud, oli mõnus kerge lugemine. Kuna sügisel ilmaolud logimist ei soosinud siis jäi see ootele ning peaaegu oleks parima aja maha maganud seega tundus täna viimane aeg nimed kirja panna. Parkisime auto, pakkisime lapsed kelgule ning asusime teele. Hetkel on aardele lähenemine igati viisakas, lihtsalt kõnni kohale ja pane nimi kirja. Aitäh!

 1 

Oli vaja ikka autoga nii lähedale proovida ronida? Ei olnud ju, aga no ikka trügisime, sest pime ja külm oli ning kui lõpuks nii 500 meetrit enne aaret parkimiseks sobilik koht oli, siis kohe seda kasutasin - tagurdada küll läbi kuumaastiku tagasi ei tahtnud. Lõpuni sai siis jalutatud ning veidi kirutud, sest edasi täitsa autoga mõistlikult oleks sõidetav olnud. Olgu sellega, kuidas on, aga mõnus oli eelmise leidja jälgedes aardeni sammuda ja nimed kirja panna. Lootus oli, et kui nii suure jalanumbriga tegelane kuskile läbi ei vajunud, siis meiegi kuiva jalaga hakkama saame. Raamatu lugemise võtsin enda peale, kui mu lemmikute hulka Sawyer kindlasti ei kuulu. Samas praeguse elukogemuse ja vanuse juures oli teistmoodi lugemine kui noorest peast. Mina tänan, tore aare!

 1 

Üritasime autoga võimalikult lähedale saada. Mai soovis auto seisma jätta, kui oli ligi kilomeeter vastava teelõiguni, kust edasi jalgsi minna. Milline kuumaastik, saime 460 m kaugusele ja siis Mai märkas head kohta, kus auto ümber pöörata. Hakkasime siis jalgsi minema ja enam ei olnud kuumaastik. Nojah. Kuna eile oli logimas käidud seda aaret, siis läksime ilusti mööda inim- ja loomajälgi. Tundus, et keegi kutsaga on aarde juurde käinud. Mingil hetkel aga olid ainult kutsa jäljed ja siis hakkasin otsima, et kus need inimjäljed on. Paar sammu tagasi ja sain jälle eilsetel jälgedel käia. Need läksid ilusti aardeni. Aitäh!

 1 

Mõistatuse lahendamise eest hoolitsesin ise kunagi ammu ja asukoha tõttu jäi asi laagerduma. Nüüd, kui imeilus talveilm oli käes, siis muidugi kasutasime võimaluse ära. Ühe jalutuskäigu jagu hiljem olime juba ühe teise aarde lähedal, kuid siis otsustasime seda siin ikkagi üle vaadata. Mirjam oli ca kuu aega tagasi eelluuret teinud ja siis jäi veidi üle 30 meetri puudu märja pinna tõttu. Nüüd, kui maa oli korralikult külmetanud, siis ei olnud probleemi. Jäin vahipostiks ise ja Mirjam läks jahile. Leidis kasti ka ja saime oma leiu kirja. Tom Sawyeri raamatut ma olen omal ajal päris mitu korda lugenud ja seetõttu vastused olid peaaegu peast. Filmi olen ka üpris palju kordi vaadanud. Aitäh, oli tore mõistatus ja tore aare ka.

 1 

Pole aimugi, kas tänapäeva lapsed ka seda raamatut lugema peavad, aga mina pidin seda tegema kohustuslikus korras. Olen eluaeg suur lugeja olnud, aga see raamat kohe üldse ei meeldinud. Märtenil õnneks olid siiski peamised faktid meeles ja natukese mäluvärskendusega saime koordinaadi paika.

Mina käisin karpi mõni nädal tagasi korra vaatamas, kuid tookord oli nii märg ja sopane, et pidin u 30m enne aaret otsa ringi keerama. Kuna selle leidmine polnud prioriteet, siis polnud kurb kah.

Tänase imelise talveilma nautimiseks otsustasime Märteniga natuke jalutuskäiku teha. Alguses oli plaan võtta üks teine üsna lähedalasuv mõistatus, kuid mina panin ette, et tuleme siia ka vaatama. Keegi oli sinnapoole juba suundunud, kuid u 50m enne aaret ümber keeranud ja tagasi läinud. Me siis ehitasime rada edasi. Märten otsustas kuivaks jääda ning jäi mind 30m peale juhendama. Minul olid korralikud suusasaapad jalas ning otsustasin edasi minna. Eks see pinnas natuke kraksus ja raksus, kuid midagi hullu polnud. Hull oli nullis ringi vaadata, sest kuigi aardekast on suuremapoolne, oli see endale uhke lumemütsi saanud ja jäi mul märkamata. Õnneks üks talvisesse loodusesse mittekuuluv värvitoon köitis mu tähelepanu. Karpi pidi natuke meelitama, et ta jäine uks lahti saada. Nimed said kirja ning mina sain kuiva jalaga ka tagasi kindlamale pinnasele.

Aitäh aardemeistrile, mulle see asukoht täitsa meeldis.

 1 

16 meetrit jäi puudu... kõigest :)
Tore jalutuskäik oli ikkagi. Taas olin omale saanud neljajalgse hoida, kellega on täitsa mõnus pikemaid tiire ette võtta paikadesse, kuhu üksi alati ei viitsi. Süüdistasin pontut ju ka pisut oma eelmise korra ühes mitteleius, nüüd tõin ta uuele katsele.

Nojah, eks ma aimasin, et siin võivad olla väga vesised olud, aga ma siiani endiselt keeldun kummikutes matkama, nii lootsin ikkagi matkasaapaga hakkama saada.

Nii lähedal, samas nii kaugel oleks lühike kokkuvõte. Kekslesin pisut kahtlaselt kõikuvatel pokudel, koer vaatas mind väga kahtlustavalt, aga maha ka ei jäänud, sumpas järgi üritades ka mööda mättaid ukerdada. 16 m aardeni, kiire reaktsioon ja matkasaabas päästis, jalad jäi siiski kuivaks, aga selleks korraks loobusime. Koer oli väga rõõmus, et lombist pääses :).

Tuleme tagasi :)

Leitud, logitud, tänan!

 7 

Taas üks mõistatus mis pikemat aega ootas visiiti. Eelmise aasta kuumuse ajal oli korra isegi mõttes aga sinna ta jäi. Täna siis oli plaan otse Marise kingituse juurest siin ka ära käia. Mida lähemale jõudsin seda enam tuli pokult pokule hüppama hakata. Kuni lõpuks loobusin sest jalad said nagunii märjaks ja jalutasin edasi juba sirge selja ja lirtsuva tossuga. Kuna jalad ja püksisääred olid nagunii märjad siis järgmise takistuse juures koorisin ülakeha paljaks, telefon hambu ja minek. Ma arvasin et siin on jõgi aga see meenutas kll rohkem lauka ületamist. Jalge all põhja polnud, ujumisliigutustega hoidis taimestik kinni. Tuli siis lihtsalt õõtsikutest haarata ja end edasi sikutada ühe ujuva mätta pealt teise peale ;D vahepeal oli õues ka päris hämaraks läinud ja nii liikusin värisevate kätega telefonilambi valgel aarde poole. Nimed kirja ja siis kogu tegevus tagurpidises järjekorras tagasi. Auto juurde tagasi jõudes võttis korra muigele kll kuna ainukesed kuivad riideesemed olid pusa ja nokamüts. Leanne oli ju palunud poest läbi käia aga sellise kostüümiga ei tulnud see kõne allagi :D autost leidsin õnnex ühe avariipusa millest voltisin endale soti seeliku ja seiklused võisid jätkuda. Tänud peitjale

Õtsikutelt "kuivale" maale tagasi

Ammu lahendatud, nüüd jõudsin lõpuks kohale. Teistsugused jalanõud oleks kasuks tulnud. Aitäh

Siin õnnestus jalad märjaks saada.Aitäh!

Leitud tänan

 1 

See koordinaat oli juba mõnda aega tagasi välja võlutud, kuid miskipärast pelgasin seda ristiretke. Logide põhjal tundus liiga vesine koht olevat. Täna aga otsustasin 2 kärbest ühe hoobiga võtta ja tulin hüppasin ka siit läbi. Sõidu pealt kirusin, et miks ma küll tossud jalga tõmbasin, kuigi olin kodus otsustanud, et tulen kirsades. Otsa ka ringi keerama ei hakanud, kui külm see vesi ikka enam on. Pärast mõnusat vantsimist olin juba aardele päris lähedal ning tõehetk saabumas. Hirm oli asjata, jalad jäid täitsa kuivaks.

Leid kiire ja aare rahuldavas seisukorras. Tänud.

leitud

 1 

Loetud ja vaadatud mitmeid kordi. Aga ikka tuli uuesti meelde kõike hoolega tuletada. Aarde leid tuli kiirelt. Tänud

 1 

Lõbus oli krutskeid täis poisi tegemisi taas meelde tuletada. Kuna varasemalt olen filmi vaadanud, siis tulid sellest mälupildid mu silme ette. Lugemine oli mõnus ja jalutuskäik samuti. Täna oli mitu kraadi sooja. Lumi küll märg aga kandis üsna hästi. Viimased nelisada meetrit liikusin aeglasemalt, kuna ebaühtlase jalgealuse tõttu kippusid jalad libisema ja risti minema. Aare hakkas silma 22 meetri pealt. Logisin ja nautisin linnulaulu. Tänan!

Tänan peitmast.

 1 

Raamatu lugesin huviga läbi ja sain koordinaadid kätte. Nüüd oli vaid kohale jalutamise vaev. Aitäh!

 1 

Korra oleme juba proovinud seda leida, aga olime valel pool jõge. On ikka pärapõrgu. Aitäh.

 1 

Mark Twain on olnud kunagi olnud mu lemmik. Muude asjade kõrval oli ta oma aja stand-up koomik. Ning jah - väga lahedaid lühijutte on tal. No näiteks Aadama päevaraamat ja Eeva päevaraamat. Ja need põhikirjutised ka muidugi. Lahendada ei olnud raske, kuigi mingi tõrge kuskil ikkagi oli ka, aga see lahenes ruttu ära.

Kohapeal - no ma olen lihtsalt õnnelik, et kohale jõudsin ja et elusalt tagasi sain :D Nagu oleks Missouri soistel kallastel käinud ringi rahmeldamas. Leitud. Aitäh.

 1 

Lahendus läks humanitaarosakonnale. Mina olen jätkuvalt numbrite peal. Tom Sawyerit on tatina loetud aga eriti midagi ei mäleta, ainult seda, et meeldis. Tänapäeval vist ei tohigi seda lugeda, peavad ümber kirjutama. Mark Twainiga on hiljem ka kokkupuuteid olnud. Tema huumor mulle meeldib, meelde on jäänud "Kirjad Maa pealt".

Kohapeal oli kõhe. Teisel pool põõsat kuulsin järsku raginat. Mõtlesin, et tohoh, veel üks geopeitur. Läksin natuke tagasi ja veel mingi ragin. Siis oli mingi möire ja keegi sukeldus vette. Siis jagasin ära, äkki on mingi loom. Ei hakanud mõtlema milline, vaid sisestasin endale, et vist on ohutu logima minna. Olid need viimased 40m alles hiilimine. Juba eemaldudes sealt oli hea tunne, et tagasi ei pea minema. Aitäh!

 1 

Päeval oli Tallinna linnas sõitmise sekeldustest kopp ette saanud ja võtsin hoopis ratta ja läksin seda aaret võtma. Tõepoolest, liiklus oli palju rahulikum ja enam ei küsitud kohatuid küsimusi ka. Millegipärast on mul siiani olnud selle piirkonnaga alati üks igavene häda. Pole veel kordagi olnud sellist õilsat momenti, et kuivade jalgadega aareni jõuaksin. Jätsin ratta enam-vähem risti ja hakkasin minema. Vett sain umbes nabani ja seda lausa kolm korda. Tagasi suutsin tulla mööda normaalsemat teed ja sain kõigest ühe korra kraavis solberdada. Great success!

 1 

Mõnus õhtune jalutuskäik ja kena kohakene. Aitäh aarde eest!

 1 

Täitsa mõnus jalutuskäik hilisõhtul. Ei mingitki vett, mis jalad märjaks teeks. Võtsime plaani, et teeme jälle 2in1 ehk et üks enne keskööd ja teine peale keskööd. Nii saab ju üle ühe õhtu aarde vabaks teha.

Tänud!

 1 

Umbes kuu aega tagasi pidi SalmeS koolis kirjanduse tunni raames raamatu läbi lugema. Siis kohe aga ei tulnud mõistatus meelde. Nüüd vihmaste ilmadega mõistatusi plõksides ühendas tal ära, et see ju see raamat, mida just luges. Seega vastuste ja koordinaatide saamisega probleeme polnud. Täna jalutasime siis lõppu, täitsa mõnusa pikkusega matk oli. Aardekast hakkas kiirelt silma. Kahjuks pole vist kõik aru saanud, et kast avaneb külje pealt, mitte pealt. Seetõttu on kasti üks pealmine laud ära kangutatud. Samuti oli üks kasti riputusnöör katki, üritasime seda parandada. Muidu oli koht väga ilus ja linnulaul oli kõrvulukustav.

 1 

Siia lõppu oleks vb olnud lihtsam kummipaadiga tulla, kõik uputas. Aga sellegipoolest ilusti läbitav ja aare oli ilusti korras, tänud :)

Leitud. Tänud

 3 

Otsustasin täna ette võtta ühe sügis talvise geojooksu. Väljas hakkas juba tasakesi hämarduma. Imekombel ei olnud täna rajal praktiliselt mitte ühtegi inimest, kui välja arvata üks rattur, kes oli äravahetamiseni sarnane meie poliitik Osinovskiga. Sada meetrit enne aaret tekkis mul segadus, et kuidas siis nüüd edasi. See metsaalune ei olnud mitte metsalaune tavamõttes vaid hiigelsuur järv, mis oli kaetud õhukese jääga. Võimalus oli, kas tagasi minna ja kummikud tuua või ikka proovida. Loomulikult läksin ma proovima, et saan äkki mättaid ja puid põõsaid mööda edasi liikuda. Tõesti tõesti jõudsin ma kümme meetrit ja siis kukkusin mõlema jalaga mauhti sisse. Assa kui külm vesi oli. Tuli jälle valida, kas padavai kohe koju või sumbata lihtsalt mööda vett edasi. Siin sai võitu hull geopeitur ja ma sulistasin külmas vees edasi. Oleks siis lihtsalt, et lähed otsejoones aardeni, ei telefon mängis mäkra ja tiirutasin niisma selles jääkülmas järves. Lõpuks nägin päästvat aaret. Pole veel olud sellist asja, et sama aegselt kui logid, hakkavad sul varbad krampi kiskuma, oi kui külm oli. Peale logimist, tegin maailma pikemaid samme, et sellest lombist välja saada. Kui välja sain, läks hulluks kimamiseks, ei olnud mul aega seda vett tossudest välja valada, vaid andsin jalgadele valu. Algul olid varbad külmas vees ikka krampis, varsti hakkas veri jalgades ringi käima ja vesi muutus soojemaks. Lõpupoole oli juba täitsa mõnus sooja vesijahutusega tossudega joosta. Täna siis 7,6 kilomeetrit jooksu, täitsa mõnus trenn. Nüüd logi kirjutades, vaatan, et ma olengi ainuke segane, kes sellisel aastaajal seda aaret otsima läks. Et kui lähed, siis pane palun kummikud jalga või võta paat kaasa, uiskude jaoks on praegu veel vara. Suured tänud peremehele aarde eest.

Kui ma muidu ei usu reede 13 jura, siis täna vähemalt tekitasin ise selle võimaluse, et näe ikka juhtub, kui ise teed.

Leidsin hullu geopeituri.

 1 

Algul proovisin vastused saada mälus kaevates aga lõpuks tuli ikka raamat ette võtta ja uuesti läbi lugeda. Oli tore meenutus. Täna tegin õhtul rattatiiru ja panin nime kirja. Tänud peitjale.

 1 

Pärast seda, kui olime Laagri kohvikutepäeval kõhud täis söönud, oli aeg ratta selga hüpata ning Pääsküla rabas paar tiiru teha. Lõpuks mulle tundus, et saime kilomeetreid vähemalt 20 kokku. Päris paras tiir oli.
Suksud pidime mõnisada meetrit enne ikkagi maha jätma, loodus oli lopsakas.

 1 

Raamat sai talvel läbi loetud, aga siis siia välitöödele ei kippunud. Täna oli just sobiv päev, ilus ilm looduses veetmiseks. Tänud aarde eest!

 1 

Raamat sai läbi loetud juba eelmisel aastal aga aarde otsimisega ootasin uue aasta ära.

 1 

Lahendus oli ammu olemas. Täna sattusin õige liiklusvahendi kaasa võtma ja sellega oli asi peaaegu draivinn. Mõnus suur konteiner.

 1 

Seda aaret olen ma hoolega hoidnud. Täna, kui mul sai 50 järjestikust päeva täis, sobis see ideaalselt selle päeva tähistamiseks. Kena karp. Tänan.

 1 

See oli üks raamatutest, mis "Seiklusjutte maalt ja merelt" mul kodus ometigi olemas oli. Vastused tulid lipsti ja korra viskasin pilku kaardile ja no sinna ta jäi.

Täna tegin rattatiiru ja proovisin siit ja proovisin sealt minna logima. No täielik karupersaepadrik. Uuh, tänud, et tehtud sai! Teostus tip-top, mulle meeldis.

Leitud.

 1 

Madis suudab inimesi kenasti jalutama panna, püüa, mis sa püüad sohki teha, aga ei anta ühtki võimalust :P Vaikne kena kohakene. Aitäh!

 1 

A man who always tells the truth, doesn't have to remember what he says. Aitäh!

 4 

Kunagi oli mul unistus oma parvest. 5-liitristest pudelitest ehitatud parvest, millega mööda Võsu jõge parvetada. Isa abistas arvutustega, „ehitusmaterjali“ nuiasin aegamööda sugulastelt-sõpradelt kokku, kelle juures iganes mõni suur tühi veepudel vedeles. Laoruumiks sai riietekapp. Materjali kogumisega läks aga paraku nii kaua aega, et ühel päeval mu ema kannatus lihtsalt katkes ja samal ajal, kui ma koolis olin, tegi ta mu kapi korda. Koos „prügiga“, mida oli juba omajagu kogunenud, lendas prügimäele ka mu unistus oma parvest, sest teadsin, et enne jõuan vist üles kasvada, kui parv lõpuks valmib. Tore, et vähemalt keegi seda unistust elada sai. Aitäh aarde eest!

 2 

Täna oli see päev kui siseveekogude jääle ei lubatud enam minna. Justnimelt seda ma ikkagi korraks tegin, küll ettevaatlikult ja jää peale kala püüdma ei jäänud. Kuivalt pääsesin.

Mitmes mõttes mõnus aare. Konteiner, selle kinnitussüsteem, asukoht. Isegi natuke raamatu temaatikaga sobiv. Kui ette kujutada, et Pääsküla jõgi on Mississippi :o) Pääsküla jõel parvetamist olen ma kunagi väiksena proovinud. Pikalt ei õnnestunud, sest jõekäärud olid kohati väga kinni kasvanud ja ka murdunud puid vedeles mitmel pool ees. Niipaljukest kui sai, oli lahe igatahes. Aitäh.

 1 

Tegin täna ühe pikema jalutuskäigu peale tööd. Mõistatus juba pikemat aega lahendatud, google avitas. Kohapeal tõesti kena koht ning tore konteiner.

 1 

Väike matk linnalähedases metsas. Üheksas. Korralik rada viis aardeni, mis viga nii astuda. Aitäh!

 1 

258

Twain on üks lihtsamini tulnud kirjanikeseeriate lahendusi. Täna tundus sobiv aeg välitöödeks. Me ei suutnud kokku leppida, kuhu auto jätta ja tuli idee teha seda talvele omast ekstreemsemat lähenemist, mis tegelt oli jalutuskäik lumises pargis, sest õiges suunas läks lai rada ja lōpuks pidi ainult lõpus veidi põlvini lumes sumpama. Poolel teel aarde poole tuli idee, et vōiks peitja ka jalutama kutsuda. Madis saigi viie minutiga valmis ning lõpetas viimasel teejupil veel õhtusöögiga. Mõtlesin, et olen kaval kui end tema jälgedes sammuma sean, aga need olid pea kahemeetrise vahega. Igatahes oli vahva jalutuskäik kuuvalges metsas, aitäh!

 2 

Päikeselises laupäevas Pääsküla rabas esimene leitud aare. Jaan oli kodus eeltöö ära teinud, Pääskülas pidime ennast ainult koordinaatidega näidatud kohta toimetama. Hea, et kummikud olid jalas, muidu oleks peale vesist nädalat hätta jäänud. Aardekirst oli muljetavaldav, väga lahe! Aitäh!

 2 

Tänase aardetuuri esimene aare. Raamatut ma tervikuna lugenud ei olnud, ainult seda aiavärvimise lugu kuskilt lugemikust. Vastused sain siiski lõpuks kokku ja kontrollitud tulemus jäi õiget aega ootama. Tee lõppu oli põnev ja aardekarp tekitas meeldiva emotsiooni. Aitäh!

 1 

Mõistatuse lahendamist ei mäletagi, aga üsna kohe peale avaldamist ta lahendatud sai. Seekord siis oli aeg välitööde käes. Parkisin auto ära ja jalutasin nii 400 meetrit aardeni. Kohapeal oli olukord pehmelt öeldes vesine, aga õnneks oli matkasaabas veekindel (eelmisel päeval meres testitud) ja sumpasin muretult nulli. Aitäh peitjale.

 1 

Mõistatus sai kiirelt lahendatud.Nii ta siis jäi ootele....

Mööda tuttavaid radu sai peale tööpäeva tehtud täpselt parajalt pikk õhtune jalutuskäik.Viimased 30 meetrit aardeni võis gepsu juba puhkereziimile lülitada,korralik trass läks kenasti lõppu välja :) Tänud siia kutsumast!

 1 

Kuna sattusime siia kanti, siis matkasime M. Twaini aarde juurde. Aarde lähistel oleks lihtsam olnud kummikutes, no saime ilma hakkama. Kauneid haavalehti leidsime ka. Tänud peitjale.

 1 

Kõik see värk nägi kangesti ühe teise Madise aarde moodi välja. Õnneks oli ilm ilus ning tee peal õnnestus kauneid punasekirjusid haavalehtigi korjata. Aitäh peitjale!

 2 

Tänasel kenal tuulevabal pühal päeval oli ammu plaan pisut rattaga ringi sõita. Pärast 54 km tõdesin, et said ikka õiged aarded valitud. Just sellised, kuhu jalutada väga ei viitsiks, aga kuhu rattaga igale poole pea ideaalselt sai. Siia väntasime pärast Maakera kuklapoole külastamist. Lust oli rattaga tulla. Rattad said sopaseks, ise saime sopaseks, vahepeal lendas muda tossu sissegi. Mõnus! B) Lõpuski tegime rattaga peaaegu drive-ini, 35 meetrit jäigi puudu. Seal oleks kummikki marjaks ära kulunud, aga mida pole, seda pole. Olime siis pisut ettevaatlikud ja kirusime peitjat :-P
Mõistatuse lahendasin muudel VK-dele vahelduseks mina. Võõrkeeles ja ilma paberita. Kuigi kunagi lapsena olen seda lugenud küll ja küll, meeldis ja pakkus pinget. Aardekast ja peitmisviis olid positiivsed, lumegagi leitavad. Tom Sawyerile meeldiks siin ilsmelt jõlkuda küll. Kõik oli kenas korras ka, mitte nagu Tootsi taskud. Aitäh jällegi Madisele hea rattasõidu põhjuse eest!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1003334568

Juba aastaid ei tohi

 1 

Kunagi olin "Tom Sawyerit" lugenud, meeles oli vähe, mälu pealt sai paar küsimust vastatud, osa internetist leitud, natuke pommitatud ja oligi korras. Kohapeal oli õnneks georada olemas ja aarde leidsin kiirelt.

 1 

Koordinaadid said juba üsna ammu väja raalitud, aga kuna see kant ei kipu kuidagi marsruudile jääma, siis see täpp seal ootas. Täna otsustasin haagi sisse teha ja kohal ära käia. Ega seal otsida väga ei saanudki, sest georada oli üheselt mõistetav ja viis kenasti karbini. Panin nime kirja, nautisin veel mõnda aega sääskede ja kärbeste seltsis ilusaid vaateid ja lugesin siis päeva lõpetatuks. Tänud peitjale!

Leitud, tänan!

 3 

Alguses, kui need kirjanikud siia geomaailma ilmuma hakkasid, üritasin nendega ikka sammu pidada. Vahepeal aga hakkas neid tekkima sellise sagedusega, et isegi Vändra oma saelaudadega ei suutnud sammu pidada.

Mõistatus oli minu jaoks veidi keeruline. Jah, filmi olen vaadanud, vist isegi kunagi ammu olen raamatut lugenud. Aga no mitte midagi ei meenununud. Mingi plangu värvimine vist oli ainsana meeles. Küsisin siis Liisilt abi, tema just millaski luges seda raamatut. Ei tulnud aga abi sealtki. Võtsin siis ise raamatu uuesti kätte ja lugesin diagonaalis läbi. Sain geokontrolli kudagi moodi roheliseks. Kuna asukoht polnud just kõige käidavama koha peal, siis jätsin lahenduse sahtli põhja vedelema.

Nüüd täna rattatuuri käigus oli see aare täpselt sobiva koha peal. Vurasime ratastega peaaegu lõppu välja, keegi hea inimene oli sealt isegi rohtu natuke niitnud. Päris viimased meetrid aardeni sumpasin ise, Liisi jäi rataste juurde. Karbi otsimine võttis veidi aega, kuna geps proovis mind õigest kohast sujuvalt kõrvale juhatada. Konteiner valmistas mulle tegelt positiivse üllatuse, sest ootasin Madisele omast erksavärvilist karpi või PET toorikut. Seekord oli ta aga väga korraliku asja valmis meisterdanud!

Meeldis! Tänud!

 1 

Üsna alguses lahendatud, kuid kuidagi ei sattunud sinnakanti. Nüüd siis pakkisin ratta välja ja käisin ära. Lahe teostus, aitäh!

 1 

Lahendus oli käes juba ammu, kuid mitte väga kergelt. Töö- ja koolinädal läbi, oli paras aeg ennast tuulutama minna. Õhk oli küll karge aga mõnusalt vaikne, päevane tuul oli vaibunud. Loodus oli erkroheline ja linnud laulsid. Paarsada meetrit enne aaret jooksis kitski üle raja. Lõpppunktki oli kohas, kuhu siiani siin sattunud ei ole. Jäin rahule.

 1 

Mõistatus oli juba ammu seltsimees Googlega lahendatud üle kivide ja kändude. Nüüd siis rattatripil oli Mihkel piisavalt lahke, et lasta meil logida aare. Ilus loodus oli seal kandis. Aitäh peitjale :)

 1 

Autoga sai üsna lähedale ronitud... vahepeal küll tundus, et äkki polegi autoga sõiduks mõeldud see tee, aga no ühtegi märki ka polnud. Aga kohapeal oli praegu täitsa ilus... pinnas kuiv, päike paistis.. üleliia võsa ka polnud. Tore asi, aitähhid!

 1 

Tartus kuskil vanakraami angaaris jäi mulle silma antud mõistatuse lahendamiseks vajalik raamat, küll aga inglise keeles. 50 senti vaesema ja mõned nädalad hiljem asusin siis lugema aga ei tahtnud see kõige sujuvamalt minna, nii et pigem jäin lehitsemise juurde ja siis kui seda enam ka teha ei tahtnud katsusin Isand Googliga ülejäänud vastused ka kätte saada. Täna oli veidi aega enne kui saime alasile järgi minna. Väike jalutuskäik mõjus päris hästi ning tee ei tundunud üldse nii pikk kui varem kaardipealt vaadates. Mina saabastega ei saanud midagi aru, Taavi väitis, et märg ala. Aare jäi ruttu silma. Aitäh!

 2 

Juba paar päeva veensin end, et tuleb ette võtta jalutuskäik Mississippi äärde. Valisin reede ning panin kümnesse, sest täna oli selle kevade kõige ilusam ilm. Alustasin ühelt poolt, vahepeale sättisin aarde ning lõpetasin teises servas. Päris paras jalutuskäik. Ilm oli imeline, vesi sillerdas ja veel polnud liikvel tiivulisi tüütuseid. Kuigi tundus, et logimise ajal juba naksati mu kannikat. Vahva aare, tänud! Ahjaa õnnestus näha ka üht vonklevat voolikut üle minu tee libisemas. Kevad on lõpuks kätte jõudnud.

01373

 1 

Kunagi väga ammu olen raamatut lugenud küll. Nüüd sai üle lehitsetud. Väga sobiv koht õhtuseks jalutuskäiguks. Tänud!

 1 

Väike jalutuskäik osalt juba tuttavatel radadel ja nimed kirjas. Täname peitjat!

 2 

Mõnus koht õhtuseks jalutuskäiguks. Päike siras soojalt ja Mississippi kulges rahulikult oma sängis.

 1 

Kuna olin ajutiselt autota siis 25km Tallinnas matkata polnud mingi probleem. Siin oli meie teine peatus.
Täname!

 1 

Piia ja geolambro lahkuminekule pühendatud 25 km pikkuse matka teine aare. Loomulikult üritasime alguses valelt poolt. Aga ei kahetse, sest kulg ajas oli imekena. Justjust tärkav rohelus hoidis end veel tagasi ja ei tapnud oma vohava klorofüllist pakatuva biomassiga looduse poolt pakutavaid värvikombinatsioone. Kõik värvid ja kontrastid olid imelised oma täiuses, kus oli valgekirjud kased, seal joonistusid need oma kauniduses helesinise taeva taustale, veel ilma kõikevallutava roheliseta. Fotoaparaat oli kaasas, aga loomulikult oli mälukaart kodus lauapeal, seega talletusid pildid enamasti vaid mäluseostesse. Täname tore koht on

 1 

Kuna vastupidiselt eilsele ja üle-eilsele anti täna kaunist kevadilma, siis seda ei saanud ju sihtotstarbeliselt kasutamata jätta. Seega vutt-vutt pikemale matkale. Kus oli alles rahvast siin Sawyeri ja Finni maal! Aga mida kaugemale linnakärast, seda rohkem aardepaik raamatule sarnanema hakkas. Vahva! Peagi sinas peidik rõõmsasti vastu ja mul jääb üle tänada, et aaret kusagile maastik 4-5 koopasse ei topitud. Sellist aardekonstruktsiooni nägin esmakordselt.

 1 

Oi kui õige koht on suudetud valida, täpselt Tomi ja tema sõprade oma. Väga vahva! Praegu oli küll parasjagu märg aga mul olid õnneks säärikud seljakotis (kuhu nad muidugi jäidki). Kevadine mets on fantastiline, lehti veel pole, linnud laulavad täiest kõrist ja igasugu ründavaid sitikaid ka pole – lausa lust ja rõõm. Tänan väga, see oli tore matk.

 2 

Kuna eelmise aardega oli juba nii hästi läinud, siis mõtlesime veel ühe üles otsida. Auto jäi kuhugi 1,5 km kaugusele nullist ja hakkasime astuma. Teel said ära räägitud kõik jutud, alates põtradest lõpetades kooliõpetajatega, kes meile närvidele käivad. Lisaks lugesin Vaikile mõistatuse küsimused ette ning ta üritas neile vastata. Kuigi raamatust ei mäletanud ta enam midagi, läks tal vastamisega väga hästi. Igatahes oli meil üks igavesti lõbus ja mõnus astumine.
Nullis Vaiki ahhetas ja mina ainult tänasin õnne, et lahendus pole midagi Kurna oja taolist, kus ma pidin halliks minema. Tagasiteel nägin mina vilksamisi üht kitse üle tee hüppamas, aga muidu möödus teekond rahulikult, kui marutuul pea kohal väja arvata. Tänud.

Puhas kaasik. Eestis harvaesinev nähtus.

See oli niiiii pehme

 1 

No nii. Kontrolli sain roheliseks raamatut puutumata , seekord on hea vabandus olemas , seda raamatut olen ma korduvalt lugenud ja ei pea häbenema et hetkel pole aega uuesti sirvida. Niisiis vastused olemas - oli muidugi vaja alustatu lõpuni viia. Autoga sai suhteliselt lähedale , ca. 400 m peale. Muidugi eelnes sellele kommunikatsioonihäirest tingitud ümbersõit , aga tänu sellele sai auto kah "raamist välja" ja rattad asfaldilt maha. Ilmselt on ta tänulik, kuigi endal oli ausalt öeldes hea meel kui peale lumesadu , 5m laiust kitserada ja kahte triiki vett täis kraavi jälle tsivilistasioon paistma hakkas :) Aare oli hästi komplekteeritud ja kenasti korras - tiptop. Aitähh

 1 

Raamatust vastused üle kontrollitud, ega ei mäletanud ju kõike, põgenesin kontorist ja käisin väheke hulkumas. Tänud.

See ju peaegu drive-in aare, sobiva sõiduvahendi korral, tänud.

 3 

Tom Sawyeri illustreeritud raamatut olen kunagi lugenud ning kooliajal jooksis hommikuti ka sellenimeline multifilmi seriaal. See oli minu üks lemmikuid. Väga mõnus oli seda vaadates võileibu nosida. Oli ainuke hommikumultikas mis pani mind ärkama ennem tegelikku äratust. Oli palju huvitavam ja reaalsem võrreldes enamus Jaapani veidrustega, mis hakkasid veidi hiljem levima. Proovisin küll enne planeeritud väikest georingi aaret ära lahendada aga vahepealse ajaga ei olnud kirjelduse lugemisenigi jõuda. Nüüd logi kirjutades uurisin küsimusi ja päris paljudele küsimustele tean isegi peast vastust aga enamuste vahel siiski kahtlen. Juhul kui leian aega siis proovin ära lahendada aga lubama ei hakka.

Kristjan tahtis oma maasturit proovile panna ja jalavaeva vähendamise vastu pole midagi. Minu madalapõhjalise jätsime kohta kus ma oleksin järgmise paarikümne meetri jooksul kinni jäänud ja kolisime kõik Subarusse. Saime ilusti ca 100 meetri peale. Kui oleks tahtnud testida värvi tugevust okstega kriipimise suhtes, siis oleks saanud veidi lähedamalegi. Lõpu asukoht meenutas küll Tomi ja Hucki tegevusmaad. Aitäh peitjale!

 1 

Mõistatuse lahendasin Tartust tulles rongis ära. Täpselt siis, kui hakkasin geokontrolli tegema, sõitis rong läbi halva leviga koha ja kontrolli tulemust pidin paar minutit ootama :) Jõudsin vahepeal juba kümme korda lahenduses kahtlema hakata, lõpuks siiski tuli roheline ekraanile. Täna pakuti aardeni jõudmiseks Drive-In võimalust. Saimegi aardele päris külje alla, aga vähemalt mina olin sellest sõidust üsna läbiraputatud. Aarde leidsime kergelt, tundub, et peitjal on megaüritusest materjali üle jäänud. Aitäh!

 2 

Köögis süüa vaaritades nägin , et A võtab arvuti taga mugavamat asendit, ise näos selline äraolev ja teatab siis "selleks pole küll raamatut lugeda vaja, need vastused tulistan puusalt." läks mõni hetk ja mul paluti teha geokontroll. No jah, koht kuhu see aare potsatas ei üllatanud sugugi, eks kunagi... See kunagi saabus aga ootamatult ruttu. Valisime õige teeotsa ja siis oli vaja vaid jalakesi üksteise ette sättida ja minna. Linnud ei laulnud , sest krmse külm oli. Kiire kõnniga minnes hakkas soe ja nulli jõudes oli päris meeldiv korralikku tünni eest leida. Loodus siin ka päris omanäoline. Tagasiteel käis äkki metsas ragin ja oma pilku sinna puude vahele pöörates märkasin, et mulle näidatakse tagumikku... kena valge kitsetagumik välgatas vaid korra ja kadunud see tegelane oligi.
Tänud peitjale !

 1 

Mõistatus sai juba lahendatud eile. Täna peale tööd siis vormistama:) Loomulikult valisin selle kõige huvitavama tee, õnneks küll auto oli sobiv ja mingeid probleeme edasiliikumisega ei esinenud. Viimased mõnisada meetrit siiski jalutasin :) Ilus koht. Tänud juhatamast siia. Eilsed logijad elasid juba juuli kuus :)

 7 

Millal sina viimati mõistatust lahendades aaret kolmest erinevast nullpunktist otsisid? :D. Meie igatahes pühapäeval otsisime… :D.

Hakkasime kodust just geotuurile sõitma, kui Laur ütles, et näe, uus aare avaldus ja et kui ma nüüd saaks hoo pealt vastused välja guugeldatud, võiks täitsa minna FTF-ima. Ma siis proovisin, aga suht raskelt tulid need vajalikud andmed kuna küsimused olid hästi koostatud ja ega ma enda kahekümneaastatagusest Tom Sawyer’i lugemisest ka rohkem peast ei mäletanud kui seda, kes ja kuidas seal koopasse ära eksis…:D. Laur jättiski minu hädist pusserdamist vaadates lõpuks Saue ristis auto tee äärde seisma ja võttis ka küsimused ette; midagi umbes 10-ne lisaminutiga nii kokku saime ja et täpp maandus täiesti lubavasse kohta, keerasime asja inspekteerima...

Nojah, see mis kaardil on lubav, ei pruugi looduses seda ju olla :D. Lõpuks, kui me olime peale mitut tiiru nullist ca 200 meetri raadiuses üle vaadanud kõik kohad kuhu vähegi ühe topsiku saaks toppida aga neist kõigist vaatas vastu ühesugune tühjus, otsustasime, et siin aaret ikka ei ole ja mõistlik oleks muuta üht numbrit koordinaatides selle küsimuse all, mis meil kõige rohkem kahevahele jäi. Mõeldud, tehtud, peale muudatust maandus täpp veel oohohoiii kui palju rohkem lubavamasse kohta ning meie, ise veendunud, et esimese valikuga nüüd eksisimegi, kihutasime entusiastlikult uude punkti umbes 4 kilomeetrit eemal…:D. Aga no ei olnud, ei olnud ka seal tutikast aardest haisupoegagi, vaata ringi palju tahad :D. Nojah, kui ei siis ei, mõtlesime endile uuesti ilusaks mõtte, et meil võis ju õnnestuda esimeses kohas ikkagi olla lohakad ja lähme vaatame seda asja veel korra… Ja no muidugi ei leidnud me ka uuel otsimiskorral siit rohkem midagi, kõik augud olid jätkuvalt niisama tühjad kui kaks tundi varem :D. Laur saatis lõpuks meie numbrid Madisele onlines elavasse kinnitus-välistuskontrolli… Ja sealt tuli vastus, et üks neist on vale jah, kuid vale kohas, mis raamatu sisu kohaselt kohe kindlasti vale ei tohiks olla…:D. Tegime edasi siis lihtsalt toorest ning toppisime erinevaid numbreid koordinaatidesse - sest ühega neist pidi ju varem või hiljem näkkama… No ja näkkaski (ning SEDA kohta kaardil nähes ei kahelnud me enam kumbki, et nüüd peab tegu olema õige kohaga :D) ning saime neljandat korda alustada lõppu minekut; meiega koos olnud Indy nautis viimast teekonda raudselt kõige rohkem, sest enamuse ajast nägime temast vaid eespool siksakis välkuvat saba ja tuules loperdavaid musti kõrvu… :D.

Geotripilt lõpuks koju jõudes sain kuulda, et meie leid sai ka rahvusvahelisel lehel tagasisidet selgitusega kuidas õigem olnuks aaret leida / kuidas selgitajal mõistatus lahenes; nojah, tubli, eks tal on meist poole rohkem leide ja geokogemust ja eetikatunnet ka :). Ja selle (algse) mitteleiulogi võiks ju täitsa siia lehele samuti lisada, head õpetussõnad kuluvad alati üle vaadata ära, meil kõigil... Aga tegelikult oleks mul nüüd vaja küll teie kõigi häid mõtteid... Selles osas, et mis nüüd edasi teha: ftf vk-kirjanikeseerias justkui mittekohustaks uut aaret peitma aga samas kui ikkagi tahta peita ja loogikaga, et järgmist tähte, siis Twainist järgmine täht on U ja ma suutsin hädavaevu leida kaks väliskirjanikku kes on veits kuulsamad ning neist ühel pole eesti keeles midagi ilmunudki… :D. Marise ja Marianniga teemat arutades tuli küll paar väga lahedat mõtet veel juurde, aga üldiselt on nende U-täheliste kirjanikega ikka päris hapusti. Nii et kui keegi teab mõnda U-tähega väliskirjanikku, siis ärge oma teadmisi vaka all hoidke, ootan väga… :D. Madisele aitäh aarde eest, hästikoostatud raamatulugemismõistatused koos vähe suuremat koormust pakkuva lõppuastumisega on peetrikate kõrval mu teised konkurentsitud lemmikud :). Ja pikkkassodele muidugi aitäh sarja ellukutsumise eest, põnev väliskirjandus väärib kahtlemata tutvustamist ja aarete peitmise kaudu lugema/uurima ärgitamist :).

Ootab peale jooksu logimise järgi..

 1 

Viimasel ajal tuleb nii palju aardeid, et ei jõua ise tempot hoida. Aaret märkasin mitu tundi pärast avaldamist ja hakkasin lahendadma. Natuke otsimist ja pommitamist oli. Kaardilt tuli tuttav koht ette, olen seal varasemalt koeraga jalutanud, rolleriga uppunud ja atv-ga sõitnud. Hakkasin rattaga sõitma ja teepeal nägin naabreid, rääkisin nendega 10min juttu ja kui aarde juurde jõudsin siis oli just Palangu tiim loginud ja kükitanud, et end varjata. Isiklikult soovitan rattaga kohale minna, suured rajad veel porised aga muidu drive-in.

 1 

Ütlen ausalt, geokontroll on minust puutumata. Vaatasin hommikul, kui see aare teisele lehele üles tuli, et kontrollivõimalust pole, asume guugeldama. No ja kui tolle tegevuse käigus ootamatut selgus, kuidas just peitja seekord suli on (see, et ta suli on, on ammu tõestatud), ei olnud mingi kontrolli järele enam vajadust, tuli lihtsalt vaadata, kuidas sinna lõppu ligi pääseb. No ja kui siis lõpuks jalutamistuju ka kohale jõudis, käisime panime nime kirja - teised kell 16.41.

Ja kui meil just gripi karpi tagasipanemine poole maa peal oli, hakkas kõrgel võsa kohal jalgrattakiiver vilkuma. Võtsime kükkasendi sisse, aga karbikaane kinnipaneku klõps sai piisavalt vali ja nii me end reetsimegi :) Aga tänud kutsumast, tore oli!

 3 

Sain hommikul mingi aardenimekirja valmis ja olime valmis just startima kaugele Tallinna linna aardeid otsima. Kui väravast hakkasin välja sõitma, tuli meilile teade, et uus aare...väga tore oli esimene mõte :) VK seeria aga tundus olevat googeldatav. Ma siis hakkasin vaikselt sõitma ja Maris kõrval üritas lahendada. Sauel tõmbasin bussipeatusesse ja ühinesin googeldamisega. Kuna gc lehel oli esialgu ainult, siis geokontroll puudus. Kuid saime omaarust üpris loogilisse kohta nulli ja asusime teele. No ja siis me seal otsisime, midagi ei leidnud. Arvasime, et tegime vea ja muutsime ühe numbri ära. Saime samuti täiesti ok kohta nulli, kenasti keset ilusat parki. Läksime siis sinna ja ei õnnestunud ka sealt ühtegi aaret välja meelitada. Vaatasime veel üle ja veendusime, et esimene koht oli ikka õige ja jälle sinna tagasi :D Aga no mida pole seda pole. Kuna asi tundus ikka kahtlane, siis sai ka peitjalt kontrolli küsitud. Selgus, et üks vastus oli vale. Kuid lausa nii vale, et peitja vaatas ka, et miski on mäda ja mõtles uue küsimuse välja :) Vahepeal õnnestus meil veel VK2 üles leida, sest kõne ei viitsinud teha ja skaip on vahest aeglasem variant. Kui saime lõpuks kinnitust, et nüüd numbrid klapivad, asusime lõpu poole teele. Maastik oli ikka vähe teissugune kui meie esimesed kaks kohta :D No ja enda jaoks meil õnnestus ikka vale teed valides asi palju keerulisemaks ja raskemaks muuta. Õnneks saime ikka kohale ja seal enam mingit otsimist ei olnud. Kena peidukas paistis juba eemalt. Arvasime küll, et keegi on ette jõudnud aga saime isegi pika jama peale ftfi kell 13:49 kirja. Väga mõnus jalutuskäik oli kokkuvõttes. Natuke skoorirohkemast geopäevast sai hoopis kahe leiuga päev aga asi seegi ja lõbus oli ikka :) Tänud peitjale!