Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Leopold-Ottomar Hansen (27. november 1879 Laiuse – 15. veebruar 1964 Elva) oli Eesti näitleja ja lavastaja.
Teatriteed alustas Hansen 1899 koorilauljana August Wiera teatritrupis. Aastail 1903–1905 oli Riias Eesti seltsi näitleja ja lavastaja.
Alates 1906. aastast tegutses Hansen Tartus Vanemuise teatris. Tuntumate rollidena võib nimetada Pliuhkamit Oskar Lutsu "Kapsapeas", Piibelehte Eduard Vilde "Pisuhännas" jm.
1920.aastail tegutses ta ka lavastajana, alates 1933. aastast töötas Tallinnas Draamastuudios ning 1944–1961 taas Vanemuises.
Leopold Hansen avaldas luuletusi (pseudonüümid Nõmmelill, L. H.), jutte, kirjutas näidendeid, kupleesid, naljapalasid pidudeks ja memuaare.
Umbes 70 aastat Elvas elanud Hansen on jätnud siia oma jälje. Tegutsenud on ta näitejuhina ning igal muul moel püüdnud Elva inimestele teatrit südamelähedaseks muuta. Näitleja andis palju linnaruumi, olles üks esimesi, kes rajas Arbi järve äärde kodu, mis hävis sõjas. Tema algatusel on rajatud paljud Elva haljasalad ja alleed, sh pärnaallee Kesk tänavast Arbi järve äärde. Tema idee kohaselt paisutati Pulga ojale praegune Elva paisjärv. 1930-ndate aastate algul oli ta valitud mitmel korral Elva alevivolikokku. Ühtlasi valiti ta Elva esimeseks aukodanikuks.
Oma teise maja ehitas Hansen Vaiksele tänavale. Siinset maja ta päris valmis ei saanudki. Just kaminasaal, kus tema vaimusilmas pidi tulevikus kultuuriõhtud toimuma, jäi pooleli. See ehitati valmis tema 90.sünniaastapäevaks, mille avamisel paigaldati majale ka mälestustahvel. 2016. aastal müüdi hoone eraomandisse ja on tänaseks lammutatud. Hanseni tütar pärandas testamendiga suure osa oma varast Tartumaa Muuseumile ja Elva kirikule. Hansen ise suri 1964. aastal ning on maetud Elva kalmistule. Tema haua tunneb ära kalmuaia järgi, mille näitleja ise projekteeris.
Käesoleva multiaarde esimene punkt juhatabki kuulsa näitleja ja kirjaniku viimse rahupaiga veerde, kus leiate juhised lõppaardeni jõudmiseks. Lõppaarde juures avaneb inspireeriv vaade Pulga oja paisjärvele, mis ilmselt härra Hanseni tegevuse tulemuseta vaid erksaimate hingede mõttelendudesse jäänuks.
Ära lõhu, ära kaeva! Austa rahu, austa loodust!
• -----------------------------------------------------------------------------
Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest aarde esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
* Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
* Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
* Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
* Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.
Vihje: pole
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Leopold_Hansen
Aarde sildid: soovitan (13), lahe_teostus (5), matkarada (3), lumega_leitav (2), lühem_matk (2), ilus_vaade (2), eesti_kirjanikud (2), vaatamisväärsus (2), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC750K9
Logiteadete statistika: 127 (98,4%) 2 1 1 0 0 0 Kokku: 131
Lihtne ja selge multi. Sai ka ilusas kohas natuke jalutada. Aitäh!
Mõlemas punktis kiire leid, aitäh tutvustamast ! Võtsime mesimummu, jätsime liblika.
Mõnus puhkepäev, mõnus ilm, loodus ja aare. Päris libedalt ei läinud, pärast pisikest nokitsemist sain nime kirja. Aitäh!
Oli juba hämar ja vaatasime ringi. Õnneks jäi Kristelile midagi silma ja saime edasi liikuda lõpp-punkti. Seal läks kiirelt, kuid külmalt. Aitäh peitjale!
Alguses kohmisime ringi, aga lõpp oli jälle jäätunud kinni veidi. Silveril tahtis geopöial ka ära jäätuda. Kokkuvõttvalt - lõpp hea kõik hea. Suured tänud peitjale :)
Mõnda kukeseent nägin raja ääres, minust jäid nad edasi kasvama. Lõpu lähistel suurel puul olid kahtlased kraapsud tüvel. Tänud peitjale.
Varemleidnu oli toeks kaasas, oli kohe julgem otsida. Mõnus lühike jalutuskäik ja nimi kirjas.
Miskipärast olin selle multi ees värisenud, aga kui nulli veeresime ja sellisest kohast ootamatult nii ägeda paiga leidsime (kurb muidugi, aga no ikkagi põnev), siis jäi aukartus mõistatuse ees heas mõttes väiksemaks. Algus ja lõpp on igati korras ja hea emotsioon jäi sisse. Aitäh!
Läbisin Väikese väeraja, mille aarde lõpppunkti info jäi leidmata, nii tutvusin tagasiteel selle aarde infoga. Valmistusin mõttes pikemaks mitme vahepeatusega jalutuskäiguks, kuid üsna pea olin lõpp-punktis ja aare sai leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Tänase ringi esimesena leitud algus ja viimasena logitud lõpp.
Oli tore siin kandis ka üks fäti ring teha, tänud!
Alguses läks kauem aega, kui lõpus. Paik ise igati kena ja külastamist väärt.
Tänan peitmast.
Siin raskusi ei tekkinud - null klappis ja koordinaadid imelised. Tänud!
Üks muljet avaldavam taoline, mida näinud olen. Lõpp ka ilusas kohas. Tänud
Tänane ennelõuna oli planeeritud geopeituseks. Kuna aga Henrik natuke veel magada tahtis, alustasime otsinguid nendest aaretest, mis temal juba leitud olid. Kohapeal oli üllatus suur, ah sellise kujundusega aia on näitekunstnik omale disaininud. Pole midagi öelda, printsessidelgi ei pruugi sellist olla. Lõpp tuli ka mõnusalt, aitäh kohta tutvustamast ja mõnusa jalutuskäigu eest. Aardega kõik korras.
Ilma selle peituseta poleks ma sihukesest sellist midagi teadnud. Nii alguse kui lõpu vormistus meeldivalt kestev ja korralik. Kuiv, korras, aitäh peitjale.
Algus oli kalmistu väga muljet avaldaval nurgakesel. Kahtlane objekt hakkas kohe silma ja sealt väga toreda toestusega lõpp-punkti koordinaadid leidsimegi. Matkarajal oli mõnus astuda, lõpus oli mittemeeldivalt palju nõgeseid. Paljaste säärtega oli päris keeruline aardele läheneda, kuid ilm ei lubanud ka muud moodi riietuda. Lõpp-punkt väga viksilt teostatud, täname rajale kutsumast!
Väga sümpaatne teostus ja tutvustus. Hauatähis huvitavalt ebaeestlaslik. Suur tänu toreda aarde eest.
Tore kui geopeitus tutvustab ka kodulinnas seni nägemata paiku. Suur aitäh kutsumast!
Seda aaret ei osanud algul tähelegi panna, aga sobib ideaalselt väeraja jätkuks. Ühtlasi ka puuduliku kultuurihariduse lappimiseks. Aitäh!
Väikese matka jooksul külastasime Hanseni viimset puhkepaika. Kaunis paigake. Tänud tutvustamast!
Väga mõnus jalutuskäik kenas metsas, linnud laulavad, päike paistab ja mida sa hing veel ihkad... Aare on eeskujulikult vomistatud. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Ei teadnud ma seda inimest nimepidi, tänan harimast. Uhke hauaplats kah - pole just palju neid, kes selle endale ise projekteerivad.
Vahetult pärast kõva sahmakat vihmamärjas reieni ulatuvas umbrohus kõndimisel on teatavad miinused, aga geopeituri jaoks vähemalt mingigi pluss: nimelt nõgesed ei viitsi kõrvetada :o) Aarde juurest noppisin veel üksiku viimase vaarika. Mõtlesin selle küll koju sügavkülma viia, aga ei pidanud 5 meetritki vastu :P
Väerajalt liikusime siia. Alguses ei vaadanudki, et multikas ja otsisin suurusele vastavat konteinerit. Kui ikka valet asja otsid, pole leid kerge tulema, aga ühel hetkel avastasin konteineri asemel muud. Sellised looduslikud lahendused mulle meeldivad, hästi tehtud. Edasi panin koordinaadi mapsi ja jalutuskäik viis lõppu. Mõned liivatatikad taskus, suu pohlasid ja mustikaid täis ja meel rõõmus. Aitäh aarde ja jalutuskäigu eest.
Mõtlesin, et püüan Nõo kirikust peale pandud multiaarete needust Elvas leevendada. Aga tutkit. Lõin käega ja kiirustasin edasi Väikesele Väerajale. Nüüd veebist eelnevaid logisid vaadates tundub, et oma valgete käte hoidmine oli mitteleiu põhipõhjus.
Aitäh aarde eest igaljuhul, suurepärane koht! Hea on teada, et leidub inimesi, kes on ise juba eluajal endale suurejoonelise hauaansambli projekteerinud -- saan ühele inimesele inspiratsiooniallikat viidata :)
Elva oma järvede ja metsadega on looduse poolest kadestamist väärt. Muidugi tahaks ise sellises kohas elada. Kas seda kuidagi enda kodukanti teleporteerida ei saaks? Nii nautisime selle aarde leidmise kulgu siin pea rahus ja vaikuses. Jah, vahel on õnneks vähe vaja. Aardega kõik korras, aitäh.
Algul oli plaanis esimesest punktist vaid koordinaadid võtta ja ehk järgmisel korral lõppu minna. Aga kuna lõpppunkt väga kaugel ei olnud, siis otsustas Tõnu seal kiirelt ära käia. Väga ilusad vaated. Järgmisel korral võtame rohkem aega ja meil siin veel üks multi võtmata. Täname!
Pärast kahte mitteleidu Elva südalinnas, sisenesin Matumaale. Igale peitjale kujuneb mingi kindel südamelähedasem piirkond kuhu karpe poetada. Elva jõe ääres püüab silma ülekaalukas domineerimine Matu poolt.
Matumaa esimeseks alamjaoteseks oli kirjanikemaailm. Meeldib, et kirjanike seerias on ka mõned sellised aarded, kus ei pea raamatut lugema või pool päeva googeldama. Nulli jõudes tuli ohho-effekt. Ei oodanud kohe üldse sellist kohta tee äärest leida. Võtsin lõpu koordinaadi ja uudistasin esimest punkti natukene lähedamalt. Järgmises punktis oli lihtsalt ilus koht ja viisakas teostus. Ei ühtegi halba sõna, väärib soovitan silti ja FP. Aitäh!
Saime Väerajalt nii palju väge, et ka see aare lahenes kottpimedas silmapilkselt ja jooksusammul. Väga vahva teostus, suur tänu!
Leitud koos Kairi ja Lauriga. Tänud! Sai Elvakandis ekspeditsioonil käidud ja väga ilusad metsad sealkandis, mõnus matkata :)
Tänud kutsumast!
Olen siinkandis ikka jube palju aega veetnud teisi radadelt tagasi oodates, aga mul polnud aimugi, et siin surnuaed on ja veel vähem sellest hauapaigast. Täitsa pime oli juba ja arvasin, et ei leiagi esimest punkti, sest korralikku lampi mul ju kaasas polnud. Aga õnneks läks ikka hästi. Tore esimene punkt oli!
Siis hakkasin teise punkti poole minema ja oleks peaaegu lapsevankri alla jäänud. Keegi valgustamata kodanik jooksis sellega vaikselt mööda teed. Ega ma ise ju ka parem olnud. Kulgesin lõppu ilma lisavalguseta. 15 meetrit enne aaret panin lisavalguse sisse ja see oli igati mõistlik, muidu oleksin ilmselt mingisse veeauku astunud, mis oli lehtedega kaetud. Aare sai kenasti leitud ja auto niisamuti. Kui parklast välja sõitma hakkasin, siis veeres üks auto metsasihilt täpselt mu autonina eest läbi. Päris sürr kogemus oli. Lõppes õnneks kõigile õnnelikult.
Veidike otsimist algpunktis ja siis juba uut punkti otsima! Mõnus jalutus ja aare oli vahva ja korras! Aitäh peitjale!
Aitäh siia juhatamast, kena jalutuskäik oli vaatamata väikesele vihmale.
Igati kenad kohad mõlemad. Suur tänu peitjale.
Param-paraa, param-paraa, leid järjekorranumbriga 500. Tuli lihtsalt, nii vahepunkt kui lõpp. Ilus koht siin, ei ole siia varem sattunud.
Aardejaht algab müstilisest paigast. Pärast kümmet minutit silmadega otsimist avastasin, et käed on selleks palju kasulikumad. Edasi oli natuke jamamist, sest tymps on selles GPS-i ja koordinatsioonide asjas veel veidi roheline. Lõpp-punkti sai aga kohale jõutud, samuti mustikate-maasikatega võideldes.
Nullis oli rahu, linnuke istus oksal ja siristas kurblikku viisi. Vaatasin siia ja sinna ja kuna siin mustikaid segamas polnud hakkas vajalik peagi silma. Edasi polnud aga üldse kerge, maasikad, mustikad takistasid liikumist, sest need maasikad olid nii suured, punased, mahlased ja muudkui hüüdsid:" nopi meid..." Õnneks sain mahti ka sammhaaval edasi astuda ja lõpus ootas korralik karp. Tänud "pojake"!
Esimeses punktis kulus rohkem aega kui oleks pidanud. Sai isegi istutud ja mõeldud, et miks GPS näidatud kohas küll midagi ei ole. Siis sai ringi vaadatud "avatud" silmadega ja eks sa näe, ongi juhised järgmisesse punkti. Tänud meeldiva multi eest! Aarde punktid heas seisus.
Nullis läks lihtsalt. Meeldis, et tavapärase läbipaistvas konteineris lõppaarde koordinaatide asemel oli siin märksa rohkem vaeva nähtud. Lõpus tabasin end mõttelt, et siin saaks küll vabalt tervele külale nõgesesuppi keeta :D Aitäh aarde eest!
Väikese Väeraja algusest siia matkates olime juba palju imetleda saanud. Nüüd veel lisaks ka selline lugu. Vaat ei teadnud. Ka seda viimse rahupaiga kohta mitte. Aarde leidmine sujus suurepäraselt nagu meie matki algusest lõpuni. Tasus tulla ja küllap tuleme veelgi, nii ilus siin! Aitäh peitjale meid harimast ja kauneid kohti näitamast!
Kõik oli arusaadavalt lihtne ja loogiline.Aardega kõik korras.Tänud
Samas kandis juba korra käidud. Isegi auto jäi samasse kohta.
Autoparklas tekkis kerge deja-vu. On siin ennegi sarnaste plaanidega ringi luusitud. Koordinaadid täpsed ja aare ise eeskujulik, sulandus hästi KIK-i seeriaga, kuhu edasi sai suundutud.
Esimeses punktis sai veidi pimesikutatud, aga õnneks mitte liiga kaua, lõpus seevastu läks juba ladusamalt. Tänud peitjale!
Kui palju on põnevaid kohti, millest tuimalt mööda sõidame teadmata, mis seal põõsa taga on.. Aitäh!
Algul pimesikutasin veidi nullis, kuni meelde tuli, et tegemist multikaga. Siis läks juba ruttu. Ilus jalutuskäik oli lõppu minnes. Aitähhid!
155
Peale pikka autosõitu oli hea võtta kaks jalutamise aaret. Aitäh, koht oli tutvustamist väärt!
Väga üllatav algus ja paraja pikkusega jalutuskäigu kaugusel olev lõpp; just selliseid aardeid me kirjanikeseeriasse soovisimegi :). Matule aitäh aarde ja seeria Harjumaalt väljaviimise eest, väga huvitav oli täna siin kohaliku tähtsusega isiku eluseosega tutvuda ja mõnusalt metsas jalutada.
Uhke puhkepaik austatud isikule jäetud. Aarde teostus oli ka igati mõnus, tutvustas kohta hästi ja mõnusa jalutuskäigu järel sai ka suurem aare leitud. Tänud peitjale!
Seekordset Elva külastust alustasime multiaaretega. Ega jalutamiseks nüüd väga head ilma ei pakutud, see-eest olid aga aarded vahvad multikad. Esimesena Leopoldi külastus. Esimene punkt pakub üsna ohoo efekti ja teise punkti jalutada oli pärast pikka autosõitu väga mõnus. Tänud peitjale!
Väga viisakas aare. Käisime kõrval surunuaias rohkeid lehti kokku korjamas ja lõpuks tegeime väikese jalutustiiru. Koordinaadid leidsime kiiresti ja vahva peidupaik jäi ka kohe silma. Tänud peitjale!
Lugesin Kaupo logi ja leidsin suured sarnasused. Ka minul on viimastel aastatel saanud traditsiooniks TRM-i ajal Elva kandis geotuur teha. Õnneks on alati olnud, mida jahtida. Mina olen aga viimastel aastatel jahti pidanud just TRM ajal ja üksi. Piia on sellel ajal koos Kaupoga (ja veel mitmete tuhandetega) rattarajal, siis kas mudas või pinnasel. Tegelikult olen ma ka ise 10+ korda selle raja rattal läbinud (alati seda pikemat distantsi). Tean, mis tunne on stardis oodata kui sind ümbritsevad enamasti vaakumpakendis mehed ja näpuotsaga ka kauneid naisi. Õhk lausa säriseb ja adrenaliini on lausa lõhnana tunda. Kui see mass liikuma hakkab ja taustaks mängib see firmamuusika, siis lööb süda juba päris kiiresti, aga taas sellest ootust tekitavast adrenaliinist.
Kui see mass seal lühikesel asfaldilõigul kiirusega kuni 70km tunnis liigub ja mõne väike loll liigutus võiks kellegi tappa... siis tunned justkui pääsenuna kui metsavahel taas kiirus langeb. Kogu selle 89 km jooksul näed enda ümber sageli samu inimesi, kellest mõnikord möödud ja teinekord neid siis taas miskil põhjusel enda ees näed. Ja siis see lõik seal keskosas, kus peale vihmasid on maastik selline, et liikuda saab vaid ratast käekõrval lükates. Kus ratast mäest üles lükates hakkad ka kõndides hoopis allapoole libisema ja vannud, et kas siis sellist maratoni tahtsimegi jne jne. Kuni sinu ees on finishisirge, mille lõpus saad jalad maha panna ja tunned sellist endorfiinilaksu, mis on üsna sarnane sellega, mida tunned peale korraliku seksi.
Aga sinna vahele käivad ka ohlikud kukkumised, jõhkrad ja lollid liigutused rajal suurtel kiirustel (nagu ma ise siin puhas oleks, olen ükskord enne start joonud ära ka terve pudel Riia palsamit, et külmas ilmas veidigi starti oodates sooja saada).
Paar aastat tagasi olin sunnitud tegema pausi oma startides. Siis hakkasin aga mõtlema, et kas see rattamaratonidel (neid korraldatakse ju Eestis pea igal nädalavahetusel) meeletu käimine ikka tasub ennast ära. Et miks? Kas ma ikka naudin seda kõike täiega? Äkki sobiks põhimõte, et vähem on parem? Nii ongi nii, et mina olen Piiale varjuks.
Sättisin siis seekordki end metsas liikuma pikema ringiga. Lõikusin noaga seeni. Mida teadsin sobivat, need lisasin kotti. Tõdesin taaskord, et inimesed seeni ei tunne. Piirkond oli ämbritega seenehuvilis täis ja kõik jahtisid vist kukeseeni ja riisikaid. Neid tõesti polnud või oli vähe. Samas olid kitsemamplid mädanenud või korjamata. Seda, et lambaseenikut ei julgeta korjata, ei maksa loomulikult imestada. Ma olen ka ise tema suhtes kõhkev olnud, aga nüüd proovisin ära. Ülimalt laheda konsistentsiga ja tegelikult ka maitsev tegelane, julgen soovitada.
Kuskil seal vahel otsisn ka aarde üles. Nii algus kui lõpp olid väga toredad ja suured tänud, et minu pühapäevaks toreda sisu pakkusite!
Traditsiooniks on saanud päev enne TRMi Elva vahel rattaga aardeid otsida. Kell oli küll palju, aga siiski sõitsin siia. Taskulambi abil tuli täitsa loogilisest kohast koordinaat, aga ikkagi enne vaatasin ebaloogilisi kohti. Lõpus oli kaval kinnitus, läks paar minutit aega enne kui selle läbi hammustasin. Vaatasin veel väikese väeraja asukohta, aga liiga pime oli ja ega neid Elva aardeid palju pole jäänud. Kuna telefoni taskulampi pole rattaga sõites mugav kasutada ja muud lisaseadmed olin juba maha keeranud, siis sõitsin kott peas üle juurikate metsast välja.
Eelneval kahel aastal olen vahetult enne sõitu lasknud ratta ära hooldada. Sõidu aeg imestanud, miks keegi ratast ei hoolda ja tõusudel käike ragistavad. See aasta mõtlesin, et sõidan ära ja siis vahetan keti koos kassetiga. Rahulikult sõites ei olnud tähele pannud, et lemmik hammasrattad, 5 ja 6, lülituvad väga halvasti. Enne jõuan 5 tiiru tühja vändata kui vedu taha tuleb. Maratonil sõites andis see hästi tunda ja üpris ruttu hakkas pinda käima. Lisaks tekkis hirm, äkki juhtub minuga sama, mida eelmine aasta nägin: 1. või 2. kilomeetril tuli rattur ratas käe kõrval ja kett näpus vastu. Õnneks siiski jõudsin tervena lõppu. Nüüd on teada, et rikkis käigukastiga maratonile asja pole.
Kui eelmine aasta oli umbes 70% kruusatee ja 30% mets, siis see aasta oli 70% kruusatee ja 30% mülgas. Oli 100m lõik, mille kõik ~2000. positsioonil olevad ratturid ratas käe kõrval läbisid. Tõus, kus korraks oli probleem ratta käekõrval lükkamisel, sest pidamist polnud. Ka muidu kuivem metsavahe oli porine jälg, kus ratas ei veerenud. 1% pikk tõus metsas, aga üle 9km/h ei suutnud. Ühel kruusasel tõusul sõitsin väga aeglaselt cyclo-st mööda ja imestasin, et kõval pinnasel peaks kitsal rehvil suur edu olema. Siis tuli väike langus, kiirus tõusis ja cyclo pani minust kui s*ttuvast kassist mööda.
Kuni 50nda kilomeetrini läks aeg märkamatult, siis aga tuli iga järgnev kilomeeter raskelt. Mida lõpu poole, seda paremaks rada läks, aga jõudu enam polnud. Eelmisel aastal kuulsin tuttavalt, et ühel hetkel said ta 40km mehed kätte ning lendasid nagu vibunooled mööda. Ise lõpetasin enne ära ja ei näinud neid. See aasta aga nägin seda ise 15km enne lõppu. Nüüd on mõte, et peaks järgmine aasta 40km peale minema, seal peaks rohkem mu tasemel harrastajad olema, mitte nui pooleks kihutajad. Stardikorridoris olen pikalt otsinud, et näha kedagi, kes ka ei kasutaks kingi.
Loodetavasti Nuffi tellitud ilm peab nädalavahetuseni, prooviks rattaga aarete-lammutustuuri teha, viimasel ajal on see populaarseks muutunud.
Viks ja viisakas aare tähistamaks kodumaal 3600. aardeleidu. Kerge jalutuskäik ja nimed kirjas. Täname!
Nägime nüüd ka seda osa Elvast. Jalutasime kohe rohkem, kui aarde leidmiseks vaja. Aitäh kena teostuse ja sellesse piirkonda kutsumast!
Elva kalmistul olen mõned aastad tagasi jalutanud ja selle nurgakesegi avastanud. Seega sai lähenetud "tagauksest" ja koordinaadi leidsime üsna loogilisest kohast. Jalutuskäik lõpuni oli kena ja peidik ka sümpaatne. Nautisime ilusat ilma ja tegime ringi ümber järve. Tegelikult peaks siin hoopis tihedamini käima :) Suured tänud peitjale!
Üks osa ka minu suguvõsast on ammustel aegadel Elvaga seotud olnud ja siia oma jälje jätnud. Tean Elva kohta ikka üht-teist, kuid sellenimelist näitlejat-lavastajat mitte. Seda enam oli tema kohta huvitav aarde kirjeldusest lugeda. Otsisin isegi internetist lisamaterjali selle mehe kohta. Ja kalmistul tema viimane puhkepaik – väga võimas. Aarde kontseptsioon ja teostus olid väga head, kohe mõnudega otsisime. Suured tänud kõige selle eest!
Nullis ei pidanud kaua otsima ja ka viimane punkt tuli libedalt. Aare oli ilusti kuiv ja korras (y)
Hea lihtne multi oli, sellised mulle meeldivad. Jalutuskäik ka mõnus. Tänud juhatamast.
Mõned aastad tagasi olen isegi seda rahulat külastanud. Täna oli hea infot lugeda, kui olulise mehega tegu oli. Esimesest punktist suutsin mööda vaadata, hea et teine paar silmi võtta oli. Kena aare, tänan!
Saatsin võistlejad kesklinnast rajale ja alustasin linnulennul 1,2kilomeetrist matka nulli. Elvalähedane metsaalune oli tihedalt radu, puukujusid ja jalutavaid seeniore täis. Vahepunkti järel järve äärde suundudes sain ka tuttavaid võistlejaid ergutada - no nende meelest olin ma 10 km kaugusele jõudnud! Tore aare, aitäh!
Kenasti sobis. Selle Elva kandi suhtes on positiivne meelestatus nii umbes aastast 1982, ja paistab, et seda ei murra miski. Monumendi eksponeerimine meeldis - näitas olulist ja oli samas meeldivalt diskreetne. Lõppujõudmine polnud lihtne - mets oli kimavaid jalgrattureid paksult täis, tuli hoolega vaadata, et alla ei aeta. Ja kui paisjärve ääres konteineri lahti sain, selgus, et polegi täna esimene. Tänan, elegantne tükk.
Oma rännakutel polnud veel siia kalmistule sattunudki. Nii uitasime esmalt siin-seal niisama, enne, kui suurejoonelise hauaplatsi juurde jõudsime. Mõtiskledes, et see või teine peidukoht poleks matulik, pidi tunnistama ühe peidukoha sobilikuks ja sealt vihje ära noppima. Kena jalutuskäik päädis aardega, logimisega ja nentimisega, et ajaga on kitsas käes. Nii kahju oli Elva aarded ripakile jätta, aga tiksus kell-kurivaim halastamatult.
Jalutasime auto poole ja siis selgus, et meil on veel palju kiirem, kui me arvasime. Taevaluugid päästeti valla ning kraanid keerati päris lahti. Selline valge vihm kallati alla, et napilt jõudsime päästva auto sisemusse tormata... Ja siis pidi lihtsalt ootama, kuni loodus oma jõu näitamise lõpetas. Kojamehed olid selle veega jõuetud...
Varsti säras aga taas päike. Imeline Eestimaa suvi ju...
Aitäh aarde eest!
Mõlemas punktis läks kiirelt, mulle väga meeldis vahepunkti teostus :) Aitäh! EV J: kaelakee, kinderi mänguasi (36. päev)
Väga põnev lugu, polnud kuulnudki. Tore jalutuskäik veel lisaks.
Pean tunnistama, et polnud hr Hansenist varem kuulnud. Sain targemaks. Aardeotsing läks ka sujuvalt ja eriti meeldis lõpp-punkt. Aitäh!
Tegelikult olin plaaninud seda aaret otsida mõnel tsiklitiirul, aga kui juba sinna sattusin, siis võib ju vaadata, mis värk on. Täitsa vinge alguspunkt asjale valitud, polnud aimugi sellisest kohast. Kui juhised teada, siis sai jätkata jalutuskäiku mõnusas kevadõhtus. Lõppaaregi ei lasknud ennast kaua otsida. Täitsa viksilt ja viisakalt teostatud teine. Aitäh peitjale.
Tegin kokkuleppe, mitte õnneks kirjaliku: et kui mina Karijärvele saan, siis tulen siia. Juba nullis oli koht mõnus, päike paistis, soe, vaikne. Istusime ja hakkasime alles siis kirjeldust lugema, et kindlasti vaja midagi kokku liita-lahutada, ühesõnaga arvutada nagu nende plaatidega ikka aga jehuu, asi oli kordades mulle sobilikum.
Hakkasime jalutama, mul oli tegelikult kohe kahju, et nii ruttu läbi sai, mõnus oli, koht ja teostus aardel lahe. Tänud, Martin siia kutsumast!
Teel lõunaosariikidesse esimene peatus. Aare korras,aitäh.
Käisime vaatasime olukorra üle, ilus rahulik paik. Nii juhised esimeses punktis kui ka lõpp-punkt olid eeskujulikud. Tänud!
Lihtne, väike ja eeskujulik multi. Saan nüüd öelda, et Elva linnas on ainult rohelised täpikesed minu jaoks. Tänud!
Pärast Illi ja Nõiamaja korduskülastust seadsime sammud Martini viimase geoüllitise manu. Võimsas rahulas käitusime viisakalt ja vaguralt. Väga mõnus teekond viis aarde enda manu. Sealt oli tõesti kenakene vaatekene kaunikesele paisjärvekesele. Ka aare oli paigale vastavalt vahva, igati nauditav. Jäime lühikese ja lihtsa matka ning aardega vägagi rahule.
Aardega kõik parimas kombes, me ei kergendanud ega raskendanud selle kandamit. Ainult tekonnalt korjasin autosse sodi, mis selle omanikku just üle liia ei rõõmustanud :-) Aitäh Sulle, Martin, seia kutsumast! Oli emotsionaalne (-:
Kena multiaare. Rahula oli muljetavaldav. Alguses tuiskasin lõppu täiesti valesse kohta, olin vist näpuka teinud koordinaatides. Õnneks emal oli hea tuju ja viitsis Vellaverre ja tagasi sõita... lõpp oli ka kena, aitäh!
Peale jooksu kasutasime võimalust mõnusaks puhkuseks ehk siis väike aardejaht. Eriti mõnus oli avastada, et esimesest punktist olime möödunud juba jooksule minnes. Nimelt oli meil väike tuli takus ja otsisime short cut-i võistluskeskusesse ja mõtlesime, et äkki läbi surnuaia see lühem tee läheb. Pärast siis tagasi auto poole jalutades nautisime päikest ja tegime pilti ja korjasime aarde ära. Väga huvitav aare kusjuures, ei olnud varem Leopoldist kuulnud, aga nüüd oleme targamad selles osas. Aitäh!
Otsimas käisime. Vahepunktist leidsin kohe vajalikud numbrid üles ja seejärel piilusin üle värava Leopoldi viimset puhkepaika. Polegi sellist võimast rahupaika näinud. Edasi suundusime löökaukude vahel slaalomit sõites lõppu. Seal vististi nägin isegi aardekarpi aga, aga, aga... Karbi alla oli hiline kalamees oma ussikesed laotanud ja ise koos naabrimehega leotasid neid järjest. Mis seal ikka, eks tee viib teinegi kord Elvast läbi või mööda. Hiljem tuli välja, et sama kuri saatus ootas mind veel Karksi-Nuias.
Paari päeva eest võtsin ette ja lõhkusin täitsa ise oma aarde natuke ära. Nüüd võtsin ette ja parandasin täitsa ise ära ka :) Paar minutit hiljem sõitis viimane logija jalgrattaga vastu. Metsas on mõnus!
Rahupaik on tõesti muljetavaldav, ainult Ema haud pani mõtlema, et kas kuulsa poja vanematel endal enam nime olegi... Jalutasime lõppu ja logisime rahus, kalamehed olid seekord mujal. Aitäh Hansenit tutvustamast, seni oli ta minu jaoks täielikult suuremate nimekaimude varju jäänud.
Logide järgi tundub tõesti, et täna sai aare päris ohtralt pai. Meie käest sai tänase esimese :) Aarde esimese punkti eest tänu ja kummardus - iial pole ise sinna sattunud, aga väga huvitav koht!
Täna on siin päris tihe liiklus olnud. Hea et mul ei tulnud järjekorda võtta :)
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Laupäeva õhtul, kui aare avaldus, olin just teinud ettepaneku minna Pimeduse ja valguse pimedusse, kuna lootsin, et koerailm on mugud ja öödiskotajad nullist minema peletanud. Kui pimedusest koju jõudsime ja uue aarde avastasime, kerkis õhku küsimus, kas kiirreageerida või mitte. [phantom] paistis lehel olema sisselogitud ja kartsin, et tal on pooletunnine edumaa ning võtsimegi vastu otsuse, et ei hakka kihutama, kuna nagunii oli plaan 1. mail Elva kanti sattuda. Nii me täna Mustjärve äärest läbi Valguta ja Teedla Leopold Hanseni kodulinna jõudsimegi. Null oli väga huvitav ning lõpu koordinaadid ka kenasti olemas. Reibas jalutuskäik lõppu ning peagi oli aare leitud. Taas värskelt Hanno ja Trine nimed ees ootamas :) Aitäh hariva ja toreda aare eest!
Oli õrn lootus, et FTF on veel saadaval. Kahjuks mitte.
Tänud siia juhatamast!
Hommikul olin teel Juhan Liivi 153. sünniaastapäeva tähistamisele, kui tiimikaaslaselt laekus sõnum, et uus EK aare on Elvas. Uurisin siis kohe, kes, ja jäin saadetud nime põrnitsema. Tundus põnev, aga et hommikupoolik oli kavas Juhanile pühendada, siis jäi ootele. Pealegi oli järgmise päeva geotuurile minnes nagunii plaanis sealt mööda sõita. Kui ükskord õhtuhakul koju jõudsin, ei tahtnud muud, kui diivanil lösutada. Selle katkestas telefonikõne, milles teatati, et hakkame nüüd minema aaret otsima. Ehh? Homme ju? Kui sain selle peale vastuseks, et ise sa ju tahad kogu aeg selle EK-seeria FTFi, siis süda muidugi sulas kohe sees. Ei jäänudki muud üle, kui end riidesse tagasi toppida ja Elva poole suund võtta. Teel arutasime, et tänu [matu07] aaretele on Elva juba täitsa selgeks saanud. Kahetsema ei pidanud seda õhtust väljatulekut mitte üks raas. Nullis ootas loojuva päikese kiirtes armas rahupaik. Lõpp oli jälle teistmoodi ilus. Koordinaadid avaldusid alguses lihtsalt ja lõpus rõõmustas tore konteiner. Pisike jalutuskäik peletas kõik väsimuseriismed. Lisaks veel hulk huvitavaid teadmisi minu jaoks senitundmatust kultuuritegelasest. Ühesõnaga, üks igavesti tore aare ja loodame, et kestab kaua ja saab veel paljusid rõõmustada. Meie STF sai kirja kell 18:30. Aitäh!
Aare avaldus õhtul, kuna Priit teadis kus kandis olen, siis saatis sms-i vaata uus aare Elva kandis. Seda sms-i ma muidugi nägin alles hommikul ja siis kohe huvi, et mis ja kus. Olin nats pettunud, et EK sarja aare, aga Annabel ütles lähme, tahangi aaret peita. Mis siis ikka kõht täis söödud ja enne võistlusi, siis aaret logima. Nullis sai muidugi nalja, sest Annabel ütles konkreetset seal lõpp-punkti koordinaate küll ei ole, aga kui teised kõik võimalikud kohad vaadatud, siis palusin Annabelil uuesti vaadata ja muidugi oligi seal kuhu tegelikult kõige esimesena sai vaadatud. Ja lõpus oli äge konteiner. FTF kl.10.30 Matu tänud aarde ja matka eest.