Õmbleja

Vau, mis kena rada ja tore poolsaar. Kadakad olid marju nii täis, et oksad olid kohe lookas. Üldse oli ilus soe päev ja kui aare oli leitud, tegime rannas väikese lõkke ning küpsetasime vorste ja vahukomme. Aitäh peitjale toreda aarde eest!

Kena paat ka rannas

Meri oli rahulik

Kui täna ootamatult täiesti kohustuste vaba päev tekkis, siis võtsin selle õmbleja sihikule. Kui naaberaardeid külastasime, siis oli jube külm ja tuuline sügisilm ning pealekauba oli toss väljas, nii et pigistasin silmad kinni ja ei proovinudki seda aaret siin läheduses näha. Ja sellest ajast saadik ta mul muudkui meeles. Täna oli mõnus astumine, päike paistis ja tuuleke puhus märtsikuu kohta õrnalt. Tee oli piisavalt pikk, nii et olin enne kohalejõudmist juba valmis peale õmblemise lausa heegeldama ja kuduma, aga oh seda õnne, kohale jõudes selgus, et nii karmiks asi ei lähegi. Tegelikult kõigega, mis tegema pidi, sain ma ilusti hakkama, aga kui oli vaja karpi kätte saada, siis oli kööga. No aru ma ei saa, mismoodi ta sinna sisse mahtus ja mismoodi ta sealt välja käib. Tsiisas, kuidas ma nõkerdasin ja nikerdasin. Lõpuks lõin käega ja tegin seda näputööd siis aarde sisemuses. Logiraamatu kättesaamine polnud mingi kunst, aga tagasipanemine nõudis taas näpuosavust. Ma vist võiks juba tõesti õmbleja ametit pidama hakata... kui vähegi viitsiks. Aga selle viimasega on tõsiseid probleeme. Aga peitjale tänud järjekordse toreda aarde eest, mulle meeldis

Geotuur oli nii pikale veninud, et enam eriti ei jaksanud tulla, aga koos oli kergem ja võtsime Kaupoga suuna siia. Tükk aega ei saanud aru, et mis hetkel me nina metsa poole peaksime võtma ja tegime seepärast mõned lisasammud (tagasi tee - nagu ikka - oli lihtne ja loogiline). Kui olime läbi rapiku end aardeni surunud, siis hakkas logimisprotseduur pihta. Jupp aega ikka kulus, aga saime võiduka lõpuni. Aitäh!

Leitud

Teostus oli väga lahe! Tänud peitjale!

Enamus teekonna sai läbitud rajakesel. Kahjuks lõpus sai valitud vale rada ja läbi kibuvitsade end metsa rammitud. Jalad sai kõik ära kraabitud. Aare ise on väga äge. Tagasiteel jäi silma väike aimatav rajake aga päris metsa on ikka see kasvanud. Kuidagi sai puudest ja põõsastest end ranna äärde manööverdatud. Tänud

Mässamine kõrkjates, lapsed tahtsid koju. Külm tuul puhus kuklasse aga lõpp oli kõik hea. Tegelikult ju ilus vaade ja mõnus rand, lihtsalt Eesti inimene ju peab torisema. Aitäh seikluse eest!

Selle aarde juurde tegime väga mõnusa jalutuskäigu mööda kaldaäärt. Päike paistis soojalt ja poolsaare tuulevarjulisemal küljel oleks võinud pikalt loodust nautida. Kahjuks tegime natuke vale arvestuse viimase mõnekümne meetri läbimiseks ja saime tõelise ihunuhtluse tigedalt kibuvitsavõsalt. Isegi paar päeva hiljem tulitasid põlved sellest torkimisest. Aga aare ise oli kõike seda väärt, sest ülilahe asi on sinna valmis meisterdatud. Siin oli kõik see, mis Geopeituses olema peab- ilus koht ja lahe aare! Suur tänu peitjale!

Auto jäi parklasse. Selgus ka et veetase oli niivõrd madal, et sai saarele ilma kummikuteta. Kohapeal oli natuke nikerdamist, et logiraamatusse nimed kirja saada

Õmblemises ma tugev pole. Pole erilist vajadust ega soovi tekkinud ka. Kuigi, kui nüüd meenutada, siis väikse tirtsuna õmblesin oma nukkudele riideid küll. Siis polnud ju võimalik minna poodi ja lihtsalt osta. Sest lihtsalt polnud poes selliseid asju. Seega ei saa öelda, et mulle see tegevus poleks meeldinud. Pigem ikka see teine, et pole nagu vajadust. Ja selle nahka need anded lähevad.

Aga aare? Tee siia oli igati mõnus. Kõndisin ja imestasin, et kuidas küll sellisesse kohta, kus näiliselt midagi pole on nii korralik rada. Maiustasin kibuvitsa marjadega, imetlesin vaadet ja arutasime erinevate seente teemal, kuna neid seal jagus. Lõpus veel igati eeskujulik ja lustakas aare, mis paneb ütlema, et jah - just sellist geopeitust ma tahan. Aitäh Märt!

 1 

Vähe külastatav kuid ülimalt äge aare. Found it: 21.Aug.2021 11:01 Õmbleja. Meil oli aega ja tahtmist ette võtta pikemaid astumisi ja igat sorti aardeid. Soovitatud parkla ongi see ainuõige koht kust startida. Ainult üks koera jalutaja tuli vastu. Jahimehe või loodusvaatleja pingi nägime ära ja ma sain palju maitsvaid kibuvitsu nosida. Aare oli lihtsalt VAU. Kuiv ja korras. Ja siis me nägime veel üht vaja külastada kohta ja sinna me suundusimegi. Saime ära käia täpselt enne vihmasagarat. Tuhat tänu ja rohkelt ristpisteid.

Ei näe võimalust geopeitusega edasi tegeleda.

Kaugelt tundus, et vahepeale ala on vesine. Ajasin drooni lendu ja käisin vaatamas, maa oli kuiv ja ilus tee läks lõppu. Seejärel peagi sai ka ise kohale jõutud. Aare oli väga lahe, aitäh :)

Saime auto parkida näidatud punkti probleemideta. Eks aastaaeg ole ka selline, et kedagi ülearust liikumas ei näinudki. Kuna ilm oli täitsa jahe, siis sai ka termoses tee kaasa võetud, et vahepeal end soojendada. Tegelikult oli metsa vahel jalutamine väga mõnus ja soe, vaid välja peal puhus tuul vähe kõvemini.

Kohale jõudes saime kohe aru, millest aardel selline nimi. Eks siis tegime meiegi vajalikud pisted ära ja saime karbi peaaegu kätte. Tundub, et siin ei ole õmbleja ja meistrimees (meelega) ühist keelt leidnud ja seetõttu on selline vimka sisse sattunud. Aga naksasime sellegi läbi ja ikkagi saime nimed kirja.

Oli mõnus jalutuskäik, tänud kutsumast!

Liikusin aardeni ja tagasi jooksusammul. Kohapeal olid õmblemisvahendid juba valmsi pandud ja võtsin nõela kätte ning asusin õmblema. Õmblemine ise oli lihtne ja sai üsna ruttu valmis.

Märgitud parkla on tõkestatud ja teeäärde parkides ilmuvad torisevad kohalikud.

 1 

Jätsime auto hoopis Ehalkivi kõrvale parklasse ning tulime mere äärde tuterdama. Siin on varem käidud küll, aga no see kivimürakas on ikka äge. Merevesi oli mõnusalt soe, sai rahulikult ümber kivi solberdada. Luikedele siin ka väga meeldib, neid oli siin hulgim, mõni neist üsna uudishimulik, tuli meid lähemalt uurima, meie vaatlesime neidki tükk aega.

Piki randa võtsime suuna õmbleja aardeni. Tükk aega jalutasime mööda liiva, kuni kuiva jalaga enam jalutada polnud võimalik, sest kõrkjad tungisid veeni. Kui salapärasel kuivanud koorikul astudes jalg sellest läbi haisvasse sõnnikusse vajus, siis taipasime, et palju arukam on ju jalutada hoopis meres. Papud jalast ära ja vette. Tipus Taavi jäi esialgu kivile istuma, sest läbi kibuvitsapõõsaste trügimine tekitas kõhklust. Nii hull siiski polnud ja täitsa valutu tee leidus aardeni. Vahva vigur pani rahulolevalt muigama. Näputöö õnnestus, kuigi logiraamatu kättesaamisega oli pusimist. Lahe värk.

Piilusime korraks ka teisele kaldale, ossa, kus sealgi oli luiki. Tagasi sumpasime nüüd otsejoones läbi mere suure rändrahnuni.

Väga mõnus jalutuskäik. Aitäh peitjale.

Selliste aarete juures kipub minul alati siht silme eest kaduma. Alustuseks sai pajatatud lugusid õmblejannadest (minu õde oli selle ameti esindaja), seejärel pildistatud lummavaid vaateid, ning siis mustasid silme ees seeneväljad. Lauri suurel õhutusel ja lubadusel tagasiteel pikemalt aega veeta, jõudsin siiski ka aardeni ja sain nime kirja. On tahtmist seda siia vedada :) Tagasiteel jällegi lummavad vaated ning lõputud tatikaväljad...

Ilm oli ilus ja tuju hea. Mõtlesime, et käime ja vaatame siis selle õmblejatädi kah ära, kes sellises kohas tööl om. Seened ahvatlesid küll rajalt kõrvale põigelda, kuid ei- siht silme ees, ikka aarde poole. Kui kohale jõudsime, siis raske oli seda aaret mitte leida. Kuid kes kurat ja kuidas ta selle sinna sai, jäi saladuseks. Igatahes logi sai kirja ja tagasiteel autoni sai minion kõvasti seeni korjata. TFTC!

Järjekordne lahe aare, aitäh! :)

 1 

Huvitav ilmastik siin tipus. Igal pool paistab päike ja on väga selge ilm, aga siin on paks uduvine üleval nii, et lausa tilgub kraesse. Ega mul tegelikult selle vastu polnudki midagi, sest väike kosutus, sel palaval päeval, tuli igati kasuks. Tänan.

Leitud

Väga geniaalselt teostatud aare!

 2 

Tulime Itiga Murueide tütarde mängumaid üle vaatama ja õhtupoole tegime geogurmeetuuri värske Aasta aarde laureaadi piirkonnas. Menüüs olid mõned Õ-tähega hõrgutised: Massa võit (korduskülastus me mõlema jaoks, lihtsalt nii meeldib seal), loomulikult kuulus Õ ise, teistmoodi meelelahutusprogramm Jõulutönk ja lõpetuseks Õmbleja siin, mis minulgi senimaani leidmata veel.

Tuul oli tähelepanuväärselt tugev, nii et aarde poole liikudes pidi kukkumise vältimiseks keskmisest kõvemini õhu peale toetama. See ei takistanud Itil loomulikult kõige tuulisema ja külmema koha peal maha istumast ning kotist joonistusplokki välja võtmast. Suisa tormine ilm andis korraliku panuse vesivärvi laiali ajamisele, et paberile kantavad loojanguvärvid veelgi julgemalt seguneksid :o)

Aarde juures vaatasin heldinult, kuidas ometi on minusugustest "õmblejatest" ka hoolima hakatud ja toodetud selleks tööks kasutajasõbralikud vahendid! Õmblesin ennastunustavalt kuni saabus aeg logi kirjutamiseks, enne kui valjus tuules päris kringliks külmume. Logimisega kohe päris nõnda libedalt ei läinud - proovisime nii ja naapidi, palju ei puudunud, et oleks pimesi sooritust üritanud. Siiski õnnestus see protseduur ikkagi traditsioonilisel moel lõpule viia. Super teostus, suur tänu tegijale!

Aardekarp kompaktselt aardekirstus, lõpuks õnnestus logiraamat välja meelitada. Head pusimist järgmistele.

Aardekarp kompaktselt aardekirstus, lõpuks õnnestus logiraamat välja meelitada. Head pusimist järgmistele.

Tuli tahtmine mere äärde minna ja seadsime sihtpaigaks Letipea. Kalamehed vehkisid meres õngedega ja luiged nautisid päeva. Kivi oli lähedalt ikka päris suur. Õmbleja vahendid leidsime kiirelt, kuid logima saamiseks pidi pisut ajurakukesi liigutama. Tore aare. Tänan.

Kena koht jalutamiseks ja selline vahva aare! Tänud!

 15 

Murdsin hommikul pead, et kas minna Jägala kanti või hoopis tulla Jõulutönkile külla. Kuna ema tuli kaasa, siis otsustasin, et näitan talle kihvte aardeid. Nii saigi esimene peatus siin tehtud.

Jõudsime mereranda kui märkasime, et mingi suur lind teeb sukeldumiskatseid. Lähemal vaatlusel saime aru, et ei.... hoopis elu eest võitleb. Süda ei lasknud linnul niimoodi piinelda, nii sai talle appi mindud. Vesi oli täitsa mõnusalt soe. Paarkümmend sammu kaldast ja takerdusin ise ka millegisse... kalapüügivõrku. Ei mingit poid, ei mingit tähistust, aga priskeid kokresid täis. Jõudsime emaga arvamusele, et salapüüdjaid. Linnuks, mis päästsime, oli noor kajakapoeg. Võrk oli tal juba ümber kaela ja jala pealt nahk katki.

Peale tänast heategu matkasime aardeni. Emmat seljas tassida on ikka raske. Aga kui ta ise oleks aarde poole tatsunud, siis oleks vist kilpkonn ka varem kohale jõudnhd kui meie. Loodus on ikka nii huvitav - tuleb kõike uudistada.

Vahva lõpplahendus - alguses ei tabanud pointi ära.

linnule appi

päästetud

Mõnus jalutuskäik ja laheda teostusega aare.Aitüma peitmast!

5954.

 1 

Mõnus matk aardeni ja metsmaasikate söömine. Kohapeal jäi õigeasi kiirelt silma ja aarde leidmine ei võtnud kaua aega. Lahedalt tehtud, annab sellise teostuse peale tulla :)

 1 

Enne Kunda merepäevale minekut sai ka paar aaret võetud. Siin oli küll tükk maad kõndimist, aga see-eest sai maasikaid süüa ja ilusaid vaateid nautida. Lõpus hakkas rada ära kaduma, kuid jõudsime ikkagi kohale. Tore teostus. Veidi pusimist ja saimegi logitud. Täname!

 1 

Kui teekond algas kena rajaga ja mis mingil hetkel isegi kaheks läks, siis ühel hetkel kadus see jäägitult. Murdsime siis ise teed aarde poole. Kohale jõudes oli raske leidu mitte märgata. Mul oli meeles, et siin peaks miskit vahvat ees ootama, aga polnud õrna aimugi, mis see olema peaks. Seega oli vahva üllatus garanteeritud. Korraliku tiimitööga saime oma toimetamised kiirelt ühele poole.

Lahe leid, tänud.

 1 

Kui olime juba tykk aega astunud ja oli nagu tunne et peaks vist juba kohale j6udma arvas geps et ei oma 400m veel minna. &nnex oli hea kerge astumine. Koha peal kaesime seda vigurit. Kohe selline p6ialliisi tunne tuli peale. Siin aga tuli kll tiimieelis esile. yks hoidis ja teine muudkui n6elus joosta. Nimed kirja, siis ei olnud muud kui et euli kogu seda asja vastupidises järjekorras korrata :D. Väga lahe teostus. Jälle yks lahe lastes6bralik aare mida kogu perega tasub otsima tulla. Kraaps ja kummardus peitjale

Kerge jalutuskäik ja logi kirjas, tänud.

Väga tore ja temaatiline aare. Suurim väljakute oli karp kätte saada.

Leitud. Väga temaatiline

Leitud

Leitud! Tänud peitjale :)

 3 

Kuna Kunda raudteesillal olin edukalt leiba luusse lasknud, siis väike jalutuskäik Letipeale ei tundunud enam üldse paha mõte. Seda enam, et kell oli 6 õhtul ja oli selge, et Narva ma enam ei jõua.
Väga mõnus oli. Endiselt 27 kraadi sooja, tuult polnud, linnud kisasid. Poolel teel hakkasin peale sattuma mingi tegelase söögilaudadele, igatahes oli hunnikutes sulgi maas, nii umbes 5-6 kohas. Puude vahel korjasin KÕIK ämblikuvõrgud endale külge, nii et igasugu satikad hakkasid nendesse takerduma. Sisuliselt käisin ringi nagu suur ämblik ja lootsin vaid, et ükski lind ei plaani minu peale lõunatama tulla.
Aare oli kohal ja täitsa muhe. Pärast logimist käisin tipus ära, kus kajakad mind mitte just väga rõõmuga vastu ei võtnud, kuid siiski ka kallale ei tulnud. Tagasiteel oli ämblikevõrke muidugi tunduvalt vähem, kuid siiski - autosse jõudes sain peaaegu terve lõngakera täie niiti enda küljest koos putukatega. Nii et igati temaatiline aare, tänud.

Selle kompositsiooni vajalikkusest mina aru ei saanudki

Veel mõnusam jalutuskäik kui naaberaarde juures, oravaid küll ei näinud. Aare ka selline, mis kohe suu kõrvuni tõmbab - nii lihtne, aga nii lõbus. Tänan peitjat ja soovitan teistelegi!

Täitsa mõnus jalutamine oli, kohapeal tuli ikka oma viis minutit pusida enne, kui karbi lõpuks kätte saime. Tänud peitjale!

 3 

Pärast raketibaasi külastust soovisime üksteisele taaskord kena päeva jätku ja läksime laiali. Mina läksin vaatama kuidas õmbleja amet välja näeb. Parkla juures oli koht väga ilus. Kui mere pealt ei oleks tulnud nii külma õhku, siis oleks vast mõelnud isegi sinna ööbimise pealegi. Külma eemale peletamise jaoks tegin puude varjudega kaetud aladel sörki, päikese käes nautlesin. Kohapealt leitu oli järjekordne lahe teostus. Kohapeal oli pisikesi õmblejaid väga palju. Tulid sorkisid mind oma nõeltega. See ergutas mind vaid kiiremini oma õmblemisprotseduuri läbi viima ja mõne valusama nõelapiste peale paari kurjemat sõna üle metsatuka karjuma. Esimene osa aardest oli kõige lihtsam, karbi kättesaamise loogikaline mõistatus oli natukene keerulisem ja siis lõpu osa võttis lausa lauba higiseks. Aitäh peitjale järjekordse toreda aarde eest!

huvitav leid :)

Kena ja tore leid ja mõnus merekohin.

Aitäh!

 1 

Täna sai sammud seatud õmbleja poole. Jalutuskäik aardeni ja tagasi päikesepaistes oli nauditav. Aare ise oli suht upakil aga peale tuunimist vinks vonks. Tänud peitjale

Käisin lõpuks hooldamas.Ei tea kohe miks see peidik nõnna upakil oli(tundus vist põdra töö).Õige variant jäi minust maha,kui kauaks eks aeg näitab.Plekist karp sai vahetatud plastikust konteineri vastu, mis on veidi suurem kui eelmine.Nii et logimine vajab veelgi suuremat osavust kui varem.Aardeni jõudmiseks ei ole vaja peidikut keerutada,kui seda teete on vaid Teil endal raskem. Jõudu siis!

 1 

Kuna ma enne otsimist logisi ei loe ja vihjet ei vaata, ei kerinud ka kirjeldust allapoole ja nii jäi parkla asukoht märkamata.
Saatuse irooniana me sinna soovitatud parklasse aga sisse keerasime. Läksime randa ja vaadates eesolevat kõrkjamerd ei uskunud, et sealtkaudu neeme otsa saab. Sõitsime siis Ehalkivi juurde ja alustasime sealt matkakest. Veetase oli meres kõrge ja ei olnud lihtne. Vahel kõrkjates, vahel rannaliivaribal, vahel mingisuguse jama sees siiski männimetsa alla jõudsime. Kohe märkasime ka ilusat rada mandri poole kulgevat.
Aarde idee on hea, väärib kiitust. Nautisime veel vaateid ida ja lääne suunas ja jalutasime rada mööda tagasi ja jõudsime kohta kus olime esmalt autoga seisnud. Saime nüüd vähe pikema matka. Tänud selle eest!

 1 

Sagadi mõisaproua muutus siin peeneks rätsepaks. Nigel tee siiapoole oli eelmisest aastast tuttav. Auto jäigi soovitatud parklasse. Meeldiv jalutuskäik mööda mereranda. Tore, et siin ATV jälje ette sõitnud on. Otsustasime tuule käes läheneda ja teisel pool poolsaart, metsa varjus naasta - nii peaks tekkima salvestatavale rajale aarde nimele paslikult nõealsilm. Luiged lainetasid vete peal, tuulekene noolis poolsaart ja meie tatsusime selle päeva esimest vähegi pikemat matkakest (1.8 km).
Enne aaret juurdlesime, mis leiutis meid siin oodaa võib. Sellist lahendust välja ei mõelnud. Geniaalselt lihtne. Tegelesime pisut õmblustöö pahupoolega ning saimegi aarde logitud. Aardekarp ei ole veekindel, logiraamat veel kuiv, aga minigripis juba auk sees ning ülejäänud asjad niisked, pliiats hallitas. Meil polnud paraku parandusvahendeid ühes. Paigutasin lahkude aarde nii, et see maapinnal nii palju niiskust ei saa.
Tagasiteel tõin rannalt õllepudeli ära, ei ole paslik paik. Märdile suurima tänud jätkuvate hiilgavate ideede ja teostute eest! Karp võiks siiski veekindel olla, enne kui asjad selles riknevad.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1006091746

Paras õmblusnõel

Merevaade luikedega

 1 

Selle aardeni oli väga kena jalutada, nautisin ilma ja vaadet. Pärast logiraamatust lugesin, et vaate pärast ongi siia sokutatud :). Mulle meeldis just vaade Viigri 1. poole, kaugelt paistmas neemeots ja suur rändrahn ning merel lainetel loksuvad linnud. Ja kui palju kibuvitsu. Siin võib olla imeline aeg, siis kui kõik nad õitsevad ja õhu imelise lõhnaga täidavad. Näputööd oli vahva teha, kuid kahjuks on karbike roostes, selle võiks välja vahetada. Juba näputöö ajal kuulsin nagu astuks keegi minu lähedal metsas ja kui pärast tagasi suundusin, siis ehmatasin jooksma mingi suure eluka. Tal hakkas väga kiire ning ta tegi kõva raginat võsast läbi murdes. Kahjuks oli võsa tihe ning läbi ei paistnud. Kuid panustaksin, et siin tihnikus käib põder aega veetmas. Ma arvan see jalutuskäik ja aare olid minu tänase päeva lemmikuks. Suured tänud peitjale!

Leidsin rannast pühapäevase hommikuidülli kohvikruusiga, kruus oli veel soe :)

imelised kibuvitsad

 1 

Lõuna- ja Kesk-Eesti kohtusid täna Mustvees, et Suurele Merele ja Õmblejale külla minna. Esimene oli meie suhtes täna jahedavõitu, teine võttis aga lahkelt vastu ega osutanud vastupanugi:) Aitäh!

 1 

Alguses kartsin mingit kõrkjates ja mudas paterdamist, kuid tegelikult viis aardeni väga okei rada. Koht ise super, aarde teostus samuti. Aitäh!

 2 

Mõnusa ja sooja ilmaga oli tore nulli poole jalutada. Tee peal oli kahjuks üks hall kass natuke katki läinud ja üritasime sellest lastega võimalikult kiiresti mööda joosta. Lõppu lähenesime paremat rada mööda kui ära tulime, kuna tagasi liikudes oli kole palju võrke ja sitikaid näos :D Aare ise on muidugi peitjale kohaselt väga muheda teostusega :) Soovitan ja tänan!

 1 

See oli väga nunnu, lihtsate vahenditega teostatud ja hästi läbi mõeldud aare; natuke kiuslik-kaval, ent samas lahendamiseks ajusid mitteäramurdev… Vajutasin päises kohe neljale sildinupule, seni leitud Märdi aaretest mu kindel lemmik :).

Vaade tagasiteel auto juurde

 1 

Et peitja ei vaevaks pead, miks siis seda aaret Viigri järel ei otsitud (ja ka mitmeid muid) ja et ei oleks kahtlust, et mitteleid logimata jäeti, siis...

Kannan pidulikult ette, et olen "suhkrust". Aaret valvama pandud lakkamatu paduvihm hoidis nii kenasti autost väljumast, et mitmedki aarded lükkusid teise homsesse.
No ei olnud tahtmist täna liguneda.
Sorrriii. Kahju on ikka. :)

 1 

Eelinfo, et seda aaret otsides saab suu magusaks, pidas paika. Maasikad on praegu üliküpsed, ei mäleta, et oleks neid korraga niiii palju näinud. Minnes ei mallanud korjata, seevastu tagasitee kulges rohkem kummargil. Külmkambris on nüüd talveks rauavarud olemas. Aitäh!

 1 

Õmbleja on väga tänuväärt tegelane, sest tänu temale ei käi me ringi nii nagu jumal meid loonud loonud on ja nii ei saa parmud kõike puu otsa tirida. Justnimelt parmudega pidime taaskord lahingu maha pidama, et seda teost imetlema jõuda. Ja meie kiuste olid eelmised otsijad ka maasikad korjamata jätnud, nii et parmud said kummardamise ajal pehmematest perimeetritest ka maiuspalasid ampsata. Aga kõike nad ikka ära süüa ei jõudnud nagu meiegi kõiki maasikaid ära korjata ei suutnud. Jätsime siis järgmistele ka midagi korjata ja kiirustasime logimisega ja tagasiteel sundis ikka see korilasegeen kummarduma ;). Tänud peitjale!

 1 

Mis jalutamine, täiesti hea rattatee viib aardeni. Teostus on superluks, aitäh!

 1 

Väike jalutuskäik, väike gurmee ja siis kiiresti nimed kirja sest väiksed tegelased siblisid mööda jalgu. Täname meistrimeest!

 1 

Jama, siis kui mina aarde panin ei olnud seal mingit sipelgapesa, vaid kibuvits.

 1 

Juba jalutuskäigu eest võiks logi kirja saada. Kaks sammu ja kummardu, nagu palvemajja läheks. Aga maasikatega oli kitsas. Aplamad maasikagurud olid suurema osa pintslisse pistnud. Aga osa oli alles õites, ehk on järgmistel rohkem marjaõnne. Tükk ise oli üsna kobe. Parim oli sipelgapesa aarde kõrval. Ega kõik ei peagi lihtsalt käima. Täname kutsumast!

 2 

See konteiner on jalutuskäiku igati väärt. Loodetavasti marjulistele näppu ei jää.

Leitud.

 4 

Eks ta ole. Sain just ühe läti numbriga aparaadi sobivast parklast minema peletatud ja valmistusin sinna spurtima, kui mööduva joru viimane auto kõrval korraks peatus, nimekaim silma pilgutas ja vabastatud parklasse suundus. Mahtusime siiski mõlemad ja edasine oli üks mõnus jalutamine. Mamm ja Georg tegid kahekesi ees tempot, teised püüdsid kannul püsida - kuni selle suve esimene maasikavälu ette jäi. See lõi korraks rivi segi, aga lõpus olid ikka needsamad noored esimesena aarde kallal. No ja siis oligi nagu Dickensi romaanis - vanainimesed vaatasid pealt, kuidas lapstööjõud aaret lahkas. Aga lahti nad selle said ja nimed nad kirja panid - loodetavasti ikka kõik ja loodetavasti ikka arusaadavalt :) Ühe ränduri panin salaja taskusse, kuni teised seal kaupa tegid. Tagasipeitmine võttis oma aja, ja siis korraldati maasikatele korralik järelkorje veel. Aitüma näitamast, üks üdini positiivne asi seal metsa all.

 1 

Tegelikult ei olnud see aare enam peaaegu plaanis, noorgeopeitur hakkas väsima ja pidime lihtsalt parkla juurest vaatama kui kaugele see jalutamine lõpuks viiks. Aga kui sealsamas valmistus parkima ka teine meeskond otsijaid ning seaslses seltskonnas oli sobilikus vanuses lapsi, kadus igasugune jutt kojuminekust ja jalgades oli energiat ülearugi. Igal juhul leitud, logitud ja aardest vahetasime sinilille kosmosekoera vastu. Tõeliselt lahe leid! Ma isegi ei tea kas parem oli lõpp-punkt või teekonnal leitud aasta esimesed metsmaasikad!

 1 

Algul üritasin Ehalkivi poolt läheneda, kuid see sooritus sumbus üsna varsti. Siis avastasin, et ka parkla koordinaadid antud. Sealt oli lausa lust ja lillepidu nullini astuda. Ja kohapeal ei pidanud pettuma. Aitähhid, tore asjandus!

Sai ka Peetri empsule geopeitust tutvustatud. Naistele ju õmblustööd meeldivad ;)
Meie täname ja kinnitan lisaks ka FP :)

 2 

Minu ema on küll Horvaatias geopeitusega tegelenud aga see oli siis tema esimene aardeleid Eestis. Kõik oli kena - seltskond, kulg sinna ja tagasi ning loomulikult õmblustöö. Kõige keerulisemaks osutus karbi nõelasilmast läbi ajamine. Kui see lõpuks õnnestus siis jätsime sinna sisse ka ränduri.
Vahva! Taaskord FP kindlasti!

 1 

Väga mõnus jalutuskäik mere ääres. Aare on väga vahva ja teemakohane. Lahe! Aitäh peitjale.

 1 

Hommik algas meeldiva jalutuskäiguga mere ääres. Uskumatult kena koht. Aarde nägemine vedas muidugi suunurgad ülespoole, igavesti lahe värk. Tartu ümbrusse sellist asja ei kannataks teha, aga siin saab :) Aardest tuli kaasa rändur. Aitäh peitjale.

 1 

Ilusa ilmaga oli jalutamine puhas rõõm. Väga vahva teostusega aare jälle, tervitame õmblejaid! :) Jätsin ränduri.
Aitäh!

Üks kühmnokkluik, kaks laululuike.

 2 

Proovisin minagi Ehalkivi poolt alguses läheneda, aga lõpuks maandusin ikka soovitatud parklas. Mõnus astumine rannas, panin kohe päris neeme tippu välja, nii kaugele kui sai. Üks seltskond liikus teel vastu ka, seega satub siia ka niisama jalutajaid. Pole selleks aaret vajagi. Ja see on iseensest hea! Kas ka aardele, eks seda tulevik näitab, säras teine üllatavalt avalikult. Aga teostus kiiduväärt ja kidlasti soovitan tulla. Aitäh!

Leitud

 1 

Kodutöö tulemusena leidsin ilma märgita teeotsa, mis viis mäe jalamil oleva piirdekraavini. Aardeni läksin ikka otse, enne lõppu oli ikka päris ...tunne, et kui nüüd minema pääseb siis kuhu... Vägev elamus oli. Vaade oli veel vägevam! Tagasi tulin ringiga ja jalutades. Aitäh peitjale!

 1 

Suurepärane koht aardele! Tore aare, aitäh!

 1 

Sobilikult tekkis õhtupoolikusse väike mereäärne matk. Logiraamatu kättesaamine oli raskem kui niidi nõelasilmast läbiajamine. Muidu vahva värk. Tänud.

 1 

Kui aare ilmus ja tuli teade et esmaleid juba enne avaldamist tehtud kadus kiirustamise isu ära. Täna õhtul võtsimegi rahulikult. Vaatasime mere ääres linde ja möödaminnes jäi aaregi pihku. Aitäh!

Kühmnokk pesal

 1 

Nautisime imelist ilma. Ei oskagi rohkem öelda. Super motmalik aare. Meie täname. Nägime ka luigepesa. Aitäh

Mõnus päike

 1 

Minu töö lõppes kahjuks liiga hilja, mistõttu sõitsin täna üksi jalutama. Luiged liuglesid laisalt lahel, tuletorn puhkas tule näitamisest, ainult tuul sahistas veidi kibuvitstes ja männiokstes. Oli ilus ja hea ja rahulik. Aitäh!
Kudumine meeldib mulle palju rohkem kui õmblemine ;)

Väga mõnus õhtune jalutuskäik ja väga tore aare. Suured tänud!

 1 

Väga ilus vaikne õhtu oli õmbleja juures käimiseks. Tänud Märdile.

 3 

Teel aardeni möödusime Malla mõisast, kus ehk õmblejannast sünnipäevalaps oma külalisi oli kostitanud?! :) Igaljuhul ei olnud kaetud laua ääres ega lähedal ühtki hingelist!

Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest kaunil kevadõhtul. Väga tore aare! EVEJ

 3 

Kui saabus taede,et sünnipäeva puhul ootab aare siis ei jäänud muud üle kui kõik õmblejad auto peale ja teele.Tutvustasin geopeitust ka teistele.Ees ootas meid ilus matk looduses.Kohale jõudes leidsime kõik vajaliku mis õmblejale tarvilik.Minu esimene esmaleid.Logi sai kirja 10.30.Tänan Märt meeldiva aarde eest.