Oli tore. Nüüdseks mets aardest puhas.

Alguses on koordinaadid kustunud, ei ole võimalik esimesse punkti jõuda.

See aare oli juba jupp aega ootel, ootas oma õiget aega. Nüüd oli see õige aeg käes - mida ikka teha reede hilisõhtul, kui räme palavus enam pähe ei peksa. vahepunktid ei tulnud just eriti kergelt, aga samas midagi üle mõistuse ja kontimurdvat ka ei olnud. Aitäh!

3841.

Pärast Punasoo laugast oli veel jaksu keres ning otsustasime vaadata, mida see multi endast kujutab. 0-punkt oli lihtne, edasi panime joonelt läbi karjääri teisele kaldale. Krossiraja peal sõitsid noored, neid oli huvitav jälgida, pidi ainult ettevaatlik olema, et võsast välja rassides neid ratta pealt maha ei ehmataks :). 1.punkt oli samuti koogitükk aga siis läks huvitavaks. 2.punktis pühkisime ikka hoolega lund igalt poolt maha ning hakkas juba väike loobumistunne tulema, kui karuonu õige asja leidis. Võsast on lumega lihtsam läbi trügida, kuid vajalikke asju leida keerulisem. 3. punkti läksime ka silma järgi kohale, meie aru ei saanud, kus seal vesi või kas midagi vajub. :) Otsisime see-eest kõige kauem, on ikka jupstükk. 4.punktis oli minu null kuskil eemal, õnneks karuonu läks õiget rada pidi kohale. Lõppaarde otsimisel leidsime puujuure alt musta kilekoti - kui see nüüd prügi pole, siis oleme aarde leidnud. See ikkagi oli prügi, külmunud prügi. Keegi on kaks kilekotitäit midagit metsa alla toonud. :(
Õige koht oli veidi eemal ning õnneks lumega ka leitav. Väga tore rüselemine oli, eriti kui kõik punktid mõistliku ajaga kätte tulid. Meie täname ja nüüd Rakverre väsinud konte saunades pehmitama.

Leitud. Logitud.

 3 

Peojärgsel hommikul võtsin ette väikese geotuuri. No kui juba nii kaugele sõidetud, siis ei saa otsejoones lihtsalt koju sõita. Lisaks saab välja higistada igasugu kogunenud mürke ja kulutada üleliigseid sissesööduid kaloreid. Esimeseks aardeks valisin Pikametsa karjääri, kus suvel just eriti edukalt ei läinud. Kohale jõudes mõtlesin autos olles, et kas ma ikka tahan minna? Lükkasin kummikud jalga ja mõtlesin veel minuti, et kas ikka tahan. Olin seal teises punktis nii kaua tookord otsinud. Seetõttu oli selline ebameeldiv kahtluse uss sees susisemas, et mitte minna. Surusin kõik minekut takistavad emotsioonid peitu ja hakkasin astuma.

Krossirada oli suletud ja võis julgelt kõndida otsejoones üle raja. Eelmisel korral oli pehme liiv. Nüüd aga kõva pinnas. Võrreldes suvise küngaste ületamistega oli juba emotsioon parem. Igaks petteks alustasin oma otsimist 1. punktist. Äkki jäi mingi kavalus kahe silma vahele ja otsisin teist punkti hoopis valest kohast suvel. Kuna maapind oli natukene külmunud, siis oli näha, kes kõik on esimest punkti viimasel ajal külastanud. Peamisteks külalisteks olid olnud kitsed. Ühtegi kavalust ei olnud ja saadud koordinaat näitas sammasse kohta kuhu ta oli varemgi näidanud.

Teel punkti number 2 oli maastik hoopis teistsugune. Suvine võsa oli normaliseerunud läbitavamaks, kuid niiske maapind oli muutunud veel märjemaks. Kui eelmisel korral sain tennisega kuiva jalaga nulli, siis sel korral pidi isegi kummikuga mõnes kohas veenduma, et vesi liiga sügavaks ei läheks. Et kõik oleks kui öö ja päev, siis leidsin ka koordinaadid poole tunni mitteleiu asemel üles juba ennem kui olin kohale jõudnud. Ei olnud rohelist loodust mis seganuks. Vajaliku kättesaamine oli hetkel aga üsna keerukas tegevus.

Järgmine koht ehk siis punkt number 3 - olin tegelikult logide põhjal selle asukoha logide põhjal välja mõelnud. Õnneks seda kirvetama ei pidanud. Vaevalt sellest head nahka tulnud oleks. Võibolla oleks ehk saanud vaid pikema logi kui see praegune siin. Lähenemine oli väga huvitav. Kannab, ei kanna, kannab, ei kanna. Pidevalt olin valmis kõigeks hullemaks. Jõudsin enda keha raskust edukalt kõrvalistele objektidele jaotades vajalikus kohas ära käia.

4. punkt oli vast kõige meeldejäävam. Asukoht oli üllatus ja teostus tore aga peamine põhjus hoopis see, et suutsin antud punkti liikudes selle talve esimese jää peal kukkumise teha. Jalad läksid täiesti ootamatult alt ära ja teenisin enda kintsule mõnusa sinika. Kuni järgmise kevadeni on nüüd meeles, et talv käes ja võiks ettevaatlikumalt liikuda.

Aarde lõpp-punktiga läks mul kauem aega kui kõigi vahepunktide otsimise peale kokku. Otsisin silmadega. Minu kirstunaelaks sai totaalselt vale idee kus aare võiks asuda. Kui olin üle 10 minuti ringi tuhlanud siis proovisin logidest aimu saada. Panin paika oma nulli, mille märkisin ära ühe oksaga ja hakkasin sellest astuma täpselt 10 meetri kaugusele. See veider metood viiski mind aardeleiuni.

Mulle kõikide punktide teostused meeldisid. Aitäh mõnusa multiaarde eest!

Kuidagi oli see täpike kaardil kahe silma vahele jäänud, nii kui avastasin - mõeldud, tehtud. Nagu eelnevalt mainitud, lõpp näitas natuke mööda. TFTC!

Jeebus küll, sildid keelavad territooriumil viibimise. Ja ega me neid silte siis ei rikkunud. Logitud!

Kõik oli täpselt nii jah nagu Lembit kirjeldas. Kemmergus vihmavarjus olemine ajas ainsa asjana siin naerma. Rohi ja risu oli 2-ses punktis nii kõrge, et ma vahepeal röökisin, sest Lembitut ma lihtsalt ei näinud. Nutumaik oli suus. 3-ndas vajusin ma täiega sisse, saapad, mis pidid vett pidama, olid ääreni jama täis.

Ise peites koguaeg mõtlen, et oleks midagi näidata, et oleks mõte ja teostus. No ma ei tea, mida ma siit lootsin. Polnud kirjeldust ega logisidki lugenud. Läbitud sain raja vaid puhtalt tänu Lembitu entusiasmile. Mul oli külm, paha, porine, ligane, vastik. Tänud löpu eest, see oli lahe!

 3 

Oi jeebus, kus siin sai ukerdatud. Nullpunkt oli kiire, esimeses punktis läks ka kiiresti. Seejärel tuli kohe korralik paduvihma sahmakas, mille eest eemal olevateses kemmergutesse varju joostes oleks peaaegu õnnestunud pori sisse sellili maha käia. Järgmised 5-6 minutit olime Annega kemmergus kotkaaugu kõrval vihmavarjus... ei tulegi meelde, et enne veel kellegiga sellist varjualust oleks jaganud... üksinda olen sellisest paigast vihma eest varju otsinud küll. Kui tundus, et vihmajoad enam ühtlastest pikkadest veetraatidest ei koosne vaid ikkagi eraldi piiskadest, vedasime ennast jälle kemmergust välja ja suundusime teise punkti. Oi hullu... praeguseks aastaajaks oli loodus seal ikka korralikult võimust võtnud... võsa ja rohi oli kellel õlani, kellel juba tunduvalt üle pea. Nullis oli üks väike kuusk ja paar vana tohletanud kändu, aga mitte midagi sellist, mis meid edasi oleks aidanud. Tegin otsimissõõre suuremaks, aga ei midagi. Õlekõrs aitas jällegi meid reepeale - olin ka suurema sõõri ajal õigest objektist mööda läinud, aga no ei märganud ma seal olevat infot. Nii me siis jälle sealt võsast välja ronisime - vihmasadu vähemasti oli vahepeal otsa saanud. Järgmises punktis sukeldusime jälle võpsikusse, ainult siin oli nüüd õlani võsa ja rohu asemel korralik õõtsik... jalg vajus põlvini sisse nagu naks. Aga siinse vahepunkti teostus oli vahva ja ka läheduses olev veeauk oli vaatamist väärt. Numbrid käes ja järgmisesse punkti... ka seal jäi õnneks vajalik vidin kiiresti silma. Lõpus saime aga pikemat aega pimesikutada.. .kuidagi teise kanti kippus GPS mind vedama. Annele jäi aga vajalik vidin õnneks varsti silma. Täitsa tore teostus seal lõpus. Eks vahepunktideni rassimine oli vihmaga paras jauramine, aga kokkuvõtteks täitsa ok asjandus. Aitähhid!

 2 

Mõtlesin, et teen väikse sutsaka, mis see ring ümber karjääri ikka teha. Oo jaa. 1- Kõigepealt kirusin ennast, et nii korralik olin ja legaalset lähenemist püüdsin leida, aga rõõmustasin kui vahepunktis olin ja topsi ruttu leidsin. 2- Edasi sai väheke võsa kiruda ja siis ennast, et botikuid jalga ei pannud, aga ei sest midagi, rõõmustasin kui vajaliku leidsin. 3- Arvasin, et edasi hullemaks minna ei saa, aga sai. Kirusin ennast jälle botikute puudumise pärast, aga rõõmustasin kui topsi leidsin. Kui senini olid tossud veel enam-vähem kuivad, siis nüüd said nad mõnusas samblavannis leotatud. 4- ja lõpp oli minek eelnevaga võrreldes juba nagu lust ja lillepidu, siin sain kiruda ainult oma gepsu, et see peitja omaga 10m erinevust näitab. Tegelikult olid vahepunktid ja lõpp väga vahvad. Tänud sutsaka eest, mis pea 2 tundi aega võttis.

 2 

Nüüd ma siis tean, misasi see motokross on - rada on olemas, aga sina tatsad ikka ümber raja võsas :) Tegelikult on jah kahtepidi emotsioon selle aardega. Kõik vahepunktid on kihvtilt ja hingega tehtud, isegi too kolmas mülgas, kuhu ma muide ülevaltkaudu täitsa kuiva jalaga ligi turnisin (selle käigus küll paraku särki ohvriks tuues). Mis kõhklema võtab, on nende lahedate vidinate paigutus - kuigi jälle, eks peitja tahab neid võimalikult kaua säilitada ja tegelt näitab vähemalt kolmanda ja neljandaga ka midagi (esimesest ja teisest ei osanud miskit välja lugeda). Eks ma võtan siis nüüd kaardi lahti ja uurin. Aga pisikestel oli lõbus, kimasid seal ringi ja vaatasid, kuidas ma võssis müttan. Ja päris lõpuks toodi üks ratas ka sinna krossi sõitma. A mis seals ikka, täpp värvitud ja hulk aega mööda saadetud, peitjale aitäh ka.

Päris mõnus multikas. Vahepunktid täpsed, aga lõpp veidi nihkes. Aitäh.

Ei tea, kuidas me esimesel korral seda teist punkti ei näinud, aga nüüd leidsime kõik üles! Sääsekuppe korjasime ka enda peale paarikümne kaupa. Ja nõgeseravi saime ka. Seda aaret oleks küll palju parem kevadel või talvel otsida, aga saab ka praegu. Mulle küll võsas väga ei meeldi, aga vahepunktid olid toredalt peidetud ja lõpp oli ka tore. Tänud peitjale!

 5 

Õnneks olime Pagusoo aarde juures Sirja ja Taneliga trehvanud, kes siia tulekuks kummikuid soovitasid. Kole vastik oli nendega küll ausast parklast esimene kilomeeter matkata, samas liivaseintest üles-alla sumbates ei lasknud kummik liiva sisse, mis tossuga oleks kindlasti juhtunud. Oma elementaarsest aritmeetilisest lollusest saime 1. ja 2. punkti vahel ikka totaalselt vales kohas ära käia - jälle mõnisada meetrit matkal lisak :D Juba see ajas pisut keema, sest sündmus juba ootas ja see pidigi olema viimane tunnine aare. Teine punkt oli ootamatult eemal võsas, mitte piisavalt karjääriga seotud. Õnneks leidus peale kümmekonda minutit ehk ka mitte liiga hõlpsalt. Kolmas vahepunkt oli iseenesest väga ägedas kohas, aga jällegi tuli sinna saamiseks märkimisväärset võsa ja jama forsseerida. Marje sai vist veidi parema ligipääsu - nagu ikka :-) Edasine oli juba lustim ja lillepidulisem. Iseenesest olid kõik vahepunktid ja ka lõpp väga vahvalt tehtud, ainult võsarohkus tekitas trotsi. Aga eks vahepeal ole selliseid ka vaja.
Aitäh Martinile tegelikult - kodus, kuivas kohas logides (-: - toreda 2.5 km matka ja üle tunni loodudes veedetud aja eest! Aare superheas korras.
Logihuvilistele lisan ka matkakaaslase logi: "Lapsi ma siia küll ei soovita kaasa võtta, jätke nad heaga kohe hoida kellelegi. Ussid, puugid, kõrvenõgesed, oht kaelani mutta vajuda. Pole koht, kus lastega olla. Eakatele soovitan soojalt. Aitäh!" :D

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/941048673

Nimeandja

Oli see vast tore aare, ütleks ma alustuseks :) Emotsioone jätkus erinevate punktide läbimisel. Eriti meeldis mulle tasakaaluproov, kus läks samas kõige kauem. Päris hästi tuli isegi välja. Kõik punktid said läbitud ja peidukas oli vahva. Küll oli mõnus lõpuks tavalise tee peal kõndida :) Aitäh peitjatele.

No kuidagi ei saa aru, kuidas seda aaret küll ilma alguspunktis kirjeldatud reegleid rikkumata leida on võimalik. Aga see selleks. Esimene punkt oli täitsa enamvähem. Teine tekitas juba küsitavusi, et miks küll sellises mülkas, aga kui peab siis peab. Kolmandaga läks vist kõige rohkem aega, aga lõpuks õnnestus ta siiski leida. Neljas punkt oli tõepoolest hingega tehtud, isegi koht polnud kõige hullem. Hakkas juba meeldima see asi, aga siis tuli lõpp. Teostus täitsa kena, aga miks see küll keset prügihunnikut peab olema... Aardesse jäi hamster. Aitäh peitjale.

 1 

Mitteleiud tegid meele erksaks, et kas tõesti, kadunud. Täna siis läksin kontrollima ja oma enese rõõmuks oli punkt täitsa alles. Muutusin veel rõõmsamaks, et olen suutnud nii lihtsa asja nii peitu panna. 2. punkti on kaugelt näha. Edu järgmistele.

Esimese punkt oli väga lihtne ja suundusin keelust hoolimata üle karjääri järgmise punkti poole. Lage väli oli liiga ahvatlev, et selle läbimist vältida. Ühtegi masinat samuti polnud. Teine punkt oli ka lihtne ja kiirete arvutuste järel koordinaat paika seatud. Sinna enam nii mugav minna ei olnud. Kriimustasin jalgu ja käsi aga vähemalt jalad jäid kuivaks. Jõudsin täiesti loogilisse kohta. Otsisin umbes pool tundi seda punkti väga põhjalikult aga leidmata mul ta jäi. Ei osanud enam ühegi külje alla vaadata ja pidin loobuma. Enda arust ainult veeloik jäi läbiuurimata. Ju siis täpselt see üks koht veel.

Lahkudes proovisin natukene kirvest loopida. Võtsin ühe jälje üles mis viis kohta kus võiks küll mõni vahepunkt või siis isegi lõpp olla. Raja lõpust leidsin aga lihtsalt ühe kasutatud kondoomi. Edasi proovisin rihtida veel tundmatusse aga nõgeseravi läks liiga intensiivseks ja pöördusin tagasi.

Vägev koht, aga ei suutnud seda teist punkti üles leida. Eks teine kord proovib uuesti. Kummik tuleb jalga panna.

 1 

Päevavalges jätkasin sealt kus pimedas pooleli jäi. Paari minutiga sain nime raamatusse ja oligi kõik. Aitäh! Hingega tehtud aare.

 1 

Pühapäeva hilisõhtu.

0-punkt: Läks kiiresti musträsta laulu saatel.

1-punkt: Selge ja arusaadav. Topsi kaas tahtis sügavikku kaduda, sain paari meetri kaugusel veel sabast kinni. Mingi suur lind lendas üle, võis kotkas olla.

2-punkt: Keksisin tossudes kohale, väike umbusk hinges. Oli siiski õige paik. Eelmised otsijad on tundnud tõsist huvi musträhni tegevuse vastu, vaatasin minagi selle üle.

3-punkt: Lapsi ei olnud, võis julgelt astuda ja tasakaalu hoida. Silmasin madalamal tasandil rohus midagi punast. Laskusin, tõin topsi ära, sain andmed ja panin ta kaks meetrit eemal õigesse kohta. Nullini jäi siit veel 7 meetrit. Kusagil Rägavere mõisa pool huikas kodukakk.

4-punkt: Siin oli juba peaaegu pime. Leidsin kiiresti topsi ja astusin edasi. Ülelendav metskurvits tervitas mind oma krooksatustega.

Aare: Ainuke mis ma pimeda metsa all nägin olid vanad autokummid. Kartsin et midagi on valesti läinud ja sammusin maantee äärde et seljakotist taskulamp võtta. Ebameeldiva üllatusena selgus et kotis lampi ei olegi. Viimast jalutuskäiku saatis laulurästa trillerdamine, püüdis teine hoolega ööbikut matkida.

Siinkohal jäigi aardeotsing pooleli. Võtsin suuna Rakvere poole et enne südaööd veel Kroonikeskust külastada.

Leitud

Vahvad vahepunktid ja lõppaare. Väga mõnus kulgemine. Aitäh!

Kui Krista helistas ja küsis, kas Pikametsa aarde võtame, siis arvasin, et ta teeb lihtsalt nalja. Mina ei leidnud kaardilt sellist aaret. Mõtlesin, et teen siis koos nendega nalja ja lähen ka. Aga oligi väga tore aare! Isegi suurest väsimusest hoolimata oli igavesti vahva jalutuskäik väga erinevatel pinnavormidel. Mulle väga meeldis! Aitäh peitjale! EVEJ

Äkiline reede õhtune karjääri külastus tänu Mari ja Märdi utsitamisele. Esimesest vahepunktist tegime diagonaale kõrgustesse, kus ootas positiivse sisuga tops. Võttis muigama. Edasi oli see koht, kus Red Bull annab tiivad. Järgmine maastik oli huvitav, leid tuli kiirelt, sest jah, olin peaaegu peale astumas. Hea, et enne astumist märkasin. Vahepunkt enne lõppu oli krutskitega asjapulk, peitja ikka oskab üllatada. Lõpetuseks nägime tuttavat konteinerit, suurt ja punast. Liival nägime aeg-ajalt esmaleidjate jälgi ja tegime kolmed lisaks. Tänud Martinile. Vahva matkamine oli, mulle meeldis.

 1 

Selle aardega läks mul ütlemata armsasti. Mõtlesin kusagil pärastlõunal, et ilusa ilma tõttu võiks mõne aarde juurde sõita. Logisin end sisse ja GC väitis, et lähim leidmata aare on Pikametsas. Mis mõttes? Mul polnud sellisest aardest mingit aimu. Kuna õhtul oli plaanis ema juurde sõita, siis kutsusin koolist saabunud Siimu kaasa, et oleks, keda mitte kolmandasse punkti kaasa võtta. Siim tegi veidi nägusid, aga õnneks väga vähe ja tuli kaasa. Tore! Alustasime nullist ja hakkas päris kenasti minema. Siim viibis kusagil minu läheduses virtuaalreaalsuses ja mina noppisin punkte. Teises punktis oli kuulda vaikset häälekest: "Kas ma pean nulli kaasa tulema?" Ütlesin julgelt ja kindlalt, et ei pea. Aga Siim tuli ikka. Kolmandas punktis olin resoluutsem ja ega Siim enam väga soovinudki nulli tulla. Ma vaatasin nulli suunas ja tundsin puudust ühest abivahendist, aga polnud hullu, sain punkti kenasti ka ilma kätte. Ilm oli väga ilus - esimene tõsiselt suvine ilm, nii et jalutasime ja nautisime. Lõpupunktid tulid jälle kenasti kätte ja meeltesegaduses panin tänase päeva asemel kirja eilse numbri. Loodetavasti järgmised parandavad. Kellaaeg oli igatahes 17.00.17. Ja GC-de vahetuse sooritasin kah. Suur-suur tänu FTFi eest!