Aare kadunud ja aeg saata puhkusele.

Oli ikka ronimine

Ronitud läheneva äikesepilve varjus, purgi kaas oli päris kõvasti kinni ja andis seda kangutada niigi värisevate kätega. Aitäh närvikõdi tekitamast!

Oli külm, oli pime, oli väike nälg ja küllaga entusiasmi üks paras pähkel veel võtta. Tiit ja Salme panid Kristjani kaasa võetud turvavarustuse selga, haarasid peotäie slinge kaasa ja hakkasid puu otsa turnima. Teised hüplesid ja arutasid, kuidas noored arboristid seda puuvõra kujundama peaksid. Mõnusa tiimitööna oli õige pea aardetopsini jõutud ja nimed kirjas. Edasi juba kihutasime Berliini trahterisse end soojendama ja õhtusöögiga premeerima. Aitäh toredatele kaaslastele, oli mõnus õhtu.

 1 

Tulles naaberkülade ringilt jäi sobivalt tee äärde. Tegelikult leidsin aga kätte ei saanud. Rattakingad pole just puu otsa ronimiseks mõeldud. Käiagi nendega imelik

Leitud

Kui palju tänapäeval tegelikult lapsi on, kes selliste puude otsa turnivad? Mina igatahes valisin turvalisema lähenemise ja kasutasin julgestust slingide näol. Õigete kinnituspunktide valimine ilmselt võttiski enamuse aja ronimisest, aga vähemalt oli oluliselt kindlam tunne kui ilma. Tagasi alla tulin juba palju vähemate peatuspunktideta, aga siiski rahulikus tempos. Aitäh!

Täna tulime kohe suurema seltskonnaga,kes julgestas,kes ronis,kes muidu kaasas aga nimed said kõik kirja.Aitäh!

Kaidol jälle pidupäev. Sai ronida.

Täna tulime tagasi. Paremini varustatult. Ja nii lihtne oligi. Tänud

No ei saanud täna lõppu

Kolmandik jäi puudu, peamiselt suure tuule ja liigsete riiete tõttu. Kui saabub aeg, kus saab paksu jope seljast heita, siis teen lõpuni, võib olla ka julgestusega.

Leitud

Maastik pigem 3.0 mõtlesin ,et viin 5 meetrit kõrgemale

 1 

See täpp on juba kaua pinnuks silmas olnud, korra käisime isegi vaatamas seda asja, aga kuna olek oli märg ja varustust ka polnud, siis sinnapaika ta jäi. Seekord olime paremini varustatud ja nii said nimed ka raamatusse kantud. Tänud aarde eest!

Selle aarde raskusastet ning eelmiseid logisid vaadates tundus, et midagi hullu ootab ees. Samas oli ka näha, et ronitakse ikka paljakäsi (ilma varustuseta) selle aarde järgi. Eelmisel õhtul pimedas ei hakanud siia igaks juhuks tulema ja õige ka. Valges oli ikka palju mõistlikum ja kindlam ronida. Kokkuvõtteks - suts ja valmis. Täname.

Kuna olin õiges kohas ja nägin kus aare asub aga ei hakanud võimlema siis märgin aarde enda jaoks leituks.
Võibolla teinekord lähen ja vaatan ka aarde sisse.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub sissekanne logiraamatus.

Karuonu aitas nimed kirja saada.

Selle aarde juurde jõudsime alles vahetult enne päikeseloojangut. Kuna tundus väga ronitav puu, siis proovisin alguses ilma abivahenditeta, aga ühes koha ületuseks olin siiski liiga lühike ja, nagu mulle meeldib öelda, makaronkätega. Niisiis panimegi rakmed külge ja tõus võis alata. Päike loojus umbes poolel teel üles ning vaade oli imeilus. Mõnisada meetrit eemal nägin hängivat noortegruppi, kes üllataval kombel ei tulnudki küsima, mida me seal teeme. Karbini ma igatahes jõudsin, aga lahti keerata seda küll ei jaksanud. Panin end oksa külge kinni ja nautisin vaadet kuni Kristjan üles tuli ja konteineri lahti tegi. Seejärel eemaldasime karbist natuke elusloodust ning tulime rahulolevalt alla. Aitäh mõnusa hilisõhtu ja toreda aarde eest!

Karin lubas mulle, et ta on super ronija ja täpselt selline mälestus mul temast ka lapsepõlves oli. Siin aga lõime mõlemad põnnama, mina ees ja Karin takkajärgi. Jääb selliseks korraks, kui oravamaid inimesi kaasas on.

 1 

Päris äge ronimine, kuigi pärast olid jalad kriimulised. Sandriga saime korraga puu otsas chillida lausa. Aitäh peitjale!

Täitsa mõnus ronimine, tuuli oli korralik aga see ei seganud :) suured suured tänud ja paluks veel selliseid juurde, ty :)

Maastiku raskuaste pidas igati paika. Ronimine oli täna ekstreemsem tänu tugevalt tuulele, puu otsa oli tuule käes üksjagu jahe ka.

Eile käisin vaatlemas, et täna peale lõvikonservi söömist tagasi tulla. Tänu abivahendile ulatusin kenasti esimesele oksale. Edasi liikumine võttis aega, kuid kohale ma jõudsin ja nime sain Kirja. Hirmus.. aga tehtud sain. Juhuuu. Tänan.

Uus tops olemas

Otsisime pärsis kaua kuid aaret ei leidnud.

Käisime otsimas aga ei midagi. Puuall vedeles tripp kotike mis meie jaoks viitas justkui sellele, et poisid aarde ära hävitanud.

Ei näinud alt, ei näinud ülevalt (kus sai kaks korda käidud), ei leidnud ümbritsevast võsast ja ei aidanud ka kõne varemleidnule.

 2 

No mis te arvate kes sina ronima pidi?

Eelmisel korral jäi see aare Rakveres tegemata. Seekord sai tänu Maire julgusele logi kirja. Aitäh!

Pusimist oli üksjagu, aga lõpuks said nimed kirja, tänud.

Nalja kui palju aga aare leitud ja logitud, aitäh peitjale!

Kuna mina kardan kõrgust ja Reigo mul ronida poleks lasknud, pidi ta seda ise tegema. Ohtlik värk ja orava skille ei taha eriti arendadagi aga no kuna kergemad aarded on otsakorral, pole midagi parata. Reigo veel ütles et ta näeb puu otsast meie kortermaja ka :D

Kui seltskonnas leidub nii osav orav, pole ükski kõrgus vallutamatu. Vaatasime, karp lahti, kuidas Rudolf kribinal-krabinal mööda lumist puud üles-alla sahistas. Suurem probleem oli sealt lume seest pärast autoga minema saada :) Aitäh!

Leitud. Logitud. Saatsime siis Steinari üles.

Aarde nägin ära kuid ronima ei hakanud ja ei kavatsegi.

Omasime väljaõpetatud oravat. Aitäh!

 2 

Hülgasime auto heinamaal ja seadsime sammud huviobjekti poole. Turnida sai, kõrgust oli ka, aga ikka läks kuidagi lihtsalt. 4meetrit oleks saanud seda veel kõrgemale upitada aga jätsin taas lolluse tegemata, läksin niisama tippu vaadet nautima. Mõnus sääsevaba keskkond oli seal. Iga puu juures õhutasin rahvast, et peidame ise ka ühe topsiku kõrgustesse, no ikka sellisesse kuhu siiamaani meie tänane geopäev veel viinud polnud. Teised aga selle mõttega kahjuks kaasa ei tulnud, seega jäi see trikk seekord tegemata. Ometigi oli kogu potensiaal selleks olemas. Ei teagi kas ülejäänud otsijad peaks selle üle nüüd rõõmustama või kurvastama. Võibolla oli ka asi selles, et me ei möödunud täna nendest puudest!

Meeleoluka teekonna eest tänud.

 1 

Tänane kolmas ronimine. Kui nyyd neid järjestama hakata siis jah seda esimest on raske yle trumbata aga ylejäänud kahest annaks sellele siin tugeva teise koha. Silver hakkas jällegi oma nalja viskama et viime veel kõrgemale aga ei hakanud kiuslikuks muutuma ja jätsime k6ik nii nagu oli. Tänud peitjale väljakutse v6i siis 6igemini yleskutse eest ;D

Kui Kaupo poolele teele jõudis olid oravad juba nimed kirja pannud. Ei saanudki aru, miks eelmine kord ühest kohast edasi ei saanud. Pärast kõrgel ronimisi saab aru, kui hea on kahe jalaga maapinnal olla.

Tänu eelnevatele logidele saime aarde kätte.

Leitud

Leitud, saatsin andrese puu otsa, sest soovis minna ja nii saigi nimed kirja.

Endise mägironijana olen küll kõrgustega harjunud ja mulle nad meeldivad, kuid sellised aarded jääksid mul ilma noorte ja uljasteta siiski võtmata. Seekord olid aga noored igati nõus väikse õhtuse jalutuskäigu tegema. Kohale jõudes tekkis arutlus, et kas saata aaret jahtima 100kg tugev härg või 50kg pisike minion. Koos otsustati viimase kasuks. Muide mõlemad valikus olnud kardavad kõrgust :) Nii ma seal siis jälgisin, kuidas üks värisev kuju aina väiksemaks muutudes kõrgustesse kadus ja teine, pilk taevasse puurituna, puu all värises. Hakkas juba hämarduma ja mina olin tegelikult täitsa nõus ka sellega, et aare tuvastatud ja ära nähtud, kui täpike ülalt kirus, et tal võiks olla veel lisakäsi. Kuidagimoodi ja kõiki jõupingutusi mängupannes suutis pilvedes käinu minugi logi raamatusse kirja saada ja nännivahetusegi teostada. Ei tea kas ülaltekkinud inglitiivad oli lisakäte eest? Igathes tänud julgetele, tänu kellele üks täpike kaartil jälle roheline.

 2 

Siinkohal võib küll öelda, et tule taevas appi. Logisse saime kirja, kuid mis hinnaga? 100 kg värises ja võdises maapinnal ning 50 kg saadeti turnimisharjutusi tegema. Ei oskagi öelda kumb meist rohkem kartis. Kas üks ülevalt alla sadada või teine, et minion kukub end katki. Igatahes tehtud ta sai ning nüüd võib vist Mount Everesti vallutama minna (vähemalt üks meist) :) Tänud aardemeistrile.

 1 

Mul oleks see logimata, õnneks Allan võttis tee ette ja pani mind ka kirja. Tänud ronijale.

 4 

Ega ma suurem asi ronimisaarete fänn just ei ole,kuid väga vastu ka ei punni.Nii kõrgele,kui siin oli vaja tõusta polegi veel geokarjääri jooksul pidanud ronima.Nimed kirjas,tänan aarde eest!

 5 

Oma mitteleiu ja nüüdse leiu vahel ei olnud see Pagusoo aare täielikult unustusehõlma jäänud. Kõnealune aardepuu langes lausa nii terava diskussiooni ohvriks, et tuli sõlmida kihlvedu. Minu mälu vedas alt ja sõidutan siiamaani ühte õlle kuuspakki oma pagasnikus ringi, et ulatada see võitjale üle.

Aga oli ka midagi, mis oli kindel. Sinna puu otsa ma niipea iseseisvalt tagasi ronida kohe kindlasti ei kavatse. Nüüd saabus mul võimalus kupatada sinna kedagi teist ja seega tuli teha väikene kõrvalepõige Rakverre. Seda ma muidugi ei arvestanud, et lume ja niiskusega ei ole sinna minek just kõige mugavam hetkel. Rauno võttis viisakalt väljakutse vastu. Päris kibekiirelt tõusis ta kõrgustesse. Mitu korda tegi ka hirmuäratavaid libisemisi. Paistis, et ta oli nagu kala vees või siis ahv puu otsas. Üles minek, logimine ja alla tulemine käisid tal kiiremini kui mul oleks läinud umbes poolele maale minek. Ainsateks kannatajateks osutusid riided, mis läksid märja puu kallistamisest selliseks, et vajavad nüüd pika programmiga riidepesu.

Aitäh!

 2 

Aare tagasi omal kohal. Oksad ilusti omal kohal ning tamm on ronimistele hästi vastu pidanud. Toredaid elamusi järgmistele

 2 

Oraval on tore ema,
ronida ei keela tema.
Kribinal-krabinal puude otsas,
aarded kõik ta ära napsab.

Uurisin alt binokliga et kas saab minu kasutada olevate vahenditega jalad maas topsi kätte. Tundus et saaks küll. Seejärel käisin üleval ära ja panin nime kirja. Ilm ilus, puu kuiv ja siledaks nühitud, mis vahendeid siin enam. Aitäh! Mulle meeldis.

 2 

Kui enda säärejooks keeldub paindumast ja vormis keha paindumast tuleb kodustada Orav. Nii me vaikselt peale eelmist mitteleidu orava suunas vaatasimegi ja üllatuslikult leidsime ta Moorimaja õuelt. On ikka inimestel hobid :P. Aga nähes kuidas "sinine" orav puul oksalt oksale kargas, hakkas minul pea ringi käima. Püüdsin ta seal tipus pildi peale, seisis seal oksal ja lehvis tuules. Kiuslik puu püüdis ta mitu korda enda külge kammitseda kuid orav tiris oma jalalabad kütkeist ja tuli kõike head ja paremat redelihoidjale pähe poetades muudkui allapoole. Sakutasin lõpuks vesti ümber oma blondi peanupu, sest muidu oleksin pärast ise metsavana moodi välja näinud. Tänud peitjale ja Oravale!

Sinene Orav lehvib tuules :D

 3 

Kui Lauri sündmuse ajal A&M kuulsid, et ma olen vabatahtlik ja väljaõpetatud orav, siis sai plaani võetud ühine idasuunaline georetk. Nüüd sai see siis teoks. Nagu ma nägin, siis tegelikult oli minu oskusi vaja just nimelt selle aarde jaoks. Mis siis ikka. Mulle ju ronida meeldib. Mõnus puu oli, liikusingi nagu orav ümber puu, et leida järjest paremaid kohti liikumiseks. Kes mind kohanud on, saab aru, et minu siruulatus teatud füüsiliste omaduste tõttu just eriti suur ei ole. Selle puu peal sai vist kõik oksad ära kallistatud. Aga üles ma sain, logitud sain, alla sain ka. Üks kahetsus mul on - telefon jäi alla, oleks saanud häid pilte. Ja üks raskus oli ka - isegi mu 42-43 suuruses jalg jäi okste vahele kinni. Nüüd on kõrguseid palju vallutatud. Mis järgmiseks? Tuleb vist hakata sügavusi vallutama. Tänan peitjat. Sellel väheseunega päeva kulus see ronimine ära, kuigi hakkan vist ronimiste suhtes liialt tuimaks muutuma.

 6 

Ma ei tea miks nüüd, pea poole sajandi vanusena, tekib mul austus õpetajate vastu(see pole keskeakriis, ausalt!) ja jätkuvalt (ca 40 a juba) olen kindel, et õpetajad ei ole normaalsed...no ei ole...üldse ei ole :) Igatahes suur ja virtuaalne kallistus kõigile "õpetajatele", kes "geostunud" ja erikuraditänu Karinile, kes taas tõestas, et naisõpetajad on liik omaette-eriti hullud :D Meil, Teelega, oli ikka väga hirmus(noh, tegelikult küll ainult minul-aga kahe eest) seda logimist vaadata. Nii tore on olla õrn meesterahvas-milaikit:P ja ämblike mina ei pelga näiteks, erinevalt ühest tuttavast meesõpetajast :P Ekstratänu meie sinisele oravale ka muinassündmuse elus hoidmise eest...küll seda tuld saab kah ehk teha, hetkel seis 50/50 nelja aasta peale, tuul ei ole alati söber :) Ah jaa...kiirabi oli taas kohal, aga kommentaatorid vist puhkasid, igatahes rohkem ta sinna ei lähe, aitab :)

Seal oli sinine orav. Tänan

Maast paistis ilusti aare ära, ise õnneks ronima ei pidanud :)

Leid oli kiire, aga aarde kättesaamisega oli raskusi.

 3 

Parkisin oma kiirabi puu ligi ja läksime luurele...nujah. Aaret näeme, hunnik redeleid autos, aga vaim...see vaim. Ega palju ei möödunud, kui kõrvus kajas: turnivad ja ronivad siin igasugused, õnnetus võib juhtuda ju-näe, kiirabi juba platsis! Tegime, et tulema saime, ümarvormid on seal pigem kahjuks :(

Seekordne ronimine tuli suurimal ette võtta, laste jaoks tundus kõhedavõitu, endalgi oli kohati, kuigi muidu kõrgust ei karda. Logitud, täname!

Leitud

 1 

No ma mäletan veel seda aega, kui Pagusoo nägi natukenegi soo moodi välja ja selle teises servas vedasid kodanikud sügiseti kartulipealsed käruga sohu. Aga asi hakkas käest minema kaheksakümnendatel, kui kuhugi siiakanti pidi tulema fosforiidikaevurite asum - kas mitte esimesed majadki ei saanud siis püsti?

A mis aardesse puutub, siis Kaur vaatas puud, siis tahtis teada, kas Madis on siin juba ära käinud, ja läks. Kõmm ja valmis. Pulmajalakad pidid hullemad olema.

Aitüma näitamast!

 2 

Sõitsin parklasse ja jalutasin aardeni.Natuke takseerimist ja aare oli tuvastatud, aga jäi logimata kuna riietus ei olnud vastav ja palja käevartega oleks ronimine eriti valus olnud. Mingid võõrad tüübid istusid maja otsas pingil ja püüdsid eelmise õhtu puzzlet kokku panna mis neil eriti välja ei tulnud.Üks neist väitis surmkindlalt, et oli minu naisega eile õhtul tantsinud :) jne. Tulin ruttu tulema, sest polnud mõtet enam kuulata mida neil meestel veel eilsest ei meenu. Kindlasti saab siia millalgi tagasi tulla ja sobivam ikka nädala sees ja vastava riietusega

 1 

Loomulikult kui redel juba platsis, siis mina ronin, ronisin alumise poole ja siis lasin Lembitul ülemise teha. Võrdsus ikka eelkõige siin mängus. Tänud, tehtud!

Auto jäi parklasse, võtsin redeli õlale ning marssisime nulli. Seal selgus, et täitsa suur objekt on, kuhu ronida tuleb. Kuigi algul lootsin, et Anne skoorimistuhinas ronimise ette võtab, siis kohapeal selgus, et see nii ikkagi ei ole. Eks krabistasin siis ise üles karbini... ei olnud hullu miskit, täitsa vastupidavad ja jämedad oksad seal. Aitähhid!

Nime järgi ootaks nagu sood, kuhu pakku pugeda, aga kohapeal oli hoopis küngas. Logima pääsemine oli lihtne.

Aare leitud :)

Leitud. Tänud!

Super meeskonnaga sai mõnusalt aare võetud. Oli ikka kõrge küll... Aitäh!

 1 

Eks see maastik alguses natuke küsitavust tekitas, aga et meie seltskond oli eelmise aarde juures värskelt kohatud geokolleegiga täienenud, otsustasime kamba peale seda ikka vallutama minna. Et minul oli geomobiiliga aardest aardeni sõitmisest kõrini saanud, otsustasin selle maa koos Robiniga aardeni jalutada. Ülejäänud tiim läks geomobiili liigutama. Kõndida ja geojuttu ajada oli igati mõnus. Kohale jõudes teised juba ootasid ja aarde asukohtki oli tuvastatud. Ega pikalt ei pidanud arutama, kellest orav saab, sest Robin oli üsna vabatahtlikult nõus selle ülesande enda peale võtma. Mina proovisin unustada jutud mädanevatest okstest ja muust sarnasest. Õnneks läks kõik ladusalt ja peagi olid meie kõigi nimed kirjas. Aitäh peitjatele!

 6 

Logid tekitasid kõvasti põnevust, kuna oli palju mitteleide. Sõitsime parklasse ja hakkasime nulli poole jalutama. Puu nägi juba kaugelt väga uhke välja. Teadsin kindlalt, et tahan ise ka ronida, mitte ei lase Lauril lihtsalt nime kirja panna. Laur panigi esimesena kohe puu otsa ajama ja me jäime Marise ja Indyga maale ootama.

Laur ronis mingile kõrgusele ära ja siis jäi paigale, ei liikunud üles ega alla. Uurisin, et kas võin ka üles tulla, et kas pääseme vajadusel üksteisest mööda. Ruumi pidi küllaga olema. :)

Alguses ronisin õige puu kõrval olevate väikeste puude otsas ja kui olin piisavalt kõrgele pääsenud, siis läksin üle õige puu otsa. Kuni Laurini oli ronimine lihtne, aga siis tuli üks suurem okste vahe ja pidin mitmelt poolt katsetama enne kui jälle kõrgemale pääsesin. Edasi oli jälle lihtsam, aga ikka päris hirmutav. :D Mul pole vist varem ühegi ronimisega jalad nii värisenud. :D Lõpuks jõudsin topsini ja panin meie nimed kirja.

Alla saamisega oli sama nagu üles... kuni Laurini oli lihtne, kuid siis läks jamaks. Õnneks sain Lauri abi kasutada, nii et pääsesin ikka alla. :)

Suured, suured tänud peitjale. Tänastest mu kindel lemmik. Kui aare paneb ikka adrenaliini möllama ja jalad värisema, siis on igati väärt aare. :D

 2 

Kui ma tee pealt ära nägin kuskohas see konteiner on, siis ausalt, mul ei tekkinud isupoegagi selle juurde ronida :D. Isegi kõige alumisele oksale mitte :D. Aga noh, eks julgust ja hulle isusid antaksegi meile kõigile erinevalt, Kristel ja Laur jälle nautisid just vastupidist varianti täiega :D. Tehtud ikkagi see ka, aitäh peitjatele ja kaaslastele - üks logi jälle midagi tegemata nagu puu otsast leitud, ainult "võib-olla peab kiirabisse üks hetk helistama" hinnaga :P

 3 

See oli üks tore lõpp sellele Rakvere ringile. Ronida mulle meeldib ja üldiselt käin ka ise selliste aarete juures ise ära. Muidugi mõtlesin, et siin juhtub täpselt sama, kuigi jah Kristel alt muidugi lubas, et tuleb logib ennast ka ära ja mina teda kirja ei tohi panna :D Lidusin siis üles kuni selle ühe kohani, no tundub, et see sama koht mis paljudele takistuseks jääb. Hindasin olukorda ja sain aru, et üles saamine pole probleem...alla tulek ka kindlasti mitte, aga kas see just oleks viis kuidas tahaks alla saada :D Nii ma siis seal kaalusin ühte ja teist varianti, kuni Kristel jõudis minu juurde. Punnitas mis ta punnitas aga edasi ikka sai ja siis juba oligi logiraamat käes. No ja siis see allatulek. Tahaks loota, et seal sain vähemalt siis kasulik olla kuidagi ja olin oksaks seal kus neid liiga vähe oli, ning saimegi kenasti alla. Noh, et päris asjata ma seal üleval ei kiikunud vast :D Ja Marisel oli kõige tähtsam roll, kelleta kunagi ei tohiks selliseid aardeid otsida, alati peab olema keegi olemas, kes saab kiiresti kiirabi kutsuda, kui midagi peaks väga valesti minema! Tänud peitjale! Mulle meeldis!

Minul oravat kaasas ei olnud, aga Margus arvas, et temasugune loom saab ka hakkama. Ülesse sai lihtsamalt, allatulek veidi keerulisem, et vältida liiga kiiret maandumist. Aitäh!

Täitsa sobib vanainimesele ronimiseks. Aitäh.

Tulin kuskilt lõuna poolt üle põllu kohale. Kartsin, et tegemist on ülikarmi ronimisega, kus oksade vahe on minu pikkusest suurem jne. Ühesõnaga hirmul on suured silmad. Jõudsin kohale ja sain aru, et see on väga mõnus puu ronimiseks ning hakkasin ronima. Pärast paari ronimisliigutust paistis juba aare ka kätte. Täitsa tore oli aardeni ronida. Panin logi kirja ja tulin alla tagasi. Aitäh!

 1 

Väisasime just Rakvere Haiglat ja alles siis tulime sohu pakku. Oleks teadnud, et järgmine aare 4.5 ronimine on, oleks ehk järjekorra vastupidiseks jätnud ;-) Tegelikult arvasin nime ja maastiku raskuse järgi, et siin mingi ilmatuma pikk ja raske soomatk ette tuleb võtta :-D Alles garaažide vahele ära parkinuna lugesin kirjeldust, et lapsed ronivad. Haarasime eile õhtust Bo:Ka aarde juurest alles jäänud stritsli hambusse ja jalutasime nulli poole. Kurinahk! Mängivadki vist lapsed seal nagu kirjeldus hoiatas.. Kaugusest paistis, et keegi punase särgiga väiksem inimene seal puu juures igatahes seisab. Lähenedes läks muidugi tigedus kohtumisrõõmuks üle kui see "väike laps" hoopis Sirjaks osutus, kes orav Tanelit ergutab :-D Ajasime siis Sirjaga rõõmsalt juttu ning püüdsime Tanelit silmata. Ei paistnudki eriti, selline hea tihe puu.
Kui Tanel oli alla tagasi tulnud, saabus minu kord. Tanel oli oma abivahendit pakkima hakanud, aga kui see kord juba paigas oli, võtsin nõuks seda minagi kasutada. Edasi sain nagu orav ikka, ei tea, mis raskest kohast siin juttu on. Turnisin kohe nii kõrgele kuni oksad minu all painduma hakkasid. Aaret aga ei kusagil! Palusin alumiselt korruselt silmamisabi. Öeldi, et olengi mõni meeter üle pingutanud. No mis siis ikka, tühiasi :D Logisin kerge värinaga nagu pärast pingutust ikka. Allatulek oli minu meelest sama lihtne.
Aitäh Laurale ja Martinile väikest ronimiselamust ja smeeldivat vaadet pakkumast! Ja Aitäh Sirjale ja Tanelile, et nad polnudki tüütud väiksed nagamannid, kes ei lase suurtel normaalsetel inimestel puu otsast aaret otsida! :-) Aare korras.

 1 

Et siis puu ja vaja ronida :) Ma ei saanud arugi, kui Tanel juba puu otsas oli. Väle nagu orav :) Siis näen, et eemalt liiguvad meie poole Marje ja Paavo. Nad vaatasid, et nii ongi, lapsed mängivad :D ehh, pidasid mind lapseks :D Lähemale jõudes kujunes pilt natukene teiseks. Paavo oli aga veel väledam orav, pani lausa aardest mööda :) Vahva kaasaelamine ja kohtumine oli. Aitäh peitjatele.

 1 

Maastik 4,5 ja soo ei tõotanud head. Samas kuna asi asus keset linna, siis liiga lootusetu ka ei tundunud. Kohapeal selgus, et maastik täitsa sobilik. Veidi võimlemist ju oli, aga mulle igatahes sobis. Logimise ajal saabusid ka Marje koos Paavoga. Kuna Paavo on ka oravaparteist, siis ei lasin tal ka üleval ära käia. Mulle meeldis. Aitäh peitjale.

 1 

Ronisin päris kõrgele. Aaret nägin aga üks koht mulle ei meeldinud. Ei tahtnud oma võimeid üle hinnata. Oleks selline koht olnud 10 meetrit allpool, siis poleks küsimustki olnud. Mõtlesin umbes 5 minutit elu üle järele ja pidasin elu liiga kalliks, et mugavustsoonist väljuda. Jääb minu jaoks nii kauaks leidmata kuniks leian mõne väljakoolitatud orava keda kohale viia.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 2 

Kõige hirmsam oli logimise ajal see hetk, kui Nuffi helistas. Siis hoidsin hammastega oksast, kui telefoni kinni vajutasin. Vabandust :) Loodame, et mõni geopeitur ennast sellises kohas puruks ei kuku.

Noh oli see vast kõrgustes aare. Ei tea,mis me ilma Mikita teinud oleks. Ronis teine nagu väike ahvipärdik kõrgele:) Aga ikka jäi puud, mis siis ikka tegime ühe abivahendi juurde ja nii see konteiner kätte saadigi. Mikist oli loomulikult kahju, sest kahjuks puhus nii suur tuul, et Mikil ei olnud sugugi kerge seda abivahendit käes hoida, tahtis teine pidevalt teise suunda minna. Ilma Mikita oleks see aare mul küll logimata jäänud.

Polnudki ammu ronida sedasi saanud :)

Ei leidnud, ega ei otsinud ka.

Kuna kõrgusega eriline sõber ei ole, siis samal ajal, kui Marek üles end kraapis, pidasime meie Romekuga all ,,vahti´´. Nimed kirjas ja uuele objektile minek, täname!

 1 

Sidusin jalatsipaelad korralikult lipsu ja kraapisin krabinal üles.Nägin topsikut alles siis kui see mul silmade ees oli.Hää maskeering,mis muud.Mulle see ronimine passib kuigi vahepeal olnud mädad oksad tegid ettevaatlikuks.Olge siis nendega valvsad.Täitsa tore oli.Täname

Madis ronis, aga hirmus oli vaadata küll. Vägev puu iseenesest. :)

 1 

Kaugelt paistis, et täitsa ronitav puu. Mida samm lähemale, seda suuremaks läks puu, läksid oksad, läksid okste vahed. Eelmised otsijad olid tekitanud korraliku stardiplatvormi, ilma selleta oleks eriti raske olnud. Kaupo ronis 2/3 peale, mina tema sabas 1/3 peale ja hindasime mõlemad, et täna pole see päev, riskitase läheb liiga suureks. Aga äge väljakutse!

 3 

Oli küll 3 õlut sees, aga seda oli siiski liiga vähe aarde kättesaamiseks. 2/3 peal tuli liiga hull vahe ette ning ei hakanud riskima. Hea, et korraliku pidamisega saapad olid, muidu oleks võinud alla sadada. Raske öelda, kuidas siia logi kirja saada.

Õhtu oli noor ja täiesti pime veel polnud ning otsustasime võtta sünnipäevalt tulles mõne aarde enne kojuminekut. Kroonikeskus seljatatud, otsustasime veel pagusoole põigata. Sõitsime nulli, vaatasime üles ning kuna seljas vähe viisakam riie ning jalanõuks king, siis esimene mõte oli,,hell no". Teinekord jälle..vähemalt on üle vaadatud.

 1 

Plaan oli pühapäevane aardetuur Järvamaal, asjad pakitud ja siis avastasin hommikukohvi nautides uue aarde päris lähedal. Alles kohale jõudes jõudis mulle päriselt kohale ka maastiku raskuse tähendus. Lähenesin siis paar meetrit aardele ning siis hakkasin mõtlema, no mida paganat jälle... ma ju iialgi ei teeks seda ilma geopeituseta... jälle üksinda siin niimoodi..., lohuta siis ennast teadmisega, et uus aare, küll varsti ikka keegi tuleb ja mu leiab, ei jää kauaks vedelema... Olin siis seal pooles vinnas, helistasin Marile, et võimalus on logi kirja saada, kui ta on nõus kohale tulema ja oleks keegi, kes pärast lähedastele räägiks, mis minuga juhtus. Mari ei saanud tulla, lubasin siis tagasi helistada, kui kõik hästi... Sisendasin siis endadale, et tühi asi, tavaline tegevus, lihtne... ja hakkasin minema, kusjuures ei olnudki üldse nii hirmus ja keeruline. Logi kirja pannes küll käed natuke värisesid, sellepärast et midagi käest ära ei pudeneks. Logi sain kirja ja jupike tagasiteedki läbitud, kui saabus üks auto. Mul oli siis suurepärane positsoon kõike edasist jälgida, maru põnev oli... :) Lõpuks, kui mulle juba päris lähedal oldi siis tegin ka häält, seda teiste üllatust on ka mõnus ette kujutada... :) Ning kui ma siis olin lõpuks aarde juurest tagasi ning teistega kokku saanud, toimus minu jaoks midagi enneolematut, mida ma ei olnud kunagi varem näinud. Raiko ütles, et ma lähen käin ka ära ja läks ja seda peab nägema, kirjeldada ei ole võimalik. SEKUNDITEGA oli Raiko karbi juures. Tema kaasa seisis minu kõrval ja minu imestuse peale kehitas vaid õlgu ja naeris, normaalne, ta teenib sellega raha... Jutustasime veel natuke ja läksime laiali. Mari olin ma ära unustanud ja kui meelde tuli, oli ta jõudnud juba muretsema hakata. Aitäh!:) FTF sai küll kirja aga kellaaega enam ei mäleta, selleks tuleks nüüd uuesti seal ära käia... Suured tänud peitjale, mõnus seiklus oli vanainimese jaoks:)!

Leitud koos Krista, Mari ja Mardiga. Aitäh vahva aarde eest!

Õigel ajal õiges kohas olemisest on palju kasu. Igas mõttes. Loomulikult gp mõttes ka. Tundmatu päevitav naisolevus ei saanud siiski nime kirja, kuna ta ei reetnud seda. Ronigu siis ise. Kristal kasvab varsti vist saba taha, ta on inimese kohta väga võimas orav.
Kasuks tulevad siin mittekerakujuline rannavorm ja kaitseprillid. Aitäh esioravale, seltskonnale ja aarde eest ka!

Puid siin jagus, noored teised. Väljavalitu, tolle juures ajas tuul pidevalt puru silma. Tänud peitjale.

Kui Heldur poleks häält teinud, siis oleksime alles tipus kohtunud. Tore oli üle pika aja mõnda geopeiturit tegutsemas näha. Seekord siis teised, vahe esimesega 6 minutit.