Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Elas kord poiss, kelle nimi oli Juhan. Ta oli sünnist saati teistest erinev. Kui teistele meeldis magada männiokaste all, siis temale aga tavalise puukoore all. Ilmselt imestate miks just okkad ja koor. Noh...ta oli käbi. Käbidele tavaliselt meeldib magada kuuseokaste all, aga Juhanile puukoore all. Sellel ajal elas ka nõid Männ I. Käbi. Ta oli kuri nõid kelle unistus oli Juhan jäljetult kaduma panna.
Ühel hommikul hakkas Juhan metsa minema, et korjata seemneid(marju). Seal ta aga eksis ära. Ta otsis koduteed õhtuni. Just siis kui ta oli lootust kaotamas, nägi ta väikest hütti. Juhan läks kiiresti hüti juurde ja koputas. Mõne aja pärast avas ukse, arvake ära kes? Just nii, nõid Männ I. Käbi. Ta haaras kohe võimalusest ja muutis Juhani aardeks. Kuna ta tahtis jälgi mitte jätta siis ta peitis Juhani enda aias oleva puu otsa.
Sellest ajast peale on käbi Juhan seesama aare mida teie otsite!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (2), lumega_leitav (2), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7751Z
Logiteadete statistika: 147 (98,0%) 3 3 2 1 0 0 Kokku: 156
See ja 2.5 küll kokku ei käi. Pigem 3.5, mul pole probleemi sinna üles minna, kuid osad võivad vajada redelit.
Tänud aarde eest!
Praegu lugesin oma eelmist, st mitteleiu logi ja kui aus olla, siis mitte ei mäleta fakti kui niisugust. See koht, kus praegu aare oli, oleks täitsa kättesaadav isegi minusugusele üliviletsale ronijale. Aga võib-olla olen ma vahepeal arenenud või lausa kasvanud. Kõik võimalused on olemas. Tänud peitaje aarde eest.
Teine päev järjest vajalike kuupäevade täitmist. Haarasin Mirjami töölt ja sõitsime siia. Saatsin ta ronima ka, väljas oli paras tuul. Aarde silmasime juba maa pealt. Logimine kulges edukalt.
Kere tahtis liigutamist ja aare logimist. Kombineerisime meeldiva kasulikuga. Sattusime täpselt nii, et vihma ei sadanud, aga puu oli märg ja libe. Õnneks tasakaal oli hea. Aitäh!
Saabusime siia peale Kurgla matkarada. Kratsisime kukalt ja piidlesime puid. Käisin üht asja kontrollimas, seal polnud miskit. Suurendasime haaret, ikka ei tulnud mõtet, kus suunas ronima peaks. T hakkas ära kibelema, mina ei andnud veel alla. Kirjutasin omanikule, et kas aare ikka alles. Ja siis muidugi nägin, mida otsisin. Edasine läks libedalt, aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare taastatud. Õige tops oli naaberpuu otsa kolinud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Puu otsas oli ainult kollane jupp nööri, mis konteinerit kinni peaks hoidma. Konteiner on kadunud. Võib-olla sulab kevadel lume seest välja, seniks kinni.
Leidsin aarde puu alt. Kuna mul autos traati pole ja puuotsas ka miskit ei näinud ei alt vaates ega ülevalt. Siis kinnitasin Juhani kummikinda äärega puuotsa. Niiet kellel on traati siis see vist peaks sealt augukesest läbi käima ????
Liiga kõrgel mu jaoks. Vedasin isegi abivahendi kohale, millega olen 4,5-st maastikku võtnud, aga see 2.5 on natsa palju mu jaoks.
Leitud ja logitud. Karjamaale avaneb logides hea vaade :)
Nagu ikka, kupatasin puu otsa kõige väiksema ja noorema. Ära tõi.
Klimaatilised tingimused ei olnud just eriti sobivad. Oli libe ja lund palju aga nime sain topsi kirjutatud. Tänud!
Eelmise leidja logi ajas mind hirmasti naerma, aga et teised kirjeldust lugeda ei viitsinud, ei saanud nad muidugi midagi aru, mis Juhanisse nime kirja panemisest ma jahun. Aardeni läks muidugi kaaslane ja mingeid vaimustushõikeid ma sealt ülevalt ei kuulnud. Jällegi, kui lugu poleks, siis ilmselt üsna teistest eristamatu aare. Puu oli iseenesest huvitav. Aitäh!
Mina leidsin, minion ronis, ämm jälgis geobeebit. Rollide jaotus missugune. Tänud aarde eest!
Noored tulid mulle järele, et minna nende juurde munadepüha tähistama. Kuid milleks minna otse, kui saab minna georingiga. Redel jäi kiiresti silma ja aarde leidis Marlen, kes meil ongi spetsialiseerunud "redelitel" ja sildadel turnimisele.
Tänud aarde eest!
Redel oli kenasti püsti. Tuul üsna tugev nii, et logiraam läks korraks lendugi... See andis võimaluse seda kindlal pinnal veidi ka kuivatada... Siiski oli raamat üsna vettinud. Tänud peitjale.
Redel oli täitas olemas ja leid tuli kiirelt. Ainult mingi jõhker kärbeste parv kimbutas seal ümber. Tänud.
Silver sai veidi ronimist harjutada, aga aardele pidin ikka ise järgi minema.
Kohapeal oli puu ja mul oli redel. Kuna kokku peaks tulema redelpuu, installeerisin oma redeli puu najale. Vaja seda tegelikult isegi ei läinud, sest puu on ise ka parajalt ronimisküps. Aardes nimi kirjas, aitäh!
Peale esimest puu otsa ronimist sai kindlaks tehtud, et see oolnud õige puu. Teise korraga õige puu otsas ja aare käes. Aitäh peitjale lapsepõlve meenutamise eest.
Rein sai ikka kaks korda ronida, enne kui käbi leidis. Aitäh!
Aardepeidik nime väärt, tuuline aga tore. Kiire leid ja logi.
Vaatasime aarde üle. Ei olnud tõesti päris nii nagu peaks. Tõstsin ümber nii nagu ma selle 2017. aastal esmaleidu tehes leidsin.
Seekordse ronimisega jalgu maast lahti ei saanud. Ulatus niisama topsini. Lasime Meritil veidi kõrgemale viia. Tänud peitjale
Keegi võiks asja üle vaadata, kindlasti on aare vales kohas.
Loen ja loen, ise imestan miks konteiner nii madalal kõlkus, et ronida ei saanud? Panime nimed kirja ja lasin noorel oraval asja kõrgemale viia. Keegi võiks asja üle vaadata. Tänud peitjale aarde eest.
Millegipärast oli konteiner tindine ja näpud sai sinise värviga kokku. See meenutas ilusaid 90'ndaid kui osad kiirabibrigaadid elule turgutatud narkomaanide ninaotsad briljantrohelisega üle võõpasid. Nii oli heroiinisõpru kaugelt hea tuvastada ja vanadaamid teadsid käekoti tugevamini kaenlasse pigistada. Paralleele tõmmates peab aarete juures silmad lahti, õigemini peopesad nähtaval, hoidma - tindinäpp on oma ja ülejäänud mugu.
Esimese hooga otsisin maapinnalt, seejärel kostis autost hõige, et kas aardenime vaatasid. Seejärel oli pilt selge. Lendlesin aardeni ja sain nime kirja. Aitäh!
Koht sai maa pealt tuvastatud ja edasi väike ronimine. Logimine toimus tiimitööna, kus aare paar õhulendu sooritas. Logi oli märg, panime paberi veel ühe väikese konteineri sisse. Topsis olev pliiats oli märjaks saanud ja määris kõik ühtlaselt siniseks.
Minu mees on staar-orav ning langeva lume ning krõbina saatel tuli aare osavalt kätte. Kiitused kallile kaasale ja suured tänud peitjale! :)
Demokraatlike valimiste tulemusel 4vs1 häälega ronisin mina, jälle :D. Aitäh!
Juba teist nädalavahetust satun ma sellise ronimisaarde otsa. Aitäh!
Uus katse, seekord oli tops meid oma pesas ka ootamas. Aitäh taastamast, saime mõnusa peatuse :).
Väänasime natuke koduteed kõveramaks ja tegime siin uue peatuse. Seekord paistis tops juba alt. Johanna käis järgi ja Arabella viis tagasi...ise ronisin ka ikka natuke...ei saa kogu rõõmu neile jätta :D
Ei leidnud ka meie, mitu silma käis puu(de)otsas ja potentsiaalsed peidukad tuvastatud, kuid ei miskit
Kõigepealt ronisid lapsed ja siis mina ka. No ei leidnud üles.
Arvasin, et see aare jääb logimata. Kõrgused ei ole minu jaoks :( Aga siis nähes, et puu on ronitav. Võiks ju proovida. Õnneks aare oli veel talutavas kõrguses, logi kirja ja vaevaliselt alla. Uhh.. tehtud.
Seekord oli Stina kord ronida, aga kui ta imestas, kuidas keegi puu otsas kõõludes nii ilusa käekirjaga logi suudab kirjutada, siis tuli ka endal ruttu puu otsas ära käia, et seda meistriteost näha.. :D
Möödasõidul tegin pisikese seljasirutuse ja panin logi kirja. Tänan.
Ei teadnudki, et niisugune liik redeleid meil esindatud on. Väga vahva.
Puu nagu redel. Aivar vuras üles ja pani nimed kirja. Alla lendas suure hooga, kuna üks oks kust ta mõlema käega kinni haaras otsustas murduda. Aivar lubas, et meiega koos olles ta enam ei roni mitte kuhugi.
Täna oli Drive-in aarete päev, seljas maani seelik. Egas muud kui sai seelikusabad värvli vahele topitud ja ronima hakatud.
Mõõda redelit üles ja alla. Oli mõnus turnimine. Tänud peitjale.
Minusugusel jupatsil oli haruldane võimalus asjadele ülevalt alla vaadata ja lapsepõlve meenutada. Kahjuks jäid noored jalgratturid tiba hiljaks ja jäid päeva parimast vaatepildist ilma. :D Tänud peitjale!
Hea, et kepikõndijad juba siis mööda läksid, kui alles parkisin. Muidu oleks neil vist päris lõbus - miski tädi veedab toredat pühapäeva puu otsas:) Päris paras närvikõdi oli niimoodi üksi harjutatult kõrgele ronida. Aitäh, peitja, ületasin end jälle natuke.
Tore redel :) Sain ka paar sammu teha. Tänud peitjale.
Täiesti korralik redel, meile meeldis. Tänan.
Mis ta muud oli kui üks kiire ronimine. Aitäh!
Olles mõõtmistega kenasti ühele poole saanud, toidukarbi töökindluses veendunud, suundusin ühe jalutuskäigu aarde poole. See siin jäi täpselt tee peale ja patt oli siinne noppimata jätta. Kohapeal redelpuu näitas ennast ise kätte. Arvasin et peidukaski teada aga pärast väikest turnimist sain tünga. Mööda redelit edasi turnides ma siiski õige asja üsna kummalisest kohast leidsin. Imestasin, et see ültse püsib seal. Tagatipuks oli tops seest märg. Õnneks föön oli 10 meetri kauguselt varnast võtta. Logiraamat kuivaks, uus minigrip ümber, väike põige redelile ja topsik natuke kindlalt kinni ja edasi eratee tupikusse
Tänud.
Lumi oli üllatavalt sügav ja suvised jalanõud osutisid valeks valikuks. Aare avaldus kiiresti.
Kerge ronimine ja logi kirjas. Täname sirutuse eest!
Natuke pime, natuke lumine, natuke libe. Aga muidu läks hästi. Aitäh!
Enne veel kui jõudsime oma pühapäevasele matakale, põikasime teepeal läbi ka siit. Saatsin oravad aardele järele ja nii see aare logitud sai. Tänud aarde eest.
Ideaalne ronimispuu. Alt vaadates tundus, et asub ühes kohas.. aga kui sinnani jõudsin, siis ei olnudki.. Tuli natuke veel küünitada. Küll aga ei saanud aru, miks nii mitmed oksad kulunud olid - mõnda neist ei kasutanud ma üldse :)
Kui Ülemiste tüdruk meid hilisõhtul juba toast välja ajas, siis mõtlesime, et nopime veel mõned topsid. Võtsime suuna Aruküla poole, kus oli päris mitu topsi ootamas. See oli siis esimene. Herki oli orav ja mina olin kirjanik - niimoodi saimegi logi kirja. Tänud!
Kuna nõrgemad mädanenud pulgad olid redelist juba eemaldatud, siis sain hakkama vähimategi kadudeta. Aitäh.
Kuna aarde nimi kohe kutsus kõrgustesse, siis sealt selle aardetopsi ka leidsime.
Lõpuks ometi jõudsin ka seda aaret otsima. Gepsu polnud kaasas aga see eest oli omanik, koos uue logirulliga. Tema siis näitas mulle, kus null on. Mina tõin vahetust vajava logiraamatu alla, omanik viis uue üles tagasi. Aitäh, esimese aarde kohta pole paha (ma olen muidugi erapoolik). :)
Lasteaarete päev. Tutu-pluti taskus ja Kolme juustu pitsa põses, sai suund edasi puuga redelile võetud. Aardeni viib lausa kaks rada - üks nendelt ja nendele, kes jalutavad parklast ja teine neilt, kes otse aarde kõrval teepervel pargivad. Puu oli aimatav, redel ronitav.
Logirull kipub kergelt närakaks muutuma, õrnalt niiske samuti. Rullisin selle algupäraselt kokku ja keerasin korgil vinti peale, aga ega see niiskuskindel ole. Muidu olid aarde kõik kohustuslikud elemendid korrektselt olemas ja kirjelduski lustakas. Vaade isegi olemas. Ja Marje polegi veel käskinudki mul täna "redel" öelda. Siin siis tuli ära. Pagan! :-S
Kuna me siinkandis kolasime, siis sai ka siin peatus tehtud. Karlil oli eelnevalt leitud, nii et ta jäi autosse ootama kuni ma ronisin. Mõnus, lihtne ronimine. Mitu oksa oli murdunud. Tulevased geopeiturid peavad seda vist redeliga võtma hakkama. :P
Tänud peitjale!
Päev oli pikk ja asjalik. Kõhud sõime kuskil India sööki täis ja siis oli vaja tuulutada end. Pidupäeva riietega loomulikult. Ronitud, leitud. Raskekahurvägi oli ka õrnemad oksad eemaldanud. AAre oli ok olukorras.
Redel jäi autosse, oravageen minus tärkas ja nii ma seda puud vallutama sööstsin. Käpikud oleks kasuks tulnud, aga noh, sai ka ilma hakkama, tuli vaid rohkem vaadata millest kinni haarata. Tänud!
Orav ronis, mina kirjutasin. Vaade olevat olnud ilus. Kured möödusid lähedalt, logismise taustaks toredalt häälitsedes. Täname!
Nagu arvata võibki, võttis ronimise au Miki endale. Tänud. Keeruline selle redeli kasutamine ei tundunud isegi öösel ja lambivalgel.
Sellised ronimised mulle sobivad. Imestasin, et logiraamat nii kortsus on. Siin nägin, et üle terve ühe mikrologiraamatu lehe on loginud Kalvi-Kalle. Ega minulgi temaga häid kogemusi pole. Kunagi valmistas nalja, aga kaks saadet teda vaadates virutas mult 2 GB internetti.
Eemalt vaadates kahtlustasin teist puud kuid läksin mööda jäljerada ning alles üleval olles nägin ka aaret. Mõnus ronimine, ei midagi keerulist. Isegi logida sai ilma kätega puust kinni hoidmata, kahel oksal seistes. Mis veel tore, peatunud auto juures oodanud vihased putukad puu otsa järgi ei tulnud :)
Kui õige puu tuvastatud, siis kribinal üles ja logi kirja. Veidi ebakorrapärane see redel ju oli, aga täitsa kergesti ronitav siiski. Aitäh peitjale.
Lembit arvas küll, et ligane ja paha ronida aga see vaid õtsi juurde lisas. Viskasin jope maha ja enne kui teine silmagi pilgutada sai, olin üleval ja logi kirjas. Nii kiiret sutsakat pole ammu olnud. Lihtne, tore oli, tänan!
Oli jah üsna redel. Ronida sai ilusasti ja õnneks ei seganud ka tagumikul rännakut teinud ämblik, kuna ma seda ei teadnud enne, kui pärast fotodelt nägin. Aitäh!
Redelpuud märgates tormasin kohe ronima. Aare nähtud tulin alla ja läksin uuesti viisakalt, pastakas kaasas logima. Meil oli tore, aitäh!
Puu on nii ära ronitud juba, et õige leidmine probleeme ei valmistanud.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Olime juba ammu Annabelile lubanud, et on üks aare kuhu ta saab ise puu otsa ronida. Alati oli nii, et kui me plaaniseme, otsustas vihm mängida vingerpussi, märja puu otsa ei ole just kõige parem ronida. Nüüd siis lõpuks sai lubadus täidetud. Annabelil oli nii hea meel, et ta ronis sinna puu otsa lausa mitu korda ja veel ütles, emme tuleme veel siia ronima:) Aitäh peitjale.
Väga mõnus oli ronida. Ronisin lausa mitu korda sinna puu otsa. Aitäh peitjale.
Mõnus redel oli küll ja Romek proovis seda kohe mitu korda üles alla ronida.Tänud peitjale.
Alguses olime vale redelpuu all ning seal tops silma ei jäänud. Mingi hetk aga otsustas telefon, et aare on ikka järgmise objekti juures ning hetk hiljem jäigi tünn silma. Kupatasin Liisi puu otsa ja logi saigi kirja. Aitäh peitjale!
Kiirelt käes, sellist redelit mööda on lausa lust aardele järgi minna!
Kuna selline redel tuletas lapsepõlve meelde ja tõesti kohe kutsus ronima, siis käisime kordamööda kohe mõlemad. Tänud!
Kehrast tulles veensin Aigari läbi Aruküla tulema, et otsiks Andrease aarde üles. See motiveeris. Eriliselt aitas sellele kaasa aardekirjeldus, mis mõnusalt muhelema ajas.
Nullis asusin esimese hooga ronima sinna, kuhu jäljed viisid, kuid aaret ei leidnud. Siis istusin mingile oksale ja asusin logisid lugema, kuigi Aigar tähendas alt, et see on ju täitsa irooniline - aare on peidetud 10 a poisi poolt ja me loeme teiste logisid, sest ei saa hakkama.
Logidest oli kasu, sest nüüd ronisin veel natsa kõrgemale ja aare oligi näpus. Oli tõesti redelpuu, seda mööda julgesin isegi mina ronida. Tänud aarde eest.
Leidsime ja logisime. Selle aardega saigi Aruküla geopäev läbi. Aitäh!
Kiire sutsakas üles, nimed kirjad ja tehtud :)
Neljas leid aastapäeva tuuril. Kohapeal oli loomulikult selge, kust tuleb otsida ja mida tuleb teha. Õnneks oli see koht minu võimetele vastav ja niimoodi saimegi Arukülas seekord kõik pakutu külastatud. Ilm oli imeline ja Eestimaa värvid aardekohas paistsid eriti rikkalikud.
Miskil põhjusel oli mul kuidagi meelde jäänud, et siin tuleb üks korralikum ronimine ette võtta. Valmistusin enne nulli jõudmist ennast juba vaimselt ette, kuid kohapeal selgus, et see siiski vajalikuks ei osutunud. Puu nigu redel ning üsna väikese võimlemise järel sain logi kirja. Aitähhid!
Miks on nii, et kui mõni minu kodulähedane aare avaldud, siis olen mina kuskil kaugel? Selle aarde GP lehel avaldumise hetkel olin just oma Geonädalalõppu veetmas kaugemal. Seega sai plaani võetud esmaspäevaks kui vanaema vaja lapselaste käest päästa. Jõudsin Arukülla ja tegin kambale ettepaneku minna aaret võtma. Lapsed teatasin, et mine ise. Selge. Võtsin ema kaasa ja läksin. Minu lapsepõlves selles kandis kõiki neid maju polnud, meil oli seal kandis päkapikumets, kus klassiga ikka jõulude ajal sai käidud. Sõidsime siis kohale, leidsime puu ja ronisin. Väga mõnus ronimise puu. Tänan peitjat.
Siin oli paras peale sõitu väike sirutus teha ja end venitada. Ühtlasi sai selle võimlemise käigus ka logi kirja. Tänan.
Jalutasin siis seal puude vahel kuniks midagi jäi silma. Rääkisin samal ajal ka telefoniga ja olin vähe hajameelne. Aga siis aare lendas ära ja ma sain aru, et see oli hoopis ökul olnud. Aardel ja linnul võiks ikka vahet teha ju? Siis valisin sobiva puu ning kasutasin seda redelina kuniks aare silma jäi. Aitäh! (26. päev)
Nojah. See tuulega alla kukkumise võimaluse ähvardus osutus liikumapanevaks jõuks - sellised aarded tuleb tavaliselt suht kähku üle vaadata, kui neid üldse näha tahta. Aga võta näpust, tünnil oli nöörijupp küljes ja selle teine ots haakis ka kuhugi taha kinni. Ehk et ehk elabki sedasi tuulehood üle ega kuku kuhugi. Seda viimast ta ju meil natuke õppis, kui me teda üles tagasi pildusime ja Kaur tal korra kukkuda lasi. Kuidas see pliiatsile mõjus, selgub hiljem. Igatahes parem kui arvasime - aitäh näitamast!
Olin linnas kui aare avaldati. Just jõudsin rongiga koju, kui Mihkel messengeris kirjutas, et GC uus aare. Hoiatas ka, et ca 1h üleval olnud. Niisiis kimasin rattaga kohale, nii et jalad valutasid. Kohale jõudes lugesin alles kirjeldust. Niisiis hakkas crocsidega ronimine peale :D. Tervelt tund aega enne oli Karl seal käinud. Lõppude lõpuks elus ja terve. Ainuke mure on see, et aare võib äkki tuulega minema lennata. Seal kandis on head ronimispuud hmmmm...Aitäh peitjale :) Stf kell: 15:52
Järgmine päev vaatasin pealt, kuidas Mihkel aaret logib. Siis oli tekkinud sinna nöör.
FTF 15:03 ja järjestikune geopäev 93.
Päeval kakkusin kodus juukseid peast, et lahendada ära ühte Pirita mõistatust. Kui olin hakkama saanud, siis panin ennast minekuks valmis, et saada päev kirja. Autosse istumise järel tahtsin võtta soovitud aaret lahti, et sinnapoole navigeerima hakata. Pilku püüdis aga 3 minutit tagasi tulnud e-mail GC-st uue aarde teavitusega. Eeldasin, et tegemist on mõne juba GP lehel oleva aardega. Viskasin siiski pilgu peale ja tuli välja, et hoopis midagi täiesti uut. Asukoht paistis täiesti mõistlikus kauguses ja tegin seega ka väikese plaanide ümberkorralduse.
Kohale sõites mingit pinget peal polnud. Viimasel ajal on kõik tormajad kuhugi suvepuhkusele ära kadunud. Aarded ootavad rahulikult tunde kellegi saabumist. Sõitsin kohale. Nulli ümbruses olevad puud vastasid kõik aarde nimele. Konteinerit aga ei paistnud ühegi küljes olevat. Valisin siis nullile kõige täpsema puu ja läks õnneks. Imestasin, et see kerge konteiner juba praeguseks sealt ära lennanud ei olnud. Soovitaksin sinna mingi kinnituse teha. Muidu võib juhtuda, et pärast järgmist tugevama tuulega ilma on maastik kergem aga peidukoht hulga raskem, mille tulemusel võib hakata konteiner ka täiesti oma elu elama otsijate poolt karbi tunde järgi tagasiasetamise näol. Aarde eest aga tänud!