Metsapargi 2

Vabandust partide ees keda randudes pesalt minema ehmatasin. Hea et paljajalu suppama ei tulnud.

 1 

Siin tegime jänesehaake, ajasime kalamehed segadusse ja logisime aarde ära. Tänud!

Kuuditasime metsapargis. Lustisime aarde abivahendiga ja sõitsime tammini. Kahekesi oli suht piiripealne ujuvus. Korra vajusime sisse ka. Veetaimed vohavad jõudsalt ja parim kevadine aeg siin sõitudeks on juba läbi. Maive ronis puu otsa aaret leidma. Ujuvvestid seljas uudistasime vana veskit, kohtusime kirjanikuga ja ronisime kividel. Mõnus rahulik park siin.

 1 

Kui juba sillalt paistis jões üsna palju rohelist olevat, siis otsustasime suurt uime SUP-ile mitte alla panna ja panime kaks väikest. Selle tulemusena vänderdas SUP vees üsna juhitamatult ja muutis pidevalt suunda. Väike vastutuul tegi ka veel oma töö. Meil aega oli ja vaikselt sudides liikusime edasi. Niikaua kui jõudsime veehoidlale ja meile vajaliku saare lähistele oli kulgemine päris mõnus. Siis aga läks see roheline ollus vees nii paksuks, et pidi lausa kätega seda SUP-i teelt eemale tõstma, et natuke edasi liikuda. Saar oli juba mõnekümne meetri kaugusel ja viimased meetrid rammisime lihtsalt kõrkjatest läbi. Täitsa huvitav kogemus oli, aga eks oleme ju enne ka kanuutanud heinamaal ;) Aarde leidmiseks vaatasime paar puud üle ja siis märkasime ilmselt geopeituritele valmis pandud atraktsiooni. Edasi oli kõik juba lihtne ja saidki nimed logiraamatusse. Tagasisõit oli vähe kergem, sest meil oli veekoridor sisse raiutud ja taganttuul aitas ka edasi liikuda. Vesikuppude vahel liuelda oli täitsa mõnus ja olime rahul, et nüüd oli siin veekogul nähtud nii talvine kui suvine vaade. Mõlemad olid omaette toredad. Aitäh peitjale, väge ägedad aarded!

Vaade aarde juurest

 1 

Minul oli selge plaan, et enda abivahendeid kaasa ei võta, et tahan proovida peitja poolt pandut. Sest ma tahan ikka saada sellist elamust, nagu on mõeldud saama, mitte seda enda maitse järgi kohandada. Esimene õppetund oli, et lühkarite ja varbavaheplättaritega on läbi metsa (jätsin suure maantee bussipeatusesse auto) suht ränk rämmamine. Jõudsin abivahendini ja üllatav oli küll, et kui mastaapne asi on kokku klohmitud. Ega midagi, lukust lahti ja hakkasin vee poole tassima. Hea raske kärakas. Ütleme nii, et ega vees olles väga edasi ei läinud. Küll aga sedavõrra rohkem pakkus huvi kohalikele, kes järve kaldal piknikku pidasid ja jalutasid. Lihtsalt vahtisid nagu mullikad (keda oli ka teisel pool kallast). Sain kõik aarded kenasti logitud. Aitäh.

 1 

Kulgesime vaikselt taimede vahel järgmise aardeni. Natuke uurimist ja Mare silmaski aaret. Vaigusema osa võtsin enda kanda. Tagaisõiduks võtsin kiilu alt ja SUP liikus oluliselt paremini. Tänud peitjale, oli tore seeria.

 1 

Kahjuks sattusime siia ilmselt kõige halvemal aastaajal. Pidevalt pidi end läbi murdma taimede võsast ja siin kahjuks kriimustas mind üks sakiliste servadega paharett ja tõmbas mu jala pikalt verele. Hea meel oli , et viimane ja siia enam kunagi tulema ei pea. Õnnestus näha esmakordselt looduses siniseid käbisid Korea nulul. Tänud

Leitud. Tänud peitjale.

 1 

SUP-lauaga oli mõnus kulgemine mööda Vigala jõge. Saarel olev abivahend jäi kohe silma ja poole tee peal ka aare. Nulg oli küll veidi vaigune aga see vaik ei seganud ronimist ja riided jäid ka suhteliselt puhtaks. Aitäh!

 1 

Kuna meil täna juba üks suuremat sorti SUPitamine plaanis oli, siis otsustasime juhust kasutada ja Metsapargi aarded ka külastada. Leidsime sobiva koha, kust vette minna ja nii me mõnusalt aardest aardesse kulgesimegi. Tänan.

 1 

Tore seiklus sup'idega.Aitäh!

 1 

Küll oli ilus puu! Kähar ja tihe, turvaline lisaks sellele. Mikk käis logimas, aitäh!

 1 

Jõuluvana oli eelmine aasta eriti lahke ning tõi mulle kingituseks supi-laua. Kuna ilmad olid väga ilusaks läinud, siis oli viimane aeg laud täis pumbata ning esimest korda ta vette ajada.

Kuna ma olin eelnevalt ainult korra sõitnud, siis alguses ikka jalad tudisesid ja enamus aega sai põlvili supitatud, kuid seda kiiremini sain ma ka edasi. :D

Kuna nii mul kui ka Lauril oli mõlemal esimene Metsapark leitud, siis saimegi 2-4 üles otsida. Kõigiga läks hästi ja pääses ilusti kaldale. Ma ütleks, et see ring tuli kokku isegi liiga lühike, aga samas esimeseks korraks kärab küll. :D

Mina tänan, oli tore õhtu! :)

 1 

Kohale jõudmisega pidi ikka vaeva nägema, sest küll oli see suund alla voolu, kuid tugev tuul oli vastu :D Kohapeal aga ma kirusin peitjat ikka kohe väga väga väga kõvasti :D Õnneks võtsin vähemalt jalanõud seekord kaasa ja see tegi osa topsi kätte saamisest lihtsamaks. Aga no see tõrvameri...nende kitsaste okste vahel...seda lihtsalt voolas igast suunast ja kõik kohad olid tõrva pärast täis...ja palju õnne suvel mõnele otsijale, kes otsustab selle topsini ujuda...minu meelest pole sellises kohas selline peidukas midagi muud kui õel :D Aga koha eest tänud ikkagi :)

 1 

Väga stiilne algus oli selle aarde juurde minemisel. Aga kole kitsas oli ja riided sain vaiguseks. Peale siinset käiku käisime ka Ahto lisatud abivahendit uudistamas. Vägev värk ikka aga katsetamiseks mott puudus, kuna meil oli oma sõiduk olemas. Teisi põnevaid veesõidukeid nägime ka. Tänud siia kutsumast!

Metsapargi saarte aarded said uued teostused. Peidukohad veidi muutusid aga asukohad jäid samaks. Parvetada oli lahe. Üks kaater oli ka tuuritama toodud ja tegi mõnusat lainetust juurde. Ilm oli super ja lõpuks kogunesid vist kõik küla noored parki hängima.

 2 

Ihhiihii ja hahhhaahhaa jätkus, tuju ikka hea ja nautisin päeva. Tänan peitjat!
Lasin käekestel tööd teha ja aerutasin end teise juurde ka kohale. Päris võhmale võttis, täpselt enne aaret on ka hetkel veidi raskemini läbitav koht, aga seda vaid paari meetri ulatuses. Andsin seal veidi hoogu juurde ja sain topsi juurde kohale. Raamat on tibakene niiske, ilmselt seetõttu, et see tops ise teatavasti ei ole ülemäära veekindel ning kui topsi ei oleks jõuga mitmeid vahetusnänni elemente sisse pressitud, oleks ka raamatu minigrip kott terve. Raamat pole märg, kuid veidi niiske.
Metsapargis hakkas jalutajaid tekkima.

Sõit jätkub

Tulin ja vaatasin siinsed jääolud kah üle :) Jälgi oli igasuguseid.Enamuses kahejalgsete tehtud,kuid ka motoriseeritud tehnika poolt olid märgid maas. Aitüma

 1 

Alustasin teekonda SUP-ga Metsapargi 4 juurest ja see oli viimane jõesaar kus peatusin. Minu maabumiskohast teisel pool saart oli täpselt aardega kohakuti üks kalamees kala püüdmas. Hiilisin madalas asendis aardeni ja sain märkamatult logi kirja panna ja tagasi SUP-ni liikuda. Tagasi autoni sõitmiseks tegin saarele ringi peale vaatasin ka jõele rajatud paisukohta. Tänan toreda aardeseeria eest!

Sel ajal kui Inge Metsapargi 3 ja 1 aarete juures tegutses tõin mina kohaliku abivahendi metsas välja ja veeskasin Metsapargi 1 saare vastast vette. Minu eesmärk oli aga hoopis Metsapargi 2 aarde juurde minna. Kuigi alguses tundus, et antud kohast on keeruline aaret peitva saare juurde pääseda vette langenud puu tõttu, selgus siiski, et vette oli jäetud täpselt abivahendi laiune ava, kust läbi pääsesin.

See sõiduk oli kordades parem kui SUP. Mis sellest, et aerutades lendas nii vett kui veetaimi minu suunas, peaasi et püsisin kindlalt vee peal ja sain normaalse tempoga saare suunas liikuda. Natukene pidin otsima sobivat randumiskohta, kuid õnneks oli keegi varasem külastaja raja ette teinud. Kuna mul polnud telefoni kaasas siis pidin natukene pimesi otsima. Mõne aja pärast märkasin ka tempokalt lähenevat Inget, kes võttis suuna minu sõiduvahendi kõrvale. Tema randudes sain teada vihje aarde kohta, mille järel oli koheselt selge kus aare ennast peidab. Panime nimed kirja ja liikusime ühiselt minu stardipunkti tagasi.

Aitäh, selle aarde külastamine mulle meeldis!

 1 

Metsapargi poolt tulles sai mulle supilaua uimerdamisest kõrini ja otsustasin kiirema käigu sisse lülitada. See tähendas supiaeru asemele kajakiaeru käiku laskmist ja pisut madalama asendi võtmist. Juhuuu.. veeviirg taga ja joovastav rõõm liikumisest tõstis meeleolu pilvedesse ning nii ma kohalikule abivahendile sisse sõitsingi :D Õnneks pääsesin vaid kerge raputuse ja lõikeheina poolt veriseks tõmmatud sõrmeotsaga. Pisike manööverdamine ja olingi õigesti pargitud ning astusin viimasele saarele. Aare ootas täpselt seal, kus lubatud ja sai nimede võrra rikkamaks.

Lahe pliiatsi hoidja. Tänan toreda väljakutse eest.

Kohal :)

 1 

Auto jäi varasemast korrast silma jäänud külaplatsi/korvpalli väljaku juurde. Seal sai ka abivahend täispumbatud ning hakatud sinnapoole jalutama kus ka kohapealne abivahend on. Sinna jõudes hakkasin aru saama Taavi vaaternurgast, et koht on üsna mülgas. Eelmine kord ma seda tähele ei pannud, sest ma olin rohkem trotsi täis, et mismõttes sa isegi nõus pole proovima. Aastal 2015 oli jõel selline kiirus taga, et oleks mu peaaegu kaasa viinud, praeguseks kinni kasvanud ja seisev. Kui juba algusest kaugemale sain "avaveele" oli täitsa keeruline ilma uimeta aga lõpuks harjusin ka sellega. Metsapargi 2 parkimist otsides sai ikka mõlemat külge uuritud enne kui ühe kasuks otsustasin. Tegin üsna sama vea kui hiljuti Karksi-Nuias. Tahtsin liiga vara SUPilt maha astuda, nii et abivahend tahtis ära sõita. Vihje järgmiseks hooajaks, et kui ma kuskilt turvarihma ei hangi, siis karabiiniga köis võiks ikka otsas olla. Puude all jalutades midagi silma ei hakanud, googeldasin siis ka vihjet ja viskasin uue pilgu nulli. Minigripitasin logiraamatu ja jätkasin teekonda. (509) Aitäh!

 4 

Ma märkisin eks, et me ei läinud hommikul Kernu paisjärve leidma sellepärast, et see tundus liiga taimi täis kasvanud? :D. Noh, siin Kuusikul ei tõusnud meil kellegi enam kulmgi selle tiheda rohelise taimesupi peale, mis veest vastu vaatas, peale piknikku libistasime aga SUP-id vette ning sõit läks lahti, minul kolme, teistel nelja aarde poole… Sest neli leidmist vajavat karpi on ju hoopis teine motivaator kui üks :P.

Üllatavalt lihtne oli siin tegelikult nende taimede vahel sõita, kartsin et jamamist on selle maltsaga oluliselt rohkem. Ja vette kukkuda ma seal ka ei oleks tahtnud aga Indy pole just parim soovidekuulaja, kui tal on parasjagu peas oma mõte kuskile minna... Seega sain ka kasta :D. Aarded endid leidsime järjekorras 3, 1, 2 ja 4 ning number kahe juures läkski vist kõige kauem. Sest me nägime küll vihjeobjekti aga aaret sellegi poolest mitte :D. Lõpuks ikka õnnestus tops ka kätte saada ja nimed kirja panna, aardega hetkel kõik tip-top :).

 1 

Teel tervitasid meid lehmad ja hobused ja kuna otsingud võtsid kaua aega, siis jõudis siia ka varem nähtud paat. Aitäh!

 4 

Imeilusad suveilmad ja nädalavahetus supidega. Kaks Metsapargi aaret juba leitud ja jäänud veel viimane. 290 m veesõitu. Kaldalt vaatasid meid hobused. Teises kohas rivistusid lehmad, et jälgida meie teekonda. Rammisime järgmise saare kaldasse parkla. Otsimist alustas Maris, Indy ja lõpuks lisasin ka ennast. See aare võttis ikka aega, enne kui end ilmutas. Paadimehed jõudsid oma ringilt tagasi ja tervitasid meid täna teistkordselt. Ja siis ilmutas end ka aare. Algas tagasitee. Mariann oli vahepeal parklas päevitades ja pikutades jõudnud otsusele, et nüüd tuleb neljas. Olime ju hommikul Kullamaa järve ääres saanud Hanneselt instruktaazi, kuidas selliseid sillaaluseid aardeid logitakse. Lähme proovime järgi :) Tänan peitjat suurepärase seeria eest! Tänu sinule oli meil väga äge päev.

 1 

Tulime oma geokutsaga luurele, et kas selle seeria aardeid oleks võimalik kuidagi logida. Algul, peale abivahendi nägemist, kadus nagu entusiasismus ära kuid kus häda kõige suurem seal ka abi kohe nägemisulatuses. Nimel märkasime tiigi otsas paati veepiiril ulpimas. Mõeldud tehtud. Küsisime peremehelt luba romantilise paadisõidu tegemiseks ja vee peal me olimegi. Edasi kulges kõik nagu mandripealsete aaretegagi. Otsimine ja otsimine ja... Ei tulnud ei vihje ega ilma vihjeta. Peale omanikuga konsulteerimist leidis viimaks ka logi oma koha. Tänud Ahtole. Tänud peitjale toreda päeva eest.

Korraldasime väikse kummipaadisõidu Kuusiku veehoidlal. Väga lõbus oli. Siin segas aktiivseid otsinguid üks läheduses hauduv part. Õnneks saime hakkama nii, et talle liiga lähedale ei pidanud ronima. Tänud!

Leitud. Võttis ikka vaeva :D

 1 

Õnneks saarel erilist võpsikut polnud mis tegi asja paremaks. Teisel pool kallas jälgisid meie tegevust 2 hobust, kes mööda kallast koguaeg nii lähedale tulid kui vähegi kannatas :) Tänud :)

 2 

Viimane randumine Kuusiku mõisa lähedal olevale saarele ja viimane aarde otsimine. Siin jäi mõned kanuutiimid vette ja teised ragistasid kuusikus. Õnneks ei midagi keerulist ja saime logi kirja. Seejärel oli tunne, et oh.. miks ainult neli aaret ja õhtu alles noor. Aga meid ootas ees mõnus kanuuretk. Teada oli, et ligikaudu 15 kilomeetrit Kabala suunas ja peaksime ca. 2-3 tunniga kohale jõudma. Sõitsime Altveskini ja tõstsime kanuud üle tammi ja liikusime edasi. Ütlen ausalt, et ma jõudsin ühel hetkel kahetseda otsust, et teeme pikema kanuutripi sest algus oli vaevaline. Madal vesi, megakõrged kõrkjad kuhu pidevalt takerdusime. Tõstsime veel vähemalt kahes kohas mööda maad kanuusid kuna vette oli langenud puud. Seejärel jõudsime põneva maja ja taaskord tammini, ehk neljandat korda tõsteti-veeti kanuusid üle takistuse. Ühel hetkel sai kanuu offroad kõrkjates on läbi ja jõgi muutus laiemaks ehk lõpuks sai nautida ehtsat kanuutamist. Imeline suveõhtu ;) Esimesed jõudsid lõppu kell 22.25 ja viimased ligikaudu 10 minutit hiljem. Pean mainima, et selle seltskonnaga võtaks veel georetki ette. Loodan, et lähiajal see ka õnnestub. Eestis on piisavalt kohti geopeituseks, kuhu üksinda ei lähe ja hea seltskond on oodatud ;)

Nähes, et jõel on neid saarekesi veel ja mõni tore sild, seega ennustan, et neid Metsapargi aardeid tuleb veelgi. Elame-näeme ;)

Leitud-logitud!

 1 

Täna toimus siis Linnapreili korraldatud väike õhtune geo-kanuutrip Vigala jõel. Alguses otsisime üles kõik Metsapargi aarded ja siis sõitsime veel 15km allavoolu. Algajana on kanuuga nii tore sõita - ühest kaldaäärest teise, puuokstest kõrkjatesse kinni, sealt kivide otsa karile jne. See oli viimane aare, mida täna otsisime. Kanuuga lähenedes saime saarele ligi täiesti probleemivabalt. Ka leiuga ei läinud kaua. Tänud peitjale! Edasi sõita oli isegi pisut igav, et rohkem aardeid enam teele ei jäänud. Potentsiaalseid häid peidukohti oli küll :)

Käisin abivahendit hooldamas. Hetkel saared suht kättesaamatud. Ei saa hästi nagu sõidukiga ega ka niisama. Veetase on langenud ja taimestik vohab. Kui nii edasi läheb saab varsti äkki räätsadega juba üle. Soovitan kõigil külastusi kevadel.

 1 

Lembit oli meile paadimeheks. Kulgesime mööda jõge ühe aarde juurest teiseni. Oli väga tore ja mõnus paadiretk.

 1 

Kerge paadisõit ja logi kirjas, tänud.

 1 

Ma ju ütlesin ,et ma tulen veel tagasi. Tuttavasse parklasse sodi täis haagisega suruma ei hakanud. Mine sa tea, muidu arvatakse, et tulin veel lagastama. Seega hülgasin masina bussipeatuses ja surusin läbi võsa parveni. Kood oli eemisest käigust meeles ja minu lõhngi veel parvel endiselt küljes. :P Nühkisin parve veeni ning sobivas kohas olin sunnitud oma toimingud katkestama. Leidsin oma endisest sadamast eest täies hiilguses kaluri varustuse! Mõni hetk hiljem ilmus ka tüüp ise välja. Jäime siis teineteisega tõtt vahtima. Täna mul jutustamise tuju polnud ja jäin imet ootama. See õnneks juhtus üsna peagi ning kalur haaras oma seitse asja ja kadus kaugusesse. Ei taha teada mis mulje ma ka tüübile jätsin, endal hakkas igatahes küll veits imelik pärast vahele jäämist. Kui plats puhas, sai teekond jätkuda. Surusin ennast vette ja asusin seeria järgmise väljalaske poole suunduma. Silmad hoidsin hästi lahti, lootes kopraonuga taas kohtuda. Kahjuks seekord seda õnne polnud. Pigem tuli hoopis aerutamisele keskenduma hakata. Vahemaa oli küll olematu aga vastutuul tegi tegi olemise keeruliseks. Arvestades purje- ja aeru pinna suhet, siis oli üldse ime, et ma kohale jõudsin. Pääsukeste laulu ja hobuse jõllitamise saatel tuli leid kiirelt. Tagasitee oli juba leebem. Aeru oleks võinud samahästi kui nurka visata.

Väga mõnus kulgemine oli, taas üks nädalavahetus sai tänu Ahtole mõnuse alguse. Tänud. Teised aardeid jäid taas järgmiseks korraks. Aga nüüd vist peab vähe pikema vahe sisse jätma, muidu tekib veel liigagi võimas georada parveni.

 2 

Väga tore park siin, põnev abivahend tegi seikluse eriti lahedaks.
Esimese metsapargini seilates aerutamisliigutused katsetatud, kulges teekond metsapargi 3 juurde juba üsna reipalt. Suurim väljakutse metsapargis ületatud, nr 4 täiesti kuivaks jäädes logitud, läksime abivahendit tagastama, kes jõe peal vaikselt seilates, kes jõeserva promenaadil päikest ja linnnulaulu nautides. Algsadama juurest möödudes näitasin lastele koha, kuhu veel viimane retk teha, ilmselgelt pisut väsinud, kuid rahulolevad aerutajad ei olnud kumbki nõus kaldale tulema, vaid suunasid sõiduvahendi viimasele metsapargi 2 aardele.
Siin oli otsimist vist kõige kauem, sai nalja ka, mina hüüdsin kaldalt vihjeks ahing, nemad küsivad hiljem, mis ahjust ma seal rääkisin..:)

Pärast 2,5 tundi lõbutsemist tagastasime abivahendi.

Suured tänud Ahtole vahva aardeseeria eest! Meile väga-väga meeldis. Jääme ootama metsaparki nr 5.

NB! Aardest mitte kaugel idas haudub pardiema praegu mune! Austagem tema pesapaika.

 7 

Ylejäänud purgis siis ei jäänud ju muud yle kui ka siinset pyydma tulla. Jällegi otsisin k6ige lyhemat trajektoori saare suunas. Veski juures nägin tervet trobikonda abivahendeid. Kellaaeg oli juba väga hiline ja lähenes sydaööle. Kelleltki luba kysida polnud ja ei hakanud omavolitsema. Koerte väravast ja karjuse pilust sisse, tervitasin veel yhte s6bralikku suksut. Siinsega oli aga selge et sellest saab tänane päeva nael. Jällegi koorisin ylakeha paljaks ja lootsin et hobune vahepeal mu riideid ära ei s66ks :D. Siinne veetakistus tundus ikka klass omaette olevat siis telefoni enam kaasa ei v6tnud. Kalda peal vaatasin välja et kus ta olema peaks. Pealamp pähe ja pastakas hambu. Ja nii oligi et kui 4 juures pääsesin kummikus, 3 juures p6lveni, 1 rinnuni, siis siin enam jalad p6hja ei ulatunud ja tuli vahepeal ujumisliigutusi teha. Kell oli palju ja 6hk kargeks muutunud ja kui päris aus olla siis hakkas päris kylm. Poole saare peal oli keegi kuuse otsa padja ja teki jätnud. Kange tahtmine oli ennast nende sisse keerata et sooja saada. Aga see oleks vaid paratamatuse edasi lykkamine olnud. Puude vahel kadus nac ruumitaju ära. Oli see nyyd pimedusest v6i kylmavärinatest aga isegi peale vihjeelemendi leidmist pimesikutasin seal ringi. Tundsin isegi puudust mahajäetud telefonist et asukohta täpsustada ja käis peast m6te läbi katki jätmisest. 6nnex siiski sihikindlus tegi mind nägijaks ja sain ka siia oma naerunäo kirja panna. Kiire sulps ja kibekiirelt kuiv särk ja pusa selga. &nnex hobune polnud nendega minema jalutanud :D. Nyyd aga ei olnud enam muud kui et kand ja varvas kiirel sammul auto poole tagasi mis oli ca km kaugusel. Poolel teel jäin korraks seisma et kaarti vaadata. Siis tulid sellised kylmavärinad peale et edasi silkasin juba s6rgisammul lirtsuva kummikuga. Oi kuihea tunne see oli kui sai auto juures l6puks märjad riided seljast ja kuiva kesta peale. Pingi all olnud talvejope oli just paras mis praegu selga panna. Nyyd hiljem kodus aaretega p6hjalikumalt tutvumast saan aru et seal vist tegelikult mingi yhiskondlik abivahend ka olemas veetakistuste trotsimiseks. Aga vot mul läx hoopis nii. Mitte et ma kahetseks. Edasise geokava l6i korraks nihkesse, aga peale soojenemist tuli jälle vaim sisse. Sellised seiklused jäävadki ju palju paremini meelde. Tänud peitjale selle meeleoluka seikluse eest ;) Cheers

 1 

Kerge kevadine vihm oli mugud tubadesse ajanud. Nii, et näinud meie aardejahti peale hobuste mitte keegi. Meid aga vihmasabin ei seganud ja saime kolmes logiraamatus oma külaskäigust sissekande teha :)
Tänud Sulle, Ahto! Siia tuleme veel tagasi ;)

Jälle targem ja parem inimene. Tänud

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tõin aarde ja abivahendi hooldusesse. Abivahend tahab kõpitsemist. Tegijal ikka juhtub ja vabandused on vastu võetud. Planeeritud avamine kevadel, kui lumi sulanud.

 1 

Selle seeria esimene sai kunagi enese teadmata täiesti vale abivahendiga sooritatud. Täna omasin üsna täpset ettekujutust, mis ees ootab. Tegelikult oli tegemist juba uuema mudeliga, tootja stiil siiski selgelt äratuntav. Kusjuures ma ei leidnud abivahendit sugugi kohe. Nii korralik maskeering lihtsalt, lisaks geps hüpitas omajagu ning rahunes üldse kuskil 20 m eemal.

Teine etapp vees tõmbas tempo veelgi alla. Merineitside juuste vahel uhamiseks leidub kindlasti päris palju kiiremaid meetodeid, aga no põhimõtteliselt ei võinud ju endal elu liiga lihtsaks teha. Tarvis ikka nii minna nagu ette nähtud, energia- ja ajakulu arvestamata. Väga lõbus oli tegelikult, eriti muidugi siin- ja sealpool kalda ääres :o)

Nullis läks vaata et kõige kauem. Oli põhjust rõõmustada, et päris ujukate väel ei tulnud :D Kui juba 10 minutit tulutult tuiatud, siis otsisin abit vihjest. Sealt realt võis lugeda "Nuvat", mis - tuleb tunnistada - jäi esiti küllalt mõistatuslikuks ning põrmugi leiule lähemale ei aidanud. Natukese aja pärast jagasin matsu välja (jaa, nutti mul jagub!), aga ega oluliselt targemaks saanud küll. Kuni sinnani, mil äkki sain - kaval värk. Üldse kogu komplekt on tõsiselt soovitatav, idee ning teostus väärivad rasvaseid kiidusilte. Aitäh!

Vihjet tuleb sõna-sõnalt võtta

Siin läks ikka kole kaua, kuna kohe õiget asja ei näinud, siis hakkasime korralikult üle mõtlema, aga pika tiirutamise peale saime ikka lõpuks leitud. Tänud peitjale!

Vahva retk paadiga! Aitäh!

Koduteel Pärnu villast sai ka siit lõpuks läbi põigatud. Ja nii nagu Võlla rabaski, oli siingi hea meel, et ei hakanud talvel jändama ja suutsin suvise kevade ära oodata. Kolm km ja tunnike kvaliteetaega vee peal oli just see, mida vaja. Ilma erilise tuuleta, päikselise ilmaga, lustikummutil. Olen ma kolm järjestikust Võhandu maratoni ilma vett saama läbi teinud, asi see kolm km lisaks uhada pole. Ei saanud vett ja lasin vilet. Ville ka ei saanud. Kogenud käpa(r)d.
Naaberaarde juurest siia liigeldes vaatas kohalik hobune mind kui juhmi. Eks see paras juhm ettevõtmine oligi, aga lõbus sellegipoolest. Ja nalja ongi ju ellu vaja. Lasin poomiga harjunud kätel käia ja olingi aarde manu. Seda otsides toitsin tublilt sääski. Lõpuks leidus ka aare, hää vanakool :-)
Kiidu- ja tänusõnad Ahtole suurepärase abivahendi eest. Ei oleks tahtnud oma kalipsoga või ujukates siin solberdada.. Aga nii, lihtsalt oivaline elamus. Elagu lustakad aarded ja ettevõtmised!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1124783297

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Tuul oli vastu ja vihma tegin ise. Kuivatasin sisu ja vestlesin ka sõbraliku maaomanikuga kes uurima tuli mida imet ma seal toimetan. Renoveeritud GP abikas pandud vanasse kohta.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".Abivahendid on hoolduses. Palun ärge otsige. Tänud kõigile toredate seikluste eest. Ootan teid tagasi kevadel.

Juhuu nii äge. Kuna esimese aarde juures sai oskused selgeks, siis nüüd läks asi juba libedamini. Lõpp oli raskem, kuna väljas oli juba hämar. No ei saa aru, mis see vihje võiks tähendada. Lambid jäid ka autosse. Õnneks aitab tänapäeval telefon hädast välja ja aare ikkagi ilmutas. Nii tahaks panna mõne seikluse lapsepõlvest, kus sai ka selliseid asju ehitatud, aga jäägu see teiseks korraks. Väga suured tänud veelkord peremehele.

No ammu pole nii palju naerda saanud. Algselt kahtlesime üldse, kas jõuame Metsapargi aardeid otsima tulla, seetõttu ma ei vaevunud üleüldse logisid lugema. Millest võibki siis järeldada, et kohapeal oli abivahendi üllatus sellevõrra ikka suuremast suurem. Egas midagi, seekord ei olnud mina "tangis" ja aaret läksid logima hoopistükkis meesjõud. Mul jäi üle kaugelt küsida, kas leidsite . . . Tänud peitjale!

 1 

Algul tundus väga pikk maa ja abivahend väga aeglane. Kui kogemus käes siis läks kergesti. Otsisime sobivat randumist ja kuhugi heina sisse sõitsime. Hakkasin ees minema ja järsku kukkusin heina sisse. Suur auk oli, aga õnneks teise jalaga maandusin hästi ja viga ei saanud. Lõpuks leidsin vihje objekti, aga aarde leidmine võttis aega. Ma ei osanud sealt üldse kahtlustadagi, aga Arvi proovis ja sai kätte. Liiga loomulik maskeering oli, unustasin ka pisut paremaks teha. Mulle meeldib peiduviis, siis ei tulda talvel tuimalt üle jää ja ei saada emotsioonitu leid. Vana abivahend enam kaua vastu ei pea. Uue abivahendi ühe toika üks vineeritükk on pooleks. Aitäh emotsioonide eest.

 1 

Tulime teiselt saarelt otse siia. Palju mõnusam oli vabas vees aerutada, ei pidanud pidevalt aeru kuskilt taimede vahelt välja rebima. Üks hobune vaatas meid kaldal üsna uudishimuliku pilguga. Parvelt saarele hüpates suutis Karlo endal ühe jala märjaks teha, õnneks ta mind väga kaugele ei lükanud ja sain ka saarele. Siin läks leidmisega veidi kauem. Aitäh!

 1 

Nüüd siis teise aarde juurde. Saime parve peale probleemidega ja tagurdasime ilusti välja. Mida rohkem teise aarde poole, seda vähem taimi. Maabudes läksin kaldale, et parv saarele tõmmata, aga kallas oli parvest nii kaugel, et oma sammuga lükkas jalaga parve kaldast kaugemale, aga Mihkel siiski aerutas kiiresti ja sain parve kaldale tõmmata. Alguses leidsime kahtlase eseme, seejärel aarde. Tagasi läksime lihtsalt vastaskaldasse. Aitäh peitjale :)

 1 

No kui ilmavana peale vihmaga kastmist taeva puhtaks pühib ja päikese sirama sätib siis on patt mitte katsetada veega möllamist. Sõitsime juba tuttavasse nö parklasse, kus millegipärast ebatervet huvi äratasime just noorsoo hulgas. Aga taibates, et kedagi kiirabisse toppima ei hakata ja mingit action´i ei toimu kadus noorus kes kuhu ja meie tatsasime juba tuttavat rada nulli suunas, et üks õhtune suplus teha. Kui aga kohale jõudsime ja vett vaatasin... mnjah siis kadus igasugune ujumise isu ära, millegipärast tundus, et vetevaimud võivad siin tiba kiuslikud olla. Nii võtsime ikka ühe abika ja läksin hoopis sellega. No väikestviisi naljakas oli see pusimine seal, kuid korduvad harjutused igasugu ujumisvahenditega on andund mingi kogemuse ja mingi hetk olid mu jalakesed taas kindlal pinnal. Tirisin ka abika igaks juhuks kõrgemale ja tatsasin nulli. Leidsin vihjes märgitud vidina ja olin hämmingus. Nojah, olles leidnud sama peitja teisigi aardeid vaatasin veel veidi ja seal see paber siis oligi. Kuna pastakat kaasas polnud siis kribasin nimed harilikuga, selle jälg paberil jäi küll üpriski hele. Tagasi libisesin üle vee juba märksa sirgema trajektooriga, vetevaimu juuksed liikumist takistamas. Tänud seikluse eest!

harjutused Võhandu maratoniks :P

 4 

Tegelikult pidi mu geotuur algama homme hommikul aga tegin ilma prognoosi tõttu väikese korrektuuri ja startisin juba õhtul. Terve päev oli vaheldumisi olnud päike ja vihm. Nii oli ka sõidul Raplamaale. Auto parkisin eramaa sildi taha ja viskasin geopaberi ka igaks petteks armatuurile. Kohale jõudes sain ka hõisata, sest just oli lahkunud süsimust pilv peakohalt, välja ilmus päike ja uut ohtlikku pilve silmapiiril ei paistnud. Jalga läksid kummikud ja suundusin ujuvvahendit otsima. Seeria eelmine aare oli mul peaaegu täpselt aasta aega tagasi leitud ja siis asus abivahend samas kohas kus tänagi. Toonane ujuk oli ka alles ja üks uus lisaks. Kuigi kogemus oli ühe variandiga juba olemas, siis otsustasin siiski teist katsetada. Aerud oli ka uued, välimuselt palju kindlam kui põrandapesumopp. Selleks ajaks kui olin paadi vettelaskmisekohani lohistanud, oli ilm kategooriliselt muutunud. Kui olin ennast kaldast lahti lükanud, siis hakkas vihma sadama. Sõit saareni möödus vastutuules, vastulainet ja paduvihamga. Kirusin veel ka vetikaid mida aeruga kogemata veest välja kiskusin ja endale pähe loopisin. Pärast maabumist olin üsna niiske aga üle pea kasvava märja taimestiku läbimise järel võis öelda, et oleksin käinud justkui ujumas. Normaalsed olid ainult sokid tänu kummikutele ja juuksed tänu kapuutsile. Aarde juures oli hea olla, mitte üks tilk ei tulnud läbi. Meeldis ka see pisike läbimõeldud detail kuidas harilik pliiats aardest kaduma ei läheks. Pärast logimist ilmus välja jälle päike. Kui tulek oli raske, siis tagasiminek oli nagu kiirpaadiga. Panin kõik tagasi oma kohale ja võisin oma geotuuri alganuks kuulutada. Aitäh meeldeoluka aarde eest!

Siiasõit oli puhas nauding. Leotasin nõgeste poolt kõrvetatud sääri vees ja mõnulesin. Aardeleid võttis veidi kauem aega kui eelmise aarde juures, aga vihje pädes kenasti ja nimi sai kirja. Aitäh! Mulle väga meeldis!

 5 

Pühapäeva hommik kell 7:00 leidis mind siit. Tundus sobilik aeg, et hoiduda kõrvaliste pilkude eest siin poisikeste trikke tegemas. Nagu ka eelmise aardega proovisin peitja poolt pakutud parklat, aga no ei sobi mulle selline teiste akende all ja suhtelielt ikkagi privaatruumis parkimine. Traktorist kihutas ka juba põllule niitma, ega päev ei ole raisata. Seega jäi auto maanteele bussipeatusesse nagu varasemaltki ja läksin abivahendi järele. Üllatusin, et neid oli koguni kaks. See tekitas mõneks ajaks segaduse, et kumb siis võtta, üks uhkem ja teine mugavam. Kõplasin siis uhkemaga saarele, maabumine tossuga probleeme ei valmistanud. Vahva aare igatahes, meeldis selline lähenemine ja peitjale tänud, et paneb meid ka selliseid asju katsetama.

 1 

Tegin oma liikumistee selliseks, et see punkt kenasti teepeale ette jäi. Kuna eelmine sama seeria asi oli juba võetud ning sellest väga head emotsioonid, siis oma enda abivahendit lahti pakkima ei hakanud ja otsustasin ikkagi peitja leiutist kasutada. Vägev värk ma ütlen. Sikutasin atribuutika veeäärde ja kulgesin nulli poole. Retke kõige raskem osa oli maabumine. Teiste kasutatud maabumiskoha leidsin kohe, kuid ega see maalesaamist veel just ülemäära lihtsaks ei teinud. Ütleme nii, et kummikust oli tõesti abi. Ka aardeotsingud lõppesid tänu vihjele üsna kiiresti. Järgmistele otsijatele niipalju infoks, et kui sama maabumispaika kasutate, siis seal maale minnes läheb nulli poole kaks rada, valige pigem parempoolne, sest vasakpoolsel rajal toimetab üks part munade otsas ning tundub, et vähemasti üks neist keradest oli seal juba ka kannatada saanud. Kogu retk ise koos atribuutika tagasi toimetamisega võttis aega u pool tundi. Hommikul kolmveerand kaheksast oli koht mõnusalt muguvaba ning ilm superluks. Aitähhid ja kummardused peitjale!

 2 

Esimene aare mida otsima läksin, Tänud peitjale.

 2 

Selle aarde juures käisin lausa 2 korda. Taneliga hiiglasliku kaaluvahe tõttu ei tea mis poosis ja hiljem Kajaga nii nagu ette oli nähtud. Mehed kaldal targutasid aga no siin oli Kaja kapten, mis kapten, sest tema oli alles harjutanud kuskil Lõuna-Eestis 100 km igasugu jõge. Ja mehed võisid targutama jäädagi. Me olime siuh saarel ja tagasi.

Mulle asi nii meeldis, iga kell teeks veel. Nalja sai kõvasti, selliste aarete pärast tasubki seda mängu mängida. Aitäh, Ahto, et olemas oled!

Selle aarde juurde parvetasime otse naaberaarde juurest. Siin polnud randumine üldse nii lihtne kui naabersaarel, aga hakkame siiski saime. Veidi oli leidmisega ka tegemist, aga lõpuks see siiski õnnestus. Parvetasime siis tagasi üle jõe, et ka geokolleegid saaks aarde ära vormistada. Väga lahe värk. Aitäh peitjale.

 1 

No sellist geokooslust pole siinmail enne nähtud. Sellal kui naised laevaga meresõitu tegid, saime Taneliga rahulikult kaldalt targutada. Tore ettevõtmine oli.

Vägev abivahend valmis tehtud. Aitäh!

Väga mõnus õhtune parvetamine, aitäh mõnusa aarde eest!

 2 

Siin saarel oli kõige keerukam maabumise koha leidmine. Lõpuks läbi häda leidsin ühe koha. Kui hakkasin maale minema, siis tahtsid prillid putku pista. Sain neist veel viimasel hetkel kinni. Vihje oli abiks ning varsti oli ka siin logi kirjas. Palun veel selliseid ägedaid aardeid!

Linnukene

 7 

Naaberaare edukalt vallutatud, võttis eskaader kursi siia. Noored segasid vett, mina juhtisin alguses kaldalt juga. Põõsa taga passis kalamees. Mõtlesin, mis taga teha, aga jätsin niisamajutu vahele, konstateerisin, et ahah - ei näkka, ussiga ja viina võtad. Kalamees muigas mõistvalt, ütles jajah ja asus õngi kokku kerima - ega see pole naljaasi, kui Võitmatu armaada neile otsa mõlab :) Igatahes niipalju oli kalamehest kasu, et andis juhiseid, kuidas armaada kuiva jalaga saarele saada. Madisel see isegi õnnestus. Mõne aja pärast tuli võsast tagasi, silm sinine ja teatas, et jonksus. Mispeale võttis eskaader kursi tagasi ja jõudis suuremate kadudeta sadamasse.

Siis tegime veel merekatseid, õigupoolest kandevõimekatseid ja seda seljatoega asja julgen kaalukamatele tegijatele soovitada küll - kui põhja lähebki, siis kaldast kaugel.

Aitüma, noorus tuli meelde :)

Aparaat enne püsivuskatseid

 2 

Loen siin esimesi logisi ja mõtlen, et leian end taaskord mõtisklemas selle üle, et huvitav kas asi meis või tähtede seisus või kuufaasis või milles. Nagu déjà vu tekkis mõne teise aardega. Loed, kuidas on toimunud nagu pisemat sorti laulupidu ja mida kõike on ära tehtud.

Meie jaoks oli see nagu jalutuskäik Kuusiku mõisapargis. Lähed, logid ja lahkud. Enne logimist tuli muidugi ka logimise abivahend hankida ja pärast tagasi toimetada, aga muidu oligi nagu jalutuskäik pargis. Täname aarde eest.

 9 

Kui aare avaldus olin mina just lõpetanud pisikese jalgrattaringi Vormsi saarel, ning valmistusin laevalt maha väntama. Etheli kõne "uus aare, et võiks nagu võtma minna?" ei pannud isegi kõrvu liigutama. Eriti lause "me oleme alles Lätis ja jõuaks kusagil kella ühe paiku öösel või nii. Haigutasin talle häbematult telefonitorusse ja soovisin mõnusat aardeleidu, mina proovin kuidagi koju jõuda ja ilmselt kukun kohe magama, kui kass söödetud ja dushi all käidud. Et kui nad homseks ka ei ole ära käinud, siis võiks peale tööd minna.

Nii läkski. Viskasin igaks juhuks oma abivahendi pagassi, selle, mis õhku ei pea ning asusime teele. Kohapeal parkisime, sirutasime koiba ning otsustasime, et kasutame alustuseks peitja vahendit. Eelmise Metsapargi juures mäletasin, et tegemist oli igavesti laheda vidinaga ning soovitasin seda soojalt. Mõeldud tehtud. Abivahendi juurde jõudes tabasin silmanurgast kellegi puu all kükitamas. Röögatasin igaks juhuks "ERKO!!" ning kohe vupsas püsti nagu suslik urust. Oligi Erko :D. Edasine nägi välja nii, et võtsime abika kaasa, lükkasime alustuseks Erko teele ning jäime ise lolli näoga kaldale järele vaatama. Kuna tal väga kiirelt ei läinud, siis hingasime ka minu abika täis, ning läksin ja panin Erko oma pihta. Ühesõnaga hülgasime ta mõneks ajaks üksikule saarele, et teised saaks ka abiks ja seltsiks minna. Kahju, et seda tsirkust ei saa siin sõnadega väljendada, mis seal toimus. Õnneks on videoklipid, mille ma vee peal filmisin ja ise taustaks itsitasin. Vahepeal tuli ka vee peal paati pumbata, mis mu tagumiku all põhja tahtis minna - ega keegi selleks ajaks ometi kaldale lähe. Loomulikult tuli mingi aeg ka aardeleid ära ning üllatuseks ei olnudki keegi ette jõudnud. Käisime veel kõrvalaarde juures ära, sest osadel leidmata ning pakkisime abivahendid kokku tagasi. Oli väga lahe geoõhtu, tänan peitjat ja lahedat seltskonda. Aitäh! :)

 6 

Kui aare avaldus olime Riia kesklinnas ja otsisime, kes oleks nõus öösel meiega otsima tulema, aga kahjuks ei saanud kambajõmme ja siis sai kokku lepitud Mikiga,et lähme homme peale tööd. Kohale jõudes, oh imet ees ootas Erko- ei saanud me aru kas tal olid loobumismõtted või tõesti mõtles nii suurt abivahendit üksi tassida. Igal juhul kamba peale sai abivahend kohale tiritud ja logi läks kirja kl.20.05 FTF NB! Abivahend oli tõesti vinge, aitäh peitjale.

FTF kell 20.05

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!