Q3:Mike

Kambaga saime qidagi üpris kiiresti leitud. Aitäh!

Kurb tõsiasi selliste kohtadega, mis jäävad aina laiemaks muutuvatest linnadest kaugele. Aitäh peitjale.

Leitud

Jalutasin üle lageda välja kunagiste talumajade lähedale. Teele jäi ka jahimeeste torn ja söödaplats. Esmalt vaatasin üle kõik müürijupid, mis veel säilinud ja siis jõudsin läbi pisikese võsa ka selle õige kohani. Aarde peidukas hakkas juba eemalt silma, kõik oli korras. Vaatasin natuke lähemalt ka veel püsti olevaid palkseinu ja oligi taaskord üks unustusehõlma kadunud talukoht üle vaadatud. Aitäh!

Ajalugu

ja tänapäev

Saime autoga üsna lähedale, sest metsamasin oli tee ette teinud. Tükk metsa on aarde kõrvalt maha võetud, aga õnneks aardega kõik korras. Aitäh!

Nüüd juhtus nii, et andsin Googlele ülesande end Valksesse juhatada ja kui uuesti vaatama hakkasin, et kuidas ta juhendamine ka läheb, olin praktiliselt hoopiski Mike ligidal. Kehitasin selle peale vaid õlgu, no mis ma oskan öelda, ennegi ta trikke teinud, usalduse niikuinii kaotanud, nii et eks logime siis Mike'i ära hoopistükkis. Metsatöö traktorid on siin kõvasti ikka maastikku ümber kujundanud, nii et enam ei saanud arugi, kus see tee läheb või minema peaks. Aga kuna põllu peal olid ka jäljed sisse sõidetud, eks siis tuli neid kasutada. Praeguse lokkava loodusega astusin küll vaid joonelt aarde juurde ja ega ikka seda mõningal määral säilinud maja ei näinud küll. Ei hakanud selles mõnevõrra märjas võsas ragistama ka, las jääb teistele avastajatele. Hindasin seda teed või teoreetilist teed ka sinna 5924 poole, aga see hinnang jäi allapoole tänasel päeval talutavuse piire, nii et peab veel vaagima, kust kaudu ja millal see ettevõtmine ette võtta. Aga siinse aardega kõik kõige paremas korras. Tänud peitjale järjekordset hääbumisele määratud kohta vähemalt geopeiturite seas elus hoidmast ja siia aaret peitmast

Täna oli suht peatu ja kraba ligipääs. Huvitav pesa aardel.

Tänan peitmast.

Leidsin puhtjuhuslikult. Eesmärk oli üldse seeni leida ja järsku jäi imelik objekt ette. Ofc toppisin näpud kohe sisse ja oh õnne, aare!

Käsi südamel võin öelda, et kui ma oleks teadnud, et see umbes viimased sadakond meetrit paras katsumus saab olema siis poleks oma nina siia keeranud. Aga siin me juba olime ja muudkui rühkisime läbi lillaka taimemassi, mis ainult eemalt vaadates nii kaunis näis. Metsaserval ründasid mind kõik võimalikud tiivulised ja jalgadest puresid sipelgasellid. Keksisin ja vehklesin, kirusin ja vandusin. Tahtsin ainult ära sealt minna. Otsima ma nõus ei olnud, seega kaasalane sai kiire käsu aare leida, et saaks juba vehkat teha. No ei ole hea +31 kraadiga sellistes kohtades käia. Tänan aarde eest!

Ma vägagi kujutan ette, et mitte aastaringselt ei ole siin sellist lagedust nagu täna. Täna oli lausa lust ja rõõm mööda põllumaad kohale patseerida. Kohapeal ka kiire leid. Aitäh!

Mõnikord nendin, et aarde juurde sattusin valel aastajaal. Siin juhtus vastupidine lugu, mugavamat aega pole siia tulekuks. Tegelikult oleks võinud ju autoga läheneda 30 meetri peale, aga nii ilusa ilmaga oli mõnus väike jalutuskäik teha. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Läheduses oli põneva tuuleluuaga kaseke: luud kasvas välja otse tüvest. Aitäh!

Taaskasutuskonteiner. Aitäh.

Rohi oli kõvasti üle pea. Õnneks märkasime kohe. Tänud aarde eest

Peidik vedeles maas. Upitasime peale logumist puu otsa tagasi. Found it: (4339) 11.Apr.2021 14:53 Q3 : Mike. Jälle üks tore kant ära nähtud.

Tänu ülilopsakale taimestikule oli lähenemine väga vaevaline. Tänud!

Suure sumpamise tulemusena kiire leid ja logi.

Trügisime autoga nii lähedale kui kannatas ja siis veidi üle 100 meetri jäi jalgsi kohale kahlata. Terve päev oli tormanud ja vihma sadanud, kõrged taimed olid enamasti vastu maad vajunud, seega üle pea džunglis ragistama ei pidanud. Logiraamatu leidsime kiirelt, sellega oli kõik korras.

 1 

Saime paarisaja meetri kaugusele ning siis pidime endid läbi ida-kitseherne (Galega orientalis) padriku murdma. Taimed olid konkreetselt üle minu pea. Murdsime endid nulli, õnneks leidsime aarde ka kiiresti, sest sääsed! Ma ei olnud kahjuks nii kaval, et pikad püksid jalga panna ning tagasiteel olid kõrvenõgesed (Urtica dioica) endid kitseherne vahele nii ära peitnud, et ma lausa kiunusin valust. Hommikul parmud, lõunal nõgesed, ei tea, mis õhtu toob. Jalad on nagu sõjast läbi käinud, ühed ilusad jalad need küll enam pole. :D
Ühesõnaga, külast või keldrist või millestki muust me ei tuvastanud. Suvi pole geopeituri sõber. :)

Viimaseks jäi q seeria aare. Selle leidsime kiirelt ja lõpetasime õhtu positiivse noodiga. Aitäh, oli mõnus päev.

Jalutuskäik oli mõnus, maja juures sai ragistatud ja peaaegu oleks juba alla andnud... Hea õppetund: jälgi koordinaate korralikult.

Otsisime seal päris pikalt, aga ei leidnud :/ Vaatasime nii seina kui keldri juures ringi, aga aaret polnud :(

Peidukas oli tore, aare korras - aitäh!

Hea jalutuskäik aardeni ja kohapeal loogiline leid. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Mitmekesi kulgedes jõudsime otsitavani ja kripseldasime nimed raamatusse. Tänud peitjale.

 1 

Kuigi algselt ei olnud plaanis siia tulla, aga äsjaleitud Q4 juures tabatud geokolleegide plaane kuuldes otsustasime siiski, et see üks aardeleid tänasesse päeva mahub küll veel täitsa ära. Nii me siin rõõmsalt kuuekesi üle heinamaa jalutades maast ja ilmast lobisesime ning olimegi kiirelt selle küla viimase maja aarde juures.

Tänud aarde eest!

Mike külaga tegime tutvust koos Kallodega.Aitäh!

Leidsime Mike küla aarde rõõmsal jalutuskäigul koos Kallodega. Aitäh!

Oli tore veid jalutada, kuigi tuul oli päris karm. Enne aaret pudenes peidikust välja vana herilase pesa. Herilasi õnneks mitte. Aitäh.

Antud aastaajal suht raske ligipääs aardeni. :)

Sai läbi pika rohumaa sumatud, aga kätte ta tuli.

 1 

Q-seeria - nagu ka enamik Pikkkasso ülejäänud aaretest - kvalifitseeruvad välitööna üldiselt nn "tsutsakateks", kui mitte suisa drive-in leidudeks. Vat Mike puhul see reegel paika ei pea :o) Tähendab, tankiga tulles küllap peaks, vahest ka mõne vihasema jeebuga, aga madalakõhulisega on hoopis teine lugu. Talvel korra mööda sõites jäin päris kauge teeotsani, kuhu oli sahaga lumevall ette lükatud. Toona ei hakanud üldse üritamagi. Täna sain autoga palju lähemale, kuigi parkisin ikka kohe heaga nullist oma 400 m kaugusele. Sellest tiba üle 300 polnud üldse mingi probleem - 1.5 jalutuskäik mööda pisut kinnikasvanud jälge. Ent viimane ots tuli küll paras rebestamine, et toore jõuga end läbi maltsa rühkida. Umbes nagu Okasroosikest läheks äratama vms :D Mõelda vaid, see koht pole siin uinunud poolt sajanditki, aga loodus on juba nii võimsalt peal. Eks nii peabki, jätkata! Aitäh tähelepanu juhtimast.

Niisama siia ilmselt ei satuks kunagi, lahe koht. Tänud :)

Väga vinge metsatee kulgeb Paliverest Piirsallu. Teele jääb ka liivik ja krossirada, kus sai Subaruga väike tiir tehtud. Siin sai ettesõidetud jälgi kasutatud ja aardele üsna lähedale sõidetud. Meeldivad need keset loodust paiknevad unustatud külad ja talukohad.

Leitud. Hiirehernest oli keegi mootorliikuriga läbi sõitnud, päris hea oli astuda. Tänud peitjale juhatamast!

Pidi olema mitte maas, aga sealt me ta just leidsime. Aitasime kõrgemale tagasi. Täname.

Kihutasin parmudega võidu läbi silmini ulatuva rohttaimede rinde nulli poole. Kuskilt oli meelde jäänud, et otsima peaks keldrit, no ei leia kuidagi. Kaevu jäänused leidsin, aarde leidsin ja lõpuks leidsin keldri ka. Huvitav on tõdeda, et loodus võtab tagasi, mis kord inimestele laenuks andnud. Tänud toreda seeria eest

 1 

Selle müstilise iidse külatee leidsin alles kolmandal katsel. Päris huvitav oli läbi meetrikõrguse takjapõllu sõita. Maja juurde jõudmisel osutus takjatest hoopis tüütumaks tihe ja kõrge hiireherne(?)puhmastik, mis jalgadesse takerduma kippus. Pani mõtlema küll, et alles siin ju elati, aga kõik on kaduv, looduse ringkäik jätkub. Hea seeria, hea aare, aitäh!

Tegemist on külaga

3725.

Mike juurde sai jalutada. Vaadates vanu kõrgeid kuivanud takjapõõsaid, sain aru, et suvel on teekond kindlasti hulga vaevalisem. Aare paistis kenasti kaugelt silma. Aga jube kaugel oli vanasti ikka keldris käia. Ülaseid nägin ka. Tänud juhatamast.

Autoga saab praegu päris lähedale trügida.Veidike sai ka jalutada ja panime nimed kirja.Tänud

Eelmisel korral jäi minemata, oli väga vesine. Siis sel korral saime autoga peaaegu nulli:) ja kuiva jalaga.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Õnneks siia jõudsin valutult :D 300 meetrise jalutuskäiguga autost hakkas pigem külm. Siit suundusin edasi 59 24 juurde, why not no... Kui ma lõpuks täiesti vettinuna ja väsinuna autoni jõudsin, siis ajas omi asju vähemalt kuue pealine kitsekari, vahvad sellid.

EV J: magnet ja tattoo

Leitud ja logitud.

Huvitav mis olematutest teedest siin räägitakse. Ma sõitsin praeguse lumega rahulikult 100 meetri kaugusele aardest.

Teel nägin lahedat piknikukohta.

Lähenesime vist valelt poolt, aga saime siiski paigale pihta. Tänud!

Tänase geopäeva õnnestumiseks oli kasutada vähe toekam mobiil, sellega julgesime trügida vanade küladeni. Risti poolt tulles teretasime ja vabandasime viimase talu väravas, selgitasime lühidalt selliste hulkujate sihte - ei ta pahandanud ühti.

Leitud.

Aitäh aarde eest!

Teel siia tuli kahtlase sõiduga Volvo vastu. Meid nähes keeras teepealt ära ja pärast möödumist sõitis edasi. Pärast leidu tagasi sõites siledal kruusateel on mu jäljed pikalt sirged, tema omad vingerdavad.

 2 

Täitsa üllatavalt palju oli seda maja seal järgi, otsisin aarde üles ja vaatasin põgusalt ringi, kuna plaan oli veel 59 24 ära külastada, siis kahjuks väga kaua ei jõudnud seal ringi uudistada. Internetiavarustes jäi silma Risto Hinno blogipostitus, kus ta on üles pildistanud erinevaid Mike küla talukohti, seda saab lugeda siit. Tänud peitjale!

Kui kohale jõudsime, hakkas just korralikult sadama... õnneks jäi see peale 3-4 minutit autos istumist järele. GPS näitas, et nulli ligi läheb ka ilus tee, aga maastikul me sellist teed ei tuvastanud. Jätsime siis auto u 300 meetrit eemale. Kohapeal jälle oli uudistamist üksjagu. Õnneks saime tagasiminnes ka jälle ilusti auto liikuma, vihm oli maapinna üsna libedaks ja pehmeks teinud. Aitähh peitjale!

Kaart juhatas natuke mööda ja sattusime hoopis järjekordsele jahimeeste platsile. Sealt edasi aardeni autoga õnneks ei pääsenud ja nii saime ka väikese jalutuskäigu teha kargel kuid kaunil sügispäeval. Aarde peidupaik on päris mõnus valitud. Ja ka koht tutvustamist väärt. Huvitav palju selliseid kohti järgmise 50 aastaga lisandub?

Nädalavahetuse aardeotsimisplaani koostades oli üks tingimus, et läheme sinna, kus Indy saaks ka ennast korralikult tühjaks joosta... No selle aarde juures sai :). Äge ümbriskonteiner, minu poolt siia ekstrapöial :).

Aarde juures ehmatasin kitseperekonna minema enda headelt positsioonidelt. Aare jäi eemalt silma ning kui olin karbi kätte saanud pisikese pusimise peale, sain ka logi kirja panna. Aitäh aarde eest!

Märjas rinnuni heinas trampimine pole just mu lemmik ettekujutlus aardejahist aga täpivärvimise nimel olen sellekski valmis :)

Järjekordne huvitav paik. Külanimi on ka päris omapärane. Ei tea kas seda hääldati inglisepäraselt nagu "maik" või lihtsalt Mike nagu lõke. Hoonele lähenesin üle maltsamaa. Suviste piltide pealt paistab vähe ilusam kui see praegu igatahes oli. Õnneks olid tormid selle kõik pikali peksnud ja polnud isegi väga viga sinna jalutada. Aitäh järjekordset mahajäetud küla tutvustamast! Mõnus on sellistes mahajäetud pärandkultuurilistes kohtades viibida.

 2 

Teed on siin imelikud, aga õnneks jõuavad nad suht lähedale. Tallatakso kasutas teiste rajatud radu. Õhku jäi küsimus, et kui kõik on läbi takjapõõsa roninud, siis miks on seal veel takjad küljes :P. Igatahes olin ma bussi juurde tagasi jõudes siilikese moodi. Tänud!

It was a long and painful search but fortunately a successful one. Thanks! Mai & Diana

Leitud.

 1 

Pilt ütleb iseenda eest.

 1 

Üks segane oli asja juba aguajal ära loginud, aga kus sa siis sellega et mingeid vihjeid jagada :P Ikka ise pidime ilutegijad olema :P Jah, sõbraõlg oli olemas raskel teekonnal parklast nulli lähedusse, kuid... Ah mis ma siin ikka seletan. Asi sai tehtud.

http://Segased

http://ja

 1 

Karpi oli natuke raske maskeeringu seest kätte saada. Eemaldasin vaid kaane ja pugesin logiraamatuni.

 1 

Möödasõidul kiire leid, tänud.

 1 

Kui olin ema Rummu kanti mingile üritusele ära visanud, siis vaatasin natuke ringi, et äkki mõni lahe leidmata aare läheduses või midagi. See siin tundus just olevat mõnus sutsakas, mis ilusa ilmaga ära võtta. Tänan juhatamast!

 2 

Datcha juurest siia oli mõnus 30-kilomeetrine ots. Lähenesin aardele Palivere poolt. Kaardi pealt vaadates tunus, et see tee on mingi väike metsarajake, aga tegelikult on täitsa korralik RMK magistraal. Isegi suurt killustikku polnud, mida tavaliselt just RMK teede peal kohtab ja mis sõitmise täielikuks põrguks muudab :) Kohapeal tõmbasin pikad püksid jalga, mis oli tegelikult täiesti üleliigne, sest aardeni viis korralik georada. Kuu aja pärast võib selle rajakese juba kaardile kanda. Pärast logimist uudistasin ka varemeid. Aitäh!

 8 

Tjaa.

Kõigepealt võinuks seekord gepsu kuulata ja tullagi Palivere poolt, aga ei, oli ikka vaja Risti ring sisse visata. Kohapeal tundus, et peiturite vastuvõtuks oldi kenasti valmistunud, tee ja ääred kolme-nelja niidumasina laiuselt kõik kenasti lahti niidetud. Jätsime auto maha ja sukeldusime sinna galeegatihnikusse. Kuidas see õitses! Kuidas see sumises! Kodumesilasi tuleb viimasel ajal aina harvemini ette, siingi olid usinasti ametis igat masti paksud karvased kumalased ja maamesilased ja ... Hein nagu Islandi mets - pruukis mul vaid maha kükitada, kui Liisi hakkas hõikama, et issi, kuhu sa kadusid :)

Aare sihuke sellele seeriale tüüpiline, andis ennast hetkega kätte. Siis tegin tiirukese majagi juurde, seesama aastaarv jäi silma. Mõelda vaid, sada aastat vaid ... Ja kus on see otsapalk, mitte seest aastal 2117 leitakse minu lõigatud aastaarv? Või mismoodi see 2117 üldse välja näeb? Ole sa peitja tänatud, panid jälle korra mõtlema ...

Aga see kõik ei seganud pisemal rõõmuga läbi galeegade kappamast ja kükipeitust mängimast.

 1 

Me geopeitume Geojaanijärgsel ajastul. Sest uue Geojaanieelne ajastu pole veel alanud. Pärast mõningaid sekeldusi, valearvestusi ja sõna otseses mõttes si__s rassimist VK: Ken Jenningsile külla, olime jõudnud kodudele lähemale, nii poole peale.
Hülgasime tranduleti ja hakkasime ida poolt sammudes lähenema. Mööda sedasama unustatud ja rohtunud külateed. Teeleheteed nagu seda võiks nimetada, mida teetark Moor meile tutvustus. Hoidvat terve aasta jagu tervena. Oma teel nägime soovitatud maakeldrit - pole pahasti säilinud, vanasti ikka osati konstrueerida ja ehitada. Edasi pidime astuma läbi lillevälu, mis pole nende taimede kohta ilmselt õige termin, aga kui on õied ja ilu, siis on lilled. Maailm olgu lihtne nagu lapsel.
Ja juba paistiski unustusehõlm. Piilusime ajaloole hõlma alla ja avastasime aastaarvu, võrkaiaga trellitatud aknaid, kerkiva korstna, manduva maja ja hääbuva kodu loo. Muidugi avastasime ka eeskujulikult ja sobivalt peitu pandud aarde.
Oli mõnus 1.6 km pooletunnine matk, mille tagasiteel saime kaasteeliste kuivliha vintsutada. Nämma. Aare heas korras, tasus tulla. Aitäh peitjaile selle kogemuse eest!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/954591825

Iluvälu

Suletud ajalugu

 4 

Väga tore ja mindki mõtlemapanev kulg mööda kunagist külateed, mida siis ikkagi mingitel põhjustel, olguvõi metsaveoks kasutatakse ja nüüd on saanud veel georaja funktsiooni ka. Marje tutvustas teelehti (loomulikult ma neid tundsin, aga ei osanud nii tähelepanelikult jalge ette vaadata) Me isegi korjasime neid, kuna nendega saavat aastajooksul kõik köhad (väljaarvatud tuberkuloos ja vähk) ravitud. Mina oskasin jälle teada mida saab teelehe seemnetega teha. Hilisemaid logisid lugedes sain teda selle taime nime (galeega) mille värviline kõikepeitev ja ootamatuid taasleide pakkuv väli mindi paelus ja köitis. Rääkimata elusasemest millele lõigatud number tõotas juubelit, aga näitas kõige kaduvust. Ei pea aluasegi hooleta kauem vastu kui inimene (kelle elu on pealegi vaid viie koeraelu pikkune) Naudi seda hetke, aega milles oled. Aardeid mida leiad ja neid kellega koos sa neid leiad

 1 

Küla sildi juurest pääses veel edasi sõitma, peagi on geomobiilide poolt uus peatänav korralikult sisse sõidetud. Üle põllu viis aardeni juba väiksem georada ja aare ise oli nähtav juba põlluservalt.

 5 

Mida teeb geopeitur kell kolm öösel teel geojaanilt koju? Muidugi otsib paar aaret. Q3 oli kolmas aare täna ning parajalt leitud kella kolme paiku. Auto jäi ~100m peale. Väljudes kuulsime pea auto kõrval rukkirääki. Vahetasime tossud kummikute vastu ja asusime aarde poole rühkima. Sada meetrit tundus palju pikemana, sest maastik meenutas kohati džunglit. Jalad takerdusid pikadesse väätidesse ja taimed olid silmade kõrgused. 10 meetri peal ilmus äkki mitu rada ning valisime esimese katsega selle, mis õige kohani viis. Lageda peal oli juba parajalt valge, kuid metsa all oli vaja lamp sisse lülitada ning rõõm oli suur, kui kohe peidik valgusvihku jäi. Ümber pöörates ei suutnud esiti tuvastada rohuvälja tagant auto asukohtagi, kuid õnneks suutsime tagasi jõuda ja edasi Q1 poole! Aitäh!

 6 

Muidugi on täiesti normaalne tegevus tulla siia mahajäetud külla seiklema veidi enne päikesetõusu kõrvulukustava rukkiräägu kisa taustal. Pärast oli autot hea leida :) seal kus rukkirääk kõige kõvemini kisas, asus auto. Saime ületada seda müstilist maastikku, täpsemalt öeldes taimestikku, mida minu silmad pole varem näinud. Kohati oli see kasvav taimestik kõrgem kui meie (sellepärast meil silmside autoga kaduma läkski) ja meie õnneks oli kohti, kus ta siiski oli ka veidi madalam, et temast andis üle astuda. Logi kirja 3.20, täitsa norm :) Aitäh peitjale!

 1 

Hakkasime jalutama ja eemalt paistis ilus lillepõld aga lähemale jõudes selgus tõsiasi, et kõik pikali maas ja mitte vähe ei olnud neid. Nii raske rada oli, juba hakkas siiber saama, tahtsin Geojaanile juba. Uuh, tagasi oli ka vaja saada, saime ka. Koht vajas aaret, tänud kogemuse eest tohutul lilleväljal!

 1 

Parkimiskoha valik pehmelt öeldes ebaõnnestus. Kui olime paarsada meetrit läbi rohu ramminud, siis leidsime end järsku tee pealt. Võttis ikka vanduma küll. Aarde endaga sai kiirelt ühele poole. Mööda teed tagasi auto poole jalutades selgus, et see suubus teel vaid kümmekond meetrit edasi sellest kohast, kuhu auto pargitud oli. Kuidas küll annab nii pime olla... Aitäh peitjale.

 1 

Kuna Geojaanil aega kuivada küll, siis astusin julgelt läbi ligumärja rohu. Võsas ootas mind majavare ja selle lähedal aaregi. Tagasi auto juures soovisin järgmistele, kes katsid end parajasti sobilikuma riietusega, edu. Jätsin ränduri.

 1 

Esteks otsustasime omatahtsi Risti poolt läheneda ja lõpetasime tundmatu talu hoovis. Seejärel järgisime navi juhiseid ja sattusime jällegi huvitavatele teedele. Kerge jalutuskäik läbi märja muru ja oligi käidud.

Ajalugu maja palgil

 2 

Meiega ei juhtu just väga sageli olukorda, kus oled ringsõidul teises Eesti otsas ja mingil hetkel avaneb läheduses uus aare. Selline moment just täna juhtus. Hakkasime ennast Vormsi praamilt maha sättima, kui Ain teatas ülima pidulikkusega, et pikkkassod on uue aarde üllitanud. Sellest hetkest, kuni logi kirjapanekuni, läks aga veel mitu tundi aega. Tegime Haapsalu peal veel asja ja tegelikult ega see aare väga meeltes ja mõtetes enam ei olnudki. Kui olime juba teel kodu poole, tekkis meil kõigil aga pea korraga soov ots ringi keerata ja ikkagi uut aaret kaema minna.

Esimene lähenemine aardepaigale jooksis ummikusse, sattusime nimelt eravaldustesse. Teine katse õnnestus. Aarde endani jõudmine oli aga katsumus omaette. See botaanika, mis meie ümber kõrgus, oli ikka nii võimas, et otsisime pidevalt paremat kohta, kuhu jalg maha panna. Tegelikult märkasime mingil hetkel ka georadasid ees vooklemas, seega lootus FTF kirja saada kahanes tunduvalt. Nii tegelikult juhtuski, olime aarde teised leidjad, oma sissekande tegime 17:36. Enne ärasõitu jäin natukeseks veel oma aja ära elanud maja uudistama. Selliste aarete puhul on see hetk minu jaoks alati kõige emotsionaalsem. Mulle väga meeldib uudistada neid vanu kohti ja ette kujutada, kuidas ja mis siin kõik kunagi oli. Lahkudes patsutasin palki, mille peal oli aastaarv 1918… Võimas! Täname väga kohta tutvustamast!

 1 

Kadri rääkis eelmises logis kõik ära. Mul jääb üle ainult kaasa noogutada. Aitähh.

 7 

See on nüüd küll inetu lugu- olla Erko ja mulkide järel kolmandad. :D Igastahes just nii see olukord logiraamatut avades oli. Erko nimi oli ootuspärane, aga no need mulgid... Mis neil küll minu õue alla just täna asja oli? ;) Tervitused! Ja kahju, et ei kohtunud..

Mike külaga on minul omad lood ja mälestused. Ja neile tuginedes tahaks vastu vaielda kirjelduses kirja pandule. Kas ikka on see maja viimane Mike külas? Minu lapsepõlve noorusaastail sai käidud Mikes heinal. Suurte metsade vahelt läks vilets tee, mida mööda jõudis metsaheinamaade juurde. Tee äärde jäi mahajäetud talukoht, kus kasvas elu maitsvaim piparmünt. Järgmiseks oli talukoht, kus oli veel elu sees. Korralik elamine... Mis nüüdseks sellest saanud, seda ei teagi.

Metsade vahelt saadud hein oli eriliselt hea lõhnaga. Ja palju aastaid hiljem käisin sealkandis koeraga vaarikal. Olid ajad...

Nii lootsingi aarde nime nähes, et satun lapsepõlvemaadele, kuid hoopiski mitte. Mike küla Piirsalu poolsesse nurka hoopis... Muistne külatee on tõesti vaid jalgsi läbitav. Ehk jõuakski sealt minu mälestuste maile- küla Risti-poolsesse nurka, kuid praegu polnud selleks aega.

Maja uudistades teatas Mammu, et siin on ju kolm akent, mitte kaks! Ja seinu on ka kolm ju...
Uurisime ka keldrit ja imestasime ta asukoha üle...

Aitäh aarde eest! Mammu võttis klaaskuuli ja jättis sõrmuse.

Ps. muuseas liikus mu lapsepõlves laste seas legend, et Mike külas on üks vana maha jäetud maja, mille teisel korrusel on karu laip. Ja karul hammaste vahel patakas raha. Otsima ei julenud keegi minna, sest Mike metsades elas-elab karusid küll.
Miks selline rahvajutt karust rahapatakaga, seda ei teagi, aga Mammul oli hirm naha vahel küll. Ju see oligi asja eesmärk, et lapsed liigselt kolama ei kipuks. Hirm oli suurem, kui rahahimu. ;)