Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Meem mõistatuse taga on lihtsalt tuju tõstmiseks. Nulli pole vaja minna, sellest lõunas asub mõnus ujumiskoht, aare asub teises kohas.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 72/348 |
Aarde sildid:
lumega_raske (3), soovitan (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC78C0Z
Logiteadete statistika:
44 (91,7%)
4
3
0
2
0
0
Kokku: 53
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2021.
Veendusin, et aaret ei ole enam seal kus ta varem oli olnud. Ümbrusest ei leidnud ka midagi. Võib kättesaamatuks muuta. Endal taastamise plaane ei ole.
Mina ka ei leidnud. Panen hooldusvajaduse teate kuna eelnev logija on novembris saanud varemleidnult info, kus aare asuma peaks ning seal seda ei olnud.
Ei leidnud midagi. Peale lisavihjete küsimist sain kinnitust, et otsisin õigest kohast. Ilmselt on aare jalutama läinud.
Lumi oli läinud ja Peeter kutsus juba õige pea mind, et aare välja võtta. No ega ikka ei torma küll käsi sellistesse kohtadesse pistma. Ennegi aarde valvurile peale sattunud.
Urgitsesin selle kuidagi välja, veendusime, et aare oli hea tervise juures ja panime nimed kirja.
Siia jõudsime aga väikse kõrvalise abiga. Ise seda läbi ei hammustanud.
Täname!
No kaua, väga kaua oli see heeringas siin mind ootamas. Muidu olen vägagi kalasõber, aga see sindrinahk hakkas siin vägisi närvidele käima. Kuni selle aarde ilmumisest saadik, iga kord kui heeringat sõin, võite ise arvata, kuhu mu mõtted liikusid. Ja ei purenudki ise seda pähklit katki enne kui oli suunavat vihjet vaja. Ja no, tule-taevas-appi!, nagu rääkisivad klassikud - annab sellise mõistatuse peale tulla. Siis oli muidugi lahendus kiire tulema, kuid logimisega sai ka oodatud kuni lumi on sulanud. Tänaseks oli siis kõik lumi (vähemalt siin) sulanud ja leidmine käis kiirelt. Tänud aarde eest, üks peavalu vähem!
Heeringas oli vist lume all peidus ja meil seekordne kalapüük saaki ei andnud
Kui heeringas elas kuival maal...
Pikka aega ei leindud see asi lahendust, kuid üks päev viis üks asi teiseni ja siis oli juba lihtne. Hilisõhtu, maa oli härmas ja rohi krõbises jala all kui nulli saabusin. Koukisin topsi välja ja panin nime kirja.
Oh seda heeringat. Minu teada eelistavad nad hoopis muud elukohta.
Eelmise Arukülas käigu ajal jäi see aare puudulike teadmiste tõttu leidmata. Vahepeal sai väikese abiga kodutöö ära tehtud ja geokontroll roheliseks saadud. Täna kulus pisut aega kõige mõistlikuma parkimiskoha leidmiseks, aga sealt edasi läks asi juba ruttu. Tänud peitjale.
Endale käppa ei jäänud, aga abilised olid head. Aitäh! Vastaskaldal paistis päris võimas onn ja valvurite vali jutuvadin kostis kaugele.
Peale eelmist kirvetamist sai asi kodus uuesti tõsisemalt ette võetud ja geokontrollgi põhja lastud. Tänud!
Tahtsime õue ja tegime väikese jalutuskäigu naaberkülas. Aare leidis karbi kohast, kuhu ma kõige alguses vaatasin, kuid mitte piisava põhjalikkusega.
Oma loogilisest mõtlemisest jäi siin ikka väheseks. Vihje abil tuli lahendus juba kiirelt. Tänud peitjale.
Iseenese tarkusest sain heeringale päris lähedale, aga mitte piisavalt. Läks ikka jupike aega enne kui õige asja leidsin ja sain loa kohale minna. Tänan.
Ise poleks ma vist kunagi selle lahenduse peale tulnud, aga kuna sellised mõistatused on nii sagedaseks muutunud, siis tuleb seda iga segase mõistatuse puhul edaspidi kontrollida. Koha peal oli tuline diskussioon, kuhu see auto ikkagi parkida ja kuidas ikkagi kõige lähemale saada. Aardega kõik jonksus. Aitäh!
Kevade alguse puhul alustasin ka jalgratta hooaega. Sõitsin talvest kevadesse. Tegin renditud paksu rattaga väikese testsõidu kodu ümbruses, et ettevalmistunult vastu astuda järjekordsele lollusele / üle võlli geosõidule.
Heeringa mõistatusest ei jaganud maad ega ööd. Lahendusideed olid juba tuumafüüsika valdkonnast ja heeringaleksikoni sisu oli kah selge. Lõpuks sain ühel sündmusel väikese suunitluse, mis tegi sellest täiesti 1.0 mõistatuse. Pärast tihedat lumesadu, välitöödel, avastasin muidugi aardelt sildi lumega_raske. Pilku püüdis õnneks üks vastav peidukas ja ühe käetõmbega ilmus karp nähtavale.
Aitäh aarde eest!
See oli ennemuistsel aal, kui Heeringas elas kuival maal. Pikka iga, kalamehele järjekindlust. Tänud peitjale.
Ausalt öeldes ei tea ma siiamaani kuidas seda mõistatust peab lahendama. Proovisin numbreid mingi oma loogikaga ritta seada ja üllatuseks vajus see heeringas neljandal katsel põhja. Täna pimedas leidsin nulli lähedalt puu pealt kellegi sõnumi ja seejärel ka tünni. Aitäh!
Et sai seda sindrit kuid järatud. Nagu toorest kala ikka. Või nagu VW hipibussi kumme. Ei mekkinud kumbki sugugi. Suurem asi kalamees ma ka pole. Et mitte öelda, et sugugi pole. Kala võin vaid süüa, sealhulgas heeringat. Püüdmises olen koba, suudan vaid tamiilid sõlme ajada. Küllap seetõttu seegi heering terve sooja suve marineerima pidigi. Leige sügise veel otsa. Siin-seal sai oma rumaluste kohta jah-ei küsitud. Palju lähemale need õnneks ei viinud. Pigem peletasid kõikse rumalad mõtted kaugemale. No kaua sa mulle või kalauimi loendad. Ühtäkki, päev-paar tagasi komistasin mädaneva kalaraipe otsa. Vahi raiska, ongi käes, sunnik! Täna hommikul, Haljavalt sünnalt naastes sai kalarajakale sisse sõidetud. Jalutajaid-rattureid-koeri hoidis kahte lehte. Heering ise oligi rootsi kombel kenasti maa sees. Rohetagu aga, kui meeldib. Meid selle heeringaga enam ei püüa. Heeringa(te) kaal võiks mu meelest vähemalt +1.0 (kg) olla. Heering ise kombes, peast juba ilusti roheline. Aitümps püüdjal-peitjal!
Läksime eelmiste otsijate soojades jälgedes. Talv, niipalju kui teda on, on ikka hea aastaaeg. Aitäh.
Eks sain ikka võmmu kuklasse,et teada saada heeringatünni asukoht :) Ja nagu Gena ütles potsatajale : "Mööda liipreid käies ei eksi sa kunagi ära" :)
Kohapeal on asi lihtne,korralik trass viib kohale.Tänud
Vahelduseks on nii mõnus leida lihtsaid aardeid. Tänan!
Võtsime poest endale jäätised ja jalutasime neid süües aardeni. Aitäh!
Oh heeringas Veenuse õlal küll. Lahendasime asja ikka nii ja naa ja lõpuks oli see heeringas soolamiseks valmis. Tänaseks oli ta parasjagu sooldunud ja proovisime järgi ,kas on ikka hää. Lähenemistee valisime ilma veeta, täitsa inimliku raja või nii. Nulli lähenedes keerasid rajad kohe õigesse kohta välja, polnud jalgu vaja väga venitadagi, et teerada laiemaks teha, jänest täna nagunii eeskäijana võtta polnud, tema maadles mingi värvilise naisega :P. Tänud!
Lahenduseks oli vaja jalaga tagumikku saada, nii kõva pähkel. Kohapeal ei olnud asi lihtsam. Kui olin õige koha lähenemiseks välja valinud, siis juhtis groll mu "paremale" teele, et lähme ikka sealt, mõnisada meetrit jne.. kuni mul ka tundus, et on jah hea mõte. See mõnisada meetrit oli võsa, kraavid, mingid kassitapulaadsed liaanid ja kindlasti midagi veel. Öö oli ka muidugi. Aarde juurde jõudes nägime, kuhu oleks autoga saanud. Nojah. Logisime, groll arvas, et tema ennast teist korda tapma ei hakka ja korjaku ma teda kusagilt sadade meetrite kauguselt peale, et ühesõnaga vaata ise, kuidas autoni saad.
Mõistatuse osa hakkas meeldima, kui selgus, mis nipiga lahendamine tegelikult peaks käima. Kohapeal tegime maastiku asjatult raskemaks. Tänud
Mõeldakse ikka mõistatusi. Ma algusest sain aru, aga täpset loogikat ei mõistnud. Küsisin abi, siis sain lahendamise viisist aru. Järgmine kord targem. Kohapeal on korralikult georajad ees. Täitsa normaalne peidukas.
No igatahes googel ütleb selle pildi kohta: "Parim oletus selle pildi kohta: michael jackson". Selle teadmisega muidugi kaugele ei jõua ja nii ma vahtisin neid kalu ikka jupp aega enne, kui lõpuks aru sain, et kes on kes. Lõpus oli georada muljetavaldav ja tänu sellele läks kõik kiiresti. Tänud peitjale.
Piltide numbriteks teisendamiseks ei tulnud ühtegi mõistlikku ideed. Paremate ideede puudumisel virutasin geokontrolli pihta peotäie kirveid, ühe peale neist geokontroll ehmatas ja läks näost roheliseks. Kohapeal veidi tiirutasin enne kui õige asja kätte sain. Aitäh peitjale.
Algul arvasin, et tegu on mingi mudaheeringa liigiga, aga ju see heeringatünn oli lihtsalt vedamise käigus kuskilt maha veerenud ja nüüd kindlas kohas peidus. Tänud.
Nagu mullu ja muistegi: kontroll roheliseks ja tuttu. Oli kas esimene või teine roheline, ei enam mäleta. Igatahes peale seda sai veel nii mõnigi nina piima sisse surutud - ei hakand vasikad ise lakkuma, no ei hakanud. Täna siis oli õige aeg ära käia, just siis, kui kodus ja Jüris sadas, aga Aruküla oli ikka veel puhta kuiv.
Aga see heeringas on jah selline muistne, soolalaevaeelne, ei tule teda püüda mitte flotilli, vaid taksikoeraga. Et neli jalga teisel all ja elab alles kuival maal, ajab hiiri ja rotte taga. Kusjuures asjal paistab tõsi taga olema: just ajaleht kirjutas, et näe, Läänemeri läheb muudkui magedamaks kätte, ilmselt siis eeringas ei näri enam soolakottidesse auke :) ja varsti saab kirjatsura kribada, kuidas geopeitus mere soolsust mõjutab :)
Peitjale aitüma ka!
Lembit mainis, et nüüd läeme heeringaid sööma. Mul kodutöö täitsa poolik, no õnneks polnud rool minu käes, sain selle ajaga tehtud kui kohale jõudsime. Kohapeal ajas naerma, sest tuttav aardetopsik vaatas vastu. Sinna sobis see hästi. Tänud, lahe oli!
Kalapüügipisikuga nakatanuna olin heeringatega enne tuttav ning sain nendega kiiresti jutule. Kohapeal jätsime auto parklasse ning marssisime jalgsi nulli. Seal jäi Annel topsik kiiresti silma. Aitähhid!
Läksime vanaemaga kohvikute päevale ja leidsime aarde. Tänan
See mõistatus käis täiesti üle pea kuni ma sattusin rääkima ühe geopeituriga, kes andis mulle väikse suuna kätte. Nüüd selle saadud vihjega lahenes mõistatus koheselt. Kuigi ema oli valmis minema kogu raba kammima, polnud seda siiski vaja, sest koordinaadid olid olemas. Kuna neljapäeval oli käidud pikal geotuuril ja uus plaan ootas ees juba laupäeva õhtul, ei olnud mul plaani enne esmaspäeva ema külastada. Kui siis ema helistas laupäeval ja andis teada, et neil on kohvikute päev (tõsiselt soovitan Aruküla kohvikupäeva külastada, väga tasemel), siis pidin tegema otsuse, kas koristada edasi või minna külla. Egas minagi, tuba jäi segi ja tuli sööma minna. Kohvikute külastamise järel sai ka aardekohale sõidetud. Autot parkides nägime kaugelt mingit seltskonda, ega seal kahtlust ole - geopeiturid. Teele hõikas kohe, et lähme ruttu järgi, saame tere öelda. Tuli välja, et Tommid ja kajaliisid olid tagasiteel juba. Küsisime siis, kas leidsid. Saime kavala vastuse, et leidsid. Koha peal on juba arvestatav geoplats sisse tallatud, kuigi enne meid oli käinud vaid 3 seltskonda (minu loenduse järgi vist 9 inimest). Aare ise jäi silma Karolile. Tänan peitjat.
Mõistatus oli täiesti jõukohane ja ega kohale minek raske polnud. Tagasiteel kohtusime juba uute otsijatega.
Oli see vast muistsel aal, kui Heeringas elas kuival maal. Ilmselt oli seal tema viimne pelgupaik, enne kui merre kupatati.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Nagu ikka mõistatustega- enamus lahendab Priit ära, nüüd ka selle. Mina läksin kaasa logima, kus oli alles peidetud. Vaatasin kohe algul õigesse kohta, aga kahjuks ei näinud. Kui teised kohad olid kõik läbi vaadatud, sai esialgse versiooni juurde tagasi tuldud ja ennäe seal see oligi:) STF kl.20.30 Aitäh peitjale.
Olime päeval pikast istumisest väsinud ning seetõttu tahtsime õhtul mingeid aardeid otsima minna. See siin tundus kõige parem valik ja üllataval kombel oli logiraamat tühi. Mis seal ikka, nimed kirja ja poodi jäätisele. Aitäh!
Narvast Tallinna suunas liikudes kirjutas Liis, et võiks õhtul aardeid otsida. Jõudsin koju, käisin pesemas, sõime ning siis mingi hetk tekkis tuju, et võiks tõesti minna. Selle mõistatuse lahendas Liis, ise vaatasin ka lahenduse üle. Aarde juures läks natukene aega, ei jäänud kohe kätte topsik. Koht oli aga väga loogiline, seega vaatasime põhjalikumalt ning tünn oligi varsti Liisi käes. Logiraamat oli üllatuslikult tühi, seega FTF kell 20:50. Aitäh peitmast, täitsa loogiline värk!