1 

Peale koristust tuli ka lähedal asuvad tunneliaarded kiirelt üle vaadata. Lihtne leid, tänud!

Täna oli mul kaks eesmärki - Nahkhiirte nosila ja Laagri tunnelite külastus. Kõigepealt sai ekskursiooniga tunnelis käidud ning nositud ja lobisetud :) ..ja siis võtsin ennast kokku ja läksin üksi tagasi tunnelitesse kolama, eesmärgiga leida ka mõni tunneliaare. Üksi oli seal ikka päris kõhe aga aardeni jõudsin. Kui olin logiraamatusse nime ära kirjutanud ja aarde oma peidukasse tagasi asetanud kuulsin lähenevat jutukõminat ning kaugusest valgusvihku lähenemas siis oli selge, et geopeiturid tulevad sama aaret otsima. Edasi jätksime teekonda kolmekesi koos. Tervitused kriibuskile ja amazzonyle :)

Aitäh siia kutsumast!

 1 

Sai neid kaarte omajagu otsitud, et kus see sissepääs asub.. aga üles ta leitud sai ja nimi kirjas. Tänud

Leitud.

 1 

Kuna jätsin ühe käigu täna vahele, siis jõudin Maile varem järgi. Mai korraldas linnalaagris noortele seiklusmängu ja Janar viis noori tunnelisse. Panin ka siis kahlakad jalga ja liitusin viimase grupiga. Aardeleid oli super lihtne, Janar võttis aardekarbi väja ja mina kirjutasin oma nime sinna sisse ning siis pani Janar ka selle ilusti omale kohale tagasi. Pärast aitasin noortel kummikutest vett välja valada, sest neil oli liiga lühikesed kummikud. Aitäh!

Vaatasime natuke erinevaid kaarte, lugesime varasemaid logiteateid ning võtsime siis ette tutvumistuuri Laagri tunnelitega (Pääsküla positsiooniga). Pikki kummikuid ega kahlamispükse meil ei olnud, olid aga tavalised ujumispüksid ja sokitaolised Skinnerid – toode, mis sobib selliseks (ja nii mõnekski teiseks) ettevõtmiseks kui valatult. Vesi oli küll karge, aga samuti meie meel ja nõnda me taskulampide valgel maa-aluse elu iluga tutvust tegime.

See oli meie retke esimene aare, mille juurde otsustasime tulla Peeter I aarde algkoordinaatidelt. Tegemist ei olnud otsusega, mida oleks kahetseda tulnud. Küll aga kahetsesime seda, et ei olnud veendunud, et meil telefonis aarde leht lahti on, sest ... ei olnud. Ja nii ei olnud meil silme ees ka seda, kust täpsemalt aaret otsida. Kulus veidi aega, aga geoloogi vaist ei vedanud alt ja saime peagi ka nimed logiraamatusse kirja.

Aitäh peitjatele!

17-tunnise geopäeva viimane kadalipuseeria. Suundusime siia pärast ujumist ja kõrgustes turnimist. Pantograafil oli tehtud korralik eeltöö, mis hõlmas nii prinditud kujul peitja lisatud kui ka tiba ametlikumaid tunnelisüsteemide kaarte.

Sisenesime Peeter I aarde pakutud viisakast alguspunktist. Kaasas küll hulga taskulampe, mille akud minul ikkagi lõpuks üles ütlesid, kuid sugugi mitte kummikuid. Sokilaadsetes jalanõudes vaatasime esimese lombi juures Pantograafiga üksteisele murelikult otsa ja kaalusime tagasipöördumist. Vesi tundus mitte külm, vaid suisa halvavalt valus, mis paari minutiga varvaste liikumisvõimaluse röövis. Kuna kumbki meist katkestamise soovi siiski selgelt ei väljendanud, sumasime trotslikult edasi ning lõpuks nentisime, et palju takistusi on ikkagi inimese väikeses peanupus kinni. Pikapeale tundsin küll külma, kuid ei lasknud sellel ennast enam kaasa haarata. Kõndimine muutus nauditavamaks ning elamus kaasahaaravamaks.

Ühtlasi pidas siin paika ka autori pakutud kaardike, mis meid abivalmilt aardeni juhatas. Kaval peidukas, mis sulandub ilusasti keskkonda. Tänud siia juhatamast!

 1 

Tänud peitjale!
Kuvatõmmised läksid sassi ja arvasin, et pean siin ühte teist aret otsima, aga õnneks jäi mingi imelik detail silma. Suhteliselt vedas siin.

 3 

Olime jõudnud giidiga tunneli sellesse ossa kus pidime aarde leidmise jaoks hargnema. Meiega liitusid veel mõned geopeiturid ja nii me koos uhkel sammul tunneli lõppu läksimegi. Peagi leidsime aarde ja seltskonna kõige pikem selle meile alla tõi ja nimed kirja saidk. Aitäh!

 3 

Poolele teele sammusime koos giidiga ja kuulasime huvitavaid fakte tunnelite ajaloost. Õige teeotsani jõudes aga keerasime teise suunda ja eraldusime suuremast seltskonnast. Meiega liitus veel üks tore seltskond ja nii me üheskoos aardeni jõudsime ja nimed kirja panime. Aitäh!

 2 

Tänase sündmuse eesmärk oli vähemalt üks aare. Mingil hetkel eemaldusime ametlikust ekskursioonist, tänu Indreku kodutööle, täpselt õiges kohas. See osa oli tegelikult kõige mugavam astumine. 12ne silma eest ei jäänud aare kaua varjule. Õnnitlesime üksteist õnnestunud retke eest. Minu esimene leid siinsetes tunnelites. Panin raamatusse ka poisi nime kirja, kuigi tal veel kasutajat pole. Aga tubli, et ralf_wiggum kõik kaasa tegi ja retkel rõõmsa meele suutis säilitada. Koos kaaslastega ei olnud üldse hirmus, vaid hoopis mõnus kulgemine. Aitäh!

 2 

Kui nahkhiirte nosila giidituuril läks jutt tagasi või edasi väljapääsuni minekule, pöörasime kuuekesi teise tunneliossa, et minna selle aardeni. Vapral sammul lõppu ja kiirel vaatlusel jäi peagi karp silma. Indrek kui kõige pikem usaldati karpi ära tooma ja peale logimist ka tagasi viima. Suur tänu peitjale ja ka vahvatele kaaslastele!

Leitud!

 1 

Täitsa tunneli lõpp oli. Leitud ja logitud Aitäh

 1 

Sellele aardele lähenesime Peeter I koordinaatidelt ja pööranguni jõudes saime aru, et see oli igati õige otsus. Igasugu imelikke roomamisi ja pugemisi oli juba piisavalt tehtud ning selleks hetkeks tundus mugavam sirge seljaga aga pikemalt kõndida. Maa-alust astumist oli siin omajagu, kuid sirges tunnelis kuskile eksida polnud võimalik. Vett oli kohati vähe ja kohati sügavamat, kuid kahlamispükstega polnud mingit muret ja sumada võis mõnuga. Aarde asukoha kirjeldus oli meeles ja leid tuli kiirelt. Olime valmis ka inimpüramiidi tegema, kuid tegelikult sai üsna lihtsa vaevaga karbikese kätte. Logiraamat oli päris nutuse olekuga ja kevadel oli juba lisapaber jäetud, kus värsked külastused peale märgitud. Seda aaret võiks natuke kõpitseda küll, karbikaas ka katki. Peale logimist juba tuttavat teed tagasi, et edasi Peeter I aarde poole liikuda.
Aitäh peitjale!

Geokriimsilmad tegutsemas. Kuna nahkhiired on ärganud siis võib rahus plaanida maa-alust tegevust. Plaan oli külastada Laagri tunneleid ja logida mõned karbid. Alustasime sellest. Kaitseriietus selga/jalga ja rännak algas. Meie giid oli selle karbi juures juba veidi varem käinud, seepärast läks siin suht kiiresti. Tänud peitjale!

 1 

Läksime Peeter I sissekäigust. Mõnus savine astumine. Jälle nahkhiired. Aitäh.

 1 

Siin tekkis meil kõige suurem probleem sellega, et kuidas pääseda maa alla. Justkui oli olemas loogiline koht, aga ükskõik kuidas me ka ei vaadanud, siis oli see iga nurga alt blokeeritud. Tegin peitjale hädise kõne ja ta soovitas ikka paremini veenduda. Tuleb tunnistada, et tal oli õigus.

Mitte et ma muidu eriline kaardiäss oleksin, aga siin peaks kaardi peal mu arvates neid krõnksusid rohkem olema. Õnneks olime mõlemad võtnud pendlid ja viirukid jms esoteerika kaasa ning läksime nagu selgeltnägijad õigesse paika. Ma arvan, et kui üksi oleksin tulnud, siis poleks lõpust aaret kätte saanud või oleks seda väga hambad ristis teinud. Teisalt on mõistetav, sest kuhu mujale seda ikka panna. Maret oli aga märgatavalt osavam ja tõi karbi kenasti kätte.

 2 

Tunnelimulti sai turbokiirusel leitud-logitud ning jalutasime siinse aarde nulli. Oli väike segadus sissepääsu osas, sest sellest torust me üldse ei tahtnud end sisse libistada (kusjuures täiesti õigesse kohta saaks välja, aga ilmselt vähemalt jalaluude murdmise hinnaga), seega Liis tegi kiire kõne Kaupole ja paluti lahkesti ikka nullist alustada. Õigel kõrgusel oli kõik palju arusaadavam ja pugesime taas maa alla. Igasuguseid tunneli jagunemisi oli palju, Peeter I aarde kaardiga oli väga keeruline seoseid leida, seega läksime pigem vaistu järgi lihtsalt edasi ja lahknemisel hoidsime vasakule. Nii mõnestki kohast läbi pugedes hakkas meenuma mingi aarde mingist kirjeldusest ja mingitest logidest soovitusi kinnaste (mida meil kaasas ei olnud) kasutamise osas. Siiski sai kätemäärimise järel savi maha loputada, veetase jäi sügavamates kohtades tiba alla põlve, seega tavakummikuga tulek oleks mitte-nii-mugav-olnud. Aarde leidmisega läks kõik kenasti, lõpus oli selge, et kus karp asub, tegime julgestuseks ka tiimitööd. Logiraamatu seisukord neist kuuest aardest kõige kehvem, kuid logida kannatab.

 1 

Geojaanipäeval sai juhuslikult mainitud, et maa-alused ja mahajäetud kohtades olevaid aardeid ma ei otsi. Miki ja Kristjan võtsid sellest kohe kinni ning hakkasid mind veenma, et ma ikka Laagri tunnelitesse tuleksin, et kuna ma ju niikuinii geoüritusele siia plaanin tulla. No punnisin vastu, mis ma punnisin, aga lõpuks tuli see "no okei" ära ning nii me Nahkhiirte nosila juurest sisse astusimegi. Need tunnelid siin polnud üldse nii hirmsad kui paar eelmist, kuhu sattunud olen. Siin sai täitsa korralikult püsti seista ja isegi tantsida kui tahtmist tuleb. Minu varustusest olid ainsad korralikud asjad jope ja kindad, mis mind ilusti soojas hoidsid. Taskulambi pidin Mikilt laenama, sest minu omadest seal ikka üldse kasu ei olnud, näitasid vaid üksikuid täppe. Samuti pidin tõdema, et mu viimased terved kummikud ei ole üldsegi nii terved, sest juba pärast paarikümmet meetrit vees kõndimist olid mu vasaku jala varbad märjad. Mitte et see väga oleks lugenud kui terved või katkised need olid, sest mingi hetk oli vesi ilusti põlveni ning kõigil kolmel kummikud vett täis. Kuulsin, et kunagi selle aardeni kuiva jalaga saadud. Praegu seda lootust igatahes ei ole. Nii me siis sumpasime kuni edasi enam ei saanud. Ronimisel tulid õnneks geokaaslased appi ning edasi võtsime suuna Peeter I juurde. Pean tunnistama, et ei olnudki tegelikult nii hirmus. Aitäh!

 1 

Meelde jäi vihje.. piimatünn. No see kus aare tegelikult oli ei meenutanud sugugi piimatünni. Aga vähemalt sai leitud ja seiklus jätkus

 1 

Enne siia tulekut käisime "Peeter I aare" aarde juures, mis mul oli leitud 12 aastat tagasi. Päris mõnus nostalgialaks oli. Mehed kappasid jälle ees ja mina üritasin mitte liiga kaugele maha jääda. Püüdsin vilistamist selgeks saada aga ega see mul väga välja ei tulnud. Siin tunneli lõpus olin ma samuti varem käinud, ainult siis me siia ukse taha ei vaadanud või ma siis lihtsalt ei mäleta seda. Täna oli lõpu tagant aga lausa vaja aaret otsida. Sven teadis vihjet ja otsis sealt, Margus kraapist igaks juhuks prügi sees ja mina vaatasin lihtsalt loogilisse kohta. Leitud sai siis viimasest neist. Nimed kirja ja jatkasime oma käikudes kolamist. Aitäh!

 1 

Siin tunnelis olen ma juba korra käinud, váhemalt sissepääsu juures. Pugesin aukudest läbi, valisin õige haru ja hakkasin astuma. Ja oligi aare täpselt seal, kus lubatud. Aitäh peitjale.

 3 

Tuli tahtmine minna maa alla tunnelitesse. Välja valitud sobiv varjend, jalutasime siis natuke. Tunnelis oli suht kuiv. Leid tuli kiirelt. Aare leitud, tuli tagasi jalutada.

Tänud peitjale!

 1 

See päev sai maa-aluste aaretega sisustatud. Mulle täitsa meeldis, et sel korral ei pidanud eriti planeerima, kuna Arvol oli kava paigas mis järjekorras aardeid nopime, kustkaudu läheneme jms. Eelnevalt oli mul vaja vaid koobaste jaoks sobilik varustus hankida, mis polnud ka õnneks eriti keeruline. Kodus katsetasin vana kalameheriietuse veekindlust, uputades selle pea puusasügavuse veega vanni. Jäi seest kuivaks, nii et sobis maa alla minemiseks küll.

Väga meeldis nendes tunnelites liikumine. Vesi ei heidutanud, tekkis enne minekut küsimus, et kui kitsastest kohtadest läbi peab roomama. Õnneks polnud midagi hullu, natukene määris ainult. Aarde leidmisega läks ka kiirelt, kätte saamise ja tagasi panemisega natukene rohkem aega.

Aitäh peitjale!

 8 

Siit sai seiklus alguse. Esmakohtumine Markoga, kes suutis endale ülivõimsa tuukrikostüümi välja hankida kuskilt esivanemate varudest. Mina õhtuse õlle kõrvale mõtlesin juba hirmuga eelmisel õhtul, et mismoodi mu suguelundid kõik ära külmetavad järgmisel päeval seal tunnelites ja kus ma ikka need kahlamispüksid saan. Ja lõpuks suutsin oma tutvusringkonnast kõige suurema kalamehega ühendust võtta, kes ütles, et jah - isa mingid vanad kärakad on kuskil garaažis, pole neid keegi kasutanud. Sõitsin letti ja pragulised seismisest. Oijah. Aga seestpoolt olid kuidagi paremad. Ma siis rattakummi paranduskomplektide ja pitskruvidega mässasin veel hommikul ja nii me Laagrisse jõudsime, mina muukisin pitskruvid lahti ja panime oma uued kombekad selga. Tegime ilusa pildi ja hakkasime aga pihta. See oli meie esimene aare. Nagu hiljem võis tõdeda, on iga tunnel omamoodi. Siit jäi kuidagi meelde vähene vesi, mudane põhi ja üks surnud nahkhiir õnaruses. Jah, me nägime ka need nahkhiired ära, keda nii kiivalt siin kaitstakse. Teadjana tean, et iga kord, kui talvitumisperioodil keegi sinna koopasse läheb, ärkab nahkhiir üles, kaotab kohe oma kuu toidutagavara energia ja kui mitu korda peab ärkama, siis hukkub enne kevadet. Seega - just praegu on õige aeg. Ja see tunnel on mõnus ja lihtne leid. Kuid kummikuga vast ikkagi mitte. Muidugi kahlamispükstes akrobaatikat teha, et aare ära logida, ka just lihtsate killast polnud. Aitäh peitjale :)

 3 

Kordusleid.

Kuna Rudolf jäi eelmisest Laagri käikude külastusest ilma, on pea kolm aastat jutt käinud, et peaks ikkagi uuesti külastama. Kuna koht oli väga põnev, sattusidki asjalood nii, et läksime seekord kohe avamispäeval jaole.

Sisenesime tuttavast kohast RV2 kaudu ja sukeldusime läbi roppuste allmaailma. Sealjuures avastasin üsna ebameeldiva üllatusena, et kuigi enda arust olin kindad taskusse pannud, siis neid seal teps mitte polnud ja pidin paljakäsi läbi prügi roomama. Kui juba maa alla jõutud, oli edasine palju puhtam ja mõnusam. Peagi olimegi tuttavas kambrikeses ja saime esimest aaret logima hakata. Logiraamat oli karbikaane külge veidi kinni hallitanud ja muidu niiske, aga muidu oli aare talve üle elanud ja ootab otsijaid. Jalad olid ikka veel kuivad ja meel hea. Aitäh taas!

 2 

Mõistatus tundus lihtne, aga kui lae alt piimanõud otsida, siis võibki neid tunneleid kammima jääda.

Peale turnimist oli üsna selge, et kuhu peab minema. Õiges või vales kambris, tol hetkel ei teadnud ju, sest aaret ma ei näinud, vaatasin kõik piimaanumad maast läbi, aga laes ma küll midagi ei näinud.

Käisin vahepeal Peeter I aarde nullis värskes õhus pead tuulutamas. See tunnel oli päris heas seisus. Vett oli, aga mitte üleliia palju. Kuna aarde mitteleid ei andnud rahu, siis tatsasin kiiremate sammudega Laagri tunneli lõppu. Nüüd kui kambrisse sisenesin, jäi aare kohe esimesest kohast silma.

 2 

Alustasime juba tuttavast sissepääsust ning väljusime sealt, kus kirjeldus soovitas alustada. Eks see soovituslik start lisas vürtsi, Peeter I poolt alustatud tee oli kùllaltki vee vaene, ainult mōnes kohas pidi rahulikult jalutama, et mitte asjatut lainetust tekitada. Aitäh! EVEJ Ps. Logiraamatul pole minigripi, järsku keegi tahab viia. Aardesse jäi veel üks terve donotiit, katkise vōtsin kaasa.

 2 

Kõige viimaseks jäi see leid, kuna tunnelid peas siis kaarti ja muud ette valmistust polnud vaja kui käed taskus kummarid vett täis sinna lonkida. Lõpuks hakkas juba päris jahe kuna jalad külmad. Aga võetud ta sai :)

 2 

Eks sinna tunnelitesse minek oli paras julgustükk. Kuid kuna teadjam ergutas ja kinnitas, et ma sinna kinni ei jää, siis olin nõus. Paik ise ju väga põnev. Sisenesime tunnelite süsteemi Peeter I koordinaatidelt. Ei oodanud, et need tunnelid nii pikad on. Veidi sai ka vees solberdatud, kuid ei midagi hullu. Täitsa vahva oli olla pimedas, kui valitses absoluutne vaikus. Kui siis UV lamp näitas seintele oli vahva vaadata nendel helendavaid kirjasid. Lõpuks sai ikka aaret ka veidi aega otsitud ja siis tuli ta peidukast kätte saada. Õnneks läks seegi korda ning logi sai sinna raamatusse jäädvustatud. Edasi suundusime mööda tunneleid Peeter I aaret otsima. Tänud kaaslasele mind julgustamast ja peitjale kohta tutvustamast.

 2 

No mida teeb tavaliselt üks keskmine naisterahvas, kui tal pereemadusest natuke kopp ette lööb? Loomulikult saadab ta lapsed vanaema juurde, tõmbab kummikud jalga ja läheb priitahtlikult mingisse jõledasse tunnelisse hulkuma, eks ole?! No igatahes saab ennast sellises kohas igasugustes lollakatest argimõtetest lahti ühendatud.

Kuhu kallis abikaasa ees, sinna mina järgi. Sai selles pimedas allilmas tublisti pugeda ja turnida, sopas ja prügis püherdada. Vampiiride varakambrisse jõudes otsisime algul veidi valest kohast. Siis aga torkas Rodolfole anomaalia silma. Aaret tagasi panna oli võtmisest keerulisem, kuid ühe teatud liigutusega sai seegi nigu niuhti lahendatud. Tagasi tulime "Nahkhiirte Nosila" juurde viiva koridori kaudu.(No minu meelest on sellele nii tabav nimetus leitud, et selle "Nahkhiirte Nosila" võikski lausa ametlikult suupruukimisse võtta). Sealses imeliselt selges vees solberdades kohtasime kaht seiklushimulist naisterahvast. Soovisin jõudu ja uurisin, et ega nad geopeiturid ole - ei olnud. Nad küsisid, mis neid edasi kulgedes ees ootab. Vastasin, et sügavamaks enam ei lähe :D Ühele seinale hoiatuseks pandud suurt konti unustasin nende endi õnneks mainida. Ja müstilisi nõiaaurusid jne.

Maapinnale tagasi jõudes tundus maailm eriliselt erksavärviline, pimestav ja helge! Selja taha vaadates märkasime juba järgmist kolme seljakottide ja kummikutega meest Nahkhiirte Nosila poole suunduvat. Kohalik tõmbenumber missugune! Aitäh aardepeitjale!

Nõiaaurudes põrgu eeskoda

Näritud kont? (Hoiatuseks seikuseotsijaile)

 1 

Huhuh. Andis pugeda ja ronida. Aga õige tunneliotsa leidsime ja aarde siis õkva loomulikult. Kätte saime, aga tagasi andis toppida. Tagasi minnes ei viitsinud enam pugeda või ronida, läksime välja teise tunneli kaudu. Kuidagi mugurohke päev oli ka, muusääs.

Vahva seiklus.Tänud peitjale!

 1 

Kõigepealt sai ekskursioon tehtud ja siis sai väiksema seltskonnaga aardeid ka nopitud.Aitäh!

 1 

Tundub, et päris kõike siiski ei saanud, üks jäi veel ootele. Tagasiteel sai Janarile kuustunud teeküünalde kesti aidatud korjata. Sai vist veidi liiga palju? Ega mina teadnud, et seal ka varem tossutatud oli. Tänud peitjale aarde eest.

 1 

Kui juba varustus kaasas, no siis tuleb seda ka kasutada. Ajasin selle palavusega kahlamispüksid jalga ning sukeldusime tunnelitesse. Enne meid läks väikese edumaaga tunnelitesse grupp giidiga ja nad liikusid nii osavalt, et me neid ei näinudki. Jõudsime enne neid isegi oma tiiru ära teha. Enne aardeni jõudmist nägime väikest tulukest eespool ja mainisin Jutale, et keegi kindlasti ehmatab selle use tagant. Ja nii läkski uks tagant kargas välja Inge, kes ootas abiväge. Imestasin julgustükki sellies varustusega ja üksi seiklema tulla. Edasi läks kiirelt, nimed kirja ja pagesime vampiiri eest edasi Peeter I aarde poole juba kolmekesi. Aitäh peitjale.

 1 

Kui juba 'Nahkhiirte nosila' koobastikus uitamas olin siis pidi ikka vähemalt proovima aaret ka leida. Maa-alla laskusin koos giidi grupiga, kuid eriti teravate kõrvadega. Nii ma siis suutsingi enda peas paika panna, kus täpselt võiks siin koobastikus aare asuda. Milline täpselt, seda lootsin teada saada karbi või logiraamatu pealt.. Kui kogu grupp oli nurga taha kadunud lipsasin ma paremale ja jalutasin mobiili tulukese valguses õigesse paika. Aarde leidsin suht kiiresti, kuid kätte saamine osutus keeruliseks. Õnneks aga silmasin eemalt lähenevat tulede vilkumist, mis lubas abiväe saabumist. Ja ma ei eksinud :) Juta ja Martti tulid ning logi sai siuhti kirja. Tänan.

 1 

Nahkhiirte Nosila raames oli aarde sissepääsu juurde kogunenud ka tavapärasest suurem hulk mugusid. Ei need jõudnud ilmselt oma peas ära imestada, kuidas osa inimesi on viitsinud kummikud ja soojad riided kaasa vedada. Ilm oli ju ometigi kohvikutepäeval haruldaselt ilus ja jope autosse pakkimine tundub naeruväärse ideena.

Siiski, meil oli varustus kaasas ja nii me marssisime kohvikust läbi otse aaret otsima. Kui kohale hakkasime jõudma, tundus, et näeme valgust eespool vilkumas. Silmapete? Ei olnud, vaid vaene Inge täiesti ebasobivas varustuses ja mobiili valguses aaret otsimas.

Kolmekesi sai logi kirja palju kiiremini ja siis suundusime juba hoopis mustemaks tegevat Peeter I aaret otsima.

Aitäh aarde eest :)

Jälle targem ja parem inimene. Tänud

 1 

Marssisime siis ka maad mööda kohviku juurde tagasi, tegime viie minutilise pausi ja kobisime juba tuttavat teed pidi tunnelisse tagasi, sest üks karp oli veel vaja üles leida. Sellega saime kenasti hakkama ning võisime tagasi päeva valguse kätte minna. Nüüd, siis jäi mul ainult üks Laagri tunneli aaretest seemneks ootele. Tänan.

Tänud! :)

 1 

Valisin sirge seljaga läbitava trassi. Pealegi sai nii maa all rohkem jalutada. Selleks korraks nüüd kõik Laagri tunneliaarded logitud ja jään ootama järgmist võimalust.

 1 

Kuna veel on mõni päev aega, et siinseid maa-aluseid aardeid otsida, siis püüdsime oma eesmärgi 100% ära täita. Sel korral saabusime täis laetud lampidega, et ei juhtuks nii nagu eelmine kord.

Täna oli siis umbes nagu lihtsalt jalutuskäik pargis, kuna lähenesime Peeter I algkoordinaatidel näidatud punktist. Vahepeal ka natuke vett, mis kummikud puhtaks pesi, aga muidu enam ei mingit suurt emotsiooni. Nüüdseks oleme muidugi juba ka vist kolmel erineval päeval maa alla sattunud. Tänud aarde eest!

 1 

Kuna üksi ei viitsinud sinna uuesti minna siis tuli leida keegi kes kaasa tahab tulla. Sellega õnneks probleemi polnud.

Seekord sai eesti lehe info järgi otsitud ja leid oli kiire.

Peale minu eelmist külastus on seal keegi paljajalu käinud. Mitmes kohas oli varbajälgi näha.

Mis ma nüüd siis tegema pean.

 1 

Piimatünne nägin aga aaret mitte. Vesi oli kah pea olematu ainult umbes 100. meetrine lõik oli vaja kahlata.

EDIT: Tuleb välja, et GP ja GC lehtede info on erinev. MA isegi ei otsinud kuskilt lae alt.

Need olid need esimesed ägedad maa-alused. Mõned kuivemad, teised märjemad, aga kõik väga lahedad.

 3 

Ega me siis peeter esimese juurde minnes järgmise aarde infot ei lugenud. Kobisime viisakalt auto juurde, lugesime kirjelduse läbi ja läksime tuttavat teed mööda tagasi. Tänud peitjale!

 1 

Kuna antud nullist olime üks kord juba Peeter I järel käinud, siis tundus palju põnevam avastada käimata tunneleid ning valida see sirge seljaga tee. Küll oli hea jalutada, kuid tead, et igas ummikus ja tupikus on aare ees ja neid kartma ei pea. Kõigepealt saigi uuesti külastatud Peeter I. Olen kaaslastega nõus ja see maa all oma päevaste sammude täis tegemine jäigi sellest õhtust kõige eredamalt meelde. Käigud tundusid lõputud ja siis äkki jäi valgusvihku kitsas ukseava ning kiri "LÕPP". Ja oligi lõpp ja oligi aare. Aitäh!

 3 

Laagri tunnelite õhtu, 3.aare. Peale Peeter I aarde külastust oli järgmine suuna valik lihtne. Ja üleüldse on nüüd siin maa-all lihtne kulgeda :) Ei mingit eksimist, et vale tunnel. Lihtsalt kulged ja iga tunneli lõpus on ootel üks karbike aardega. Kui seinale on kribatud - tupik - siis geopeituri silm läheb särama, sest iga tunnelilõpp tähendab ju et otsitava leidmine on käega katsutavas ulatuses. Tänud peitjale geopeituri elu lihtsamaks tegemises :)

 2 

Tänane kolmas eesmärk. Peeter I juurest mööda pikki koridore jalutades ning ikka põnevusega siinset maa-alust rajatist imetledes jätkus tunneliõhtu seiklus. Vahva kambaga on pimedates, veidi kahtlastes kohtades täitsa tore. Lobides ja muljetades jõudsime varsti logiraamatuni. Aitäh peitjale ja kaaslastele!

 2 

Tunnelite päev jätkus siin. Poleks osanud arvatagi, et nii pikki jalutuskäike linna all on võimalik teha ilma piletit ostmata. Tänud peitjale.

 1 

Seal lõpus olen tänu naaberaardele ka varem juba käinud. Seekord siis suundusime kõigepealt siia. Kohapealt oli vale vihje meelde jäänud ja nii andis ikka natuke aega otsida. Kirjeldust lugedes muutus asi lihtsamaks. Peale leidu suundusin Kristel ja Timmu veel ka naabri juurde. Me ei viitsinud seekord roomata :) Peitjale tänud!

 1 

Käikude eriturnee teine peatus meile; Kristelile ja Timmule kogunes koos Peetri ja prügiga neid veelgi… Ilmselgelt ma kardan väga pimedust ja olukorda, kus ma ei näe, mis mu jalgade ümber läbipaistmatus vees toimub, hea paanika-jaanika, siia üksi tulla oleks olnud ikka täitsa üle mõistuse... :D.

Tänud aarde eest!

 1 

Oli vahva ennast kuumal ilmal kalamehekummikutesse ja jopesse riietada! :) Vähemalt putukad ei saanud ihule ligi! :) Aitäh peitjale ülilahedate emotsioonide eest maa-alustes kihtides!

 1 

Prügi ja tahmased seinad ja siis pikem tunnelis astumine. Sedakorda juba kalamehe kummikuis, sest Peeter I külastus oli ka plaanis. Jätkuvalt muljetavaldavalt kõrge ja lai on tunnel siia rajatud, sõida siinsel raudteel või maasturiga. Õues on palav, aga siin maa all meeldivalt jahe. Tänud peitjale.

 5 

Siin oli meie tunnelitele pühendatud päeva teine peatus. Selles mõttes oli mul tegemist tuttava kohaga, et olin Tiia ja Einariga siin juba käinud, kui Peeter 1 otsisime. See oli enne, kui Kaupo siia aarde panna otsustas.
Nüüd siis uuesti. Aare leidus kenasti sealt, kus ta olema pidi. Teised jätkasid tunnelite läbiuurimist, kuna mul oli asi juba selge, läksin välja ning rõõmustasin, et hommikusest vihmasabinast oli saanud soe päikeseline ilm. Ringutasin oma Tunnelimultist määrdunud riietusega auto poole astudes ja ütlesin midagi niisugust, nagu: "Oh, kui tore!" Selle peale kiirendas käruga noorpaar kõnniteel sammu ja kihutas kiireid pilke tagasi heites kurvi poole. Ma ei hakanud neid taga ajama. Kobisin autoni ja hakkasin hoopis heegeldama :) Aitäh!

 1 

Tänane teine. Sissepääs oli lihtne - ja siis muudkui edasi ja edasi. Ka siin oli maapind ja teekond suht sile ja tasane, aga vett oli põrandal ja kummik tasus ennast ära. Sokke veel märjaks ei saanud - kuigi vahepeal kahtlus juba tekkis. Ägedad metrood - polegi nagu tunnelimulti, aga hoopis mutitunneli - noh nagu metroo või nii. Väikese näidis-metroo saaks ju ehitada ;) tundub, et kunagi on seal midagi sõitnud, liiprid ja kontaktliini jäänused on olemas. Imelik ainult, et see "metroo" kuhugi ei vii, vaid lõpeb pisikese uksega, mille taga on pesukauss :) Aare muidugi ka. Karbike oli heas seisukorras ja võiski asuda tagasiteele. Aga kuna meil tekkis mõte, et ka Peeter I vajab külastamist neil, kellel ta on veel leidmata ja neil kes pole selles tunnelis veel jalutanud - siis tegime julge otsuse ja keerasime vastupidiselt hoiatustele järgmisesse käiku ja jätkasime uurimisretke. Aitähh.

Leitud

 6 

Meie sünnipäeva seiklus sai alguse Tunneimultis Peale seda aaret oldi nii elevil, et kuhu me järgmisena lähme. Meil oli Henriga plaan paigas, et järgmisena tuleme me siia. Saime veel seltskonnale paari lapse jagu lisa ja tulimegi kohale. Enne veel, kui me maa alla sukeldusime tegime väljas väikse eine. Selle eest oli Henry ema Kristiina hoolitsenud, kes oli kõikidele söögi ja joogi kotti poetanud. Kõht täis, panime jälle riidesse ja sukeldusime maa alla. Siin liikumine oli juba keerulisem, kuna lastel olid madalad kummikud. Ühel poisil tuli vesi üle kummiku serva. Kallasime vee kummikust välja. Pakkusin talle, et ta võib tagasi minna. Esimene vastus oli jah ja hetk hiljem ei. Nüüd võtsin teise selga, kuni kuivale alale jõudsime( hiljem kuulsin, et kõige ägedam oli olnud õpetaja seljas ratsutamine). Tunneli lõpus lasime lastel otsida ja ise asjaga hakkama saada ja neil täiesti õnnestus see. Näitasin lastele ära ka vulkaanituha ja rääkisin natuke ajaloost. Tagasi tulemise juures, enam keegi abi ei vajanud. Nii see meie seiklus lõppes. Esmaseks plaaniks oli küll veel Peeter I aarde otsimine, aga aeg liikus kuidagi nii kiiresti, et sinna me ei jõudnudki. Panen jälle kirja kõigi aaret külastanute nimed. Henry, Adeele, Karl, Kert, Lisette, Rasmus P, Mark, Rasmus R, Gert ja Kristiina.

leitud.

 5 

Täna saab alguse minu jaoks tunneli hooaeg. Kuna mul jälle tööpäevas väike auk, siis otsustasin ära korjata eelmisel sügisel võtmata jäänud aarde. Mulle hullult meeldivad need tunnelid. Kuna mul endal korraliku valgustus varustus puudub, siis laenasin lambid sõber Sveni käest. Lambid käes oli aeg tunnelisse suunduda. Panin igaks juhuks püksid jalga ja teekond võib alata. Valisin sisenemiseks Peetri nulli. Tunnelis oli küll vett, aga kõrgema kummikuga jääks jalg kuivaks. Vahepeal oli küll tunne, et keegi kõnnib selja taga, aga kui seisma jäin, siis jäid ka sammud seisma, ehk siis minu sammude kaja. Aare ilmutas end kohe esimesest kohast, aga ei piisanud ka minu pikkusest. Natuke pusimist ja saingi logi uude raamatusse kirja. Tagasi teel otsustasin, et teen ka tunnelis väikse "teeme ära" kampaania. Korjasin kokku kotitäie prahti, mis mind alati häirinud on, kui tunnelis käin. Miks küll üks inimese loom ei suuda oma jama kaasa võtta? Ja nii see lugu läbi sai. Tänud aarde eest.

Tunneli alguses võib veel leida talvist jääd.

Kui jälgida linte, siis aarde juurde minna ei tohiks.

Kivist veinivaat.

Aga veini sees ei ole.

 1 

Uus tops viidud.

 4 

Kuna mõni päev varem sai ühes tunnelis käidud, tekkis tahtmine minna ka teistesse. Aga ma ikka väike arg naine, üksi minna ei taha. Hakkasin siis salamisi uurima, kas Karl on käinud ja millal tal plaanis minna on. Sellisest umbmäärasest "millalgi peaks minema" sai kiiresti järgmiseks päevaks kokkulepitud koht ja aeg. Karl pakkus välja, et võib aidata mind ka nendega, mis tal endal juba korjatud. Seda tal veel korjatud polnud. Seega sai ikka lõpuni koos mindud. Tunnistan ausalt, üksi poleks julgenud, kuid Karliga polnud karta midagi. Juba oli näha mõningaid nahkhiiri, uskumatu kui pisikesed nad on. Ma ikka kujutasin multikatest nähtud suuri verejanulisi elukaid ette ;). Minul oli hea kõndida - ma olin Priidult (tänan) kalamehepükse. Proovisin siis Karli oma julgete sammudega mitte pritsida. Aga aarde leidsime, logisime ka. Kaasa sai ka võetud. Tagasi teel sain kinnitust, et üksiku naise koht ei ole tunnelis - mingi kont vedeles maas. No mina aru ei saanud millise liigi esindajaga tegu oli. Tänan peitjat, mõnus kogemus.

 8 

Eile päeval sain ma peitjalt ettepaneku, et äkki ma sooviksin ta hooldust vajava aarde ära tuua. Kõnealune aare mul selle aastanumbri plaanidesse lisatud ei olnud. Polnud isegi mõelnud Laagrisse maa alla mineku peale. Kui hakkasin aga natukene kaarte uurima ja pilte vaatama, siis ajasin endale loomulikult isu peale. Nii saigi seeme mulda pandud, et ennem septembrit ära käia. Päeva aga paika veel ei sättinud. Vähem kui pool tundi hiljem võttis minuga ühendust Karin, kes uuris kas mul tunnelid läbi käidud. Väga huvitav kokkusattumus samalt teemalt jätkata teise geopeituriga kui ühega just vestlus lõppenud. Mõningase jutumöla järel oli paika seatud siis ka ühine plaan ja kohe juba järgmiseks päevaks.

Peitja südamest soovitas, et palju huvitavam on ronida, roomata ja pugeda läbi aukude ning seejuures saab aardeni niimoodi tossudes. Ma valisin pigem siiski pikema jalutuskäigu kummikutega hiiglaslikus porilombis. Kui antakse valida, siis eelistan ikka mugavust ekstreemsusele. Tooksin paralleeli sellise olukorraga: kas ujuda läbi külma mudase jõe või siis minna 200 meetrit eemalt üle natukene lagunenud silla :P. Igatahes saime Kariniga mugavamas kohas kell 13 kokku. Saabumas oli just äikesetorm. Kas mitte pole parim aeg minna maa alla geopeituma? Selles rooduvarjendis ma varem käinud polnud. Need seestpoolt kõik väga sarnased ehk kui paaris käidud, siis on tegelikult kõigis käidud. Tunnelis jalutades täiesti puhtalt siiski ei pääsenud. Suutsin liiga julge sammuga enda jalad kintsudeni mudaseks pritsida. Seda nägi muidugi alles hiljem päevavalguse käes. Tunneli lõpuosas tõepoolest lendas mõni üksik nahkhiir juba ringi. Käis kohvrite sissetassimine. Valgustugevus sai sätitud natukene õrnemaks ja edasi mindud. Ühtegi vampiiri õnneks ei kohanud ja keegi teine meid samuti ei hammustanud. Varingukohast leidsime kiiresti vihjele vastavast kohast aarde, mis oli tõesti üsna kehvas seisus. Logiraamat oli üks märg käkk aga avanes täpselt õigest kohast. Peitja soov sai täidetud ning aare kaasa võetud. Aitäh peitjale maa alla saatmast!

Kuna peitja oli päeval tööl, siis sõitis aare minuga Laagrist vähe kaugemale. Kuna aare otsustas mökerdada ja märjata mu pagasnikut, siis nüüd karistuseks kratsisin seda harjaga ja pritsisin vett vastu. Logiraamat midagi kurja pole mulle teinud ja tema panin lihtsalt kuivama.

Vampiirid, nahkhiired või hoopis keegi kolmas?

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Nahkhiired tulid varem kohale, kevadel viin karbi tagasi.

 2 

Peitja soovil aare eemaldatud oma pesast.

 2 

Sai aare just ennem ära võtmist ära võetud. Tore oli kohata ka teisi geopeitureid. Koos läks asi palju mõnusamalt :)

 2 

Kuna eelmise visiidi k2igus j2i jah m6ned punktid v6tmata, siis oli p6hjust naasta. Et l6busam oleks otsustasin seekord mitte yxi minna ja meelitasin ka Silveri kaasa. Teadsin et tal samuti seal avastamata k2ike. Veel ennem kui j6udsime tunnelisse sukelduda kasvas meie meeskond veelgi. Ukse pealt yhinesid meie tandemiga veel Karl Tops ja Realist. Yheskoos oli samm kerge ja aarde leid tuli kiirelt. T2nud seltskonna eest ;)

 4 

Tarmo viskas mind kindaga ja minu asi oli väljakutse vastu võtta. Plaan oli need 3 veel puutumata karbikest sealt tunnelitest üles leida. Aeg paigas ja nii me taas siin tunnelite poolde suundusime. Kohe uksel oli kohal vastuvõtu-komitee. Selgus et Karlo, tops ja realist olid just sealt tühjade kätega naasnud. Loomulikult tirisime nad koopasse tagasi. Ei saa mainimata jätta et minu jaoks oli see esmakordne kohtuda juhuslikult teiste geopeituritega. Kuna tee oli pikk siis sai üksjagu geomuljeid vahetatud. Esmalt noppisime selle mille järgi meie tulime ja siis noppisid nemad veel selle, mille järgi nemad tulid. Wow effekt jäi küll seekord saamata kuna tee oli alles värskelt meeles aga sellised kohad meeldivad mulle endiselt väga ja mõnus seltskond tegi selle veelgi paremaks. Ettevaatust nahkhiirtega, 2tk püüdsid mulle pea kohal kambakat teha, pidin lausa jopesse varjuma korraks. Tänud peitjale.

 3 

Alguses läksime Robert, Kenri ja mina Laagri tunneli lõpu aarde juurde, lootes leida Peeter esimese aaret, aga me tuginesime ainult Peetri vihjele ja lahkusime sealt. Siis läksime teisele poole tunnelit ja Robert ei olnud nõus meiega edasi minema veidi raskemast kohast ja seetõttu me teda üksinda ka ei tahtnud jätta ja leppisime mitteleiuga. Siis aga välja minnes tulid meile vastu Silver ja Tarmo, kellel Peeter oli leitud aga tunneli lõpp leidmata. Robert jäi rataste juurde. Niisiis läksime tagasi. Leid tuli kiiresti ennem käidud kohast. Maa all oli mõnusalt jahe. Aitäh peitjale :)

 1 

Ethelil oli juba ammu plaan seda aaret otsima minna, kuid me ei saanud kuidagi aegu klappima. Nüüd oli lõpuks päev, mis mõlemale sobis, nii et sõitsime kohale ja ajasime enne tunnelisse sukeldumist kummiülikonnad selga. :) Kummiülikonnaga on see nagu jalutuskäik pargis. :P Ma pool teed lootsin, et ühtegi nahkhiirt ei näeks, kuid enne lõppu sattus üks ikka meie teele. Esimese hooga tahtsin otsa ringi keerata ja jooksu panna, õnneks sundisin ennast ikka paigale. :D

Aarde leidsime kiirelt, kuid oli teine suht kehvas seisus. Sinna oleks vaja veekindlamat konteinerit.

Tänud peitjale!

 1 

Üleeile sõitsime ratastega 37.7 km ja leidsime paar aaret. Täna sõitsime 40 km ja leidsime samuti kaks aaret. Statistikahuvilistele: see teeb 19.4 km/aare :-) Sealjuures ei arvesta ma eile sõidetud 23 km, mil aardeid ei otsinud. Rattaga on ikka väga tore sõita ja aardeid otsida. Nagu ka jalgsi või lohega võ lumelauaga või autoga või millega iganes - peaasi, kui saab aardeid otsida B-)
Tegime tuttavasse kohta drain-ini - olin siin ju See ei ole prügi järele sukeldumiseks juunikuus paksu kalipsot selga ajanud. Täna oli varustus mõnevõrra napim - plätud ja lühikesed püksid. Tõsi, ka vesi oli hulga madalam. Ukseavast leidsime töökindad, millest mõlemad ühe kasutusse võtsime, et oleks vähegi puhtam roomata-ronida. Sammusime eeldatavas suunas, päris kindel ju polnud. Lampe kasutasime pea miinimumvõimsusel ja enda ette maha näitamiseks, sest hankhiired lendasid kohati vihinal mööda. Uskumatult head manööverdajad ja loodijad on nad ikka, ükski ei läinud vastu. Jõudsime ukseni, astusime sisse. See tundus lausa eriline öölendlejate meelispaik olevat. Mõlemad liigid püüdsid teineteist mitte segada.
Aardeleid ei lasknud end kaua oodata. Logiraamat oli tõesti üpris märg ja minigrip hingamisasendis. Jätsime meiegi selle samamoodi. Kuidas raamatukene aga üldse märjaks on läinud, kui minigrip terve on, ah.
Tagasitee möödus viperusteta, üles tagasi saime kenasti. Tagastasime töökindad samma, et järgmistelgi oleks sama mugav ja hügieeniline. Aitäh Kaupole emotsioonide eest! Vast hakkab tunneliaaretest siiski aitama.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/984168836

Katus laseb läbi

Tuttav sissepääs

Logi aastast 1961

 2 

Korduskülastus oli tõesti jalutuskäik pargis, täna haarasin ka fotoka kaasa.

taevas tilgub

kont on vahetanud asukohta või on seekõik mis üksikuitajast järgi jäi

veetase on all

uhked tunnelid

jalutuskäik linnapargis

 1 

Ah jaa... sai suurde tünni paar kivi pandud, et väike oleks õhus(seal taas paar pitsitäit vett), aga sisu on ligemärg ja tasuks kevadeni välja tuua...minigripi jätsime ka lahti, logiraamat juba laguneb, parem oleks teine karbindus sinna tünni...vee alla ikka veekindel värk(nädalaga oli veetase langenud ca 15-20 cm, ehk "jalutuskäik pargis", noh, kummikud olid ka -40-le ju arvestatud muidugi, tähh!

p.s. Nuffi kikivarvukil "tehnika" aitas mind kahel päeval...täitsa patenteeritav värk kuivade jalgade jaoks :D

 2 

Kodust sai isegi kuiv logiraamat kaasa võetud. Tunnelis, poolel teel aardeni tuli siis meelde - mis autosse jäi? Tüüpiline! Logiraamat ligumärg. Aardekambri võib vabalt ümber nimetada nahkhiirte koduks. Ärritasime neid seal oma kohal olekuga. Tunnelis lendles neid ka juba üksjagu. Vist oleks paras aeg selleks hooajaks aare kinni panna.

Tops laseb vett läbi, logiraamat märg.

 1 

Peaaegu nagu jalutuskäik pargis, väiksed purskkaevud ja kosed, hästi kujutleda, siis mõned krokodillidki. Pool karpi oli vett täis ja logiraamat märg, aga käik oli muidu äge. Tagasiteel kohtasime järgmiseid jalutajaid. Tänud juhatamast.

 1 

Kuna tunnelite külastamise hooaeg hakkab peagi läbi saama,võtsime suuna juba tuttavatesse käikudesse.Nimed said kenasti kirja,aitäh!

Logiraamat on vett saanud ja niiske.Hea sõõmu vedelikku kallasime karbist välja.Tunnelist tagasiteel kohtusime veel geoperekonnaga,kellel pikad sirged jalutamist alles ees.

Ühes päevas elamusi rohkem kui vahel terves kuus. Mine tea, ehk satun siia kunagi veel. Aitäh põhjust andmast!

 3 

Sel vihmasel päeval erinevaid üleujutatud maa-aluseid kanaleid kammides jõudsime lõpuks siia, viimase juurde, kus kõigil veel nimi kirja panemata. Sooviga pisut kiiremini õhtule saada kaasnes paratamatult mõningate lainete tekitamine, naisterahvaste meelehärmiks nagu tagantjärele ilmnes :o) Aga jah, käikude põhjas vedeles nii paks kiht savi, et mul oli tõesti suht savi kui tugev emotsioon see külm ikkagi on. Aardekonteinerit nägime juba kaugelt, kirjeldus ning vihje vaid kinnitasid ilmselget. Peitjale aitäh jälle Laagri tunnelitesse ajamast, eks kord aastas tuleb ikka käia!

 3 

No kuna oli veel aega, siis võtsime ette järgmise tunneli, mis sest et eelmises olime oma jalgu parasjagu külmetanud. Anne ajas jalga samuti uued jalavarjud, mina jäin kindlaks villastele sokkidele ja kalamehesäärikutele. Oeh kui hea kerge oli nüüd kahlata. Eskol oli savi, kas vesi tuleb kummikutesse või mitte, Anne hiilis kui köielkõndija ja Alex, oh et ta ka jälle need kroksid pani, no tahtis vaid vaikselt hiilida. Aga minu üllatuseks oli vesi siin madalam kui eelmises tunnelis ja kuna põhi polnud nii savine, siis ka tagantulijad nägid kuhu oma jalalabasid toetada. Aga kondi on keegi sealt laest ära virutanud :P. Maa peale naastes oli taevast valgus ära kustutuatud ja aeg oli bussi nina kodu poole keerata. Tänud peitjale ja kaaslastele, maa all on ikka teistega koos kolades märksa kindlam tunne!

 6 

Oeh neid kaaslasi küll. Kuidagi ei tahtnud alla minna, saapad olid ju kaltsmärjad. Panin jalga kummarid. Teised küll arvasid, et need mul na madalad aga otsustasin proovida.

Esko kahlas ees, Merike silkas oma kalamehe kummikutega järgi. Meie Alexiga vaikselt hiilisime. Mitu korda ta selja tagant ähvardas, et nüüd küll tuleb vesi mul sisse aga ajasin end kikivarvukile ja ei tulnud ühtigi. Vahepealsed kõrgemad osad ma jooksin, et vaevu kannul püsida. Tagasiteel ma mitu korda kiunusin, sest Esko ajas vee lainetama, et kui enne ei tulnud mul vesi kummarisse, siis nüüd on see raudlaks tema hullamise peale garanteeritud. Vedas, napilt ma ütlen.

Õnneks mu kaaslastel enam midagi välja pakkuda polnud ja nii sain ma õnneks nende käest plagama. Kell näitas juba hilist öötundi! Aitäh kõigile!

 1 

Juba eelmisel päeval uurisin, kas hää kolleeg oleks muga nõus veidi ringi kooserdama ja maa all kolama. Jah tuli üsna ruttu ning miski nelja paiku olime Peeter I nulli juures. Tunnelis oli superluks, kummikutest piisas õnneks täiesti. Täitsa mõnus jahe vaheldus suviselt soojale ilmale. Aitähhid, tore paik!

 1 

Hea inimene Meelis teadis juba enne kirjelduse ja kaardi lugemist kus aare asub, mina ei tea isegi peale logimist. Ütleme nii, et oli külm ja oli hilja ning lisaks oli ka pime. Marsisammul kõndisime aardeni ning hiljem sama tempoga tagasi. Pärast pesin kodus pool tundi säärikuid.

 6 

Kui märkasin selle aarde nime, teadsin miskipärast ilma kirjeldust lugemata ning koordinaati nägemata, kuhu see tops topitud on. A miks just käigu otsa? Nahkhiirtele meeldib näiteks hoopis käigu keskosa. Filmitopsi saab peita kah keset käiku. Kuidas see kurikuulus kirjeldus käiski:

"Selles seinas on palju auke. Üks neist on teistsugune..."

Pagan, noored ei tea ikka üldse, kuidas head mikrot peita.

 1 

No vot, jälle uus aare üsna külastatud tunnelis. Helistasin sõber Marttile ja panime plaanid paika. Oli mõnus kooserdada juba tuttavatel radadel, kõik tunnelid juba peas:)Neid käike kohe meeldib väga külastada. Tänud taas kutsumast!

 1 

Kummikuid meil polnud ja õnneks ei läinud neid vajagi, sest vett polnud ning ka muda nappis, seega pääsesime suhteliselt puhta jalaga. Tänud peitjale!

 1 

Tahtsime otse RV4-RV6 juurest tulla, aga keegi oli tee läbi lõiganud. Läksime siis väikese ringiga. Algul oli nõutus, et kas peabki sellest praost sisenema. Kuna me teisi sissepääse ei leidnud, siis sisenesime sealt. Augu juurest leidsime paari kindaid, mille ma ilusti kätte panin ja mida ma tunnelis otstarbeliselt kasutasin. Päris roomata ei saanud, aga ronida küll. Täitsa lust on aardeni jalutada, kui jalad on kuivad. Aarde juures panime korraks tuled kustu ja kuulasime vaikust, päris mõnus. Aitäh!

 3 

Vot see on see kui kiiruga keset 66d veel yhte 2gedat aaret otsima l2hed. Vaatasin et uus aare aga kogemata v6tsin c: geost peeter esimese hoopis. aarde juures veel imestasin et logiraamat kll v2rske v2lja ei n2e. Nyyd kodus taas levis olles avastasin et seal tunnelites oli hoopis mitu aaret ja see mida plaanisin otsima minna j2i sootuks avastamata. Mis seal ikka alati on ka j2rgmine kord :)

01488

 1 

Mulle meeldivad jätkuvalt igasugused pimedad ja põnevad kohad. Valisime lähenemiseks pikema teekonna. Jalad said märjaks, aga sellest polnud midagi. Tänud!

 1 

Minu esimene merekindluse aare, kus oli jalgade märjakssaamine vältimatu! Alguses üritasin aardele läheneda plätudega, aga need jäid üpris kiiresti muda sisse maha. Seejärel kihutasime ruttu Taunoga tagasi geomobiilist kummikuid võtma, millega oli aarde juurde jooksmine lausa lust. Tõsi, vesi küll üle kummikuääre ei küündinud, aga kiire sammu tõttu lainetas natuke sisse küll. Aitäh!

 2 

See oli nüüd küll väga mõnus jalutuskäik. Algselt oli kaasas veel üks vandersell, kes sai tegevusse kaasatud ootamatult ja sunniviisiliselt. Tema oma valgete tossudega piirdus siiski kuni veepiirini jalutamisega. Paluks veel tunneliaardeid :)

 1 

Leitud peale kerget kolamist, tänud.

 5 

Kõik sai alguse sellest, et Kristjan küsis, et mida ma kolmapäeva õhtul teen. Saatan armastab kolmapäevi ja kõik head asjad toimuvad kolmapäeviti. Tavaliselt 200 kilomeetri kaugusel teineteisest aga kindlasti samal ajal ja tasuta.

Ajasin siis vajalikud asjad kotti, hiljem selgus, et kaasa oli saanud ka üks äärmiselt mitte vajalik asi - termos, mille ainus hea omadus on, et ta ajab vett välja sinna, kuhu pole vaja. See kord sai järjekordselt Kristjani auto parem esiiste ära ristitud, õnneks küll vaid teeveega.

See on märksa parem lahendus võrreldes suhkrumandli või hapukoorega segatud kohupiimaga. Järgmine kord peaks sinna autosse istudes kolm tilka piiritust maha valama. Ju selle auto hing ihkab toiduaineid vedada.

Rooduvarjendini on jõudmas tarbimisühiskonna lägane hingus. Kõrvale mugavad inimpesad rajatud, O-kastraat on asendunud tavalisega.Ilmselt lükatakse kogu see kupatus uperkuuti, laste ohutus on ju peamine jne. jne.

Jah, ligane oli, porine oli, kõik mida lubatud, täie raha eest, see tähendab tasuta. Lisaks sai tee pealt kaasa toodud kellegi poolt vedelema jäetud pooltäis Cäppi pudel säilimistähtajaga eelmise aasta 12. juuli.

Tagasi autosse tulles sai pohhuipüksid pärispükste asemele tagasi vahetatud ja tegelikult täitsa soe oli.

Aga need gaasid, jah seal on vist mingid gaasid, igatahes hakkas pea nagu imelikke ringe tegema ja Kristjani muidu nii osavasti võetud kurvid tundusid raputustena.

Eks seal ikka mingi metaan tasahilju hingitseb. Seda tundus just olevat selles kohas, kus ühest august teise saab ronida, seal kus igasugu põnevaid konte ja muid inimetekkelisi jäänuseid rohkelt leidub.

Kõige lõbusam, et sinna peab veel tagasi minema, üks aare on endiselt maa alt koukimata.

 3 

Leitud! Aarde juurde sai mindud plätudes. Minna oli külm. Tagasi tulles polnud vigagi. Kuiva jala väljapääs pole meiemõõdulistele.

 2 

KUna niikuinii oli siiakanti asja, siis otsustasime ka selle pargi läbi jalutada. Eks ta tegelt nii olegi, ilmselt kõige lihtsamini kättesaadav neist tunnelitest. Eelmisest jalutamisest mäletasin, et vett oli omajagu, aga see on kõik ilmselt seal nurga taga. Panin küll pika kummiku igaks petteks jalga, aga ilmaasjata, vett vaevalt poolde säärde, ja suurem osa teest on ju suisa kuiv. Nii me seal matkasime, vaatasime purikaid ja arutasime maailma asju - v. hea koht selleks, muide, sest ükski segav väli sinna ju ei ulatu. Ja selle Madise hea peidupaiga leidsime ka üles, ma arvan.

Hea jahe aare, me täname!

 1 

Kui Miki mulle rääkis, et on plaanis väike georetk ette võtta, olin suure õhinaga nõus kaasa lööma. Mõte muutus eriti põnevaks, kui kästi ka kummikud või vahetusjalatsid ja vahetuspüksid kaasa võtta. Viimased jäid ikka maha, aga vähemalt olid kuivad jalatsid kenasti kaasas.

Esimene samm jääkülma vette võttis korraks hinge kinni, aga edasi oli juba lihtsam. Libe oli küll kohati ja paar korda juba peaaegu oleksingi istuli kukkunud, aga jäin püsti. Kuklas vasardasid Miki sõnad, et autosse ei võta, kui käntsu käin.

Tagasiteel tundus juba vesi päris soe. Tore jalutuskäik oli, seltskond oli vahva ja tee möödus kiiresti. Välja jõudes tuli pahvakas lämbet õhku näkku. Enne ei tundunudki väljas nii soe.. Jäin väga rahule, et mind kaasa kutsuti. Aitäh aarde eest!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 16 

Ükspäev Edega suheldes tuli teemaks, et kas ma võiks tema ka kaasa võtta, kui kusagile lahedasse või ilusasse kohta geopeituma satun.. Ikka ikka, et eks annan teada, kui minek on.

Hommikupoole helistas Priit ning uuris servast, et mida ma arvan Laagri urgu pugemisest ja võiks nagu mingi aarde leida, pole päev tühja läinud jne jne. Mille vastu mul loomulikult ei olnud midagi ja meenus kunagi antud lubadus. Lubadusi tuleb ju pidada. Mainisin siis ilusale tüdrukule, et täna on väike plaan teha pisike jalutuskäik, aga kuna vahepeal võivad jalad märjaks saada, siis võtku vahetuspüksid ning jalatsid kaasa, millest väga kahju ei ole. Ta oli kohe nõus. Vaatas ainult, et niru ilm ja vihma sajab. Noh, kohas, kuhu me satume ei oma see mingit rolli, kas väljas paistab päike või sajab, kas on suvi või talv rääkimata sellest, kas on päev või öö. Ütlesin lihtsalt, et vihm ei sega, ei ole vaja muretseda, et ma ise ei läheks ka vihmaga kusagile ligunema. Arvas, et väga lahe. Nojah.

Saime siis tunneli sissekäigu ees kokku ning Priidu ja Etheli jutust hakkas vaikselt tõde selguma, et mis ees ootab. Helebeez disainmantel saab vist oma esimesed ristsed, samas kes sellega siis geopeituma tuleb? Eriti koos minuga? Enam ei olnud taganemisteed, varustasime ennast lampidega, soojalt riidesse ja sukeldusime urgu. Seal oli alguses lihtsalt kole, siis oli savine ja mudane.. siis oli märg peaaegu põlvini ja edasi oli juba ükskõik. Jalutuskäik ise oli mõnus kuni lõpuni välja ja mingil hetkel ei saanud enam arugi, et jalad märjad ja püksid mudased on. Lihtsalt irvitasime, klatsisime kõiki ülejäänud geokaaslasi ja lonkisime aardeni. Lõpus oli õige tünni leidmine lihtne. Proovisime aru saada, miks Madis just kaugemat mannergut tahtis kasutada, kui üks teine jupike lähemal oli, aga ei saanudki aru ja leiutasime igasuguseid kosmoseteooriaid. Keegi järgmistest võiks juhendi kaasa võtta, pliiatsi lisada ning karbi tähistada. Me ise unustasime suures õhinas lihtsalt ära. Tagasitee möödus umbes samamoodi nagu tulek, ainult vesi ei tundunud enam külm.

Kui veel jupike maad oli jäänud, siis nägime kaugelt lambivalgust lähenemas. Kustutasime kiirelt oma tuled ära ning lähemale jõudes möirgasime ja tegime kolli häält (nagu väiksed lapsed, teate küll), et tõenäolist geopeiturit hirmutada. Ilmselt mõjusid meile mingid maa-alused narkootilised gaasid või muu mürgine aine - muidu ju suured inimesed nii ometi ei teeks. Kusjuures väga ehedalt kõlas maa all, hirmutas ennastki ära. Aga tulija oli täiesti võõras nägu, vaatas rahuliku pilguga otsa, raudsete närvidega mees. Küsin siis, et kas geopeitur ja aardejahil – kes muu ikka sinna roniks? See vend näitas kõrva peale, naeratas ja raputas pead - tuli välja, et kurttumm. Kogu meie vapustavalt võimas kollimöirgamine läks täiesti tühja :( . Mida ta seal tegi, on siiamaani arusaamatu.

Õue tagasi jõudes oli tunne nagu sauna astuks, kuumus lõi vastu pead. Vahetasime riideid, imestasime et väljas on ikka veel valge ning vahepeal ei olegi sügis ning talv saabunud. Ede arvas, et väga lahe oli, võiks iga kell meiesugustega ringi kolada. Mida ma pean seda nende maaaluste narkootiliste gaaside või muu mürgise aine tulemuseks, küll üle läheb. Tänan peitjat ja avastajat, mõnus retk oli.

Kuigi Priit arvas, et nahkhiir lasi talle pähe, tilkus laest lihtsalt tavalist vett.

Siin ei olnud korralik lamp veel tühjaks saanud

Piltidelt tundub ilus ja valge koht - tegelikult oli siiski pime urgas

Selline mõnus savine ja mudane lõik. Ähvardasin ette, et "Kui käblad, siis autosse ei saa". Toimis.

 5 

Päeval sai juba kokku lepitud Miki ja Priiduga, et lähme seda aaret õhtul otsima. Muidugi ega ma väga ei süvenenud kus ja mis. Koha peal selgus, et peab ikka jalutama maa all. Õnneks oli vett vähe ja päris mõnus värskendav õhk oli. Mul oli igaks juhuks kalamehe pükskummikud jalas, aga neid ei oleks vaja läinud, oleks piisanud tavalistest kummikutest. Nii julge ma ei olnud kui Miki ja Ede, kes tulid tavalistes tossudes ja autos lihtsalt vahetasid kuivade jalanõude vastu ära- vesi oli ikka jube külm seal. Priidul olid tavalised kummikud ja vesi üle ääre ei tulnud. Väga lahedad käigud oli, mulle täitsa meeldis. Kuna tahtmist roomata ei olnud sel korral, jäi hetkel lähedal asuv aare järgmist korda ootama. Aga kindlasti tulen siia tagasi ja eriti mõnus on see palaval suvel, kosutav jahe õhk- muidugi välja tulles saad pahmaka palavust kraesse. Aitäh peitjale. STF kuskil kl.21.00 ajal

 5 

Ha-haa, just eile käisin seal tunnelites kolamas peetri aarde järel ja sai ka seda ruumi külastatud. Mis siis ikka, tuleb tagasi minna.

 1 

Mina ei tahtnud tegelikult üldse koopasse aaret peitma minna, aga kuna tee lubati mulle meeldivast kohast läbi väänata, jäin lõpuks nõusse. Madisel oli järjekordne koopakarp kaasas, aga selle peitmiseni me ei jõudnudki - Kaupo karp sattus õnneliku juhuse läbi enne näppu :) Oli põnev, aitäh peitjatele!

 23 

Selle logi kirja panemisel ei oskagi kuskilt alustada. Tõenäoliselt oleks kõige õigem alustada geojaanipäevalt, kus mulle kingiti admini kolmandaks silmaks olemise eest korralik taskulamp. Tekkis tahtmine see ära katsetada ning mõtlesin kuskile koobastesse kolama minna ning ühtlasi aare peita. Liis sai julgestuseks kaasa võetud ning pühapäeva õhtul seadsimegi sammud Laagri poole. Algne plaan oli minna rooduvarjend 1 juures maa alla. Sissepääsu ma ei leidnud ning hiljem ühe vene härraga rääkides selgus, et seda rooduvarjendit ei ole enam. Keelebarjääri tõttu joonistati maha ristkülik, mis hetk hiljem jalaga maha tõmmati. Tundub, et sama saatus on ka rooduvarjendit tabanud. Sellest on kahju :(

Teine koht oli mul ka välja vaadatud. Selleks oli rooduvarjend 3 juurest sisse minna, esimese tunneli lõppu jalutada ning sealt teravnurga alt paremale suunduvasse tunnelisse minna. Taskulamp valgustas väga hästi teekonda ning üsna pea olime soovitud kohas. Leidsin tunneli lõpu lähedal oleva ukse juures hea peiduka karbile, aga kuidagi ei ulatanud sinna. Liisile ka pätti teha ei tahtnud, kuna ta kummikud olid porised. Seejärel vaatasin ümbruses ringi ning märkasin sobivat abivahendit, mille peale ronida. Vedasin ta õigesse kohta ning kuulsin, et miski asi koliseb abivahendi sees. Piiludes meenutas kangesti aaret ning lähedalt vaadates osutuski aardeks. Kuna aarde peitja oli ilusti kirjas, siis otsustasin, et enda aaret ei peidagi sinna ning panime nimed olemasolevasse aardesse kirja. Küll hiljem aega uurida, mis värk on.

Ühesõnaga, FTF kell 16:40 ning pärast maapinnale jõudes uurisin peitjalt (loe: geokõne pärast esmaleidu), et millal ta aarde üles paneb. :P Nüüd panigi :D Esimene aare, mille enne avaldamist leian, tore! Aitäh peitjale, sellised kohad lausa nõuavad aardega tähistamist!

P.S. Kuna see aare on logi kirjutamise hetkel tavaline aare, siis täpsustaks aarde koordinaadid. Need on umbes nii:
59 20 51.57, 24 38 39.58
Parem oleks see märkida mõistatusaardeks ning jätta praeguse ühe võimaliku sissepääsu koordinaat mõistatuse koordinaadiks, siis pole segadust. Abiks on ka käikude skeem: http://static3.nagi.ee/i/p/934/0/233501351b4b35_o.jpg