Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks.
Täiesti vabalt võib näkk ennast moondada näiteks luigeks, kalaks või kelleks või milleks iganes.
Inimesed on ikka näkke näha tahtnud ja nende peidupaikasid otsinud. Teatakse rääkida, et näkki saab näha millegi ümmarguse seest läbi vaatamisel. On see sõrmus või hobuse rangid või veskikivi - pole vahet: sealt vaatamisel ilmutab näkk ennast musttuhandel kujul.
Mõistatus-multi on hetkel läbimatu. Praegu on sellised juhised: Nullist suunal 37 kraadi 41 meetrit seisab üks näkk ja kutsub sind enda juurde. Ole siis ettevaatlik.
vana kirjeldus: Nullis oledki juba näkivaatleja. Et see multimõistatus läbida, on otsija elu kergemaks tehtud ja nullis seisab juba veskikivi. Vaata otse ja teraselt läbi selle augu, kas näed juba näkki kellekski moondunud olevat? Ta on 60m kaugusel ühe kivi peal. Nägid?
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (21), soovitan (18), 2017_aasta_aarde_kandidaat (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC79YB9
Logiteadete statistika:
77 (90,6%)
8
13
0
0
0
0
Kokku: 98
Kuu oli veenuses, mistõttu oli just praegu õige hetk tulla näkile külla. Väga uhke ja võimas värk, aitäh!
Ossa poiss mis teostus siin ees ootas. Imetlemist oli igastahes jupiks ajaks. Aga ega ma igaks petteks siiski liiga pikalt näkile silma ei julgenud vaadata. Mine sa veel tea mis plaanid tal olla võivad. aitähhid peijale kvaliteetse teostuse eest
Alguses silusin ja silitasin näkki kõikjalt, siis näkk avaldas asupaiga. Oli täitsa korralik ja kuiv aare! Tänan, polnudki siin enne käinud!
Varasemalt oli koht lokaliseeritud, isegi korra mööda sõidetud ja hinnatud olukorda- tuleb uuele katsele tulla. Täna oli siis uue katse päev, jõudes parklasse hakkas tugevalt sadama. Kuna olukord oli nagu oli ja passida ei viitsinud sai kohe ette võetud. Kõige suurema saju ajal õnnestus siiski aare leida ja elusalt tagasi tulla. Olime selle aasta esimesed! Aitäh!
Et topsi peitev objekt oli eelmise külastusega juba välja selgitatud, siis oli üldiselt teada, mis ees ootab. Ses mõttes läks kõik paanipäraselt, et hindasin olukorda ja kuna olukord oli selline, nagu karta oligi, siis ei hakanud isegi varustust autost välja koukima. Aga koht oli endiselt tore ja teel sinna sai paar siiani külastamata väärsust ka nähtud, nii et tasus tulla ikka.
Leitud Wähjafestivali raames. Väga lahe aare ning äge festival. Aitäh!
Tundus nagu lihtne lugu aga ikka õnnestus kivilt käpuli vette sadada. Aitäh toreda kohatutvustuse eest.
Kalaspordimuuseumis on uudiseid: siin Näkiuurimiskeskuses ehitatakse turbatöötlejate kunagisse vagunelamusse saun, kuhu võiks ära mahtuda peaaegu kogu riigikogu koosseis. Ja muud ka huvitavat
Kas aare hoolduses? Näkk oli ja topsile ka hea peidukas oli, aga aaret küll polnud.
Leitud. Maret tegi jalad märjaks, võttis kepi toeks ja käis ära. Täitsa kena kohakene, tänud tutvustamast!
Ikka häbematult harva külastatakse seda aaret siin, kuigi koht (kuidas see nüüd kõlaski, vist oli Näkiuuringute keskus või midagi sarnast), ülimalt huvitav. Pealegi see näkk ikka natuke nullis silma teritades täiesti nähtav ilma igasuguste muude juhenditetagi. Kuna vees solberdamine on meie tandemis nagu rohkem minu pärusmaaks saanud, siis koorisin jalad pikemalt mõtlemata paljaks ja asusin selle näkilise juurde teele. Aarde sain valutult kätte, aga siis läks keeruliseks, kuna konteinerit lahti ei saanud. Ei tea kust ilmus aga sel hetkel kui ma usinasti konteineri kallal toimetasin üks ülimalt lahke meesterahvas, kes imestas et ma ta üldse kätte olin saanud ja pakkus abi logiraamatule ligipääsemiseks. Sulistasin siis kaldale tagasi ja tema ta siis lahti saigi. Lubas natuke kõpitseda ja ise tagasi viia. Ja seda juba homme. Eks ta seda teebki, ma usun. Ütles, et ta ikka hoiab silma peal neil geopeiturite toimetamistel ja korra isegi kaemas käinud, et kus ja kuidas. Tore kohtumine oli. Tänud peitjale vahva mõistatuse, mis praegu küll täismõistatus polegi, aga vahva ikka, eest ja aaret peitmast.
Olend nägi tõesti välja nii pebutav kui ka ohtlik. Tema nägemiseks pidi küll muid rõngaid kasutama kui algselt kirjelduses soovitatud. Prill ka töötas täitsa hästi ja edukalt. Kuna veetase oli selline va kesine, siis oli ka näkk vist kergelt unine ja elule ega tervisele suurt ohtu ei kujutanud. Natuke võttis küll konteineriga materdamine aega, aga no ega polekski arvanud, et näkk kohe üldse mingit lõivu ei nõua. Aga leitud ja logitud! Aitäh!
Kirjeldus ajas pisut segadusse. Loogiliselt ringi vaadates tundus ainult üks koht võimalik. Kodus hiljem geopeituse lehte lugedes selgus segaduse põhjus. Igaks juhuks panin õiged jalanõud jalga, kuigi oleks ehk tavaliste jalatsitega ka hakkama saanud. Lõpp meeldis. Aitäh!
Hommiku esimene aare. Kohale jõudes käisin luurel ja lokaliseerisin näki, siis tõmbasin õiged jalavarjud jalga ja käisin logisin ära. Täitsa terav mõistus sel näkil. Aitäh!
Olen samuti siin korra peatuse teinud ja uurinud võimalusi aardeni jõudmiseks.Toona sai kaine mõistus võitu ja ei hakkanud üksinda siin kangelastegusid tegema.Tänane visiit oli igati turvaline,vaid kergelt sai käsi kriimustatud ja paar tilka verd ohvrialtarile annetatud.Aitüma
Seda aaret meil üldse tänases plaanis polnudki, sest olime kuu aega tagasi siit mööda sõitnud ja olukorrast selge pildi saanud. Tundus, et ilusal suvepäeval on selle näki püüdmine kõige meeldivam tegevus. Aga seltskonnaga tulevad ikka vahel hullud mõtted ja nii me täitsa hoo pealt ka siia maandusime. Kuna sobilikku varustust oli ka igaks juhuks hommikul autosse tõstetud, siis tundus täitsa paljulubav seda aaret siiski proovima minna. Salme ja Allan panid varustuse selga ja kuigi algul tundus, et päris keeruline ettevõtmine, siis tegelikult said nad üsna kiiresti õigesse kohta ja asusid näkki uurima. Seda tegid nad suurima põhjalikkusega ja aega kulus ning peremees tuli rõdule uurima, mis toimetame. Saime ka teada, et keegi pole juba terve talve näkiuurmisega tegelenud ja ilmselt aarde kätte saamiseks vaja ka natuke jõudu kasutada. Peale seda vihjet paljastas ka näkk aarde ja saigi logima asuda. Jutustasime peremehega veel natuke, ta uuris kust kandist me oleme ja kuuldes, et Tallinnast kõlas küsimus: Teil midagi targemat pole teha või? Ilmselt kogu see meie tegevus praegusel aastaajal tundus kõrvaltvaatajele ikka õige kentsakas. Meie aga olime väga rahul (täiesti normaalne hobi ju), üks imetore ja täiesti ootamatult teele tulnud seiklus jälle tehtud. Suur aitäh peitjale!
Soojad ilmad tõid näki juurde, väga hea ilm näkki poleerida. Näkk viskas ruttu aarde kätte. Aitäh!
Vahva näkk! Kolmekesi me selle poole liikusime, aga Kaido jõudis ikka esimesena :) Kindlasti soovitan seda kohta külastada. Tänud!
Seekord sai ka näkk üle vaadatud ning uuritud. Kaido poolt kiire leid, samal ajal kui meie Kairiga alles aarde suunas ukerdasime. Ideaalne aastaaeg aarde otsimiseks, aitäh peitjale! :)
Täna hommik saadeti mind tööülesandeid täitma Rakkesse. Töö tehtud, sai korra vaadatud seda täppi, kummarid autos, täitsa tehtav ju. Tänud
Oli see nüüd nõid või vanakurat, aga kolm tilka verd ta igatahes nõudis. Aitäh!
Küll see näkk oli kiusakas. Aega läks, kuid nimed said kirja.
Tänan peitmast.
Kolmekesi õnnestus meil see näkk peidust välja meelitada. Punnis küll vastu aga lõpuks andis siiski alla.
Leidsime. Omanik on tore ja kindlast väärt koht, mida külastada või ka aeg maha võtta ja kanuumatka nautida. :)
Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et käisin õiges kohas, aga kuna ma seda kohta ei meetrite, ega vaatenurga osas klappima ei saanud, siis käisin veel ühes vales kohas ka. See oli vähemalt etteantud kaugusel. Igaljuhul, peitu see tops seekord jäi, aga muidu oli täitsa tore otsimine.
Mõned kuud tagasi sai seda põnevat kohta siin juba uuritud. Kuna minu kummikud on teadagi alati augulised, siis panin Kristjani 4 numbrit suuremad kummikud, millegi sai ilusti aardeni. Konteiner oli aga nii kõvasti kinni, et Kristjan pidi ka varbad märjaks tegema. Aitäh, see koht on absoluutselt külastust väärt ning minu eelmine mitteleid selle aarde juures oli ka täiesti seda väärt!
Koht oli ammu teada. Nüüd sai sobivalt tee peale jäetud, tänud.
Leitud. Tore rada tõesti. Müts maha inimeste ees, kes selliseid asju teevad. Salapärase näkiga oli meeldiv tutvuda. Tutvus on videole jäädvustatud.
Siia näkirajale oleme tahtnud juba selle avaldamisest saadik ent ometi ei olnud see kuidagi teoks saanud. Kuni tänaseni. Siinkandis seigeldes olnud patt jätta siia näkke vaatama tulla. Kuna suurel maanteel toimusid teetööd, siis oli osa liiklust siit mööda juhatatud. Autosid liikus rohkem, kui vaja olnuks, aga väga see siiski meid ei seganud. Hakkasime aga raja algusest minema ning navigeerisime peagi end lõppu välja. Nojaa, lugesime meiegi siis logisid, kui pirtsakas see näkk on ja väga kergelt ei taha kätte anda. Aaret siis. Õnneks läks meil ses osas kergelt ning peagi olid nimed kirjas. Muuseumisse me täna ei saanud, aga tundub põnev. Äkki satume kunagi tagasi. Tänud aardemeistrile aarde eest!
Rakkesse kohale jõudes tegime väikse söögi pausi, aga kaua istuda ei tahtnud. Hilja oli juba ning õues üpris jahe, seega otsustasime selle aarde juurde tulla. Tõesti põnev koht. Siia kohe ilma aardeta üldse ei satuks. Mõistuse saime lahendatud, aga lõpus jäi varustusest puudu. Nojah, leppisime sellega ning olime just sõitma hakanud, kui meie kõrvale sõitis auto ja lasi klaasi alla. Mulle tuli meelde üks logi, kus midagi sarnast juhtunud oli, nii et ootasime kohe huviga, et mis saama hakkab. Autost küsiti, et kas me kaugelt. Vastasime siis, et Tartust. Selle peale küsiti, et kuhu edasi lähme. Vastasime, et rongi peale. Siis küsiti, et kas on rongini veel aega. Oli tõesti. Nii meile pakutigi võimalust kõrvalolevasse muuseumi sisse kiigata. Autos oli olnud muuseumi peremees, kes, kui ma õigesti aru sain, ise enamiku kalastus- ja näkiasjadest majja kokku kogunud oli. Minu jaoks täiesti hall ala, aga oli näha teda ennast see kõik tõesti huvitab ning saime paarikümneminutilise loengu osaliseks, mis endaski natuke huvi tekitas. Enne lahkumist küsis ta, et mida siin piirkonnas ka tegime. Ütlesin siis, et matkasime Äntus ja siin lähedal. Selle peale küsis ta, et mis rakendust kasutame. Sellest lugesin kohe välja küsimuse "Kas olete geopeiturid?" ning vastasin juba julgemalt, et aardeid otsime. Olin küsimusest õigesti aru saanud, sest juba päriti, et kas aarde leidsite. Pidime siniste nägudega eitavalt vastama. Selle peale kutsus peremees meid suvel siis tagasi ning rääkis erinevatest matkadest, mida nad tõesti hea hinna eest nii vees kui maal korraldavad. Oh, kui tore kui kohalikud on lahked ja aardest teadlikud. Suur aitäh peitjatele!
Mina olin selle aarde otsimise juures teist korda. Ilm oli ilus. Kedagi ümbruskonnas ei liikunud. Nägin ka lõpuks selle väga laheda näki ära :) Aitäh peitjale.
Selle aarde juures olin lausa kolmandat korda. Esimesel korral ei saanud mitte midagi aru, teisel korral sain juba süsteemile pihta, aga lõpule ligi saamisega oli raskusi. Nüüd siis tuli sobiv hetk selle asja ära vormistamiseks. Aitäh peitjale.
Kolm tilka verd nõudis see näkk, aga selle eest lasi ära logida ka. Aitäh peitjale, väga äge koht on!
Rõngast paitsid küll moondunud näkid, aga aaret need ei varjanud. Laiendasime veidi otsimispiirkonda ja leidsime topsi õige tigeda näki valve alt. Ilma küünistamata ta aaret kätte ei andnud. Aitäh!
Pargin nulli kõrvale teeserva ja hakkan veelkord aardekirjeldust üle lugema. Vastassuunast tuleb auto üle silla, aeglustab ning peatub keset teed minu kõrval. Lasen akna alla.
Mees rooli taga tervitab ja küsib: "Mis asjus tulid kah? Kalale? Geopeitust mängima?"
Tohho pele, mõtlen endamisi, millest kohe nõnda täpne pakkumine?! Üldiselt ei kipu mugud asjast päriselt aru saama isegi siis kui neile selgitada, aga see tüüp teab laksust, justkui mul oleks näkku kirjutatud! Vastan: "Geopeitust jah," ja jätkan loogikast lähtuva endapoolse küsimusega: "Kas sa mängid Eesti või rahvusvahelisel saidil?"
"Ei, muidu ma ise ei mängi. Aga me Vaimariga siin tegime jah..." Viimast kommentaari saadab teatavat vanemlikku hoolitsust meenutav pilk vuliseva vee poole :o)
Soovisime vastastikku head päeva jätku, peremees kulges edasi omi asju toimetama ning mina alustasin vaikselt näkijahiga.
Jaht algas vaikselt, aga iga etapp viskas pügala ohhoo-skaalal kohe kõvasti kõrgemale. Pidin end otse logiraamatu juurde minekult tagasi hoidma ja ikka kõik punktid järjest läbima, et ükski näkk nägemata ei jääks :o) Vaeva on nähtud tublisti ja saavutatud tulemus muljetavaldav. Möödunud sajandi elu piisavalt näinud inimesena tuvastasin nii mõnegi elemendi, mille uuskasutusviis siin on tõeliselt imetlusväärne. Über tasemel teostusega asi - samal pulgal geopeituse absoluutsete tippudega! See nõuab mõlemat: osava meistri kätt, aga ka piisavalt loovat mõttelendu ja head kunstniku silma. Näkirada saanuks minult kindlasti maksimumpunktid 2017. aasta aarde valimisel kui vaid õigel ajal otsima oleksin tulnud. Sügav kummardus ja suur tänu autoritele!
Aare, ehk Näkk, on ilusam kui enne!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kaupo poolt koostatud menüüs ma seda aaret ei näinud. Mul jäi see silma aga GC kaardi peal. Ühes keskonnas kättesaamatu, teises täitsa aktiivne? Tekkis huvi uurima tulla. Kuna varemleidja kaasas, sai kiirelt selgeks et aarde algus on rivist väljas. Aga üsna hea idee kuhu otsima minna, tuli kiirelt. Kaupo tuhlas veits oma geovarustuses ja ega enam kaua ei läinudki kui vaprake nime kirja panemas oli.
Tänud.
Päeva 10. aare. Varemleidja oli kaasas ning seletas, kuhu vaatama peab. Lõpp oli aimatav ning leidmisega probleeme polnud.
Sai isegi kohal käidud ja väga vinge värk.Uudistamist on siin ikka palju.
Täna toimus näkiuurimiskeskuse avamine. Meeleolukat sündmust olid jäädvustama tulnud kolme telejaama kaamerad ja hulgaliselt huvilisi.
Aarde üks punkt on suure lume tõttu üsna märkamatu ja on targem kevadet oodata.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Näkiuurimiskeskuse ja kalastamise teemalise muuseumi avamine on laupäeval, 2. veebruaril kell 13 aarde nullis. Kõik huvilised on oodatud! Jagage infot.
Täna sattusin lugema ajakirja "Kalale" nr.34 jaanuar/veebruar numbrit kus oli samuti väike ülevaatlik artikkel varsti avatavast muuseumist.
Tõepoolest, ehitustööd on veskikivi ajutiselt ära viinud. Kirjeldust muudetud.
NB! 2. veebruaril kell 13 on näkiuurimiskeskuse avamine. Annan teada, mis täpsemalt toimub.
Sõitsime täna siit mööda ja autost väljatulles ei hakanud kohe kusagilt enam seda veskikivi silma. Äkki peaks kirjelduses midagi ringi tegema, et oluline pidepunkt nullis on kadunud. Veendusin, et siia peab vist millalgi veel tagasi tulema, sest peremees on ikka asja tõsiselt käsile võtnud ja otsustanud näkkidega lähemalt tutvust teha :) Üks ahvatlev näkk oli neil juba kinni püütud ja tuppa toodud.
Nullis leidsime veskikivi, aga ehitustööde tõttu ajutiselt maas pikali. Vaatasime läbi veskikivi, sealt paistis vaid mullapind. Sealt me näkki välja ei võlunud. Vaade kaugusesse kutsus edasi jalutama, sest seal leidus just kutsuvaid, pimestavaid... Tutvusime piirkonnaga. Peremees on siin ikka omajagu vahvalt toimetanud. Aaregi sai leitud. Kui kirjeldus läbi lugeda, ega siis aare peitu jää. Aitäh, lahe aare!
Raja alguses tabas meid üllatus, veskikivi oli pikali maas ja sellest ei andnud kuhugile poole läbi piiluda. Võtsime siis asja loominguliselt, valisime mingi suuna, jalutasime ja vaatasime erinevaid näkke. Lõpuks olime ikka tupikus ja ei osanud midagi peale hakata. Vajasime abi, saime teada õige algussuuna ja varsti olime samas kohas kus juba olime olnud. Parajasti kui näpud juba karbile väga ligidal olid, kostus „jõudu“ hõige. Saime kinnituse, et oleme õigel teel, lisaks teada mis tarvis ehitustööd käivad. Kuigi algus osutus keeruliseks, siis lõpp, koos ühe peitjast kohtumisega, oli tore. Tänud näkirajale kutsumast!
Maksumaksja raha väga ebaotstarbekas kasutamine. Aare sai leitud peitja valvsa silma ja paraja rühma mugude silme all. Õnneks nad kõik on väga tõsimeelsed ja korralikud inimesed ja ei lähe ise sellisesse kohta turnima. Jah, kriimustada ma sain ka. 4 väikest kriimu. Tasub olla ettevaatlik, muidu kastreerib näkk ettevaatamatu külalise veel ära.
Geopäev algas Emumäe vaatatornis koos päikesetõusuga. Paari sõnaga ka sellest omapärasest ööbimispaigast. Kes kardab pimedas magamist, siis see on antud isikule just suurepärane koht. Kui päike loojub, lähevad põlema kolm erksat LED lampi ja kustuvad kui päike tõuseb. Ma isiklikult pidasin endaga juba nõu kolimaks mõnda maapinnal olevasse onni. Valikus olid: Päikesetõusu onn, Kännuonn ja Koobasonn. Siiski jäin paikseks ja tõmbasin näole pimendava katte ette. Külge vahetades oli tunne, et on juba päev kätte jõudnud. Lisaks oli seal kõrgustes väga mõnus ventilatsioon. Kordagi polnud õhupuudust. Mõne tugevama iili ajal õõtsutas nagu beebihälli.
Uni oli kõigele vaatamata hea ja hommikul kell 4:45 avanes magamiskotist ideaalne vaade - vaikselt kerkiv mahedalt oranž päike koos sellega kaasneva taevase värvidemänguga. Seda saatmas lindude orkester koos kahe solistiga - kukkuv kägu ja ulguv metstuvi. Üles ärkamisega ei olnud vähimatki raskust. Hommik oli mõnusalt karge, mis oli justkui kohvi eest. Auto juures paar suutäit ja suund ennem ÄMM-a radadele minemist ühe klaarimata võla juurde.
Näkke täis Põltsamaa jõe äärde jõudes tormasin esimese asjana käsi pesema. Peopesad olid eelmisest õhtust üleni kuusevaigused. Kõik elusad näkid magasid veel ja ükski puidust näkk mind ka vette ei lükanud. Käed puhtad, läksin tuttavasse kohta aaret taga ajama. Nulli jõudmise peale kulus väga palju aega. Pärast suurt vaeva olin sama nõutu nagu talvelgi. Tee mis tahad aga karpi kätte ei saa. Sobivat abivahendit ei ole taskus ega ka autos. Improviseerisin. Natukene haiget sain aga kirje logiraamatusse tekkis. Logimise aeg oli kell 5:55. Ükski mugu peast põrunud geopeiturit sel ajahetkel õnneks ei kohanud. Tagasi panin grammivõrra lihtsamalt.
Aitäh peitjale laheda aarde eest!
Leitud. Vot see oli päris põnev. Alateadvus ütles kohe, et seal, aga mõistus ju kunagi mõistuse häält ei kuula. Lõppkokkuvõtteks lasin näkil end hammustada ka veel... või pigem näksata siiski. Aitähh!
Tegime kuulekalt kõiki kirjelduses ja infotahvlil soovitatud liigutusi, aga päris selge ikkagi ei olnud, et kas tõesti peab...? Hannesele tehtud kontrollkõne järel võttis Hanno otsustavuse kokku ja sai küll näkilt hammustada, nii et veri väljas, aga ära tõi. On vast äge rada, aitäh!
Õnneks näkk andis meile aarde kätte.
Eelnevaid mitteleide nähes oli selge, et siin lihtsalt ei lähe, kuid ega me ei tahtnud ka kergesti alla anda, et katsume korraks näpuotsaga suvalist näkki ja siis lippame edasi. Alustuseks katsusime ise ka kõik näkid läbi, ajasime ämbritäied vett soojaks ja tegime talvest kevade. Ühel hetkel oligi karp näpus ning võidurõõm pilgus. Jee!! Aare ning näkid heas korras, tänan peitjat lahedasse kohta juhatamast!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Jagasime omavahel nullis oleva veskikivi juures mõtteid ja katsetasime erinevaid teooriaid. Liina tissid ja sabaalune said lumest puhtaks pühitud. Korduva kirjelduse läbilugemise järel saime aru kus aare asub. Külma tõttu oli näkk aga pirtsakas ja ennast kätte ei andnud.
Piilusime külmetavaid veehaldjaid küll ühe küll teise nurga alt, aga soovitav mõttearendus jäi meie jaoks siiski mitteloogiliseks. Seejärel läksime heade mõtete kogumiseks jalutama. Karlil oli õlal kirves, mis osutus tagantjärele teravaks. Kahjuks aga peidukat lahti raiuda ei õnnestunud, külm polnud täna meie poolt. Soojemal ajal tagasi.
Vaatasime, mis me seal vaatasime läbi selle rõnga, aga seekord kirgastumist ei tulnud. Eks teine kord uuesti.
Mis kolm uut sõna? Teksti lugesin ammu ja teadsin, mida tegema pean aga praegu pole küll halli haisugu kuhu need 3 sõna juurde pudistatud on. Sai selletagi. Ehkki ma kohe algul pakkusin kõhutunde järgi, kus aare asub, jalutasin raja korralikult läbi. Näkid on siin ägedad, lugu lahe, ei teadnudki näkkidest enne niipalju ja no nüüd ei saagi rohkem kirjutada, kas oli lihtsam või keerulisem matk, minge vaadake praegu ise!
Näkiks olen 5 korda justnimelt Geomänguga seoses olnud. Paar korda ei tahtnud, et riided märjaks saavad, siis paar korda justnimelt said riided vihma pärast märjaks ja ära tuli võtta kõik, paar korda võtsin pooled riided ära, mis on peaaegu sama kui ikka pole midagi seljas. Korra olen vette plärtsatanud koos riietega ja see oli ka ainuke kõige lihtsam kord ka, sest siis ma mängisin üksi, möödasõitev ja jõllav politseiauto välja arvata.
Eelmistele mitte-leidjatele soovitan pimedas taskulampi kasutada, võin “paipoisile” oma jagu laenata, mis sest, et need meil ühest kohast tellitud on ja neil ainult 1 erinevus on aga vat see ongi oluline abi siin rajal.
Tänud kohta tutvustamast, hästi lahe teostus, tore oli mul pusserdada!
Lisasin 3 sõna esialgsele kirjeldusele mis peaksid kohe otse aitama aarde leidmisel.
Vaatasime seda näkki läbi veskikivi mis me vaatasime, aga mingit ilmutust küll ei näinud. Lisaks kustutas näkk vist suurest õelusest päikesevalguse ära ja taevakraanid keerati ka lahti. Isegi mingit ideepoega ei tulnud mida selle asjaga peale hakata.
Näkirajale saabusime Vaimari eelmiste raba-aarete juurest. Kummagagi ei olnud läinud liialt kergelt, sestap ei oodanud siingi kiiret edu. Lugesime, sõime õunu, piilusime rinnakat näkki, sõime veel õunu, piidlesime ringi ja arutlesime. Ei tulnud väga head mõtet seda suursugust näkirada läbida, kiskus vägisi näkirabaks. Sõitsime siis kaardi järgi kaugemaid näkke avastama. Paar geopeidulist paika jäid silma, aga Marje ei lubanud neid nillima minna (tagantjärgi õige otsus).
Kui olime järgmisest vahepunktist moondatud näki leidnud, aga sealt edasi ei taibanud midagi teha, oli kõht juba sigahele ja tuju hakkas sellest ka sandistuma. Küsisin Laurilt üle, kas mingi mõte on õige või vale. Saime piisavalt kinnitust, et silmi avardada. Viis minutit hiljem logisime lustaka aarde. Mõnus värske vaade.
Aitäh Vaimarile näkiraba/näkiraja ja Laurile suunamise eest! Aare jonksus.
Umbes kuu varem sai ka kohaga tutvust tehtud. Jõudsin ka täiesti õigesse lõppu aga aaret välja võluda ei suutnud. Eks nii nende mõistatustega ole, kus kindel ei saa olla, kas üldse olen asjast õigesti aru saanud. Kuna peale seda sai ka peitjaga kokku saadud, siis küsisin üle, et kas oli üldse kõik nii nagu vaja. Selgus et ühe etapi olin vahele jätnud aga muidu sain asjast aru küll :D Seekord oli siis vigade parandus ja otse lõppu. No seegi kord sai otsitud mõni aeg. Korra kahtlustasin peidukat, kuid loobusin sellest kiirelt :D Kui muid kohti enam alles ei olnud, siis vaatasin hoolikamalt ja sealt see aare ikkagi välja tuli :) Väga lahe koht ja aare! Suured tänud peitjale!
Vaimari aarete eripühapäev, sissejuhatav 1/3.
Me oleme ükskord siin juba kiibitsemas käinud neid näkke... Tol korral jäi leidmata, ehkki õhku sai vistatud küll pakkumine, kus aare võiks ennast peita. Seekord saime leitud :)
Tordedad näkid, aitäh Vaimarile vaatama kutsumast.
Nüüd said need imeloomad ka üle vaadatud. Kuidagi puised ja okkalised on need vanamoorid. Igal esimesel võimalusel üritavad sind orki ajada, nii et veri lendab. Läks aega, mis läks, aga kätte saime! Eks see üks korralik ajuloputus ole. Täname!
Sai alustatud soovitatud veskikivi juurest, mulle meeldisis teise vahepuntki nunnud tegelased, näkkide juures sai ka käidud. Tänud Vaimarile.
Tundus hea plaan kodutee näkirajalt läbi väänata. Suvi on ikka näkivaatluseks sobiv aastaaeg. Kardan, et talvel külmaga oleks mul neid vaadates väga külm, nad ju puha paljad. Suvel sobib palju paremini vesi ja rohelus ja põõsast piiluvad näkid. Seega sõitsin kohale ning proovisin, mis sellest ette juhatatud mulgust läbivaadates silma jääb. Algus oli üsna paljutõotav. Aga need kavalad näkid, need viivad mõtted ja pilgud hoopis mujale kui sobilik. Nii läks ka minu pilk uitama ja üldse enam ei tabanud õiget rada. Vajasin healt geokollegilt väikest nüket, et mõte jälle geopeituse radadele suunduks. Tänud peitjale, mulle väga meeldis :)
Pagana näkid. Mingi hetk Vaimar kirjutas ju midagi ja kutsus näkkidega midagi tegema. Minul olid aga tol hetkel hammasrattad vales asendis ja no ei haakind.
A mis näkkidesse puutub, siis kõik on peas kinni. Kui ikka mõni kruvi kiilub kinni, siis nii on, tee või tina. Tuiasime seal suhteliselt rivitult hakatuseks, ei osanud suurt millestki kinni hakata. Siis laekus peitja, vaatas meid muigel sui ja luges uuesti kirjelduse ette. Siis hakkas looma - kel tulid meelde rahvajutud näkkidest, kel igahommikused praktikad, kes kuulas lihtsalt ja pani kõrva taha, ja kui diskussioon Vetemaa eksimusest hiid-paljastissi määramisel oli ka ära peetud, olid nimed ka mauhti kirjas. Tegelt on see üks äge asi, soovitame ja täname!
Oli päris huvitav otsimine. Ühel hetkel liitus meiega isegi Kaur, kes väitis, et vihjet me temalt ei saa, aga midagi pudenes sealt ikka :) Lahe aare, aitäh!
Täitsa tore näkivaatlemine oli, meile meeldis! Aitäh peitmast!
Väga tore asi, otsast lõpuni tore. Aega küll läks veidi, aga sihini see siblimine mind viis. Suured tänud mõnusa elamuse eest! See jäi täna viimaseks, kell oli halastamatu ja kodu vajas külastamist.
Täna siis otsustasin peale Tamsalus käiku, et vaatab selle raja üle. Kohale jõudes avastasin, et kuigi sõidan siit tihti mööda ei ole osanud siia kunagi sisse keerata.Esimene näkk oli kohe vastas ja peagi märkasin ka ühte puhkavat isendit.Vaatasin siis läbi kivi ja esialgu ei hakanud midagi huvitavat silma.Äkki aga tundus, et midagi jäi fookusesse ja ligemale minnes selgus, et oligi mingi nõidus olemas.Vaatasin siis kordamööda kõik augud ja avad üle ja sai liikuda edasi. Esimese hooga ei jäänud nagu midagi silma ja tegin igaks juhuks veel ühe ringi peale.Lõpuks olin jälle selle ahinguga tegelase juures tagasi ja mõtlesin, et teeks õige lähemalt tutvust. Vana tõde on, et naistega tuleb hellalt ringi käia ja näkkidega vist eriti.Võibolla sai liiga pikalt neid ümaraid silikoone silitatud, aga lõppes see sellega, et parem käsi oli lõhki kratsitud ja veritses veel pärast autoski edasi. Vahepeal tuldi sinna veel koeri ujutama ja otsustasin, et käin niikaua paisjärve juures korra ära.Tagasitulles oli õhk puhas ja meeled selged, ning logi sai kirja. Aitäh selle aarde eest ja jälle koht kuhu muidu poleks sattunud.
Tegime kojusõidu Avinurmest väikse vinkliga. Tabasime lahenduse kohe ära, aga edasi ei julgenud minna, mingi mugu hoidis meil silma peal. Tegi siis ääri veeri juttu, et tahate ujuma minna või näkke otsida. Tuligi välja, et oli üks peitjatest. Läbis raja koos meiega ja peale logimist tehti veel tema hobi tutvustus. Saime teada huvitavaid fakte ajaloost ja näha kõike kalastusega seotud asju. Kutsuti veel tagasigi kaaslastega piknikku pidama. Selliseid aardeid on oi kui meeldiv otsida. Aitäh.
Häbi on, nii õudsalt häbi on! Ei ole ikka õige tegu minu vanuses naisterahval näkkidega jamada. Keeravad sul silmad kõõrdi ja sa ei saa ise ka aru kui oled ära tinistatud. Aga seda pean tunnistama ,et tinistatud olekus tunned ka häbi. Jäägu edaspidi näkkide tagaajamine ikka meesolevuste teemaks. Mina tänan ja häbenen nurgas, sama teeb millegipärast ka meesolevus kellega koos olin.
Mõnus õhtu ja järgnev päev sugulaste juures veedetud, enne ärasõitu kiire pilt gp lehele, et ka mõni lähedane aare leida. Selline põnev uus aare kohe läheduses.. Uurisime läbi augu, Taavil tuli kohe üks kindel nägemus, aga segaduses olime ikka mõne aja, et kuidas nüüd siis.. Tutvusime kõigi näkkidega ja nautisime kunsti - mina kaugemalt, lapsed väga lähedalt ning tagasi alguses läks nüüd meil "lamp põlema". Tegime ikkagi multi nüüd korralikult läbi veelkord, sest see on nii vahva! Tänud peitjale, väga tore teostus! Lapsed rääkisid veel pärast autos tükk aega, et see aare oli ikka niiii lahe! :)
Oi, kui lahedad näkid siin olid! Näkijaht on vist omasem meestele, igatahes olin alguses suurtes raskustes aru saamisega, et kuidas alustada. Kui algus tehtud, siis läks nagu lepase reega, õnneks mitte liiga lennukalt. Vahepeal jäi aega kunsti naudelda kaa. Minu eas seda juba oskad... Aitäh väga toreda uudse aarde eest! [TTF]
Tegelikult ma teadsin kevadest peale et siia aare tuleb. Jõudsin isegi kaks korda piilumas käia ega juba olemas ei ole. Ei olnud. Täna möödasõidul põikasime sisse ja panime nimed logiraamatusse kirja. Aitäh tegijatele!
Tore lugu ja vägev teostus! Mõnus kokkusaamine vahva seltskonnaga! Aitäh! Silte väärt kohe mitu.
Tõepoolest, oli eriliselt mõnus õhtu! Kõigepealt andis Kaur oma kogust ja tegemistest ülimalt huvitava ülevaate, ja kui aare ilmus, vaatas Vaimar muheledes pealt, kuidas küll pimedusega löödud, küll paljasjalgsed ja muidu aktiivsed näkihuvilised rada läbisid. Suur-suur aitäh mõlemale aardemeistrile (no on alles kätetöö!!!) ja kõigile vahvatele kaaslastele!
Tsiteerides klassikuid... kui me Helduriga kohale jõudsime olid esimesed geopeiturid juba kohal. Aga õnneks ei jäänud me siiski imetoredast õhtust ilma. Põgus omavaheline tutvumine ja ... näkiradadele. Oli see vast elamus... pole ju kunagi näkke näinudki, rääkimata siis otsimisest. Põnev oli! Tänud, teile, peitjad ja imelised kaaspeiturid. P.S.. ja et õhtu ikka täiuslik oleks, siis kojusõiduks oli meile ka vikerkaar tellitud..
Meie oma perega läksime Kaurile külla. Tee peal hääletas Külli. Kohale jõudes olid Kauril veel mõned külalised. Ja neid tuli veel :D. Ja tuleb edaspidigi... Tore näki- ja kalandusekskursioon ja vahva aare, rääkimata üliägedast seltskonnast. Aitäh!