Üle võlli 2: Vinti juurde

Mikk suundus otsingutele ja oleks juba sama targalt tagasi saabunud, kui ma poleks öelnud, kuidas ja kus. Öösel näitas taskulamp tunduvalt paremini kui päevalges näha oli. Tehtud, aitäh!

Täna hea ja kuiv.

Tänud aarde eest!

 3 

Ikka mitu mitu korda oleme vaadanud, kas on sobiv aeg üle võlli lasta, aga siiani on üks või teine takistus me üllal rännakul ees olnud.

Nüüd oli sobiv aastaaeg ja ei saanud kuidagi jätta võimalust kasutamata. Sisisesin ja hakkasin aarde poole lõõritama. Üsna pea sain aru, et hea, et juuksed lahti polnud, vaid olin kodus korraliku hobusesaba viimistlenud. Samas polnud hobusesabagi hea valik, sest pats on nii pikk, et ilma naljata ma konkreetselt nühkisin patsiga selle põhja puhtaks. Järgmised otsijad võivad lumivalges minna, kogu see saast on nüüd mu juustes. :')

Kui kahtlane element silma hakkas, siis pidin täiesti koordinaatidele jõudma, et veenduda, et jah, tegu on aardega, mitte mälestusega möödunud aegadest. Hakkasin kirjutama ja ohkasin sügavalt, sest olin tühjaks saanud pastaka kaasa võtnud. Kaupo lennutas mulle uue kohale ja sellega kraapisin kanajalad logiraamatusse. Vonklesin tagasi (nüüd oli juba hea minna, sest pats oli kogu tee puhtaks pühkinud) ja lugesin missiooni edukalt lõpetatuks.

Väga äge aare, aitäh!

 1 

Olen siin kolmandat korda. Sedapuhku pole vulisev kraav takistavaks asjaoluks ja alustan teekonda tundmatusse. Ilma lambita, õues ju päike sirab. Näpin ainuvõimalikke kohti ja väljun tühjade pihkudega. No mida kuradit, omanik ju mais kinnitas, et olemas. Siis sübenen logidesse, aarde suurusesse ja plahvatab: seda “aaret” ma seal hänaras ju ka katsusin! Niisiis, uuele ringile, endale ring peale, logi kirja ja tagasiteele. Aitäh, et vanaeide hullumajapuhveti kanditatuuri kinnitasid. Nüüd on pessu vaja minna.

No siin kus ma arvan see olema pidi pole küll mingit aaret järgi

Tulin suure lootusega, et ehk pääseb mööda jääd logima, aga kus sa sellega, vesi vulises sama hästi nagu kevadel ja suvel. Jääb ära, õues siiski korralik talv.

Üritasime advendiaja lõpetamise sündmuseni jäänud aega aarete otsimisega sisustada. Enne siinse logi kirjutamist lugesin igaks juhuks ka eelmist üle võlli kirjeldust ning enda leiulogi. Tarkust juurde ei tulnud. Kuna naaber emakesele loodusele me ligi ei pääsenud siis üritasime lähimat rohelist ka vaadata. Ajasin nulli taga ja kogu tegevus käis väga suure raadiusega ümber nulli. Midagi me ei näinud, auto alla ei jäänud ning targemaks nägijaks ka ei saanud. Kaks korda oma elus olen vist üle võlli kiikunud. Kukulinna pioneerilaagris ilma igasuguse turvavarustuseta ja hiljem kuskil töö suvepäevadel kiikinguga. Vint aga teadupärast on hoopis lind, metsas puu otsas. Aitähh

Geopimedus vist. Kahtlustasingi, et äkki on seal, piilusin ka ühelt poolt aga isegi ei näinud midagi huvitavat seal. A võib-olla ongi hea, ei tekkinud dilemmat kas minna järgi või mitte.

Liiga vesine logimiseks.

 1 

Uni läks juba pisut enne viite ära. Egas midagi - sobivad riided selga ja otsima aaret, mida pikalt edasi lükatud. Ükskord möödudes viskasin kohale kiire pilgu peale ja seetõttu aimasin juba, mis mind ees ootab... Käisin moe pärast ka abivahendit kaemas, aga ei leidnud miskit ja tõttöelda polnudki vajadust. Aga vaat nime kirjasaamiseks oli vaja endale vint peale keerata. Tänud peitjale omapärast päevaalgust pakkumast!

Ei leidnud ei aaret ega ka abivahendit. Võib-olla oli asi meis aga arvestades aarde eeldatavat asukohta siis võis olla põhjus ka looduses. Eks soojemal ajal proovime uuesti.

Väga kaugele ei jõudnud. Jääb tulevikuks.

Leitud, ehki täpivärvimise pärast oli nõus vaid üks nii kaugele minema ????

Tore kiire draiv in. Tänan

Oi mis äge aarde koht ja abivahend. Ilm oli ka ilus. No tegelikult tundus see aare juba lugedes selline, et mul pole mõtet sinna minna, aga kuna teiste aarete poole ratastega sõites jäi see tee peale, siis mõtlesin ikka vaadata kui hull on. kõik oli puhas ja ilus ja valge, aga no logimiseni ma ikka ei suutnud kuidagi saada, lihtsalt mingi piir on ees ja kõik.

 2 

Mul oli leitud ja seekord üritasin Helbet "tanki toppida". See peaaegu ka õnnestus, vähemalt ta proovis ikka mitu korda aga seekord jäid foobiad siiski peale. Aga väga tore katsetus oli ikkagi uue abivahendiga. Järgmine kord võiks pika nööri ka kaasa võtta, oleks julgem ja veel lõbusam. Aitäh, oli lahe.

 2 

Airi ootab seda logi juba pikkisilmi, ma tean :D

Asi algas sellest, meie Märteniga veetsime väljateenitud suvepuhkust rannas lebotades, kui hakkasime päeva-aardele mõtlema. Väga miskit head pähe ei tulnud, aga oli plaan Sõltlase lõpp viimaks kirja saada. Sellest plaanist ei saanud aga asja, kuna meid kutsuti üht Keilalähedast aaret vaatama. Noh, kuidas sa ikka seiklusest ära ütled. Lubati huvitavat väljakutset. Jõuame edasi selleni, et me olime omadega autos ja poolel teel Keilasse, kui mina hakkasin uurima, et mis imeasja me siis õieti võtma läheme. Muidugi tuli kirjeldust ja mõningaid viimaseid logisid silme ette ikka igasugust kujutluspilti. Tõdesin, et minu helekollane särk ei sobi antud aarde juurde kohe absoluutselt. Aga kui juba jõudmas olime, siis tuli ikka minna.

Kohale jõudes olid Airi ja Margus juba tegutsemas. Kohalikku abivahendit nad otsima ei läinud, selle otsisime üles peale logimist, aga nende eelnev luuretöö oli andnud vihje, millist abivahendit enda poolt kaasa tassida. See abivahend (ja selle abivahendi abivahend - nöörijupp) olid juba valmis ja ootel. Airi läks esimesena aaret vallutama ja need kommentaarid, mis sealt kajasid, ei olnud just julgustavad :D

Kui Airil said teod tehtud, siis ütles Märten, et mina lähen. Tuli siis minna, kui nii lahkelt pakuti. Esimese hooga tuli natuke klaustrofoobiline hetk ja mõtlesin juba meetri peal alla anda, aga mida sentimeeter edasi, seda rahulikum asi tundus. Õnneks olin Airi kommentaaride kaudu saanud teada, kus mida oodata ning seega ei löönud olustik mind rivist välja, kuigi paanikavärinaga lauseid oli minugi suust vist kuulda :D Igal juhul jõudsin minagi logiraamatuni ning panin meie nimed kirja. Osa nimesid olid valepidi, ju siis sai läheneda ka teiseltpoolt. Pärast logisid lugedes tundus, et me lähenesime sellelt "valelt" poolt :D

Tagasi emakese maa rohututtide rüppe sain ma peaaegu vabakäigul, nöörist oli kasu. Ajaliselt niisiis 75% minemist, 5% logimist, 20% tagasitulemist. Ja saigi tehtud, hurraa, isegi pluus ei saanud plekke külge!

Nüüd on küsimus, et kellele sellest seiklusest rääkida - enamik inimesi vaataks mind kui hullumeelset. Aga selline see geopeitus on. Iga päev teeb ja õpib midagi uut.

Aitäh aardemeistrile ja seltskonnale! Üksi oleks ikka pagana nadi olnud see värk :D

 1 

Olime Mirjamiga oma puhkuse teist nädalat alustanud rannas lebades. Seejärel kirjutas Airi, et õhtuks on pakkuda üks omamoodi huvitav aare. Olime nõus ja midagi ette teadmata suundusime õhtul siis Keila külje alla. Tee peal Mirjam juba eeltööd tehes ehmatas ära, et ees ootab üks paras katsumus. Nii oligi. Nullis olid Airi ja Margus juba valmis oma abivahendiga, mis osutus lõpuks isegi paremaks kui peitja poolt pakutav. Kõigepealt laskus Airi peidukoha suunas ja sealt tuli tagasi... noh... omajagu emotsioonidega. Meist kahest läks Mirjam oma klaustrofoobiat proovile panema. Ta sai väga hästi hakkama. Head lõhna sealt igatahes ei tulnud ja kuivaga on nii mõnigi väiksem loom oma lõpu seal leidnud. Kuid aare on oma nime väärt, siin on tõesti vinti juurde keeratud.

 2 

Esimesel külastusel paar suve tagasi arvasin ma, et olen kas pime või on aarde null nihkes.

Teisel külastusel möödunud aasta detsembris käis Krissu välja mõtte, mille peale mul oli piinlik endalegi tunnistada, et kuidas ma küll ise selle peale ei tulnud.

Möödunud nädalal, kui Keilas üht teist aaret otsimas sai käidud, meenus mulle see mossis näoga aare siin. Möödasõidul tegime peatuse. Näitasin Margusele kohta, kus aare olema peaks. Tema vaatas, mõtles ja käis välja ideaalse lahenduse, kuidas seda aaret logida võiks. Asi muutus mu ettekujutluses kohe palju ilusamaks ja põnevamaks. Mõned tunnid hiljem viitas ka sellele, et Airi vaata - sellele aardele on ka peitja poolt abivahend lisatud. Piinlik kuubis. Ma polnud võtnud nii paljukest aega, et seda aarde kirjelduse juures silmata.

Täna igatahes jõudis kätte see "mingi aeg, mil ma lubasin siia lustima tulla". Vahet polegi kas seda nimetada nüüd kolmandaks või isegi neljandaks aarde külastuseks. Täna ma olin igati indu täis, et see asi ära teha! Polnud kahtlustki! Kõik vajalikud abivahendid olid kaasas ja olin isegi publiku kohale meelitanud :D Margus tegi väga kõneka video ka, kus tuleks ikka päris mitmele sõnale "piiks" peale panna. Aga eks need olid igati väärt piiksud seal. Peale mind läks ka Mirjam asja lähemalt nuusutama :D Arvestades ta esialgset teokiirust ja emotsiooni on ta ikka igati tubli eneseületaja! Aga loodetavasti kirjeldab ta seda käiku värvikamalt oma logis.

Kui nimed kirjas, läksime ikka huvi pärast vaatama, mis abivahendi peitja meile jätnud oli. See asi nägi lahe välja ja idee poolest sama asi, mis ma kaasa võtsin. Huvi pärast proovisin ka seda pisut. Aga peab tunnistama, et enda abivahend liikus ikka oluliselt paremini :)

Lustitud! Tänan.

 1 

Found Üle võlli 2: Vinti juurde Abivahendit ei võtnud seega jäi teadmata, mis seal oleks ees oodanud. Igatahes kui linnapreili suvekleidis jõudis kohale oli juba teine geopeitur aardeni jõudnud. Ja hoolimata mõnest hinge heitnud mutist, tuli ka tagasi päevavalguse kätte. Praegu on ideaalne aeg otsimiseks - kuiv ja natuke tolmune.

Ootasin logide põhjal midagi palju hullemat kui tegelik olukord oli, ilmselt praegune kuiv aeg on soodne seal toimetamiseks. Pugesin sisse ja liikusin logiraamatuni. Korraks tekkis klaustrofoobia tunne, aga see läks üle. Plaanisin välja minna alguses teisest otsast, aga seal ootasid teepeal ees paar roti või muti laipa ning tagurdasin ikkagi tuldud teed tagasi:) Aitäh peitjale!

Hetkel on tegu igati viisaka ja suhteliselt puhta kohaga. Liina puges kohe sisse ja ilma abivahendita saime nimed kirja. Aitäh!

Me käisime Lauriga siin korra ka talvel, kuid lumi oli väga, väga paks ja logimiseni ma ei jõudnud. Nüüd oli ilm ilusamaks läinud ja Laur uue abivahendi ehitanud, nii et ei jäänud muud üle kui see aare ära logida. Kuna mul mingeid foobiaid ei ole, siis meeldis selle aarde otsimine väga. :D Kui kellelgi on veel leidmata, siis just nüüd on õige aeg see üles leida, kes teab kauaks seda abivahendit jälle on. Ja abivahendiga on see otsimine kindlasti kordades lõbusam. :)

Suured tänud peitjale, sildid külge! :)

Uus logiraamat paigas ja jätsime ka uue abivahendi. Karta on, et varastatakse taas peagi ära, niiet kel soov, tasub ära käia. Abivahend asub koordinaatidel 59° 17.874' 24° 24.834' Palun pange siis see ilusti tagasi ka. Üritan sellele peagi mingi gp kleepsu ka peale viia, mis hetkel puudu jäi.

 1 

Anniga oli üsna tükk aega olnud plaan koos siia tulla. Jätsime lapsed ja koera võimekatesse kätesse ning tegime ühe korraliku naisteka... :D

Kõik oli plaanipärane, Anni asus objektile ning siis tuli jutt, et liiga pime on. No kurja küll, ma olen täiesti veendunud, et kui Anni oleks seal veidike kauem olnud, siis küll ta silmad oleksid siiski ära harjunud. Võtsin siis ennast koos oma kinniste kitsaste kohtade armastusega kokku ja läksin telefoniga järgi. Erinevalt Annist ei olnud mul seljas just pesumasinast võetud riided ning peale aarde logimist sain nendes rahulikult muru edasi niita. Jälle väike eneseületus tehtud. (811) Aitäh!

Nädalake tagasi viskasin pilgu peale ja kuna vett ei näinud kusagil, siis pidi selle aarde plaani võtma. Tegelikult oli juba mõnda aega tagasi isa juurest võimalik abivahend ka välja otsitud, aga täna tuli see mul meelde liiga hilja. Tagantjärgi võib öelda, et oleks tollega lihtsam olnud küll, samas siis poleks asi nii naljakas olnud. Nägin logiraamatu kohe ära ja pugesin sinna. Ma ei arvanud, et seal aga nii pime on ja kutsusin Carolysi ka koos telefonivalgusega. Tema muidugi arvab siiani, et see oli minu kuri plaan tema ka sinna meelitada :) Kirjutamiseks oli mu asend väga halb, aga kritseldasin midagi ära ja saime tagurdama hakata. Oli päris vahva, aga vist mitte see seiklus, mida mittepeituritele jutustada. Nad lihtsalt ei mõistaks :) Aitäh!

Olen varem logisid lugenud ja veendunud, et see küll minu jaoks ei ole. Hiljuti otsustasin, et vähemalt vaatan koha üle ja ei tundunudki nii võimatu, aga kuna riietus ei olnud sobiv, siis jäi tänaseks. Tänaseks oli ilus ilm oma töö teinud ja vett polnud üldse. See-eest oli kogu roomatav osa oli mingeid ussikesi või hulgijalgseid või muid sedasorti elukaid täis. Ei tea palju neist vaesekestest minu hullu hobi tõttu hukka sai. Millegipärast ootasin natuke klassikalisemat aaret, nimi sai siiski kirja.

Leitud

Leitud

Teistel oli siin juba käidud. Täna oli minu kord logida. Lõpuks saab selle täpi kaardilt ära. Tänud

Korra olen siin juba peatuse teinud ja olukorda hindamas käinud.

Täna tundsin end, kui omnibuss ja täitsa puhtalt ning isegi mugavalt sai logimas käidud.

Tänan peitmast.

No eks ole...

Anne tegi siin imesi.Aitäh!

 4 

Sa kurat, ma ütlen kui olukorda kohapeal nägin!

Algset versiooni ma teadsin aga kuidagi ei sattunud siiakanti ja siis oli tuline kahju, et ise olin just sellise abika suures keldrikoristustuhinas ära visanud.

Täna käskisin pidurdada, teised vaid vangutasid pead. Kas just napis pesus, matkasaabaste ja kinnastega tõesti seksikas peitja meelest on, nu maeitea...

Vapustav, millega Anne hakkama sai!

 2 

Käisin lustimas. Küll on kahju, et algse lahenduse ajal ei saanud sõitma tulla, olen logisid lugenud ja kujutan ette, missugust kilkamist seal sellega olla võis. Aga kohta olin tegelikult nädal tagasi piilumas käinud juba, kuid ei tahtnud sisse trügida, kuna päris palju vett voolab läbi. Aga et emale näidata ära igasugused lollused, mida ma geomängu tõttu teen, siis täna ajasin kahlamispüksid jalga, viskasin jope seljast ning põlvili-küünarnukkidel liikudes libistasin end mööda ligast-märga rada kohale ja panin nime kirja. Kuna logimiseks oli vaja keha asendit mõnevõrra muuta, siis paratamatult kastsin juukseotsad tubli 10 cm jagu sinna vette ka. Välja pääsemiseks vaatasin ja hindasin, et kas minna edasi või tuldud teed tagasi. Eespool tundus, et vesi läheb sügavamaks, seega tagurdasin tagasi. Ema istus teeserval ja vangutas ainult pead, kui sealt välja ukerdasin. Samal ajal keeras tee pealt maha üks meesterahvas, kes pidas auto kinni ja küsis, et kas lähen aaret otsima, ütlesin, et juba logitud. Rääkis, et ta hiljuti ka hakkas mängima, aga siia ta end veel sisse pressinud ei ole. Soovitasin ikka lõbutsema tulla, vett pole ju ülemäära palju hetkel. Tema omakorda andis soovituse Tuula kanti ka külastada. Täna meil kahjuks selleks aega ei olnud, pidime tagasi Tallinna liikuma, aga mul on siiakanti mõne kollase täpi tõttu asja veel. Küll aga tuvastasin, et pärast seda geokolleegiga kohtumist oli mu ema kuidagi leplikum selle mu hobi osas. Noh, et täitsa normaalse olemise ja jutuga inimesed ka mängivad ja rääkides silm särab ja värki.
Igatahes mul oli tore roomata, tänan sellist aardelahendust pakkumast!

Krissu tahtis näha, et mis asi see on, mida Airi leidnud pole ning teel siia teatas mulle, et ta teab küll kus see aare on. Mingil täiesti arusaamatul põhjusel polnudki ma ise selle peale mõelnud või vähemalt ei mäleta, et oleks. Tundub, et ma polnud ei selle aarde kirjelduse ega ka logidega tutvunudki varajasemalt. Viskasime sellele asjale siin pilgu peale ja ma tõdesin, et nii kaugele ei ole ma täna küll valmis ühe täpivärvimise nimel minema. Krissu vangutas samuti pead ja näis nukker olema, et Airil ei ole täna vastavasisulist väljakutset tegude kalendris vaja täita :P Mingi aeg tulen siia lustima, ma luban!

Öösel pool üks ühe kraadise temperatuuriga ei tahtnud pugeda kitsasse urruauku mille põhjas voolab kümne sentimeetri jagu vett. Vinti on korralikult peale keeratud ja valges, sooja ja kuivaga teeks seda hea meelega.

Oi siin oli nalja kui palju. Aitäh peitjale sellise suurepärase uue kogemuse eest.

Mis siis ikka, tegin ära. Olen sarnases kohas ka varem viibinud, aga veidi suuremas. Õnneks kinni ei jäänud kuhugi ja püksid läksid pessu kodus. Aitäh!

Ahso, et siuke aare siis. Meeldiv ta just ei ole, aga kivi-paber-käärid otsustas, et Kevin läheb aarde järgi ja nimed said kirja.

Leitud

tänud! :)

 1 

Ohkasime seal ääres. Ikka tükk aega. Mul veel ei hakanud see tunne tulema, et ma peaksin seal ära käima, kuid Mihkel võttis initsiatiivi enda kätte. Küll ma oleks ise ka seal ära käinud, ma tean seda. Kõik on ikkagi aja küsimus ja me kõik teame, kui kaugele me oleme võimelised minema rohelise täpi nimel. Just see meid ühendab ja meie hirme ja taluvuspiire nihutab. Aitäh korraliku aarde eest. Aare nr 999 mulle ja vist esimene, mida ma oma käega kirja ei pannud.

 1 

Jõudsime, uurisime, mõtlesime, kahtlesime. Core püks jalga ja roomama, teised ergutasid ja pildistasid. Klaustrofoobia endast märku ei andnud ja väriseva käega sai vaevuloetav märge tehtud. Tegelikult polnud ma ainus roomaja, teepervel lebas surnud nastik.

Kui me Siimuga hiljuti üht sarnast aaret logisime, siis mainisin ka Keilas olevat varianti. Siim ei saanud aru, miks me seda kätte ei saanud, nii et tagasiteel Nõvast tegime siin peatuse koha üle vaatamiseks. Kell oli kümne kandis, nii et üldse midagi näha oleks, otsisin üles oma pealambi. "Niisuke koht ongi või?" küsis kutt, vahetas kärmelt rattakingad autosvedelevate kummisaabaste vastu. Pakkusin talle oma vana dressikat, aga see pidavat liiga suur olema ja märjaks saama. Kutt võttis jope seljast, tiris pealambi pähe ja sukeldus. Mõne aja pärast kuulsin hõiget. See kostis umbes nagu "mugu". "Mis sa ütlesid?"uurisin. "Väike armas hall kala," tuli natuke selgem tekst. Siis tuli paras solin-mulin. "Nüüd pöörasin ümber," ennetas ta minu küsimust. Läks veel umbes minut ja kutt oli mu kõrval ning teatas, et lähme nüüd vanaema juurde, kõht on jube tühi.
No tore on! Mina oleksin saanud seal ilmselt kaua Puhhi mängida. Aitäh väljakutse eest!

 1 

Jälle siin. Varem kui arvasin, et uuesti satun. Seekord ahvatles jälle. Keda rohkem, keda vähem, aga hasart tekkis muidugi. Uurisime olukorda, targutasime natuke ja siis juba oli raskem lihtsalt loobuda. Targutasime veel natuke ja nimed said logiraamatusse. Polnudki nii hull, geopeituses on palju hullemaid kohti. Aitäh.

 1 

Kuna ta peaaegu teele jäi, siis plaanisime üle vaadata, et mis olukord on. Päris ootuspärane olukord polnud, aga lõpuks sündis otsus probleemi ignoreerida. Polnudki nii raske kui alguses tundus, ainult taskulambist tundsin puudust. Pärast oli hea tunne kui tehtud sai. Aitäh peitjale.

Tüdrukud otsisid küll aga ei leidnud.

Jällegi vesi voolas vulinal. Kunagi teinekord uuele katsele.

Midagi positiivset täna siit tõesti eest ei leidnud:). Plaan oli hea, teotustiim (loe: targutajad) oli tasemel ja Krista tegi vapraid katseid, kuid lõpuks vandus siiski hetkel valitsevatele tingimustele alla. Pakuti lahkelt mullegi võimalust proovida, kuid no ei, täna küll ei soovi, eelistan pigem vertikaalis ronimist. Ega midagi, eks teinekord tuleme rõõmsalt tagasi, nii "ahvatlev" koht ju;) Tänud lõbustamast!

Ojake vulises rõõmuga ja vesi just soe polnud. Aga otsustasime siiski üritada. Kaasas oli ratastega abivahend, käepärastest vahenditest sai meisterdatud ka kileriietus. Seiklus sai läbi tehtud lausa kahel korral, sest logimiseks on vaja ka kirjapulka. Uhh, praeguste olude juures ei olnud just lemmik aare aga siiski tänud peitjale. Eks otsijatel endal peab ka natuke oidu olema.

Vaatasin august sisse. Aaret küll ei näinud, aga kui teised ronivad, siis peab ka ronima. Mingi hetk hakkasin musta asja nägema... järsku mikro? Ei, hoopis koiliblikas näitas mulle kus on aare.

 1 

Teisel katsel sai see aare lõpuks leitud. Seekord oli abivahendiks Oliveri tõukeratas, millega sai üsnagi lihtsalt aardeni ja tagasi. Oliver käis ise samuti sellega aardeni lähenemist proovimas.

Vaatasin siit, sealt ja veelkord siit. Ei hakanud nagu silma miskit. Viskasin pilgu logidele - Äh mitteleiud reas kõik. Juu siis pole mõtlesin ja lahkusin. Nüüd veebist vaadates näen hoopis leiulogisid. Imelik :)

Timixi rõõmuks sai see aare üles otsitud. Mõnus on olla räpane, kaine ja hirmutada inimesi.

Leitud no see oli küll võimas olime neljakesi ja kõik roomasid kolm ringi ning lõpuks neljandal ringil ma tänu telefoni taskulambile nägin mida vaja.

Kunagi sai siin siis käidud kui abivahend veel alles oli, siis aga jäi logimine ära ilmselt ajanappuse tõttu. Täna käisin ilma, kaasas olnud varuriided tulid kasuks.

Tore aardeke. Midagi teistsugust. Tänud!

Seekord oli veetase madal ja sai kuivalt nulli. Aga mida nullis polnud seda polnud. See mida pidasin eemalt vaadates aardeks osutus hoopis teokarbiks.

Pimedas taskulambita nägijaks ei saanud.

Krista ei leidnud :)

 1 

Pärast Lasnamäe maastikku oli siin rõõm näha puhast ja sillerdavat vett valgel taustal, kuulata linnulaulu! Seekord oli esmane materjali valik vale ja pärast oli juba hilja. Umbes kolm meetrit jäi puudu, eks järgmine kord uuesti. Tänud peitjale.

Panustasin lumele ja jääle aga ühte oli palju ja teist vähe ja tingimused päris nulli minekuks polnud taas sobivad. Ka eemalt vaadates ei olnud aaret näha ja jääb ilmselt soojemat aastaaega ootama.

Proovisin siit ja siis sealt. Aga mulle see küll silma ei jäänud. Lähemale ka hetkel ei saanud kuna vesi külm!

Oli huvitav elamus! :D Tänud peitjale!

 1 

Alles mingi aeg tagasi vaatasin ka enda kodukohas selliseid peidukaid ja mõtlesin... naah liiga õel. Nüüd siis siin ma olen ja vaatan seda asja et nagu päriselt ka w. Hea meelega oleks nüüd kasutanud ühte abivahendit, millega krissul meeldib kooli juures trikke teha. Aga polnud siin miskit nii et sai asi vanainimese kombel ära aetud. Pea ees sinna ja vähi kombel tagasi. Logisid lugedes vaatan et rahvas hoopis kiidab. Eks siis edaspidi vaatan neid peidukaid ka teistmoodi pilguga. Ja tegelt tahaks näha kuidas kevadeti seda logitakse ;). Tänud peitjale

 1 

Ühe korra olen seda aaret mitteleidnud, sest igasugune huvi märja sisse ronida puudus. Siis aga mõtisklesin välja, mis sobiks kadunud abivahendit asendama ning leidsin just ühe sellise oma tütre varade hulgast. Saskia pakkus ennast vabatahtlikuks logijaks ning nii ma talle hoo sisse lükkasin. Naersime nii palju, et käisime kohe korduvalt aarde vahet, lihtsalt nii hea oli. Aitäh!

 2 

Sõitsime autoga nulli lähedale, seal "parkla" kenasti olemas. Kõigepealt tundus hea mõte Keilast Rõõmu kaubamajast ostetud paar kotletti sisse litsuda, sest kõhud olid juba päris tühjad. No mõnele ma seda ei soovitaks, nimelt süüa enne aarde otsimist :) Siis gps keerutas siia ja sinna, jooksime ühele ja teisele poole. Logisid polnud lugenud ja vaimusilmas kujutasin ikka hoopis midagi muud ette. Kuna "midagi muud" silma ei jäänud, siis algul tundus, et ma olen jälle rähni pannud ja koordinaadid valesti sisestanud aga seekord mitte ja siis saime aru, et see ongi õige koht. Midagi hullu seal pole, vana T-särk pusa peale ja püksipõlved puhtaks rapsida ja suht tip top näeb pärast välja. Klaustrofoobikutele ei soovita aga kõikidele ülejäänutele küll, siga lahe asi jälle ja teistmoodi ka. Super. Kiidame peitjat.

Leitud, aitäh!

 6 

Kojusõidul ütles Margus, et teele jääb veel üks lihtne aare, mis varem oli multi. Abivahend oli kaasas, et teeme selle sutsaka ära. Pärast selgus, et vale asi oli. Piidlesime siis teist objekti ja võrdlesime oma gabariite, mina pidin paljaks kiskuma. Margus veel utsitas, et miski seal on, aga see oli tema kujutluses. Käisin ära, aga ei olnud midagi, tulin krabina tagasi. Lugesime siis logid uuesti läbi ja asi lõppes sellega, et pidin uuesti minema objekti vallutama. Nüüd juba mingi päikesekiir paistis ja logi sai kirja. Pärast ei suutnud endakirjutatust ka aru saada. Kirusin veel kaksikmadu, et nende nimi nii pikk on, aga väänasin ta kuidagi sinna hunnikusse. Marguse nägu säras nagu keskpäevane päike, kui ma trussade peal tikksirgelt auto istmel, must kui tont, pidin istuma, sest läheduses polnud mingitki veemolekuli. Pesemiseks valisime siis Pirita jõe. Avaldasin veel arvamust, et kaksikmadu oli oma abivahendiks valinud pensionäri. Geopeituse käigus olen käinud kõrgustes, vee all ja kõõlunud köite otsas. Nüüd siis selline kogemus. Pole aega end isegi vanana tunda kui selline hobi on. Aitäh peitjale uue väljakutse eest.

 1 

Ei noh mies sina ikka oskad vinti üle võlli keelata. Kohale jõudes mõtlesin rumala peaga, et nu mis see siis on natuke sirutamist ja aare ongi käes. Minu õnnetuseks ei olnud see asi mette nii kerge. Panin selga pikad riided, sest proovisin ka lühikestega, oli väga valus. Omast arust jõudsin juba aarde juurde, pettumus oli suur, see polegi aare vaid tigu. Õnneks jäi õige asi ikka silma ja nimed said kirja. Tänud toreda aarde eest.

Leitud.Huhh...Läbitud 2x. Leitud teisel korral. Ei ole tõesti võimalik puhtana läbida.

 1 

Ammu ootel olev aare. Huvitav, mis abivahend siin küll olla võis. Praegu igati alla võlli logimine. :)

Leitud

 2 

Jälle üks kiire leid möödasõidul :)

Esialgu abiks olnud abivahendist ei tea midagi, aga kujutan umbes ette. Igatahes meil seda ei olnud, seega tuli ilma hakkama saada. Ja saimegi. Polndki nii hull. Loomulikult olid hetkel ka tingimused soosivad :)

Täname!

Küll me tagasi tuleme!

 1 

Talvel käisin seda korra piilumas, aga siis oli abivahend ühes koordinaatidega jalutama läinud ja sinnapaika see asi jäi. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et vaatasin eelmine kord ka õigesse kohta, aga õnneks aare silma ei jäänud, sest logimisolud olid siis märksa ebameeldivamad kui praegu. Täna käisn siis aarde juures ära, polnud hullu midagi, isegi riided jäid enamvähem puhtaks. Tänud peitjale!

 1 

Algul mõtlesime Leelo logima saata, aga siis hakkas Tanelil temast kahju ja tegi ise tükki ära. Tänan.

 2 

Vaadanud seda vinguvat kõneviisi logides, ootasin midagi hirmsat. Koha peal aga - see ju ainult logimise vaev. Mis abivahend? Mis ussid? Arusaamatu. Tänud mõnusa aarde eest! Soovitan!

 2 

Tagantjärele kodus logisid lugedes on asi selge, aga kohapeal olime lihtsalt nõutud. Aga ilma korraliku abivahendita ei oleks praegustes tingimustes ka aardele järele läinud. Teepervel nägime (vist surnud) nastikut, keda Helen ei pannud alguses üldse tähele ja mina pidasin dušivoolikuks. Üks mööda läinud koeraga neiu kinnitas, et neid pidada seal palju olema :) Aitäh kuklakratsimiskogemuse eest! :)

Kui kellelgi ämblikuhirmust väheks jääb...

 1 

krampis, aga nimed kirjas :)

 2 

Et jah, ikka on peale pressitud ja ma üritan taastada varsti esialgse olukorra ja hankida uue abivahendi :D Pole see aare ikka päris sama mis koos abivahendiga...natuke kannatust :)

Käisime luurel aga ilma abivahendita seda võtta ei ole mingit soovi. Teinekord siis uuesti ja sobiva vahendiga.

Ei leidnud, või õigemini ei leidnud endas soovi otsima hakata. Aitäh, peaks uue agregaadi leiutama, millega lähenemine lihtsam oleks.

Ei leidnud me seekord võlli , vindist rääkimata. Suured tänud.

Hetkl vàga ei soovita sinna minna. ;)

 3 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kahjuks mõni varas otsustas, et tal on abivahendit rohkem vaja kui selle aarde otsijatel, niiet nüüdsest on tegu tavalise aardega. Eks ta enne oli ka suht tavaline, lihtsalt esimesest punktist oli võimalik võtta abivahend.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

No kurat

Teooria oli täitsa olemas, et mida teha vaja on, aga kuna poole tunniga jäi abivahend ja seega ka lõpu koordinaadid leidmatuks ning mõningad visuaalsed vaatlused oletatavates kohtades üheseid tulemusi ei andnud, siis jalutasin Mõttetu Mikro poole edasi.

 1 

Siin ei saagi kohe midagi muud reetmata kirjutada, kui et igavesti vahva asi ja sain ikka veidi sportlasena ka ennast tunda. Superluks, aitähhid ja kummardused!

 3 

Nii mõnus, proovisin veidi isegi peale logimist tukastada. Pikakoivalistel tagurpidikäik keeruline- igaks juhuks kasutasin julgestust aga tegelt polegi vist tagasi tulla üldse vajagi :) Riided jäid puhtaks ja meel rõõmsaks. Suur aitäh.

 6 

Töö tõi mind Keilasse aga uudishimu suunas esmalt geopeituse radadele. Nullis abivahendi leidmine pani kukalt kratsima. Esialgu jätsin selle sinnapaika. Proovisin siis selgusele jõuda mida sellega ültse peale hakata. No ega palju variante seal polnudki. Kuna tase oli hetkel üsna kõrge siis niisama sinna ronida küll ei soovinud ja tarisin selle kaadervärgi ikkagi kohale. Esmalt ei tahtnud keha kuidagi painduda aga lõpuks siiski lähteasendi sisse ma sain. Olukord tundus päris totter aga muigasin ja irvitasin seal korralikult, mida kõike geopeituse nimel valmis ei ole tegema. Kogu see ettevõtmine toimis äratajana paremini kui hommikune kohv. Täitsa üle võlli värk jah. Tänud.

 1 

Selle kõige põnevama osa otsustasin seekord vahele jätta, aga muidu tundus täitsa lahe asi olevat. Aitäh!

 2 

Kambaga teatud kohtadesse minnes on mu meelest hea variant kui esimese logija pliiats suudab ainult ühe nime kirjutada. Nii ma siis järgmisena rongile asusin. Vahepeal kiskus teekond kreeni, siis tegin väikese vahepeatuse ja edasi sihtpunkti. Tagasitulek oli tänu abijõududele nagu kiirrongis. Sellises valges ja kuivas metroos oli rõõm reisida. Tänud.

 2 

Kui abivahend leitud ja koordinaat kaardil, siis oli teada, mis edasi saab. Õnneks oli Allanil Harku mõisa pargi jaoks abivahend ka siin kaasas. Vahepeal jäi abivahend kinni, aga sain ikka kohale. Kirjutasin oma nime ära ja siis mõjus pastakale gravitatsioon. Õnneks tahtis Ingrid ise logida ja ei pidanud pastakat imema hakkama. Tagasi minek käis mõne sekundi, see oli kõige lõbusam osa :) .

 4 

Täna oligi siis see lubatud teine kord. Hullasin seal kohe jupp aega. Kui kõrvadevahe oleks loksutamata olnud, oleks saanud suht sirgelt minna seal , nüüd aga kiskus kõik kiiva ja väike laineloks oli koguaeg sees. Tagasiteeks oli eriti mõnus, kiirus aina kasvas ... ainult et koguaeg tahtis see kaadervärk mind üle võlli keerata :D.

 3 

On küll üle võlli. Ikka jupp maad kohe. Meil nüüd täitus ka Lauri 100. aare. Küllap on kahesajani piisavalt pikk maa käia, et see meelest läeb.

 4 

Lause "kui kaugele oled valmis täpivärvimise nimel minema" omandab siin mängus ikka iga päev uusi varjundeid... :D.

 2 

Nonäed, ei läinudki kaua aega, kui pidin enda põhimõtted üle vaatama. :) Algselt pidime Marise tanki panema, kuid ilmselt eelmisel õhtul sai veidi julgust võetud ja ka omanik vaatas pealt, mis nalja tehakse. Sain ikka ise logimas ära käidud, abivahendita oligi parem.
Nüüd selgub, et ka noorgeopeitur sai oma hirmudest võitu. Küll me oleme tublid. :) Aitäh peitjale!

 3 

Me kasutasime lapstööjõudu, kuna toru tahtis kangesti ise torru minna, ehkki ma olin täiesti valmis ise sukelduma. Nii me siis istusime Aigariga ja võtsime päikest, kuniks Andreas kolm korda edasi-tagasi käis. Esimesel korral tuvastati aare, teisel korral tuldi pliiatsi järele ja kolmandal korral pandi logi kirja. Lisaks tuli pidevalt igasuguseid kommentaare, mh see, et Maris on oma logi kuupäevaks pannud 93.09. :P Andreas tahtis ka neljas kord aardeni minna, aga me olime Aigariga juba istumisest väsinud ja tahtsime edasi minna. Tänud, omapärane lahendus.

Aigari ehk poolmugu kommentaar: "Miks inimesed ometi sellistesse kohtadesse aardeid peidavad?"

 4 

Ma midagi nagu aimasin mis mind ees peaks ootama aga mitte nii kitsast paika. Tassisin abivahendi järgmisesse punkti. Aaret ei paistnud, kuid siiski pikema mõtlemiseta pugesin sisse. Minek oli päris hea, paar korda kippus kreeni minema. Logi sain kirja pandud ja mõtlesin, et oh nii lihtne oligi. Ainult sõrmed said määritud. Hakkasin siis tagasi minema. No tagurpidi käik andis küll soovida. Koguaeg libisesin kreeni. Vahepeal 6 korda edasi tagasi ühelt küljelt teisele. Kus see alles väsitas ja pani vanduma. Hea, et keegi samal ajal üle must ei läinud. Oleks olnud päris kummaline kuulda kuidas maapind hingeldab. Väljatulek võttis mul kokku vähemalt 4 korda kauem aega ja sellega sain ka riided selliseks nagu kirjeldus lubas. Auto juures sain kõik enda viimased märjad salvakad ära kulutatud. Sain isegi täitsa puhtaks. Aitäh väga omapärase väljakutse eest!

Leitud.

 1 

Minu lävi on väga madal, kuhumaani ma olen nõus aardeleiu järgi minema. Keegi teine ka ei olnud nõus. Ignoorlisti :)

 1 

Väljakutseid ma ei põlga ning mitte mingil juhul poleks võllivindi agregaadi isiklikust katsetamisest loobunud. Kui Suurupi lehm ja Leetse raketibaas on omaniku poolt sildistatud peitmise_pärast aareteks, siis siin oleks vast kohane kiusu_pärast? :o) On mis on, nii lõbus kius väärib lisaks igatahes kõige kõrgemaid silte, minu arust isegi AA kandidaat. Super, aitäh!

 1 

No abika leidsime vaevata üles ja otseloomulikult haarasime ta kaasa. Õnneks oli Esko vapralt valmis seda ise kasutama ja nii me siis talle kaasa elasime. Korra mõtlesin ise ka seda vinti proovida, aga no täna mitte, ehk mõni teine kord... Tänud!

 1 

48

Piraadi aardejahis antakse sel nädalal kuldmünte multiaarete logimise eest. Seega valisime lähima sobiva aarde ja võtsime kaasa hea seltskonna. Tuli vaid Mihkel ohverdada ja leid tuli. Aitäh!

 1 

Kartsin, et seal läheb meil kaua aega, õnneks käis kõik kiiresti ja mõnusa vindiga.

 2 

Õhtu alustuseks ju täitsa asine vint, kiidan, tänud.

 1 

Väikese õhtuse geotuuri esimene leid. Mind lükati tanki ja panin nimed kirja. Päris tore oli. Aitäh!

 1 

Vahva aare. Aitäh!

 7 

Kuigi seekord tõi kaasavõetud abivahend kartulid tulest, siis jäi mul natuke hing närima sees. Kuna järgmine päev nagunii sinnakanti asja, siis oli vaja ikkagi katsetada, kas ise ka hakkama saan ning kui ei saa, siis oleks lihtsalt põnev teada, kaua aega läheb enne, kui "keegi avastab". Igatahes täiesti tehtav, isegi rokaseks ei saanud. Geopeiturid on puhta töö teinud :)

 1 

Õnnestus kasutada Annabeli abivalmidust ja saime aarde logitud päästeameti sekkumiseta. Huvitav, mis nipiga nad oleks mu sealt logiraamatu juurest kätte saanud? Tänan Annabel, oled tore ja julge. Tänud peitjale huvitava täpivärvimise testi eest.

 1 

Nullis mõtlesime võtame abivahendi või ei, otsustasime mitte võtta, sest meil oli kaasas Annabel, kes igale poole pugeda saab. See oli hea mõte, Annabelil käis see päris kähku. Taas lahe teostus. Aitäh peitjale.

 1 

Mina pugesin ja logisin ära.

 1 

Peale valitsuse varjendi külastust sai pandud plaani ka veidi vinti üle keerata. Esmalt käis poiss retkel, kuid kuna kirjutusvahendit ta kaasa ei pakkinud, siis võtsin vaevaks ka ise asi üle vaadata. Tänud peitjale!Vinge värk!

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 2 

Peale väikest NKT noppimiretke koos Annega väänasin kodutee siit läbi.

Eks ole geopeituses saanud panna hullu juba päris mitmeid kordi,asi siis seegi ära teha :) Abivahendit kaasa ei rabanud,ilmselt õige otsus.Vähemalt ajastuse kohapealt panin kindlasti täppi,riideid väga ära ei määrinudki.Igatahes oli lõbus,aitäh!

 1 

Üks minu viimase aja lemmikuid kindlasti. Nii lihtne idee, aga ometigi nii geniaalne! Aitäh sellise laheda aarde eest!

 2 

Võtsime abika ning Liis tungivalt nõudis ise minemist. Andsin talle kenakese hoo sisse ning jäin ootama. Varsti oli logi kirjas ning abikas vaba. Pressisin ennast ise ka aardeni ning täiendasin meie nimesid selle, mis ma asjast arvan. Pikalt ei hakanud kirjutama, seega sai ainult "äge" märgitud. Tahaks ka osata nii ägedaid aardeid teha nagu Laur teeb. Aitäh peitmast, meeldis!

01497

See oli väga lahe asi! Kuigi peab ütlema, et ilma abivahendita sai isegi lihtsamalt. Aga elevust oli nii paliju, et kõik otsustasid lustida. Tänud!

 2 

Olgugi, et ilma abivahendita oleks mul ilmselt logimine oluliselt hõlosamalt läinud aga no kes saab keelduda natukesest lustist? :D

 14 

Esmaleid kl 11:25.
Vastu tulles andunud lugejate - eriti Erko - õigustatud ootustele ja arvestades, et olen suutnud oma logivõla enne geopeitusest pakatavat Suveseiklust Saaremaal pea olematuks kahandada, login värske esmaleiu juba päev+1 hiljem e. enda jaokski ebapisuhännalikult nobedasti.
Kõik sai alguse sellest, et kella 9 paiku virgudes tõdeti uue aarde avaldumist. Küsimusele: "Kas lähme, lastega?" vastati tuimalt: "Ma tahan kohvi juua", mis andis tunnikeseks puhkust ja eduaega teistelegi. Tegin tööd, sõime, vaatasin GP lehe logisid ja toimetasin muud igahommikust rutiini. Iga poole tunni tagant ma siiski teemat torkisin. Lõpuks tahtsid Moori lapselapsed juba kangesti Keilasse poodi minna, nii ei jäänud talgi muud üle. Startisime umbes paar tundi pärast aarde avaldumist. Parkisin meid madalaga parajasse sulgu ära. Kontrollisin kohe kaks võimalikku peidukat üle, esimesena selle, kus hiljem ka aare end avaldas. Kuna kohe midagi silma ei hakanud, otsustasime siiski nullis ära käia. Seal nähtu andiski aimu, kuhu minna tuleb. Aga ka mina ei hakanud abivahendit kaasa tirima - enamuste kuni 4.5 maastikuteni jaksan veel ilma minna :-) Moori auku ei aetud, tanki ei pandud, lapsi samuti mitte, kõik elasid küll kohe mu kõrval innukalt kaasa. Läksin ikka ise, nagu olen siianigi vast kõik aarded ise oma käega üles otsinud. Poolel teel hakkasin topsi otsima. Ei leidnud. Hetk hiljem logisin juba autos ainsana leidunud kipaka harilikuga. Kuna logiraamat oli tagurpidi ees, oleks peaaegu viimasele kohale loginud. Võtsin end siiski kokku ja logisin ruumi säästes aarde nime kõrvale. Imekombel oli logiraamat tühi, 2.5 tundi pärast aarde avaldumist.
Laurile suur aitäh tema 99. aarde eest! Vahva idee ja humoorikas teostus nagu ikka. See pani nüüd küll Lauri 100. aaret ootama B-) Nullist viisin viinapudeli prügikasti, muidu saime ainult emotsioone ja jätsime logi. Ja nüüd lähme premeerime end Hesburgeri lasteeinetega :-D

 5 

Vat jah huviga loeks esmaleidja romaani, aga vist peab 1-2 (või rohkemgi) kuud ootama, arvestades senist Ludvig Sanderi kirjutamise tempot. :D Et siis kumb käis metrooga sõitmas? Kas naine pandi "tanki"? Ise kasutasin "jalgsi"-meetodit. Muidu oleks võinud ju ka rammumeest mängida ja "metroorongi" varianti proovida. Õnneks olin taibanud enne kodust väljumist kirjeldust lugeda ja vastava sobiva kaevuri-riietuse kaasa haarata. Seega jätsin abivahendi tassimise vahele. Mjah, märjal ajal oleks isegi "vahvam" seda aaret logida. Ise aga eelistaksin kuiva. :D Tänud Laurile "aarde" eest. Huvitav, kus küll sellised ideed tulevad?

 17 

Oijah oijah :) Mingi aeg tagasi Laur lausa küsis, et kas seda nime võib pruukida. No mis mul selle vastu saab olla, pealegi kui asi samasugune kiuslik on :) No ja kui see aare siis üles tuli vaatasime pisiketsega ja imestasime. Et lapsesõbralik, aga riided saab mustaks - selge, Lauril on kuskil mingi korsten, mis vajab puhastamist, aga milleks ta oma pisikesi ei raatsi raisata, et las teevad teised selle musta töö ära. Sellepeale tõmmati korraks ninad krimpsu, aga Liisi arvas kohe, et tema võib küll jõuluvanaks tulla, mis siis et suvi :)

Ja kui siis selgus, mis värk on, oli esimene emotsioon küll kasutada shift-klahvi ja klaviatuuri ülemist rida :) Ohkasin, ütlesin Liisile, et oota natsa, ja hakkasin abikat sihipäraselt kasutama. Hetk hiljem haarati mul jalust ja sõna otseses mõttes sikutati maa peale tagasi - Liisi ehmatas ära sellest, mis just juhtuma oli hakkamas, ega tahtnud sugugi üksi jääda. Rahustasin ta maha, pidasime natuke plaani ja - Liisi kippus ise, ilma abikata :D Ja läkski :) Natukese aja pärast oli kosta leidmishäält, siis küsiti kõva häälega, kuidas 19 kirjutatakse, siis kostus, et L asemel tuli E, siis oli veel midagi ja siis anti pisike tagasi välja. Uhkust täis ja ilmselgelt iseendaga rahul. Ütles, et täna oli raske päev või midagi säärast :) Pagan võtaks, mina sain oodates ja juhendades mustemaks kui tema tööd tehes :) Ja terve jäätise läks see lugu mulle ka maksma, preemiaks või nii.

Ühesõnaga, hull asi nagu Lauril ikka, mida muud siit oodata oligi. Aitüma ka!

 7 

Kui nulli jõudsin ja abivahendit nägin oli kohe selge mida tegema peab, ainuke küsimus oli "MILLISESSE?" Sellele küsimusele annavad õnneks järgmised koordinaadid vastuse.

Minu mõõtu persoonil on ilma selle vahenditta lihtsam.

Aga kole lugu küll kui puhkuse ajal nii kaua kodus magada. Aare kodust kahe kilomeetri kaugusel aga raamatus olin alles kolmas. Siia saan vähemalt esimesena kirjutada.