Seitse III

Siiani on elu nii armuline olnud, et kõik maailma lõhnad pole selgeks saanud. Mida lähemale aardele jõudsin, seda rohkem oli tunda vänget ja veidrat lehka. Peagi tuvastasin aardele piisavalt lähedal kõrge heina sees pigem hiljutise kitsekorjuse, kes siiski juba jõudsalt lagunes. Kustutasin vaatepildi mälust, läksin ringiga aardeni ja putkasin tagasi.

See kollaste tegelinskite teema jättis üsnagi kustumatu jälje mälusoppi. Ja arvasin esimese hooga yhe nõmme muusikalise aarde puhul samat lahenduskäiku kasutavat. Kuigi oli kohe teada et mis ja kuidas, sain seda lugu vist korda seitse kuulatud ja iga korraga millegipärast kuulsin taas midagi uut. Ja nii ma seda geokontrolli seal pommitasin. Õnneks kaheksandat korda kuulama ei pidanud seitsmendaga said need seitsmed ja seitsmendikud paikka. Huvitav koht keset unustatud minevikku. Aitähhid peitjale

Mõistatus sai lahendatud vist juba geokarjääri alguses, aga koht kaardil ei tundunud üldse meelepärane. Autoga tulime ca 600m kaugusele aardest. Oleks ka lähemale saanud, aga ei hakanud. Natuke maastiku vallutamist ja olime nullis. Kohane lahendus aardel. Seisukord täitsa hea, aitäh!

Mõistatusest enam palju ei mäleta, seisis see punkt meil kaardil juba nii kaua, et tolmgi oli peale tekkinud. Täna puhusime selle ära ning tulime lõpuks ka nimesid kirja panema. Auto jätsime lähimale suurimale ristmikule ning edasi saime 600m jalutada. Nagu ikka, sinna läbi rohtunud tee, tagasi mööda normaalset teed (küll läbi eravalduse vist). Kohapeal saime mõelda, keda siin tornis uudistatakse ning muidugi leidsime ka topsi kuhu külaskäik signeerida. Aitäh!

Olen omale paar aastat tagasi peale mõistatuse lahendamist märkmetesse kirjutanud, et see oli mõnus, lihtne ja geniaalne! Aga ega mul hetkel küll kohe ei meenu, et kuidas see lahendus välja rullus. Täna siis lõpuks sai ka aaret otsima tuldud. Aitäh!

Kui olin otsustanud, et lähen Korjan Ruila järvede äärsed aarded ära, siis tekkis mõte, et ehk õnnestub ka see järves hulpiv kätte saada. Mõistatus mulle meeldis. Kui punkti paika sain, lugesin mõned logid, et tekiks ettekujutus, mis mind ees ootab. Igatahes hakkas kohe film jooksma, eriti määras selle sisu veel asjaolu, et praegu S. King'i õudukat loen. Aga tegelikkuses oli kõik palju leebem. Autoga sai kenasti 400 meetri peale, hea et edasi ei sõitnud, sest siis läks tee pehmelt öeldes pehmeks. Kena jalutuskäik aardeni ja tagasi, mitte ei saanud aru, mis siin õõvastavat saab olla. Igatahes aardega kõik korras, kuiv ja puhas. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest.

Leitud, logitud, tänan!

Leitud ja logitud. Pimedas üsna kõhedust tekitav paik. Tänud!

Siia sõites, avastasime, et meie ees on täna auto sõitnud. Kohale jõudes, aga autot ei kuskil. Siin ringi luusides leidsime, et kohalikud jahimehed on just värsket sööta siia toonud(ju sisi jahimeeste autorataste jäljed). Leidsime aarde juurde jalutades hiigla suuri põldmarju. Aare väga temaatiline. Suured tänud aarde eest.

Ma enam ei mäletagi, millal see mõistatus lahendatud sai. Küll aga mäletan, et ega ma saadud sihtkohaga rahul ei olnud ja nii see aare jäi oma õiget logima mineku aega ootama.

Täna siis saabusime objektile ja panime nimed kirja. Kohati oli üsna kõhe seal toimetada.. selline kellegi sihiku all olemise tunne hiilis kuklasse ja kõrvu kostis mõistatuse lugu.

Tänan peitmast.

Lahendatud koordinaadid ootasid juba ammu. Maastik oli kergem, kui kaardi pealt tundus, autoga sai väga lähedale. Siis üle ulukite söödapõllu ja logi kirja. Aitäh!

Mõistatuse lahendasime ära eelmisel sügisel, kui siinkandis ringi hulkusime ja see täpike ka tähelepanu pälvis. Algul proovisime kohe käigupealt nuputamisega tegeleda, kuid selgus, et tubastes tingimustes sujus ülesanne palju kiiremini.

Täna olime taas läheduses ja mõtlesime, et vaatame, mis teeolud kohapeal on. Sula oli metsa- ja põlluvaheteed jäiseks ja lumepudruseks muutnud, seetõttu autoga päris nulli trügima ei hakanud. Jalutamise võtsime ette kui aardeni oli linnulennult umbes kilomeeter. Täitsa mõnus astumine oli ja tegelikult viis tee ilusti praktiliselt aarde juurde. Seal kõrval on hiljuti vist mingi hakkepuidu tööstus tegutsenud, suur plats oli värske puidusodiga kaetud ja suurte veokite jäljed igal pool. Seega natuke kõrgema autoga saab praegu küll aardele külje alla sõita.

Aardeleid oli kiire, peiduka kaas niiskusest või miskist muust asjaolust irvakil. Konteiner püsis siiski ilusti omal kohal.

Aitäh, mõnus jalutamine oli!

Ega ma täpselt aru saanud mis aarde järgmiseks võtame, kuid aarde juures selgus, et mul null täitsa õiges kohas. :D Mis nii viga aardeid otsida! :D

Aitäh!

Mis nii viga aardeid otsida, peitja viib ise kohale ja sa ei pea isegi gepsu vaatama ega juhendama, kuhu sõita. Aitäh, vahva koht ja tore aare.

Sõitsime läbi padriku ja metsateedel madala autoga umbes 220m kaugusele aardest,hämardus kiirelt, aarde juurest tulles oli kottpime...mõmm..mõmmm Tänud

Auto jätsin ERAVALDUSE sildi juurde ja sealt otse nulli suunas. Tee ise oli täitsa mõnus aga teeäärne võsa oli miskipärast kõik sinna raja peale kaldus. Seega lihtsam oli raja kõrval liikuda. Lagendik oli värskelt niidetud. Leid ise kiire. Tagasitee auto juurde otsustasin teha ringiga mööda suurt maanteed, seda mida ka niidumasin kasutanud oli.

Tundub, et lemmikloomasurnuaias oli mingi deemon liikvel - kolpasid kerkis maapinnast....

Nojah. Juba kaardilt oli aru saada, et see saab üks isemoodi koht olema ja eks oligi. Tekitas palju küsimusi, mille vastuseid - ei ole kindel kas oleks tahtnudki teada saada. Päise päeva ajal näis võrdlemisi ohutu kohana, aga muul ajal .... oleks nagu vale pöörde teinud. Aitäh.

Üks kolpadest

Kui selle mõistatuse leidmata aarete seast avastasin, olin üsna üllatunud, et see mul lahendamata on. Saidki numbrid ritta seatud ja söödav kooridnaat oligi olemas. Valitud lähenemistee autole ei meeldinud ja korra sai ikka põhjapidi vastas ka oldud. Tagasiteel sai autolt mustuse kihti maha kriibitud, loodetavasti ilma püsivate kahjustusteta. Aare jäi üsna teede ristmikule ja asusime jalutama. Kuna eravaldusesse ei soovinud minna, jalutasime mööda "unustatud" teed. Kohati oli lihtsam jalutada tee äärses metsas kui unustuse "alleel." Aare jäi ruttu silma ja asusime tagasiteele. Mul on hea meel, et siin ära käisime enne kui loodus on suverežiimile jõudnud kasvada. (395) Aitäh!

Kui mõistatuse esimest korda avasin, isegi rõõmustasin korra, et see lugu pole vähemalt nii hull kui kümnete lugemine. Ei tulnud aga seegi lihtsalt, koordinaat sai siiski lõpuks kaardile ja jäi külastust ootama. Tore temaatiline konteiner. Aitäh.

Mõistatusega oli paras ikaldus. Mitu korda kuulasin ja panin numbreid kirja, aga sobivat lahendust ei saanudki. õnneks oli tiimikaaslasel rohkem õnne. Auto parkisime põllu serva rohelise jahimehekäru kõrvale ja jalutasime kohale. Laheda temaatilise teostusega aare. Aitäh peitjale.

Lahe matk, autoga saab nullile ysna làhedale. Vàga ilus koht, eriti ilusad suured kuused. Tànud :)

Tänud aarde eest!

Pikk, pikk oli teekond seitsmeni. Numbrid lasid sõita ka kummalise teostusega maastikul. Lõpus sai nähtud logidest tuttav põllulapike. Tänud peitjale.

Kuskil 300m peal hülgasime auto ja liikusime jala 7 suunas edasi.Lõpus ootas meid tore konteiner,Aitäh!

See seitse on meil vist juba seitse korda plaanis olnud, aga tema juurde pole me siiani jõudnud. Seekord panime ta plaanis ettepoole kirja ja Heldur suutis vaatamata pehmele pinnasele suhteliselt lähedale sõita. Sealt jalutasime alguses ühelt poolt kohale ja siis teiselt poolt tagasi. Aare oli vahva. Aitäh!

Jälle üks koht, kuhu ilma geopeituseta ei oleks kunagi sattunud. Tänud!

Mõistatuse osa oli juba väga ammu lahendtaud ja esimest korda plaanisin aaret külastada aastajagu tagasi aga siis jäi see katki paksu lumikatte tõttu. Selle aasta lumevaba talv soosis nüüd igati aardele lähenemist ja kohapeal tuli leid kiirelt.

Lahe. Tänud

Kerge pähkel aga lõpuks sai lahendatud ja kohapeal käidud, ty

Mõistatuse lahendamisest ei mäleta enam midagi. Aga telefonis olid lõpu koordinaadid olemas, nii et otsustasin koha peal ära käia. Oi see viimase teejupi on loodus küll otsustanud korralikult endale tagasi võtta - elavad puukesed on ennast mõlemalt poolt risti üle tee sirutanud. Palju mõistlikum oli raja kõrvalt minna. Lagedama peale jõudes nägin, et ümbrus on üpris unarusse jäetud. Kõik laguneb, kartulid üles võtmata... Õnneks aare oli üpris heas korras. Toreda teostusega pealekauba. Aitäh!

Päeva lõpuks ikka võssa ka. Kuigi üritasin sellest hoiduda. Kui Eramaa silt silma hakkas, siis pöörasin ikka kohe originaalteeotsa ära ja see oli üsna metsistumas. Miks ma küll seda paremat teed mööda ei läinud.... oleks vast pargijalutuskäik olnud :D Vähemalt ootas tore peidukas ees. Tänud!

Laur andis käsu omapead täna challengesse aarde leidmisega hakkama saada. Et tema ei viitsi õhtul ekstra sõita veel kuskile jne. Tegin siis hädatapu seitsme juurde. Jalgsi umbes 700 m pealt nagu telefon käskis. Heh, oleks teadnud, et nii hea tee viib nulli, oleks veel kaugemalt Indyga jalutama hakanud :).

See lugu sai talvel millalgi ära kuulatud ning täitsa tulemuslikult. Nüüd siinkandis liikudes sai käidud kontrollimas, kas kuulamine oli ka õige. tuli välja, et täiesti perfektne. Aare korras, nimed kirjas. Tänud!

Leitud.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

See seitse ei tahtnud kuidagi teele jääda. Nüüd otsustasin ta teekonnale sokutada. Auto jätsin kuhugimaale ja edasi läksin jala. Viimane teejupp oli toomingaokstega risti-rästi palistatud, kui need nüüd lehte lähevad, siis küll enam rada välja ei paista. Tänud huvitava mõistatuse eest.

Seitsmetega polnud probleemi, aga need kahed ja neljad… neid pidin ikka mitu korda lugema. Tee lõppu polnud lume tõttu just kõige parem, seega tegime mingi 800 m jalutuskäigu. Tänan.

Kuna ka see plaanis oli, tuli ta enne minekut ruttu ära lahendada. Teisel katsel oli kontroll roheline. Koha peal sõitsime nii kaugele, kui Mari julges ja edasi juba jala. Aitäh!

Selle looga sain üsna kiirelt jutule, aga lõpp tahtis ikka jupp aega hoovõtmist enne, kui käidud sai. Kuna ühte sama teed ei tahtnud edasi-tagasi käia ja aega olin ka lahedalt planeerinud, siis keerasin linnulennult kõige mõistlikumas kohas metsa ja läksin otse. Lõpp oli äge, vaatasin kõigepealt vaatamisväärsused üle ja siis panin nime kirja. Tänud peitjale!

Täiesti ulmeline maastik lõppu. Selline võss aga ei tahtunud ka lahendatud asja ripakile jätta.

Kohapealne teostus aardel super, nagu ikka selle peitja puhul. Aitäh kohta näitamast!

 2 

Meiesugused kohatud muusikud pidid äsja oma kõrvakuulmatust ja kunstiandetust tunnistama. Ega ma sedagi mõistatust ise lahendanud. Sain aarde avaldudes hoopis kavalamalt, seda võimalust enam küll pole. Pealegi on loo sõnad on mul kenasti kirjas, nii et vajadusel võin ka ausalt lahendada. Jätsime meiegi tranduleti paarsada meetrit eemale, kuigi saanuks ka nulli sõita. Minu nullis avastasime kõige pealt nahast välja pugenud põdra, s.t. tema naha, põtra ennast ei silmanud. Ootamatu ja veidi õõvastavgi vaatepilt siin selle mobiilse jahimeheputka kõrval. Otsisime aaret naha juurest ja mõni meeter eemal olevate puude küljest. Ei midagi. Hakkasin siis oma märkmeid e. laulusõnu lugema. Kui lugesin sealt välja laused nagu "Kuus tapjat ja üks laip" ning "Su voodi on muld", hakkasin mõtlema, et peitja ongi seda kõike, s.h. neid aksessuaare sedapsi mõelnud ;D
Lõpuks leidsime aarde hoopis kaugemalt, geps viskas taas pisut villast. Aare oli oma nime väärt. Pisut tahaks järgi andmist, sest niiskusega on pundunud, aga leidmist see ei takista.
Lahkudes suhtles Marje Eesti Jahimeeste Seltsi näitsikuga, kelle sõnul selline teguviis küll jahimeestele paslik pole. Saatsime asukoha ja pildid edasi, las uurivad asja. Õnneks sai aare siiski leitud ja lõpp hea. Seitse korda kolm tänu Laurile!

Nahast välja pugenud põder

Mobiilne tapamaja(kas)

 1 

Kümned ja banaanid on minu sisemisse geomälusse kustumatu jälje jätnud. Kumbagi klippi vabatahtlikult taustafooniks ei valiks, samas mingi seletamatu side on küll - ikka tekib äratundmisrõõm, kusjuures rõõm pole isegi jutumärkides mitte. Vihjet vaadates sai kohe selgeks, et sinna lahtrisse võib nüüd uus konkurent tekkida. Peab nentima, et neist kolmest isegi kõige leebem variant minu jaoks - kui telefonikõlari asemel korralikke kõrvaklappe kasutada, siis peaaegu kuulatav lugu ju :D

Mikro võssis on pahatihti pisut hirmutav ja ei tõmba väga välitöödele kui puudub vajadus parasjagu paar tundi surnuks lüüa. Lauri aarde puhul aga teadsin kohe, et seda muret siin küll pole. Ega olnudki :o) Aitäh!

 1 

Kuna logimine on oma 2 kuud hiljem, siis loodan et kuupäev ikka õige on. Aga mine tea.. Võtsin selle kuupäeva ühelt seenepurgilt mida me vist samapäeva õhtu tegime... Aga tüüpilise mõistukana põhjustas see vaba päeva hommikul meile omase emotsionaalse lahendamise. Meie suhtluses võtis tempo ikka juba hevirocki mõõtmed välja, aga kuna lõpuks saime kontrolli roheliseks siis edasine meenutas juskui ballaadi. Parkime end üsna kaugele, nautisime täiega seda horisontaalselt kasvavat võsa, huvitavat kapsapõldu ja muidu lõpu ümbrust. Peale laulu kümneid kordi kuulamist oleks siia öine matk olnud hea katsumus. Kontrollisime teeäärseid metsi seente suhtes ja tuvastasime et need siin hetkel kasvada ei soovi ja suundusime järgmise aarde suunas. Sinna kohale me ei jõdnudki, sest paarsada meetrit enne lõppu kasvasid põdramokad ja nendest me üleastuda ei saanud, lisandunud pimedus sundis lõpuks sealgi autoni minema. Õhtu oli sisustatud seentega mängimisega, sinna see logimine vist tookord ununeski.

 1 

Küll ikka leitakse peitmiseks kohti. Paar sada meetrit enne nulli kadus autolt pidamine. Lihtsalt käisid rattad muru peal ringi ja kaapisid muda välja. Tundub, et ökonoomsete rehvidega pole mõtet geopeitust teha. Õnneks oli Arvi kaasas ja kui ta natukene vastu autot toetas siis sai välja tagurdatud. Üksinda oleks vist koormarihmad välja võtnud. Konteineril midagi hullu pole, vist paisumise tõttu on kaas irvakil. Mõistatus meeldis, esimese korraga sain hakkama.

 1 

Aardelaeka kaas ei toimi vist nii nagu peab. Vajaks veidi meistri kätt. Muidu ikka täitsa lamppi koht.

Leitud.

 3 

Alguses vaatasin, et oh lihtne matemaatika aga geokontroll saatis mind kukele. Siis hakkasin süvenema ja selgus, et seitse ei võrdugi seitsmega. Erilise tähelepanelikkusega kuulasin terve loo läbi ja tänu sellele ei tulnud ka ühtegi viga. Eks ta oli ka vähe kergem kui kümnete loendamine või on lihtsalt ajaga juba kogemust piisavalt tekkinud sellistlaadi mõistatustega. Kohaleminek oli kui sissejuhatus Suzuki Koji aarde jaoks. Autoga tuli sõita juba täistuledega. Kohas kus geps ütles, et teed enam pole, sai siiski edasi sõita. Lõpuks paistis, et läheb liiga võsaseks ja jätkasin teed jala. Vihma sajab, metsateega risti kasvab vertikaalne võsa ja jalutan pimedas kuhugi ei tea kuhu. Kindlasti tegevus sellisel ajal ja sellise ilmaga on midagi sellist mida ükski normaalne inimene ei teeks. Pikkus ei tulnud igatahes kasuks. Kägarkõnd ja seljakõverdamine olid siin põhimärksõnadeks. Muidugi märkimata ei saa jätta ka jalgu, mis olid juba poole teega märjaks saanud. Lõpu lähedal tihedamas heinas oli juba pesu aeg. Sai tossud ja püksid ilusti puhtaks. Lõpp oli huvitavas kohas. Imestasin ka seda põldu kuhu tagasiteel kalduda hakkasin. Mõtlesin kas tegemist on metsiku põlluga või mõni kohalik küülikupere kasvatab talvevarusid. Aardekarp oli ka hästi tehtud. Aitäh peitjale!

 1 

Koordinaadi kättesaamine oli suht valutu protsess,kummitama ei jäänud.

Kohapeal läks kah sujuvalt,peedisaagi koristuseni läheb veel aega :) Tänan

 1 

Tahtsime kapsaid süüa, aga põld oli ikaldunud :( Aitäh toreda aarde eest!

 1 

62

Liis ja Madis pakkusid küüti ja koos sai aare leitud. Tee oli päris huvitav. Aitäh!

 1 

Seekord tundus see väga pikk teekond autost aardeni. Oleks tahtnud minna sirge seljaga, kuid teed ummistavad oksad sundisid tüdimuseni kummarduma ja pugema. Ootasime, mis meid seal lõpus ees ootab. Et midagi seal olema peab, selles ei kahelnud hetkeksi. Ikkagi oli see veidike üllatav. Ah las igaüks avastab ise, siis on muljed eredamad. Aare on toreda teostusega :) Tänud peitjale!

 2 

Olles Potteril külas käinud, võtsime Marise ja Marianni Sauelt peale ning tulime seda kollast täppi likvideerima. Vaatas teine juba tükk aega kaardilt vastu ning korra oli plaan ka seda otsima minna, kuid siis kulus aeg ühe teise aarde peale ära. Nüüd aga oli see kena lõpetus õhtule. Parkisime auto kuskile ära ning asusime kand ja varvas minema. Rada läks aina kitsamaks ning vahepeal olid oksad päris tüütud. Mõtlesime, et mis see Laur siia sattus, aga lõpus saime aru, miks sattus :)

Lõpuks olime kohal, vaatasime natukene ringi, nägime laheda teostusega aaret ja panime logi kirja. Pärast autoga ära sõites otsustas üks kivi või muu taoline ese auto põhja all korralikku diskot teha. Seisma jäädes oli ta kadunud ning ei saanudki aru, kust ta välja ilmus. Enne sõitsime sama teed. Aitäh siia kohta juhatamast, ilma aardeta poleks elu sees siia hakanud tulema :P

 1 

Kaldun arvama, et ju see peitja kaalikamaa on ja aarde peitis ta ka sinna sellepärast, et teed sinna ei rohtuks ja ta ikka oma saagi sügisel kätte saaks. Minul alamõõdulisena ei tulnud küürutada ühti, läksin sirge seljaga lõppu välja, pikemad jah... peavad tiba oma oksi kokku tõmbama. Tänud! Ja kaalikaid nosiks heameelega ;)

 1 

Kaardi pealt olin vaadanud, mis mind siin ootab, aga ikka oli teekond ja lõpu ümbrus veidi ootamatu.

 1 

Pärnust Tallinna poole tagasi tulles, tegime teele väikese käänu sisse. Autoga saime muretult u 400 meetri peale. Sealt siis sai otse mööda ühte metsateed nulli poole vantsida... aga keegi kiuslik tegelane oli võsa teele ette painutanud, sain ikka korralikult küürutada ja painutada ennast. Kohapeal oli täitsa uhke ja korralik teostus, aitähhid!

 2 

Hullumaja puhvet, ma ütlen - MIS toimub? MIKS peitja sellisesse kohta satub? KES seal põldu harib ja kaalikaid kasvatab? KELLELE? KAS see on jälle üks neist liig sageli esinevatest kinnistunimedest a la Känguruvarsa või Kimmelhobustkopli, mille mõni usin, aga see-eest loll ametnik tahaks asendada haruldasemaga nagu nt Metsa tee 7? Vähemalt ligi sai enam-vähem mõistlikult ja teostus on lubatud tasemel, aga jah, ühte pikka pikka selgitust tahaksin kohe kindlasti kuulda :) Vägev ja sürr - aitüma!

 2 

Võsa, rästikud, puugid ja lahe teostus sildid vastavad tõele, just täpselt selline koht ongi. Igatahes tulime 3 maakonna ellujäämisretkelt kodu poole nagu kaks tühjaks pigistatud käsna, kui see aare avaldus. Kuidagi koba peale saime ka koordinaadi kätte ning siis selgus, et mingi närune 10km aardeni, kui pisike põige teha. Alguses oli jalutuskäik pargis, siis oli roomamine võsas (sest pea kõrgusel oli veel tihedam). Üllatuslikult ei olnudki keegi veel logida jõudnud. Tallinnas oleks selle ajaga juba 5 logi raamatus olnud, aga näed :P. Tänan peitjat, lahe teostus.

 1 

FTF kell 17.00

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!