Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde asukoha teada saamiseks lahenda mõistatus (vt lisatud pilt).
Aarde juurde minekuks ei ole vaja siseneda märkidega piiratud territooriumile. Legaalne ligipääsutee on läbi metsa olemas ning ühtegi keelavat märki seal ei ole. Kes kahtleb, kuidas aardeni läheneda, võtke erasõnumiga ühendust!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 146/108 |
Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7A061
Logiteadete statistika: 90 (100,0%) 0 3 1 1 0 0 Kokku: 95
Kunagi ammu lahendasin, siis kadus see paber ära. Siis lahendas Merily veelkord, muidugi ei leidnud seda ka üles. Õnneks olin siiski salvestanud. Ilm läks väga soojaks, koorisin muudkui riideid vähemaks. Lähenemine on praegu väga OK, isegi laudtee on ära parandatud. Aitäh!
Selle mõistatuse lahendasin ära juba suhteliselt ammu, aga koht tundus ikka jube kahtlane, nii ta siis ootama jäigi. Kusjuures tänase käigu jooksul nägin ära ka selle täiesti legaalse lähenemiskoha, aga see oli puutumata lume all, nii et ei hakanud tagasigi sealt minema, vaid ots ringi ja tuldud teed mööda tagasi, seal vähemalt jäljed ees. Kuigi ma ei saa öelda, et ma väga nagu keelatud tegevusega oleks tegelenud, sest see märk, millest mina möödusin, keelas läbikäigu, mitte sisenemise. Mul polnud plaaniski kuhugi siit läbi minna, ikka sisse ja taas tagasi. Nüüd siis see täpike lõpuks ometi ooteasendist taas vabadusse lastud ja ei kummita mind enam oma olemasoluga. Tänud peitjale laheda mõistatuse ja täiesti korras aarde eest.
Olenemata lumerohkusest sai leitud. Veidi võttis aega, et ligipääsega aga õnnestus. Kõik OK, tänud! Polnudki varem siia nii lähedale sattunud.
Kõigepealt nägin ära maakera ninapoole, siis proovisin ühe kõrva poolt ja lõpuks jõudsin väikese ringiga päris kuklani välja. Kohale jõudes õnnestus karbike kätte saada enam-vähem ootuspärasest kohast. Aitäh peitjale!
See on üsna kaua mind oodanud, kuna tundub keeruline koht kuhu minna. Mai andis soovitusliku alguspunkti. Parkisin auto ära ja asusin teele. Vahepeal oli üsna libe tee. Hoiatus silti eirates läksin lõppu. Hakkasin otsima loogklistest kohtadest, aga no ei leia. Üsna võssa siin kõik kasvanud. Lugesin veel logisid ja toppisin oma pikki käsi kuhu vähegi sai, aga pihud jäid tühjaks. Kontrollisin ka varemleidjalt üle, et ikka pean kuskil siin olema, pidi küll. Andsin alla ja mõtlesin veel korra vaadata, et kas ka siit saab ligi. Eemaldasin kahtlase objekti ning rohisin veidi ja aare tuligi välja. Kuna ilm oli ilus ja aarde leidsin ka, siis oli kokkuvõttes üks väga mõnus jalutuskäik. Aitäh!
Auto jäi juba tuttavasse parklasse ning asusime jalutama. Umbes poolele maale jõudes seisid meil ees oluliselt kurjemad sildid kui ma viimasest korrast mäletasin. Kurtsin Carolysile ka, aga ta arvas, et võime rahulikult edasi liikuda. Kuna seal oli jala- ja käpajälgi ohtralt, siis läksimegi. Mõnus soe oli jalutada. Karp tuli kergelt välja ja asusime logima. Üks hetk kuulsin kahtlaselt kõva mürinat ja nägime üht maasturit lähenemas. Onu vaatas küll meid, aga seisma ei jäänud ja jätkas oma ringi. Tagasiteeks haarasin nüüd Kaspari sülle ja lahkusime keelatud alalt võimalikult kiiresti. Eks teiselt poolt on vist aardele liginemine ikka legaalne, aga meil läks siis sedamoodi. Aitäh!
Lahendus ootas juba ammu kaardile märgituna külastust. Kunagi üritasime läheneda, kuid keelusildid peletasid tagasi. Täna valisin lähenemistee teisest suunast, korraks oli ka kahtlusi, aga kohale ma jõudsin. Eemalt kostus pidev paugutamine ja samas kalpsasid mu nina eest läbi rebased ja kitsed, väga põnev jalutuskäik. Aitäh peitjale.
Tee mida mööda aardeni jalutasime oli alguses päris hea. Sai mõnusalt metsas jalutada. Aga mida edasi seda enam tuli tunne, et raja kõlblik kuni jõuab kohe kätte. Lõpus läks natuke aega, kuna mina enam naljalt ei kummarda, siis pidi Karl ise sobivaid kohti läbi vaatama kuni aarde leidis.
Küll oli ikka tegemist , et siia jõuda. Päike kuumas ka veel palavalt. Tänud
Täpp kaardil juba väga ammusest ajast, sai ennast lõpuks kokku võetud ja mindud. Veidi tuli ikka otsida aga kaua ta ennast ei varjanud, aitäh :)
Ragistasin metsas lähedalolevate aaretega ega oodanud päevavalgusele ilmudes sellist vaatepilti. Ootamatu veidralt kaunis koht. Aitäh!
Maakera kuklapoolel ei käinud, logisin lähemalt ühe aarde. Aitäh!
Aitäh peitjale. Kuigi karp oli kuiv, otsustasin katkisele minigripile korraliku lisaks panna.
Mõistatus on veel natukene meeles, kuigi selle lahendamist on mõned päevad ikka möödas. Leidmiseks pidime natukene lumega maadlema, aga kokkuvõttes ei olnud midagi ületamatut. Aitäh!
Lahendus ootas ammu kohale minemist. Nüüd sai see kukal lõpuks üle vaadatud ja nimed kirja pandud. Tänan peitmast.
Ühel pimedal õhtul, kui õue mineku soovi polnud, sai uuritud veel leidmata mõistatusaardeid Tallinnas. Näppude vahele jäi ka see ja peale pisukest mõtlemist selgus, et täitsa tehtav ülesanne ju. Õiged tööriistad sai välja kraamitud ja natukese ajaga oligi täpp aardekaardil õigesse kohta paigutatud.
Niisama juhuslikult sinnakanti jalutama ei satu, kuid tänane ilus ilm ja jalutamist vajav lumehull koer pakkusid hea võimaluse oma teekond just sinnakanti sättida. Kohapeal vaatasime esmalt igasugu hoiatussilte, kuid aarde otsimist ja leidmist need ei seganud. Aardekarbiga oli kõik kõige paremas korras.
Tänud mõnusa mõistatuse ja aarde eest!
Muidugi see aare ootas mind siin, kus siis veel? Igati loogiline ju. Miks ma seda küll siit ei otsinud juba varem, kuigi olen siin ka varem käinud ja aarde lõhna tundnud. Soh, nüüd siis nimi kirjas. Tänud Madis.
Mõistatuse lahendus oli juba ammu riiulis ning nüüd sai ka lõpus ära käidud. Pikemate kätega oleks ehk kiiremini läinud. Samuti tahtis üks nõges kasvada täpselt seal, kuhu oma käe tahtsin panna, nii et pidin ta sealt ära rohima. Aitäh!
Kuna kaardinulli kanti satume tihti, hakkas see täpp ka silma. Panime ta kaardile õigesse kohta õiget aega ootama. Täna oli see ilus õhtupoolik, mil mõtlesime, siia ka nimed lõpuks kirja panna. Mõistatus lahenes kiirelt ning lõpp läks libedalt. Tänud!
Õhtune rattaring tõi siia. Võrreldes eilsega on arenenud see, et enam ei kukkud sopa sisse, kuigi võimalust oli, ning aardeleid tuli ka kiiresti. Jätkuvalt pole arenenud eelnev kaarditöö ja lootus lõigata. Rattaga sain ca 500m peale, edasi pidin kündma mööda võssi ja kraave. Aarde juurest leidsin ilusa tee. Mõistatus ise oli vahva ja meeldis:)
Lahendatud oli see juba ammu ja ootas välitöid. Jalutasin naaberaarde juurest siia. Ühtegi keelavat märki ka tee peal jalgu ei jäänud. Aitäh peitjale.
Üks purgis ja polnudki muud kui järgmine ka kinni püüda. Ikka kand ja varvas. Oli teine ju kiviviske kaugusel ( tuli lihtsalt piisavalt palju kordi visata ;) kõik oli vinks vonks korras. Tänud peitjale
Natuke vajas mõtlemist, aga ei miskit ületamatut :D
Kohapeal läks eriti kiirelt!
Tulin teiselt poolt maakera siia poole maakera punktikest ära värvima. Kunagi oli mul endalgi sellise mõistatuse peitmise idee - aitäh!
Täna hommikune rattasõit. Tuli 13,5 km. Kui jõudsime juba aarde lähedusse, hakkasin telefoni otsima, et täpsem asukoht määrata, aga üllatus oli suur. Telefon oli koju jäänud. Nüüd on võimalus fifti fifti, kas leiab või mitte. Õnneks oli mingi mälupilt kaardist olemas ja vihje oli ka meeles. Nii et aare käes ja logi kirjas. Tänud peremehele. Polegi siin täis ringi ära teinud.
Et jõuluvana saaks rahulikult tulla oli koer vaja õues ära väsitada. Kunagi tundus see vahemaa talle liiga pikk. Teadjamad ütlesid, et kutsikas võiks maksimaalselt liikuda omavanus x5 min. Nii neljakuulselt koer ainult naeris 20-minutilise jalutuskäigu üle ja ütles, et soojendus tehtud või? Nüüd on õige aeg sügisel lahendatud mõistatuste kuhi üle vaadata ning koeraga sihtotstarbeliselt jalutuskäike tegema hakata. Aardele lähenemiseks valisin ühe tuttava tee, kuid tundub, et seal saan täiesti korraliku ringi teha? Aitäh! EVEJ
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõistatus lahendatud ammu, ootas oma aega. Tänud peitjale.
Kui me juba siin kandis olime, siis otsustasime ka selle aarde leida. Eelmise aarde juures ütlesin, et Madis võiks ikka jääda mikro ja xhhfx juurde. Aga siin läks kiirelt, seega sobivad ka toidukarbid :)
Aitäh ;)
Logiraamat oli nii suur, et ilmselt ei taha peitja ise ka siin eriti käia :D
Edasi võtsin suuna siia poole. Aega oli parajalt rahulikuks jalutuskäiguks. Mõni aeg hiljem, kui hakkasin kohale jõudma, vaatasid minu poole täpselt nullist kaks suurt helendavat silma. See tekitas kergelt kõheda tunde. Keerasin siis lambi natuke tugevama valgusvihu peale, et näha kellega tegu. Selleks hetkeks oli ta juba kadunud. Järelikult kartis mind ikka rohkem. Siin tuli otsima asudes karp palju kiiremini välja ja logi läks kirja kell 00.01. Seega sai 38 päev kirja, tänud.
Siia võiks kirjutada, et omad vitsad peksavad. Oleks ma selle mõistatuse õigel ajal lahendanud siis poleks ma täna seda retke pidanud ette võtma. Sest alles ma seal ju käisin.
Mõistatus oli ise lihtne ja peidukas samuti.
Teekonnal nägin ka üht seltskonda kes seal rajal lühikeste riiete ja plätudega trampisid. Üldse ei kadesta neid sest nõgeseid ja parme on seal ikka kuhjas.
Siit piirkonnast oli vaja logida kahte aaret. Pidime valima kas esimesena teeme vasaku või parema suuna. Parem on justkui parem, Indygi jooksis kõigepealt sinna suunda. Seega parem on parem. Tänud peitjale.
Jätkasime oma jalutuskäiku. Indy tundis sellest kõige rohkem rõõmu. :D
Tänud peitjale. Põnev koht.
Mõistatuse lahendus tuli kiirelt kuna olin vahetult enne aarde avaldamist seda sama asja natuke juba näppinud. Ootele aga lõpu külastus jäi päris kauaks. Nüüd aga võtsime peale tunneliterohket hommikut ette veel ühe jalutuskäigu, et mõned karbid noppida. See oli siis meil Marisega esimene. Kristel ja Timmu said teepeal natuke veel skoorida. Aarde leid tuli peale vihjet kiiresti. Kajaliiside logi järel nägime kahtlaseid sõnu, mille kohta sai hiljuti uuritud, et kas ikka olid nende enda lisatud read, selgus, et olid küll :D Tervitused neile ja peitjale!
Indy hüppas siin enda jahutamiseks poole tee peal kuskile mülkasse ja uuesti sealt välja ronides kandis seljas vähemalt kilo midagi, mis nägi välja nagu pigi :D. Ja määris selle siis ilusti meie ees joostes ka tee kõrval kasvavasse taimestikku ning meie saime seetõttu samuti tema määrdest kenasti osa. Kodus pidin mahahõõrumiseks igatahes põrandaharja appi võtma, ei tea, misasi seal kraavis voolas… :D.
Kaardi peal irvitab see täpp juba ammu, aga ei ole olnud viitsimist tulla. Täna oli juba hoog sees ja sai logi kirja. Koht on väga mõnus. Aitäh!
Täna oli see päev, mil linnukesed tulid lõunamaalt tagasi, joonistasid taevas kolmnurki ja vääksusid rõõmsalt. Justkui aina tihenevas rütmis nagu maakera kuklapoolelt pikalt reisilt kodu piirkonda jõudes - siis kui süda hakkab kiiremini põksuma ning sügavalt tuttavad vaated-lõhnad paitavad meeli.
Lõpu asukoht oli mulle seni tundmata, jupp teed tuli lausa üllatusena, nagu ei mäleta seda varasemast, kuigi leidus märke, et tegelikult võinuks ju teada küll. Heas mõttes ootamatu leid. Aitäh.
Mööda maakera edasi astudes jõudsime kuklapoolele. Päris Antarktika seal polnud, aga peaaegu. Külm ja karge ja tuuline oli. Aitäh kutsumast!
Väike matk linnalähedases metsas. Teine. Ei tea kui legaalne see nüüd oli aga tulin mööda jäljerada üle maakera. Karp andis end kiiresti kätte. Aitäh!
Tegelik leiu kuupäev 31.12.2017. Nii veerand tundi enne südaööd :)
Jaanil oli mõistatud lahendatud, tänase päeva peale jäi vormistamise küsimus. Esimesed mõtted jooksid liiva aga peale väikest arupidamist koukisime need samad mõtted tagasi lagedale ja lähenesime suurema põhjalikkusega ning mõni hetk hiljem Jaan juba kilkas, et leidis :) Aitäh uue koha tutvustamise eest, sinna kuklapoolele polnud varem jõudnuki.
Aare sai lahendatud avaldudes ja see käis käbedalt. Natuke kauem võttis täna aega otsimine, sai vaadatud suht kohe ka õigesse kohta, aga mitte piisava põhjalikkusega. Teisel vaatamisel läks juba paremini :) Karbilt tuli ära punast värvi silt, mis oli vist lahti külmanud :) Otsest hooldusvajadust see ei tekitanud, sest valget värvi sama tekstiga silt püsib. Aitäh peitmast!
Koordinaat sai kunagi varem leitud ja mäletan, et sellega kaasnes väike ahhaa elamus. Täna kohale minnes juurdlesin, et miks küll on nii palju ressursse paigutatud selleks, et saaks jala jõuda kohale alale, kus on keelatud liikuda. Küllap mingid ajaloolised põhjused, või on sildid ajaloolised.. Minu teele ükski loetav märk ei jäänud - pole näind, pole teind ;)
No see oli kohe eriti lihtne. Täpselt tee peal. Kiirelt nimed kirja, et saaks minna jää peale jälle kõndima. Tänud!
Kuna ühe teise aardega nii lihtsalt kohe alguses ei läinud, siis tulime siia praktikale. Kõik läks ladusalt, aga siiski oma 6-7 minutit tuli karbi otsimisele kulutada.
Me täname!
Õhtuseks jalutuskäiguks väga sobiv. Tee peal kohtusin veel sõbra sõbra ja tema koeraga, tervitasime ning kiirustasime edasi. Tänud, leitud, logitud.
Mõistatus oli ammuilma tagasi lahendatud. Täna laekusin mööda tuttavat rada ja leid oli lihtne. Mõni on logiraamtut täites päris frustreeritud olnud, imelik!?
Ah et selline on siis maakera kuklapoolel :) No täitsa tore oli, ainult natuke pimeda võitu. Aitäh! Õnneks lihtsam kui naaberaare, sellest sai vaid rõõmu tunda.
No siia toob kohe autotee, iseasi muidugi, kuidas sinna peale saab. Aga ega jalgsigi kauge olnud. Aitäh.
Tänasel kenal tuulevabal pühal päeval oli ammu plaan pisut rattaga ringi sõita. Pärast 54 km tõdesin, et said ikka õiged aarded valitud. Just sellised, kuhu jalutada väga ei viitsiks, aga kuhu rattaga igale poole pea ideaalselt sai.
Siia väntasime pärast Sadu & Seeni. Seekord lähenesime territooriumile nagu valged inimesed, esiuksest. Nii soovitasid ka Piia ja Peeter. Mulle tuli just hetke enne saabumist kõne ja sestap olid nägemis- ja ohumeeled veidi hajevil. Marje küll ütles pärast aarde juures, et silt ukse manu ikkagi keelas siia siseneda. Kui ma üht möödasõidetud silti "õigelt" poolt piilusin, oli seal samuti keeld-käsk-poomine-laskmine kirjas. Õnneks läks aardeleid tal kiiresti ja keegi meid kiusama-keelama ei tulnud. Tähistasime leidu maitsva ja mahlase õunaga. Edasi oli valida, mis kaudu liikuda. Kuna ma tavaliselt tagasi sama teed ei taha minna - vahelduse mõttes, sest vaheldus on väga tähtis B) - otsustasin siingi lahkuda teist teed, et oleks ikka põnevam ja Marje saaks ka ühe leiu ekstra. Oligi põnev, ilgelt põnev oli kipakal ja märjal laudteel rattaga veereda. Aga ära veeresime.
Aare korras, koht nähtud, ka selle nurga alt nüüd. Tahaks sinna veel lähemale minna, aga vist ikka ei tohi. Pagan, peab veel ootama. Aitäh Madisele kuklapoolega lahenduva mõistatuse eest!
Olin päeval tööd teinud ja õhtuks väsinud. Samas uinakut ei tahtnud ka teha, sest kooli ajast on meeles, et magamine on xp waste. Koeraga polnud täna jalutanud ja ammmu polnud ka jooksmas käinud. Tegin siis kolm ühes: koeraga joostes aarde järgi. Kui hakkasin lähemale jõudma ja kruusa peale jõudsin, siis 50m ees pool oli mees ja naine sörkimas. Tempo oli neil madal ja aegajalt tegid peatuseid. Võtsin tempo nende järgi, et neile järgi ei saaks, muidu peaks aarde juures ootama hakkama. Leid tuli lihtsalt, täna oli veel käinud ratastega Eestimaa puhastajad.
Seal kukla poolel on ennegi ringi vaadatud ja seigeldud. Täna oli vähegi sobivam ilm, et teha väike rattatiir. Aare jäi kiirelt näppu. Tänud peitjale.
Seal kukla taga on mulle ikka meeldinud vahel jalutamas käia. Täpselt pool ringi ümber kukla ja tagasi. Täna ootas mind preemia ka karbi näol. Tänan.
Nii ta siis leitud sai - ilma suuremate emotsioonide ja üllatusteta. Mõistatus, tõsi küll, oli meeldiv. Aare oli tavaline. Jalutuskäik jällegi meeldiv. Aitähh
Miski aeg tagasi seoses teise aardega oli tee sinna juba teada. Nüüd vudisime kohale ning panime nimed kirja. Vihma küll veidi sadas ja taimed-põõsad olid üsna märjad, kuid tagasi jõudes oli siiski veel täiesti inimlik olemine. Aitähhid... ah jaa mõistatus oli ka äge!
No täitsa uskumatu, mis mõistatusi välja mõeldakse! Väga kaval igastahes. Jalutuskäik sinna mulle meeldis, eriti veel see, et sain 2 kärbest ühe hoobiga. Tänud kohta tutvustamast, hea koera jalutamise koht!
See nüüd on küll looduskaunis koht, mida näidata. Kõrkjad üle pea. Vähemalt on kopra urgudel põhi all. Kummikud ei ole mitte mustad väljast, vaid seest. Aarde eest peab ilmselt tänama kõige vägevamat, et seal lombis krokodillid ei ela. Emotsioon missugune! Aarde juurest algas laudtee, aga see läks joonelt ..., minge vaadake ise!
Kuna taevas lubas, et kohekohe tuleb jube padukas, siis otsustasin juba tuttava tee kasuks ja tegin rattaga lühikese sutsaka keelatud maal. Aare leitud, vaatasin, peiduka juurest paistab ka mingi teejupp minevat. Proovisin siis sedakaudu lahkuda, aga see tee paraku lõppes õige pea ei kuskil ja sai ikka tuldud teed tagasi minna. Tänud peitjale!
Aarde järgi lähenesin juba mööda ühte varem tuttavat teed. Võrreldes ennesuvise ajaga oli olukord kohe päris palju muutunud. Võsa oli hea raja päris kummaliselt enda alla matnud ja lükanud jalutajad teelt kõrvale. Vahepealse teekonna peal olin ma muidugi ka keelatud territooriumil, kuid eeldasin, et keegi mind minema ei aja kui rahulikult jalutan. Vastu liikus ka teisigi inimesi, ka koeraga jalutajaid. Aardelõpust tegelikult ei oodanud leida hoopis mingi teise raja lõppu ja arvasingi, et minu lähenemistee on ainuõige. Seda kuhu see edasi läheb ei hakanud kontrollima, sest vaevalt see minu autoni läinud oleks. Aitäh aarde eest!
Aarde avaldamise hetkel võlusin esmased numbrid välja ja kiilusin kinni. Sinna ta soiku tookord jäigi. Nüüd paar päeva tagasi astusin sammukese edasi ja kirjutasin numbrid tarka märkmikusse välja et mõistatust lahendama hakata. Häid mõtteid ei tulnud ja kobisin magama ära. Hommikul ärgates suht esimese asjana käis üks mõttevälgatus ja see oli kohe vaja üle kontrollida. Haarasin potile targa märkmikku kaasa ja saingi koordinaadid kätte. Täna sattusin mööda sõitma ja otsustasin ka ära logida. Mugav nagu ma olen proovisin autoga ligi saada aga oh heldust kurjad märgid igal pool ees. Nii ma siis jalutasin algul ilusti märkide piirimail vapralt aarde poole. Aga nagu näha oli et kohalikud vilistavad keelu peale ja mina tundusin nagu lollakas kes ragistas paraleelsest teega võsas. Tegin omad korrektuurid ja käisin panin nime kirja. Karbi sisu õrnalt niiske aga täitsa söödav. Tänud peitjale.
Lahendusega kaua ei läinud ja aarde leidmine oli ka tänu vihjele vaid jalutamise vaev, isegi pimedas. Aitäh! :)
Leidmiseks sai ette võetud mõnus õhtune jalutuskäik. Tänud!
Leppisime mõni päev varem kokku, et kui on normaalne ilm, et siis võib seal ära käia. Oligi normaalne ilm - enne ja peale aardeleidu. Aga täpselt sel ajal, kui aarde poole sammusime, tuli selline padukas kraesse, millist ma ei ole tükk aega näinud. Välja nägime nagu kaks õnnetut vihmakassi, kes paterdasid lompides aarde poole. Leid tuli õnneks kiirelt. Igatahes väga lahe oli, isegi dushi all ei tule nii palju vett korraga pähe.
Kuidas koordinaatsüsteem töötab sai mul selgeks alles pühapäeva õhtul Harku mõisa pargi aarde juurest tulles, kui Miki lobisema kukkus. Mõni päev hiljem tegin paar kiiret tehet ja lasin geokontrolli põhja. Andsin Mikile ka teada, millal otsima kavatsen minna ja ta oli nõus koos otsima tulema. Päev läbi oli ilus ilm - päike paistis ja oli hästi soe, aga siis kui aarde poole lonkisime, jõudis pea kohale mitte pilv vaid järv ja kukkus meile kaela. Nii korralikku vihma pole ammu omal nahal kogenud. Et logiraamatut säästa, mõtlesime puu all logida, aga sellist puud, mis sellist vihma kinni oleks pidanud, me ei leidnud. Tegin jakiga katet kuni Miki ära logis. Aitäh peitjale! :)
Aarde avaldumisel olin töine, tõbine ja laisk. Pommisin lõppkoordinaadid välja, eile oli isegi plaan siin päevale panna punkt, aga nädalas oli töötunde enam kui töölt eemalolemist, seega liikusin metsateel nagu tormikäes laevas. Piia keelas edasise tegutsemise.
See eelmisel päeval poolsegasena ringiliikumine põhjustas aga koordinaatide kaotamise. Täna hommikul proovisin ja lahendus polnudki teabmis keeruline. Kuna vihmahood tõid geopäeva ootamatult lõpupoole siis otsustasime täna siin punkti panna. Lähenemisteid teadsime vähemalt kaht. Selle keelusiltidega jätsime siis kasutamata ja kulgesime mööda teed, mida olime juba varemgi kasutanud. Ei osanud oodata, et meie loodus niivõimas on - jalgealune libe, horisontaalist märg alustaimestik koos ähvardavalt kasvava äikesepilvega. Meie liikumine ja emotsioon meenutas nagu Raveli Bolerot, mis aina ärevamaks ja kiiremaks kisub. Jõudsime just tagasi kui hakkas meeldivat vihma koos valgusähvatustega taguma. Gripikott oli juba purunenud, asendasime igaks juhuks uuega.
Peale tööpäeva mõnus matk maakera kuklapoolele ! Tänud juhatamast! TFTC
Mõistatus lahenes hetk pärast avaldamist. Otsustasime otsima minna hilisõhtul/öösel pärast küüru aaret. Kohale jõudes oli just päikeseloojangu aeg ja sai kenasid pilte klõpsata. Aarde leid tuli kiiresti. Oli mõnusalt soe ja sume suveõhtu. Aitäh peitjale :)
Saime küüru juures hamba verele ja otsustasime ka selle aarde ära logida, mis see väike ots teise linna serva ikka on. Pärast logimist tõusime vertikaalis veidi kõrgemale ja imetlesime vaateid. Aitäh!
Tegelikult ikka hea, kui mõistatused vahel ka sellised kergelt lahenevad on ning ei pea pea peal seisma või muid trikke tegema, et koordinaate välja peilida. Leid ise tuli samuti kärmelt. Täname!
Maakera kuklapoolel on ikka kombed :P, nii võtsin mina neist õppust ja heljusin kleidikesega kohale, pole just parim riietus siin, aga no kuklapoolel on see just kõikse sobivam, vist, Alex ütles : mine võta sealt ja nii saigi tehtud ... Tänud! Keelavad märgid olid jah kaugemal, legaalne juurdepääs täitsa olemas.
Haarasime kinni võimalusest Maakera kuklapoolel jalgratastega ära käia :) Õnnestus hästi,nimed said kirja ja tagasi ratta selga :) Aitäh
Kui võtta rangelt keelumärgi asukoha järgi, mis asub aardele kõige lähemal (minu mäletamist mööda seda isegi ei paista aarde juurest), siis aare EI OLE keelumärgi alas. Kui vaadata katastrikaarti, siis aare on mõned meetrid katastri piiridest seespool. Nagu ma mainisin, siis läbi metsa tulles ei ole seal ühtegi keelumärki. Kui need mõned meetrid nii väga häirivad, siis võin aarde ka ümber peita või tünni üldse ära korjata, tundub et nii suur häda on sellega. Mina liigun looduses siiski märkide järgi, mitte Maaameti katastrikaardi järgi. Täpselt sama moodi on ka naabruses asuv teine aare peidetud, see nagu oleks okei ja minu aarde kallal on vaja jonnida?
Katastrikaart näitab aarde asukohta keelumärgiga samale alale. Kuigi märk on aardest veidi eemal on loogiline, et võõrale maale ei ole vaja trügida. Aga kui need meetrid märgini on nii olulised, las siis minu poolest olla.
No kui kuklapool, siis kuklapool - alles seitungis kirjutas sellest. Põhiküsimus on muidugi, kuidas sinna saab. Chathami saartele on see täitsa võimalik, aga sealt on ju veel 2230 kilti minna ... Lõpuks leidsime tee, kus keegi viisat ei küsinud, kuigi igat masti taimset vitsravi pakuti tee peal usinasti - kuklapoolne värk teadagi. Kohapeal aega ei raisanud - no paju seal Antarktika serva peal neid peidukaid siis ikka on. Kolmas logi alles - ilmselt ootab kaader ikka alles Chathami saartel mereilma ;) Aitüma!
Aarde juurde minekuks ei ole vaja siseneda märkidega piiratud territooriumile. Legaalne ligipääsutee on läbi metsa olemas ning ühtegi keelavat märki seal (metsas) ei ole.
Aarde asukoht vajab muutmist kuna asub territooriumil kuhu on märkidega keelatud siseneda.
Kiirel leid aga aarde asukoht ei ole sobilik kuna asub territooriumil kuhu on sisenemine võõrastel keelatud. Mina lähenesin aardele sellisest suunast kus sisenemist keelavat märki liikumissuunas ei olnud loetavalt näha ja seega justkui võisin seal liikuda. Selge on siiski see, et antud aardele peaks olema maaomaniku luba või siis tuleks aare liigutada territooriumilt väljapoole.
Ärkan hommikul üles, vaatan Geopeituse lehte - uus aare Tallinnas! Olin seda juba ammu oodanud, arvestades suvist aarete avaldamise sagedust ja seda, millal viimati Tallinnas aare avaldati. Mõistatus lahenes mõne hetkega, saingi asuda teele. Kohta teadsin hästi, olin seal korduvalt käinud, asus kodulegi lähedal. Seda võimalust pidi kasutama, ei jõudnud sokkegi jalga panna ega hommikust süüa, asusin teele.
Kohale jõudes ootas mind halb üllatus - värav oli kinni. Teadsin ka alternatiivseid teid, aga üks oli vihma tõttu vee all, teine kilomeetrite kaugusel. Käisin mitu korda edasi-tagasi, läksin juba närvi, aga proovisin siis teiselt poolt - seal oli isegi (geo?)rada olemas! Kohalpeal kulus ehk 3 minutit aarde leidmiseks, oli üsna loogilises asukohas. Tegin logiraamatu lahti ja... Keegi polnud loginud! Mu elu esimene FTF geopeituses läks kirja kl 10.36, suurest ärevusest kirjutasin "FTK". Täpselt selleks hetkeks, paariks minutiks, tuli isegi Päike välja. Natuke aega läks aarde tagasi panemisega, olin ekstaasis ja käed värisesid. Suur tänu peitjale selle positiivse emotsiooni eest!