Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Bernhard Schmidt (11. aprill (vkj 30. märts) 1879 Naissaar – 1. detsember 1935 Hamburg) oli Eesti optik, astronoom ja leiutaja. Tema tuntuim leiutis on 1930. aastal välja töötatud teleskoop ehk Schmidti kaamera, mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadeta pilte. Kuulsaks sai see aga alles 15 aastat hiljem, kui leiutis võeti kasutusele USA-s Mount Palomari observatooriumis.
Bernhard Schmidt sündis Naissaarel. Ta oli juba lapsest peale uudishimuliku ja loova meelega: tahus kirvega jääst läätsesid, meisterdas saksakeelse juhendi järgi fotoaparaadi ja tegi fotosid ning valmistas ise püssirohtu. Ühel saatuslikul päeval juhtus lõhkeaine katsetamise käigus õnnetus, mille tagajärjel ta kaotas parema käelaba. Hoolimata vigastusest ei lõpetanud noormees katsetamist. Ta hakkas tegelema rohkem fotograafiaga ning töötas hiljem Volta tehases joonestajana. Schmidti hakkas eriti huvitama astronoomia ning optika. Selles vallas leidisi ta lõpuks oma kutsumuse. Bernhard Schmidt suri 1. detsembril 1935 Hamburgi haiglas kopsupõletikku ja maeti Hamburg-Bergedorfi observatooriumi lähedale.
Bernhard Schmidti elust on väga huvitava raamatu kirjutanud Jaan Kross. See kannab nime "Vastutuulelaev" ning soovitan seda kindlasti lugeda.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schmidt
Aarde sildid: väikesaar (1), muguoht (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7A7YQ
Logiteadete statistika: 80 (100,0%) 0 3 0 0 0 0 Kokku: 83
Järgmine aare jäi teele ja ma hakkasin kohe valest kohast otsima. Õnneks märkasin oma viga ja kui koha sain paika tuli ka leid kiirelt. Aitäh!
No kui pea ei jaga jne. Seda aaret otsisin küll palju kauem kui oleks vaja olnud. Aga pikapeale õnnestus ikka nägijaks saada.
Aitäh peitmast, kohta näitamast ja lugemissoovituse eest!
Saarel matkates sai nopitud mõned aarded ja mõnele korvi ka seeni.Oli väga meeleolukas päev meil.Aitäh!
Kõigepealt käisime paar päeva tagasi, tuvastasime, et keegi on kaevetöid seal teinud ja selle käigus ilmselt aare hävinenud. Kohapealt leidsime vaid karbi kaane ja murdunud karbi tükke. Kirjutasin peitjale ja lisaks sain Sigridiga kaubale, et ta võiks äkki ära taastada, et saaks ikka logi kirja. Diil oli edukas ja nii sai veel täna enne saarelt lahkumist selle täpi roheliseks värvida. Panime esimese logi uues kuues tutikasse logiraamatusse. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aitäh, Sikule!
Mulle meeldib sõpradega geopeitust mängida. Gerdi küsimused, aga kus see olema peaks ja milline see välja näeb, teevad südame alt soojaks :) Iga kord naeran ja ütlen, et ma olen ka siin esimest korda ja otsin ka esimest korda seda aaret :)
Igal juhul läkski nii, et kõigepealt studeeris kohta Gert ja lahkus leiuta ning siis mina koos leiuga. Aitäh aarde eest.
Kahjuks polnud sellest mehest varem midagi kuulnud, hea et aare ja mälestuskivi silmaringi avardasid. Karbileid oli kiire ja saimegi rattatiiru mööda rannikut jätkata. Aitäh!
Naissaare rattatuuri viimane pingutus enne etendust kõrvalasuvas hoones. Kukkusin üsna loominguliselt kivide vahele ning asjatundmatu pilk oleks võinud mind segi ajada pesaehitava rebasega. Liisi igatahes teadis öelda, et keegi ei saanud midagi aru kuigi õhk oli linnavurledest paks.
Bernhard Schmidti mälestuskivi leidsin, lugesin tema kohta ka. Ümbruses palju kive veel, aga aardekarp oli otsijale mugavalt paigutatud, nii et sain kiiresti leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Paar aaret soojenduseks võetud, väntasime siia. Piilusime üle aia ja sai ka aare leitud. Tänan.
Mere äärest suundusime ratastega selle aarde poole. Kui kolmekesi rünnata kivihunnikut, ega see aare kauaks peitu ei jää :) Väike lonks vett ja teekond võis jätkuda. Aitäh peitjale!
Bernhard tundus väga vinge mees olevat. Toimetas nii mitme erineva asjaga. Aarde enda juures väga kaua ei peatunud, Karl ronis aarde juurde ja pani meie nimed kirja.
Aarde vihje on küll selline, mis väga ei aita leiuni viia :) Üllatavalt kaua läks otsimisega, aga lõpuks saime ikkagi edasi liikuda.
Kõhud täis, paluti meid Maahommiku saatesse turiste mängima. Mis muud, kui tuli siis ära teha. Polnudki nii keeruline, eks me aardeid otsides ju kogu aeg teeskleme :D Pärast seda saigi krempel kokku pakitud ning astuma hakatud. Päike küttis naha vägagi soojaks ning kampsun sai kotti topitud juba esimese kilomeetri jooksul. Mul polnud aimu ka, et selline suurte tegudega mees siit saarelt välja kasvas. Niisiis oli aare vägagi sobilik. Aitäh!
Kohapeal pikalt ei peatunud. Lugesime läbi mälestustahvli ja panime nimed kirja. Kodus viisin ennast kurssi, et kellega täpsemalt siis ka tegu oli. Aitäh aarde eest!
Siin sai liigagi kaua ümber kivide tiirutatud, enne kui aare end avaldas. Tänan.
Naissaare viieteistkümnes. Päev hakkas õhtusse vajuma ja otsisin pealambi välja, metsa alt oli (ilmselt metssigade) "haukumist" kuulda. Vähemalt muutus Omari küüni lähistele jõudes tee veidi kuivemaks (mitte ei liivane tee oleks astumiseks märkimisväärselt lihtsam, aga vähemalt sai pori saabastelt maha ja saapad seeläbi veidi kergemaks).
Kivi ja pisikese karbi leidsin kiiresti.
Teleskoopi oleks vaja olnud, või pikksilma, või siis luupi või muud Bernhardi lihvitud klaasi... viimaks sai tops leitud.
Lugege Jaan Krossi ka.
Ei tulnud ruttu see leid, aga kuskilt Madis ikka selle topsi välja urgitses. Tänud aarde eest!
Miiniladudest tulime majutuskohta siitkaudu ja avastasime aardekarbi tee ääres kivi otsas säramas. Panime pärast logimist natuke varjulisemasse kohta.
Mul näitas GPS aardeid, mitte teid. Liisa kaart näitas teid ja mingeid muid huvitavaid objekte. Natuke ekslesime ja jõudsime kogemata hoopis siia. Sellest sai ka minu GP #1200 leid, mis tuli mõnusalt kiiresti. Suur tänu!
Ka meie täna seda küüni ei külastanud. Kes teab, võib-olla kunagi naaseme mõnele etendusele. Täna aga otsisime Schmidti aare. Täname aarde eest!
Aadama õunad tõid meid saarele ja mis muud kui tuli asjaolu ära kasutada ning aare kirja saada. Tänud peitjale.
Maja hoovis alles ärgati, meil juba lõuna peagi käes. Esimesena vaadatud kohas aaret polnud, kusagil neljandas oli. Aitäh!
Oli teine tiba ootamatus kohas peidus aga õnneks komistasin kogemata otsa.
Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest päevast umbes kuu aega tagasi, kui meil töö juures infotunnil teatati, et selle aasta suvepäevad toimuvad Naissaarel ning uuriti kas kellelgi on traditsiooniliseks öömatkaks mingeid ideid - mille peale mina siis, ilma pikemalt mõtlemata, nagu mul kombeks on - kääksatasin: GEOPEITUS! Ülemus, kellel oli ilmselt mingi udune arusaam olemas, mida see endast kujutab, oli kohe nõus ja mis teistelgi siis enam vastu vaielda on - nii saingi mina omale kohe lisaülesande korraldada meile siis öömatk koos Geopeitusega. No tore lugu küll! - mõtlesin 15 minutit hiljem oma laua taha potsatades...mis ma endale nüüd kaela tõmbasin. Öömatk (ma pole varem kunagi öömatkal käinud) Naissaarel, kus ma pole kunagi varem käinud ja ei tea maastikust halligi ja karjatamiseks suur kari mugusid - kes ei tea Geopeitusest mitte halligi. Kiirelt vaatasin, kas Naissaarel üldse aardeid on - huh, vähemalt sellega on korras, aardeid on seal piisavalt. Ööbimispaik teada, hakkasin siis meile Geotuuri planeerima - Nargö jätsin heaga kohe kõrvale, lisaks jätsin esialgu kõrvale ka teised multiaarded ja mõistatused, ning keskendusin tavalistele - sest neidki oli ümbruskonnas piisavalt. Leidsin, et kui teha umbes 12-13km pikkune ring, peaks olema võimalik leida 15 aaret - piisab mulle endale ja kindlasti ka kõigile töökaaslastele. Järgmine mure oli, kuidas töökaaslased aardeid ja ennast kaardil näeksid ja otsida saaksid - kindlasti ei eeldaks ju seda, et kõik või isegi mõned hakkavad endale gc lehel kontot tegema, et saaks kasutada gc äppi või Locust. Järsku turgatas mulle pähe, et Geojaanil oli ju juttu Sookolli veebilehest - natsa googeldamist ja tudeerimist ja leidsin, et Super! Täpselt seda mul vaja oligi. Kui teha seal geotuur valmis ja seda linki jagada, ei pea keegi kuskile sisse logima, aga näeb ilusti kõik vajaliku ära. Nädal enne üritust saatsin ka lühikese mänguõpetuse kirja teel laiali (mida loomulikult keegi väga lugeda ei viitsinud nagu pärast selgus)ja tegin aaretsest parerile tabeli, kus olid kirjas suurus, raskusastmed ja vihjed, et ei peaks koguaeg ninapidi mobiilis passima (lisaks selgus ju ka mingi aeg see, et ega Naissaarel mobiilileviga just väga hästi pole...) Kohapeal tundus, et õnneks huvitatuid äkki väga palju polegi, aga siis tekkis ülemusel geniaalne mõte, et selle asemel et alustada öömatkaga traditsiooniliselt kell 00, lükkame alguse kaks tundi varasemaks ja tulemuseks oligi see, et peaaegu kõik olid huvitatud, välja arvatud väikeste lastega tulijad - oeh. Oma lastele seletasin, et kui nad just ei taha tulla meiega kaasa ja hommikuni võsas ragistada, siis peavad nad umbes tunni aja pärast ise leidma tee tuppa ja voodisse - ei mingit probleemi, saab tehtud! Kogunesime siis kell 22 ja jaotasime ennast kiirelt kolme tiimi. Esimesse läksid need kes teadsid, et nemad otsivad üles ainult 5 lähimat aaret ja pikemale ringile kindlasti ei tule, sest tahavad ka muude öiste tegevustega hiljem tegeleda. Teise tiimi koondusid kokku kõik meie noored ja tugevad kutid ning mina, ülemus ja kõik teised ülejäänud moodustasime siis kolmanda tiimi. Iga tiim valis oma marsuudi, ning minema hakkasime 10 minutiliste intervallidega. Kaks esimest panid siis minema ja meie väljusime 22.30. Etteruttavalt mainin ära, et meie retk kestis täpselt 5 tundi, tagasi jõudsime kell 03.30, meie tiim leidis 11 aaret, 2 jäi leidmata ja 2 ei jõudnud otsimagi. Meie parim tiim - Novarc2, mis koosnes noortest kuttidest, kes olid 100% mugud - noh...nemad leidsid üles 13 aaret :D Täpsemalt siis juba iga aarde juures...
Öömatka teine aare, siin juba saime kätte tiimi Novarc1, kes oli siia toppama jäänud ja polnud veel midagi leidnud. Aga noh, kui sellise massiga peale lennata, ega siis aardel ennast kaua varjata siiski ei õnnestu! TFTC!
Samal õhtul lubati mulle praamil, et siin toimub laserharfi show. Oleks rohkem aega olnud varuks, oleks tulnud. Aga aeg oli kõik arvel, et aarded saaksid võetud, seega ei võtnud üldse plaani. Aga ilus kompleks, aitäh.
Vaat sellest mehest polnud varem midagi kuulnudki. Põnev. Aarde leidis Annika, kuigi ta polnud väga vaimustatud kivihunnikus tuhnimisest, sest kartis rästikuid.
Tahtsin Omari küüni ära näha ja saingi. Oli ka huvi, ehk trehvan peremehega. Aga ei , ju oli kohe peale majaka avamist inimestele mandrile kihutanud. Tänud peitjale aarde eest.
Vürtsiks seene- ja huvireisile sai ka see mõnusalt lihtne aare üles otsitud. Aitäh peitjale!
Piiratud aja ja asjaolude tõttu jäigi see Naissaare retke ainukeseks leiuks, kuigi esialgsed plaanid olid hoopis suuremad. Tuleb siia saarele uuesti tulla.
Tore, et kõik Naissaare aarded militaariga seotud pole. Antud mehest polnud kuulnudki. Tegime ratastega kiire drive-in, lugesime infot ja jätkasime oma rattatuuri ida suunas.
Meie Naissaare aktiivne ja äge geotuur hakkab lõpule lähenema. Jäänud viimased aarded. Natuke kahju isegi. Tuleb oodata uusi aardeid. Kiire leid. Tänud peitjale.
Selle aarde juures jäin ma kuidagi ratta juures toppama ja kiiremad jõudsid varem jaole. Mul jäi üle ainult niisama kõrval targutada ja ette söödetud infot ammutada.
Tänud.
Naissaare Liivatee liiv jalge alt pühitud, astusime vapralt edasi kuulsa naissaarlase mälestuse manu. Jõudsime neljakesi esimestena kohale, avastasime aarde ja asusime hoogsalt kaasavõetud kandamit kahandama, et edasi oleks vähem seljas tarida - kõhus ju hõlsam :-) Oli ka põhjust, Marisel täitus just 2000. aardeleid. Hip-hip-hurraa ja jaksu-silma-nutti Sulle järgmise paari tuhande topsiga!
Aitäh Mariannile sellist kuulsat meest tutvustamast! Aare korras. Kõrval oli ka kena kultuuritarekene, mille hoovis drooni lennutati.
Pärast Rootsi-Mihkli aarde elamust käisime ka siin ära. Kiire leid. Aitäh.
Kui seda aaret polnuks, oleks ka Küün kahe silma vahele jäänud. Aitäh!
Minu leiulogi nr 2000!
Oma 500-da aarde leiulogi juures kirjutasin, et asjad on täpselt nii erilised kui eriliseks sa nad mõtled ja seda, et olin tol korral endale pähe võtnud, et see uhke ja ümar aardeleid võiks olla midagi sellist, mille otsimine oleks paras geoeksam või oma lahenduse tõttu raskem ja ülivärvikas… Noh, 1500 aaret hiljem ei ole mul ei mõtlemises ega soovides midagi muutunud :D. Ning üsna plaanimatult kukkus samasugune pakett mulle ka seekord sülle, sest sõpradega pea 20-kilomeetrine jalgsimatk põneval väikesaarel kvalifitseerub mu meelest küll „natuke raskema ja ülivärvika“ alla… :).
Aitäh Mariannile aarde eest, mulle tundus küll põnev isik, keda tutvustada. Ja raamatusoovituse eest samuti aitäh, olen seda teost küll kunagi ammu lugenud, aga hr Schmidti eost loetust ei meenugi… Tuleb järelikult üle lugeda :).
Kui meie karuonuga Hülkari tulepaagi juurest kohale jõudsime, oli teistel juba aardekarp ära toodud, söögikarbid laiali laotatud ja pidusööming käimas. Muude karpide sisu oli nii ahvatlev, et esimese hooga aardekarpi keset platsi isegi ei näinud. :) Omari küüni juures polnud kunagi käinud, tähtsast mehest polnud ka aimu. Aitäh peitjale!
Hip-hip-hurraa Marisele!
Kõrvalolev Omari küün kuulub vist Tõnu Kaljustele. Ei andnud küüni mõõtmeid välja, liiga suur. Aitäh.
Meiega samal ajal saabusid siia aianurka rootslased ja kukkusid filmima. No algul sai neid tiba jälgitud ja siis salamisi logimas käidud. Nemad jäid filmima edasi, meie püüdsime järgmise aarde poole sõita. Tänud!
Peale logimist tähistasime siin väikese söögipausiga Marise 2000. leidu :) Koht oli igatepidi huvitav ja aaret väärt. Tänud!
Kuna kantpüksi mõistatuse osas pole veel tuvastanud seda, millega kodanik hakkama ei saa, siis jätsime selle otsimise vahele ja kimasime siia. Otsimise ajal sõitis ka naabermaja omanik meist masinaga mööda ja lehvitas. Muidugist lehvitasime vastu ka. Aitähhid!
Noojah. Oli mul vaja meenutada seda Ussikivi aaret ja möödaminnes susiseda. Tulemuseks pidin ise karbil järel käima ning pärast ka tagasi viima, sest "mitte keegi ei näinud parasjagu, kuskohast ma täpselt selle võtsin". Õnneks ükski voolik käe alla ei jäänud ja näppu ei naksanud. Minu eest maksis kätte Priit järgmise aarde juures, kus palus tüdrukutel nunnu konteineri ise välja võtta.
Transpordivahend saigi valmis ja asusime avastama saare lõunaosa. See Kaljuste valduste ääres olev aare oli esimene. Leid tuli kiirelt. Tänud peitjale! Bernard Schmidt oli minu jaoks täiesti tundmatu isik. Tänud ajalugu tutvustamast!
Leitud. :) Rästikud küll ei kohanud. :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
No me ussihirmu ei tundud ja läksime rõõmsalt aaret otsima. Nüüd tundub küll tagantjärgi hirmus. Aga rästikuid me ei näinud küll õnneks! :)
Mõtlesime, kas seal võib usse olla. Aarde tõi nii-öelda rästikutest välja Miki, ühtki teist vabatahtlikku ei leidunud, aga aarde juurest lahkudes nägi Priit tõepoolest suurt rästikut. Tänud aarde eest.
Aare tundus nii ilmselges asukohas olevat, et keegi ei viitsinud isegi kontrollima minna. Mina ja Mari sõime kurki, Priit poleeris aeda, Karl oli niisama paljas ja Miki pidi aarde järgi minema. Aitäh!
NO99 tegelased tegelesid kastide tassimisega Omari Küüni ja meil kivi juures käidud. Tänud peitjale.
"Vastutuulelaev" on loetud umbes 30 a tagasi ja paljus meeles siiaamaani. Sealt pärineb minujaoks lohutus proteeside suhtes - et need ei vaja ju kinnast ega kinda, kakluses ei tunne valu ja talvel külma, teinekord ei lase need sul ka veealla vajuda ja on sinujaoks kui päästevest. Noh midagi sellist oli, sest tubli Bernhard oli ju lapsena oma käe plahvatuses uudishimule ohverdanud. samuti ehitas ta ühe esimestest endoskoopidest, riistapuu mille tänapäevane lahendus on mu igapäevatöös lahutamatu abiline. Sellega vaatas Bernhard mõnikord kas tema armsama kõht ikka on tühi või ei. Raamatu lugemist soovitan minagi, täitsa kaasahaarav maailm on sel kirjas.
Jõudsime kohta, Ethel näitas näpuga ja käskis kontrollida. Läksin, kontrollisin, leidsin. Tänan peitjat.
Aarde peidik hakkas kaugelt silma isegi vihjet ei lugenud. Vihjet lugesime alles järgmise aarde juures ja siis hakkasime naerma vihje on ju nõrkadele. Ühesõnaga ilma vihjeta täiesti leitav aare.
Küünist kostus tumedat musikaalset müdinat ja aias päikesevarjus istus presidendi kaardiväe särgiga noorsand, tegi nägu, nagu näpiks midagi. Vaatasime leiutajale pandud mälestuskivi - na niru selline, Vastutuulelaeva põhjal oodanuks vägevamat - ja kuulasime seda proovitegemist ja piidlesime kaardiväelast - no ei julge. Parkisime rattad risti, minu sinna varjuks ja saatsime pisema põõsastsesse. Tuli teine varsti tagasi ja teatas, et logi on kirjas. Tore. Peitjale aitüma näitamast!
FTF kell 14:00. Siin andis ikka veidi ragistada enne, kui peidik silma hakkas. "Üllatuslikult" olin siingi esimene logija pärast testleidjaid. :D :D
Just minu mõte, miks küll sellisel mehele nii piske ja tähtsusetu kivi on. Aga nüüd sai kuulus mees ka aardega tähistatud. Vahva :)
Päeva jooksul kuulsime Mariannilt mitmeid lugusid antud härra kohta. Päris põnev oli, veider, et varem antud nime eriti kuulnudki polnud. Nüüd olen targem, aitäh!
Mariann rääkis juba varem, et Naissaarelt on pärit selline kuulus eestlane. Tore oli ta sünnikodu juures ära käia. Kompleks seal on päris võimas ja nagu näha, hoitakse seda kenasti korras. Aitäh kohta näitamast! Mõned päevad hiljem märkasime Liisiga juhuslikult, et Ülemiste Citys asuv Lõõtsa 5 büroohoone on Bernhard Schmidt'i auks nimetatud. Tore, et teda kuskil veel meeles peetakse.