Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub kunagise Nõukogude Mereväe meremiinitehase ladude territooriumil. Siin ladustatud miine saate vaadata kaks raudteeharu edela suunas.
Koordinaat on võetud maa-ameti kaardi järgi.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (6), soovitan (4), väikesaar (1), militaarobjekt (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7A7JT
Logiteadete statistika: 68 (100,0%) 0 4 1 0 0 0 Kokku: 73
Siin lasin töökaaslastel edsi minna ja tulin vaatama, kas leian. Natuke ringi nuhkimist ja aare sai leitud. Kuna ma mingi hetk kaotasin oma päikseprillid ära, siis enne laevale minekut käisin uuesti siin, kahjuks prille ei olnud. Topelt külastus ühel päeval. Aitäh!
Miinilao krundid on müüki pandud. Saab näha, millised on edasised arengud.
Kuna ladu oli heast-paremast üsna tühjaks veetud, siis läks otsimine küllaltki kiiresti. Aitäh peitjale!
Saarel matkates sai nopitud mõned aarded ja mõnele korvi ka seeni.Oli väga meeleolukas päev meil.Aitäh!
Lähenemistee valik läks veidi rappa, aga kui kohale saime, siis oli kõik juba konkreetne. Tänud peitjale!
Karbis oli logiraamatu asemel üks paberileht, mis praktiliselt täis kirjutatud. Panime uue logiraamatu.
Olime juba kaks päeva ratastega saarel tuuritanud ja meie üllatuseks olid kõik läbitud teed olnud sõidetavad. Aga vot selle aardeni lähenesime küll suunast, kus metsarada vahepeal nii künklikuks ja libedate juurikatega kaetuks osutus, et ratast tuli käe kõrval lükata. Rattaga raudteel sõitmise kogemus oli meil ka eilsest olemas, kuid siin oli üsna mitmes kohas maha langenud puid, seega saime paar korda ka ratast üle tuulemurru tõsta. Lõpuks jõudsime õige hooneni ja hüppasime üle valli, et lähemale pääseda. Pärast veendusime, et ringiga ümber maja oleks täitsa treppi saanud sõita. Aarde leidsime natuke kummalises konditsioonis ja logiraamatu asemel oli täis kirjutatud paberileheke. Kuna levi seal polnud, siis logisid uurida ja peitjaga ühendust võtta ei saanud. Hiljem saime teada, et algne peidukas on hävinenud. Panime siiski uue logiraamatu ja aarde samasse kohta tagasi, kust leidsime.
Aitäh erinevaid Naissaare ladusid tutvustamast!
Aeg on edasi läinud, tänapäeval on selle koha nimi minilaod.ee
Nii tühi miiniladu, mitte ühtegi miini. :( Tänud sellegi poolest.
Miiniladu oli pea täitsa tühi. Küll leidsime aardekarbi, kuhu nimed kirja panna. Aitäh peitjale!
Sõitsime mööda raudteed aarde poole. Natuke tuli rongi tunne. Õiges kohas tulime rööbastelt maha ja ronisime miinilattu. Ootuspäraselt ma ühtegi miini eest ei leidnud.
Jõudsine esimesena miinilattu vihma eest varjule, kus ka üpris kiiresti midagi kahtlast märkasin. Sealt leidsin ka aarde ning saime nimed kirja panna. Aitäh!
Ilm hakkas väga ära kiskuma ning kõik vihmakindlust tagavad asjad tuli välja koukida. Üheks vihmahooks saime varju alla, aga ega see õnn oli üürike. Pärast tuli veel mõnda aega korralikult. Siin oli seltskonnaga kiire leid. Aitäh!
Sõitsime ratastega mööda miinaladude looderööpaid kohale. Ronisime läbi kraavi ja üle valli ning olime märkamatult just täpselt õige hoone õiges otsas. Peidupaikasid nagu justkui ei olnud üldse. Aga siis miskipärast näppisin seda imelikku imeelukat ja voilaa! Oligi aare. Ei oleks osanud seesugust aaret siit leida. Päris kaval teostus, aitäh!
Kulgesime mööda raudteed kohale ja täpselt suurma vihmasahmaka ajaks saime kenasti miinilattu varjule. Tänan.
Naissaare kahekümne neljas. Kui aarde kirjelduses on märgitud, et asub "territooriumil", siis see võib ju tähendada kõike. Sama nagu "siin metsas". Levi ei olnud raasugi ja null keerutas igasse suunda vähemalt 10 meetri jagu, seega tegin mitu ringi sees ja mitu ringi väljas ja eeldatavast nullist oli see karp ikkagi vähemalt 10 meetrit eemal. Loobuda ei tahtnud, seega otsisin süstemaatilisemalt.
Aare korras, miinilaod ka täitsa heas korras, metsaalune täis seeni-seeni-seeni.
Pealtnäha tühjas laohoones oli asjassepühendatute rõõmuks siiski miskit peidus. Aitäh aarde eest!
Leidsin, logida ei saanud kuna kirjutusvahend puudus nii minul kui aardes, kahju.
Siia tulime väikse ringiga, sest mu telefon kippus liikumise suuna noolekest väga suvalises suunas näitama ning kuna kaart kah end alla ei laadinud (Naissaare leviprobleemid), siis lihtsalt valge lehe peal liikumine polnud just kõige lihtsam. Aga kohale me saime ja asusime aaret otsima.
Ühest, teisest ja kolmandast kohast, sest ka nulli ei soovinud seade kuidagi näidata. Aga lõpuks saime enam-vähem lähedale ning aarde võttis peidukast välja Erik. Jälle nimed kirja ja edasi!
Siin võib öelda, et lausa ... aardele, hea peidik ja hoolega tehtud. Tänud! Võrreldes esimese miiniladude külastusega 1997.a. on olukord ikka kõvasti muutunud (metallivaesemaks).
See oli tuuri kolmas leid. Võtsime suuna lõunasse, sest saarel viibimiseks ettenähtud aeg oli üpris lühike. Siin sain ka omajagu otsida. Kuigi, kui alustasin oma peaga mõtlemist, siis tuli leid ka sekunditega. Tripi kõige ägedam teostus, aitäh! (Kusjuures enne miinilao poole suundumist kõndisime mööda ühest papast ja pojast. Poja oli umbes viiene ja muudkui lõõritas: ,,Ma Kessu, ma Kessu, aga sina oled Tripp!".
Metsavahel raudteede ääres on palju kunagisi ladude vundamente, kus ladu ennast enam peal ei ole. Siin oli see aga täitsa olemas, kuigi jah täiesti tühi. Me ei lasknud end sest segada, vaid otsisime aarde üles ja kulgesime edasi. Aitäh.
Ladu oli miinidest tühi aga aardetops oli see-eest kenasti omal kohal.
Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest päevast umbes kuu aega tagasi, kui meil töö juures infotunnil teatati, et selle aasta suvepäevad toimuvad Naissaarel ning uuriti kas kellelgi on traditsiooniliseks öömatkaks mingeid ideid - mille peale mina siis, ilma pikemalt mõtlemata, nagu mul kombeks on - kääksatasin: GEOPEITUS! Ülemus, kellel oli ilmselt mingi udune arusaam olemas, mida see endast kujutab, oli kohe nõus ja mis teistelgi siis enam vastu vaielda on - nii saingi mina omale kohe lisaülesande korraldada meile siis öömatk koos Geopeitusega. No tore lugu küll! - mõtlesin 15 minutit hiljem oma laua taha potsatades...mis ma endale nüüd kaela tõmbasin. Öömatk (ma pole varem kunagi öömatkal käinud) Naissaarel, kus ma pole kunagi varem käinud ja ei tea maastikust halligi ja karjatamiseks suur kari mugusid - kes ei tea Geopeitusest mitte halligi. Kiirelt vaatasin, kas Naissaarel üldse aardeid on - huh, vähemalt sellega on korras, aardeid on seal piisavalt. Ööbimispaik teada, hakkasin siis meile Geotuuri planeerima - Nargö jätsin heaga kohe kõrvale, lisaks jätsin esialgu kõrvale ka teised multiaarded ja mõistatused, ning keskendusin tavalistele - sest neidki oli ümbruskonnas piisavalt. Leidsin, et kui teha umbes 12-13km pikkune ring, peaks olema võimalik leida 15 aaret - piisab mulle endale ja kindlasti ka kõigile töökaaslastele. Järgmine mure oli, kuidas töökaaslased aardeid ja ennast kaardil näeksid ja otsida saaksid - kindlasti ei eeldaks ju seda, et kõik või isegi mõned hakkavad endale gc lehel kontot tegema, et saaks kasutada gc äppi või Locust. Järsku turgatas mulle pähe, et Geojaanil oli ju juttu Sookolli veebilehest - natsa googeldamist ja tudeerimist ja leidsin, et Super! Täpselt seda mul vaja oligi. Kui teha seal geotuur valmis ja seda linki jagada, ei pea keegi kuskile sisse logima, aga näeb ilusti kõik vajaliku ära. Nädal enne üritust saatsin ka lühikese mänguõpetuse kirja teel laiali (mida loomulikult keegi väga lugeda ei viitsinud nagu pärast selgus)ja tegin aaretsest parerile tabeli, kus olid kirjas suurus, raskusastmed ja vihjed, et ei peaks koguaeg ninapidi mobiilis passima (lisaks selgus ju ka mingi aeg see, et ega Naissaarel mobiilileviga just väga hästi pole...) Kohapeal tundus, et õnneks huvitatuid äkki väga palju polegi, aga siis tekkis ülemusel geniaalne mõte, et selle asemel et alustada öömatkaga traditsiooniliselt kell 00, lükkame alguse kaks tundi varasemaks ja tulemuseks oligi see, et peaaegu kõik olid huvitatud, välja arvatud väikeste lastega tulijad - oeh. Oma lastele seletasin, et kui nad just ei taha tulla meiega kaasa ja hommikuni võsas ragistada, siis peavad nad umbes tunni aja pärast ise leidma tee tuppa ja voodisse - ei mingit probleemi, saab tehtud! Kogunesime siis kell 22 ja jaotasime ennast kiirelt kolme tiimi. Esimesse läksid need kes teadsid, et nemad otsivad üles ainult 5 lähimat aaret ja pikemale ringile kindlasti ei tule, sest tahavad ka muude öiste tegevustega hiljem tegeleda. Teise tiimi koondusid kokku kõik meie noored ja tugevad kutid ning mina, ülemus ja kõik teised ülejäänud moodustasime siis kolmanda tiimi. Iga tiim valis oma marsuudi, ning minema hakkasime 10 minutiliste intervallidega. Kaks esimest panid siis minema ja meie väljusime 22.30. Etteruttavalt mainin ära, et meie retk kestis täpselt 5 tundi, tagasi jõudsime kell 03.30, meie tiim leidis 11 aaret, 2 jäi leidmata ja 2 ei jõudnud otsimagi. Meie parim tiim - Novarc2, mis koosnes noortest kuttidest, kes olid 100% mugud - noh...nemad leidsid üles 13 aaret :D Täpsemalt siis juba iga aarde juures...
Öömatka kuues aare. Siia tuli ka veel üsna okei rada raudtee näol. Kohapeal läksime millegipärast esimesena küll vale lao juurde otsima aga õnneks märkasime oma viga ruttu ja õigesse kohta jõudes tuli ka leid ruttu - ja veel mugu poolt! Igatahes lahe teostus tõesti ja tänud peitjale!
Täiesti räme, mis ma siin jälle tegin ja korda saatsin. Turnisin, võimlesin, otsisin nii seest, kui väljast. Ja tegelt juba loobusin ja neil loobumise hetkedel on üks imettegev võime - et loobud otsimisest ja vaatad muud huvitavat. Ja üks huvitav asi mind paelus, läksin seda niisama togima ja aardekarp kukkus välja. Bljaad.... :D Väga hästi tehtud, hea tüng. Tänan
Aarde leidsime ruttu, uudistasime veel pisut ümbrust ja jätkasime rattatuuri. Tänud peitjale!
Kuidagi lihtsalt tuli see leid, praktiliselt esimesest kohast kuhu vaatasin. Ei tahtnud aga uudistamist nii kiirelt lõpetada ja elasin lihtsalt rolli sisse. Kui teada andsin, et mul aare ammu leitud juba, siis suundusid ka teised otsejoones aarde poole.
Tänud.
Silver leidis koheselt aarde ja siis tegi nägu nagu ta ei teaks midagi. Imelikul kombel oli logiraamatu asemel üksik leht paari nimega ees, aga karp ja maskeering tundusid originaalid. Huvitav kui palju miine Naissaarel toodetud on, siin tundub neid ikka jaguvat. Hea meel, et antud võimsad patareid ja miinitehased pole mandril sest siis oleks kogu raud ammu minema veetud.
Lugu sellest kuidas Suure mäe jalamlased miine ladumas käisivad. Päris tore, kui jalgsimatkal on aarete vahel vaid loetud mõnedsajad meetrid. Motiveerib aina astuma ja astuma. See oli võimas paik, vana ja räämas aga alles. Aare seevastu oli uus ja uhke, päris peen näputöö.
Kiitus ja tänud Marisele peitmast ja hooldamast! Aare heas korras.
Kohati oli tunne nagu oleks miinid üksteise kõrvale pandud ja neist tee ehitatud. Neil hetkedel ronisin heaga ratta sadulast maha. Aitäh.
Lahe oli mööda liipreid rattaga sõita. Veidi kitsas see rada ju mõne koha peal oli, aga raputas taguotsa korralikult valusaks. Aitäh!
Kõige ägedam nähtud koht sellel tripil, ma ei teadnud üldse, et siin mõnel betoonvalul ka maja peal on säilinud; väga lahe üllatus. Ja peidukas oli ka tore, Marisele aitäh meisterdamast ja tulemit saarele toimetamast - tubli töö ;).
Siin oli nüüd aardeid iga paarsaja meetri tagant. Nii ei saa arugi, kuipalju sa tegelikult maha vantsid. Veel 200m, veel 300m järgmiseni ja nii ta läheb. Lahe koht ja lahe aare. Kujutasime ette, kuidas peitja seda läbi saare kohale tassis. :) Aitäh!
Mõni aeg varem mööda rööpaid liikudes nägime kahel pool ka alles jäänud betoonist põrandaid ja mõtlesin just, et huvitav mis seal peal oli. Selle aarde juures saab siis vastuse ilusti teada :) Väga lahe koht ja mõnus teostus aardel :) Tänud!
Miiniladude juurde jõudsime taaskord seeni korjates. Mõne ratta pidurid hakkasid juba vilisema, sest eessõitja pidurdas liiga äkki ;). Tänud peitjale, tubli näputöö !
Vahelduseks seenehullusele ka üks aardeleid. Siin oli peitja ikka vaeva näinud. Lausa sõna otseses mõttes. Tubli tükk!
Siia sõitsime Linalaka juurest otse mööda raudteed... tegelikult esimene kord, kus mööda raudteed rattaga sõidan. Kohati viskas küll pupillid kulmude kõrgusele ja suuservadest pudises koskedena plommipuru, kuid enamus hambaid jäi siiski suhu ja kohale me jõudsime. Täitsa toredasti peitja vaeva näinud siin. Aitähhid!
Lapsed olid väsinud aaretejahist ja nii me siis Herkiga kahekesi läksimegi, riskides faktiga, et äkki Villis ei käivitu ja kahekesi me käima lükata ka ei jõuaks. Hommikul andis Villis väga selgelt märku, et ärge minge! No mitte ei tahtnud mootor korralikult tööle hakata. Aga ikkagi läksime. Teeks valisime lühema tee, Omari küüni juurest. Parkisime Villise miiniladude ida küljele ja alustasime oma avastusretke. Plaanis oli 4 aaret ja 1 nargö punkt. Hämmastav on see, et osad miinilaod on nii terviklikult säilinud ja osadest ei ole mitte lauajuppigi järel. Vägisi tekib kahtlus, et kas kellelgi on läinud vaja majaehituseks ehitusmaterjali või kütmiseks küttepuid. Kolasime päris mitmes allesolevas ehitises ja ka tühjadel platvormidel. Miiniladude kompleksitel on nimed ja see aare on peidetud Kadri nimelisse kompleksisse. Tänud peitjale!
Mõnus vandumine kostis nii eest, kui tagant, kui seltskond ratastel mööda liipreid kohale lõgistas. Mööda võsa, mäest üles ja alla (või oli see vastupidi) ning olimegi kohal. Pärast minema sõites tuli välja, et eesuksest oleks saanud sirge seljaga sisse jalutada. Aare oli ise laheda teostusega ning koht vääris tutvustamist.
Aarde leidsime kiirelt. :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mööda raudteed jalgrattaga sõita oli päris vahva! Ja aarde leidsime ka! :)
Esmakordne kogemus rattaga üle liiprite lõgistada. Huvitav asukoht aardel. Tänud!
Lahe peidukas ja üleüldiselt lahe koht. Ladude arv on tõesti imestusväärt. Aitäh!
Tee peal tuli vastu kahe kastiauto jagu turiste. Otsitav sai kiirelt leitud. Tänud peitjale.
Lootsime siin mõnusat rattasõitu, välja tuli aga paras ukerdamine. Enda ees nägin kuidas Krista maaga horisontaalse asendi kiiresti omandas ja hiljem kuulsin kuidas Piia seda seljataga olevat vist korduvalt teinud. Tunnen end süüdi, et minul selline äkkvõimlemine ei õnnestunud. Äkki sellepärast, et ma ennekõike rööbaste vahel liikusin. Aga tegelikult oli see üks huvitavamaid kulgemisteid saarel . Suur tänu siia liikuma suunamast
Lähenedes teatas Ethel kohe kus pool aare on. Läksime siis sinna ja hakkas midagi mittesobivat silma. Seega peab ju aare olema, oligi. Tänan peitjat.
Täitsa tore aare. Proovisime jälle liipreid mööda jalgrattasõitu - liipreid mööda teatavasti ei eksi ära, ütleb klassik - aga kangesti lõka-lõka oli see sõitmine. Otsimisega läks tiba aega, koordinaat näitas natuke eemale, loogika jälle teise kohta. Ja kui natuke lisavalgust appi võtsime, jäi üks kummaline asjaolu silma. Ja nagu ikka - kui midagi on kummalist, siis tuleb seda uurida, ja kui juba uurima hakkad, tuleb logi ka kirja saada. Aitüma!
FTF kell 17:30. No siin oli päris vahva maskeering. Andis ikka tassida sihukest mööda saart ringi! :D Aga piirkond on tõesti väärt tutvustamast. Tänud siia kutsumast!
Onju tore asi, mida sadamast nii kaugele on veetud? :) Koht oli huvitav ja hea kaitse vihma eest. Aitäh!
Selle üle, et Maris siia aarde peidab, oli mul ainult hea meel. Saime ühest koormast lahti ;) Võimas värk, kui palju neid ladusid sinna ehitatud on. Osad halvemas, osad paremas seisukorras. Aitäh kohta tavalise karbiga tähistamast!