Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rootsi valliks ehk kantsiks nimetatakse Põhjasõja (1700-1721) ajal venelaste poolt rootslaste tõkestamiseks rajatud muldkindlusliini.
Poolkaare kujuline kaitseliin algas mere äärest, ületas Sinimäed ning ulatus idapoolse otsaga tollal Auvere kandis olnud järvederikka sooni.
XVII sajandil kuulus Eesti Rootsi suurriiki, kes valitses praktiliselt kogu Läänemerd. Vene tsaar Peeter I ihaldas enda valdustesse saada Ingerimaad ja osa Karjalast. 1700. aastal kuulutaski Venemaa Rootsile ametlikult sõja. Pealöök suunati Narva kindlusele, kuid Vene sõdalased kaotasid Rootsi vägedele.
1703. aasta suvel suundusid vene väed taas Eestimaale. 1704. aasta juunis piirati Narva linnus. Ehkki rootslased võitlesid sel ajal Eestimaast kaugel, rajati Rootsi valli väe ootamatu ilmumise vältimiseks ja Karl XII peatungi karhesest Vaivarasse ulatuslik eelkindlustusliin. Sinimägede kindlustamise liini ehitusega käis tutvumas kradmajor Menšikov saatel Peeter I teilega rahule jäänud. Siinsamas andis ta käsu, et kindralfeldmarsal Šeremetjev saadeks kindlustöödele lisaks omandetagunipolnud
On vaja pliiatsi võtta kaasa.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (3), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7A6B9
Logiteadete statistika: 82 (100,0%) 0 1 0 1 0 0 Kokku: 84
Selle maantee ääres on külastamata aardeid naa palju, et tuleb valik teha, niikuinii igaühe juurde ei jõua. Kuna see aare eeldas vaid väikest jalutuskäiku tasasel pinnal, siis langes valik temale. Eks see astumine väheke porine oli, aga ei hullu miskit. Täitsa tore peidukas, aga logirull on küll nii täis kui täis üks asi annab olla. Siinse ajalooga tutvumine oli huvitav, aga antud koha seosest asjaga küll eriti aru ei saanud, kuid aaret tore leida ikka, tänud.
Puhkus ja selline päeb kus ilmateade oli nii vihma kui mittevihma lubanud. Tegin ühe ringi Sinimägedes- Sillamäel ja vaatasin enne korra geopeituse kaarti ka - võiks ju aastas üle kahe aarde ikka ära leida. Vaatasin Rootsivalli asukohta seal maantee kõrval ja mõtlesin et kui ma seekord ka seal kinni ei pea, siis ei juhtu seda muul ajal kindlasti, asja pärast mööda sõites sinna võssa väga ei kutsu, ja sellisel kiirel-sirgel teelõigul ei tule meeldegi kuskil teeserva võtta. Õnneks oli ka sobiv riietus – peale sadusid oli üsna porine-pehme ja värskelt märg ka. Ja sääsed tahtsid ära süüa. Leid tuli tänu vihjele kiirelt. Logrull on korralikult täis kirjutatud, mahutasin oma nime vabamale kohale servas. Teostus hea, tänud peitjale!
Aga no kellele oli vaja geodeetilise märgi silti lahti kangutada?? See küll gropeitusele (-peituritele) au ei tee.
Mööda poriseid rööpaid kohale. Aardelähedast metsa on lõigatud, aga see ei ole aardepeidikut kahjustanud. Aitäh!
Kuuditasime Sillamäel ja tegin väikse õhtuse rattaringi. Aardel oli tore teostus kuigi ümbrus võsane ja mudane. Pärast külastasin ka lõunapoolsete positsiooni mis oli huvitavam koht. Tänud ajalugu tutvustamist ka toreda teostuse eest.
Täna keerasime Antiga autonina Narva-Jõesuust kodu poole. Vahelduseks tegime teekonnale mõned jõnksud sisse ja noppisime koduteele jäävaid aardeid. See siin oli meie kolmas peatus ja kolmas leid. Vapralt sumpasime läbi lume aardeni ja samamoodi auto juurde tagasi ka. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Meie koduteed esimene aare. Siia oli mõnus jalutuskäik läbi lume. Ees vonklesid suusa jäljed. Aare logitud, sai võidu autosse kimatud. Minu võit. Tänud aarde eest.
Kerge jalutuskäik vallil tõi täitsa toreda aardeni.
Tänan peitmast.
Jõudsime objektile kui ilm oli juba kottpime. Õnneks oli piisavas koguses valgust kotiga kaasa võetud ning saime rahulikult nimed kirja.
Väike jalutus natuke kastemärjas rohus ja kohati porisel teel ja olimegi aarde juures. Kavalasti peidus, aga tänu vihjele kiiresti leitud. Aitäh!
Väike ussike istus konteineri ja maskeeringu vahel, ise kenasti rõngas. Aitäh. Leitud.
Vihje tekitas alguses küsimärgi, aga kohale jalutades selgus, et täitsa pädeb ja täitsa vahva aardelahendus. Ühtlasi veendusin, et seda küll hetkel veidi mudast lõiku läbib ranniku matkatee, nii et võib juhtuda, et jalutan veel kunagi aarde lähedalt mööda. Aitäh!
Huvitav ajalooline info aarde kirjelduses. Kohapeal, jõudes aarde juurde, tundus, et arweto ei olnud kõiki sääski ära söötnud ja need olid meiegi kallal väga maialt. Seda kiiremini pidime tegema, et nimed kirja saada. Tänud aarde eest!
Rada oli vihmaga läinud üpriski vesiseks. Hea et ei saanud ikka autoga kohale sõidetud.
Ühe geoditsjeskij znaki olime tuuri ajal juba leidnud. Põnevusega ootasin, kuidas siin teostus on. Oligi teistsugune, kui varem nähtud. Vahva, aitäh!
Võib märgata märke sellest, et siin on otsitud nii nagu ühe teise, mingil määral sarnase mikroaarde juures. Aga vat ei olegi kaksikvend :o) Kusjuures lahe teostus igatahes, aitäh!
Tegelikult oleks tahtnud Valastelt lahkudes veel palju teisi aardeid otsida, aga aeg liikus edasi kohutava kiirusega. Siiski pidasime teel kinni, et logida Rootsivall. Tee aardeni polnudki väga jube, aga muidugi 5 m enne aaret oli ikka korralik mülgas. Tänud.
Puhkuse esimese osa neljakümne esimene aare. Jätsin auto maantee äärde ja läksin juba pimedasse metsa. Vihm oli lõpu kaunis mudaseks teinud, aga minu suurepärastele matkasaabastele selline maastik liiga ei tee. Peidukas oli tore, aga see "tänavapoolne" osa on küll väga jõulist kätt tunda saanud. Aare ise korras.
Tegelikult olime enne siia jõudmist sõitnud läbi ka Sinimägedest mõttega minna otsima sealseid mägede otsas olevaid aardeid. Õnneks olime liiga väsinud, et seda ette võtta. Peagi alanud tugev vihm poleks kuidagi positiivselt mõjunud. Seega uudistasime hoopis valli ja saime siit veel enne vihma minema. Täname.
Kuna olime hommikul kell pool 5 tõusnud, et linde vaadelda, siis päeva peale murdis uni meid maha. Parkisime sisssõidutee otsa, tõmbasime 20 minutit und ning läksime otsisime aarde üles. Nüüd tuleks kopi-paste eelmisest logist, kui pea ei võta, et võiks kirjutusvahendi kaasa haarata, saab kohe mitu korda jalgu sirutada. :D
Ikka veel!! Kõik need aastad!! Nagu algaja, ausalt! :D
Mõnus jalasirutus teel hotelli. Ja kui pea ei võta, et autost pliiats kaasa haarata, siis saab jalgu kohe topelt sirutada :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Tuuri kaheteistkümnes leid. Parkikisin maantee juurde auto ning õigesti tegin, tee läks päris hulluks. Väike jalutus ja kiire leid.
Väike jalutuskäik ja kohapeal ilmselge peidupaik. Ilmselt sellist geodeetilist märki polnudki varem näinud. Tänan.
Aarde poole jalutades hakkas Sass uurima, misasi see geodeetiline märk üldse on ja milleks teda pruugiti. Tõepoolest, vanasti olid teodoliidid ja nivelliirid ja reeperid ja siis oli hea, kui ei pidanud iga mõõtmiskäiku Kroonlinnast alustama, vaid sai lähemalt. Aga nüüd, GPS ja lidari ajastul?
Mis Rootsikantsi puutub, siis maa-ameti põhikaardil on see täiesti selgelt olemas, mis metsas jääb märkamatuks. Pagan küll, nii võib ju targemakski saada :) Aa, aarde logisime kah. Aitäh peitjale näitamast!
Auto teeserva ja vudinal metsa. Kiire vihjetuvastus ja logi kirjas. Tänud!
Ilma vihjeta, et tegemist kindlustusliiniga oleks vast rajatis tähelepanuta jäänud. Nüüd aga pisut ka uudistasime. Aitäh.
Siin läks kuidagi kähku, ei jõudnud veel seismagi jääda kui aare juba leitud. Tänud peitjale
Kui maantee äärest prügi korjatud suundusime aardejahile. Nullis Aive küsis suurust ja kohe oli tal aare käes. Kahtlustan valemängu, aga mis minul sest , aare sai ju logitud. Suured tänud aarde eest.
Väga põnev lugu sellega. Tuleb edasi uurida ja tulla tagasi matkateele. Täna autoteelt kiire sutsakas.
Tornimäe aarde juurest läksin otsejoones rootsivallil oleva amortiseerunud laudtee peale. Tänu põua perioodile kannatas vahepeal isegi sõita. Seal kus atv jälg oli sügavam, olid lauad päris segi paisatud. Teisel pool maanteed oli juba väga hea. Polnud segavat laudtee ja kõik ilusti kivikõvaks tahenenud. Üks hetk jäin seisma, sest sisetunne käskis vaadata palju veel aardeni minna on. Ja oh seda üllatust kui null kukkus otse minu enda peale. Panin nime kirja ja edasi Sillamäe poole. Aitäh!
Praegu mängis loodus kõik trumbid mulle kätte sel moel, et kogu see pori oli üheks suureks kõvaks känkraks kuivanud. Ainuke oht oli kuskil rööbastes jalg välja väänata kui ette ei vaata. Mulle see lahendus meeldis, mille ma leidsin. Aitäh.
Vau. Hea, et sellised kohad on geodeetiliste punktidena ja nüüd ka aardega ära tähistatud. Oma peaga poleks osanud seal küll sellist ajalugu märgata. Nulli ei sõitnud, leid kiire, aare korras. Aitäh!
Kuna metsateed on veel mõnusalt lumised, veeresime edaspidi nulli ja tagurpidi tagasi. Viisakas teostus. Aitäh!
Oi jeebus kus oli porilägatee. Õnneks oli oidu ikka kummarid Tallinna minnes autosse pista, no, et nagu hea linnaaardeid otsida.
Aarde teostus super, aitäh!
Väljas oli pilkane pimedus ning ärakeeramiskoha leidmine kimavate autode vahel oli paras väljakutse... lõpuks siiski kuidagi õnnestus. Oli see vast porine kummiku-kiirtee mis aardeni viis. Ukerdasime kuidagi lampide valguses kohale ja toreda teostusega aare jäi ka kiiresti näppu. Suured tänud, tore vidinas!
Koordinaat näitas natukene eemale, aga tänu vihjele oli kiire leid. Aitäh!
Siin selgus lõplikult tõsiasi, et oleksin pidanud mitta-linna-saapad jalga panema, aga enam pole midagi teha, saapad on mudased :D Aare sai ruttu leitud. Aitäh!
Hääl mu kõrvas susises viimased 30 minutit, et "võta kummik, võta kummik". Täiesti asjatult, tegelikult oli täitsa tossuga võetav. Aardeleid tuli kiirelt ning kõige eredamalt jäi meelde teel kohatud seeneuputus. Kahjuks vähekogenud seenelisena ei tea, kas ja mida nendega peale saab hakata peale pildistamise. Kasutasin juhust ja tegin lihtsalt mõned klõpsud.
Andis seal pori sees tatsata :) Õnneks oli tee suhteliselt lühike. Kui vihjeobjekt oli leitud, siis ka aare käes. Aitäh peitjale.
Auto jäi suure tee äärde, sest tee oli nii püdel, et tõenäoliselt oleks auto kättesaamiseks rohkem aega läinud kui aardeni jalutamiseks. Isegi jala oli tükk tegu aardeni jõudmisega. Kohale õnnestus siiski saada ja ka vihjeobjekt üles leida. Aitäh peitjale.
Rootsivall jäi enne väikest tööotsa Narvas viimaseks otsitavaks aardeks. Pärast seda riietusin siinsamas maantee ääres räpakast geopeiturist viisakaks linnakodanikuks. Enne aga käisime tossudes aarde manu ära, Marje isegi lahtistes jalatsites. No oli ikka tee, soppa jagus. Aarde juures hakkas vall kenasti silma. Huvitav, kas tõesti selline vallikene pidi vastase väed kinni pidama. Hiljem, veebis logides, vaatasin ka kaarti - kui pikk see Rootsivall oli, vägagi muljet avaldav!
Aarde leidsime tänu vihjele kerge vaevaga üles. Aardega kõik kõige paremas korras. Tänud Dimhessele siia kutsumast ja ajalugu tutvustamst!
Säästsin nii ratast kui matkasaapaid, tõmbasin kummikud jalga ja käisin jalgsi aarde juures ära. Jäljed näitasid, et keegi oli seda ka rattaga suutnud teha :D Selle aardega sai mõnusale geopäevale joon alla tõmmatud. Aitäh aarde eest!
Kummik on siin sõber. Jalutasime kohale ja leidsime. Tänud peitjale.
Tee oli vesine, aga see leidu ei seganud. Aitäh!
Nujah, kõik oli nii nagu Laur juba rääkis - seiklesime parasjagu Virumaal kui täiesti sobivalt maandus ühtäkki lähedusse 2 uut aaret. Aga et meil parasjagu oli pooleli täppidevärvimine Sillamäel, keerasimegi autonina Rootsi vallile alles siis, kui lisaks linnanimelisele aardele ka Odessa leidmisega ühele poole saime. Tee äärde oma sõidukit ära parkides nägime metsale kõige lähemale jäävas teeotsas veel üht autot seismas ja panustasime, et küllap need samuti geopeiturid on, kes just nüüd ja praegu siia kohale on otsustanud tulla ning ega me oma ennustustes ei eksinudki – peiduka kõrval seisid Pagarid ja juba logisid :). Panime siis meiegi lahkelt kätte ulatatud logiraamatusse oma nimed kirja ning peitsime seejärel konteineri tema pessa tagasi; muhe teostus aardel, sobib sellisel kujul sinna nagu valatud :).
Edasi läksid plaanid nii, et meie esmalt otsustasime Mummassaare vallutamisest keskmisest kõrgema maastiku pärast loobuda aga kui kohalikud selgitasid, et sinna saab mööda randa, sõitsime Tiia ja Einari auto sabas samuti teist tutikat üle vaatama…
STF mingi kell :) Kui aare avaldus, kükitasin just Sillamäe aarde juures. Tormata ei viitsinud (uskumatu, et suutsin oma sõltuvust ohjeldada) ja jätkasime oma Sillamäe aaretega. Kuna see uus aga jäi otse tee peale, siis peatusest ikka keelduma ei hakanud. Läheduses ootas ees juba teine auto ja kahtlust polnud, et tegu geopeituritega. Nulli jõudes ootasid pagarid juba ees ja logisid :) Neil oli muidugi plaan minna ka teise uue aarde juurde ja moosisid ka meid ära. Esialgu ma seda ise ei mõelnud, kuna asukoht tundus olevat liiga tülikas, et lastega minna. Antud aarde eest aga tänud peitjale!
Eks meilegi andis telefon märku uutest aaretest, lisaks helistas Margus üle, kas juba liigume aarde poole. Aga ei, meie vedelesime hoopis Kuru rannas ja sinna me ka jäime.
Peale lõunat käisime siiski aarde juures ka. Mudased autojäljed andsid varakult märku, et FTF on läinud, aga mis siis... Meie auto Drive-in-i ei võimalda ja jalutasime mudas :D
Aitäh!
Uued aarded avastasime juhuslikult mõni minut peale avaldamist. Kõik kodused tööd jäid pooleli ja suund Sinimägedele. Aardeni viib korralikult niidetud rada, mis on kohati vesine. Peidukas jäi koheselt silma, aga logima ei jõudnud hakata, kui jäime vahele Marisele ja Laurile. Nimed sai kirja ja Maris ülesande see tagasi peita. Edasi suundusime juba koos Mummassaarele. Tänud.