Nägin ka seda nunnut trakatsit ja oleks tahtnud oma näppe õliseks teha ja seda käima proovinud panna. Keegi võiks selle taastada sest Kunda kandis märkasime mingit kaheksat eri autot mis olid põldudele kivide otsa säätud. Mingi uus mood või kohalik tava!?

Meie jalutasime põlluäärt pidi kohale ja leid tuli kiirelt. Nüüd kodus näeme, et juba arhiveeritud. Päeval vähemalt oli karp veel olemas Tänud

See traktor seisis aastaid ühes tükkis, nii kui aarde sinna peitsin, lõhuti masin nii ära, et häbi kohe. Peale selle nügiti kaks korda algsest nullist eemale. Kui enne oli põllu peal siis nüüd kükitab kiviaia otsas. Ka selle aarde sulgemise idee on mõlkunud meeles kaua, kaua. Ja ei vasta minu motole, otsijal peaks olema leida midagi huvitavat, kui lihtsalt karp.

Meie ei leidnud jurdepääsu - viljapõllust me ei suuda läbi minna, midagi pole teha, lastetuba on selline. Eks pärast viljakoristust uuesti, kui aare alles on.

Ei näe võimalust geopeitusega edasi tegeleda.

Sai seda aaret omakolmveerand tundi otsitud,lõikavalt külma tuule käes ei pidanud kauem vastu.Enda arust sai küll kõik kohad üle vaadatud, ju oli hästi peidetud .

Kell oli sada, mina vahtisin poole ajast taevatähti ning kui kümne minuti jooksul kellelegi õiget asja näppu ei jäänud, otsustasime selleks korraks loobuda.

Ei olnud täna kellelgi meist õnne, jääb mõneks teiseks korraks.

Trakatsid on lahedad,aga aardeid nende küljest leida on igavene piin :) Tagantjärgi targana alustasin muidugi õigest kohast otsinguid,kuid olin ilmselt pikast päevast väsinud ja nii see pilk aina töntsimaks läks.Peale aarde sisselülitamisteenust sain oma nime kirja.Aitüma näitamast,veel pole kõiki jubinaid masina küljest ära virutatud.

 1 

Nii selle kui Kadrili puhul vaatasime soovituslikke parklaid, suvises täisvõimsuses taimestikku ja põlde, mida oleks tulnud hakata tallama, ning jätsime asja sel korral sinnapaika. Ilmselt on mõistlik mingil muul aastaajal tagasi tulla. Kui keegi teab, mis värk virukatel nende kivihunnikute otsa aetud autodega on, siis võib julgesti kirjutada :)

Õli oli vist siiamaani masinas sees. Õnneks ise sain aarde kätte puhaste sõrmedega :) Aitäh!

Leitud. Tegin veel traktorile tiiru peale ja uurisin iga nurga pealt.

Kaks korda seda mürakat uudistamas käidud. Kui esimene kord oli lihtne ligi saada, siis seekord oli muru pea vöökohani. Mõnus kastene rohi tegi püksid märjaks. Pime õnneks väga ei olnud ja oma sõnajalaõie leidsin hoopis aardekarbi näol. Tänud peitjale! :)

Paar tiiru ikka tegime ümber trakatsi ja uurisime, kuidas too töötab. Siis leidis karuonu aarde. Aitäh!

Eks need traktoriaarded on kõik nii ja naa olnud. Peale tunniajalist otsimist tunnistasime fakti, et too oli meist kavalam :) Tänud sellegipoolest.

Oli see alles otsimine, tänu abile sai leitud. Tänud

 2 

Kõrvalt, Kadri juurest vantsisin siia. Ikka tuule ja vihmaga võideldes. Ning need mõlemad olid ikka korralikult otse vastu. On olnud paremaid ilmasid aarete otsimiseks, aga lohutasin end sellega, et see on ainult hoovihm ja peagi läheb mööda. Läkski.

Aarde endaga ei läinud mitte nii, et otsid ja leitud ongi. Kui ma esimese veerandtunniga olin suhteliselt põhjalikud kolm tiiru peale teinud, muutusin ma murelikuks. Lugesin mõned logid ja sain teada, et õliseid kohti ei tasu näppida, see ei vii sihile. No ei näppinud siis, keskendusin enam-vähem puhastele kohtadele. Uued tiirud, ühtepidi ja teistpidi. Ei läinud paremaks. Poole tunni möödudes hakkas mure vaikselt masenduseks muutuma. Lugesin veel logisid. Ah, et selline minuti-aare mõne mehe jaoks. Noojah, ei tea mida ma siin siis kõik see aeg olen teinud. Ja see ei ole mikro, vaid väike aare! Võimatu! Kui kolmveerand tundi oli möödunud, ei pidanud ma vastu ja helistasin peitjale.

Mina: Tere, geopeitur Kallo siin.. helistan, et öelda, et käisime just seal, kus see üks paljude numbritega kast sul, nimega Head..., igatseb omaniku hella puudutust ja paari kruvi.

Peitja: Või nii? Noo, ma täna enam ei jõua, aga homme lähen vaatan. Aga te saite ikka kõik info kätte ja kasti lahti?

M: Jajaa, meil kõik korras sellega, saime ilusti hakkama. Aga ma muidu praegu siin nati juures vähe nõutu...

P: Millise Mati..?!?

M: Ei-ei, nati, linttraktori, DT-75 noh..

P: Ahnii.. einoh, see karp seal ikka rändab, äsja oli see üldse kiviaia peal.

M: No ma ei tea, ma olen siin kolmveerandtundi kõik kohad läbi vaadanud. Kus see muidu olla võiks?

P: Nooh, mina panin ta viimati SINNA tagasi.

M: (kõne ajal kobades ja rääkides) Einoh, sealt ma ka vaatasin juba kolm korda ja ei olnud seal kül.... no kurat! Kes selle karbi nüüd vahepeal siia pani? Pool tundi tagasi küll veel ei olnud! :)

Aga noh, hea et niigi läits. Sai siin vihmas veidi ligunetud, aga vähemalt ei jäänud õnneks tühjad pihud.

Aga masinast endast rääkides, siis jah, tänapäeva mõistes ei ole enam tegemist kuigi hinnatud kaubaga, kuna selliseid liigub veel vähe. Seetõttu pole ka varuosi kellelgi vaja. Käivitusmootor oli uue omaniku leidnud, aga kõrgsurvepump ja turbo veel täitsa alles näiteks.

Kunagi kui poisike olin, oli meilgi täpselt selline majapidamises kasutada. Samasugune buldooser. Sai seda kasutatud põllutöödeks, aga ka majaehitusel maapinna ümberpaigutamiseks ühest kohast teise. Tegelikult oli see päris lahe pill, millega sõitma õppisin siis kui olin kümnene. Ega seal mingit kosmoseteadust ei ole. Kaks kangi juhtimiseks, lisaks käigukang, sidur, kaks pidurit ja käsigaas. Ja noh, kiirus muidugi selline, et ega sellega rallit võitma ei lähe (vaatan andmetest, et max kiirus on 11 km/h :)). Nii, et selline rahulik pill, millega laps sõitma õpetada.

Ühtlasi meenub sellega ka üks ere seik sealtsamast lapsepõlvest. Aasta järgi arvutan, et pidin siis 11 olema. Meil oli majaehitus pooleli ja noh ikka igasugu ehitusmaterjali oli vaja ning väga saada polnud. Nii oli meil ka kruusa vaja. Kolhoosis ka ehitati igast asju ja kruusa veeti, seega isa rääkis kallurimehele, et kui tal "juhtub" mõni koorem üle jääma, siis teab, kuhu selle maha võib kallata. Ühel päeval siis jäigi tal üks koorem üle, millest oli vaja kiirelt lahti saada. Sõitiski oma МАЗ-iga meil õue, jõudis õigesse kohta, kallas maha ja enam minema ei saanud. Kuna oli äsja sadanud ja mullane pind oli pealt libe, siis koormaga kallur liikus hästi, ilma koormata enam mitte. Nagu lehm libedal savisel põllul, mitte kuhugi ei läinud enam. Ja noh, muidugi tal ju kiire ka, pole aega oodata ja vaja minema saada. Isa kodus polnud, mina olin.

Ega siis polnudki midagi teha. Teadsin, kuidas traktor käima läheb, kõigepealt tööle käivitusmootor, mis siis suure mootori käima vedas. Töötas nigu paugupill. Ajasin selle siis МАЗ-i ette, pikk tross läks külge ja hakkasin tõmbama. Paraku ma sidurit libistada ei osanud ja trossi vaikselt pingule tõmmata, vaid tõmbasin ikka korraga äkiliselt ühe ropsuga. Kuna tross ei ole veniv köis, vaid jäik ja ei mingit venimist, siis sellisele tõmbele see vastu ei pidanud ning läks ühest otsast pooleks. Ega's midagi. Kuna trossil pikkust oli, siis autojuht sidus trossi otsa uue aasa ja seekord panime trossi kahekordselt. Lisaks ajas ta ise traktori paika nii, et tross oli pingul ja võisin kohe minema hakata, ilma et peaks eelnevalt ise trossi pingule tõmbama. See meetod toimis väga hästi ning sikutasingi ta ilusti kõvale teele välja. Lõpp hea, kõik hea.

Pärast kui sai vahel koos temaga kolhoosi ühissauna satutud, siis ta ikka meenutas seda juhtumit veel tükk aega.

Vot selline lugu tuli meelde selle DT-75-ga :) Tänud aarde eest!

No mis sa hing teed, oma 30 minutit ja nii külm hakkas tuule käes lõpuks, et andsin alla. Teinekord tulen soojema ilmaga tagasi, mul siia Kunda kanti veel asja küll ja veel :)

Esimese hooga tahtsin kohe pukki hüpata, aga avastasin, et keegi nahhaal on klaasid segi peksnud. Seepärast läksime ja toppisime igaks juhuks näpud igasse võimalikku auku, et kindel olla, et muud osad masinal küljes oleks. Tegime kaks ringi peale põkale, käisime Kadri juures nõu küsimas ja enne lahkumist panime ikka nimed ka kirja. Väga asjalik kasutus naabrimehe masina "ajutisele" parkimisele. Tänud!

Käed sain õiliseks. Peale kolmandat ringi kasutasin õlekõrt ja sain pilgu õigeks suunatud. Tänan.

Selle päeva viimane aare. Selliseid masinaid ju varem nähtud aga need tavaliselt aardevabad. Siin oli karp kenasti olemas. Panime nimed kirja ja lugesime päeva lõppenuks.

Kuna me juba naaberaarde juurde olime jalutanud, siis ei saanud ju ka siin käimata jätta. Nagu tavaliselt selliste objektidega, ei läinud ka siin lihtsalt. Kuid lõpuks jäi otsitav ka silma. Tänud!

Peaaegu drive-in. Märt andis loa autoga lähenemiseks aga ütles, et appi ei tule kui põllul kinni jään. Midagi hullu polnudki, ainult auto sai korralikult poriseks. Aarde enda puhul kartsin, et leid ei tule kiirelt ja seda rohkem olin üllatunud kui läks vaid minut kui nimi kirja sai.

 1 

No kui juba nii lähedal aardele oleme, tuleb ju ometi otsima minna, sest ega sellist vaatamisväärsust ju igapäev enam näe. Kahjuks ei olnud ajahammas ainult siin Põkat räsinud, vaid ka inimene siin mängus lõhkumas olnud, kurb. Kurb üldse, et siis niimoodi sinna kaugele põllule ta jäetud on. Kuskil tee ääres oleks või töökoja väravas oleks ta igati änks olnud. Tänud kutsumast, geoauto oli oi kui kaugel!

 1 

Tulime mööda põllu serva ja piku kiviaeda aardeni. Kohapeal jäi kõigepealt üks tutikas läikiv asi silma. Proovisime teist lahti saada aga vint viskas pidevalt üle. Vaatasime ka aarde suurust ja no see küll õige ei saanud olla. Läks veel veidi aega ja karp oli käes. Aitäh.

Nautisin vaateid, tehnikat ja privaatsust oma pool tundi. Vähemalt väga teraapiline ja hea vaatega koht. Siis hakkasin ise traktorit mängima ja rattast mööda põlluäärt edasi vedama. Aitäh mõnusa pooltunni eest.

 1 

Paremat teed ei suutnud leida kui otse üle põllu, loodan, et keegi ei pahanda. Aga kohapeal sai ikka oma jagu tegutsetud, mitukorda piilusin ka õigesse kohta aga ei hakanud silma. Kuna kohti oli palju, ilm tuuline ja kergelt vihmane siis otsustasime omanikult väikse vihje küsida kust poolt otsima peaks. Aga oligi seal kus arvasin... aga supper. Suured tänud ja 2 in 1 tehtud :)

Andis ikka otsida aga leitud

 1 

Oh taevas halasta lõhkujatele! Viimati kui seal käisin, olid kõik klaasid terved, peidik alles. Nüüd ulus vaid tuul läbi katkiste akende. Raske oli karpi küll teisest kohast leida aga kätte ma ta sain. Panin aarde endale meelepärasesse kohta.

Väike jalutuskäik üle põllu, võitlesin päikesepistega, kuid kohapeal läks kiirelt. Aitäh!

 1 

Jätsime rattad soovitatud parklasse ja jalutasime aardeni. Leidsime aarde maas vedelemast, panime kõige loogilisemasse kohta varju tagasi. Aitäh!

Leitud

3993.

 1 

Mäletan lapsepõlvest, et kui maal sai naaberkülast piima toomas käidud, unistasin sellest, et saaksin sinna jääda ja traktoreid tundma õppida. Nüüd sain täielikus rahus oma lapsepõlveunistusi teostada. Aare oli ka sellises kohas, et... mõtlesin, et no ei saa ju seal olla, aga vaatamata ei saanud ka jätta. Mulle väga meeldis, aitäh!

Sain näpud VÄGA õliseks :(

 1 

Ma olen siinsetel põldudel 80ndatel pidanud korduvalt sügiseti kartuleid ja mingi ajal kive korjamas käima. Võimalik, et osa kivegi, mis teeäärset kaunistas on kunagi minu korjatud, vot seda ei mäleta.
Aga kindlasti ei pidanud ma neid põlde niipalju külastama kui viimastel aastatel kui Märt on leidnud endale hea hobi geopeituse näol. No ei läinud see konteinerikorjamine sugugi lihtsalt. Käed said õliseks küll aga kasu polnud ikka miskit. Lõpuks ikka leidsime aga mitte sugugi säravalt. Aga noh, vihma ka sadas ja tuul puhus ka.

Kui endal on taoline masin maal olemas, ei ole peiduka leidmisega probleeme.

Nende traktoritega on kipub tavaliselt kaua minema, aga kuna seekord oli meid neli, siis sai üllatavalt ruttu hakkama. Tänud peitjale!

Mulle ka see rauakolakas meeldis väga. Hea vaheldus "klassikalistele" traktoritele. Ja peidukas oli ka väga hästi valitud :) Õnneks olid mõtted peitjaga vist ühel lainel ja suht esimesest kohast õnnestus karp kätte saada. Suured tänud peitjale!

 1 

Peale MTJ ja Levia Aruba trakatsit pole need erinevad vanad metallmasinad geopeituses minu jaoks enam kunagi vist samad :D. Seda siinset suurt silmates hakkasin ka juba eemalt ahastamisega peale – no et isver miuke kolakas ja kindla peale vähemalt saja erineva uurdega, kuhu nii mõnusalt saab mikro peitu pista ja no kind-las-ti seda me siit üles ei leia aga üllatus-üllatus - leid tuli siin kõike arvesse võttes lausa kiiresti… :D.

Aitäh Motmale veel ühte vana maššinat meile geokaardile kandmast, varsti teen meile neist kõigist koondava pildigalerii ka :).

 1 

Mitte ei tahtnud aru saada, milline see kõige parem lähenemissuund oleks. Seega tegime suure auringi peale ja jõudsime trakatsi kõrvale. Mul ei oleks muidugi jalutamise vastu ka midagi olnud aga sedasi oli ka huvitav. Vaatasin esiti loogilisemad kohad üle ja kui midagi silma ei riivanud hakkasin kõvasti raskusastmetest rääkima. Tegutsesin samal ajal intuitiivselt ja enda sõnadele risti vastu ning olin üllatunud, kui aare mul korraga näppude vahel oli. Õliseks need ei saanud. Mõnus aardeleid vallandas head emotsioonid. Selle tundega oli hea geopäevale kriips alla tõmmata. Tänan!

 1 

Igasuguste masinatega on ikka veidi kahtlane, peidukaid tundub ju miljon. Kambaga õnneks oli kindlam tunne. Kõik jõudsid küll näpud kusagil õliseks teha, aga masinat laiali lammutada ei olnudki vaja, sest konteiner tuli piisavalt varakult peidukast välja. Täname peitjat!

 1 

Traktor oli väike aga meid oli palju. Erinevalt mõnest linnaeksponaadist me seal armu ei andnud, aga samas ei lõhkunud ka. Mul tekkis paar ideed kuhu tasuks vaadata. Esimeses punktis jäin tühjade kätega aga järgmine koht kuhu piilusin oli juba paljulubavam. Selliseid romusid on surnuaedadel küll ja küll lammutatud, ah et nüüdseks siis juba vaatamisväärsus.

Tänud.

 1 

Terve posu juba purgis siis see ilmutas ennast juba kaugelt. Kambakaga oli t6esti tootlus hirmuäratavalt kiire. Peaaegu nagu F1 pitstop. Kes väänab kange, kes togib kinganinaga rehvi, kes tsekkab kytuse olukorda... igastahes kaua ta ennast ei varjanud :D:D Aastaid paarkymmend v6i isegi rohkem tagasi isegi sellise vorvmeli roolis istunud :D Tänud taaskord peitjale

 1 

Päeva seistmes Motma aare. Mnjaa, üksinda oleks siin kaua läinud. Ei oleks osanud sinna vaadatagi, aga sellise massiga lüües peab õnnestuma. Huvitav küll, kui palju selline elukas kütust joob?

 2 

Mallas sain taaskord kokku hommikuse ronimise kamraadiga. Olin moraalseks toeks kuue erineva varem leitud aarde külastusel. Muidugi on huvitav näha ka seda kuidas kaasgeopeiturid suhtuvad siin piirkonnas asuvatesse lahedatesse aaretesse. Lisaks sai kohtutud ka peitjaga, tema lumivalge jänesega ja sõbraliku koeraga.

DT-75 oli meil ainuke ühine Motma aarde, mis kõigil leidmata. Esiteks on hea lennata kambaga peale sellistele masinatele, sest aardeleid tuleb kiiresti. Teiseks asub see väga meeldiva kohapeal kus ei pea kartma kas seljatagant tuleb nüüd mõni mugu või mitte. Samal ajal kui mina kruttisin lahti ühte suure potentsiaaliga peidukohta, leidis Silver veel paremast kohast aarde. Aitäh!

 2 

Taanduva lumega oli selle aarde otsingutele väga mõnus minna. Päike oli põllult enamus lund veeks moondanud, külmapoisid olid selle vee omakorda tahedaks külmutanud ja nii oli suht tummine astumine. Kõrrejäänused kratsisid saabast ja tekitasid omamoodi muusikat. Kohati oli näha "šokolaadikomme", jänku ja rebasepoisi jälgi. Mõni kitseke oli ka põllul kalpsanud. Nii ajasime jälgi ja jõudsimegi kohale. Täitsa kobe trakats , uuritud sai esteks silmadega, siis aga hakkasid mõned kohad tõmbama nagu magnetiga. Esimeses kohas polnud, teises kohas ka mitte, aga vot kolmandas oli aare täitsa olemas. Tagasitee sai kuidagi kiiremini sammutud kui minek, eks tee oli tuttav kah juba. Tänud peitjale, aardega kõik korras!

Aitäh!

 1 

Auto sai pargitud ette nähtud kohta ilusti ja sealt jala edasi.No saime selle poleerimisega poole peale kui Leiko ütles:vaata sinna ka.Seal ta end peitiski.Tagasi kui juba autos olime ja hakkasime teepeale tagurdama jäime peitjale ka vahele.Suured tänud.

 1 

"Watson, teie näpud on valgemad kui lumi!"

"Kuhu te oma jutuga tüürite, Holmes?"

"Aeg oleks näpud õliseks teha, Watson!"

Meie kandis on seekord jõulud valged ja esimene püha mõnusa talveilmaga! Aitäh

 1 

Nii nagu tavaliselt sääraste asjadega, nii on ka sellega siin. Alguses otsisime omal jõul, siis tulid õhtupimedus + geopimedus ja nii ta peitu jäi. Kohe nii kauaks jäi, et otsustasime logisid lugeda. Sellisel kaadervärgil on väikse karbi jaoks kohe küllaga peitmisvõimalusi. Enne muidugi ronisin kabiini ka, see asjandus hakkas kohe kurjalt nagisema. Rahustasin teise maha ja mainisin miks ma tema metallihunnikut käperdan, nii et näpud õlised.

Kui lõpuks geopimedusest jagu saime, siis lõi lambi põlema, kuhu uuesti ning korralikumalt vaatama peaks. Kokkuvõttes võib öelda, et üks mõistlikumaid kõiksugu vanade liikurmasinate aarete seas. Aitüma.

 1 

Käed said tõesti õliseks :) Peitmiskohti oli küllaga. Aeg sundis takka, kuid kuidagi ei tahtnud alla anda. Järsku olime mõlemad õiges kohas ja mõte töötas õiges suunas. Küll oli hea meel, kui aare käes ja nimed kirja saime panna. Tänud peitjale.

 1 

Päeva viimane aare. Võimalusi oli ja ülearu kiirelt just ei läinud. Isegi näpud said õliseks. Olime juba loobumas kui lõpuks õige idee tuli ja saigi logi ära vormistatud. Aitäh peitjale.

 1 

No kirjeldust lugedes juba mõtlesin, et siin läheb pikemaks trallimiseks. Aga ei midagi. Algul muidugi lähenesin autoga valelt poolt, siis lugesin soovitatud parkimiskoha kohta ning kulgesin sinna. Aardeni jalutamise kestel õnnestus näha ühte kährikkoera, eks urisedes põõsasse peitu puges. Kohapeal sisuliselt hetkega leitud. Mõnus jalutuskäik, aitähhid!

 1 

Täna teised logijad. Traktoril juba mõned osad puudu. Aitäh.

 2 

Soovitan soojalt auto soovitatud paika jätta. Lihtne jalutuskäik autotagi. Trakatsihunnik paistis juba kaugele. Oeh, hakkab pihta, ilmselt. Meil nende trakatsitega tavaliselt ei vea. Eriti kui mikrod on. Siin õnneks vähe suurem, mis on positivne. Enne kui ma näpud päris õliseks jõudsin teha, kangutas liiduvabariikide kogemusega naistraktorist vajaliku vidina trakatsi kõhust välja. Oeh, ei läinudki poolt päeva. Juba Karl Sangast jm oli varasemaltki hea tunne, et tuleb edukas geopäev, mille lõpetuseks peame Narva jõudma.
Tänud Märdile rauakolakat tutvustamast! Kolakas alles, aare ka. Üks meeldivamaid omasuguseid. Aare korras, EVEJ.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1006109688

 1 

Neid aparaate ma ikka veidike pelgan. Noh et ei leia, sest ei oska sõrmi õigesse prakku toppida. Seekord läks õnneks, logi sai kirja. Tänud!

 1 

Nüüd on ka selle nati hingeelu selge.

 1 

Hetkeks vist isegi kahtlesime, et kas lähme seda ikka võtma, kuid kui avastasime, et see motma aare, siis oli selge, et tuleb ikka minna.

Siin läks liiga kiiresti. Suht esimesest kohast võeti aare välja.

Tänud peitjale! :)

 1 

Kuna me siiani on väga meeldinud Motma aarded, siis ei heidutanud meid ka see lühem matk mööda põllu äärt. Ei pidanud sellgi korral pettuma, aitäh peitjale.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Läksin kellegi hoovi peale ja seal oli lahtine koer aga õnneks kuri polnud ja peremehega jutustasin paar sõna ja näitas mulle tee suunda ja soovis edu ja hakkasingi jalutama ja leidsin rauahunniku üles ja vihje oli et õli vaja jne siis hakkasin mootori alla vaatama ja näppisin asju aga see ei andnud tulemust siis küsisin vihjet ja olin ikka blond :D hakkasin mõtlema et mehed teavad rohkem masinast ja mootor on esimene asi aga eksisin :)

 1 

Oijah oijah. Objekti leidmine oli oluliselt lihtsam kui ühe hiljutise sündmusaarde, aga siis läks lõbusaks. Loonulikult on minu pimeduses süüdi peitja, teised peiturid, neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism, aga kindlasti mitte mina ise. Paar sedasorti otsijat veel ja ma kardan, et see aparaat paneb endale suure hirmuga ise hääled sisse ja kimab minema. Igatahes kui lõpuks selgeks tehti, et näpud tulebki õliseks teha, jäi karp ka kätte. Siis oli muidugi hea ja lihtne. Ja ei tasu ära unustada, et Märt on Märt, tema peidab ikka Märdi moodi :) Aitüma, ehmatas pea selgeks :D

 1 

Aitäh toreda jalutuskäigu eest! Tänud aarde eest!

 1 

Kunagi oli see kõige suurem roomikmasin mida ma juhtinud olin. Siis aga usaldas üks kadunud riik minu kätte oma soomustehnika lipulaeva T-72. Sellega sai igatsugu tükke tehtud. Olid ajad...

Aardest ka. Jalutasime kohale, võtsin esimesest kohast karbi välja, logi kirja ja oligi kõik. Aitäh!

 1 

Kui olin ülejäänud seltskonna üritusele maha pudistanud, siis jäi mõni tund aega üle. Millega ma ei osanud muud peale hakata, kui aardeid otsida. Aardeleid tuli esimesest vaadatud kohast, tänan peitjat!

 1 

Kibuvitsad tahtsid kohati teed trakatsini takistada, aga sain neist võitu. Aare tuli ruttu välja. Tänud.

 1 

Minnes ehmatasin 2 sookurge viljapõllust lendu. Teiselt poolt kiviaeda tagasi tulles ehmatas mind jala ette sattunud sarvedega kolp. ;) Aare tuli ehmatavalt kiirelt lagedale. Tänud!

 1 

Sammusime objektini, kaarti ja nutikat ei olnud vajadust jälgidagi, paistab kibuvitsa tagant kenasti kaugele ära. Tänud Märdile.

 1 

Leitud koos Mari ja Kristaga. Tänud peitjale.

 1 

Vaatasime juba kaugelt et natimees peab vist hobusemehe lõunat,rohigi juba ümber kasvab ning mootori tuksumist pole kosta.Endalgi selline isend maal olemas,iga talv metsatöödes varmas kaasa lööma,parem sidur küll hästi ei taha lahutada aga pole hullu.Kus see aare ikka peitub kui mitte seal.Täname kutsumat,tore oligi.

 1 

Eelmise aarde juures kohtusime Anu ja Peebuga ning selle aarde leidsime nendega koos. Aitäh!

Teen logisid korda. Tänud peitjale laheda peidukoha eest!

 1 

Mõnus jalutuskäik ja tore aare. Tore muidugi, kui näpud õliseks tegi Heldur, mitte mina. Tänud kutsumast! EVEJ

 2 

Täitsa huvitav masin. Kohale jõudes ütles süda kohe, mida näppima peab. Olin neljas! Aitäh!!!

 1 

Olin tollel päeval tööl ja vaatasin õhtul 18-19 ajal veel uusi aardeid aga midagi uut läheduses polnud. Töökoht asub mul aardest umbes linnulennult 700m kaugusel. Jõudsin koju ja Marek kirjutas, et motma tegi uue aarde. Uurisin asja ja riided selga ja oma esimest FTFi jahtima. Koht oli mulle teada ja ega aaregi ennast enam kaua ei peitnud. Nii et äkki kell oli 23.00 või midagi taolist ja logi raamatusse kirja saigi. Täname peitjat.