Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saame suureks lõkke süütmiseks kokku Tsitre telkimisalal. Kõik on oodatud kella kuuesti ja äraminek oma parema ettenägemise järgi. Proovime ikka saada grilliga koha vaatetorni pool (proovin paar tundi varem minna lauda kinni panema). Lõke süüdatakse 26. augustil kell 20.30. Toon ise mõned sületäied lõkkematerjali, kel on võib lisa tuua. Eks te kogenumad teate juba ise paremini kes, kus, mis.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (4), piknikukoht (1), lõkkeplats (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: Gc7AEEK
Logiteadete statistika: 41 (100,0%) 0 12 0 0 1 21 Kokku: 75
Tore üritus läbi. Aeg keskenduda olevikule ja tulevikule.
Tegelikult oli meil plaan juba reedel kohale minna aga see ilm oli ikka väga kole. Vaatasime siis mitte ilmateadet, mis tihti ka tagantjärele valetab, vaid aknast hommikul välja ja läksime peale hommikusööki. Kuidagi mahtusime ikka autosse oma puuvirna vahele ära. Koordinaatidele jõudsime juba 12 aegu. Umbes 14 paiku tegime sooja saamiseks tule üles ja alustasime kaasavõetu manustamist. Lapsed tegid ka sildid osalejate kohale juhatamiseks valmis. Need said koormakummidega kahte kohta kinnitatud. Sildid püsisid terve aja kenasti kui kuskil 17:30 paiku keegi need lihtsalt ära varastas. 18 paiku esimesed saabujad neid enam näha ei saanudki. Kahtlus oli ühele platsile paigutunud sinise kaubiku seltskonnal aga kuidas sa lähed kedagi süüdistama või midagi neilt nõudma kui tõestada ei saa. Olgu need näppajad neetud ja saagu varastatud kraamiga vastu näppe! Igatahes kui esimesed 18 paiku saabusid olid meil juba omad puud sooja saamiseks ära tarvitatud ja natuke ka RMK omi söögitegemise ajal. Korraldaja pagasnikutäie vedasime öö jooksul ära ümberkolitud kohta. Uus koht oli mõnus tuulevaikne. Pühapäevane ilm aga nagu narrimiseks veel parem! Seltskond oli tore. Täname korraldajat ja osalejaid.
Algul olid muud plaanid, kauge ka ju aga minu plaanidel on kombeks muutuda. Viktoriinid ja küsimused tundusid lahedad ehkki ära nendest tundsin vaid enda "rästikurajaka", nii et kasu poleks minust olnud üheski meeskonnas. Huvitav oleks ikka teada olnud, kellele teised ütlused kuulusid. Tänud korraldamast!
Muinasgeopäeva alustasime ümbruskonna aardeid läbi käies. Mõni neist oli ka kesmisest pisut pikem ettevõtmine, mistõttu nulli kohale muinastulime alles napilt enne ametlikku muinastulede süttimist. Veel enne kui õieti sissegi elada jõudsime, hüüti juba eemalt appi, et nappide katkendite järgi muinasjutte ning nende autoreid tuvastada. Selles üliraskes mälumängus olin tähelepanuväärselt nõrk ega tundnud isegi iseenda kirjutatud muinasjuttu ära :o) Järgmine ülesanne - geonimede leidmine krüptiliselt muinasaegselt infotahvlilt - edenes hulga kergemini. Siin sai meie tiim sai koguni parimatega sama skoori! Sellega katsumused kahjuks ka piirdusid, muidu oleksime kindlasti lõpuks absoluutvõitjateks tõusnud :P
Kui muinasjutud vestetud, siis natuke puhusime veel geojuttu, kuid päris öö muinastulekut seekord ära ei oodanud, muinastulime enne muinastulema. Aitäh Karinile, kes suhteliselt napist geostaazhist hoolimata ohjad enda kätte võttis ning Muinastulede geoseeriat järjepidevalt jätkata otsustas!
Osalesime ja tänud korraldajatele! Tore oli juttu ajada! Kauaks ei jäänud. Aitäh!
Jõudsime parajasti, läbi aarete tulles, ajaks, et nägime ka esimese tuulise platsi ära. Olen kõigil Muinastulede öödel osalenud, kahel neist on saanud rannas korraliku lõkke teha, kahel mitte. Vast järgmine aasta siis jälle veab. Jõmin on muidugi alati olnud.;) Isiklikult on esimene sündmus kõige rohkem meeldinud. Aga eks mulle oli siis ka kõik veel uus ja huvitav. Seekord päris- ega ööaaret ei olnud, oli hoopis keeruline viktoriin. Aitäh korraldamast!
Hoolimata tugevast tuulest ja kõige pisema kipsjalast tegime tiiru rannas ka ära. Tänud korraldajatele!
Teel sündmusele sõitsime paduvihmas. Kohapeal pakuti tuult ja suurt lainet, sadu ei esinenud. Just olid Kaido ja Paavo naasnud edukalt luureretkelt. Otsustati, et sündmus toimub teises kohas. Korraldajalt saime loteriiga " tegevuse-ülesande", lehe jagu küsimusi ja mõistatuse lahendamiseks. Parimad said premeeritud ja õues pimenes. Peagi kulgesime muinastulesid otsides kodu poole. Tänud korraldajale Karinile.
Startisime juba varakult, et 6 leidu ja 1 mitteleid kirja saada. Viimane, enda mittelugemisest ja ka mugudest tingitud mitteleid oli Karini enda aare, Tornitüdruku 2. Ei ole hullu, homme selge peaga leiame ära.. ;-)
Otsisime natukene parkimiskohta, sest naised tahtsid lähemale kui 190 meetrit sõita. Lõpuks jätsime ikka auto sinna, kuhu algseltki, legaalsesse paika mere äärde. Jalutuskäigu ajal nulli sai kiiresti selgeks, et isegi minusugune tuuletark ei suutnud kolm päeva enne sündmust piisava täpsusega tuule olemasolu või puudumist ennustada. Sa juudas, kus siin lääne- ja hiljem loodetuul alles tormasid. Merigi möllas ja vahutas - lustlik vaatepilt. Üpris kohe sai suvine kostüüm sügisese vastu vahetatud. Jalutasime Kaidoga sisemaale - millega sain Karini loosirattast tõmmatud ülesande täidetud ("Jaluta kellegagi") - lipuväljakut üle vaatama. Seal oli lausa paradiislikult vaikne, ainult puudeladvad vihisesid. Peagi lepitigi kokku, et kolime 222 meetrit sisemaale. Tuleb tõdeda, et väga hea otsus. Seal oli istumis- ja lauapinda rohkematele, tuult praktiliselt polnud, lõket sai samamoodi kinnises grillis teha ja autodki olid veidi lähemal, kuigi nende parkla oli üsna tihe :-)
Rahvast oli meeldivalt palju. Kasutasin juhust ja sain uuemate nägudega tuttavaks - Kairiti ja Martoo-Märdiga, oli meeldiv. Lisaks värskendasin tutvust Meteta-Meeliga. Edaspidi tunnen vast ära :-) Tore oli üle mitme-setme aja ka Laiska-Märti näha. Kui me ühel öisel hetkel logiraamatu poole vaatasime ja seal tundmatuid silmasime, astusin samuti kohe ligi. Ennäe, vanad head Liina ja Gpsitu-Andreas - ei olnudki uued võõrad, kellega tuttavaks saada :-D Veel meenub Mater7-Maret noorsandiga - oli tore pikemaltki juttu puhuda.
Ja juba algaski pinev viktoriin. Kordan ennast - sa juudas, kus on alles küsimused, nuputamist jagus! Saime kamba peale vaid mõne üksiku vastuse. Aga vahva lahendamine oli ikka :-) Sama lõbus oli hiljem logist lugeda, et matemaatik arvutab 10 punkti 20x3=60st üheks kolmandikuks :D Kui kohustuslik mäng mängitud, jätkus tavapärane geomelu, lõkke üleval hoidmine (ka meie halud said kenasti otsa seekord), nokaotsa niisutamine ja jutuvada.
Seda jutuvada ja niisutamist jagus kohe taas pikalt, ikka päris pikalt. Nii pikalt, et see tuleks hoopis loputamiseks, uhamiseks või lausa uputamiseks ümber nimetada B-P Lõpuks sain siiski uues autos esimese öö edukalt mööda saata, mahtusin küll - võib alles jääda, läheb teinekordki tarvis. Uni lahkus siiski üpris vara ja selmet alles magavat Moori kiusata, kupatati mind tagasi laagriplatsile. Istusin vist Merilini jäetud tumeda õlle kõrvale maha ning jätkasin eileõhtul rääkimata jäänud jutte. Õues seisnud kesvamärjuke jäi minust siiski mekkimata, kuigi tuli korduvalt teemaks :-) Niigi ei istunud ma targu terve päeva rooli - päris mugav geoteenus oli enda järgmisel päeval aareteni vedada laskmine.
Karin saabus hommikul tänuväärselt kohvi ja pannkookidega, mmmm. See oli selle päeva esimene suurepärane geoteenus. Milline teenindus! Maitses hea ja tegi ka kõhtu täis. Karin, tasus ikka varakult tõusta, kas pole - Su hoolealused olid Sulle vägagi tänulikud :-) Pärast hommikusööki läksin jalutasin randa, käisin tornis ära, nautisin päikest ja sooja tuuletust ning viskusin rahunenud merevette, kus sulistasin paljalt päris mitu minutit. Lõpuks tuli siiski lahkumisaeg, mida tunde edasi lükatud. Tavapäraselt olime viimaste hulgas. No ei raatsi ju :-D
Korraldaja-Karin, suur aitäh Sulle kokku kutsumast ja kostitamast! Nagu näha, pole geopeituritele muud vaja kui aega ja kohta (pluss natukene pannkooki ja moosi muidugi ka :-). Ülejäänu eest hoolitsevad nad ise. Isegi kui muinastulede ööl rannas tuld teha ei saanud - geosündmus läks ikka korda. Vaata vaid, kui palju rõõmsaid nägusid ja logisid. Aitäh!
Mul oli ürituse hommikul umbes täpselt null jõuvaru, külm ja paha oli ka. Seega hakkasin mõtlema, et võibolla peaks sündmuselt üldse viilima. Igatahes tegin mitmetunnise lõunaune ja pärast seda oli juba tükk maad parem ja rõõmsam olemine. Toppisin terve hunniku erinevaid jopesid autosse ja sõit võis alata. Otsisime mõned aarded ja kui sündmuse asukohale lähenesime, leidsime tee pealt kurva olemisega Marlai, kes vantsis tagasi algse nulli poole. Saime edasised instruktsioonid ja viisime ta auto juurde tagasi, kust leidsime naabri-Vello (me tegelikult ei tea, mis ta nimi on), kes oma naisega ka telkima olid tulnud. Üritasime siis natuke mingit juttu ajada, aga kuna kumbki paar teise keelt eriti hästi ei oska, siis oli see rohkem selline mõmisemine. Edasi liikusime juba geoseltskonna juurde, kus mulle kõige rohkem meeldis see nimede otsimise mäng - põhikoolis inglise keele tunnis saime selles juba täitsa heaks ja Maire vildikas käis ka kiiresti ning meie tiim noppis võidu (kuigi pärast tuli välja, et seal oli veel selliseid kasutajaid, kellest me kuulnudki polnud, aga teised tiimid õnneks vist ka ei olnud). Tänud toreda sündmuse eest!
Kohale jõudes jooksin kohe randa, sest juba eemalt oli näha kui vägevad lained on. Alguses olin ainult jalgupidi vees, kuid kuna lained olid nii suured, siis varsti olid püksid korralikult märjad. Samal ajal selgus, et algsest sündmuspaigast kolitakse minema, nii et tuli minna vaatama, kus seltskond ennast lahti pakib. Uus koht üle vaadatud, läksin tagasi randa. Nüüd siis juba päriselt ujuma, vees oli mõnus soe, väljas kahjuks vastikult külm. :D Arvatavasti jäi see selle aasta viimaseks ujumiseks ka.
Karin oli korraliku viktoriini meile välja mõelnud, mille eest ma üksi oleks vist null punkti saanud. Kamba peale saime õnneks natuke rohkem. :D Sündmus oli tore nagu alati. Hommikul Karini saabumine, kohvi ja pannkookidega, oli tõeline taevakingitus. Oh seda rõõmu. :D Suured, suured tänud selle eest!
Ma olen siiani kahel muinastulede sündmusel käinud ja kummalgi korral pole lõket tehtud. See on küll pettumus, aga noh, tuule vastu ei saa... Äkki järgmine kord?
Tänud korraldamast! :)
Ega ma täpselt aru saanud, mis imelik jõud suutis mind välja ajada, kui ma olin hommikul oma elu esimese maratoni maha jooksnud ning kogu mu keha oleks nagu peksa saanud ja jalad olid all nagu pakud. Oletan, et see vist hea seltskond ja sõltuvus ole, mis alati halva tuju heaks teeb. Otsustasin, et kutsun sellel korral endaga kaasa Mareti ja Silveri, kes on tõsised geopeiturid, aga pole siiani veel ühegi teise mängijaga kohtunud. Üritusele võib tubli viie panna. Asi oli ikka nii hea, kui ma tulles plaanisin olla tunnikese maks kaks, siis lõpuks olin kohal üle kolme tunni. Kahju oli sellest, et suurt tuld ei saanud teha ja mu kolm kotitäit õpilaste töid ootas ees tagasisõit linna. Õnneks suutsin peo perenaise pehmeks rääkida ja tema oli nõus kogu mu kaasa tassitud varanduse endale talvekütteks võtma. Silver-poiss ja perenaine ise vedisid peale üritust kotid kribinal krabinal teisele korrusele. Tervitused kõikidele olnutele ja tänud perenaisele.
Esimesse nulli ei jõudnudki, enne sõitis peoperenaine vastu ja ütles, et toimub ümberkolimine lipuplatsile. Siis ilmus mere poolt speedy ja pidi jälgima, et tema sabas püsida uude kohta jõudmiseks. Seal sai auto kuhugi veerele pargitud ja siis juba kamina-lõkke poole sammutud. Siis mingil hetkel algas viktoriin, mis osutus väga raskeks. Üks pool leht jäi meil täitmata, aga selgus, et teise poole kaheksa õiget vastust kaheksast andsid meie naiskonnale hõbemedali. Auhinnaks saadud šokolaad andis jõudu, et ka teises ülesandes teine koht saavutada. Teiseks auhinnaks saadud 6 pliiatsit jagasime võrdselt nelja vahel ära. Äraminnes oli vahvaid põlevaid tulukesi palju, hoolimata sellest et tuled polnud mere ääres. Tore õhtupoolik. Tänud korraldamast!
Kõndisin nulli, aga seal oli vaid igav liiv ja tühi väli. Ainult hirmus tuul tahtis ära viia vägisi. Tuli veel mõni geopeitur, sama hämmingus kui minagi. Pane või mitteleid kirja. Siis selgus, et tuul oli sündmuse veidi teise kohta puhunud. Uued koordinaadid sisse ja minema. Teine katse oli tunduvalt edukam, tuttavad autod ja tuttavad näod ees. Sai siis ka veidi seltskonda nauditud ja geojuttu aetud. Aitäh korraldajale.
Algas asi sellega, et kärutasin peaaegu nulli, leidsin eest parkla, mis tuttavaid sõidukeid täis ning lonkisin randa. Kõrval korralik lõke püsti, kuid näod olid võõrad. Tuttavaid mitte kuskil :(
Hetke pärast vaatan, haa, seda tüdrukut ma ju tean - va palang on oma kaasa randa ripakile hüljanud ning ise minema kaapinud. Lobisesime juttu, jalutasime romantiliselt vahutavate lainete ja ulguva tuulega rannal ning veidi aja pärast ilmus vana ise ka kusagilt võpsikust välja. Noomis, et kas logisid ei loe ja juhatas mu õnneks õige seltskonna juurde. Üritus oli lahe, seltskond samuti. Eriti meeldis öine torniskäik. Tänan korraldajat!
Väga lahe üritus oli. Kahju vaid sellest, et taas ei saanud lõket teha. Aitäh Karin korraldamise eest.
Aitäh sündmuse korraldajale,oli vahva.
Tänud:)
TFTC!
Olin kaks ööd Surjus ööbinud, kus sain kehvasti magada voodi kõrval oksendava kassi ja kõrval toa norskamise tõttu. Koju jõudsin siis magasin end välja ja siia sündmusele jõudsin pimedas. Oli tore õhtu ja varsti oli parkla autodest tühi. Hommikul ärkasin 7 paiku, siis magasin tunni ja edasi pikutasin mitu tundi, kohe kuidagi ei viitsinud jalgu alla ajada. Lõpuks siiski sain üles, kui kõik asju kokku pakkisid. Ööbimisega sündmused on kõige huvitavamad, aitäh korraldamast.
Meiegi otsisime seda algset lõkkekohta, kuigi jõudsime kohale pool tundi pärast ametlikku algust. Pool tundi koleda tuule käes viis mõttele veidi sisemaale kolida. Õnneks leidus täiesti normaalne plats, kuhu saime ümber paikneda. Praegu vaatan kahes logis antud koordinaate ka, no kumbki ei näita 8 km eemale, nagu gpsitu räägib?
Viktoriin oli tore, ainult väga raske, kuid mul õnnestus end võitjatiimi sokutada. Õnneks tundsin enda lause ikka ära, häbisse ei jäänud (khm-khm). Väga lahe oli uusi nägusid kohata, kairit, indrekn jäid meelde. Eriline üllatus oli mater7, kelle Janar kaasa oli haaranud. Kahju, et kõikidega ei õnnestunud juttu puhuda, kellega oleks tahtnud, õhtu veeres nagu hernes. Tornigi sai ööpimeduses külastatud ning mõned muinastuled rannikul siiski ka paistsid. Lisaks planeet Marsile ;)
Hommikul oli väga äge, kui kariten tuli pannakate ja kohviga. Elupäästja! :) Aitäh sulle!
Aitäh teile kõigile, kes sündmuse püsti panid, meid toruga kohale tõid, telki aitasid püstitada, kohalviibimise toredaks tegid ja hommikul koju ka veel viisid! Järgmiste kohtumisteni!
Tegin suu korra foorumis lahti ja järgmisel hetkel olin korraldamiseks pehmeks räägitud ("pole ju midagi palju vaja teha: valid koha, ütled kellaaja ja ilmud logiraamatuga kohale"). Tegelikult ju nii oligi. Ega ma ju saanud siis nii lihtsalt. Kohe tuli idee, et on vaja midagi ikka orgunnida. Tuli enda arvates jube hea viktoriini idee (vt alt piltidelt). Ma poleks iialgi uskunud, et nii raskeks kujuneb see. Idee seisnes siis selles, et leidsin erinevatest logidest enda arvates huvitavaid lauseid. Mängijad pidid aru saama, kelle kirjutatud antud lause on, millise aarde kohta see käib ning kes on aarde peitnud. Mingil hetkel andsin siis mõned vihjed. Enamus kohal olnud autoritest tundis siiski oma kirjutatud laused ära. Kuid tuli välja, et aarete omanikud ei ole nii usinad lugejad. Mina igatahes naudin logide lugemist väga. Maksimum saadud punktisumma oli 10 punkti, mis oli vaid kolmandik kõigist võimalikest. Kõik peiturid said ka ühe ülesande minu käes, mõni täitis, mõni mitte. Õhtu oli tore, kõik sujus. Mina jäin rahule. Enne kui ma õhtul koju läksin, teatati mulle, et minu kui korraldaja kohustus on hommikul pannkooke pakkuda. Selge. Panin kella siis 7.30 helisema, et kell 8 poodi minna. Kell 8.04 oli Kuusalus Grossi poes piima ja kohvi ostmas. Kodus tegelesin siis kohvi tegemise ja pannkookide küpsetamisega. Laagriplatsil pakkusin pannkooke enne kümmet. Nüüd siis kahetsege kõik need, kes ööseks ei jäänud ;). Hommikul jätkus kõneainet veel mõneks tunniks. Tänan kõiki kohalolijaid. Sain esimese kogemuse korraldajana ja pean ütlema, et polegi hirmus. Väga tore oli.
Olime geopeiturite sündmusaardel esimest korda.Tänud Karinile, et tõi ürituse koduvalda. Tänud Janarile, kes võttis meid auto peale, sest jalgratastega tulek ei tundunud mõistlik.
Oli tore nimesid ja nägusid kokku viia. Eriti hästi see ei õnnestunud ruttu saabunud pimeduse tõttu. Mõned näod olid tuttavad, kuid geopeituse raames me kokku puutunud ei ole? Esimene viktoriin oli minu jaoks sama keeruline nagu mõni mõistatusaare. Mõistatuste lahendamine ei ole meie lemmiktegevus, teeme seda siis, kui muud teha ei ole (või ei saa). Seekord oli tegevust küll. Käisime mere ääres ja tornis, imetlesime päikeseloojangut, tähti ja nautisime tormituult. Tormine meri meeldib väga (kaldalt vaadates)! Ja lõkkeid oli mere ääres rohkesti. Tagasi tulles oli metsaalune geopeitureid täis, määrati puid ja otsiti geoaaret. Lõkke juurde oli uusi geopeitureid juurde tulnud. Tutvusime, rääkisime geomuljeid ja pidasime plaane uuteks retkedeks. Olen ennegi öiseid geoaardeid otsides kogenud, et kui silm enam ei seleta, tuleb pilti teha. Pilte tuli ohtralt, panen mõned Silveri eest kaa!
Aitäh kõigile, kes oma nägu näitasid! Teiega oli tore ! Järgmiste kohtumisteni!
Muinastuledele tuleb ikka puid kaasa võtta, on mida põletada. Enne starti vedasime puuhunnikust eelmiseks muinastuledeks varutud notid taas välja ja toppisime kiirabisse. Nüüd võis sõit alata. Gpsi juhatatud teekond pani taaskord natuke kukalt sügama, sest esimese kahtlase asjana torkas silma kohalejõudmiseks pakutud kellaaeg.Aga kuna ta on nüüd peale lõunas seiklemist tihti udu ajanud sõitsime oma äranägemise järgi ja jäi vaid imestada kuidas navitädi proovis meid maja hoovidest, kesklinnast, poodide parklatest jne sisse juhatada. Kui me olime juba õite lähedal vedas trajektoori õigeks ja soovitas nüüd aga otse sõita. No nüüd juba sõitsimegi, kuid kuidagi kahtlaselt "vaikne " oli. Meri lainetas, aga keskit polnud. Tirisin siis taskust interneti välja ja saime uued numbrid mille peale tädi juhatama panna. Nüüd ta enam ei vigurdanud vaid suunas otse ümber nurga. Huh, lõpuks olime kohal. Lõke juba tossas, nii tõstsime oma notid Kaido abiga ( aitäh talle! )kuuri alla, et vajadusel saab parajaks saagida ja tatsasime sumisema. No ega väga kaua sumiseda lastud, varsti pisteti nina alla leheke, mida me esteks Alexi, Reixi ja Kristeliga nii ja naapiidi kruttisime ja midagi tuttavat ei tulnud ette :D. No ja siis läks oletamiseks. Olime juba endale nii mõnedki nimed kirja saanud kui Karin ette luges , kes need ütlejad võivad olla. Jeebus küll... nüüd läks läbikriipsutamiseks, sest meil neid nimesid väga lehel kirjas polnud :D. Lõpuks olime nii "tublid" et kaks punkti ikka saime. Teise paberiga oli tiba kergem, meil oli abivahend ka- vorstipakend :P, sellega oli hea diagonaale harvendada. Vorstid oli ennem Priit, hea inimene, meile ära küpsetanud , täh talle.
Tore oli lõkke ääres tiksuda ja uute , varem mittekohatud, mängijatega tuttavaks saada, seekord oli teid kohe mõnusalt palju. Rahutud maanoorukid tassisid aga puid lõkkesse ja vahepeal käidi kuskil salamisi taevatähti piilumas. Haa...aga tähed olid meie juures ja seal kaugel end neile ei näidanud :D. Kuskil 4-ja paiku kustusid kolm viimast lõkkevalvurit...
Hommikul tegin silmad lahti kuuldes juttu kohvist ja pannkookidest. Mnjah, eile oli pannikatejahu poest ostmata jäänud ja eelluure oli, et kellelgi pole kaasas. Aga ometi räägiti pannkookidest. Kobisin üles ja nii oligi, Karin oli pannkoogikoorma ja kohviga meid äratama tulnud. No ja kui A lõpuks üles sai, siis täitis ta ka endale eile saadud ülesande: korja kellelegi kimp lilli. No ta lilled olid küll sellised madalad ja õiteta, aga südamest ;).
Uute kohtumisteni ja minge te kõik metsa!
Tänud korraldajale!
Laekusin platsile varakult, valisin endale sobiva koha telkimiseks, panin telgi püsti ja tegin endale õhtusöögi. Kui kõige sellega olin juba valmis saanud, hakkasid geomobiilid juba tihedamalt mööda kimama. Seadsin siis ka sammud sinnapoole… oi kuidas mere ääres tuul ulus… Kambaga uus asukoht välja vaadatud, hakkasid kõik kolima. Mina ei viitsinud enam telki ümber kolida, las olla seal kus on. Väike jalutuskäik (sündmus)aardeni ja tagasi on ju igati okei. Sündmus ise oli ka mõnusalt hubane ja tore. Tore oli ka see, et korraldaja oli meile mõningad mängud välja mõelnud. Suur tänu korraldajale ja kõigile osavõtjatele.
Nii lahe, et sain endale uue sõbra. Taskulampidega mängisime ukakat. hommikul sõime koos pannkooki. Tänan.
Olime just öösel nädalaselt tripilt naasnud, ümber Ülemiste järve joostud, meenus geoüritus, mis lastele kohe meeldis järgmiseks tegevuseks. Jõudsime kohale just siis, kui tehti plaane ümberkolimiseks. Tore oli taas viibida toredas geoseltskonnas, viktoriin oli paras pähkel, aga õnn oli kuuluda võidutiimi:), teine ülesanne oli "leebem". Lastel oli ka lõbus öine ukakas, mis kestis hilisööni. Lahkusime meeldivast seltskonnast pisut enne südaööd, telkima seekord ei jäänud, kuigi autos varustus suvel enamasti kaasas. Tänud korraldajale!
Kasutasin navigatsioonivahendina google mapsi. See aga tänavavaates ei näita mingit teed märgitud kohani. Sõitsime siis lihtsalt lähima punktini. Õnneks silmasin ühes teeotsas kahtlaselt palju autosid. Läksime uurima ja osutus õigeks kohaks. Tõsi, parkimisruum oli nii kitsas, et lausa küünarnukitunne tekkis, nagu Maxima poes vmt :). Aga pargitud saime ja läksime ringi vaatama. Selgus, et olime juhuslikult avastanud laagriplatsi nr. 2. Ilma arvestades sobilik koht oli, sest tuult peaaegu polnud. Hiljem randa jalutades võis ette kujutada, kuidas oli algse koordinaadi platsil istuda. Lahkusime sealt ruttu tagasi metsa varju.
Minu tööluus algas plaanitust tund aega hiljem ja seetõttu ma esialgsele platsile ei jõudnudki. Suund oli küll mere äärde aga marihen võttis mind ennem rajalt maha ja jagas uudiseid tugevast külmast tuulest. Vastuteeneks sai siis küüti pakutud. Sinna parklasse minnes võeti omakorda rajalt maha ja informeeriti, et parkla täis ja tuleb mõni teine koht oma neljarattalisele otsida. Tuttava istumisaluse juures, mille all olen korra ka vihma möödumist oodanud, oli haista mingit tõsisemat sorti ajude ragistamist. Jõudsin vaevu oma nägu näidata kui juba läks minu pea enampakkumisele. Tuli välja, et olin jõudnud täpselt viktoriini alguseks kohale. Valisin Paavo&Marje meeskonna, kus oli tiimiliikmetest vajaka. Oi mis supi sisse ma nüüd olin sattunud. Pole nii keerulist viktoriini varem kohanud. Kusjuures minu logirea tuvastasime isegi ilma abivihjeteta pärast korduvat lugemist ära. Ülejäänud 19-ga oli veidi keerulisem. Isegi mokaotsa niisutamine ei aidanud. Teine ülesanne, mida sai lahendatud küünlavalgel, läks juba vähe ladusamalt. Lõpuks kui ka see läbi sai, siis oli väljas läinud nii pimedaks, et üksteise nägude tuvastamine muutus keeruliseks. Edasine õhtu möödus toredalt ja kiirelt nagu tavaks saanud. Tund ennem südaööd tuli meelde, et ka ametlik osa logimise näol veel tegemata. Pool tunnikest seejärel veel väikese lõkke ääres ja tuli seada oma tee tagasi tööle. Aitäh karintenile, kes võttis viimasel hetkel korraldamise ülesande enda peale ja ka kõigile kes koledast ilmast hoolimata kohale ikka tulid! Loodetavasti tulevikus saabub ikka veel ka mõni tuulevaikne muinastuledeöö.
Oli tore õhtupoolik koos vahvate tegelastega, tänud.
Olin parklasse saabunud just hetkel kui kõik plaanid ringi mängiti ning asutati uude nulli minema. Võtsime ennastki sappa. Parkimisega seal küll veidi kitsas oli aga kuhugi põõsasse ma end ära mahutasin. Viktoriin oli äge. Üllatuslikult saavutasime 2 teist kohta kuigi pidasime endid viimasteks. Esimese puhul oli võistkonnas marihen kes tuvastas ennast kui aarde logijana ja rästikuraibe on muidugi ühe otsija klassika ning miski pidas lihtalt loogikaga paika. Teises viktoriinis pidime juba hakkama teist kohta jagama kuid paar sekundit enne õigete vastuste väljahüüdmist leidsime veel ühe peitu jäänud geopeituri. Muidugi sai veidike lobiseda kuid pikk kodutee ootas. Teel koju lobisesime nuffiga, kes kangesti veel sündmusele kibeles ja uuris kohapealseid asjaolusid. Aitäh.
Päeval oli osadel küsimusi motivatsiooniga - külm, paha ja üldse ei taha. Pärast lõunaund oldi aga valmis minema. Ilm väga kiita ei olnud, seega talveriided kaasa ja mingi aja kannatame ikka ära. Einestasime, mängisime viktoriini, otsisime nimesid, lobisesime niisama, otsisime aarde ja oligi paras aeg sooja autosse minna ja Tallinnasse tagasi sõita. Aitäh korraldamast, täitsa tore oli!
Tore oli teid kõiki näha! Ilm oli võrratu. Mulle meeldib möllav meri (maa poolt vaadatuna :)). Käisime vaatetornis. Allatulles avastasime infostendilt, et tormiga ei tohi üles minna, ju siis ei olnud veel õige torm, ainult tugev tuul ja parajalt vihma. Kuna selle päeva eesmärgid olid veel täitmata, siis kaua ei istunud ja suundusime Juminda kanti. Selgus, et Hara lahe lõuna- ja läänekaldal oli täielik tuulevaikus ja palju rõõmsaid lõkkeid. Aga sellest pole midagi! See üritus jääb meelde. Saab ikka meenutada, et mäletad see kord ... aastat ma ei mäleta, aga meeletu torm oli ja lõket ei saanud teha ... :) Ilusat geopeituse- aasta jätku kõigile!
Esmalt sai marsitud algkoordinaatidele, kuid mida polnud oli üritus :) Siis sai torni ronitud vaadet nautima, ning viimaks kui enam midagi muud üle ei jäänud asutud ka logides sobrama ja muidugi .... uus asukoht. Kes siis ikka manuaali enne loeb :) Oli igati vahva üritus! Lapsed nautisid eriti pimedas vahukommide grillimist, vahukommionu jääb tõenäoliselt neile pikalt meelde, tänud Mart! Tänud kutsumast!
Olin esmakordselt sellisel üritusel. :) Inimesed igati muhedaid ja vahvad :) Püüan tulevikus rohkem kohale ilmuda :)
Tugeva tuule tõttu oleks olnud hullumeelsus üritada purjekalt kummikaga randa saada, sestap jäi purjekas üldse kodusadamasse ja tulime maad mööda.
Kõigepealt kõmpisime tornini, ühtegi geopeiturit kohtamata. Tormist binokliga ümberkaudsed tuled üle vaadatud uurisin logisid ja avastasin kahed koordinaadid. Ühed juhatasid kuskile 8 km kaugusele, no mitte ei uskunud, et tuule eest nii kaugele peitu mindi. Võtsin lähemad ja sealt leidsin juba tuttava laeka ja laeka kõrvalt tuttavad inimesed.
Tänud! Oli tore üle pika aja sündmusaardel osaleda! Ja loodan, et järgmine aasta õnnestub ikkagi kuhugi logima purjetada. :)
Oli see alles otsimine! Peaaegu oleks leidmata jäänud :) Parkisime, imestasime autode vähesuse üle, lehvitasime leiutajale ja hakkasime nulli minema. Seal - tühjus. Vaid tuul ja võimsad lained merel. Põõsast laekus leiutaja, arvasime, et näe, ongi tüngaüritus. Alles siis läks logidelugemiseks ja siis oli muidugi asi selge. Parkisime ümber, leidsime sündmuse üles. Edasine on klassika - tuli, jutud, jauramised, tulek ja minek. Tänud kutsumast!
Kolime rahulikuma tuulega kohta. Uued koordinaadid 59 31.030 ja 25 30.900.
Sai lastele mainitud, et täna selline üritus, tuli kiire vastus: jaa, lähme! Niisiis võtame plaani. Tänud sündmuse algatajatele.
Mere ääres on korralik tuul. Võtke tuule ja vihma seinu kaasa. Kõik kohad on vabad veel.
Nagu lubatud, viktoriin. Tulevad printerist kui soojad saiad. Tegelikult läksin pöördesse ja tegin ühe mõistatuse juurde ;). Ootan siis homme lahendajaid.
Tulen vaatan ka siis need muinasjutulised tuled üle. Täitsin just tööl paar kotti vanade õpilaste töödega. Siis saab ennast välja elada enne uue tööaasta algust ja äkki siis on piisavalt põletusmaterjali, ning ei pea kasutama õlusi tule tegemis materjalina.
Mingi kambaga muinastuleme. Pisikesed on seda nõudnud juba jaanipäevast alates, kui mitte jõuludest.
Et asi huvitavamaks teha, teeme ka ühe viktoriini. No nii kella 8 ajal ;) .
Elu - pigem selles osalejad - teevad tõesti korrektuure. Vahel isegi sobivas suunas. Kuna mu iga-aastane ellujäämismatk "Idioto Topografico" lükkus septembrisse, õnnestub ka sel aastal lõbusast tuletegemisest ja geomulast osa saada. Ilma=tuult tundub ka sellist lubavat, et tuletegemine sel aastal isegi õnnestuda võib. Ja enne seda võib isegi selgi korral lohetada saada. Muinastulle toome panusena ise lõhutud halud. Muidugi jääme ka öö peale - nagu nokaotsa niisutajad ikka ;-)
Ole sa Kairit või Merilin või Peeter või Mihkel, uus või vana kala - kõik on teretulnud! Kui elame, siis näeme.
Mis ikka toimub, tavaliselt on koos selline muhe seltskond, kes mulisevad lõkke ümber. Enamus juba tunneb enamust, samas kõik uued tulijad on alati sulanud kiiresti seltskonda - huvi ja teemad on ju samad :) Põnevad geojutud, kes kusagil käinud on või kes kuhu plaanib minna.
Mida kaasa võtta.. noh, alati see hea tuju ja vastav riietus bla-bla-bla nagu ikka eksole.
Samas võib sellisele lõkkeüritusele alati kaasa võtta midagi sellist, mille lõkkel saab ära grillida ja juua seda, mis parasjagu kurgust alla läheb. Geopeiturid tarbivad alkoholi enamasti nokaotsast ja mõned üldse mitte - kunagi ei tea, kus lähedal võib uus aare avalduda ning siis läheb kiireks. Selle vastu ei ole me kaitstud ka siis, kui admin ise seltskonnas viibib. Äkki va suslik avaldab automaatselt mingi kellaaeg. Osad tulevad kohale, panevad nime kirja ja kaabivad edasi, osad on hommikuni lõkke ääres. Enamus mahub sinna vahepeale ja kaovad telki või koju ära. Ühesõnaga sellised üritused, kui jutt on lõkke tegemisest, mitte mõne huvitava asutuse külastamisest. Ilmajaamas või valitsuse varjendis me ei grillinud. Oled teretulnud, eks kohapeal on oma silm kuningas.
Dresscode on tavaliselt tavaline metsariietus, kui välja arvata mõned üksikud, kes ilmuvad kohale kõrge kontsaga punastes saabastes :)
Kui midagi on üle, võib selle alati kaasa tarida. Mina tarisin üks aasta kaasa koduaiast välja juuritud õunapuukännud, millega ei osanud muud peale hakata, kui tuleroaks. Teine aasta tõin mõne kasti õunu, mis enam kusagile koju ära ei mahtunud jne. Aga enamus tuleb käed taskus kohale ja see ongi kõige olulisem, et kohale tullakse. Muu on vaid boonus.
Miki.
Hei. Kuna ma pole ükski aasta jõudnud mitte ühelegi üritusele, siis see aasta käis see mõttest läbi. Kindel ei saa veel olla, kuna aega sinna veel on. :) Aga igatahes, mina kui kogenematu küsiks nüüd, et kuidas need asjad käivad, mida kaasa võtta ning üldse, mis täpsemalt toimub :)
Näed, elu teeb jälle korrektuure, vist isegi õnnestub osaleda.
Kui mõnel osalejal on kummipaat ja ta viitsib selle üritusele kaasa võtta, siis mina pakuksin sellist diili:
Purjejaht Elektra saabub aarde lähedale reidile ca kell 20. Kummika omanik tuleb pardale ning saab nautida imelist vaadet merelt aardekohale. Võime teha ka väikse sõidu ümbruskonnas. Ja siis viib mind korra maale, et saaksin logida ning toob ka pärast tagasi. Või kui nii pikalt ei viitsi siiberdada, "laenab" logiraamatut pardale tulles.
Ühesõnaga, tahaks väga osaleda, aga ei viitsi maadmööda tulla. :D Kui leidub keegi avantürist, kes pakkumise vastu võtab, võib mulle privas kirjutada.
Käisime kohta vaatamas. Vaim tahtis tuulutamist ja keha merevanne. Tegime tutikas vaatetornis pikniku, sulistasime meres ning uurisime ka kus null võiks olla. Oli teine huvitavas kohas. Info tahvli taga, rajalt maha astudes, peaaegu kibuvitsapõõsas mini liivaplatsil. Päris palju oli 12 paiku saabujaid, piknikulisi ja telkima saabujaid.
Kuigi olen sel päeval tööl, siis laupäeva õhtul peaks kõige eelduste kohaselt saama mõneks tunniks tööluusi tegema tulla küll.
Kui taevast just pussnuge ei tule, siis plaanime tulla.