Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jajah, lapsepõlve muretud mängud! Lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah!
Rooside sõda on täies hoos. Valgetel roosidel õnnestus Suurmõmmik kindlasse peidupaika viia. Ent oh häda! Kalle Blomkvist kuulis punaste rooside peakorteri akna all lilli nuusutades, et peidupaik on välja nuputatud. Kiirusta ja leia Suurmõmmik enne neid näruseid krantse! Otsimise hõlbustamiseks jätsid valge roosi õilsad rüütlid sulle sellise vihje:
Pop-õ-hoh-i: vov-i-i-sos-kok-ü-mom-mom-e-non-dod ü-hoh-e-kok-sos-a kok-ror-a-a-dod-i, non-e-lol-i-tot-e-i-sos-tot kok-o-mom-a kok-u-u-sos-sos-a-dod-a vov-i-i-sos-kok-ü-mom-mom-e-non-dod mom-i-non-u-tot-i-tot.
I-dod-a: kok-a-kok-sos-kok-ü-mom-mom-e-non-dod kok-o-lol-mom kok-ror-a-a-dod-i, kok-o-lol-mom-kok-ü-mom-mom-e-non-dod ü-hoh-e-kok-sos-a kok-o-mom-a kok-a-hoh-e-kok-sos-a-sos-a-dod-a vov-i-i-sos-kok-ü-mom-mom-e-non-dod kok-a-kok-sos mom-i-non-u-tot-i-tot.
Ärge Suurmõmmikut aardest kaasa võtke!
Vihje: Ror-o-non-i-mom-i-sos-pop-u-u.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Meisterdetektiiv_Blomkvist
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp-punkt | Lõpp-punkt | Geokontroll 115/40 |
Parkla | Parkla | 59° 14.7501' 23° 39.5980' |
Aarde sildid: soovitan (3), välimõistatus (1), ronimine (1), marjad (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), lastesõbralik (1), lahe_teostus (1), ilus_vaade (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7AZQE
Logiteadete statistika: 95 (100,0%) 0 5 2 1 1 0 Kokku: 104
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Peidukoht on kannatada saanud. Karp eemaldatud.
See mõistatus on lahendatud juba ammu. Lausa nii ammu, et vahepeal oli aare jõudnud pikalt kättesaamatu olla. Täna sai tehtud kõrvalepõige ka selle logimiseks. Kõik suurepärases korras. Aitäh
Mõmmiku jutt sai teel tõlgitud, peale Nõva LKA rada käisime siit ka läbi. Aitäh!
Mõmmikud mulle meeldivad, olgu nad pildil või kaisus. Koht leitud hiiglama vahva ja siulips tehtav.
Mõmmi mina aardekarbis ei näinud või siis ei osanud vaadata. Mõmm on karu.
Tänud kutsumast, lahe koht aardel!
Kalle Blomkvisti sari oli lapsepõlves üks lemmikuid. Kindlasti 3+ korda läbi loetud kõik raamatud. Ehk siis mõistatus oli kerge. Lõpp oli mõnus aga mitte enam nii kerge, samas ka mitte raske. Väga sobis raamatuga kokku, mulle meeldis. Aitäh!
Veri! Ei mingit kahtlust! Ehk silmnähtavalt oli ,,Meisterdetektiiv Blomkvist" üks mu lemmikraamatuid ja ma ei saanud üldse aru, miks Kristjan Jõekalda saade samuti ,,Rooside sõja" nime kannab. Seda salakeelt harrastasin ka klassikaaslastega rääkida, nii et aaret avades tuli lihtsalt sihuke mõnus naeratus näole. Kõrvalaarded olin kunagi ammu ära noppinud ning neid hiljem logides avastanud, et samas kõrval oli veel ju üks täpp. Nüüd läksin ronima ja olin meeldivalt üllatunud, et lausa väike julgestus on sinna tehtud. Kummarite ja vihmase ilmaga oli küll natuke libe, kuid ei midagi hullu. Sain kenasti nime kirja.
Tänud peitjale ilusasse kohta kutsumast! Sai pärast logimist nauditud ilusat hommikut rannal.
Paraku ütlus "kui ei ei võta pea, siis võtavad jalad" kahjuks mõistatusaardeid üleliia hästi lahendada ei aita. Siiski, vahel on juhtunud, et kirves on terav, kuid ega siis kogu ilma jaksa läbi raiuda. Seega tuleb selle vähesega, mis antud on, hakkama saada. intro lõppes
Näiteks mõmmikujutt tuli ludinal, tore, et 1.0 raskusastmega mõistatusi ka tehakse, geopeitus on koguperemäng ju ikkagi. Ja ronimine oli ka käkitegu.
Vaade vee ääres oli ka tore. Tänan peitjat.
Igapidi temaatiline. Tervitused kõigile Lindgreni austajatele. Aitäh peitjale. Igaks juhuks ütlen, et aardekirstu kinnitusots on mädand. Ettevaatust käsitlemisel.
Lahendus ammu olemas nüüd sattusin lõppu kah. Väike jalutus ja leitud.
Mõmmik vaid podises kohalikus keeles midagi sarnast. tot-rer eto-t tot-uot-lil-tere. Tänud
Kuna Nõva kandi tiir oli plaanis, siis hommikul enne kodust tulema hakkamist sai veel pilk kaardile visatud ja üks läheduses olev mõistatus kiirelt ära lahendatud. Mõnus lihtne lugemine ja koordinaadid oli paigas. Kohapeal jäi silma paar kahtlast objekti ja väike tiirutamine aitas märgata otsitavat. Lahe süsteem oli aardekarbile tehtud. Täname peitjat!
Mõistatus oli tore ja lahenes õnneks kiiresti, vahel on nii vahva ka lihtsaid mõistatusi leida. Kohapeal oli ka tore, geopeitust mängides saab ju seda üht meeldivat lapsepõlve tegevust ikka ja jälle harrastada, onni asemel leiab sealt nüüd aga konteinereid;). Aitäh!
Hea lihtne mõistatus sai kiirelt oma lahenduse, nüüd oli paras aeg kohale jalutamiseks. Kohapeal kehastus Merle oravaks, mulle jäi sekretäri roll. Aitäh peitjale.
See käis kähku. Toredad sellised mõistatusaarded ka vahepeal, mille saab kohapeal sujuvalt ära lahendada.
Mõmmik oli endale nii ideaalse ebe-b-aba-v-zbz-v-fbf-cbc-h-h valinud, et kohe kõik tahtsid seal turnida. Ja me olime täitsa asjata igaks juhuks redeligi autost kaasa tirinud. Tänud!
Olime peale kaht teist sadamapunkti sinna teel, kui metsast tulid võsast rajaga risti veel ühed inimesed ja suundusid otse punkti. Pugistasime naeru ja tegime siis rannas lutsu visates aega parajaks. Ilus ilm on palju mängureid välja meelitanud. Lastele meeldis päeva lõpetuseks väga. Meie 54.
Ronitud. 3599. See oli meil seltskonnas ühiselt leidmata. Mul oli isegi too vahva mõistatud lahendatud ning koordinaat olemas. Toru ronis ja ma proovisin ka. Ilm ilus, riigis eriolukord, aare korras. Täname.
Toru läks aardele järgi ning logiraamatut sirvides selgus, et ta on juba siin olnud ja aarde leidnud. :D Mis siis teha, kui midagi meeles ei seisa.
Suvel tegin siin ratta tiiru ja siis mõistatust üldse ei vaadanud. Tänu Jutale sai nüüd viga parandatud ja nimi kirja. Aitäh.
Seda aaret polnud Marttil üldse plaanis otsida, sest mõistatuseni polnud jõudnud. Siis aga selgus, et meil on mikski need punktid kaardil erinevas kohas. Tohohh, vaat kus lops, mina selle hoopis mingi hetk olin ära lahendanud. Seega, lahendatud, otsitud, ronitud, leitud. Aitäh, äge rand siin!
Uskumatu- barbariss ei olegi komm :0 .See mingi mari. Kuigi jah, kommi maitset oli küll ähmaselt tunda, siis komm on ikkagi parem ja magusam. Kuid jah - Aare oli peidetud ja selle leidmiseks tuli mõistatus lahendada. Töö jaotus siis aus- ämm ja naine ragistasid ajusid, mina tõin konteineri ära. Tore seiklus ja vahvad marjad :) TFTC!
Teel aarde juurde meenutas igaüks oma lapsepõlve ja rääkisime eredaid mälestusi. Tee ääres oli niipalju söödavat, et saime kena hommikusöögi: põldmarja, barbarissi, kibuvitsa. Mõistatuse lugemine õnnestus kiiresti, ju siis oleme lapsepõlves õigeid raamatuid ja salakirju lugenud. Aarde avastasime ruttu, kuid jäime vaidlema, kes järele läheb. Lauri läks.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Maasikad ja mesimurakad segasid, aga saime siiski logitud. Aitäh!
Sai päev enne lahendatud ning kohe järgmisel päeval oligi reservist mõistatust vaja. Aare end kaua ei peitnud sain isegi kleidiga logitud. Aitäh! EVEJ
Täiesti jõukohane mõistatus, kohapeal võttis Airi ronimise rõõmuga enda peale. Täname.
Mõistatus tuletas lapsepõlvelemmiku väga eredalt meelde ja tekitas täitsa tahtmist uuesti lugeda. Kohapealne teostus oli ka väga vinge - aitäh!
Marilyn trippis memory laneil selle mõistatuse peale ja lahendas ära. Kohapeal võtsin mina maastiku ette, ühe uudishimuliku orava pilgu all. Täname!
Tiiu palus mõni aeg tagasi vaadata, kas see mõistatus on ehk jõukohane. Oli tõesti. Samuti lahendamisele oli mõnus ja nauditav ka aaret logima ronida. Tänan!
Eks seegi sai mingil ajal talvel õiged numbrid külge. Karbil käis järgi Janne. Täname!
Mõistatus oli juba meelest läinud, mingi hetk sai lihtsamad mõistatused välja filtreeritud ja järjest ära lahendatud. See oli üks neist. Kiire pilt uuesti kirjeldusele äratas ellu ka meenutused kunagisest lahenduskäigust. Kohapeal oli üsna selge kuhu edasi. Kuigi Kallo käis siin eile, siis temperatuuride vahet oli ka täna tunda. Brrrr, ja nüüd ruttu sisemandri poole tagasi.
Tänud.
Täna oli vaja siia kanti tulla, seega vaatasin üle, milliseid aardeid on võimalik vaba aja tekkimise korral otsida. See tundus hästi sobivat, seega sai mõistatus ette võetud. Kui algul ei saanud halligi aru, siis veidi aega mõistatusele otsa vaadanud, hakkas sobilik tulemus täitsa välja kooruma. Peagi olidki numbrid käes.
Liikudes aarde poole oli aru saada kuidas mere ääres õhk muutub üha kargemaks. Kui sisemaal oli temperatuur 26 kraadi, siis mere ääres 10 kraadi vähem. Aga noh, kellele see lämmatav palavus ikka meeldib, seega oligi värskendav annus mereõhku. :)
Aardega kõik korras, aitäh.
Kristeli suunava vihje abil sai otsitav lõpuks ikkagi leitud. Tänud peitjale.
Tore mõmin hakkas eelmise aarde juures. Mõmina saatel said ka nimed vahva seelikuga objekti juures raamatusse kripseldatud. Tänud peitjale.
väike jalutuskäik aardeni ja leitud ta saigi.Aitäh!
Ka minul oli see lapsepõlve üks lemmikumaid raamatuid. Neid kordi, mil ta läbi lugesin, oli kindlalt rohkem, kui ühel käel sõrmi. Koordinaat ootas gepsus ja õnneks olid ka teised valmis seda nüüd logima, mil tee nii lähedalt mööda viis. Aitäh! Tore koht ka - täpselt sobib raamatuga!
Lapsepõlve üks lemmikraamatuid aitas mu selle aarde juures kergesti lahenduseni. Leid oli ka lihtne, ainult puu all oli mul vaja seista :P
Siin oli tegu lihtsa mõistatusega ja väga toreda lõpu kohaga. Sipelgad olid küll natuke suuremad kui kalapäeval aga õnneks kogus oli veidi väiksem :D
Jah, need lapsepõlve süütud ja muretud mängud. Mina küll ei mäleta, et ma lapsepõlves eriline puude otsas turnija oleks olnud. Maal vanaema juues muidugi sai õunapuude otsas ronitud kuid teised liigid meid eriti ronima ei kutsunud. Väga vinge asjandus tehtud. Aarde tuvastasin maapinnal ja mugava inimesena võtsin ühe kõrval vedelava abivahendi appi mugavamaks ronimiseks. Loomulikult kasutas ka Henriko püsti pandud abivahendi ära ja ronis mulle järele. Mainin ära ka suured sipelgad, kes sundisid logimisprotsessiga kiirustama. Aitäh.
Kõige raskem oli leida õige teeots mille geomobiili suudaks läbida,aga jäigi leidmata. Aga jalutades viis rada ilusti aardeni. Tänud peitjale!
Jajah, valge roosi õilsad rüütlid, jajah! Höh-höh, a-gak-u-i-das-sis-nii? Hõk, mu meelest need närused krantsid ei viitsi üldse peitust mängida! Suurmõmmik tuleks ju iga leidja poolt uuesti ümber paigutada ning uus vihje anda :o) Tõsi, geopeituses säärane pidevalt vahelduva omaniku ning asukohaga mõistatus ei läheks vist mitte... Seetõttu piirdusime meiegi vaid külaskäigu registreerimisega ning jätsime Suurmõmmiku oma kohale. Kena kant, aitäh kutsumast.
Leitud enne näruseid krantse! Äsja sadanud vihm asja just lihtsamaks ei teinud, aga rooside kangelast sellised pisiasjad ei heiduta, ka sipelgad mitte. Aitäh!
Mõnus ronimine, suured sipelgad ja mega halb ilm. Siis me muidugi ei teadnud, et päev pärast Läänemaa georetke lõppu algab sajandi suvi. Suurmõmmiku jalamil puhus näkku vihma ja väikese peatusega puges külm naha vahele.
Ülihea :) Pidi endale ainult seal üleval balansseerides meelde tuletama, et ära ehmata sipelga peale. Alla sadada poleks tahtnud. Tänud!
Ou kui äge, tehtud. Kummardus punaste pealikule või olid need hoopis valged :) Minu tänud peitjale!
Mõistatus oli hea lihtne, objekti vallutanud sipelgad ei olnud ka õnneks eriti agressiivsed. Tänud peitjale!
Kui mina kohale jõudsin oli mõmmik parajasti puu otsa meejahile läinud.
Mõistatus oli mõnus lihtne ja koha peal pressisime nii kaugele kui saime ning mina tegin logimisliigutused. Sipelgad on juba liikvel, fui. Aitäh!
Kalle Blomkvis oli mu lapsepõlves üks lemmik raamatuid. Tore meenutus, tänan.
Nägime siis selle aasta esimest jäävaba merd, mis oli päris tormine. Tänud kutsumast!
Jälle sattusin heasse seltskonda, sest Vanda oli koha välja mõelnud, minule jäi vaid ronimise vaev. Aitäh!
Lapsepõlve muretud süütud mängud - jajah. Ei ole esimene kord siin seda tsiteerida. Seekord oli kõik lihtne - mõistatus , ligipääs ja isegi ronimine. Tuul tahtis sõrmed ära külmetada aga õnneks ei pidanud kaua kannatama. Ilus rand on siin iga ilmaga - tumesinine meri ja ei mingit jääd.Loksub peaaegu alati. Aitäh lapsepõlve kangelaste meenutamise eest.
Ronisin mööda köit pagarikoja pööningule ja panin nimed kirja. Aitäh!
Kõhud Nõval täis söödud, tegime meie väikese haagi ja otsisime aarde, mis teistel leitud. Priit ja Miki ütlesid, et umbes 200 meetrit peab jalutama, aga mul õnnestus kogemata aardest mööda sõita ning mere äärde välja jõuda. Mis seal siis ikka, pöörasin auto ringi ning jäime aarde kõrval seisma. Ronimise osa tahtis Liis kangesti enda peale võtta, seega seisin niisama ja lippasin vahepeal randa pilti tegema. Tagasi jõudsin täpselt selleks hetkeks, et Liis viskas karbi alla ning sain logi kirja panna. Aitäh aarde eest!
Suurmõmmiku koha pealt on aeg mälus täiesti puhta töö teinud. Õnneks lahendamist ja välitöid see ei seganud. Saime mõlemad pisut ronida ja kui nimed kirjas, läksime Sadamavahile külla. Aitäh aarde eest!:)
Mõnusal sügisõhtul lauluga kohale. See koht siin on väga põnev, kohalike poolt ajaloolises kasutuses ilus koht. Tõesti, lastel ilus lapsepõlv olnud.
Autoga saime mööda pinnasteed üsna ligi, kuid jätsime ikka mõned kümned meetrid koerale ka jalutamiseks. Kohapeal veidi võimlemist ja sain karbile küüned taha. Aitähhid!
Vihmaga on asjad libedad,aga jäin terveks.Tänud peitjale.
Oi, see oli mu lemmikraamat. Või noh, tegelikult võib öelda, et siiani on. Peakski uuesti läbi lugema ja detailid meelde tuletama. Samas on nii mõnedki laused jäänud igavesti ajju. Nii et kui kodust minema hakkasime, hüüdsin üle korteri: Ärgake magajad! Lähme suurmõmmikut otsima!
Kohapeal selgus, et Andreas aardeni ei küündi, seega pidi Aigar karbile järele minema. Jajah, lapsepõlve muretud mängud.
Superilm oli kõige tipp. Täiesti tuulevaikne ja mõnusalt soe, eriti päikese käes muidugi. Tänud.
Teepeal tuli vastu üks suur mõmmik oma väikese neljajalgse mõmmikuga, järelikult oli kant õige. Tänud normaalse turnimise eest.
Vaatasime, kuidas kalamehed meres sporti tegid ja panime vaikselt nimed kirja. Tehtud.
Koht on muidugi vana tuttav.Veidike võimlemist ja karp oligi kätte saadud.Üks karbi kõrv on küll ausõnapeal veel kinni.Tänud aarde eest!
Täiesti masendav aare - paljastas ühe suure suure lünga noorema põlvkonna lugemuses. Ei oskagi kohe rohkem midagi kosta, pistsin tegelasele raamatu pihku ja enne välja ei lase, kui asi loetud. Ja no ma enam üldse ei imesta, et Suurmõmmik aardes ei püsi - isegi konstaabel Björk sai aru, et see pole mingi tavaline kivi, aga näe tänapäeva noorus ... Hukas mis hukas. Oeh.
Aga koht on kihvt. Meri oli täiesti sile ja vaikne, ja see rannaäärne teekene sobis suurepäraselt ühe jooksuvõistluse tegemiseks. Mis siis, et Suurmõmmikust ei tea nad midagi. Lapsepõlve süütud muretud mängud, jajah ...
Ja aarde eest aitäh!
Ega ma kade polnud. Lubasin ka Peetril oma oskusi näidata ;)
Täname!
Koodi nähes tuli küll kohe meelde, kuskohas seda 35+ aastat tagasi kohatud on. Mälu on ikka omanäoline küll - peaaegu kogu lugu tuli meelde. Seekord jäi koht siis läänetiirule teepeale. Kui juba korra tuleb mõnda kohta külastada, siis seda näidatakse ikka erinevatel aastaaegadel. Vaated kõrgustest jäid siis taas minu nautida, kuigi ka Piia oli nõus turnima.
Aardeni jõudes ütles Kristel, et pastakas on kadunud. Me mõtlesime, et nüüd taas peame autosse minema. Väike lootus veel oli, et ehk on aardes kirjutusvahend olemas. Aga kahjuks Kristelil pudenes aarde karp laiali ja maast hiljem pastakat ei leidnud. Kui muidu jätsin oma väikse seljakoti autosse, siis nüüd imekombel olin selle kaasa võtnud ja loomulikult oli seal ka pastakas olemas. Saimegi logid kirja ja tänud meie suurele oravale. Aitäh peitjale toreda aarde eest.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõmmikuga sain hetkega jutule, nii et geokontroll näitas koheselt rohelist.
Nulli poole jalutades suutsin enda pastaka ära kaotada (mitte midagi uut) ning kui olin puu otsa roninud, siis suutsin kogu karbi sisu alla pillata, nii et Priit ja Ethel pidid pimedas selle sisu kokku korjama. Kahjuks nad pliiatsit ega pastakat maast ei leidnud. Ma ei tea, kas seal üldse oli. Igal juhul kui oli, siis suured vabandused. Hetkel aare kirjutusvahendita. Õnneks oli Ethelil kotis pastakas olemas ja saime nimed kirja. Kahjuks ei tulnud kohe pähe see aardesse jätta.
Tagasi auto juurde jalutades leidis Priit mu kadumaläinud pastaka ka üles. :)
Tänud peitjale, tore ronimine.
Oh jaa, eks lapsena isegi kõiksugu salakeeltega tegemist teinud. Mõne mõtlesime täitsa ise välja, peaks mängukaaslastelt uurima, kas mäletavad veel ;). No ja aare ise ka täitsa vahva lastelegi. Lähenedes mugisime põldmarju :). Tänud!
Kui Olnuvat tolgus Olnuvat hulguse aarde üles oli leinud, sõideti jälle seenele - Keibu kuuseriisikate juurest Höbringi männiriisikate manu. Kui seened kõikvõimalikud anumad ära olivat täitnud, olnud aeg metsast lahkuda. Käisime veel Nõva poest läbi, et ennist tellitud neli suitsulesta ja suutäis magusat jäätist kaasa haarata. No ja siis algaski kodutee... Kuni mul ühtäkki meenus, et vana pee - üks aare ju veel siinmail otsida! Mis siis ikka, 8 km tuldud teed tagasi Nõvale. See'p see on, kui ei hoia gepsu sees kogu aeg. Või oli see Nõva kaupluse juurest ära kimanud blond püss, kes mõtted mujale viis, mine võta enam kinni.
Massina jätsime kästud parklasse, kuigi nagu selgus, oleks saanud ka draiv-ini teha. Mõnus jalutuskäik algavas sabinas oligi meeldiv - nägi rohkem. Aaret silmanuna sai märjal puul paar libisemisvõtet tehtud ja juba oligi aare peos. Uudne kinnitus, tore! Mina uudistasin merd, Seenemoor logis ja mul rõemus meel, et ikkagi naasesime. Lõpp hea, kõik hea. Pärast tegin veel Suurmõmmiku veesõidukist ja jõutegemiseks mõeldud lõkkekoha äärsetest pinkidest pilti. Aitäh peitjale kenas kohas oleva aarde eest! Aare igati kombes, Suurmõmmik samuti.
P.S. Kes need punased geokontrollid teha on suutnud ;D
Päev algas Veskijõel. Ärkasin ma esialgu isegi ennem äratust, mis oli sätitud kella 7-ks. Põhjuseks oli naabertoas ööbinud elevant, kelle sammud tekitasid justkui maavärina mis mind üles ehmatas. Hiljem oli tatsumist kuulda isegi läbi välisseina õue murult. Magasin aga edasi, sest öö oli senimaani olnud liiga lühike. Pidi ju tugitoolisporti ka hilisõhtul ennem magamaminekut harrastama. Lõpuks kui kell 7 äratus helises siis tundsin, et nüüd magaks küll veel vähemalt lõunani. Pikutasin veel pool tundi. Imestan, et sügavasse unne ei vajunud ja oma soovi kogemata täitnud. Tegin süüa ja kohvi, pakkisin koti kokku ja hakkasin mõtlema mida ma täna üldse teen.
Kuna soov oli kohe otsejoones sõita järgmisesse ööbimisasutusse puhkama siis vaatasin kui kaugel see lühimat teedpidi oleks. Sain 25km. Nii ilus päikesepaisteline ilm aga ei kiitnud seda ideed küll heaks. Otsustasin siis ette võtta Dirhami ringi, mille idee olin tegelikult eile maha matnud ja tulevikku lükanud. Viskasin koti selga ja see pani küll elu üle järele mõlema. Kõik kohad, mis võiksid valutada matkakoti kandmisest, seda ka tegid. Ja oi kui veel ratta selga istusin. Mõtlesin juba, et peaks tagumiku valu vastu paar valuvaigistit alla kugistama. Üks asi mille üle hommikul ei pidanud kurtma oli jalgade võhm. Eks üliaktiivne augustikuine matkamine geopeituse tõttu on hea põhja alla pannud. Rattasõidu esimesed kilomeetrid olid väga vaevalised. Sättisin koti rihmu, et koormus langeks uutesse kohtadesse ja proovisin taaskord harjuda rattasadulaga. Aarde jõudma hakanuna olin peaaegu kõik vajalikud kohad soojaks saanud.
Aarde juurest avanesid kenad vaated. Tugev tuul tekitas uhkeid laineid ja omamoodi vaatamisväärsus oli ka suur kormoranide parv kivide otsas. Kaugelt jättis mulje nagu oleks tegemist eriti omapäraselt moodustunud kividega. Nullis endas sai koheselt aru kus peaks aare paiknema. Üliperfektne onnipuu. Tüves olevate naelte järgi võiks eeldada, et sellist kasutust on see ka kunagi leidnud. Mõnus oli veel ka see, et logida sai rahulikult kahel jalal seistes käed lahti. Tavaliselt käseb ohutunne ikka kätt millestki kinni haarama. Siin oli väga mugav. Ainuke probleem oli karbi sulgemisel. Karbikaane üks kõrv juba ei jää kinni. Probleemiks võib olla liiga suur temaatiline ese mis pressib kaant punni. Aare üldiselt oli aga väga mõnus, aitäh!
Kuna ma sealkandis juba tuuritasin, siis otsustasin ka selle ära võtta. Maastiku raskust vaadates natuke kõhklesin, kuid kohale minnes oli asi lihtsam, kui alguses kartsin. Lahe puu ja teostus, aitäh!
Geokontroll sai põhja lastud juba aarde ilmumise hetkel- keel ju täiesti tuttav ;) Nüüd oli vaja siis välitöödel asi lihtsalt ära vormistada.
Väga mõnus mõistatus...just täpselt paras meeldetuletus lapsepõlvest :) ja no aardekoht oli lihtsalt võrratu ...ainsad kes idülli lõhkusid olid hiidsipelgad ümber aarde. Leidsin neid veel tükk aega riiete vahelt :D
Läänemaale sai sõidetud Järvekivi otsima ja muud täpid jäid täitsa vaatamata, aga kuidagi nagu meenus, et mingi uus aare oli ka ju alles esilehel. Otsustasimegi siis, et lähme vaatame seda kah. Järvekivi juures sai kiirelt mõistatus lahendatud, see oli nii lihtne, et varem lihtsalt ei viitsinud ;) Koht on kena leitud ja teekond aardeni igati nauditav, eriti see koordinaatidel asuv objekt. Ühesõnaga, tore teostus ja tekitas täitsa ühe teatava raamatu lugemise isu. Aitäh, olime teised!