Paras õhtune jalutuskäik koerale. Mingi aeg sai siin kõvasti suuska nühitud maratoni jaoks, kõik kurvid ja sirged said selgeks(ja isegi laskumised!). Isegi see talv sai korra suusad siin alla pandud. Rohkem aga satub siia geopeitusega :) Esialgne idee oli kohe õige, aga ei õnnestunud ligipääseda. Teisel külastusel oli abivahendid kaasas ja saime nimed kirja. Kui tavaliselt on siin alati inimesi, siis seekord polnud hingelistki peale meie... Aitäh!

Esmalt oli kahtlus et ei saa nii olla. Kahtlus osutus aga siiski õigeks. Vahva konteiner. Aitäh!

Mööda radasid jalutades sattusime sajale otsa. Seentega oli kehvemini, ühe Paavo maast lõpuks leidis. Aga kuna abivahendit ei olnud, siis jäi leidmata. Päris õel aare ütleks selle kohta. Nüüd juba kulumismärgid aitavad, kuid ma ei kujuta ette kuidas esimesed leidsid. Eks kunagi tööriistadega tagasi metsa.

Seda sadat ja seeni ma vahtisin ikka jupi aega tühja pilguga. Aga nagu ikka, kui aidati väheke seda asja mõista, selgus nagu ikka, et mõtlesin üle. Kõik ju on absoluutselt konkreetselt välja öeldud. Tänane päev oli olnud ülimalt pingeline, nii et hilisõhtul vajasin hädasti üht väikest tuulutust. Mõeldud, tehtud. Vihma hakkas küll tibama, aga see mu plaane ei muutnud. Pime oli kah, nii et seeni ei näinudki, polnudki võimalik näha. Aga mugusid ei heidutanud ei pimedus ega pilvedest poetatav märgus. Neid muudkui tuli nii siit kui sealtpoolt. Mingi hetk ikka tekkis, et logiraamat kätte saada, aga tagasi panekuks pidin natuke trikitama, kuidagi pidi kompenseerima puudujäävad sentimeetrid. Igatahes said need seened lõpuks lahenduse ja selle asjaga sai ühele poole. Tänud peitjale toreda multi eest, mis lõpetuseks vahva ahaaa momendi tekitas.

Leitud

Nii, läksin mütsiga lööma ja mediteerisin seal esimese vihjeobjekti juures ilmatuma aja, aga ainus mida ma seal aru sain, oli see, et vaja ikka enne niisuguse ettevõtmisega alustamist mõne spetsialistiga konsulteerida. Kusjuures ka eelnev läbimõtlemine jäi vahele, aga vähemalt sain aru, et ma ei saa midagi aru. Asi seegi.

Logi märg.

Geopäev Nõmme-Harku metsades. Aitäh!

Olen siin minagi enne käinud ja mitte midagi aru saanud ning lahkunud.Aga nagu ikka natuke siit ja natuke sealt ja oledki jälle kohal.Voi laa: sada ja seened olemas.Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Kaks korda olin selle aarde nullis ringi tiirutanud. Aru ei saanud midagi. Läks riiulisse paljude teiste kõrvale. Sel nädalal juhtusin sealt mööda jooksma. Tundus, et suutsin peitjaga samastuda ja sain kõigest aru. Oleks pidanud varem sellel rajal trenni tegema, kuid jääb kahjuks veidi kaugele kodust. Aga vaat abivahendeid ma joostes kaasas ei tassi. Nii, et logimine lükkus edasi. Täna sobis, pärast suurt palavust, teha väike jalutuskäik ja veenduda oma idee õigsuses.

2017 ma geopeitust veel ei mänginud. FTF-ima poleks niikuinii pääsenud. Esiteks poleks tol ajal veel vajalikke kogemusi olnud. Teiseks viibisin avaldamise hetkel samuti maratoni rajal. Sellel jooksul õnnestus joosta isiklik rekord 3:35.21, mille ületasin alles aastal 2020. 2020 mängisin juba geomängu ja pärast Tartu maratoni läbimist sai minna kohe ka liibates aardeid otsima.

Soovitan kõigile maratoni aga ainult üks kord, et saada teada mis tunne lõpus on. Ei ole hea lihastele nii pikk distants. Kindlasti eelnevalt paar kuud trenni teha! Minu poolt aardele kindel FP, väga hea mõistatus. Aitäh!

Vigade parandus ja leitud sai

Mugav aare kus saab suusaga otse nulli sõita.

Huuh, sai see täpike ka kaardil sinise asemel kollaseks värvitud. Oleme aega ja julgust kogunud, et lõpp ära vormistada, sest teooria oli täitsa kõlblik nagu peitjalt kinnituseks saime. Lihtsalt oli vaja õiget päeva tabelis (mul mõistatus ja tava olemas) ja piisavalt aega, et tegutseda saaks vajadusel pikemalt. Täna kuu seis, kohvipaks ja mis kõik muu õiged olid ning nii väike jalutuskäik ette sai võetud. Kärt tegi vajalikud toimingud ning märga logiraamatusse nimed kirja said. Üritasin kuivatada seda peale puhudes ja ohu käes kui lõppu lehvitades, aga ega see kõige tõhusam viis ei ole. Aardega aga oleks kohe lihtsamalt läinud ning esimesel korral leid tulnud, kui poleks neid neetud seeni otsima hakanud ja rohkem sisetunnet usaldanud. Peitjale aitäh! Täitsa näritav asi, kuigi pigem mõistatuseks selle tituleeriks.

Kunagi alustasime nii, et mina jõudsin enne kohale ja hakkasin otsima. Tükk aega otsisin tulemuseta kuni lõpuks Mai jõudis ja mu silmad avas. Siis sai katsetatud ühte teooriat, aga vales kohas. Mai ka sai kohe aru, kus õige koht, aga mina lõin põnnama ja seal enam ei soovinud seda sama teooriat katsetada. Mai uuris üle, kas ikka õige teooria ja saime rohelise tule. Mul oli kõhklus, et see ikka ei saa õige olla kuni logiraamatu kätte sain. Selle mõistatuse juures olin mina riistvara ja Mai tarkvara. Aitäh põneva aarde eest!

No ma ei tea, äkki oleks ka pidanud kõigepealt ilma sportliku ettevalmistuseta maratoni hakkama jooksma, et kogeda samu mõtteid, mida peitja. Väga-väga keeruline oli siin peitjaga samale lainele saada.
Paar aastat tagasi käisime nullis, vahtisime natuke ringi, kuid mitte midagi ei saanud aru ja lahkusime lihtsamaid aardeid otsima. Aeg-ajalt Harku metsas jalutades oleme ka sellest aardest omavahel rääkinud, kuid mingeid otsimistegevusi pole läbi viinud. Umbes kuu tagasi olime siin ratastega tiirutamas ja nullist möödudes tekkis mingi idee, mida põgusalt uurisime, kuid aarde otsimiseni siiski asi ei läinud. Peale seda olime geosõbraga põgusalt sellest aardest rääkinud ja aru saanud, et meie mõte oli päris õige, natuke veel vaja midagi teha, millest me veel aru ei saanud.
Täna tundsime vaimu piisavalt tugeva ja läksime õhtusele jalutusele. Päris pikalt sai tiirutatud aarde peidukohas, kuigi seda me sel hetkel veel ei teadnud. Vaatlesime, mõtlesime, sõime mustikaid ja ühel hetkel nägin midagi, mis võiks aardega seostuda. Veel läks jupp aega, et mõtteid korrastada ja otsida ei-tea-mida ei-tea-kust. Ja siis ühel hetkel Salme ütles, et äkki on siin? No muidugi oligi see aarde peidukoht. Rõõm oli suur, et selle asja lõpuks läbi närisime, kuigi logimiseni läks veel päris palju aega, sest mugusid oli pidevalt liiga palju. Lõpuks saime nimed kirja, algse olukorra taastada ja lahkuda.
No Janar, see oli küll üks umbluu aare :)

Seenelisi ei näinud, jooksjaid ja jalutajaid aga küllaga. Seened leidsime, saja ka, edasi vaatlesime mitmeid möödajooksjaid, paitasime ühte koera. Tegime möh ja oh, aga lõpuks said nimed logiraamatusse. Aitäh.

Selle aarde lahendamiseks sain päris palju abistavaid vihjeid, mis sel korral ka lõppu viisid. Aitäh!

Daymoon leitud, olin teel ratta poole, kui minu üllatuseks jalutas vastu täitsa tuttav nägu. Kuna minul on seda aaret ainult korra mitteleitud, siis otsustasime koos edasi minna. Kuna Margus oli juba ka minul tänu vihjetele arenenud ideed katsetanud, siis läksime edasi tema teise ideega. Nii 7 km vähemalt ja 2 leidu hiljem olime ikkagi tühjade pihkudega. Tahtsin ise ka siis enda idee üle vaadata, kuid ega seegi lähemale ei viinud. Tasapisi oli läinud pimedaks ning otsustasime seekord asja sinnapaika jätta. Läheb koos Kahe elevandiga nimekirja "Kunagi kellegagi koos tagasi".

See täpp on nii pikalt häirinud, aga samas on mulje aardest jäänud selline, et tegu on paraja pähkliga. Nüüd oli enam-vähem tekkinud ettekujutus, et mida ja kuidas teha ja võtsin selle tüki ette. Hakkas sujuma ja jõudsin sinna kuhu vaja. Järgnes omajagu segadust, aga tehtud sain. Kujutasin multiaaret kuidagi teistsugusena ette, kuid ka sellised vahvad lahendused on täitsa huvitavad vahelduseks.

Tänase neliku ainus aare, kus vette ei vajunud.

Uskumatu aga see aare õnnestus küll väga kergelt leida. Lapsevankriga päeval jalutades tegin nullis peatuse ning kui edasine selgeks sai, siis õhtusele jalutuskäigule võtsin juba abivahendi ja mehe kaasa. Aitäh peitjale, kiire leid valmistas mulle, kui veel algajale mängijale palju rõõmu!

Nullis sai suvel korra seistud, aga seeni ei näinud, aardest rääkimata. Carolys kogus vahepeal infokillukesi. Oli selge, et väikse kambaga on mõistlikum lõpus tegutseda. Enda mõistusega poleks ma ilmselt logiraamatuni jõudnud, aga nüüd leian, et mingi loogika asjal vist ikka on. Tänud!

 1 

Sügisese sündmuse ajal sain vihje ja siis olin kui puuga pähe löödud, et ah nii. Olin tegemas juba järgmist mitteleidu kui otsustasin veelkord nõu küsida ja seda ma ka sain. Või et nii. Seltsis on juba segasem ja ka maskeerivast seltskonnast ei ütle kunagi ära. Nii Anni Kaspariga võttiski mind auto peale ja tegime raja veelkord läbi. Aga kuhu seened jäid? (586) Aitäh!

Meie geopäeva esimene otsimine algas mitteleiuga. Vahtisime siin seal lolli näoga ringi, väga head ideed ei tekkinud ja läksime edasi

Helbele ei andnud see mitteleid rahu ja nii me siin metsas natuke sokke või seeni taga ajasime. Vähemalt kaaslasel olid mingid ideed, mida kontrollida ja saja leidsime üles.

Septembris marssisin aardest kõva südamega mööda… Sest sündmus oli juba ju päevalogina kirjas. Kuigi korra ikka kihvatas kampa lööma, kui teised logima asusid :D. Täna tulime siia uuesti, koos Helge, Marteni ja Mattiasega. Sest seltskonnaga aardelogimine on siin aktiivses kasutuses oleval rajal ju igati hea mõte ja noh, juppide klubilisena poleks ma redeli kaasavedamisest ka pääsenud… :D.

Janarile tänud selle Harku metsa multika eest, seente kaasamisele olin eriti müüdud ;). Ja Martenile logimisabi ja Helgele kampa kaasahõikamise eest, oli väga mõnus tunnikese metsas :).

Rattatiirul võetud eelviimane aare... Nüüd,kui selle üle on veidi pead murtud, lahendus leitud, siis tundub kõik nii selge. Tänud

Valgel ajal tagasi.

Seda aaret läksime uudistama samal päeval kui toimus üritus. Jõudsime nullpunktist õigesse suunda liikuma hakata ja oma loogikaga jõudsime ka ilusti kohale. Kahjuks või õnneks olid seal ka kaasseiklejad, kes tegid leidmise väga lihtsaks ning pakkusid ka abivahendit :)

Kahe peale hammustasime mõistatuse läbi ja vajalik abivahend oli ka õnneks kaasas.

Segi jooksma ja mõtlema me end ei hakka. Ka koos geosõpradega sama hullu lainele ei saanud kui peitja. See ei ole ikka (kuni leidnud pole) miski multi. Kui üks osa kogu aarde jamast on mõstatamine ja peitjaga ühele sokivärvile saamine siis see on ja jääb mõistatuseks! Mädanegu rahus kuni järgmise korrani .....

 1 

Ei ole meie head sokikate mõistatamisel. Paar mõtet kontrollisime, siis sai siiber. :D

Kui mõtlesin sellest multist, kui mõistatusest, siis tekkis igasugu raketiteooriaid, mis üllatuslikult isegi täitsa pädevaks osutusid. Kuid ikka sain ma vähemalt 3 korda täna auto ja aarde vahet sebida.. kogu aeg oli midagi puudu edukast logimisest. Nüüd siis lõpuks tehtud. Tänan peitmast.

Otsustasime pärast mitut NHT leidmist, aga aarde puudumist siis selle juurde tulla oma geoisu rahuldama. No meil oli null erinevatel kaartidel eri kohas ja kohapeal oli meie silmis ainult tühjus.

 1 

No mida aaret! See maratonijooks peab ikka korralikult transsi viima, et sellise idee peale tulla. Igatahes kulus meil kolm kohalkäiku selleks, et lõpuks logi kirja saada. Esimesel korral käisime nullis ja saime kohe aru, mida tegema peab. Teisel korral jõudsime lõppu, kus tõesti oli sada ja olid ka seened, kuid mida ei olnud, oli aare. Ajasime lõpus raadiuse juba väga suureks ning seetõttu andsime alla. Kodus hakkasin varemleidnult vihjet küsima, kui kõik korraga ära klikkis, kõik loksus paika ja ma teadsin mida tegema peab. Täna oli vaid vormistamise vaev ja nagu tellitult hea vaikne, et toimetada. Huvitaval kombel, oli tänase kuupäevaga veel üks logi juba raamatus. Lõpetuseks üks pilt, et seeni on metsas igal ajal. Tänud laheda aarde eest, mis ei vajagi ilmtingimata sadat grammi ning peotäit (kärbse)seeni!

Sada ja seen

 1 

Leitud, tänan!

Vaatasime ja arutasime. Ei midagi. Minu poolt külge silt "Ju jääb".

 1 

Käin koeraga seal metsas ikka väga tihti ja aarded olid ka juba otsa lõppenud. Saja seene juures olen õiges kohas käinud oi-oi kui palju. Kui ühe teise aarde juures natuke kurtsin, siis sain abivalmilt kolleegilt vihje. Mis tähendas, et olin ikkagi õiges kohas. Logimiseni poleks jõudnudki kui peitja poleks isiklikult julgustanud. "Purk kännu all inimtühjas kohas" on rohkem minu maitse aga nüüd vähemalt lõpetatud. Ja peab vist hakkama lahendamata mõistatusi uurima, äkki mõni on ka Harku metsas.

 1 

Käisime poisiga täna esimest korda pikal rattasõidul(15km). Pidas täitsa hästi vastu. Panin poisi teele toimetama ja ise tegin kiire raamatu vahetuse. Ühel hetkel märkasin, et meile läheneb väga aeglasel sammul üks muguproua, kes otsis marju. Ma sain veel kiirelt raamatu paika ja võtsin poisi maast üles. Sättisin talle kiivrit pähe ja panin klambreid kinni, kui proua jõudis meieni ja ütles, "Oi, mina arvasin, et teil on koer". Igatahes on nüüd koos koeraga aare hooldatud.

Logiraamat on umbes seitsmeks jupiks ja midagi head sellest enam alles ei ole. Vajab uut logiraamatut.

 1 

Eelmine kord kui siin käisime, jäid meile vaid tühjad pihud. Tollal me 113st kaugemale ei jõudnud. Seekord otsustasime, et proovime taas, ehk oleme targemaks saanud. Kuna oli teada, et miskit abivahendit on vaja, sai üks universaalne tööriist autost tasku pistetud. Seekord saime 113 juurest kiirelt minema. Peagi leidsime sada üles. Siis leidsime suurel hulgal mustikaid, seejärel mõned seened ning siis ka aarde. Päris kaval, jääb üle vaid kiita. Õnneks kaasa võetud abivahend sobis ideaalselt ning saimegi topsi kätte. Hea, et see nüüd lahendatud sai! Aitüma!

Maitse asi :) Mingi nüanss jäi puudu.

 1 

Nimi kirjas. Sai samuti korduvalt kohal käidud. Paras pähkel.

 1 

Siin juba seekord kolmas kord. Kuna oli lõpuks teada mida vaja läheb. Ikka valed asjad kaasas aga siiski peale poolteist tundi sai nimed kirja pandud lõpuks. Tänud

 1 

Seekord oli autos mitmeid abivahendeid ja kõike läks ka vaja. Mulle küll see peidukas meeldis. Aitäh.

 1 

Eelmine kord nullist mööda jalutades tekkis üks idee aga kuna ühtegi sobivat abivahendit kaasas ei olnud siis jäi kontrollimatta.

Täna olid vajalikud asjad kaasas ja tops tuligi sealt välja kus arvasin ta olevat. Seeni aga ei näinud kuskil.

 1 

Kuigi aaret ei leidnud, siis phantomiga ma ka ei nõustu. Tõsi küll, suutsin läbi häda nullist edasi minna, leida nii saja kui seened, kuid loomulikult õiget abivahendit mul polnud ja maastiku raskusastet võtsin ka tõsiselt. Kuid ehkki Aigarile jäi sest mõru maitse suhu (ilmselt 29 kraadise palavuse tõttu), siis ma jälle mõtlen, et ei tohiks kritiseerida teisi, kui ise teha aardeid, mis pole leidmiseks mõeldudki. Vot nii. Millalgi tagasi. Või noh, vaatab seda asja.

 1 

Lahendust teadsin juba ammu, nüüd tuli siis lõpuks ka teema lõpuni viia. Rohkem aega kulus muguvaba hetke ootamisele kui logimisele. Aitäh!

 2 

Eile käisin õhku nuusutamas: oli seenelõhna tunda küll. Täna tulin tarvilikuga tagasi. Kõik oli just nagu pidi.

 1 

Päris multi see nüüd polnud, pigem ikka mõistatus. Natukene omamoodi lahendus siis seekord.

 1 

Tore mõistatus. Nüüd siis võtan sada ja seened! Tänan aarde eest. TFTC!

Sellega on nüüd nii, et... leidsiiiin :) Nulli ma ei kohanudki. Hakkasin kohe lõpust pihta, kui sada juhuslikult ette sattus. Otsisin silmadega seeni, ei olnud. Läksin edasi, et tagasi tulles vaatan täpsemalt. Naasen. Vaatan ja vaatan, lasen mugud mööda, vaatan veel ja hakkan juba seeni nägema. Kõigepealt ühte, siis järjest rohkem neid välja tuli. Kuni lõpuks jäi silma ka otsitav. Üks seen vist oli pintslisse pistetud juba. Kahjuks abivahendit ei ole standardvarustuses, seega läheb see sinna "teoreetiliselt leidsin" kausta.

Ei söö seeni, ei käi maratonil ja ei saanud sellest aardest midagi aru. Võibolla kunagi uuele ringile.

 3 

Alustasime aardega vabariigi aastapäeval. Esimese viie minutiga olid pealkirjas nimetatud elemendid leitud. Aga sellega meie leidlikkus ka piirdus üsna pikaks ajaks. Vaatasime vihjeid ja lugesime logisid. Ühendasime leitud elemente mõtteliste ristidega, kõndisime mööda imaginaarseid jooni, põhiliselt vaatasime lihtsalt nõutu näoga. Ja mis pagana abivahendit kõik autost toomas käivad, vaevalt et ohukolmnurka või esmaabikarpi? Ja nii see kuu läks. Siis ühel õhtul järsku lõi pildi selgeks, no ei või olla, asi on ju täiesti loogiline ja kõik on kirjelduses ka olemas! Järgmisel päeval siis abivahend kaasa ja ossamumeie käes ta oligi.

 5 

Nullis olin ma juba korra käinud, aga siis ei saanud ma sest asjast suurt midagi aru. Käisin ühes omast arust loogilises kohas, astusin kraavi ja kuna tookord ei olnud selge, et kas koht on õige (tagantjärele tarkusena võib öelda, et oli), siis lugesin asja selleks korraks lõpetatuks ja panin aarde kirgastumist ootama. Mõned nädalad hiljem oli juba täitsa vettpidav plaan olemas ja kuna plaani õigsus oli vahepeal ka kinnitust saanud, siis nüüd oli küsimus ainult muguliikluse tiheduses. Kohale jõudes oli õnneks üsna vaikne ja sai rahulikult nime kirja. Tänud peitjale!

Leitud.

 1 

3431.

 1 

Üllatus-üllatus. Seni igasuguseid linnukahjustusi kaardistatakse, aga nüüd tuleb vist seenekahjustuste kaardistamine ka ette võtta. Tänud peitjale.

 2 

Seda aaret täna plaanis ei olnud. Kuigi oli olemas mu ema paari päeva tagune info, et suusatada seal eriti ei saa, ainult paar fanaatikut lihvivad klassikaraja jääd, arvasin, et mets on niikuinii koera-, lapse või muidu jalutajaid täis ja mõistust Janari aarete peale pole mul ka liiga palju. Kahekesi on muidugi julgem ja kindlam, nii et alguspunktist väänasime oma tee läbi ikka. Seal oli kohe selge, mis edasi. Aga edasi oli asi segane. Kõigepealt piinas teadmatus, et kas see meie selge on üldse selge, või on Janarile selge teistmoodi. Seeni me ei näinud. Hakkasin juba kahtlustama, et äkki on tarvis kogust suurendada, et seeni paremini märgata. Õigesti valitud abivahend õnneks aitas. Tuli välja, et aare oli olemas vaatamata meie kehvale nägemisele. Ega hämarus ka just nägemisele kaasa aidanud. Küll aga mugude vähesusele, nii et saime üsna rahulikult oma seeni taga ajada. Logipaber oli niiske, saime nimed kirja, aga tunnike kuivamist teeks talle head.
Aitäh!
Oo, ja maratonikogemusi on mul ka. Esimene kord olin 15 aastaselt registreeritud Tartu maratonile. Loodus otsustas mind hoida ja üritus jäeti lume puudumise tõttu ära. Teine kogemus on Tartu rattaralli, ehk olen läbinud 122 km mingi vana nõukogudeaegse rattaga marsruudil Tartu-Põlva-Tartu. Siis olin kah vist 15. Seal sain aru, et iseloomu mul on. Jaksu oli suts vähem, aga iseloom aitas lõpuni jõuda.
Kolmas kogemus on orienteerumismaraton Neerutis. See oli üsna kole. Vähe sellest, et väga pikk, aga hirmus palju tuli oose ületada ning enamus ajast sadas paduvihma ja see oli tõsiselt kurnav.

 2 

Multi aare? Mine nulli, saad ülesande või järgmise punkti koordinaadid. Ei tea kust kohast. Vihje ei tohiks üldse olla aarde lahendamise üks osa. No igatahes me liigitasime selle asja multist, lahendamatuks mõistatuseks. Tuleme kunagi tagasi ja kui leiame sööme sõnu. Praegu jäi igatahes meelde nõutus. Ei täna!

 1 

Väänasin oma tee alguspunktist mööda ja seisin siis mõtlikult ning kirjeldust lugedes paigal. See tegi möödakäijad murelikuks, nii et üks seltskond pidas kinni ja uuris, ega ma eksinud pole. :) Tahtsin öelda, et olen mõtisklustesse eksinud, aga ei viitsinud pikemat vestlust pidama hakata, seega märkisin ainult, et kõik on korras. Aardest ei saanud absoluutselt mingit sotti ja kui olin veel phantomi pahase teate läbi lugenud, otsustasin jätta kogu selle asja soojemaks ajaks.

 1 

Täna oli selline kummaline päev, sain kaaslase metsa viia ja teda väheke sportlikumasse vormi ajada. Seeni korjasime sügisel metsast korvid täis, seega seened olid meil endal nagu kodus olemas, samas kui juurde pakutakse, miks mitte siis võtta, aga vot sajaga ... noh selles mõttes , et sada ja seened...krt mulle see saja kraam ei istu, kole sant on olla pärast :P. Seega suhtusin kogu sellesse ettevõtmisesse kerge umbusuga. No aga ullikesed kõndisid ikka mööda rada, putkasid vahepeal metsa, et suusatajad alla ei ajaks ja kuradi hea, et ma seenekorvi ühes ei haaranud, sest no seeni lihtsalt pole hetkel. Vaatasime maa pealt, maa alt, pugesime peadpidi lumehange, aga no pole. Õnneks oli ühes kohas paberitükk , kuhu nimed kritseldasime, kodus sai sellepeale siis sada ja seened tehtud. Tänud!

Tulime nulli, vaatasime vihjet, vaatasime ringi, ma leiutasin isegi ühe raketiteooria kuhu edasi minna aga sealt ei leidnud midagi. Eks jääb teiseks korraks. Seekord jätkasime tavaliste aaretega.

 1 

Eile jätsin spetsiaalselt selle aarde tänaseks, et päeva kirja saada ning Karl Patrickuga mõnus jalutuskäik teha.

 1 

Leitud ja logitud.

 1 

Olin oma geo6htu raames siinkandis nn "kylmununa lihtsam" aardeid vormistamas. Kuna see aare otseselt plaanis polnud aga j2i trajektoorile, siis otsustasin v2hemalt esimese punkti 2ra kaeda. Esimeses punktis tekkis yks idee ja see sobis ideaalselt ka minu liikumistrajektooriga. M6tlesin et kaotada pole ju midagi. Ysna pea olin nimilausega silmitsi, aga ei hakanud see aare kuidagi silma. Silveri v2rvikat logi meenutades otsustasin temalt vihjet kysida, mine tea 2kki lumega ei olegi leitav ja otsin tyhja. Yks mugu juba kysis minu pealampi vaadates et kas ma otsin linde v6i oravaid :D. Peale vihjet leidsin varsti ka peiduka ja 6nnex oli ka vajaminev abivahend kaasas. Ytlen ausalt et nii 6elat peidukat ei oleks kll sellise raskusastmega aardest oodanud. Ei teadnud et nii ka peitta v6ib. Ilma Silveri vihjeta oleks arvatavasti ka leidmata j22nud. Muidu teostus ju t2itsa lahe ;)

 1 

Läksime nulli, vaatasime vihjet, mitte midagi aru ei saanud ja läksime edasi järgmise aarde juurde. Jah, ei või ikka nii pikka pausi selles mängus jätta. Aga ega täpselt ei teagi, kas on meie oskused vahepeal rooste läinud või siis aarete tase niipalju tõusnud, igal juhul siin jäid meile tühjad pihud.

 1 

Korra olime seda juba varem otsinud ja enda meelest õige koha üles leidnud. Kuid tuhat ja tuline, kümne küünega ei saanud sadat ja seeni kuidagi kätte. Sobivat abivahendit polnud tookord muidugi käepärast. A + B kokku pannes tekkis küll üsna selge pilt, mida siin tarvis läheb.

Täna uuesti objektil, tundsime heameelt hilisest tunnist ning kehvast ilmast, sest soojema või ka külmema temperatuuri korral oleks siin arvatavasti mugudega päris keeruliseks läinud. Asi edenes aeglaselt ja Andromeda hakkas juba arvama, et mu teooria ei pruugi üldse paika pidada. Ajaviiteks ringi vaadates märkas ta veel üht kena detaili, mis meil eelmisel korral sootuks tähele panemata jäi :o) Aitäh.

 5 

Miki ässitas peale külalist mind seeni uurima. Kuna olin autoga, siis sada oli mul tegemata ja ei läinud see aare üldse lihtsalt. Seisin, hüppasin, keerutasin nullis, aga silma ei hakanud midagi. Sain väikse vihje, mis oli ju tegelikult täiesti loogiline. Tatsasime poistega siis järgmisesse punkti ja hakkasime uut asja otsima. Hakkas jälle otsast peale see nali - hüppasin, kargasin, keerutasin. Äkki teatas Romet, et seened on siin. Ma ei suutnud silmi uskuda, jäi veel see sada leida ning tops? Õnneks liikus rahvast vähe ja saime rahulikult otsida. Mingil hetkel, aga tüdines Egert ära ja otsustasin teinekord tagasi tulla. Hakkasime tagasi auto poole tatsama, kui helistasin Mikile, et seened leitud, muu jääb teiseks korraks. Uuris, et mis siis puudu jäi, kui äkki oli mul kõik selge. Vihjes oli ju kõik kirjas! Aga abivahed oli autos, millepeale Miki ainult naeris, et mismoodi see mind sealt aitab. Kui ei lõika mõistus, lõikavad jalad. Nii ma jooksin Egert süles ja Romet näpuotsas seal metsa vahel autosse ja tagasi nulli poole. Muidugi siis hakkas rahvas seal edasi tagasi liiklema ja pidime ootama veidi, aga saime topsi ikka lõpuks kätte. Ägedad seened :) Aitäh!

01581

Sada sai juba mõni päev varem leitud, mingid seened nagu ka. Edasi tuli veidi asja seedida, vajalik abivahend sai ka õigesti ära arvatud. Kohapeal aga ei osanudki seda kohe esimese hooga rakendada, vajasime ikka väikest müksu vihje näol. Kui konteiner käes, selgus, et kirjutusvahend oli koju jäänud. Eks siis sai kohapeal uuritud, kas leidub midagi sobilikku, mis jätaks paberile jälje. Lõpuks logisime aarde nimele väga sobival viisil, kasutades aarde lähedal kasvavate seente pigmenti. See oli esimene selline logimine, seega said lisaks hädisele kuupäevale kirja vaid meie initsiaalid. Tänud!

 2 

Eile oli firma Jõulupidu, kus sai teha sada ja natuke seenigi peale haugata. Seega tundus just õige päev ennast tuulutama tulla ning just see aare, logide põhjal otsustades, oli see, mis vajas kindlasti väikest sada. Sada oli juba olemas, aga seeni sai ilmselt vähevõitu tarbitud, pinin neid natuke lisaks hankima. Lisa seened manustatud käisime auto juures õige abivahendi järgi ja uue ringiga tagasi. Selleks ajaks oli juba pime ja mugusid ka hõredalt, nii et saime segamatult logi kirja panna. Täname.

 3 

Võtsin igaks juhuks hunniku abivahendeid kaasa. Iial ei tea ju, millist võiks tarvis minna. Nullis selgus, et abivahendeid oli, aga kõige olulisem ikka puudu. Nimelt see, millega telepaatiliselt peitja mõtteid saab lugeda. Isegi autos polnud sellist, aga ilma sellega pole paraku selle haisva soki aarde juures midagi peale hakata. Minu hinnangul ka selle aarde tüüp ega peidukoha raskuaste ei vasta reeglitele. Pika puuga antud peitja kõige kehvem aare praeguse seisuga nii kontseptsiooni kui lõpu teostuse osas. Või oli äkki viga selles, et olin liiga kaine selle aarde jaoks? Üks pirakas tõrvatilk igatahes tänases meepotis. õnneks olid ülejäänud tänased aarded oluliselt paremad.

 1 

Kaks x sada ja seen :) ega jah targad ideed ei tule pähe iga päev... vahel lihtsalt kobistad ja tuleb välja, et õiges suunas... Vihma sadas, mis kole ja mugusid seetõttu kah polnud. Jäime mugudega viiki 3:3. Lamba tunne oli lõpuks küll ja segane tunne kah, et kas siis nüüd on väärt asi või mitte. Abivahend oli tasemel nagu alati, pikkust on talle kahjuks looduse poolt vähe antud :) ja seened....need kasvavad kuidagi lennukalt tänapäeval. Aitähh. Loodame, et kestab kaua.

 5 

Aitüma.

 1 

Peale mitteleidu said tehtud "sada ja seened". Mõjus. Vähemalt nii palju, et sai nimi kirja.

 4 

Kui aare avaldus olin just parasjagu metsas seeni korjamas. Esimese hooga oli eelaimdus, et tegemist võiks olla mõne sündmusaardega. Näiteks lepalinnu poolt sada ja nuffi poolt seened. Oli aga hoopis midagi muud.

Räpina kant on õpetanud Janari aardeid natukene kartma, seega aaret ma otsima ei kiirustanud. Eile õhtul kui aitasin Kristelil ühe Janari mõistatuse lahendusele viimast lihvi anda, siis lõi pähe mõte, et võiks Kristeli väikesele geotuurile kutsuda. Positiivne vastus tuli väga kiiresti. Eesmärke suuri ei seadnud. Vaid 2 uut seiklust ootavat multiaaret Harku terviseradadel ja kõrval.

Meie stardipauk oli kell 11. Sõitsime autoga lähimasse parklasse ning jalutades nulli. Jooksmist ei proovinud. Peitja ees muidugi müts maha. Minul oma elus ärategemist vajavate asjade sisse maraton kohe kindlasti ei satu. Ütleme nii, et olen pigem sprinter.

Kui nulli jõudsime, siis liikus ringi jubedalt palju mugusid. Laupäev ja hea ilm. Mingi klassiekskursioon möödus ka veel pealekauba. Mind nad segasid aga Kristelit vist mitte, sest tal tuli õige idee kiiremini pähe. Tundus kohe nii loogiline, et pidi õige olema. Uues kohas valdas meid pikalt nõutus. Koht nagu õige aga seeni ei kusagil. Sügis hakkab läbi saama ja vihma pole ka ammu olnud. Ju siis see põhjustas meie pimedust. Peas olid juba mutrid liikuma pandud, et aretada järgmist ideed kuhu suunduda. Meie rõõmuks Kristel leidis mõned seened. Saime kinnitust, et koht on õige. No nüüd edasi oli veel suurem nõutu olek. Olime juba kõik päris põhjalikult läbi käinud aga aaret netu. Oi kui raskelt see viimane osa tuli. Tegime tsirkust, vahepeal käidi juba uurimas, et mida me siin pildistame, mingi hetk langesime mustikate küüsi. Kuid mis peamine, lõpuks jõudsime umbes maratoni maailmarekordi ajaga aardeleiuni.

Aitäh aardepeitjale!

 3 

Kui Karl reede õhtul pakkus, et läheks otsima, siis olin muidugi kohe nõus.

Selle aarde juures olin eelnevalt natuke logisi lugenud, nii et mingi ettekujutus asjast oli.

Nullis tekkis kohe üks idee kuhu edasi minna. Kohale jõudes tundus asi küll kahtlane, sest midagi me leida ei suutnud. Vaatasime natuke nõutult ringi ja varsti hakkasid vajalikud asjad silma. Ega me sellega kuhugi siiski ei jõudnud. Hakkasime ka juba aarde raskusastetes kahtlema. Tuleb tunnistada, et kõik siiski pädeb. :)

See viimane vihje on natuke kahtlane, ajab pigem rohkem segadusse. Igal juhul logimiseni me lõpuks jõudsime. :)

Tänud peitjale.

 3 

Ilus soe pühapäev. Peale Harku mõisaparki tegime paar kõrvalepõiget ja suundusime spordirajale. Algus oli paljulubav. Nulli leidmisega probleeme ei tekkinud. Väljapuhanud aju nõudis matemaatilist tegevust ja nii õnnestus meil üsna mitu potentsiaalset punkti leida. Muide, kõik olid päris ilusad kohad kuid nende ainus puudus oli mittevastavus lubatud seentele ja sajale. Kuna me ei osanud muudmoodi enam numbritega mängida, tegin kõne Moorile. Pika usutlemise tulemusel kangutas ta ise mult õige suuna kätte. Milline professionaalsus! Jalg kiskus sirgeks ja sammud said õigesse suunda. Oli üpriski meeldiv, sest lubatud kohast leidsime hoobilt vähemalt 5 seent. Jätsime need korjamata - pole ju järgmistel muidu midagi leida. Aga peale pooleteisttunnist tallamist hakkas meile juba tunduma seente omastamise plaan täiesti reaalsena. Ei saanud me nägijaks ka peale teist vihjet. Kolmandat ringi jooksvad sportlased vaatasid meid juba väga imelikult. Treeningu mõttes sai proovitud ka üht kaske kooliajal tuntud köieronimise meeldetuletuseks. Kask jäi terveks kuid selgus, et füüsikaseadused pole vahepeal muutunud. Ühesõnaga - see tsirkus lõppes tõdemusega, et tuleb üks teine kord tulla, seened kokku korjata ja rist maha märkida.

Sada oli, aga seeni polnud.

Üks vana logivõlg...
Tänud toreda aarde eest!

 5 

Mina poleks seda küll suutnud abita ära lahendada. Selle tõestuseks on asjaolu, et me eelmisel päeval lahendust otsimas käisime ja saime lõpule lähemale samapalju kui pime peab kurdist või matador meiereist. Aga õnneks pole me siin mängus üksi või siis kaksi. Juba eelmise päeva õhtul olime kokku leppinud, et äkki teeme päeva ühiseks ja nii õnnestuski seada. Meie Piiaga olime taas sama äpud, kui eelmisel päeval. Aga siis õnneks saabusid lokkide lehvides Marje (aiai kiivrita) ja lehvivate lokkideta aga kiiverdatud Paavo. See kui kiiresti Paavol idee tekkis ja see kinnituse sai, tõestas küll, et kasulik on see eelmisel päeval omandatud vaimne doping, mis oli muutunud molekulideks, mis vaimset tegevust ergastasid. Seejärel tekkis meil mingil põhjusel arvamus, et konteinerini pääsemiseks peame just siin hakkama kala püüdma. No muidugi jahile ja vist ka kalale veiniga ju ei minda aga seekord sada grammi ikka saagini lähemale ei viinud. Ladusime siis taskute ja kottide sisu täielikult lagedale ja hakkasime nuputama mida võiks kõigi nende vahenditega teha. Oleks võinud pangaautomaadist raha välja võtta (metsas). Oleks võinud rattal kummi ära vahetada aga rattad olid töökorras. Oleks võinud juukseid kammida aga minul neid enam pole. Oleks võinud õllepurgi avada aga siis oleks kohe ka järgmist tahtnud ja meil oli neid kamba peale vaid üks. Oleks võinud armastusluulet kirjutada (muusad olid ju olemas) aga paberit polnud ja logiraamat oli peidus. Telefoniga nõu küsimine oleks olnud labane ja mida kõike veel...
Järsku märkasime vahendit, millele leidsime tegevuse ja mis meid logiraamatuni juhatas. Ohjah selle aarde lahendamine tekitas küll unistuse viinast, mis maksab samapalju kui viin, maitseb samamoodi kui viin, järgmisel päeval on samasugune pohmell kui viina juues. Ainult, et joomise järel purju see viin ei teeks.

 8 

Tänasel kenal tuulevabal pühal päeval oli ammu plaan pisut rattaga ringi sõita. Pärast 54 km tõdesin, et said ikka õiged aarded valitud. Just sellised, kuhu jalutada väga ei viitsiks, aga kuhu rattaga igale poole pea ideaalselt sai.
Seeni oleme paari nädalaga sadades, ikka tuhandetes teinud. Eile tegime siis sada ka, õigemini küll 10 x 100 = 1000 ;-) Sestap hommikune start õige pisut venis. Just nii palju, et leppida Piia & Peetriga kokku trehvunks siin nullis. Nii läinudki. Ainult ühest ei saanud meie ja lõpuks nemadki aru - miks nad ratastega ei tulnud.
Nullis hakkasid ideed lendama. Eilsest kümme korda sajast oli üsna ruttu kasu, sest üks kontrollimist vääriv teooria virvendas silme ees. Rattaga sai ruttu selgeks, et see teooria on õige. Nüüd alles läks põnevaks - kuidas kätte saada. Maastik lubas küll vaid 2.5 olla, aga see ei takistanud meil samaväärilist abivahendit meisterdamast, mille otsa veel omakorda Piia lõpututest varudest üks julla pisteti, mis kinnitus minu rattakotis kogemata leidunuga. Mis lõpuks mitte kui midagi korda ei saatnud. Vähemalt sai nalja. Nagu muidu ei saaks, eksole. Väike arutelu veel ja siis tuli uus tarvik nähtavale, mille sihipärane rakendamine ilmutas ka aarde. Vot sulle sada ja seened. Siuh ja pläuh. Isegi kahju, et esimese katsega, mitte nagu Liivol, kelle memuaare lust lugeda ja kellele innustav kaasa elada oli (-:
Janar on tegija, tubli jalalise ja käelise tegevuse tüüp. Jookseb, meisterdab, peidab, kirjutab ja käib sündmustel jutumulli puhumas. Tubli mõistatus tal siingi, täname! Ja aitäh toredatele kaasadele sel aarderetkel. Kohtume juba peagi järgmise UV-ulluse juures, millest me viimati sotti ega jagu ei saanud. Aare korras, jeah! Tähistagem - sada ja seened! B)

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1003334568

Olukord oli üsna proosaline - nii Mihklil kui minul oli õigus. Kohale jõudes oli selge plaan olemas ja nii me leidsimegi kiirelt aarde. Oli see alles tsirkus, mida eelmisel nädalavahetusel tegin... Kogu nädala olin lugenud peiturite logisid ja elanud neile kaasa, ise ma muidugi ei julgenud uuesti ebaõnnestuma minna, aga kadedus tekkis hinge küll. Õnneks sai see probleem nüüd lõpuks lahenduse.

 1 

Mõnus viie minuti aare. Seeni ei märganud, aga väga ei otsinud ka. Aitäh!

 14 

Saaga ja seened
III osa: "Liikuv Mikro"

Kolmas päev.
Hommik, topeltsada, puder, no teate juba küll. Saja pealt pidama ja ohoo, seal see ongi, väike ja roheline. Kuidas ma seda eile ei märganud?? Lähen lähemale, opaaa, liigub ka veel, Janar on liikuva mikro valmistanud!! Niih, aga logiraamatut ju pole kuskil järel looklemas, võib-olla pistis roheline selle nahka? Aga anyway, kui see olekski konteiner, siis ok, hetkel on meil korralik aeglaselt liikuv vastne, aga pärast nukkumist on neil kõigil kombeks minema lennata. Ei, ei see ei lähe.
Vaatan kella, huuh, koer ja mugu on õnneks juba oma tiiru teinud, seega ei pea neid passima. Siiski lükkan ratta metsa peitu ja ise kehastun loodusuurijaks. Seekord on plaan kõik kahtlased puud detailideni läbi uurida.

Pärast mitmendat uurimisringi võtab see kõik kohe habet sügama. Kukalt enam kratsida ei saa, sest eilsega said sealt kõik karvad ära kratsitud. Panen tööle ulmegeneraatori ja igasugu mõtteid tuleb kui Vändrast saelaudu. Kuid ei, ükski ei vii sihile.

Aga kus häda kõige suurem, seal telefon kõige lähem. Võtan kõne [nuffile]. Ei/jah stiilis vastustega jõuan ma lõpuks tõdemuseni, et aardeotsingule minnes tuleks eelarvamused maha suruda. Kui ma poleks liiga palju arvanud, siis oleksin logimise juurde kohe esimesel korral jõudnud ja sedagi vaat et napilt 6 sekundiga. Edasine oli juba vormistamise küsimus, ekstra kaasa võetud abivahendit muidugi vaja ei läinud.

Oli see vast aare! Kõik oli läbivalt sajaseeneline, aga päris lõpu lahendus oleks võinud tehniliselt veidi teisiti tehtud olla. Ja aarde tüüp kisub ikka sinna mõistatusaarde poole.

Ma tänan! Minu igapäevasest 20’st km’ist sai nüüd kolm päeva järjest 28 km’i.

Liikuv Mikro

 9 

Hommikul jälle topeltsada sisse, tahkemat kõrvale, abivahend kaasa ja 4km metsa poole. Kohale jõudes jõudsin napilt saja pealt pidama saada, kui juba…. seen! Vaatasin siis nõutu näoga seda seent ja mõtlesin: kui siin minu asemel seisaks nüüd [kingu], siis päris kindlasti kõlaks tema suust: "peitja on suli". Vähemalt minu mõtted sinnapoole liikusid. Igatahes seisin ma seal ja vaatasin, mõtlesin ja vaatasin. Ja järsku… seen. Võttis vanduma. Võtsin kogu selle territooriumi luubi alla ja hakkasin seeni otsima. Igatahes eilsega võrreldes oli olukord minu jaoks kapitaalselt muutunud. Seeni lisandus kui võlu väel. No jah, vihma ju tuli.

Mingil hetkel oli minu jaoks seeni juba piisavalt, silma jäi üht-teist muudki. Siis järsku…. koer! Ning kohe ka mugu! Sama koer ja sama mugu, kes eile mind eksinuks pidasid. Mida ma nüüd teen?!? Et seisan siin niisama, ratas puu najal ja vahin ringi lõug lõunas? Ei, see oleks imelik. Võtsin taskust telefoni ja "vastasin kõnele". Koer märkas mind, mugu samuti. Kohe kutsus peremees koera enda juurde ja koer sai rihma külge. Ei tea, kas see koer geopeitureid ka sööb? Aga seeni?

Seekord mind enam eksinuks ei peetud, võib-olla jäi neil mulje, et ma elan siin. Mulle igatahes hakkas nii tunduma. Aga minu kaasavõetud abivahendist polnud seal küll tolku, ei hakanud teist väljagi võtma.

Nii ma siis seal seisin ja mõtlesin, avastasin veel detaile ja … see ei ole ju võimalik! Siin peab mingi konks olema…. võib-olla ongi. Lõin kiivriga ja lahkusin. Järgmisel korral ütlen koerale ja mugule "Tere! Otsite seeni?"

Kuigi nime pole ma veel kirja saanud ja teab kas niipea saangi, aga niipalju olen ma juba näinud, et "lahe_teostus" silt tuleb minu poolt ära küll.

 12 

Ah et sada ja seened! No sada (tegelt isegi topeltsada) teen ma igal hommikul. Nii profülaktika mõttes, tõmbab kenasti vere käima. Ja kui ei tee, siis kipub pea valutama hakkama. Sellest kogusest piisab mulle terveks päevaks. Ärge nüüd valesti aru saage, ma kohvist ikka räägin :) Seeni ma peale ei tarbi, pigem manustan putru topeltsaja kõrvale.

Täna hommikul, kui olin kakssada sisse valanud ja putru peale manustanud, viskasin viie asemel neli ja olingi kolmteist pluss sada juures. Et õiges kohas olemises veenduda, siis vaatasin veel korra kaarti ka. Minust möödus koer muguga. Ootasin viisakalt koera möödumist ja siis hakkasin uurima.
Järsku aga kuulen: “Kas oled eksinud?” Mugu nimelt hakkas mõtlema, et äkki ma ei leia õiget teed üles. Kinnitasin talle, et eksinud ma ei ole ja tänasin teda muret tundmise eest. Samas aga mõtlesin, et noh, mõnes mõttes olen eksinud küll, aarde asukohta ma ju ei tea.

Igatahes, liikusin edasi. Varsti olin juba omast arust õige koha peal. Sügasin siis veidi kukalt ja tõmbasin paremale ära. Hakkasin vihjet tõlgendama. Tõlgendasin, vaatasin kaarti, tõlgendasin veel, kohtasin seeni, palju seeni. Sain aru, et sada ma juba leidsin, seened ka, aga kus siis aare on? Seentega tasub muide kiirustada, osad mittesöödavad juba hallitavad! Kui olin juba 10 minutit otsimisele kulutanud, siis taipasin, et minu parem pool on tegelt ikkagi vasak pool :D Kolisin siis õigele paremale poolele ja hakkasin jälle asju tõlgendama. Ka seal oli seeni ja loomulikult ka mustikaid. Igatahes midagi ma ei leidnud ja 10 minuti pärast lõin mütsiga (vabandust, kiivriga siiski). Noh, eks kogun mõtteid ja siis tulen uuesti.

P.S miskipärast mulle tundub, et aarde tüüp on vale. Aga enne kui leidnud pole, ei saa ma seda sada protsenti kindlalt väita.

Härra ja proua seen

88. geopäev

Lõunaks sõin kukeseenesuppi ja pärast tuli seente leidmine lihtsalt. Aitäh!

 5 

Kui nägin Sada ja seente aardeperre lisandumist,siis millegipärast ei olnud küll kohe sellist tunnet,et paneks ruttu püksid jalga ja kodusesse Harku metsa punuma :) Ei ei ,seda hirmu mul siiski polnud,et peaks üksinda siin higistama hakkama,lihtsalt lasin asjal veidike settida :) Janari aare ikkagi.

Nullist edasisaamine polnudki kõige raskem,kuid edasi tekkisid küsimused - mis ,kus ja kuidas ? Miski aja pidasime mõttetalguid,vaatasime siit ja sealt ning teema hakkas vaikselt hargnema. Vahepeal möödus jooksusammul meist täpselt Janari kehakasvu tegelane, saates lendu lause : „Kes otsib, see leiab !“ :) Eks me otsisime peale seda usinamalt ja leidsimegi.

Aitäh-täitsa lahe värk tehtud.

 7 

Peale eelnevat kahte mitteleidu, terendas siin juba enne nulli sama. Õnneks ei läind tunne täppi. Eks see selline õigel kohal seismise aare oli, kui seenemaraton välja arvata. Neid seal jagus. Ammu teada, et geovarustusse peaks ka seenekorv kuuluma, aga seda polnud ja pea kõik olid (autodega) ökoinimesed, siis kellelgi muidugi ka kilekotti polnud ja kuna juba selline väike mütsiga löömise tunne oli, siis tirisin georidikülist oma veniva trikotaazmütsi välja ja jooksin sellega Anne järel, kui ta seda seentega täitis. Sada sai kindlalt täis. Seened said tehtud, aga mütsi pean veel kupatama:) Tänud seente ja aarde eest!

 10 

Ikka raskelt tuli see leid. Neid kordi, kui olime loobumas, oli õige mitu, samas ega järgmine kord üksinda tagasi tulles kergem poleks. Metsast välja tulles imestasin, et neli geopeiturit olid tulnud nelja autoga. Ise ei suitseta, aga suitsupause teen hea meelega, eriti labitööd tehes. Sama on ka sada ja seened tegemisega: selle vastu pole mul midagi, lihtsalt seeni ma ei söö.

 9 

No kui juba kaks mitteleidu ees, siis ega need kolmandata jää. Eks ma nii arvasin, kui nulli poole liikusime. Aga mida ei tulnud, oli mitteleid. Algul kontrollisime mõned valed teooriad üle. Siis ühe kontrollitava teooria juures jäi midagi silma ning see andis enesekindluse, et täitsa õiges paigas oleme. Seal siis läks usinamaks tuustimiseks koos erinevate abivahenditega... vahepeal sooviti ka jõudu. Aga no lõpuks ikkagi tekkis idee, mis vajas jällegi uut abivahendit - ja sellel ajal kui autost seda tooma läksid olid teised juba abivahendi kusagilt hankinud. Nii, nimed said ikkagist paberile kirja. Täitsa tore tükk, aplaus! Aega täpselt ei võtnud, kuid miski pooleteise tunni kanti võis ära minna küll.

 8 

Nullis ei olnud midagi tund aega vahtida, sealt läksime kohe õigetele kohtadele, sest mitu kohta oli meie arvates õiged. Üks koht oli meie kõigi arvates õige magus. Seal me lihtsalt seisime, midagi nägime nagu ka aga erilisi geniaalsusi ei tulnud, seisime siis edasi.

Vahepeal said minu geniaalsed ideed otsa ja tegin siis paar seenekorilus sutsakat ja siis tulin uuesti seisma. Mingid ideepojukesed me läbi ka katsetasime aga nagu selle peitja puhul ikka, no ei hammusta läbi! Seisime edasi ja see viimane mõte oli õige. Vihje on pagana kiuslik. Kui sada ja seened teab iga täiskasvanud inimene, siis selle risti mõtlesin ma teel autoni välja, naersime kõik, aitäh tuju heaks tegemast! Järgmisel geoüritusel teen oma tavapärast vahetustrikki 1 seen = 1 lihatükk, toimib hiiglama hästi.

 2 

Lammas punases kastmes, sada ja seened - täna oli nõnda. Ega see lammas väga asjale kaasa ei aidanud, aga ära märkimist nagu vääriks. Pikema aarde-maratoniga arvestades sai enne kõhtu veidi pruukosti varutud. Aardeotsinguks jäi minul miskit vajaka, kuid tänu suurepärasele kaaslasele :) õnnestus aardejaht hästi. Ja Arena töömehed olgu tänatud, et meile abivahendi laenasid, mahtus hästi ridikülis kaasavõtta meie õhtusele Harku metsa jalutuskäigule. Tänud peitjale, mulle meeldis :)

 2 

Liitusin Miki ja Meriliniga peale seda kui nad olid aarde juba leidnud. Tuleb välja, et mul oleks ikkagi abivahend olemas olnud. Ei ütleks, et üle mõtlesin, lihtsalt tegin kohapeal valed järeldused. Aitäh!

 7 

Mingi tund aega või kauem vahtisime nullis, kõik jooksjad ning ratturid olid peale kolmandat ja neljandat (või kümnendat) ringi nägupidi tuttavad ning ilmselt edaspidi tänaval vastu tulles tervitame üksteist. Nullis ja lähedal võpsikus tegime kõike, mis võimalik, et sealt kuidagigi edasi saada, multiaardele omane koordinaat või siis suund ja meetrid kätte saada, kuid ikkagi lõpuks Priit aitas natuke. Tagantjärele mõeldes olime ise lollid ja liiga kinni tüübis "multiaare", mida see ei ole küll ühestki otsast. Edasine ei tulnud küll lihtsamalt, aga mingid minutid enne hämardumist saime lõpuks nime kirja. Lahkudes olime juba nii sassis omadega, et seened viirastusid igal pool, kuhu vaatasime.

Selle aarde lahendamiseks ja peitjaga samale lainele saamiseks peab küll maratoni ühe jutiga ära jooksma või siis tegema 400 ja kärbseseened. Kodu poole sõites sain traditsioonilise vihmavalingu kaela ning mõtlesin geoõhtule tagantjärele, et oli päris mõnus aare. Aga seda alles tagantjärele :)

 4 

Ei tea, kas asi on selles, et ma pole üle kahe aasta ühtegi jooksuliigutust teinud, aga selle aarde loogika minuni ei jõudnud. Üksi poleks seda aaret arvatavasti neverever leidnud, õnneks oli olemas Miki, kes genereeris palju häid ideid ja Priit, kelle vihje õigesse kohta suunas. Andsin ka Tarpsile teada, et oleme otsimas, nii et ta sai lõpuks patja nutmise lõpetada, telgi aarde juurest kokku korjata ja logi ära vormistada. Peitjale aitäh :)

 2 

Eile käisin üksi otsimas, aga ei saanud rahulikult tegutseda, kuna väga tihe sportijate liiklus oli. Ühte kohta hakkasin kahtlustama, aga seda ei uurinud. Kuna ilm kiskus vihmale, siis lükkasin otsimise tänaseks, kui on super ilus ilm! Nüüd sain tõdeda, et kahtlustatud koht osutus õigeks. No on vast riugas ma ütlen! :D Tänud peitjale!

 1 

Lootsime kiiret leidu, aga tegelikult ei läinud asi oluliselt kiiremini, kui peitja enda projekt. Minule teadagi sport eriti ei meeldi ja veel vähem meeldib mulle, kui selle jaoks teid kinni pannakse. Seega tundus väike Harku metsa jalutuskäik just selline paras üritus, aga ma eksisin. Me jõudsime kogu metsa läbi käia ja sadat teooriat proovida, igasuguseid põnevaid riste näpida, suurema nälja peletamiseks mustikaid süüa ja erinevaid ebakõlasid avastada. Lõpuks muidugi selgus, et see kõik oli ilmaasjata, sest aare oli loomulikult esimesele teooriale vastavas kohas ja väga äge, aga meie olime lihtsalt pimedad - seened ei kasva tavaliselt sellises kohas :D Kuskil neli tundi hiljem saime nimed siiski kirja. Aitäh peitjale laheda aarde eest!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 2 

Hommikul ajas isa mind üles, ütles et läheb uut aaret otsima. No ma siis kiiruga ajasin end püsti, pistsin kaks pannkooki hambusse ja läksin poolunes kaasa. Ja ennäe leidsime ja täitsa esimesed kohe.

Mugud ja vihm. Sai lükatud otsimine päev hilisemaks.

 30 

Jess jess jess. Minu elu esimene ametlik maraton siis seljataga. Aeg tuli siis 4.17.48 Tuli teine isegi 6 minutit kiirem kui trennina tehtud jooks, aga palju raskemini. Kõik see mis on aarde kirjelduses, tuli palju varem kätte. Lootsin väga, et olen keeranud kokku paraja käki ja suudan enne ftf-i lõpetada, aga nii siis sellel korral. Kahjuks olid ka Keenia poisid natuke minust kiiremad ja lõpetasid väikse edumaaga. Ma arvan, et põhjuseks oli halb ilm, teised segavad jooksjad, Tallinna aukilud teed, mitte kõige parem varustus jne. Ise tundsin stardis end võrratult hästi ja läksin ikka medalit püüdma.

 7 

Elus on palju juhuslikkust, ei erinenud selles osas ka tänane päev. Eilselt georingilt jäi üks aare logimata ja tänu sellele ma üldse geopeituse lehele hommikul sattusin. Kui logi sai lisatud vaatasin kaarti ja … mis mõttes kollane täpp minu rohelises metsas. Uurisin kohe, mis ja kuna oli tegemist Janari aardega siis saatsin sms Jutale ja mõne hetke pärast juba leppisime kokku kokkusaamise. Ajasin ka Raineri üles, kes veel rahumeeli magas, üks aare vajab võtmist. Ärevus suur, olime mõlemad 10 minutit enne kokkulepitud aega kohal. Teades Tallinna aarete võtmise kiiruseid, siis olime kindlad, et keegi on juba käinud või seal toimetamas, ftf väga ei lootnud. Nullis aga polnud kedagi. Olime mõtteid „teooriaid“ arutamas, kui meiega liitus veel Karlo. Kui Janar higistas maratoni rajal, siis meie ragistasime ajusid Harku metsas. Olime andnud Janarile 2h händikäpi ja lootsime ikka enne Janari finišit hakkama saada. Märksõnad, teooriad viisid lõpuks kohani, kus peaks aare olema. Vaatasime üle kõik ümberkaudsed seened ja hetkeks tekkis juba lootus aga see õige jäi ikka veel puudu. Kummitama jäi veel üks kasutamata märksõna, mis lõpuks viiski sihile. Rõõm oli suur, ikkagi esimene FTF ja seda koos meeldivate kaaslastega, juhuslikult. Tunnustan Janarit, toreda aarde eest ja ka kui tublit enese ületajat maratoni rajal. Kõva tulemus. Ootan huviga järge.

 6 

Plaan oli minna Astangu aardeid otsima minna, aga hommikul lisasin uue aarde listi. Ftfile ei panustanud, sest avaldamisest oli Pääskülla jõudes 1,5h tundi möödas. Nullis nägin juba otsijaid ja liitusin nendega. Ühed käitusid vihjele vastavalt teised mitte. Siis läksid 2 abivahendit tooma ja ma läksin ka siis vihjele vastavalt käituma. Kohe märkasime midagi kahtlast, kõik kontrollisid üle, aga ikka ei midagi. Siis, aga proovisime midagi kaudselt vihjega seonduvat ja sealt konteiner välja tuli. Üllatuseks oli ftf. Ei olekski uskunud, et mina, kes ei ela Tallinnas, saan Tallinnas ftfi. Aitäh peitjale :)

 6 

Olin juba paar päeva varem omale pere käest välja taodelnud metsaloa, et minna vaadata üle veel mõni külastamata AA kanditaat. Kõht täis, kotid pakitud ja luristasin sisse viimaseid kohvilonkse kui ilmus teade uuest aardest üsna lähedal. No mis siis ikka tuli teha päevakavas kiired korrektuurid. Kuna jutt käis maratonist ja oma füüsiline võimekus sellist teekonda läbida ilma abivahendita ei võimalda siis pakkisin ka ratta kärmelt katusele. Nulli jõudes silmasin läheduses kohe üht kahtlast kuju ja kuna goepeitur tunneb kohe ka omasuguse ära sai ka kiirelt Priiduga tutvust tehtud ja asusime koos seda ette söödetud multit lahendama. Priidu poolt kontrollkõne Madisele andis kinnitust ka nende kohalolule ja mõne aja möödudes koondasime jõud et seda rasket teekonda leevendada ja üheskoos läbi hammustada pähkel mis meile pureda oli antud. Teooriad oli palju ja proovisime neid igatmoodi kinnitada, kahjuks ükski neist ei kandnud vett. olime juba vaikselt loobumas kui ühel hetkel siseinfo põhjal ilmnes et aare on juba leitud ja ftf läinud. Aga kuna tunde 3 oli juba metsas veedetud siis siis nurusime välja väikse lisa infokillu mis suunas meid õigele rajale tagasi. Edasi läks juba libedalt ja seen-seene haaval tuli tagasi ka lootus ikkagi logi kirja saada. Viimaks andsin ka oma poolse panuse ja ulatasin kaas-kannatajatele konteineri ja saime piinad lõpetatuks lugeda. Tore oli tutvuda kolleegidega ja nende korisevate kõhtude saatel mööda saata üks tore hommikupoolik. Paistab et aeg sai kirja siiski kiirem kui maratoni jooksjal endal, tänud peitjale.

 12 

FTF: kell 11.49, jagame selle nelja registreeritud kasutaja peale võrdselt ära :)

Hommikul saatis Martti sõnumi, et nüüd peaks juba pannkoogid söödud olema ja saaks proovida aaret otsida. Leppisime kohtumise kella 11-ks, kuid olime c 10.50 mõlemad kohal. Väike arvutus FTF mailt näitab otsimisajaks c 1 tund.

Esimeses punktis vahtisime ikka tükk aega lolli näoga ringi, siis aga hakkasin vihjet lugema. Edasi sai vihjereast minu mantra ning olgem ausad, viis ta ju sihilegi.

Abivahendeid oli meil autos kaasas mitut sorti, üks uhkem kui teine. Aga kui inimesele on määratud sada ja seened, siis tuleb süüa seeni ja mitte toriseda. Kusjuures sada grammi jäi täiega tegemata, sest kala polnud.

Nii palju siis sellest, iga mõistatus on lihtne ja äge, kui ta on lahendatud. Meeldis, aitäh, ootame uusi! Ja btw, me tegime su maratoniajale 4 tundi ja 17 minutit lõdva randmega ära :)

 7 

Leidsin, aga abivahend jäi poodi, sest minul sellist asja pole. Pean vist uusi geosõpru otsima või aarde juures laagri püsti panema. :'( See aare saab ühe pisara. Jätan selle enda patja.

 10 

Kui Robert hommikul üles ärkas, olid aarded juba avaldatud. Üks neist oli kättesaadavas kauguses ja 2,5 tundi pärast üheksat olingi kohal. Karlo lubas ka seda otsima minna. Vaatasin nullis igal pool ringi ja juba arvasin, et äkki peab langenud puu aastaringe lugema hakkama... Ühel hetkel helistas Karlo, et ta sai FTFi, ma lootsin, et saab koos otsida, aga nii palju siis sellest. Pärast tundi mugudele harrastusteatri pakkumist andsin alla ja äramineku hetkel nägin Liisi, Madist ja Priitu, kes vist otsisid Karlot. Tegin kerge ringi, et Tallinna metsade aaret otsida (leidsin kodust kalendrilt isegi aarde asukoha ümbrusest tehtud pildi), aga otsinguks see jäigi.

Läksin sinna poole, kust varem nähtud geopeiturid tulid, leidsin seeni ja redelpuu ning tundus, nagu oleks seal käidud, aga aare jäi leidmata. Kontrollisin Mihkli ideed, mis võis tagantjärele mõeldes isegi õige olla, aga seegi lõppes ebaõnnestumisega. Pärast sellist kahetunnist fiaskot on küll selline tunne, et peaks millegi lihtsama peale üle minema. Näiteks mustikate korjamisele, neid ma veel suudan leida...

 11 

Neli eelmist aastat (2013-2016) olen käinud SEB Tallinna maratonil 10 kilomeetrit jooksmas ning see aasta otsustasin selle vahele jätta. Minut pärast ärkamist märkasin hetk tagasi avaldatud aaret ning otsustasime otsima minna. Arvasime, et kiire sutsakas ning siis aega küll süüa. Kiirest sutsakast sai aga peaaegu neli tundi. Tegime kõigepealt sada ja avastasime, et seeni pole. Siis saime Priidu käest kõne, kes oli ka aaret otsimas ning oli omakorda Silverit kohanud. Mõtlesime päris ulmelisi teooriaid välja ning lõpuks olime ühe Harku tiiru peale teinud. Siis saime info, et esimesed on logi kirja saanud. Selge, aare eksisteerib palju kergemas kohas, mida meie kahtlustasime. Läksime siis sinna, kus sada on ja seekord leidsime ka seened. Läks veel jupike aega ning aare oli ka käes. STF kell 12:49. Krt küll, Liis ütles ju hommikul kohe, et SEAL on :D Aga ei, mulle meeldis selle ringi peale tegemine ka. Ning sain ka idee "Sada ja seened vol 2" teostamiseks :D Et kui leidub veel teisiti mõtlejaid, siis ei pea päris tühjade kätega lahkuma. Seda peaks aga Janariga arutama :) Aitäh aarde eest ning loodan, et maratoni jooksmine oli edukas :)