Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aardega tutvustan Sulle projekti „Maal on mõnus“, ühte ilusat puhkuse kohta Järvamaal.
Roosna-Alliku tehisjärv ehitati endise väetisturba karjääri alale 1980 aastal. Tehisjärve kogutav vesi saadakse Roosna-Allikult ca 1,5 km lõuna poole avanevatest metsakuivenduskraavide allikatest ja vett oli mõeldud kasutada kultuurkarjamaade niisutamiseks.
Tehisjärve ääres on valgustatud ning puitpiiretega parkla, mis mahutab ka suurema bussi. Järve äär ja ümberkaudne ala on puhastatud võsast ning vanast pumbamajast on saanud valgusküllane väliklass, mille ette on ehitatud puitterrass, kust saab nautida vaadet järvele. Kui on soov kaugemale vaadata, tuleb ronida maja küljes asuvat treppi mööda katusele, kus paikneb pinkidega vaateplatvorm. Rajatud on väike ujumisala. On pingid, lauad varjualusega, grillimiskoht, kiigud, mänguväljak, püstkojad, on kalastuskoht, leidub haugi, ahvenat, särge.
Tule kaema!
Vihje: Vasakpoolne, muidugi oleneb kumbalt poolt vaadata
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (19), piknikukoht (8), ujumiskoht (6), lahe_teostus (5), lastesõbralik (3), kalastuskoht (3), gpsita_leitav (2), lõkkeplats (2), ilus_vaade (2), drive-in (1), vaatamisväärsus (1), telkimiskoht (1), pliiats_kaasa (1), lumega_leitav (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7BMAZ
Logiteadete statistika: 135 (90,6%) 14 2 0 0 0 0 Kokku: 151
Tõsi mis tõsi. Leid kiire, aga tagasipanek omajagu pusimist
Silma hakkas teatav ebakõla ja leid tuli kergelt. Tore koht, olen seal varem korra ujumas käinud. Allikas kees toredasti. Aitäh peitjale!
Proovisime päris pikalt, aga õnnestunud seekord. Eks varsti tuleme uuele katsele, tundub huvitav! Ja kohast polnud aimugi, aitäh tutvustamast!
Puhata küll ei viitsinud, logida aga küll. Kahjuks üks suur famiilja just hakkas grillima. Kõik jõllitasid et miks me midagi puhkamise laadset ei tee nagu grillimine või ujumine...olime nagu lollakad ja ei julenudki otsima hakata, sest pärast läheb kallis aare kaduma. Eks peab koleda vihmase talveöö valima logimiseks. We Will come back!
Praegu oli hea seda otsima tulla. Talisuplejate jaoks liiga soe ja suvitajatele veel külm. Ühtegi üleliigset silmapaari polnud ja sain rahulikult aarde üles otsida. On alles kaval värk. Aitäh!
Ilmselt oli geosilmal siesta. Kohalikud talisupluslembesed mugud segasid ka omajagu, loobusin peale esmast vaatlust.
Käisime vist kolmandat korda, esimene kord olid mugud platsis, siis ise pimedad ja täna mõnusalt vihmane ilm ning plats puhas. Otsisime ikka natuke aega, kuni Urve küüned taha sai... Aitäh peitjale!
Kohale jõudes tabasime eelmised leidjad teolt, kes tegid seetõttu leidmise oluliselt lihtsamaks. Aitäh!
Väga mõnus koht puhkamiseks. Aare ise oli parajalt õel, olime juba alla andmas. Mõtlesin, et vaatan veel kord ühe koha üle ja seal ta vana kavalus oligi. Suures eufoorias ei vaadanud täpselt kuidas ma ta kätte sain, seetõttu oli tagasi panemisega paras tegu, aga lõpuks ikka õnnestus. Tänud tutvustamise eest ja vägeva aarde eest!!
Ikka jupi aega andis otsida. Tagasi panemine oli täielik peavalu, aga tehtud saime. Tänud peitjale
Kui saabusime, olid mõned mugud ujuma minemas. Sättisime end laua taha jäätist sööma. Kui jäätis otsas, siis oli muidugi mugude hulk mitmekordistunud ja aarde säilimise huvides polnud mõistlik üldse otsima hakata. Järgmine kord tuleme kehvema ilmaga.
Võib-olla talvel ei näe kõiki selle koha võlusid ja pakutavaid võimalusi, kuid see-eest oli siin mõnusalt vaikne ja muguvaba. Vaatlesime nulli lähemalt ja kaugemalt, katsusime ühte ja teist kohta, võtsime erinevaid asendeid ja lõpuks see kavalalt peidus olev aare näppu jäi. Ilmselt selliselt peidus olevate aarete puhul on paratamatu, et paljude geopeiturite käekesed sakutavad ka muid läheduses olevaid detaile. Trepi käsipuu küljest on juba mõnigi tükk eemaldunud. Aga võib-olla on ka jõulised mugud seda vaadet nautimas käinud. Igatahes sai meie pikk geonädalavahetus lõpetatud päris magusa leiuga.
Aare sai kiirelt leitud, tagasipanek võttis aega. Kohtväärib suvel taaskülastamist, tänud tutvustamast.
Tänud Nuffile! Tõeline Nuffi klassika ja tõsiselt äge koht!
Väga kena koht! Nuffi ikka oskab neid aardeid peita. Aitäh!
Kord varasemalt sai siin käidud kohta silitama ja paitama, aga kuna tookord puges külm juba väga kontidesse, sai loobutud. Tänane jahedam suveilm oli rannanautlejad kodudesse peletanud, vaid paar kalameest nautisid õhtuses vaikuses kalastamist. Meist jäid nad sobivasse kaugusse. Silmitsesime nulli ja hetke east jäi silma ka väike kohake, mis ka hellal paitamisel aarde kätte andis. Kaval. Tänud!
Kuna vihm oli tehisjärve ja ranna mugudest tühjaks teinud, siis oli ideaalne aeg aaret otsida. Vihje jäi arusaamatuks ja mingit ebakõla ka silma ei hakanud. Kuna väga kahju oli lahkuda sellisest kohast, kus mugud tihti segavad, siis küsisime geosõpradelt vihjet. Sest olime pea 40 min juba otsinud ja poleerinud. Vihjest oli nii palju kasu, et selgusele jõuda 0 on väga ok. Lõpuks selgus, et vaid katsumisest on kasu ja siis saime logitud. Tänud!
Kuhu sa ikka peale Geojaani hommikul lähed? Ilmselgelt oma eelmise päeva pooleli jäänud projekti lõpetama. Aga isegi pärast karastavat suplust ei tööta pea nii nagu võiks eeldada. Nuffi aarete puhul ei ole piinlik tunnistada, et ilma abita oleks see aare küll logimata jäänud. Aitäh veelkord nii ujumiskohta juhatamast kui ka abi eest.
Geojaanilt tagasiteel leidsime tänu aardele sellise toreda kohakese - hilisõhtusel ajal täiesti mugutühi. Parklas oli küll kaks autot, kuid nende omanikke polnud näha. Nii saime rahulikult ringi vaadata, alt ja ülevalt, vasakult ja paremalt - midagi kahtlast jäigi silma - kiirelt käes ja logitud ka. Tõesti kena koht, millest polnud varem kuulnudki. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Kaupo: ,,Liisu, ma lähen nüüd ujuma. Ja kui ma olen tükk aega ujunud, siis ma otsin autost akupanga üles. Kui ma olen selle leidnud ja telefoni laadima pannud, siis ma näitan sulle ette, et kus see aare asub,". Kehitasin õlgu ja saatsin ta ujuma. Umbes minut hiljem, täpselt hetkel, mil vesi kahte lehte laiali lendas, oli mul aare käes. Ammu pole ükski Nuffi aare nii lihtsalt leitav olnud. Panin nime kirja, näitasin Kaupole keelt ja läksin tagasi auto juurde.
Ja kui Järvamaal nii ilusaid kohti leidub nagu see siin, siis hea meelega puhkaks siin.
Rahvast on rohkem kui inimesi aga olen peitjale siiski väga tänulik juhatamast sest peale Valge Roosi otsinguid sellise palavusega oli ainus mõte - saaks vette. Ja seda siin sai.
Valisime ilmselgelt möödasõiduks ja seega aarde otsimiseks totaalselt vale päeva. Sellise palavusega oli järve ääres palju suvitajaid ja seega otsida oli väga raske. Natuke püüdsime õnne, aga ruttu saime aru, et targem on koledama ilmaga tagasi tulla.
Oli tõesti kena koht. Boonusena esinesid pardid tantsukavaga. Aitäh!
Tegin kõigepealt kohvi ja koogipausi ning olin ainus hing järve ääres. Seejärel tuli üks proua tegema suplust ja mina siirdusin otsima. Läks üllatavalt kiirelt kui võrrelda teisi sama peitja aardete leidmisi. Aare korras.
mina ja väikevend läksime algul mänguväljakule, seal hakkas aga üsna pea igav seega läksime hoopis appi, lõpuks ütles isa: "näe proovi see sealt välja võtta". võtsin selle asja siis välja ja seal tuli ka leid. aitäh!
Kohale jõudes lõpetasid just ühed daamid õhtust suplust. Meie kambast läks ujuma ainult koer. OOtasime kuni kaldalolev saatjahärra koos oma koertega eemaldus ja suundusime nulli poleerima. Päris nuff(t)ikas mikrokas, meile jälle täiega meeldis! Aitüma ja kummardus!
Oh kui lahe ja mõnus kohake meid siin ees ootas. Tundus, et olime seal täiesti üksinda, vaid kellegi ratas oli maja najal. aarde leidsin kiiresti ja peale seda nautisime paitavat päikest.
Null on päris täpne. Teadete tahvlites olid linnupesad, õnneks veel tühjad. Nii kaugele pole vaja minna.
Grillil liha särisevad, ilm on imeline ja aare, see sai ajapikku ka leitud.
Teist korda olen siin ja tàna ônn naeratas mulle! On ikka andekaid peidukaid, ikka Ja jálle ma imestan! Tegin ka vàikse supluse, nüüd on nii mônus olla! Aitàh siia juhatamast!
No ülemäära lihtsalt see just ei tulnud, vihje järgi oleks tahtnud mõnda teist kohta rohkem justkui õigeks pidada aga viis silmapaari on ikkagi viis silmapaari ja ei suutnud ka see aare meie käest ennast kaua peita :)
Vihje oli minu joaks pigem eksitav, otsisin esmalt valest piirkonnast. Otsimiseks pidin ka õiget momenti passima kuna suplushooae ei olnud veel lõppenud ja lasin ujujatel lahkuda enne kui otsingutega jätkasin.
Nuffi peidukohad meile enam erilist peavalu ei tekita. Sama oli sellega siin, leid oli kiire. Tänud
Päris õel värk. Olin siin kolmandat korda. Koht iseenest ju väga kena. Esimesel korral kunagi suvel oli koht ilma mugudeta ja otsisin päris kaua, kui d ei leidnud. Teisel korral sel sügisel oli koht ja putka mugusid täis, oli vist mingi üritus seal. Seega püüdsime Ristoga tuvastada aared visuaalselt kaugemalt. Ei olnud midagi kahtlast. Seekord läks siiski õnneks ja Levia tiris aarde välja. Tänan kohta tutvustamast.
Nagu ka eelmisel külastusel hakkasid ka täna näpud kiirelt külmetama ja lisaks sellele oli sel korral vaja see asi pimedas üles leida. Ütlen päris ausalt, et eelmisel külastusel otsisin pigem mujalt ja täna poleerisime vähemalt õiget kohta ja sedagi ainult tänu sellele, et Kristjan omas selle kohta infot, et otsimispiirkonda vähendada. Ega see meid tegelikult päris aardeni ikka ei aidanud. Võibolla oleks päevavalguses asjalood teisiti olnud, seda ei saagi nüüd teada. Täna ma tõenäoliselt seda leidnud ei oleks. Aga tore oli ikka ja tänks Nuffile selle nummi roosa tüki eest!
Antud aardega oli Airil ja Kristjanil ühine minevik - tulemusetu poleerimine, mille järel tuli tunnistada kaotust 1:0 aarde kasuks. Mõtlesin siis minagi, et mis siin nii hullu ikka olla saab, aga võta näpust. Leidmist oleks kahtlemata lihtsustanud päevavalges otsimine, või vähemalt minul kindlasti, sest hämaras ei erista detaile just ülemäära hästi.
Peale tulemusetut otsinguoperatsiooni tegi Kristjan lõpuks hädakõne peitjale... ja supsti ilmuski aare oma peidukast. Avastasime Airiga, et logiraamat täitsa tühi ja pole isegi kirjas millega tegu. Lisasime aarde nime, peitja ning otseloomulikult ka enda nimed. Samal ajal oli taustaks Kristjan telefoni otsas lausetega "ohjah"x10 ja "tule taevas appi" ja "muidugi tagantjärgi on lihtne"... Aitäh mõnusa vingerpussi eest! :)
Tore, et logiraamat täis, sest see näitab ju rohket külastajate arvu. Tore pole aga see, et mitte keegi ei või kunagi hooldada minu aardeid, tükikest paberit lisada. Seda pole ju palju tahetud. Liiatigi aarded on mõeldud ju Teile peiturid. Peites ju usudki, et aarded on Kogukonna ühine eesmärk. Mina olen seal kohal mitmeid kordi käinud, tean, et seal on ilus. Teile ma just näitangi ilusaid kohti.
Seega on 2-l veel võimalus käia, kuna pidi paar tühja rida olema ja ega talvel polegi see koht midagi erilist...
Kui täna juba tavapärasest teine marsruut kojusõiduks sai valitud, siis paaril korral valikute ees olles, kumb tee nüüd valida, viskasin pilgu võrdluseks muidugi ka geokaardile. Järvamaale lähenedes alati veidi kripeldab, et siin ju nii palju ägedaid aardeid veel leidmata. Aga no see siin pole ju mingi möödasõidul-kiire-leid aarete kant. Aeg sundis tänagi takka, nii pigistasin mitmete teele jäävate aarete osas silma kinni ja võtsin järgmiseks sihiks Järvamaal puhkamist reklaamiva aarde, et ometi siiski ka selle maakonna ükski põnev aare kasvõi mitteleida.
Aeg oli soodne, parklas nägin rahulolevalt, et otsida saan täiesti segamatult. Leppisin endaga kokku, et pikalt ei otsi ja harjutasin end mõtteis ka leppima mitteleiuga. Mõne minuti pärast autosse tagasi istudes oli rõõm ja rahulolu suur, on kohe hea tunne kui mõni (kasvõi mõni) nuffi järjekordne kavalus kiiresti leida õnnestub. Lahe. Aitäh!
PS logiraamat saab kohe täis, üks-kaks tühja rida jäi veel
Leitud. Enne polnud sinna sattunud. Väga mõnus puhkeala. Hea ujumiskoht järgmiseks suveks.
Puhkuseaegselt geotripilt tagasisõit koju. Võtsime kaardi lahti, et veel mingi siuke lihtsam ja teeäärne käsile võtta. Ahhaa... üks nuffikas jääb ette. Tõotab põnev tulla. Ja ei olegi tegelikult seda lihtsat vaja :) Täpp i-le oli veel parajalt tormine ilm. No läkski ikka parasjagu aega selle leiuga :) Olin ilma tõttu auto juures lisariidehilpe selga panemas kui kõlas Helle võidurõõmus hüüatus. Jess, käes. Kaval värk. Aitäh järjekordse elamuse eest.
Leitud kasutajaga martenmandla. Kui visuaalsel seiramisel midagi silma ei hakanud, siis polnud muud, kui kasutada minu lemmiktaktikat - näpi kõike. Nii see aare end lõpuks ilmutas. Täitsa kaval. Aitäh kutsumast ja niivõrd mõnusat kohta tutvustamast! Tasub mõnel soojemal ajal tagasi tulla.
Vaat, kus sellega nüüd vedas. Kuna suvine hooaeg on juba möödas, siis polnud järve ääres muguohtu karta. Vaikus ja rahu ning seda oligi vaja, et see aare leida. Algul mõtlesime küll, et kus see olla võib. Logides oli palju mitteleide ju ees. Loo moraal on ikkagi, et tuleb mõelda kastist välja, siis need leiud ka tulevad. Lähenemine toimis ja vastavalt vihjele oli tõesti aare nii paigutatud. Kõik on ju vaatepunkti küsimus. Logiraamat hakkab vaikselt täis saama, mõned nimed veel mahuvad, aga vaikselt see aare küsib juba uut rulli.
Puhkajad polnud veel saabunud, hea rahulik toimetada. Tänud peitjale!
Ilm oli külmaks, vihmaseks ja tuuliseks pööratud, ainult kaks vaprat kalameest toimetasid vastaskaldal. Pisut ikka andis uurida ja näppida, kuni Mikk aarde välja tõi. Tänase ilmaga polnud mingit ebakõla märgata. Aitäh!
Vees ja vee ääres oli lademetes inimesi. Lugesin veidi logisid ja ei hakanud midagi näppima minema - mitukümmend silmapaari jälgisid mind nii ehk naa nagu ilmaimet - pikad püksid, saapad, vette ei lähe ja liivalegi pikali ei plaani visata: miks ta siia tuli? Järvamaale puhkama vist mitte.
Sai teha väike jalasirutus autosõidust. Jaa, kaval värk, peitjale tänud!
Pidin kahjuks kiirustama, Mikil aja peale minek ja tal endal leitud. Täiesti ausalt ise leidsin ja vihjet ka ei kasutanud. Aega anti 10 min ja seda piisas, ainult peegelsiledast veest ei jõudnud ilupilte teha. Tänud kena kohta näitamast.
Esimesel korral kõik kohad läbi otsitud ja ei leidnud, samas teisel korral ikkagi üles leitud
Esiteks peab kohe ära mainima, et ääretult kena koht siin, mis tuleb kindlasti meelde jätta ning suvel tagasi tulla, ujuma.
Täna olime siin ainumased ning seetõttu oli hea puhata, sirutada ja otsida. Sellal kui parajasti otsimisega ametis olime, külastasid parklat ka politseinikud. Meie vastu nad huvi ei tundnud, ilmselt vaatasid üle mänguväljaku, põhjusel, et hetkel seal keegi mängida ei või. Kuna peale meie kedagi rohkem ei olnud, siis nad ka koheselt ilma peatumata lahkusid.
Meil läks siin seljasirutamise ja päikesevõtu taustal päris kärmelt. Just ikka sel põhjusel, et samuti see mainitud piiisikene ebakõla jäi silma. Hea, et niigi läits. Muidugi peitjale väga omane peitmisviis, aga eks me olime juba sellega ka arvestanud, et midagi ilmset ja lihtsat meid siin ei oota. Aitäh kenasse puhkekohta kutsumast!
Mina olin siin teist korda. Ja tänagi oli Priit see, kes aarde õigest kohast välja tõmbas. Tagantjärgi paistis muidugi ebakõla karjuvalt silma... Aga koht ise igati korduvat külastust väärt. Tänan peitmast, meile meeldis.
Päevavalgust hakkas juba napiks jääma,seega tuli teha kiire leid :) Õnnestus enam vähem mõistliku aja jooksul see hästi peidus olnud jublakas üles leida. Aitüma juhatamast,on küll kena koht puhkamiseks.
Lumisel laupäeval sai tublisti aega kulutatud. Kuid leiuni aitas ikka saadud vihje. Tänud aarde eest!
Õnneks meil kaua ei läinud ja suunavate vihjete abil "kuskil seal" saime nimed kirja. Aitäh.
Siin läks meil ikka meeletult kaua. Ja viimase õlekõrrena saigi abi küsitud. Peale seda ei läinudki enam kaua, kui nimed kirja saime. Tänud peitjale!
Poolel teel Tallinna poole kulus väike puhkus marjaks ära. või siis peitjat teades ilmselt natuke pikem :) Olingi juba peaaegu loobumas, kui üks ideepoeg veel tuli, mis ka õigeks osutus. Aitäh juhatamast.
Poolel teel Tallinna poole kulus väike puhkus marjaks ära. või siis peitjat teades ilmselt natuke pikem :) Olingi juba peaaegu loobumas, kui üks ideepoeg veel tuli, mis ka õigeks osutus. Aitäh juhatamast.
Poolel teel Tallinna poole kulus väike puhkus marjaks ära. või siis peitjat teades ilmselt natuke pikem :) Olingi juba peaaegu loobumas, kui üks ideepoeg veel tuli, mis ka õigeks osutus. Aitäh juhatamast.
Tegime öösel koduteel peatuse, et aare leida. Peitja äratas küll aukartust aga võtsin südame rindu ja suunasin autonina just siia suurde parklasse. See on äge, kuidas taskulambi vihus asjad teistmoodi tunduvad. Mis maja see on? Kus see vesi on? Mis seal vasakul kohiseb? Uurisin eri objekte eri kohtades. Veidi põhjalikumalt silmasin kahte täiesti vale objekti ja siis märkasin midagi. Aare polnud küll peidetud nii nagu alguses tundus või ma vist üldse ei märganudki õiget asja aga see viis mind õigesse kohta. Pastakat koostööle ei meelitanudki nii et sain ta algjuppideks lammutada ja sisuga kirjutada. (197) Aitäh!
Sellise ilmaga sellisel ajal ei olnud peale meie ühtegi nautlejat. Pisike geopeitur tüdines otsimisest kiirelt ja arvas, et see on ära varastatud. Minu hing aga ei andnud rahu ja lõpuks vist lõhna peale läksin õigesse kohta, sest ju kõik loogilised kohad olid läbi vaadatud :)
Uskumatu, mitte ühtegi inimest, saime rahus otsimisega tegeleda. Sellega ikka läks aega. Liisi puhul vist algaja õnn mängis rolli, igatahes ta selle aarde õigest kohast välja sikutas. Ise olin eelnevalt ju peaaegu samast kohast juba piilunud!
Sisse keerates meenus, et siin oleme ennegi käinud. Täna olin üksi ja puhkajaid oli napilt - ainult mina.
See tõi meelde anekdoodi:
Väike kauplus Lõuna-Eestis Mõisaküla lähedal. Tuleb omanik õhtul uksi kinni panema ja küsib müüjalt: "kuidas päev oli?" Müüja vastab: "hommikupoole ei käinud kedagi, õhtupoole on vähe vaiksem olnud."
Üks 10 laiska minutit maadlesin selle aardega. Abiks olid peitja eelnevate aarete leidmine ja peitja mulle kunagi öeldud vihje, et püüab kõik peitmised teha erisugused.
Suur tänu Nuffile
Aare oli küll väga hästi peidus, kuid suure seltskonnaga otsides ei suutnud ta siiski märkamatuks jääda. Tänud!
Läksime kutse peale kohale, et järgmine päev oleks geojaanile lühem maa minna. Igavesti lahe koht endiselt. Aarde leidsime kambaga. Täname.
Jõuan siis mina Paide ning tõmban Annele traati, et saaks enne geojaani ühe pakikese üle anda. Tuleb välja et tema hoopis Roosna-Allikule läinud uudistama kuidas Järvamaa puhkust lammutatakse. Oot-oot, sai ju seda kunagi tükk aega tulemusteta poleeritud. Pikalt mõtlemata gaas põhja ning 15 minutit hiljem olin ise ka platsis. Kohale jõudes oli parkla paksult tuttavaid nägusid täis. No see nüüd küll lihtsalt trehvamine pole, kihutasin hoopis enese teadmata otse geojaani salajasele eelpeole. Tuli ruttu reageerida ning kasutasin jää sulatamiseks lastele mõeldud maasikaid mis kibekärmelt ka otsa said. Kuna koht on suvel populaarne, tuli enne otsimist ikka mõned hetked mugude järgi oodata. Kui plats puhas tegime mitteleidjatega aardele kambaka. Mina olin endiselt sama nõutu nagu olin seda eelmiselgi otsimisel. Õnneks massis on jõud ja vähemalt keegi meist oli tereavam pliiats kui mina, ning varsti oli ka konteiner letis. Juhuu, saingi sellest kiusupunnist vähe lihtsamalt jagu. Seni kuni meie otsisime, käis platsi teises nurgas kõva laagri püstitamine, üks telk tõusis teises järel. Kes sättis paljaste kätega grillsütt paika, kes mugavles niisama. Isegi esimesed geoauhinnad jagati välja. Oi kuidas ma sügelesin ka sinna ööseks paikseks jääma. Oli ju autos 2 patja, soojad riided ja lauluõli isegi olemas. Aga ei, teiega saab homme ka pidu panna, teist pere polnud juba nädal aega näinud ja aeg oli suund pojakeste poole võtta.
Tänud aarde ja seltskonna eest.
Võhma küünlavabrikust koju sõites võtsime mõned aarded. Suu jäi lahti, mis koht see siin selline on?! Paras Geojaani mõnikord pidada. Aare ise ka ennast ülearu kaua ei peitnud. No on ikka krutsk, ma ütlen! :) Aitäh siia juhatamast, sildid külge.
Hooajal on siin kohtadega kindlasti kitsas. Selleks tuligi praegult ära logida. Tänud!
Tänase ilmaga oli ühest küljest parim ja teisest küljest halvim aeg otsimiseks. Salli kaela ega kindaid kätte ei pannud. Kujutasin vist ette, et teeb kiiresti. Aga kiiresti hakkas hoopis külm ja lasime varvast.
Mind oli veidi informeeritud aarde asukohast, aga sellegipoolest kahtlesin kohapeal. Ei saa olla, ei ole võimalik ja ega peidik ka kohe kuidagi teada andnud, et õige koht. Kuid kui jää murtud, sain ka aardele ligi. Suured tänud peitjale.
Siin sai ikka päris jupp aega vihma käes seda objekti poleeritud enne kui tops lõpuks näppu jäi. Tänud peitjale!
Leitud. Et see nutikus peidukate leiutamisel ka otsa ei saa! :P Aitähh!
Pärast pikka koosolekut kulus puhkus hädasti ära. Puhkealalt hiilis parajasti minema üksik mugu (või mitteleidja), nii et kogu plats oli lahkelt minu päralt. Eelmine kord vaatasime siin koos Hannoga nõutult ringi, aga ju siis oli olm puhkamiseks veel liiga külm. Täna jäi koba peale päris kiirelt see kavalus näppu. Tänud!
Siin parklas on paar korda varemgi aarde otsimise mõtetega peatutud. Aga mugud pole senini lubanud päriselt geotegevust harrastada. Täna õhtul saime rahus otsida. Vedas, sest kohe küll midagi ei leidnud. Soovitussiltide rohkus vihjas, et tüüplahendust pole vaja otsida. Kuna alguses paremaid mõtteid pähe ei tulnud, siis ikkagi vaatasime võimalikke tavalisemaid peidukaid ka. Alles kuskil kümne minuti pärast näppisin kohta. Ülihea maskeering, silmaga vaadates ei kahtlustanud mitte midagi enne kui tops käes! Aitäh.
Parkla oli täna tühi. Leid tuli ruttu, kuna esimene asi mida Merit näppis, paljastas aarde. Tänud peitjale
Mulle meeldib Hette logi, võtab meie otsimistegevuse sama ilusasti kokku. Kuigi ma kogu aeg korrutasin, et Anne on suli ja sa pead lihtsalt selle kohta üles leidma, kus ta seekord kõige paremini suli teha sai, otsisime siiski valedest kohtadest ka. Aitäh, mulle meeldis, lastele ka.
Puhkasime meiegi parasjagu Järvamaal ja suundusime kontrollima, kas pilvise ilmaga on mugud aarde lähedal grillimas või mitte. Õnneks oli plats vaba ja üllatuslikult polnud keegi seal eelmisel õhtul isegi jaanituld süüdanud.
Algul otsisime nendest kohtadest, kuhu [nuffi] kunagi ei peidaks; siis nendest kohtadest, kuhu ta võib-olla peidaks, kui ta mõnda teise ettevõttesse tööle läheks; seejärel piilusime kohtadesse, kuhu oleks võinud peita, aga polnud peitnud, sest sedasi on kuhugi mujale juba peitnud; lõpuks märkasime sinnagi vaadata, kus päriselt aare oli. Aitäh kavaldamast ;)
Väike peatus.Aardekarp näitas ennast kohe Leikole.Minule jäi vormistamine.Aitäh!
Olen siin käinud ka varem ja rohkem kui korra aga logi pole kirja saanud. Ju siis polnud ma veel selleks valmis. Kui täna konteiner näppu jäi, oli piinlik et polnud varem leidnud. Aga võtan seda kui õppetundi ja pikemalt ei põe :)
Tänud aarde eest!
Seda mida ei leidnud oli aare. Ei tea kas ta oli seal puurida taga või olime lihtsalt see kord pimedad!
Märkasin...siis vaatasin muud kohad ka üle...siis ikka tagasi. Sain asja lõpuks liikuma ja kätte. Aitäh, tore koht!
Teel siia aarde poole sõitsime läbi muinasjutust. Nimelt teed ääristasid puud ja vaikse tuulesahmaka järgselt hakkas puudelt langema haldjatolmu. Kogu õhk sillerdas ja tekkis täielik hirm, et autojuhil kõrvad muutuma hakkavad, no eks ikka teravatipuliseks haldjakõrvadeks ( ma muide kontrollisin üle ka, aga olid ikka samad, mis hommikul autosse istudes :D ) No ja siia saabudes oli selline muinasjutus viibimise tunne ikka veel sees. Kergelt silmadega nullis vaadeldes hindasime kohapealseid olusid ja mingi 6 sekundi pärast panime logi kirja.
Oleme siin ka varem käinud Tõrvikmehe aaret otsimas, kuid kahjuks oli selleks hetkeks too aare juba kaduviku teed läinud ja taastamislubadustest hoolimata aaret ei taastatud. Seega on väga tore, et Anne selle koha taas mängu tõid, tänud Sulle!
Aitab kah tänaseks geopeitusest. Lähme lippu langetama, mul on vaja veel puuviljasalat valmis teha ja siis saamegi pidulauda istuda.
Aitäh kohta tutvustamast ;) (Kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal. Oh sa pime-pime-pime, maailm on imeline! ehk teisisõnu: mu maakodu on sellest aardest 17km kaugusel ja mul polnud seesugusest kohast aimugi!)
No ma ei tea: Eesti keel on nii ilus, Eestimaa ilusaid kohti täis aga aaret peab otsima inglise keeles (Meie otsime GC järgi). Värskel lumel olid vaid ühed jäljed trepist üles ja kuskil suvalisel kohal pingil kellegi istmiku jälg. Otsimise sammjälgi polnud. Meie seal tugevnevas tuules ja vihmas kaua vastu ei pidanud. Kuna aga koht väärib korduvkülastust siis ei põe ka eriti. Ehk peab mõne suve veel vastu. Aitähh!
Õues hakkas hämarduma ja kuna plaan oli veel Rakkesse jõuda siis leid tuli kähku. Kõigepealt tuvastasin kohad kust aaret ei ole ja siis koha kus aare võiks olla. Aitäh.
Mina uisutasin aarde juurde, kuulasin vihje ära. Uisutasin tagasi, et telefon võtta ja maaameti kaardilt kohta täpsustada. Ei jõudnid veel autonigi, kui juba selja tagant kostis võidurõõmus hüüd. Tänud sünnikodu ümbrust tutvustamast!
All ja üleval, käpuli ja külili, kõhuli ja peaaegu selili... kuigi ilm neid tegevusi ei soosinud. Tulemus: pesu masinasse, logi kirja ja suvel tagasi - tore koht! Aitäh, Andekas Anne!
Kõigepealt üritasin seda musta karpi seinalt maha sikutada, aga kuna see punnis vastu, siis jätsin ta igaks juhuks rahule ning asusin muid kohti poleerima. Leeloga tiimitööna tuli ka tops nähtavale. Jälle kord tore koht nähtud, kuhu tasuks suvel tagasi tulla. Tänan.
Järjekordne Järvamaa pähkel sai seekord ette võetud. Tõesti, oleks puhkust vaja, et see üles leida. Tallinnast lahkudes tuhises vaid tuul mööda kuiva asfaldi, siin aga ootas meid ees tõeline Jõulu Järvaland. Lumi kattis maad ja mõni kraad külma näpistas põske. Aaret just mütsiga lööma ei läinud, aga peitja poolt tõmmati müts pähe küll. Vahepeal sai autos käidud ja riideid juurde pandud, kuna läks kauem kui kuus sekundit. Enne pimedat õnnestus siiski kõik parasvöötme vimkad seljatada ning sai nimed kirja panna. Täname kena kohta tutvustamast. EVEJ
Ei aidanud siin ei palumine ega mangumine... vaatamata just matkateelt tulemisele ja 45 km kõmpimisele viidi treppi, ning käsutati autost välja, et mind seal pimedas siis pilkealuseks teha. Ajasin oma kanged kargud autost välja ja lonkasin nulli poole. Seal siis märkasin, et nendel makaronidel on võimalus nullis nii kükitada kui ronida. No ja eks ma tegin seal mõlemat. Aga näed, väga pikalt peitjal mind narrida ei õnnestunud... pilkamiseni ei jõudnudki. Tops jäi üsna mõistliku aja jooksul näppu ning sain autosse tagasi komberdada. Pimedas küll kohta väga palju ei näinud, kuid tõenäoliselt ilmun mingi aeg siia tagasi, sest Anne sõnul olevat seal lombis ka kala. Aitähhid, toreda paiga tutvustamise eest ning ka matkatee ürituse transpordikülje organiseerimise eest.
Aitäh väga toreda aarde eest mõnusas kohas! Kedagi ei olnud, vaid õhtupäike, peegelsile vesi ja meie! Kaval peidukas! Nuffilik! Aitäh!
Teel Virumaalt Valgamaale tegin väikese puhkepeatuse Järvamaal. Ilm oli vesine ja kedagi teist puhkamas polnud. Õige koha avastasin ruttu, aga seis oli nii, et näed ja tunned, aga kätte ei saa. Väikese meelitamise peale sain logi kirja. Tagasi läks juba kergelt. Tänud, vahva koht.
Teadsin juba ette, et siin mingi vimka ootab mind. Muidu see ei oleks ju Anne peidetud. Täpselt nii oligi, täiesti annelik aare. Kätte sai, aga selle tagasi panemisega võttis ikka aega. Ei tahtnud kuidagi sinna aarde pesasse minna, tekkis isegi mõte, et helistan Annele a ütlen ma ei saa aaret tagasi. Aga õnneks lõpuks ikka õnnestus. Hea, et suvi läbi ja kedagi ei olnud. Suvisel ajal ei kujutaks seda aarde otsingut ettegi. Ilus järv, ei teadnud enne sellest midagi. Aitäh Anne aarde ja koha tutvustamise eest.
Väga lahe koht. Ei lasknud koerad ringi jooksmisel ega meie aarde otsimisel ennast noortest kalameestest segada. Selle asemel ühendasime jõud kohalejõudnud järgmiste otsijatega. Tervitused Teele jt. (NB! Ärge unustage siis ka "teolt tabamise" boonusaaret vormistamist). Annelt järjekordselt vahvalt peidetud aare, tänud.
Leitud. Ei läinud väga kaua aega. Kohtasime otsides kaaspeitureid esimest korda. Oli väga meeldiv. Tervitame Reinot ja Annelit!
Nagu eelmise Näkiraja aarde juures tõdesin, oli kõht juba hirmus hele. Eks kellgi oli taas 16 saanud, lõuna aeg täitsa käes. Haarasime Mäekülast pitsa ühes ning pidasime 20 minutit vastu, mis selle aardeni sõit võttis. Ronisime rutuga nullis teisele korrusele vaadet nautima ja einestama. No lihtsalt võrratu koht selle jaoks. Nautisime päikesepaistet, sööki, seltskonda, kalade lupse, aardehõngu.. Kui paar tükki hambus, suutsin taas aarde peale mõelda. Arvasime mõlemad, kus aare end peita võiks. Takkajärgi olgu öeldud, et kumbki ei arvanud ära. Ma tegin ühe tiiru, ei midagi. Mugisin edasi. Siis suundus Marje otsima. Ei midagi. Kui kõht lõpuks piisavalt täis, sai rahus otsida. Seal see pisikene annelik sindrinahk end peitiski. Väga viks ja viisakas. Ise veel vaatasin, et miks just sellesse, teine oleks ju lihtsam olnud.
Anne, aitäh Sulle meid siia sööma kutsumast! Väga vahva koht! Lastega eriti tore. Üks mugulaps ei tahtnudki kuidagi kiigelt lahkuda.
Põhimotivaator tegutsemiseks oli teadmine, et mida kiiremini tuleb leid, seda kiiremini saab tagasi sooja. Mikil vist ei olnud nii külm kui minul, sest sain õigele asjale näpud külge enne teda. Samas oli ta väga täpse nulli paika pannud, minu gps näitas täiesti vale objekti poole, nii et leid oli võrdselt mõlema panus. Pärast imetlesime vees hõljuvaid kalu. Tagantjärele mõtlesin, et teleskoopridva otsas oleva magnetiga saaks kala kätte küll, kui enne mingi metallitüki, näiteks sendi külge seotud sööt kalale nina ette visata (ridvaga, et põhja ei vajuks). Miki lihtsalt ei päde. :)
Nuffi oskab asju ikka väga hästi ära peita, ka maailma koledaima kuuse juures kratsisime tükk aega kukalt. Aitäh!
Ega see aare just väga kergelt ei tulnud. Tükk aega saime ikka igasuguseid asju poleerida enne, kui Merilin päeva päästis ning topsi välja võlus. Mina oleks täpselt sealsamas hoopis teisi asju näppinud ning leidmise koha pealt vastu näppe saanud. Nuffilikult hea teostus, tänan! Ega me siis kohe ära saanud minna, ikka vaja see veekogu ka üle vaadata. Merilin valgustas kalu ühelt poolt, kui mina neid teiselt küljelt moblakaamerasse proovisin püüda. Ja kalu seal ikka oli - ükskõik, kuhu lambi keerasid, oli neid näha selges vees. Merilin küll ässitas, et õng pagassis, püüame kinni. Paraku on seal teleskoopridva otsas geopeiturlikult magnet, millega neid kalu ei püüa :(
Viimane enne labürinti. Seal küsisime Annelt, kas ta ikka luksus korralikult, kui me teda "hea" sõnaga meenutasime. Lõpuks Tiia võlus siiski karbi välja. Aitäh.
Päeva alustasin ma Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee umbes 178. kilomeetri juurest, kus ma rahulikult põõnasin. Koht oli magamiseks hea, sest oleks võinud seal pärast esimest ärkamist lõputult pikutada. Lõpuks kohustati mind järgmise aasta puhkusenädalat paika sättima ja seega tuli rähm silmast ära pühkida, et lennukipiletite ostmisega ühtegi viga ei tekiks. Muidugi oli veel ka soov mõistlikul kellaajal maisilabürinti jõuda. Vahepeale jäid veel mõned sündmusekorraldaja kodupiirkonna otsimata aarded mida oli vaja ka külastada. Alustuseks sõitsin Järvamaa puhkeplatsile. Koht oli ilus ja uhke. Suvisel ajal on kindlasti suurepärane koht ajaveetmiseks. Praegu oli aga just sobiv aeg aarde otsinguks. Ilus sügisene ilm ja ei ühtegi segavat mugu. Aarde leidsin üles ebatavapäraselt kiiresti. Kättesaamisega oli vaid natukene raskusi. Ainult tundlikust näperdamisest ei piisanud, tuli paar tilka jõuvürtsi lisaks segada. Seepeale ei jäänud aardel muud üle kui mulle alla vanduda. Peitjale aitäh ilusat kohta tutvustamast!
Peale maisilabürindiüritust võtsime plaani paar Nuffi aaret Järvamaal. Päikseselise ilmaga on lust sellist kohta külastada. No natuke sügist meenutas, sest varba all lirtsus, aga sellest ei lasknud me end segada. Suunasime ninad koordinaadi suunas ja piidlesime, et kus otsitav end peidab. Ei andnud nii kergelt kätte, kuid lõpuks siiski tabasime. Tänud peitjale!
Peale maisilabürindi läbimist oli energiat üle. Suundusime algul mõisa kaema ja siis tehisjärve äärde. Näpud sügelesid, uurisime ette antud objekti nii ülevalt kui alt. Piretil jäi kahtlane koht silma ja edasine oli "dela tehniki". Aitäh vahva aarde eest!
Sõitsin nulli ja vaatasin, et EHH ma olen siin juba korra mingit aaret otsinud. Tookord oli see küll teiselpool vett. Ja atribuutika ehitamine alles käis.
Aarde otsimiseks kaua aega ei kulunud ja kätte sain kah täitsa ilma abivahenditeta.
Igav liiv ja tühi väli, polnud siin hingelistki. Seega läks kiiresti. Mina ei teadnud sellest kohast midagi, Toomasele oli tuttav. Aitäh!
Aare jälle Järvamaal ja Nuffi teostus? Järelikult kohustuslik ega mind kõrvaltoast enne rahule ei jäta. Aga asi täitsa korralik jälle! Kui mugusid ümbruses ei ole, peaks kõik ikka lõpuks leidma, meil kulus ehk 10 minutit ainult. Kuid kui ligiduses palju silmapaare uudistamas, siis tuleb ehk mitu korda isegi otsimas käia. Vihe väga täpne, õige ja abistav, ka meie meelitasime aaret natuke aga ei läinud vaja ühtegi abivahendit, loodetavasti ei peagi keegi enam midagi peale näppude kasutama. Aga seda ümbrust ja aaret silmas pidades on Anne oma kingad ja kleidi nähtavasti küll vahetanud dressi ja tossude vastu. Tänud peitjale!
Leitud Järvamaal puhkamise käigus. Sombuse pühapäeva hommikul oli ümbrus tühi ja sain rahulikult otsida. Kohalejõudmisest leiuni läks umbes pool tundi, lõpuks leides sain ainult ennast kiruda. Kättesaamiseks pidin aaret veidi meelitama, aga paljaste kätega sain ta siiski kätte. Multitool on kotis kaasas, aga see on rohkem ratta putitamiseks, kuigi mõne aarde juures on seda ka vaja läinud, näiteks segumasin ja muuseum eesti rahvale. Aitäh!
Ma vaatasin kaardilt Paide kandi aardeid, see ei paistnud väljagi. Kohale jõudes sai vaadet imetletud, täitsa Geojaan 2018 pidamisväärt koht. Kuigi nullis peidukaid ei paistnud, siis esimesena katsusin õiget kohta. Kuna aga kätte ei saanud, siis pidasin seda valeks. Õnneks Anne kinnitas selle õigsust, aga temagi kätte ei saanud. Tuli talle nuga anda ja siis andis alla. Sai nimi kirja ja paremini tagasi pandud. Imestasin, kuidas Mihkel logi kirja sai, kas ta sõidab ka pussnuga kaasas ringi? Ma olin eelnevalt disc-golfi käinud mängimas, seepärast oli kaasas.
Kõik tingimused olid ideaalsed otsimiseks. Ilm oli kehv ja kohal polnud hingelistki, aega ja tahet oli. Kahjuks aga ei suutnud peitjaga samale lainele ennast kuidagi häälestada ja pärast kolmveerand tunnist otsimist olin sunnitud alla andma ja nina maas tühjade kätega lahkuma. Jama on see et isegi tagantjärele ei ole ühtegi head mõtet juurde tekkinud mida oleks pidanud teisiti tegema. Täitsa kardan juba Järvamaal ringi kolade, polnud ju see esimene peitja aare kus tühjade kätega lahkuma olen pidanud. :(
Teen logisid korda. Kena vastuvõtt! Tänud peitjale!
Koht ise üllatas, möödasõidul midagi reetvat tee ääres ei ole. Jõudsime objektile ja Maril oli hetke pärast tops tuvastatud. Pärast leidu jõudis me juurde peitja Anne isiklikult, kohvi ja vahvlitega. Peagi lähenesid tasa ja targu Maris ja Laur. Enne Virumaale sõitu käisime Annega Järvamaa maisilabürindis, mis asub üle tee. Tänud Annele.
Maal on mõnus tõesti. Aga, et siia selline asjalik koht tehtud on, ei teadnudki. Isegi pimedas sai sellest aimu, kell lõi ju päeva viimast tundi. No aga, mis sa siin sisemaal hädaga teed kui korralik vesi kaugel. Ühtegi hingelist mind ei seganud, eks ma nii olin planeerinudki, et mitte peitja silmade all otsida. ;) Aardega läks, nagu ikka Anne omadega, pisut rohkem aega kui oodanuks. Kuid leitud see jupstükk sai. Tnx.
Seda, et aare avaldus praktiliselt koduõues ei tähenda alati seda, et jalutad kohale ja logid ära. Kindlasti paljud teadsid, et põllumees praegult kella ei vaata ja siis jäigi see aarde juurde sõit praktiliselt kaheteistkümnendale tunnile. Huvi pärast kohe vaatasin kella, et kaua kulub ja sinnasõit jäi 6 min. sisse .Kohapeal selgus, et on ikka väga palju muutunud kui viimati seal käisin.Aarde leidmine ei läinud sugugi lihtsalt, sest otsmikulambi tule peale lendasid uudishimulikud vapsikud kohale ja pakkusid oma põrinaga seltsi. Lõpuks tuli veel punt jalgrattureid kes otsustasid enne kooli algust veel viimast korda vees käia. Peale nende lahkumist sain ka paremini otsida ja lõpuks sain peidiku kätte ja logima hakata.Peidik jälle väga kavala teostusega. Seda kes FTF võttis aimasin juba ette ja sai ka Annele öeldud, et oleks võinud kohe kihla vedada, et kes see peale Helduri ikka on. Ise olin jälle kolmas sellel päeval ja tundub, et saabki vist tihti korduma.Kunagi oli Paul Keres igavene teine ja nüüd mina igavene kolmas. Koht on igatahes ilus ja vääris kohe kindlasti aaret. Aitäh.
Nuffik sättis meile täna täiesti tutika aarde avalduma koduteele ja korraks tundus, et asi lõhnab isegi FTFi järgi… Või no, vähemalt arvasime seda esialgu meie, argumentidega, et on tööpäev ja väljaspool Tallinna koht ja meil ainult tunnike nullini minna ja kesse ikka õhtul siia nüüd kohe kohale uhama hakkab… :D. Tegelikkuses oli esikohale pretendeerimise huvilisi sellele aardele täna lausa mitme tiimi jagu ning esmaleidjate Helduri, Mari ja Kristaga saime nullis siis ka ülimõnusa kohtumise. Sest peitja oli ju samuti tänaseid tulijaid kodus küpsetatud vahvlite ja kohviga tervitama tulnud ning tornis toimus meie saabumise ajaks üks tõeliselt mõnus loba ja kohikumelu :). Leid ise meile väga kiirelt ei tulnud, Annele omaselt polnud siin peidus ju mingi niisama karp... Aga saime lõpuks oma nimed samuti raamatusse kirja; st saime kirja kohe peale seda, kui välja oli käidud ah-teeme-täna-mitteleiu kaart ning Laur minu juba ülevaadatud koha veelkord üle vaadanud… :D.
Aitäh Annele puhkama kutsumast, tore koht. Ja õnnitlused-tervitused ka esmaleidjatele, oli tore kohatud ja konkureeritud saada :).
Päeval oli tööasju Võru pool ja tagasi koju sõites oli vaja korjata muidugi ka mõned karbid. Kuna kellaaeg oli paigas, mis ajaks peame kindlasti Tallinnas olema, siis kava väga tihe ei saanud olla. No ja muidugi sobival hetkel avaldus veel ka uus aare peaaegu täpselt koduteel. Kohe siiski ei hakanud sinna poole sõitma vaid korjasime mõned karbid Tartust ja veel ühe ka enne. Gepsust Tallinna saabumis aega vaadates selgus, et meil on aega selle aarde leidmiseks 10 minutit. Täitsa piisavalt ju ühe tavalise Anne aarde jaoks :) Sest me tunnistame kaotust kiiresti, kui asja üles ei leia :) Aarde poole sõites oli muidugi veel sees ka väike ftf lootus. Kes see ikka tööpäeva õhtul sellisesse kohta satub. Kohapeal oli aga näha juba peitja autot ja natuke eemalt ka suuremat seltskonda peitja ümber. Ajasime siis ka mõne hetke juttu, seejärel plaanisime loobuda, kuna kaval aare taas :) Millegi pärast teistele see ei sobinud ja ikka torkisid meid takka. Lõpuks ikka leidsime ja saime nimed kirja. Peitja poolt pakutud vahvel söödud ja kohvi joodud, pidime kiiresti lahkuma. Aga väga lahe koht aarde jaoks leitud. Teepealt poleks õrna aimu ka, et see kruusatee sellisesse kohta viib. Tore teada kui teinekord seal kandis puhata vaja :) Suured tänud peitjale!
Olin enam-vähem töösse uppunud, kui sain kõne, et Heldur tahab FTF-ida. Mul polnud õrna aimugi, et uus aare avaldunud on, aga kuna töö eest ära ei jookse, Helduri auto aga veereb kiirelt minema, siis otsustasin kiirustada.
Peagi olime teel nulli poole. Ümberistumine kulges kenasti, ainult et ilm muutus lõunapool järjest ähvardavamaks ja pimedamaks. Otseselt õnneks ei sadanud. Viimases pöördes võttis Helduri nägu täiesti pettunud ilme. Pöörasin siis kah pilgu ettepoole ja nägin palju parkivaid autosid. Lootsin kaaslast lohutada sõnadega, et ehk on Anne vaatama tulnud... Anne ei sõida sellistega, tuli kärme vastus...
Läksime välja. Puhkeala õigustas end täiesti. Kes lobises, kes kiikus, kes sõi, kes vaatas ringi, kes sõitis süstaga. Neid viimaseid oli eriliselt palju. Ühtegi tuttavat geonägu silma ei hakanud. Tasapisi nihkusime nullile lähemale. Eriti kaua erinevaid tasandeid uurida ei tulnud, peagi saime oma nimed sisse kirjutada, ja et 18.52 on FTF. Esimene logi tuli rõõmus ja roosa.
Kuna koht oli kaunis, siis istusime siin mõnuga edasi ja peagi saabus Anne kohvi ja vahvlitega. Oi, kui armas! Oleks ma seda enne teadnud! Lobisesime maast ja ilmast ning jälgisime laste süstatreeninguid ja kohtasime ka teisele kohale tulnud peitureid. Lõpuks läksime maisi sisse rajatud Järvamaaga tutvuma. Lahe õhtu oli ja koht oli vinge ja aare oli mõnus! Aitäh selle kõige eest!