Läksin hooldama, kuid polnud enam mida hooldada. Asja mõte niikuinii kadunud, kuna pilte otsivad väga vähesed skoorijad. Aare ka pidevalt problemaatiline. Ei taasta.

Logiraamat on täis

Algul otsisime ikka nullist, aga kuna null ja vihje ei klappinud, siis läksime lõpuks vihjele vastavaid kohti üle vaatama ning kohe esimeses õnn naeratas. Parajasti seati õhtuse peo jaoks plakateid üles, aga keegi väga huvi ei tundnud, mida meie sealt otsime. Aitäh kunsti tutvustamast!

Aega läks palju, oli kohe mitmeks päevaks liigutamise eesmärk. Lõpus sai algul natuke valest kohast otsitud aga lõpuks sai nimi kirja. Aitäh.

Kenad seinamaalingud. Lõpp mugurohke, aga õigel ajahetkel saab ome teod ära teha.

See aare seisis tükk aega varus, enne kui logima pääses. Peoõhtutel tulla ei tasu, kuid keset päeva pakuvad parkivad autod hea varju. Aitäh!

Lõpp kolis natuke. Vihjet korrigeeritud.

Olin seda pikalt planeerinud, tänane vihmane+tuline ilm tundus mõistlik- ei pea kaua õues aega veetma :) Osad teosed jäävad tihti minu käiguteedele, mõned olid päris uued. SBoy teoseid olen ka varem kohanud (üks oli näiteks või äkki on siiani Ülemiste city ühe söögikoha seinal). Lõpp-punkt ka tore koht, tänud!

Mõni üllatus ikka oli nende teoste puhul, mida ei olnud varem isegi märganud. Aitäh!

Selle wherigo läbimiseks vajaminevad kohad said ikka õite mitmes jaos külastatud, küll autoga kuhugi ligi ja siis mõned punktid ning kui jälle meenus, et oot oot, siinkandis oli ju järgmine peatuspaik, jälle telefon lahti ja koht üle vaadatud. Täitsa toredad seinamaalingud, milledest nii mõndagi olin varem märganud, aga mõni täitsa uus avastus. Huvitav oli lugeda ka nende saamislugu, sellest ei teadnud midagi. Tookord, kui eelmisel kuul lõppu jõudsin, ei hakanud konteinerit otsimagi, kuna nüüd ju challengeri täitmiseks vaja ikka arvestada, millal midagi logida ja veebruaris oli mul wherigo juba kirjas. Nüüd siis kuna märtsikuu juba teises pooles, oli vaja end kokku võtta ja muguohtliku koha kiuste vormistama tulla. Ilm oli õnneks piisavalt läbilõikava tuulega, nii et niisama luusijaid polnudki, kuigi üks automugu parkis oma sõiduki praktiliselt ninaga vastu aaret. Aga ega temagi ise sinna molutama jäänud, vedas hõlmad koomale ja kiirustas nurga taha. Mina kohe jaole ja õnneks tabasid sõrmed kohe esimesest kohast, kuhu nad toppisin, konteinerit. Tänud peitjale niisugust vahvat ettevõtmist ja sellest järelejäänud taieseid tutvustamast ning aaret peitmast.

Otsustasime koos Antiga, et meie tänase geopäeva eesmärgiks on 11 erinevat aardetüüpi. Nii siis, mõeldud-tehtud ning teiseks külastatavaks aardeks valisimegi siinse Wherigo aarde. Olin selle seikluse juba ammuilmai läbi teinud, kõiki seinamaalinguid, kuhu teekond juhatas uudstanud ning imetlenud. Tookord aga ei õnnestunud lõpukoordinaatidelt aardetopsi leida. Sellest mitteleiust oli täna kõvasti rohkem kasu, sest just nüüd oli seda aaret väga vaja.

Aadrega on kõik vinks-vonks korras, ainult tramm on peatusest lahkunud :)

Suur tänu peitjale!

See on mul vist üks kõige kauem otsitud aardeid üldse. Alguses sai punkte rahulikult ükshaaval väikeste jalutuskäikudega otsitud kuni lõpu koordinaadid käes. Lõpp ise võttis palju katseid, kohalikud olud jõudsid isegi vahepeal muutuda kuni lõpuks ühel korral kohe simesest vaadatud kohast leidsin. Olen üsna kindel, et vaatasin sinna ka eelnevatel kordadel. Mis seal ikka, huvitav oli.

Seiklus oli varasemalt läbitud.Aitäh!

Seiklus sai läbitud kunagi talvel. Alles täna sain lõouaaret muguvabalt logida. Aitäh aarde eest!

Aitäh peitjale!
Kui oleks ennem kirjeldust lugenud, siis oleks võtnud selle rännaku ette mõnel teisel päeval. Jalgsi ja ühistranspordiga oli suhteliselt tülikas ja aeganõudev. Jalgratas on kõige mõistlikum liikumisvahend siin.
Olen neid maalinguid ennem märganud, aga seost Mehhiko ja EV100 ei teadnud.

14367.

Leitud, logitud, tänan!

Tegime kunstiteoste vaatlusringi läbi autoga - uhked maalid. Aitäh peitjale!

Keegi oli ka selle vahepeal ära virutanud. Panin uue.

Meie imelises mastertabelis vaatas vastu tühi auk - no seda nalja pole ammu juhtunud. See tähendas, et polnud vaja ei tavalist ega mõistatust. Mida siis sellise päevaga peale hakata? Proovisime siis midagi, mida varem teinud polnud. Sai ette võetud aardetüüp, millega enne kokku polnud puutunud. Algul mõtlesime üht teist Wherigod teha, aga kassett tõrkus. Seega otsustasime selle kasuks. Kokkuvõttes olid emotsioonid küll täitsa positiivsed, hea mees ei aja naist õlle järele ka sellise ilmaga. Aga meie läksime, käisime, nägime ja vallutasime. Linn sai edukalt läbi tiirutatud ning tagatipuks ka aare logitud. Esimese Wherigo kohta väga positiivsed emotsioonid. Minu jaoks oli eriti huvitav, sest lõpp oli reaalselt minu töökoha kõrval - oleks ma seda vaid aimanud.

 1 

Tänane päev oli meil kalendris esimene kord, kui võtma ei pidanud ei tava- ega mõistatusaaret. Nii mõnelegi oleks see olnud õnnis puhkamise pühapäev, aga mitte meile. Kuna paralleelselt tuleb täita ka teisi väljakutseid, siis võtsime nõuks logida meie jaoks uue tüübiga aare.

Ühte Wherigo'd oleme natuke juba teinud, seega enam-vähem teadsime, mis ja kus. Sõitsime alustuseks Balti jaama, et sealt siis Pääskülla liikuda aga kummagi telefonis antud kassett tööle ei läinud. Seega võtsime järgmise Tallinna Wherigo ning suundusime sinna. Õnneks see kassett töötas hästi ning autoga sõites saime Tallinnale rahus tiiru peale teha. Töötas lausa liiga hästi - minu GPS suutis end nii täpseks mõõdistada, et ma pidin kohati graffitite sisse ronima, et asi ära loeks. Sellega oli kõige rohkem pusimist sadama lähistel. Märten sai kohati juba autost oma asjad kätte.

Lõpp oli muidu meeldiv, aga sadas vastikut seenevihma, mis kõik tänavad ultralibedaks tegi ja nii saime ukerdada nagu pingviinid muiste.

Aitüma aardemeistrile, meie jaoks positiivse emotsiooniga esimene Wherigo!

Nüüd sain lõpu ka vormistatud. Algust sai tehtud jala ning siis jäi ootele, et mul autoga linnas olles see aare meeles oleks. Viimased punktid tulid taas jalutades. Oma mitteleiu seal lõpus ajan hämaruse süüks, sest nüüd valges polnud mingi probleem. Aitäh!

Alustasime jalgsi, aga õige pea istusime autole ümber. Mõned Tallinna parkimisplatsid - kõnniteedest rääkimata! - on kohutava libeduse varjanud paksu lumemudruga. Põnev teekond, kaht graffitit ei kohanud, mõnda olime ka varem näinud. Aitäh!

Mõned kuud ikka läksid, et algusest lõppu jõuda. Jõudsin rongiga linna enda arust üsna vara, aga juba oli nulli lähedal üks mees askeldamas ja tundus, et ta jääb sinna pikemaks. Kuna mulle kiirelt midagi silma ei jäänud, siis suundusin edasi järgmist mitteleidu tegema.

Alustasime selle aardega ma arvan, et aastapäevad tagasi. Siis läbisime ühel hilisõhtul ratastel päris mitu punkti kuni lõpuks üks kaugeks jäi ja pooleli jätsime. Ja siis tuli suvi ning muud asjatoimetused peale.

Sel nädalavahetusel sai aga aare taas ette võetud, mäng oli kenasti seisu telefonis salvestanud ning esimesi punkte uuesti külastama ei pidanud. Laupäeval ringi läbides selgus, et lõpp toob meid nagu iseenesest kodule lähemale, mis sobis hästi.

Iroonilisel kombel olid aga ajahambale jalgu jäänud mõlemad Eesti kaasaegse kunsti muuseumi juures asunud graffitid Kultuurikilomeetril, millest on tuline kahju. Aga teised vahepunktid olid põnevad ning tuleb tunnistada, et enamust neist pole kahjuks ilma mänguta märganudki. Nüüd siis hoiab silmad lahti, kui tee taas mööda viib.

Lõpp-aaret tulime otsima pühapäeval ning saime vaevata leitud ja logitud. Aitäh peitjale põneva aarde eest!

Ühel päeval olime liikumisvaeguses ja otsustasime uurida, kuhu see aare meid viib. Alustasime algusest ja tahtsime näha kui kaugele jala jõuame. Tegelikult jagus seda aaret kolmeks erinevaks lahendamise päevaks ning liikusime jala, trammiga ja autoga. Ainult ühes punktis oli aeg oma töö teinud, mujal nägime ilusaid ja vingeid grafiteid. Lõpp vajas veidi otsimist, kuid saime nimed kirja. Aitäh seikluse eest!

Logide järgi sai kahtlustatud, et tuleb pikem rattasõit. Lõpuks tuli paras ring. Teel olles nägi ettevalmistusi taasiseseisvumispäeva üritusteks ja lennukide ülelennu nägi ka ära. Tundub, et kahes vahepunktis on kunst kadunud. Lõpus tuli leid kiirelt, aga logiraamat hakkab kohe-kohe täis saama.

Sai küll teadmata ajaks ootele pandud, aga ikka jäi kripeldama, sest wherigo ise lihtne ning rada ka põnev. Surusin väikse jonni endas alla ja sain õigesse kohta täpi paika. Esmalt sisestasin endale vale info. Otsisin ja mõtlesin, et miks peitja küll sellisesse paika pidi aarde panema. Lugesin logisid ja nentisin, et pean olema koordinaadi valesti sisestanud. Nii oligi. Õige koht oli palju parem. Aitäh!

Suurepärased pildid, vinge sisu ja vormiga. Aitäh näitamast. Nende juurde komplektis ei oleks kuidagi teadnud omapäi tulla. Lõpus oli esmalt väike ehmatus, kui koordinaatidel kohtasin objekti tuhande võimaliku peidunurgaga. Aga asi pole tegelikult nii hull. Korras, kuiv, tänud peitjale.

Nende wherigotega mul ikka kuidagi ei sobi. Algusest sain kenasti minema, ainult wherigo enda map hangus ära ja jäigi esimesse punkti. Liikusin geopeituse kaaridga ja sain niiviisi kenasti punktidest info kätte. Ühes punktis klõpsasin kogemata järgmise punkti koordinaadi eest ära ja ei saanud enam seda kuidagi kätte. Iseenesest on teada, et mis järgmises punktis kujutatud on, aga kuna mul tulen nüüd natuke researchi teha, et kus see asub, siis jääb see aare teadmata ajaks kurvalt ootele.

Läbimine jäi lünklikuks, aga nii ehk naa tuleb ta pisiperega uuesti teha, sest nii head wherigod ei saa lihtsalt raisku lasta. Logimine nõudis mõningast poleerimist. TFTC!

Eeltöö sai juba ammu tehtud, aga siis ei saanud lÕpule läheneda. Nüüd siis vormistasin ära asja. Aitäh peitjale.

Whereigot sai tegelikultmingi aeg tagasi isegi alustatud aga aja nappuse t6ttu jäi tookord pooleli. Siis vahetus vahepeal telefon ja k6ik vanad whereigo salvestused jäid sinna sisse. Nyyd v6tsin ykspäev jälle sammud yles ja asusin kunstiga tutvuma. Arvestades et praegune telefon on mul yle kahe aasta olnud, läks siis teise katsega oma 3 aastat. Ka seekord tulid yhel hetkel kiiremad asjad vahele ja seiklus jäi pooleli. Kuni täna siis parandasin ka selle vea ja vurasin l6ppu. Ossa peiduka taustapilt on kll huvitavalt peitjalik :D väga lahe. Ja tänud peitjale tänavakunstile tähelepanu juhtimast ;)

Ratas oli kõige mõnusam vahend selle wherigo läbimiseks. Hea viis tutvuda tänavakunstiga, sest kui aus olla, siis enamus maale pole varasemalt silma jäänud. Logimise jätsime hilisemaks. Täna pimeduse varjus oli hea tegutseda. Aitäh!

Pärnus avastasin wherigo väljakutse. Nüüd oli vaja üks suvel läbitud wherigo ära logida. Oli pikk retk, mille kestel nägin uusi asju. Kahte on veel vaja. Aitäh.

Aitäh! Pikem logi GC lehel.

Esimene whereigo. Äppi töölesaamine võttis aega aga see oli seda väärt. Aitäh

Täna oli sobiv päev lõpus ära käimiseks. Aitäh, huvitav koht.

Keegi oli oma oldtimeri täpselt aarde kõrvale parkinud, nii , et sai rahulikult logida. Tänud

Tahtsin katsetada esimest korda oma moblas Wherigo aarde lahendamist. Alguses hakkasime Noblessnerit lahendama, aga siis oli üks ala värava taga ja hiljem logidest lugesingi, et aare ongi hetkel sellepärast kättesaamatu. See siis sai järgmiseks valitud kui lähim ja teema tundus ka põnev. Kahjuks pimedas seinamaale täies ilus ei näinud, aga mingi ettekujutuse siiski saime. Muidugi olin osasid neist ka varem linnaruumis märganud, aga mitte kõiki. Lahendasime autoga, millega sai peaaegu igal pool "treppi" sõita ja äpp jooksis ka ühe korra kokku ja seetõttu pidime ühte maali 2x külastama, aga muidu läks kõik suurepärast. Aitäh põneva ja lihtsa aarde eest!

See aare sai juba suvel plaani võetud, et jalgratastega linnas üks kunsti vaatlemise tiir teha. Suvine aeg kulus aga niimoodi ära, et linnapäevi praktiliselt polnudki ja nii see aare sügisesse nihkus. Õnneks meile halastati vananaiste suve näol ja nüüd paar päeva tagasi saigi ratastega linna vahel vuratud. Mõned punktid jõudsime läbi pedaalida, kui hakkas aeg juba sinnamaani liikuma, et pidime selleks õhtuks seiklused lõpetama. Täna siis vurasime ülejäänud punktid autoga läbi. Lõpp tõi meid mugavasti kodu lähedale ja oleks võinud ka jalgsi liikuda, kuid eelistasime seekord mugavust ja sõitsime autoga lõppu. Aardeleid oli kiire, hea et üks suur objekt kaitsva müüri mugude vaatevälja ette tekitanud oli.

Suur tänu toreda aarde eest, meile meeldis väga!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Jalutasime mööda ja vaatasime üle. Aare alles ja taas kättesaadav. Vahel peab vähe ettevaatlikumalt otsima.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Ehitustööde tõttu lõppu ei pääse hetkel.

Vahepunktid sai jupi kaupa muude toimetamiste kõrvalt külastatud, kuid lõpp pidi õiget päeva ootama. Täna oli päev käes ja nimi sai kiirelt kirja. Väga toredad teosed. Tänan näitamast.

 1 

Üldiselt on nii, et mu android on kõik wherigod kenasti ära söönud ja pole kunagi puigelnud. Aga seda ta mikski ei tahtnud üldse. Muudkui teatas, et tema ei saa aru, mis asi see on ja millega seda avatakse. Vahepeal vajus siis unustuste hõlma see katsetamine kuid nüüd kerkis see täpp jälle päevakorda. Katsetasin siis oma muidu nii kirutud õunapunnis ja ohhooo imet, töötas nagu ludinal. Esimesel päeval jalutasin 2 punkti ja sõitsin autoga ka veel paar tükki. Siis sai aeg otsa ja mingi nädalakese ma siia uuesti ei jõudnud. Täna siis tegin kiire lõppmängu. Väga lahedad pildid, selliseid on linnapildis igal juhul toredam vaadata kui Jura ljubljuuu Vera :) Aitäh aarde ees!

Vahepunktid said juba tükk aega tagasi käidud, täna oli logimise päev. Tänan.

Mextonia oli äge projekt, aitäh teostele tähelepanu juhtimast! Paaris punktis gps jupsis ning pidi punkti avanemist päris pikalt ootama, aga lõpuks ikka tulid ära.

Üks minu lemmikaardeid. Pildid olid vaatamist väärt, wherigo app toimis suurepäraselt ja kõik punktid sai leitud :)

Pärast suurt Tallinna armastamist läbi wherigo võtsin tükk aega hoogu, et järgmine sama tüüpi aare ette võtta, oli ju tookord äpi toimimine üsna vaevaline. Piisavalt aega möödas, andsin äpile uue võimaluse ning suundusime nüüd pealinna põnevate kunstiteostega tutvuma. Iga järgmise punkti poole kulgedes oli väike kõhklus, kas äpp ikka töötab ja saame jätkata. Oli paar ärevat hetke, kuid õnneks seekord tegi vidin meiega täna siiski edukalt koostööd ja nägime kõik ägedad seinamaalingud ära. Õhtupimeduses sujus ka logimine üsna märkamatult.
Aitäh lahedaid pilte näitamast.

Selle aarde otsimist alustasin vist paaril korral, küll algusest siis vahepeal jälle tagasi kukkudes, kuna mõned punktid haihtusid lihtsalt telefonist. Eile võtsin vist paar vahepealset või oli see juba üleeile kuupäeva järgi ja kuna täna sattusime kohe uue päeva alguses linnas olema, siis mõtlesime jätkata, aga imede ime ei olnudki rohkem punkte, kui juba järgmiseks näitas aaret. Väga vinged pildid on meile mehiklasted kinkinud. Suured tänud nii mehiklastele kui ka peremehele ägeda aarde eest. See oli kohe selline hea kink tänaseks päevaks.

Minu teine Wherigo aare. Kunstiteoste vahel liikumine osutus igati toredaks, välja arvatud paar korda, kui mu telefoni GPS liiga ebatäpne oli, et punkti avada, aga needki üksikud olukorrad said lahendatud. Tõesti mõnus mitmepäevane rattasõit oli. Suur aitäh, palun selliseid Tartusse ka!

Mextonia seltsis sain veeta mitmeid õhtuid aga lõpuks jõudis lõpp kätte. Aare end kaua ei peitnud. Aitäh! (160) EVEJ

Mextonia on toonud nii ägedat seinakunsti pealinna. Täna jõudsin lõppu. Suured tänud!

Õhtul linnas olles tekkis mõte, et võtaks selle kusmaläen ette, kuna see nõuab ringi liikumist ja õhtul on liiklust vähem. Täitsa toimis see idee ning sai vajalikud kohad läbi vuratud. Ega muidu sellist kunsti ei märkagi. Kogu aeg on ju kiire-kiire. Aga ikka väga ilusat kunsti tehakse, ei saa midagi halba öelda. Aarde endaga sujus ka üsna hästi, kuigi vahepeal ei tahtnud uut punkti kaardile manada enne kui äpp korraks kinni panna ja uuesti avada. Aga lõppu jõudsime ja asi korras. Täname!

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Läbisime raja autoga, mõnda kohta kõndisime ka jala. Oli tore, et seinamaalingute kohta oli lühike tutvustus juures. Enne lugesin kirjelduse läbi ja siis imetlesin maalingut ning proovisin üles leida kõik need asjad mida kirjeldati. Aitäh toreda aarde eest!

 1 

KusMaLäen on juba käpas. Aitäh!

Kahepäevane üritus, mitte seetõttu, et jalutuskäik pikaks läks, vaid wherigod oskav äpp Geooh Live võttis konkreetselt protsendi akut minutis.. Ja sellest on kahju, sest aardetüüp ise on äge. Jama, et garmin ja groundspeak suutsid keset arendust tülli minna. Anyway, kenad pildid ja aare ka täitsa olemas. Aitäh.

Täna sain nime kirja, eelmine kord siia ei vaadanudki kuna null näitas veits eemale.

Sai see tuur ka ära tehtud ja kõik toimis nagu kellavärk. Väga lahe tripp oli, supper teostus, suured tänud selle eest :)

Pildid vaadatud, aare sai ka lõpuks leitud. Lõpus oli telefoni aku nii tühi, et taskulampi ei tehtnud telefon emnam mängida. No ja niisama sellisest kohast ka näppida ei tahtnud, nii me sal siis vahtisime tükk aega lollida nägudega ringi. Aitäh kunsti tutvustamast!

Jalutasime, uudistasime. Aega kulus aga tehtud saime. Tänan! Head 2018 aasta lõppu!

Hilisõhtul paistis hea rahulik olevat sellega tegeleda. Mõned sai kätte isegi autost väljumata. Osa piltidest rohkem, osa vähem nähtud, mõnda pole üldse tähele pannud. Lõpus enam väga rahulik ei olnud, reede õhtused pidulised voorisid mõlemalt poolt. Otsisin nullist ja veidi julgesin ka taskulampi välgutada, kuid aaret ei leidnud. Samas logide järgi tundub lihtne olema. Küllap saamatu - mitteleid ei pretendeeri tõele, et aardega miskit juhtunud!

Meile meeldis, mõnest kinnisilmi mööda kõndinud päris tihti. Päris beebijalutus ring polnud, seega abivahendiga vast lihtsam.

Minu esimene Eesti wherigo. Nime kirjasaamine võttis 2 päeva. Lahedad joonistused. Kõik korras. Tänud!

Leitud. Britt - 658, Lukas - 203, Mirjam - 19

Leitud, tänan!

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis jah, mina neid punkte päris füüsiliselt läbi ei käinud. Tegin seda laua taga. Aga lõpus käisime ja nimed panime kirja :)

Me täname!

Hea võimalus linnas aega parajaks teha ja saada täiendust oma 7x seeriatesse :D Aitäh!

 3 

42 4/7 ja ühtlasi 33 järjestikune päev aardeid leida :).

Mina: Kuule vaata, see graffiti siin näeb välja nagu su tattoo!

Laur: ei näe, minu oma on palju ilusam :P.

Meie jaoks oli see esmatutvus whereigo aaretega. Väga lahe oli. Tänud!

Väikeste muudatustega wherigo fail läks üles. Üks punkt on lammutatud ja korjasin selle ka mängust ära.

Oli uudistamist ja avastamist. Üks objekt oli kahjuks juba maa pealt pühitud. Aitäh peitjale!

Punktid said läbi käidud kolmel erineval päeval, viimasel siis ka koos lõpppunktis logimisega.

 7 

Minu suureks üllatuseks tundis täna Aigar huvi, kas ma välja lähen, ta tuleks ka. Arvasin, et sellise ilmaga võiks muidugi kuhugi minna ja pakkusin alguses ettevaatamatult, et läheks Harku metsa, mispeale küsiti mürgiselt: "Kas jälle sinna sohu või?". Vaatasin siis veidi kaarti ja äkki tuligi mõte Wherigo aaret taas proovida, kuna kaitsi Kostivere aardest olid mul üsna head mälestused. Kuna sood ei paistnud läheduses olevat, oli Aigar nõus kaasa tulema.
Alustasime optimistlikult, see tähendab jalgsi. Aga juba kolmandas punktis jõudsime arusaamisele, et peitja kavatseb tutvustada ilmselt poolt linna, mille alla jääb ka Pirita ja Viimsi, niisiis läksime pärast emadepäeva kohustuslikku osa autot tooma.
Sealtpeale oli juba päris mõnus, seda enam, et tee kulges väga sobivas suunas. Lõpus ootasin ma silmatorkavalt suurt laurilikku võtmega kasti ja kui olin korraliku tiiru teinud ning midagi sellist silma ei jäänud, heitsin pilgu aarde suurusele. Heh, laur oskab ka tavalisi aardeid teha. Pärast seda oli kohe karp näpus ja võis koju sõita.
Väga mõnus aare, aitäh. Kirvetamine on sellise puhul lausa patt.

CatHouse tuvila nulli lähedal

Plaanisime alguses selle tee läbida mõnusa jalutuskäiguna, aga kesklinnas parkimisega on...nii nagu on. Autoga sai küll kiiresti, ehk isegi liiga kiiresti, sisse justkui jäi väike meh-tunne, aga see võis põhjustatud olla ka minu esimese geonädala ja üpris realistliku enesehinnangu "kuidas ma nii rumal olen?" kooslusest. Siiski-siiski poleks ideaalsemat ilma kaasas tiksumiseks soovida osanud, seega aitäh silmi avava jalutuskäigu eest! :)

 2 

Algselt oli plaanis tee läbida jalgrattaga. Tol päeval, kui Vabaduse väljakul paljasjalgne nugadega hull maha lasti, sõitsin pärast tööd rattaga kohale. Käisin veel Vabakalt läbi, äkki on midagi huvitavat näha, nt kriidiga maha joonistatud kontuuri. Aga ei olnud mingit märki, et siin midagi toimunud oleks. Jõudsin nulli ja telefon ütles, liigu 1m edasi. Tegin seal mis tegin, aga kuidagi järgmise punkti infot ei saanud. Läksin 30m mujale, tulin tagasi ja siis sain info. Aga kuna selliselt nöökida rohkem ei tahtnud siis sõitsin koju. Täna oli soov uuesti proovida. Nii kui gpsi taskust välja võtsin oli juba numbrid ees. Tundus kõik sujuvat. Plaanisime veel teekonna jalgsi läbida, aga kuna nullis tasuta parkida ei saanud, siis otsustasime auto järgmisse punkti jätta. Tegime väikse jalutuse vahepunkti ning gps näitab 5m veel. Maadlesin seal pikalt ning kasutasin logidest meelde jäänud "jookse aiani ja peta gps ära" taktikat, millega sain 0m peale, aga infot ei tulnud. Proovisin veel paar korda ja nüüd alla 4m ei saanud. Olin juba ahastuses kui aiani kõndides tuli järgmine punkt. Olin kuulnud, kus kõige kaugem punkt asub ning hakkasime mõtlema, et see jalutuskäik läheb ikka liiga pikaks. Sõitsime edasi autoga, vahepeal ka 3 punkti skoorisime autost väljumata. Mida lõpu poole seda uimasemaks gps läks. Mitte Wherigo ei pannud pange, vaid gps ise hangus ära. Ekraanil vähenesid meetrid korrektselt aga kui uus koordinaat käes ja backi vajutada, siis ei juhtunud midagi. Vajutasin mitu korda ning minuti pärast täitis kõik mu vajutused ära. Tegi backi ning siis veel ühe korra, mis tahtis rakendusest välja minna ning küsis, kas soovid salvestada. Süda hakkas juba puperdama, äkki paneb end salvestama kinni. Õnneks seda ei juhtunud ja pärast mitut jukerdamist lõppu jõudsime. Seal jooksis gps nii kinni, et oli probleeme ka välja lülitamisega. Aarde leidmisega läks pisut aega, ei oodanud sellist lahendust. Isiklikult polnud vist ühtegi kunstiteost varem süvenenult vaadanud, kõige rohkem meeldis viimane. 8 kuud pärast avaldamist leitud.

 1 

See aare oli lahe! Ma arvan, et koledad tarad ja seinad võiks olla laheda kunsti all. Nii tore, et selliseid kohti nüüd antud aarde abil lihtne leida on. Aitäh! Lõpus oli mingi mugu, kes mind piidles. Kui ma telefoniga rääkima hakkasin, siis õnneks ta huvi hääbus ja kutt kõndis eemale ning aare sai rõõmsalt leitud. Aitäh!

 2 

Hommikul palusin Erkil proovida, kas saame seda aaret otsima minna. Algul ta väitis, et meie seadmed ei suuda küll miskit sellist teha. Mina "jonnisin", et aga teised ju käivad telefonidega ja nii ta esimese punkti "nähtavaks" sai. Kuna polnud teada, kui palju vahepunkte on, siis esimese hooga tahtsime lihtsalt näha, et mismoodi see täpselt käib..

Ühistranspordiga saime ~500m kaugusele ja seiklus võis alata. (Kusjuures ma ainuüksi sel nädalal sellest esimesest lausa kolm korda nii möödunud, et pole märganud). Ülejäänud vahepunktid läbisime jalgsi lapsevankrit kordamööda lükates. Kui muidu olime teekonna valikul üsna üksmeelsed, siis peale neljandat olime täiesti erimeelt: mina polnud mitte mingil tingimusel nõus omale vastutust võtma. Õnneks sai lihtsamini ka ja tee võis sõbralikult jätkuda. Peale viiendat oleks võinud otsida ühe teele jääva aarde üles, kuid ees ootav pingipiknik oli juba vallutanud mõtte ja hiljem oli põikeks juba liiga pikk maa. Seal viienda ja kuuenda vahel oli nii tugev tuul, et korraga lendas mu tutimüts peast minema :D. (Ahjaa, neljandas lendasid Erki päikseprillid tuulega ära ja mingil ajal tulid Jasmiinil kindad käest,kuid selles viimases polnud liikuv õhk süüdi).

Ehitusplatsi juures (see oli ainus teos, mida varem olin näinud) ei tekkinud meil mingit tõrget ja korraga olimegi juba lõpus. Meil oli algusest lõpuni põnev ja tüdimust ei tekkinud kordagi. Pigem oli mingi hasart sees ja kõndisime minu meelest tempokamalt kui tavaliselt. Aega kulus koos piknikuga (toitu meil kaasas polnud, käisime vahepeal poes) 2h 50min.

See aare meeldis mulle väga, sest ei pidanud vanu sissetallatud radu kõndima lapse lõunaune ajal ja sain näha kunstiteoseid, mis muul ajal pole silma jäänud (liigun väheke teisi trajektoore igapäevaselt). Tavaliselt märkan halvakspanuga pigem neid suurenenud tähelepanuvajadusest kritseldatud "mina olin siin"; "Я люблю тебя" või suvalisi krõnkse.

Aitäh, Laur! ;)

 3 

Pea neli kuud võttis aega et taas tänavakunstiga tutvuma asuda. Hommikul tekkis idee, et võiks täna ikka välja ka minna aga kuna hetkel metsas ragistamise isu polnud siis võtsin ette need linnakad mis veel hetkel kättesaadavad on. Mööda õhtust linna autoga ma neid punkte seekord noppisin. Mõni oli selline, et ei pidanud isegi peatuma mitte, teine jälle omakorda paras pähkel. Ilmselt see punkt mis teistelegi peavalu valmistanud , oli ka mulle peavaluks. Vajalik tsoon asub keset ehitusobjekti aia taga ja kuidagi ligi ei saa. Isegi käe üle aia upitamine ei aidanud. Mõte oli juba et lähen autosse koormarihma järgi ja hakkan telefoni aeda lennutama ja kalamehe kombel tagasi tirima aga õnneks pärast kümmet minutit mingi anomaalia mind õigesse kohta korra viskas ja sellest piisas, et saada luba edasi liikuda. Need teosed on lahedad, juba pärast aarde avaldumist ja esimest katset olen seda kunsti vähe teise pilguga vaadanud. Aga ei tea mis jama mul selle äppiga on, see jooksis taas kogu teekonna jooksul 3-4 korda kokku. Kahju et kiusatusele vastu ei suutnud panna ja mugavalt selle aarde ära lahendasin, see oleks hooajal ikka mõnus ratta seiklus olnud.

Omamoodi lahe teostus, tänud.

 1 

Vihma ja lörtsi sadas koledasti, läbisime raja autoga, vahepeal jalutades. Pildid olid ägedad, mulle meeldis ka see info, mis iga pildi kohta anti. Järgmisse kohta navigeerides lugesin neid autos ette. No kus sa muidu tead heeringatest kaksikheeliksite jm kohta, mis kunstnik on kujutanud. Ühes kohas olime ka meie hädas. Torkasin gepsu lihtsalt aia taha ja siis saime edasi. Laur on jälle palju vaeva näinud, aitäh!!

 5 

Logivõlg on halb asi. Isegi kui saldoks on ainult üks ja ainus aare. Esimeste päevade jooksul pärast aardeleidu ei olnud aega logida ja mida päev edasi seda raskemaks muutus tegemata ülesande käsile võtmine. Probleem ei olnud selles, et midagi ei oleks lahedat kunsti täis aaret läbides toimunud, vaid süüdlaseks veider inimpsühholoogia. Kui mingit kohustust hakata edasi lükkama, siis seda jääbki nii kauaks ignoreerima kuniks tekib sobiv motivatsiooni laeng. Rohkem kui kuu aega pärast nime kirja panemist on aeg jõudnud just selleni.

Alustaksin siis sellest, et olin Tallinna südames poodlemas ja usinalt oma pangakontot tühjendamas. Geopeituse plaanid puudusid mul täielikult. Idee just Mextonia aaret otsida tekkis siis kui proovisin juba mitmendat korda viilida kalli parkimistasu maksmisest. Teadsin vaid, et enamasti otsitakse seda kas jalgsi või rattaga. Autoorienteerumine mööda Tallinnat ja nullpunktidele lähimate parkimiskohtade otsimine paistis samal ajal nii põnev kui ka kasulik tegevus kogemuse mõttes.

Esimesse punkti navigeerides teadsin juba ette missugune tuttav parkla mind ees ootab, sest olen seal mitu korda pidanud ette ennustama oma ajakulu ja münte automaati toppima. Selline väikene ebamugavus on hinnaks, et oma isiklikke andmeid parkimisettevõtete käest eemal hoida. Eest leitud maaling oli väga lahe ja sain uue koordinaadi. Autosse jõudes oli Wherigo programm kokku jooksnud. Meenusid selle äpi võlud ja valud. Eelkõige muidugi kohustus kohe kõik progress ära salvestada. Kõndisin uuesti pildi ette ja kiirelt save nuppu. Teise punkti jaoks valisin ka tuttava parkimiskoha, kust olen aastate jooksul erinevatele pokkeriturniiridele suundunud. Sealt järgnes päeva kõige pikem jalutuskäik. Kolmandas punktis ei pidanud isegi autost välja tulema ja piisas lihtsalt pildi eest läbi sõitmisest.

Järgmine kunstitaies oli ainuke mida olin teadlikult pidanud Mextonia seeria omaks. Üle 30 korra mööda sõitnud teadmisega, et maaling on ümber piiratud juba erinevate aarete füüsiliste punktidega. Kohale võisin sõita peaaegu, et pimesi aga see punkt tuli kätte kõige raskemalt. Põhjuseks täpselt maalingu ees tardunult seisnud tegelane. Mugu konditsioon oli ka selgusetu. Oleks olnud väga ebamugav kõndida ta kõrvale ja siis tagasi autoni. Passisin mõned minutid autos ja uurisin kaarti kust jookseb niiöelda "roheline tsoon". Autoteele ulatus üli väikene nurgake. Otsustasin, et annan omale ühe katse ja ebaõnnestumise korral jätan seks korraks aarde pooleli. Sõitsin piki äärekivi ja venitasin käe koos telefoniga Virve seinamaalingule nii lähedale kui võimalik. Ma usun, et elus inimskulptuurile pidi see tegevus nägema ekstra kummaline välja. Positiivne oli see, et võisin kohe julgelt edasi sõita. Uuesti telefoni ekraani silmitsedes sain ka hea uudise. Kiirelt save nupp ja edasi.

Järgmised punktid tulid võrdlemisi lihtsasti. Peavalu valmistas vaid see Wherigo programm, mis jooksis keskmiselt 1.2 korda per seinamaali punkt kokku. Ehitustandril pidin ka muidugi natukene veidraid liigutusi tegema ehitajate vaateväljas. Lõpus olin ma esimest korda. Mugude laviin oli lõputu. Minu tähelepanu sai sellest ka veidi häiritud, sest suutsin ilmakaared täiesti sassi ajada ja kõndisin vales suunas, siis jälle vales suunas ja siis jõudsin nulli. Natukene aega ootasin oma võimalust ning seejärel nimi kirja.

Peitjale aitäh ilusaid Mextonia seinamaalinguid tutvustava aarde eest!

Koostöö viis leiuni.
Täname!

 4 

Olime teel Geopeituse I Mälumänguõhtule. Läbi aarete muidugi. Viimane edukas leid oli Mõõdistaja. Mextoniat olime me Marjega kord plaaninud alustada, aga segastel ja mulle teadmata asjaoludel olin ma teadlik, et aare algab Linnahalli juurest (küllap sinna loodud ja eemaldatud graffiti tõttu). Teisel korral arvasin autoga möödudes, et aare algab kindlasti telemaja tuntud seinamaalingust (umbes seal tundus null suurel kaardil paistvat). Tutkit sellegagi! Olgu, alustage siis ausalt ja otsast.
Nii me neljakesi tegimegi. Sõitsime kõik kunstilised tööd ükshaaval läbi. Üks ilusam kui teine ja kolmas võluvam kui üks. Igavesti külastamist väärt pildid. Ja kui sügava taustaga veel.
Ühel ootamatul hetkel läks väljas pimedaks, kõhud tühjaks ja mõnel hakkas kannatus katkema (rohkem kui teistel). Enne Mälumängu oli ju vaja aju ja ihu süsivesikutega toita. Õnneks jagus mul (rooli)võimu roolida meid veel ühe-kahe punktini ja nii me ikka ühe korraga ühes koos eduka lõpuni jõudsimegi. Lõpu lähistel ootasid meid veel paslikud päkapikud, mis küll meile Peetriga rohkem silmailu pakkusid.
Suured tänud Laurile põneva, väljakutsuva aarde ja ilusate maalingute eest! Aaregi sama heas korras kui pildid. Soovitan igati. Tahaks neid teisigi Mextonia raames loodud ilusaid pilte näha.

Ööpäkapikud

 4 

Meie Piiaga olime taas kahe vasaku käega, kuna meie telefonides see värk tööle ei hakanud. Õnneks töötasid Marje ja Paavo telefonid ja nii saimegi nautida kunsti. Minule olid kõik taiesed siiani märkamatuks jäänud. Ja nii me kulgesime, nautisime. Teepeal kohtasime advendiajale iseloomulikult palju piiluvaid "päkapikke" ja meie Paavogi piilusime, või noh tegelikult ikka vaatasime ja kommenteerisime neid vastu. Naispoolele võis see veidi häiriv olla, aga õnneks kannatati meid lõpuni välja. Lõpus hakkas aga juba osal kannatus katkema, meelekindlus võimaldas, aga meil ikka kogu pakutu ühtejutti läbida. Minule oli igatpidi kasulik ja huvitav kulg, Ei teagi miks on pilk pigem jäänud pidama nende "päkapikkudele" ja mitte märganud kunsti. Mujal maailmas koperdan küll alati pigem sedatüüpi graffitile otsa. Kui W äpp töötaks siis mina naudiksin sedatüüpi aardeid küll

Jalutatud ja logitud. Pildid on ägedad. Lõpu üle võib vaielda. Aga tegelikult on ka lõpp mõnusas kohas kuhu tasub ikka ja jälle uudistama tulla. Aitähh.

Kahes telefonis erineva rakendusega sai asjale lähenetud. Nagu ikka, alul ei saa vedama, siis ei saa pidama, st. lõpp tuli tihedalt ja äkki. Tore seinamaalingute esitlus. Tänud peitjale.

Aitäh!

Minu jaoks uut sorti aare. Käisin kolm punkti läbi, ülejäänud läbisin abivahendiga. Lõpus kiire leid. Aitäh peitjale :)

Ei teagi miks aga 6s ei tahtnud kuidagi 2. punkti näidata. Õnneks oli kaasas veel hulk vidinaid mis toimetasid ja saime jätkata. Enamustest punktidest on hiljuti korduvalt möödutud aga ega siis roolides kõike ei näe. Täname silmaringi laiendamise eest!

 1 

No tavalinnakodanikel oli ilmselt täna väga naljakas vaadata kuidas kodanikud ( meie siis ) nagu kiirmolekulid piltide ees edasi-tagasi käivad ja midagi pobisevad. Mõni tehnikavidin oli erksam, mõni ei tahtnud enne suhelda kui ninapidi sisse torgati. Kõige tegijam oli ilmselt telefoniga tegelinski, sest tema nägi ka kaarti, gps-omanikud pidid lisaliigutusi tegema,et aru saada kuhu liikuma peab. Lõpuks olime nagu puugid eesliikuva auto taga, sest ilmselgelt olime maalt ja hobesega, ega teadnud kõiki salajasi teid. Minu gps teatas poolel teel, et tema hakkab nüüd tühjaks saama, veensin teda lõpuni vastu pidama ja nii saanudki, täpselt sel hetkel kui tops käes viskas ta pildi tasku. Sain fotikasse kauneid vaateid, aga minge vaadake ise kuniks näidatakse ;). Tänud!

 1 

Tehnikavidinate valik oli seinast-seinast. Mõni haaras kõike lennult, teine ei võtnud vedu isegi siis, kui ninapidi infosse topiti. Liikumine veidi kaootiline oli, aga ei midagi kontimurdvat. Vähemalt oli mahti märgata seda, mis igapäevaliiklemises märkamata jääb. Täname linna tutvustamast.

Njah...eks see ole minu kala ka nüüd. Tegin kassetile paranduse ja nüüd peaks igas punktis asi ka automaatselt ära salvestama ennast. Loodan, et toimib, katsetanud veel ei ole, eks andke tagasisidet. Aga sellega olen küll nõus, et androidi äpp ei kannata kriitikat võrreldes iphone omaga. Aga no mis teha...

Aarde avaldudes paigaldasin kohe omale ka vajaliku äppi ja tirisin ka kaardi. Kahjuks nad tookord teineteist ei leidnud ja sinna ta jäi. Nüüd võtsin asja uuesti ette ja proovisin kõik toimima saada. Siiani pole veel androidiga sellist asja olnud, et faile tuleb kindlasse folderisse tõsta, tundus nagu samm kiviaja poole tagasi minemist. Vajalikud liigutused tehtud, tahe ka oli täitsa olemas ja asusin teele. Kaart oli küll võõras aga see eest linn on ju tuttav. Hakkasin siis järjest rattaga punkte noppima ja kunsti nautima kuni neljandasse punkti jõudes kiilus äpp kinni. Taaskäivitades selgus et kogu töö oli nullitud. Oi kui vihane ma olin ja uuesti algusesse ei soovinud ma ka kohe tagasi minna. Tagantjärgi tarkuseks leidsin veel ühe kiviaega tagasi mineva manöövri mida ma loodan järgmisel katsel kasutada ja loodan et ka toimib. Leidsin et on olemas ka SAVE nupp mida pärast iga punkti registreerimist kasutada. Mõte igati lahe aga see androidi versioon ei kannata küll kriitikat.

 1 

Leitud. Väga muljet avaldavad teosed, siiski pole see kuhumalähen aardetüüp just kõige lemmikum. Aitähh!

 1 

Kasutasime kahe peale üht ja kõige arhailisemat tehnikavidinat, milles see asi töötab - vana Oregoni. Kunst oli kaunis ja kõik sujus tõrgeteta kuni neljanda punktini, milles geps lihtsalt kokku jooksis. Ei aidanud siis palumine ega ähvardamine, tuli algusesse tagasi minna ja uus autoorienteerumine ette võtta. Jala ilmselt poleks viitsinud, ja autogagi kulutasime õhtusel tipptunnil mõttetult aega. Nüüd salvestasin kõiki punkte hoolega, sest Kihnu saarel talle endiselt miski ei meeldinud. Kunst oli uhke, tänud näitamast!

 6 

Kui olime Raekoja platsil tornid ära vaadanud, siis asusime õhtu naela kallale ning proovisime Wherigot. Või noh, selleks saigi ju ratastega linna ronitud. Mis oli ka meie jaoks kõige mõistlikum valik.

Merilini telefon küll algul tõrkus korraks, aga hakkas kohe hirmuga tööle, kui soovitasin vana minema visata ja Wherigo jaoks uue osta - teised teevad ka nii.

Kuna väljas oli valge, siis sain pilte klõpsutada ning album täienes jälle lahedate fotode võrra, aitäh!

Gepsu lollitamine tuli ette võtta, kui "ala" oli märgitud ühe ehitusobjekti aia taha ja äpp ei tahtnud kuidagi aru saada, et me juba kohal oleme. Lollitamine käib nii, et sõidad jalgrattaga suure hooga ja pidurdad järsku enne aeda. Gepsutäpp liigub siis veel inertsist äkki mõne meetri edasi ja saame teekonda jätkata. Muidugi oli taevas selge, levi hea ning kui mina pidama jäin, jäi gepsutäpp ka. Järgmine katsetus veel hilisema pidurdamisega oleks mind ilmselt sinna aeda visanud ning loobusin. Ning peopesaga telefoni kattes hakkas täpp ise visklema ja käis ka "aias" ära. Jeee!!!

Edasine teekond möödus sama muretult ning Merilini lemmik lõpukoll oli minu arust lihtsalt nunnu kana :) Väga lahe õhtu järjekordselt, tänan!

 2 

Alguses esines pisut tarkvaralisi probleeme, aga peale teist punkti sai äpp käppa ning seejärel toimis kõik kuni lõpuni välja. Ideaalne rattasõiduaare, lausa lust oli kulgeda. Lõpp saabus ootamatult ruttu, oleks hea meelega veel pilte imetlenud ja rattaga mööda õhtuseid linnatänavaid vuranud. Miki vastutas teekonna meelelahutusliku poole eest - näiteks üritas gepsu lollitada (gps lollitas vastu) ja ühe mu lemmikpildi kohta kasutas sõna "kana". Tore õhtu oli. Aitäh mõnusa aarde eest! :)

 8 

Oeh, kogu see värk hakkas 12 ajal. Üritasin äppi tööle saada. Ei õnnestunud kuidagi, lõpuks kirjutasin Skypes mõnele varem leidnule, kuid keegi mulle ei vastanud. Peale seda uurisin Kajalt, et kas tal leitud. Leitud ei olnud, kuid äpp oli tõmmatud ja asi töötas. Üritasime kahekesi minu oma ka tööle saada, kuid ei õnnestunud kuidagi. Lõpuks jõudsin otsusele, et asi on mu telefonis ja tuleb uus osta. :D

Käisin poes ära ja alustasin algusest, tõmbasin äppi alla, kuid nii kui seda avada üritasin lõi mul hoopis focuse lahti. Üritasin focusega seda faili avada, kuid ei saanud ikka tööle. Lõpuks tõmbasin uuesti WhereYouGo äppi ja uue telefoniga hakkas asi tööle. Kell oli selleks ajaks juba viis ja mina sigatige ja mõtlesin, et krdile see aare, polegi vaja mul seda leida. :D Lisaks kõigele hakkas vihma ka sadama.

Kaja väitis, et ainult udutab ja ongi hea otsida, keegi ei sega. Otsustasin lõpuks ikkagi minna. Selleks ajaks kui aardeni jõudsin olin aluspesuni märg. :D

Rajast ka... minu jaoks oli natuke jooksutamine, kes raja läbi teeb ja teab kus ma elan, see saab aru. Piltidest mõnda näen ma pea iga päev. Mõnest olen mööda sõitnud ja paar tk oli ka sellist, mida ma polnud kordagi näinud. Kaks korda sõitsin ühe peatuse bussiga. Ühe korra tasus see ära, kuid teisel korral oleks võinud ka jala minna, oleks sama maa vist välja teinud või isegi natuke lühema.

Tänud peitjale, suutsid terve mu päeva sisustada. :D

 2 

Kuna see oli minu esimene kokkupuude antud äpiga, siis ega ma liiga täpselt ei teadnud, et kuidas see asi töötama peab. Läksin siis algusesse, tutvusin esimese vaatamisväärsusega ja asusin rajale. Olgugi, et põlise tallinlasena orienteerumise peale väga mõtlema ei pidanud, võttis selle raja jalgsi läbimine ikka üksjagu aega, aga nii umbes kolm tundi peale alustamist olin lõpus. Seal sai mõni minut pimesikutatud, kuna telefon tahtis mind kangesti naaberobjektile suunata, aga õnneks sain ikka mõistliku ajaga topsile küüned taha. Tänud peitjale, väga mõnus jalutuskäik oli, umbes pooli neist teostest ei olnudki varem näinud.

 3 

No põhimõtteliselt on umbes kolm viisi selle karbi leidmiseks. Kahte on siin juba kirjeldatud, kolmas on astuda tööl kõrvaltuppa ja nõuda konsultandilt otse aru. Ja muidugi on olemas ju ka vana hea kirves, mis muu. Nali naljaks, tegelt näidati mõnusaid kohti, selle eest tänud.

Ja tore tegelikult, et igasugu huvitavaid aardetüüpe hakkab siiakanti tekkima. Eelmisel sügisel tegin rekordkatse, tahtsin kaheksa eri tüüpi aaret sama päevanumbri sees kätte saada - saingi, aga selleks tuli Londonisse minna. Praegu ehk annab juba siingi midagi sihukest tekitada.

Nii et jah, mulle meeldis - aitüma!

 1 

Alguses kulus natuke aega esimest taiest imetledes, et edasine toimiks. Õnneks Lembit oli meil iti-meheks ja saime liikuma. Erinevalt Annest, mina nii tihti linnas ei käi ja mullegi olid pildid uudsed või polnud enne huvilise pilguga vaadanud. Väga lahe käik, sai just hoo sisse, kui juba otsa sai:) Tänud vahva õhtu sisustamise eest!

 2 

Millegipärast ei saanud oma telefoniga seda asja jooksma.Uut mobiili ei taha veel ostma minna......

Tänu Lembitu laitmatult töötavale tehnikale saime kogu raja kenasti läbitud.Vihma küll kergelt tibutas kogu aeg.Oli lõbus kulgemine punktist punkti,võibolla oli veitsa pikk distants,kuid ei miskit hullu.Aitähh

 6 

Algul otsustasime seda päevavalgel teha, kui meeletud politseikolonnid tõmbasid sellele vee peale. Tulime pimedas tagasi.

Kohe null punkt võttis mind sõnatuks, isver kui äge pilt. Kuna sammud olid tänaseks juba otsas, siis tegime raja läbi autoga. Igas punktis ma ahhetasin ja imetlesin. Ehkki käin siin linnas tihti, polnud ma ühestki maalingust kuulnudki. Aga niii lahedad linnapildis. Kindlasti tulen neid päeval veel kaema.

Meil äpp toimis ja kui algul tunduski pikk ja lohisev aare, siis mul oli lõpus kahju, et nii ruttu otsa sai. Vat nüüd Laur saad sa küll minu poolt miinuse, ma mitte ei vaadanudki sinna peidikusse, sest ise sinna ei peidaks.

Palun selliseid ilusaid linna-aardeid veel, meil oli tore õhtu, auhinnaline III koht on meie!

 7 

Siin saime ikka üksjagu jaurata. Õnneks oli vanast ajast vajalik äpp kännukas olemas ning ka täitsa toimis. Väga ägeda teostusega asi ning vaatamist ja uudistamist jagus igas vahepunktis. Vihma ja laiskuse tõttu jalutama ei hakanud, vahepunktid võtsime auto abil. Õnneks oli juba üsna hiline aeg ning vihma kallas ja parkimiskontrolörid ju ka inimesed. Aitähhid superluks ägeda aarde eest!

 9 

Täna pärast tööd jalutasin raja läbi ning jõudsin ausal teel ka lõppu. Aega kulus umbes-täpselt 2 tundi ning täitsa tore oli vantsida. Alguse vahemaad olid veits nürimad jalgsi, aga teekonna lõpu osa meeldis enim. Aitäh kogu selle kunsti näitamise eest!

 8 

Testleiu logi. Juba ette tundus põnev aare ja ei mingit aimu, mis ees ootamas. Siiamaani ei olnud meil wherigodega õnne olnud. Kord pidime seisma vastamisi Türgi armeega ja alla vanduma ning Soomes jäime jänni kurja emakaruga. Seekord hoopis kunsti väljanäitus. Aga kui pikk või mis distants tuleb läbida, seda ei teadnud. Et piirkonnaks oli kesklinn, siis otsustasime minna jalgsi. Mäng ise lihtne. Vaid korra pidin turmtule valveputka kurja valvuri näol endale tõmbama, et Mariann saaks aia taha sattunud punkti kätte, muidu oleksime sinna punkti toppama jäänud. Nalja lisas aardeotsingule, kui jäime oma otsingutel vahele Marisele [puutetundlik] ning seda üsna ootamatus vahepunktis :) Te ei arva seda punkti ilmaski ära. Aega muudkui läks ning küsimuse peale - palju neid punkte veel tulemas - oli peitjal alati üks vastus - üks või mitu. Õnneks muutuvad lõpupoole vahemaad väiksemaks ja lootus muudkui kasvab, et aardepunkt läheneb. Ja nii ongi, et jalgsi käies ühel hetkel sellest kõmpimisest villand saab ning siis teatab käes olev abivahend, et järgmises punktis ootab aare :) Ühinen Mariannega ses arvamuses, et võtke kaasa mõnus seltskond ning nautige kõike pakutavat. Ka jalgratas on väga hea abivahend sel seiklusel. Tänud Laurile!

Mina arvan küll, et raskus peaks 1.0 olema, sest lihtsamat wherigo aaret ei anna teha. Seal ei ole ju midagi mõistatada.

 16 

Aarde avaldumise hetkel olin peaaegu nullis, aga ei pööranud sõidu ajal plõnnile tähelepanu, kuna seoses enda uue virtuaalsega laekus seda logivatelt välismaalastelt GC teade iga natukese aja tagant. Alles Viimsis postkasti sirvides avastasin sealt põneva väljakutse ning asjaolusid arvestades pidasin paremaks üks õhtune linnatiir teha. Üle poolte näidatud taiestest olid juba varem nähtud, ülejäänud vääriks küllap päevavalgel korduvkülastust. Kogudistants osutus ootamatult pikaks - oletan, et maastiku raskusaste tähistab just tarvilikku pingutust jalgsi läbimisel. Peidukoht võiks mu meelest küll vähemalt pool punni kõrgemat numbrit kanda. Kas mõistatus üldse saab 1.0 olla?

Kui olin aardekarbi näppu saanud ja parasjagu 20 m eemal logima asusin, siis katkestas vaikuse äkitselt nõudlik naishääl: "Millega tegeleme?" Toppisin karbi taskusse ning küsisin vastu: "Mis probleemiks?" Varsti selgus, et probleemi polnud ning juriidiliselt on kõik korrektne. Daam tumedas riietuses lihtsalt tundis niisama huvi mis värk. Näitas isegi tõendit, kinnitamaks oma ametikohustuste iseloomu. Aarde asukohta ja üksikasju paljastamata andsin talle niipalju infot, et tegemist on orienteerumismänguga ning minusuguseid imelikke satub sinna ilmselt veelgi, ei maksa närveerida. Vestluse järel naine rahunes silmnähtavalt, soovis edu ja pühendas oma tähelepanu ümbruskonnas jõlkuvatele ebastabiilsemas seisundis tegelastele.

Logiraamatu FTF-rea täitsin kell 23:16, üks minut enne Madise kirvelogi ilmumist. Netilogi kirjutama hakates lugesin ja mõtlesin miks see "kirvetamine" jutumärkidesse käis ja leiuks ei kõlvanud. Välja mõtlesin. Nojah, online lahendused ikka ruulivad, kuigi kahjuks päris igal pool pole levi...

Laurile tänu köitvale vabaõhunäitusele kutsumast ning patriootliku juubeliseeria avamise eest!

Mehhiklaste grafiti

nende omal maal

Puebla 2013

 10 

"Kirvetasin" küll karbi asukoha välja, kuid kohapeal jätsin siiski logi kirja panemata. Las seekord valitseb maailmas õiglus :) Laurile juba ette kiitused selle aarde eest!

 11 

See ei ole FTF. Nimelt õnnestus selle aarde puhul olla katsejäneseks. Peale koolipäeva lõppu suundusin kesklinna ja ~17:20 jõudsin raja alguspunkti. Ütlen kohe ära, et karbini jõudsime 3 tundi hiljem, sest läbisime teekonna jala. Eks ta parajalt väsitav oli, aga autoga ei näeks kindlasti nii palju ning oleks kindlasti igavam. Selle ajaga juhtus rajal nii mõndagi. Nägime näiteks rohkem politseinikke ja politseiautosid kui tavaliselt aasta peale kokku. Vahepeal õnnestus veel Marise poolt täiesti juhuslikult teolt tabatud saada. Ühe punktiga läks veidi nihu ka, sest minu telefon näitas 12m kinnisele territooriumile ning ei tahtnud kuidagi järgmist punkti anda. Võtsin siis julguse kokku ja ronisin kuskilt tõkkepuu alt läbi ja sain muidugi kohe venekeelse sõimuvalingu osaliseks. Aga mis sellest, telefon teatas rõõmsalt, kuhu edasi minna ning kadusime sealt nagu tuhk ja tolm. Ei tea kas see oli mõjuriks aga miskipärast hakkas enne järgmist punkti väga paha ning tuli kalu toita, küll kuiva maa peal. Samm oli ka õige töntsiks jäänud, aga väike kosutus Circle K-s ja teekond võis jätkuda. Edasist teed ei tõkestanud ei aiad ega politseinikud, ikka andis kuskilt seaduslikult mööda minna. Vahepalaks sai ka üks uuem aare logitud. Kui tekkis tunne, kui-rohkem-punkte-veel-tuleb-siis-jääb-pooleli, siis tuli ka rõõmustav teade, et järgmises ootab karp. Siin saime oma auditeerimisega ka kasulikud olla, sest koordinaat oli ikka täitsa mööda. Kokkuvõttes oli vaheldusrikas matk, mis tutvustas vahvaid seinamaalinguid. Mulle meeldisid kõige rohkem esimene ja kaks viimast. Soovitan varuda aega, jalgratas ja tore seltskond ning siis ootab ees üks tõeliselt mõnus linna-aare!

 2 

Testleidjad käisid täna Androidi, iPhone ja GPSiga raja läbi ja ma arvan, et suutsin kõik vead parandada mis olid :) Aga kui ei, siis ärge pikka viha pidage ja andke teada kui midagi kusagil ikka ei klapi :)