Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle aarde leidmiseks on sul vaja ei rohkem ega vähem kui 69 mh
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (21), soovitan (18), 2017_aasta_aarde_kandidaat (10), muguoht (3), lumega_leitav (3), lastekäruga_ligipääsetav (3), ilus_vaade (2), tasuline_parkla (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7BYZ5
Logiteadete statistika: 152 (88,4%) 20 18 8 2 1 0 Kokku: 201
Taastada suurt midagi ei ole ja arvestades viimase aja leidmissagedust pole mõtet ka otsast peale uuesti ehitama hakata asja. Aarde kontseptsioon elab turvalistes tingimustes edasi Safecrackeri põgenemistoas.
IDIOODID Igor, Andrei ja Erki, kes ilmselt ise midagi asjalikku teha ei suuda, otsustasid oma puuduvat mõistust jõuga kompenseerida ja peksid aarde konkreetselt puruks. Tõenäoliselt lõpetas see "kangelastegu" selle toreda aarde eksistentsi, tuleb ikka hakata suvalisi karbikesi peitma. Kust sellised küll tulevad... Loodetavasti saab karma nad kunagi kätte.
Eelmisel külastusel me tulemuseni ei jõudnud, lihtsalt ei toiminud. Seekord oli katse edukas ja uks avanes. Tänud meistrimehele.
Selle külastamisega võtsin ikka pikalt vedu, sest eelmised 69 aarded (mille avamisteni ma ei jõudnudki) tekitasid veidi vale ettekujutused. Ja kui lõpuks kohale jalutasin, siis ei kõssand ka see asi. Ja nii ta enam kui pooleks aastaks vaiki oli. Nüüd, pärast rasket nädalavahetust maalt linna jõudes soovitati minna vaatama. Ja läksingi. Vaatasin. Katsusin. Ja lõpuks, kui päev oli juba uude tiksunud, ka logisin. Aitäh!
Ükskord juba sai seda instrumenti käidud proovimas, kuid siis õige tulemuse peale ta ei suvatsenud avaneda. Teisel katsel käitus aare eeldustele kohaselt. Tänud!
Paar korda on seal betooni toetamas käidud, küll siis oli kärss kärnas ja maa külmas, skille vähe ja kannatus olematu. Eelmine sügis näitas veel numbreid ilma palumata -mis päädis aarde hooldusse viimisega pooleks aastaks. Nüüd paar õhtut käidud mõned korrad katsetamas, sai mitmed matemaatilised tambovi koefitsendid omavahel paika arvutada ja täna õnnestuski sekundi pealt uks avada.
Aardega on kõik korras, jätsin juhendi ja silica paki. Äge teostus, kummarduse peitjale!
Läksin lõpuks reaalse mõttega katsetama, aga võta näpust. Sügismasendus on vist asjale sisse pugenud. Igatahes mina ei saanud ta käest mingit elumärki. Tasub üle kontrollida.
Mini nohises soojas vankris lõunaund magada ning otsustasime selle aarde ka lõpuks üle vaadata. Paar katset, ning saime süsteemile pihta, tegime kiire arvutuse ja asusime 69-t püüdma. Selgus, et arvutuses väike ümardamisviga, nii et kulus paar katset, enne kui uks avanes. Aitäh!
Esimene kord kui aarde juurde jõudsin siis kahjuks logiraamatuni ei jõudnud. Teinekord proovisime uuesti ja tuli juba idee ka kuidas avada. Lisasime karpi kaitseliidu temaatilise eseme, mida olin kaua kaasas kandnud
Esimese korra hoidsime niisama, teist korda vajutasime nulli enne ette ka ikka :D Uhke 250.aare! Lahe teostus!
Algul jäi pisut puudu, siis läks suts üle, aga lõpuks pihtas-põhjas. Tänud laheda aarde eest!
Ristirästi linnavahet jalutades jõudsime ka siia. Ega ma siit leiuga ei lootnudki lahkuda, kuid meie saabudes oli uks lahti ning karp vaatas otsa. Jõudsin juba muretsema hakata, et äkki rüüstatud. Võtsime eesmärgiks õhtu jooksul siia tagasi jõuda, et veenduda, et uks peale meid suletuks jääb. Mõne aja pärast naastes oli uks ilusasti kinni. Aitäh! EVEJ
Carolys arvas, et selle jaoks meil abivahend puudub. Ma siis lohutasin, et küll meil juba vajalik olemas on. Ja kus meil oli alles vedamine. Vajalikku polnudki vaja, sest uks oli irvakil ja aardekarp piilus. Natuke püüdsime siiski asjast aru saada, aga igaks juhuks ust enne kinni ei lükanud kui nimed kirjas. Enne lahkumist sulgesime hoolsalt ukse. Aitäh!
Kihvt idee ja tasemel teostus! „Aardevalvuri” ja minu orienteerumine läbirääkimiste aluseks olnud dimensioonis küll erinesid umbes pooleteise protsendi ulatuses, aga eks targem annab järele (või siis on lollid harukordselt kohanemisvõimelised) ja nii ma temaga peatselt kaubale ja logiraamatusse nime kirja sain. Aitäh peitjale!
Mirjam oli siin eile aega kulutanud ja mingi loogika kätte saanud. Seega ta logis ära ka. Minu kord oli päev hiljem. Kuskil 15 minutit sai katsetatud ja siis tuli Mirjam mulle appi. Seesam avanes ja sain mina oma nime kirja. Huvitav seadeldis ikka. Kiitus peitjale!
Õhtu veetsin koos õega algul maailma parimat kanasalatit süües ja sealt edasi Emajõe kaldal veidi kangemat kraami manustades. Teise "topsi" juures tuli igasuguseid vahvaid ideid, geopeitus oli üks nendest. Otsisin siis ühe lähedalasuva punkti välja ning hakkasime astuma. Kirjeldusele kuigivõrd tähelepanu ei pööranud ning seetõttu võttis esimene punktini saabumishetk veidi nõutuks. Aga küll hakkas siis alles igasuguseid teooriaid tulema, kuidas kasti lahti saada. Üks lennukam kui teine! Esiteks katsetasime oma paar-kolm-neli korda, enne kui loogikale enam-vähem pihta saime. Siis proovisime veel korra, loogika pidas vett. Tegime natuke arvutusi ja katsetasime uuesti. Ei miskit, tuli välja, et me ei oska arvutada. Tegime täpsemad arvutused, proovisime veel. Loogika põhjal pidi see neetud 69 olemas olema, aga tühjagi, puudu jäi. Siis hakkasime katse-eksituse meetodil asja lahendama. Need, kes käinud on, teavad, et see pole just kiireim lahendusviis :D Nii me seal istusime kordamööda. Ühe korra panin veidi üle. Tekkis hasart - kast tuleb lahti saada, maksku, mis maksab. Ja saime! Aega läks aga asja sai! Õde nentis, et kui kaks pead on ikka kaks pead, siis kaks svipsist pead on -1 pead. Mõnus soe õhtu oli, kiiret ei olnud, keegi ei seganud - kokku läks veidi üle 45 minuti kogu see trall. Ja nüüd tagasi mõeldes ega ma ikka sellele loogikale pihta ei saa. Aga seda võin öelda, et see nupuke on pagana tundlik seal. Natukene asendivahetust ja kogu vaev on tuulde läinud :D
Sattusime Tartusse ja huvi pärast vaatasime, kas see aare on olemas kuna eelmine kord oli see ajutiselt kättesaamatu. Seal ta oligi ja teadsime kohe mida teha, sest olime teinud eeltööd. Kaks korda läks napilt valesti ja väikesteks segajateks olid ka sipelgad, aga nagu teada siis kolm on kohtuseadus. Kolmanda korraga läks õnneks ja seegi aare käes. Väga nutikalt teostatud. Aitäh peitjale!
Päris mitu katset läks, aga õnneks jõudsin lubatud poole tunniga auto juurde tagasi. Aitäh!
Leitud! Talvel oli see aare pidevalt surnud luku taga. Nüüd siis õnnestus ka mh’sid lugema hakata. Tundub, et igalpool ei olegi 69mh päris see mis matemaatika ütleb … nii saigi kaks korda mööda lastud ja kolmas kord juba pihta.
Tänud!
Ei leinud, kuidagi sai aeg ka välja arvutatud, aga lahti ta ei tulnud ????
No äge aare! Üks kord kükitades - jalad väsisid, teine kord põlvili - põlved külmusid, kolmas ja neljas korrad kummardades, õnneks viiendat korda ei tulnud :)
Kahjuks siin sellest lubatud 69mh-st ei piisanud. Ikka kogunes neid liiga palju või liiga vähe, õngitsesime neid Liisuga kahekesi ja korda-mööda. Ja ega seda va kannatust meil ju kumbalgi pole.
Kuidagi sattus nii, et avaldasin ka aardeomanikule, et me ta aarde avamise kallal pusime ja mõne hetke pärast veeres temagi nurga tagant välja seda nalja kaema.
Siis naersime juba kolmekesi ja noh, pusisime ikka kahekesi, edasi. Lõpuks saime ikka nimed kirja kah.
Aitäh peitmast ja aitäh reanimeerimast! Sellest najast ei oleks tahtnud ilma jääda. Äkki sain veidi paremaks inimeseks ka selle käigus.
Mõned asjad ei tunne aega ,neil enda aeg aga muidu ongi liiga igav.tänud peitjale, kahjuks suurem noos oli kadunud aga minule sobilik noos oli ilusti kenasti hoiul.
Didn't find it:01.Jan.2021 11:46 69 mh Ebaõnn. Ei mõelnudki me välja kuidas avada. Koputamise peale ja politsei karjudes ka ei avatud :)
Selle aarde energiavarud on ammendunud. Vähemalt praeguse 0 kraadise ilmaga ei suutnud peale mõnda mh’d näperdamist asi enam ühtegi elumärki ekraanile kuvada :/
Kell tundus 1-2% liiga kiiresti käivat. Näpp väsis ära, aga sai ka mehaanilise toe konstrueerida.
Kui sellest aardest esmakordselt lugesin, siis tekkis kohe tahtmine isegi otsida, sest nii kaasahaaravalt oli see otsimise lugu kirja pandud. Tegelesin siis natuke mõtisklemisega, millega võiks tegu olla ning arendasin välja korraliku raketiteooria. Ikka nii vägeva, et isegi uskusin! Aga kahjuks ei saa sellest lähemalt kirjutada, kuna see rikuks uute otsijate rõõmu.
Samas oli see kõik puhas teooria, sest Tartus ma väga tihti ei käi ja nii arvasingi, et reaalne otsimine lükkub määramatusse tulevikku. Ja siis oli rõõm suur kui ühel nädalavahetusel Tartus aega parajaks tehes avastasin, et see aare asub üsna lähedal. Nii läksimegi Liinaga proovima. Tee peal tutvustasin tallegi oma lennukaid mõtteid ning põhimõtteliselt veensin ta ära, kui hirmus keeruline see kõik on ning kuidas me kindlasti mingi tulemuseni ei jõua. Aga et lähme siiski vaatame.
Kohapeal osutus kõik kardetust palju lihtsamaks. Natuke näppimist ja saime mingi tulemuse. Loogiline mõtlemine ütles, et see peab millegiga seotud olema. Aga kuidas saada soovitud tulemus X? Heh, ma oskan ju ristkorrutist! Natuke lohakate mõõtmis ja arvutustulemuste tulemusel tegime teise katse. Seesam ei avanenud. Seejärel tegime täpsemad arvutused ning uue katse ja - voila!
Nimed kirjas jäi ikkagi kripeldama, et mis siis tegelik loogika on. Mõtlesime ja natuke googeldasime ning oligi vastus käes. Nii lihtne! Peale seda tundusid raketiteooriad ikka täitsa naljakad.
Väga vinge aare! Nii idee kui ka teostuse osas. Meie täname!
Ega ma tõtt öelda enam ei mäletagi, miks see mul siin leidmata kujul seisis. Pole mitteleiulogi ega mäleta ka, et oleks siin kunagi käinud. On, nagu on. Igatahes sai täna siia kindlameelselt tuldud ja Tarmo ulatas oma abistava näpu. Saime ühe katsega hakkama. Väga lahe! Aitäh!
Saime soovituse ka siit läbi hüpata. Septembri lõpu kohta oli väga mahe suveõhtu, üsna hämar ning inimtühjus. Niimoodi me seal nullis kükitasime ja muudkui ootasime. Tarmo oli lahkelt nõus end ohverdama. Meel oli rõõmus, kui laegas lõpuks avaneski. Aitäh!
Esimene teooria katsetatud kuid see oli vale. Teist teooriat katsetades tundus see õige, tuli vaid peenhäälestada... nii ma kükitasin seal ja häälestasin, käed külmast kanged ja algav vihmasadu pani juba loobumismõtteid mõlgutama. Tegin mõned märkmedki juba, et kui mälu alt veab, ei pea vähemalt nullist alustama. Õnneks kõlas klõps ja uks hüppas lahti pärast poolt tundi katsetamist. Kell oli saanud 3:20, jäi viimaseks aardeks sel ööl. Tänan huvitava aarde eest!
Igahommikune palvetamisrutiin. Täna tuli peale järjekordseid ebaõnnestunuid katseid üks jota kah kampa. Küsis, et mis sees on. Sisisesin, et ei tea, pole seda lahti saanud. Ta tõmbas rahulikult mu kõrval suitsu ja luges justkui mu mõtteid, soovitades kuvaldaga proovida...
Et kui keegi ukse lahti saab, siis jätke lahti, panen ise kinni :D
Ahjaa, positiivne on see, et vähemalt pole kastil irvitavat nõiahäält küljes, kui vale tulemus tuleb
Peidiku luuk oli lahti, aardega kõik õnneks korras. Lahe aare, tänud peitjale
Mida paremat on teha suvisel hilisõhtul, kui istuda Geopeiturite templi ees ja ajada taga 69 mh. Selga kütvat päikest polnud, mugusid polnud, kui siis mõned pinisevad sääsed. Viskasime kiire pilgu peale ja saime aru, et siin läheb tsutike aega. Võtsime autost lisaks sobilikku matkavarustust ja sättisime end mõnusalt sisse. Kohe sai selgeks, kuidas asjale mõtekas läheneda on. Kuid hilisel tunnil ei olnud mõistus enam kõige teravam ja mingi väike viga oli sees. Õnneks korrigeerimiseks kulus vaid 3 katset. Ja siis see templiuks meie ees avali hüppaski. Väga tore aare, geoõhtu lõpetuseks mõnus positiivne emotsioon garanteeritud. Kui meie oma asjad kokku pakitud saime, saabus parkimisplatsile järgmine auto ja uus seltskond geopeitureid asus õigeid numbreid taga ajama.
Kedagi segamas ei olnud, aega kulus veerand tundi, õnneks saime aru, kuidas ülesannet sooritada. Väga äge teostus, tänud
On ikka lahe peidukas. Jalad surnud, näpud väsind. Üle tunni aja piinasin end seal. Pärast kolmandat ringi läks lamp põlema, siis veel kolm ringi ja plõks käis. Kust tulevad kõik need ideed. Kolm päeva olime ahvipoisiga Tartus geotuuril ja täna koju tagasi. Põnev oli. Teha jäi veel küllaga, ainult 30 sai tehtud. Küll 10 tahaks veel täna jõuda. Tänud Leiutajale. Tervitused Viljandist
Ühiselt ja kiirelt tuli otsus peale aarde leidu, et see oli kahepäevase tripi parim aare. Lihtne teostus kuid väga vinge aare, suured tänud :)
Teadmine oli eelmisest korrast olemas, mida täpselt tegema peab. Valmistusime siis hoolega nagu ikka sportlased kestvusspordialadeks. Varusime vahendeid, mitmeid isegi, mis kõik pidid meil aitame esimese katsega aardele ligineda. Võib siis öelda, et kükitamisest jäid jalad haigeks, näpud jäid töntsiks ja tööd tegime vahetustega. Meie ümber sõitis aga pidevalt kitsamaks minevaid ringe mees murutraktoriga. Lõpuks lõpuks lõpuks seesam avanes ja meil õnnestus juba detailsemalt olukorraga tutvuda. Hästi äge aare, ideena ja kohana ka. Kokku kulus siis 2019. aasta veebruaris nii mõnedki korrad ja seekord peale veel 4 korda. Aitäh, supertöö!
Siin sai täieliku päikese üledoosi. Aga lõpuks saime kätte. Tänud peitjale
Katsetasime, uurisime ning saime süsteemile pihta. Proovisime, ei õnnestunud (3x). Mõtlesime, et proovime viimast korda veel ning siis loobume. Ei avanenud, aga ei loobunud, kuigi päike kõrvetas. Davai proovime ühe korra veel ja uks avanes.
Mäletan , ükskord pimedas, aastaid tagasi käisin pimedas selle aarde peale karjumas, aga kasu ei olnud mingisugust. Täna justkui teadsime mida teha, kuid aega kulus peale mitmeid katseid, vist mingi tund. Mina tunnistan ausalt, üldse kaasa ei aidanud. Põgenesin päikese eest maja varju. Kulus palju minuteid, pisaraid, möllu, pisaraid, higi ja lõpuks sai asuda logima. Suured tänud peitjale aarde eest.
Wingmän kutsus kaasa täna ja ütles, et proovis eelmisel õhtul sellele aardele läheneda, aga sattus tehniliste viperuste tõttu tupikusse. No mina see tehnoloogiakäsilane meie tiimis olengi - seega näitasin talle abivahendi kätte ning näpuharjutused võisid alata. Ega täna oli ka seal kohe lähedal paar kalameest/naist ja gäng vallatuid mitte esimeses nooruses ,,kutte,, , kelle kõnnak oli ojojoi kui peeeehmeeee... Aga nende kõigi fookus oli mujal ning 2 kohvi trimpavat ja casualilt small-talki viljelevat persooni ei huvitanud väga kedagi. No nii ma kujutasin ette vähemalt. Katseid kulus igatahes paar.... pluss veel mõned. Mis teha kui arvutada ei viitsi ja siis ei oska ja siis tuleb veel mingi üllatus.... igatahes lõpuks käis pidulik klõps ja logimine võis alata. Aitäh. Päris muljetavaldav asjavärk igatahes. FP.
Hea, et ma jooksmas käin. Kogu protsessi vältel ei tekkinud õnneks jalakrampi. Arvutada oli raske, mingite joodikute jorin oli taustal. Kolmanda pika katsega pihtas-põhjas. Vägev leiutis. Kui saaks annaks FP.
Tänane viimane aare Tartust. Võttis ikka palju pusimist ja mitu korda proovimist ennem kui nuputasime kamba peale välja kuidas ja kaua. Hästi lahe aare. Aarde juurde jalutades olid mõned napsutamisega liiale läinud ja loopisid mõned kohatud sõnad meie poole aga ignoreerides neid juurde ei lisandunud.
Päeva viimane leid. Olime juba nii väsinud, et see leid läks kõige raskemalt ning aega nõudvamalt. Tuleb olla täpne!!
Päeva viimane leid ja see läks väga vaevaliselt.
Proovisime kohe päris mitu korda, panime kahel juhul sekundi(te)ga mööda, aga siiski lõpuks avanes:)
Väga huvitav aarde ligipääs. Seal lähedal sellised ohtud ja huvitavad mugud, keda õnneks ei huvitanud, mida me seal nokitsesime. Täpsust järgmistele otsjatele!
Eelmisel korral õnnestus saada 70 ja mõni katse läks luhta sest olin liiga rahutu. Täna esimesel korral ka 70, aga siis ikka sai korrigeeritud ja määrdunud püksipõlvele kompensatsiooniks logi kirja. Kahjuks nänni polnud kaasas.
Esimesel katsel saime 70 ning teise katsega saime aarde lõpuks kätte.
Idee oli kaaslaste poolt lahtinuputatud. Koos siis proovisime kannatlikust, teisendamist. Natuke läks aega ka, ja eks tekkis ka kohalikel kaluritel huvi mida me siin teeme. Samas olime teadlikult aardekohale piknikulaua katnud, seega oli vastus neil kohe silmadegagi nähtav
Kodus sai vajalik välja arvutatud. Kohapeal korrigeerisime seda veel paar korda. Nii jäi ühtlasi aega väike piknik pidada. Oli vähemalt aega seda Emajõe Ateenat teise nurga alt vaadelda.
Kodus sai eeltööna ühte teooriat arendatud ning võimalik lahenduskäik kirja pandud. Kohapeal tegime kiire katse ja kui tundus, et see teooria täitsa pädeb, siis teise katse järel oligi karp käes. Kaval, mis ma oskan muud öelda :) Tänud ka!
Vedas, et aasta tagasi üitskord kiireks läks, just siis, kui just oli valmis saanud isetekkeline täpselt 69 mh-d. Täna ilusa ilmaga võis hoopis käed taskus kohale tulla ja ohhetada ja ahhetada ja nimed raamatusse kripseldada. Tänud peitjale.
Peale hotelli sisselogimist tegime väikese jalutusringi lähemate aareteni. Koostöö sujus hästi ja uks avanes esimesel katsel. Olime isegi üllatunud. Aitäh!
Kahju et seda rahvusvahelisel lehel logida ei saa.
Leitud koos kasutajatega mofer ja GoldenGu. Aarde leidmisest võttis osa ka Tartu tuntuim kodutu, tema sõnade järgi ja välismaalasest geopeitur, kes samuti aarde logitud sai. Teistsugune teostus ja väärt aare. Tänud!
Kuna Juhani kiitev logi silma jäi, teostasin elementaarsed tehted, vajalik tundus olemas olevat -- käisin lähedusse sattudes läbi. Ilmselt kasutatud mehhaanika jättis veidi soovida ja hoolimata laupäevast ilmusid mugud lähedusse asjatama, jätsin siis sinnapaika.
Tulevikus -- objekti najale nõjatatud jalgratta keskjooksu kallal putitamisest saab selles kohas hea mugusid eksitava maskeeringu :)
Olles juba paarkümmend aaret leidnud hakkas hing midagi enamat ihkama. Mulle jäi silma aasta aarete nimekiri ja Tartu-kandi 2017. aasta aardeid läbi vaadates avastasin, et see aare on sisuliselt kiviga visata. Tegin siis ikka korraliku eeltöö, uurisin SI-süsteemi lühendeid, tegin teoreetilisi arvutusi. Kui need mind lähemale ei viinud, siis käisin ka aaret korraks lihtsalt vaatamas eeltöö mõttes (suurest austusest isegi ei proovinud mütsiga lüüa). Siis lugesin läbi kõik logid ja kuna mitmes mainiti peitja erilist käekirja, siis käekirja mõistmiseks lugesin läbi ka tema teised 69 aarded ja nende logid. Lõpuks kõigi nende teadmistega relvastatult läksin kohale ja kohapeal panin lõpuks pusle kokku ja sain nime kirja, juhhuu! Igavesti äge aare, filigraanne teostus. Minu lugupidamine.
Eelnevalt oli selge, mida on vaja teha. Kohapeal õige abivahend tööle ja läks. Esimene katse luhtus kuna uks oli kuidagi kinni kiilunud. Teiseks katseks olin juba paremini valmistunud ja sain ukse kohe lahti. Väga viis aare. Jään ootama 69 mH aaret.
Seda kapikest olen ma käinud uurimas oma 3-4 korda. Algul vaatasin korra-paar niisama. Siis tegelesime kodus teoreetiliselt ja ka seal kapi juures praktiliselt füüsikaga. No ja selle füüsikaga panin ikka kirve nii kivisse, et anna olla. Saaks korraliku komöödiafilmi, aga siia ei saa lähemalt kirjutada, muidu rikun teiste rõõmu.
Täna kurtsin Mihklile (aka sookollile), et oleks vaja aare lahti saada ja sinna rändur sisse sokutada. Ta ilmselt naeris päris puruks ennast, kui kirjeldasin, et kuidas ma seda siiani lahti olin üritanud saada ja käskis aarde nime natuke tähelepanelikumalt lugeda. No ma siis lugesin, tagusin natuke pead vastu seina ja käisin logimas ära. Üks muumitroll jäi ka kappi peitu, seal peaks ta vähemalt rumalate inimeste eest kaitstud olema :) Aitäh aarde eest!
Annalt ja Heikilt väärt vihjed saadud ja arvutused tehtud, asun rõõmsalt aarde kallale. Esimene katse - veidi mööda. Pole hullu, proovime uuesti. Natuke arvutuste kohendamist, uus katse - jälle mööda, napilt. Anna halastab ning vahetab mu natukeseks välja. Koostöö toimib ilusti, võtan vahetuse jälle üle ning kuulame Heiki muljeid P2 lahendamisest, kuni avastan, et olen korraks valvsuse kaotanud. Eiiii. Jõuan järeldusele, et raske elu üle kaeblemine mind edasi ei aita, tuleb lihtsalt veel proovida. Neljandal korral kostub lõpuks peidiku avanemise kaunis heli.
Järgneva päeva jooksul avastan end mitu korda mõttelt, et on ikka ägedaid aardeid olemas. Aitäh!
See oli väga lahe. Politsei möödudes oli korraks veidi imelik kivi ääres kükitada aga kui lahti saime oli õnn suur.
Ei saanud selle masinaga teineteisemõistmisele. 1.katse 68, järgmised kõik täpselt 69, aga ei avanenud. Kusjuures mingil hetkel ainult õiget numbrit näitaski, toksi, palju tahad. Ehk saab tulevikus kaubale.
Leitud ja logitud! :D
Tsiteerides [siil77] võin ma ennast nüüd tõeliseks geopeituriks lugeda, kes mulle seda aaret kutseeksamiks soovitas!
Kolme täienduskoolituse päeva Tartus ei või ju niisama raisku lasta, seega kulus säärane soovitus marjaks ära. Lõunapausil lähedal asuvast hotellist lippasin peidukohaga tutvuma ja näppisin natuke prooviks, et selle aarde hingeeluga tutvuda. 69 mh ei sütitanud just üleliia eredat pirni, teiste logide lugemine heidutas veelgi - matemaatikaga ma täiskasvanuna pigem enam ei tegeleks. Tahuka ees kükitades näen silmanurgast, et kõrvalolevast teatrimajast on keegi välja tulnud ja jälgib mu tegevust sealt. Kuna mul lahendust veel hetkel nagunii ei ole, siis ei lase end temast häirida. Paus saab läbi ja torman tagasi hotelli. Tüübiga on liitunud veel kaks (töö)kaaslast ja kuulen möödudes, kuidas üks teistele seletab, millega tegu on. Ilmselgelt ei ole ma esimene, keda see koht magnetina tõmbab :D
Koolitusele väga keskenduda ei suuda, sest nüüd hakkan koodi kallal pead murdma ja sirgeldan paberile arvutada. Peale koolituspäeva lõppu suundun otsejoones tagasi aarde juurde. Arvutused on õrnalt mööda, seega läheb seesami avanemiseni ikka mõned korrad katsetamist ja vahepeal ümber arvutamist.
Väga äge lahendus! Tänud leiutajale!
Andrek ja Mihkel arvutasid, Viki tulistas täpsusega ja ma vaatasin pealt.
Jõudsin kohale parasjagu hiljem lootuses, et aare juba avatud ja saab nime kirja. Aga nii hästi ei läinud. Katsetamised kahjuks vilja ei kandnud. Eks kunagi uuesti.
Kahtlus jääb, et külma või vähese energia tõttu ei toiminud nii nagu oleks pidanud. Proovin teinekord jälle.
Huvitav koht ja teostus. Paar katset tegin. Kunagi soojema ilmaga äkki proovin uuesti.
Kuna selle aarde logimise huvi oli suur, siis sai enne ööd veel siit läbi käidud. Kuna eelmised seeria aarded on mul logitud, siis teadsin mida teha. Küll aga pidime tegema protseduuri kaks korda, sest esimene kord vedas matemaatika alt. Väga super aare, tänud!
Kui Tartu juba tuldud sai, siis pidi tingimata selle aarde ära logima. Esimene katse läks aia taha, teise katsega saime logima hakata. Tänan.
Hommikul kohe esimese 69 ebaõnne järel sai siis järgmine ette võetud. Algul uurisin ümbrust ja teostust, ning hakkasin katsetama.Peale kolmandat katset loobusin esimese hooga ja läksin edasi. Õhtupoole tagasi tulles proovisin veel kolm korda, aga kohe kuidagi ei õnnestunud selle mehhanismiga ühele lainele saada.Võta sa nüüd kinni kas lõpetasin liiga vara või jäin hoopis mökitama. Õhtupoole märkasin veel, et kui algul displeil jooksid veel mingid sümbolid, siis lõpupoole oli see üldse tumm. Loodan, et ikka minu viga ja tuleb millalgi uuesti tulla. Ei saa kohe kuidagi märkimata jätta aarde asukoha miljööd. Esimese katsetuse ajal käis mingi sinistes dressides eluheidik pidevalt küsimas kella,suitsu, tikku ja veel kõikvõimalike vidinaid. Õhtupoole aga oli läheduses kaks noorte seltskonda, kes manustasid otse pudelist viskit ja rõvetsesid möödakäijate kallal. Seekord siis sedamoodi ja nüüd on põhjust korrata .
No oli küll selline tunne nagu eesti mõistatuses: kolm teevad aset, kaks näitavad tuld ja üks heidab magama. Ei ole kolme jalaga koer ja üks ei heitnud päris magama ka, aga asendeid oli igasuguseid ja hetkeks tuli ilmselt ka tukk peale, sest kuidas muidu see näpukas tekkis.
Rõõm oli tõesti ülevoolav, kui täiesti eelhäälestamata nii kerge vaevaga laegas avanes. Ja aarde nimi ka meeldib....mh, mitte vanuse, vaid ikka sünniaasta pärast:-)
Aitäh peitjale meid nii toreda eesmärgiga kohvikust välja ajamast ja geoõdedele ülilaheda seltskonna eest! Tartus näeme!
Kui üks õdedekolmikust Tartus pikemalt tööl on, siis tuleb ikka alati istung ka teha. Nii ka seekord- jõime rahulikult teed ja geopeitusest üldse ei rääkinud. Lihtsalt hea oli olla. Ja siis järsku - "Võtame ikka ühe aarde ka! Ma vaatasin, et siin lähedal on Phantomi 69mh!" Einoh muidugi....Phantom...võtame me lihtsalt jeee! "Kas me ikka tahame õhtu lõpetuseks negatiivset emotsiooni?"
Aga ega pääsu polnud, vanemate sõna maksab. Kuigi oli juba hämar, polnud asja leidmisega probleemi, korra näppisime ja saime sistemile kohe pihta. Meid telefonid-stopperid ja arvutused alt ei vedanud aga paar katset tuli siiski teha- ei teagi kas oli ihuliige värisenud ja paigast liikunud suure naeru või ärevuse pärast. Igal juhul leppisime varakult kokku, et kõvasti ei karju, kui lahti saame. No ja kui neljanda katse lõpus luuk lahti lõi, kõlas kolmekordne valjuhäälne "juhhuuu!!!" ja järgnes tohutu naerulagin. Õhtu lõpetuseks siis selline emotsioon....Äge! Aitähhh!!!
Hea, kui õpetaja on omast käest võtta ja heade näppude ja jalgadega täditütar, ja no appel teeb häid ja täpseid telefone. Seni arvasin, et “mh” on vastus lapsevanema pöördumisel teismelise poole. Aga vaat mis hoopis. Kõigest 1 proov, 2 kontrolli ja peale 4-ndat katset.. voalaaa. Äge. Taaskord palju tänu. Geoõdedele kniks ja kraaps, olete parimad, muahh!
Viies kord kohal olla ja ei tea mitu katset teinud. Kerli oli selle leidnud ja tegi ka seekord kasti lahti kui ma burgerit sõin. Proovisin pärast ise ja jälle ebaõnnestusin. Sõitsime minema. Pisut jäi kripeldama ning järgmisel päeval tulime tagasi. Võtsin Kerli stopperi ette ning saingi lahti. Pean ebaõnnestumise põhjuseks mu telefoni stopperit, selle jaoks käib aeg omas rütmis. Ehe näide on ka see, et kui pühapäeval läksin rongijaama, et Tallinnasse sõita, siis kella järgi oli 3 minutit aega. Kui aga rongi astusin ning rongijuht küsis, kuhu minek, vales rongis oled, siis õige rong sõitis seljatagant minema.
Sõbrad sügelesid hirmsasti rattamaratonile ja vajasid autojuhti. Ega ma niisama ei olnudki nõus keset pühapäeva vähemalt 7 tundi auto roolis veetma. Motivaator tuli ikka ka mängu võtta ja surusin ka natuke geopeitust meie päevaplaanidesse. Kuna aeg oli piiratud siis tuli teha valikuid. Levivad jutud, et siinkandis on ka miskit minu jaoks meelepärast ja ka niisamagi väärt kraami, siis valisin neist paar tükki päevakavasse. Sellest sai meie esimene pärl. Eks sõbrad olid juba tavalisi toidukarpe paar tükki varem ka näinud aga selle aarde juurde jõudmine pani meid kõiki ahhetama. Mh on siiski minu jaoks üsna võõras ühik aga üsna kiirelt sai selgeks mida tegema peab. Kui väike kalibreerimine välja jätta siis kolmanda katsega jõudsime soovitud tulemuseni. Jama oli aga selles, et aparaat otsustas meile logiraamatu ulatamise asemel kinni kiiluda ja pildi tasku visata. Oi kus see muutis alles meele kurvaks. Asusin peremeest teavitama, aga too oli kahjuks kontaktivõimetu. Proovisin veel külapealt miskit lisainfot ammutada aga tulutult. Senikaua kuni mina telefoni küljes rippusin, otsustas aparaat taas ellu ärgata ja sõbrad proovisid teha uue katse. Seekord käis kõik nagu kellavärk ja võisime juubeldada küll! Seega lõpp hea, kõik hea. Selle pusimise käigus õnnestus mul välja selgitada, et mul kulub näpu kangestumiseni umbes-täpselt 50mh-d.
Sobis väga hästi mugudele geopeituse tutvustamiseks. Meile meeldis väga, tänud.
Kuna aarde pealkiri liiga palju ei kõnetanud, siis lähenesime asjale vähe teise nurga alt. Mõned katsed sai ikka teha, aga sihile see viis. Tänud peitjale!
Kui matemaatik ja keemik on omast käest võtta, siis tekib ka ideealge. Ja kuigi mõnel oli selle paikapidavuses kahtlusi,tasus proovimine end siiski ära ja luugike avanes juba esimesel katsel. Täname!
Selle aarde leidmine oli puhta ühistöö tulemus - igal meist oma osa. Oli vaja just selle aarde otsimise initsiaatorit, lahenduse idee väljapakkujat, kohalesõidutajat, oma ihuliikme kannatlikku kasutajat, kogu ettevõtmises kahtlejat. Ja oligi varandus naksti käes. Tore aare, täname.
Väga vahva aare nii idee kui teostuse poolest. Tänud!
Tiksojal ulgumisest hääl veel kähe sõitsime taas nulli. Haarasin kaasa pepule pehmendusmaterjali ja võtsin asendi sisse. Olin enne peitjat hoiatanud , et kindlalt hakkab luksuma. Nii ma üldse ei imestanud kui peale paarikümneminutilist katsetamist silmanurgast üksratast silmasin ja peitjat selle seljas.No ega see tema ilmumine midagi kergemaks teinud, vaatas ja itsitas, mina aga kirusin nüüd täitsa otse :P. Lõpuks hakkasin juba kannatust kaotama, see istumisasend oli küll parem kui eilne kükitamine kuid koivad hakkasid ikka surisema ja näpp ka. Aga minu jäärapäisust kroonis lõpuks edu, kast plõksatas lahti ja kolm sinna sokutatud rändurit pääsesid vabadusse. Samuti pääsesid vabamalt liikuma kasti sisse sebinud sipelgad. Kurtsime veel peitjale tema peidukate õelust ja siirdusime linnast minema, uued külad ootasid avastamist. Tänud!
Võtsime end nullis paika ja hakkasime proovima. Proovisime...proovisime... jne.Ja oleks jäänudki proovima kuni surm meid lahutab, kuid külm hakkas ja siis saabus ka kümnepealine noortekamp ja targem oli taanduda oma krampis jalgu sirutama...
Mh? Mhmh - minu esimene aare 69-seeriast. Nii mõnegi Phantomi leiutisega kogemusi omades tekkis teatav üpris konkreetne ettekujutus ees ootavast. Üldjoontes pidas see ka paika, ainult mitte aarde asukoha osas - päris nõnda avalikku ja lagedat ümbrust ei taibanud oodata. Kaks väsinud "kalameest" pikutasid 20 m kaugusel murul, aga neil olid kaabulotid silmil, paistsid keskpäevast iluund magavat. Võtsin sisse omaarust suhteliselt mugava asendi, varjates ühtlasi kerega enda huviobjekti. Kapi kallal kohmitsedes hakkas asend tasapisi ebamugavaks muutuma, nii pikalt tavaliselt kükitada pole tarvis ju... :o) Kokkuvõttes siiski seesam avanes ja ega paremini polekski saanud minna. Aitäh, tõeliselt hea teostus ning asukoht tegelikult ka - loodetavasti ei lange huligaanide huviorbiiti.
Enne bussile minekut juhtusime naabruskonda ja uurisime, kas mõnda tavalist aaret, mida kiirelt ilma mõistatamiseta võtta, teele jääb. Algul tundus, et mis sellises kohas küll peidetud saab olla ja polnud kohe kindel, mida vihje tähendab. Siil leidis lahenduse, mina samal ajal aarde. Kade võib sipelgate peale olla, kes niisama sisse saavad ;) Kahepeale saime arvutatud ja aarde kätte. Sõrme sai piinatud mõlemil ainult üks kord :) Aitäh peitjale huvitava teostuse eest. Panin sinna ühe “kalliskivi” ka juurde :)
Leidsime aga arvame et aare on katki vms sest nii meil kui teistel ei läinud ekraan põlema.
Sellest aardest kuulsin hiljuti geokolleegilt ja täna sattusin korraks Tartusse seoses rongi pealt bussi peale ümber istumisega :) 69 mh oli mul ka parasjagu olemas, kuigi esimesel korral doseerisin teisendamisvea tõttu üle. Väga kihvi teostusega aare, FP! Aitäh!
See on juba aare meie maitsele. Peitja järgi oskasime oodata kerget keerukust. Minul, vana insenerina oli kõik kohe laksust selge, endamisi tänasin SI-süsteemi. Carmen natuis eemal vihmavarju niikaua kui ma nuputasin. Selliste aarete pärast me teepeal peatuse teemegi. Suured tänud peitjale.
Esimene ja ainus idee kandis vilja. Kaldal askeldasid kalamehed, aga ei seganud me üksteist. Rohkem muretsesin kõrval parklas oleva geomobiili pärast, sest parkimine eraparklas ju tasuline. Poole tegevuse pealt ära joosta, kui kontrolör välja ilmub, oleks ju nadi - pärast peab uuesti alustama.
Seekordne külastus lõppes edukalt. Esimene kord käisime talvel, kuid ju siis oli tookord veel natuke vara selle aarde jaoks.. Igal juhul lähenesime seekord sama loogikaga ja nüüd said nimed kirja. Aitäh!
Nüüd oli väljas tunduvalt soojem ja sain asjale rahulikult keskenduda. Vahepeal pidin piiluma, et europark autole kleebist kleepima ei tuleks. Õnneks ei tulnud ning juba esimene katse oli edukas. Aitähhid, väga äge vidin valmis tehtud!
Kahtlemata aare, mis on väärt esimese logi tiitlit. Olles korduvalt käinud Kaupoga ja Kaupota, kainena ja joogisena, pimedas ja valges, üksi ja kaksi, paistis seis üsna lootusetu, aga ühel imelisel kevadpäeval pärast tööd õnnestus siiski aare avada. Arvutuste (ja mitmekordse ülearvutamise) eest kniks Kaupole. Väga vahva aare, mina tänan! :)
No ma ei tea, isegi kainena ei suutnud leida. Pärast olevat peitja käinud ja kinnitanud aarde korrasolekut. Ei mõista, mis siin valesti teen. Aga jätkuvalt on asupaik sobivas kohas ja kiiret mul pole.
Kui Pirogovi mitteleitud ja neljapäeva õhtu käes, siis polnudki muud võimalust kui jookidega siia tulla. Kolmandat korda siin ja seekord keskendusin rohkem. Ikka mitte midagi. Siis konsulteerisin varemleidjaga ja proovis Kerli. Mitte emmigi. Lõime käega ja jalutasime edasi.
Kui Ansipiga jutule olime saanud, seadsime sammud siiapoole. Teadsin, et siinkandis peaks midagi leiduma, aga kodutööd ei olnud teinud. Hakkasime siis otsast nuputama ja pead ragistama, kuni lõpuks uks lahti klõpsatas... pidime mõlemad rõõmust õhku hüppama. Väga vinge teostus. Nupukuse eest preemiaks saime kaks rändurit. Omamoodi katsumus on ühele neist sobiva suurusega uus koht leida :) Tänud aarde eest!
Tutvustasin mugule geopeitust. Siin olin teist korda. Tegime küll tiimitööd, et tulemus oleks võimalikult täpne, aga ei õnnestunud. Kahtlustan ebaõnnestumises töntse näppe. Kuna aarde asukoht on mulle väga sobiv ja Tartusse ka kindlasti veel asja, siis ei hakanud rohkem proovima. Tutvustasin geopeitust läbi Taneli teiste aarete.
Oma näpud jäid turvaliselt kinda sisse, samal ajal, kui Lille musta töö ära tegi. Tagatjärele tarkusega oleks võinud kasutada ka abivahendit. Aitäh aarde eest
Tartu nädalavahetuse ilmselt magusaim leid. Tahaks hõisata imelihtne ju, sest konteiner avanes esimese katsega, olin endaga ülirahul ja valmis rõõmust üle kivi hüppama. Kui aga ausalt tunnistada, siis ilmselt oleks siin oluliselt kauem läinud, kui poleks varem ühes teises kohas sarnast asja lahendanud..:) Aitäh peitjale! Väga äge peidukoht ja konteiner, plaksutan!
Ilmastikuolud ei soosinud sellega toimetamist... kuigi kliinikum ju suht ligidal, ei soovinud siiski neile tööandjaks minna. Mingil soojemal ja mugavamal ajal tagasi.
260
Enne põgenema minekut oli veel veidi aega ja peale energiavarude täiendamist tanklas suundusime siia. Karl ja Merilin olid varem kohal ja lahendusega nii kaugele jõudnud, et sellest sai see klassikaline kuuesekundi leid. Aitäh!
See aare jäi meil põgenemistoa soojendusringi lõpetuspunktiks. Meie kamp jõudis kohale, kui "Seesam-Seesam" parajasti Karli ja Merilini ühiste võlukäskluste peale avanes ja aardekarbike otsijatele kättesaadavaks sai. Tänud peitjale toreda aarde eest!
Sama lugu, et ausaks jääda, tuleb lisada lahtrisse “olin ka kaasas” :). Peale selle aarde leidu võtsime suuna peitja põgenemistuppa ja sealt edasi veel Aparaati, kust lisaks maitsvale söögile sain siitsamast raamatuantikvariaadist soetada endale ka EK-sarja P äramurdmiseks Lilli Prometi Primavera… Kokku tuli lihtsalt üks ülimõnus tripp, aitäh nii peitjale kui kaaslastele :).
Ennem Taneli safecrackeri põgenemistuppa minemist võtsime ette veel ühe viimase aarde, et kogemusi hankida. Enamus kaaslasi olid kohvirallil ja seni sain Merilini suunitlusel lahendada välimõistatust ja proovida karbi avamist. Just siis kui olin teise katse lõpetamise järgus, saabus kollektiiv nagu tellitult kohale ja panime kõik koos nimed kirja :) Aitäh!
Tegelikult käisin reedel ka korraks siin, aga ümbrus oli mugusid täis, nii et ei saanud proovida. Täna oli parem päev. Ei seganud külm ega eemalduv sahk. Panin sisse ühe tb.
Aitäh!
Olime lähedal ööbimas. Kuna aega jäi tunnike üle, siis vaatasime, mis aardeid läheduses on. Avastasime selle aarde ja läksime uurima. Peitjat vaadates ei olnud lootustki oma nime logiraamatusse saada. Nii ka alguses tundus. Ilmvõimatu, mitte midagi ei saa aru. Näppides tundus aga, et midagi vist võiks proovida. See midagi andis mõtteainet edasiseks. Ja siis kolmanda korraga avaneski meile võimalus oma nimi kirja panna. See oli küll uskumatu! Tänud väga laheda aarde eest! Meile meeldis! Ütleksin, et viis, kuidas aare kätte saada meenutas mulle just samas ööbimiskohas samal päeval juhtunut, kus Mart läks korra autost välja ja lukustas enda järel uksed. Nii ma seal kakaotops käes liikumatult punaste vilkuvate tulede vahel masinas istusin ja ootasin.:) Tänud aarde eest!
Peale Taneli põgenemistuba oli loomulik jätk siia tulla, aga see aparaat oli külmast kange ja ei teinud kõssugi.
Syda ei andnud rahu ja otsustasin täna uuesti proovida. Seekord ootasin õiget momenti ja siis peale täpselt ajastatud koputust lasi aardevalvur mind ligi. Sydame alt läx soojaks ja silmad lõid kilama. Tõesti lahe vigur välja mõeldud. Minupoolsed kiitused peitjale ;)
Kuna jäi hotellist vaid loetud sammude kaugusele siis otsustasin õhtuhämaruses kaema tulla. Nac aega kulus doosi väljamõtlemiseks ja kalibreerimiseks. Aga korduvalt plõgistas loomakene mulle hambaid. Silktasin kll nagu õige koha pealt. Kuid sellise külmaga ei olnud tema nõus urust välja tulema. Eks mõni päev proovin uuesti ;)
Peitja tasemel nagu ikka. Taas väga vinge lahendus. Tänan!
Täna sain vaatluse tulemusel ja kaasatud lisajõudude moraalsel toel oma eilsest veast õnneks kiiresti aru. Reaalsus ei allu alati laboritingimustes tehtud teoreetilistele arvutustele. Kokkuvõttes siis vist kuuendal katsel. Võtsime eesli ja jätsime lõvi. Aitäh ja kummardus peitjale.
Eelmine kord Tartus jätsime selle aarde kõrvale, kuna ega uurida ju ei tasu mis leiuks vaja on ja oletasime lihtsalt, et kindlasti vaja abivahendit, mida meil pole. Tegelikuses oli asi aga palju lihtsam ja lahedam. Liis ulatas abistava käe ja lõpuks sai ka logi kirja. Väga lahe asi topitud sobivasse pessa :)
Kodune eeltöö oli tugev ning kast avanes esimesel katsel. Aitäh järjekordse ägeda asja eest! 69 seeriast on see seni kõige rohkem meeldinud!
Mina kartsin, et asi on hullem ja peame mitu korda proovima, aga kast avanes esimesel katsel, jee! Aitäh!
Kuidagi ei õnnestunud täna neid ühikuid piisavalt täpselt doseerida. Tundub taas olevat koht, kus saab rohkem kui korra kvaliteetaega veeta.
Öös peab asju korda saatma...aare tuli kätte veidi ootamatult ja isegi lihtsalt. Teostus aardel on väga lahe! Tänud teostajale!
Teisest katsest läks lahti ja siis sain aru et ongi suur karp kuhu sisse mahuks üks putukas mis mul ammu oli Bulgaariast toodud. Aga see oli kodus. Näpud vahepeal said punasteks ja külmadeks Sõitsin rattaga koju, võtsin bugi ja tagasi jõudes tekis selline hea tunne et ei pea jälle lahti tegema, sest kaks inimest juba istuvad seal ja proovivad lahti teha.
Naiivne :) tuli ka mulle katset teha.. Ja siis veel üht. Õnneks ei ole veebruaar käes. Vahepeal sai palju head Tanelist öeldud, nagu tavaliselt :) Lahe teostus, suur aitäh!
Kohapeal siis üks geoputukas, kes saab endale - pange kirja ka gc.comi lehel palun.
Kui pärast esimest Tartu geotuuri jõudsin hilja magama, tänava müra kostus ka hästi sisse ja ärkasin varakult üles, siis mõtlesin, et täna puhkan. Tegelikult hotelli jõudes olin pisut pikali ja siis sai juba lae vahtimisest siiber. Võtsin ventilatsiooniaugus jahedas olnud õlle, hesburgerist kaks juustukat ja jalutasin siia. Kohale jõudes oli idee olemas, aga läks vähe valesti. Jalad olid kanged ja otsustasin siia kunagi uuesti tulla. Aare paistis täitsa tuim, ühtegi tuld kordagi põlemas ei näinud, loodetavasti peabki nii olema. Kunagi uuesti.
Selle aarde nime nähes tuli lihtsalt mh?? Nagu 69, mhmh??
Siis hakkas mingi ideepoeg tulema ja lõpuks oli mul üsna söödav lahendus käes. Loomulikult selgus palju aega hiljem, et olin teinud lihtsa arvutusvea ning loomulikult asjad ei tööta. Merilin tegi omavoliliselt käigupealt ümberarvutuse, mõnitas mind hetke ja siis veidi aja pärast oli tal ka aare käes. Tänan peitjat!
Aardega ühise keele leidmiseks kulus mõnevõrra aega, aga täpselt nii parasjagu :) Aitäh peitjale!
See on nüüd kolmas kord juba, kui seda aaret avada üritasin. Nagu öeldaksegi ju, et kaks ilma kolmandata ei jää :) Kolmas kord neljanda katsega läks edukalt. Rõõm oli suur, kui oma nime sain kirja lõpuks panna. Mis seal salata, selleni jõudmine läks üle kivide ja kändude. Alates juba sellest lühendist. Nüüd tagantjärgi mõeldes ei olnud see väga raske. Mõnes kohas ikka väga piinlik iseenda ees :D Abiga sain selle tulemuse ikka kätte. Kohapeal oli vaja natukene ümber mõelda ja katsetada. Olin sellega ikka nii ametis, et ei kuulnud isegi, kui politseiauto selja taha eemal sõitis. Kuigi lausa võpatasin, jäi näpp kindlalt ühe koha peale ja mõned numbrid jooksid veel otsa :D Ega selle aarde avamine väga usaldusväärse toiminguna jah just ei paista. Jätab ikka päris totra mulje :D Politsei ei viitsinud oma autost kaugemale tulla. Ainult hõikas, et mis teete seal. Õnneks oli politseile sõna geopeitus tuttav. Vastuseks tuli ahhsoo... ja nad sõitsid minema. Ikka lõpuni üle kivide ja kändude :D See aare jääb küll pikaks ajaks meelde. Suured tänud peitjale väga vahva mõistatuse, aarde ja elamuste eest! Korralik kvaliteetaare ja seda aega selle lahendamiseks ja kättesaamiseks loen kvaliteetajaks :)
Päris mitmes tulemine juba siia - küll ei pääsenud asjaga tutvuma tänu paiga hõivanud teismelistehordidele, küll polnud korralikult kodutöö tehtud...
Täna proovisime siis kaasa pakitud mh-d kasutusele võtta. Esimese katsega sai natuke valesti sihitud ja 70 väärtuslikku mh-d niisama raisatud. Teise katsega sihtis Piret täpsemalt ning peidik avanes. Ei saaks öelda et võluväel, sest kui tegemist on Leiutaja taaskordse filigraanse kätetööga, pole võluväel sellega mingit pistmist :)
Tänud aarde eest! Võtsime helkuri ja asemele jätsime kaks klaaskuuli.
Mõtlesin, et vaatan selle aarde üle. Paar mõtet oli peas. Kahjuks need ei toiminud. Asukoht on aardel päris hea :) Ei lasknud end kellestki ka häirida.
Lõpuks ometi üks jõukohane "69", aitäh-aitäh! Õiget logimise päeva enam ei mäleta, paneme umbkaudselt siia kirja.
Karlova mõisa esmaleid tehtud, mõtlesime järjekordse 69-ga õnne proovida. Miskeid erinvahendeid meil polnud, ideid ka mitte, aga kui pole kohal käinud, ei oska tehnilise taibuta keskmine geopeitur ju midagi arvata. Panime auto tasuta tasulisse parklasse ja vantsisime vee poole. Tundus, et võiks tibavas vihmas pusida - ei paista kellegi pilke meile suunatud olevat. Suvel ilusa ilmaga kindlasti võimatum.
Mõni minut ja sai vist selgeks, mis teha vaja. Veel üks loomkatsetus ja juba võisimegi talupojatarkusega ühe pikema mannetu ponnistuse teha. Lõppes see muidugi fiaskoga. Kiire korrektuur arvutustes ja uus katse. Nüüd läks juba napilt, aga endiselt kindlalt mööda ;-) Kolmandaski ürituses polnud ma enam nii veendunud, aga vähemalt tuli ära proovida. Meie õnneks kolmas hurraa - töötas, avanes, logis! Neljandat poleks vist enam viitsinud teha, kuigi abivahendiks olnud pastakas töötas hulga paremini kui ihuliikmed. Ei küsinud meilt täna politseinikud ega teised agarad-valvsad linnakodanikud, mis me siin kükitame. Kui oleks küsinud, oleks vastanud, et vihma eest oleme varjus või midagi. Omal pole vihmavarjugi.. :-)
Täname Tanelit 69-se aarde eest, mis talupojatarkusega avaneb! Kui nüüd kunagi 69 cA ka kuidagi kunagi avada õnnestuks, tuleks ainult uusi 69-d oodata :-) Aare korras, tore värk!
Eelnevalt olime välja mõelnud teatava teoreetilise lahenduse. Kohapeal kõik klappis ja konteiner avanes esimesel katsel. Tänud peitjale!
Käisime kohal kolm korda, millest üks ei loe, kuna siis oli aare katki. Proovisime nii- ja naapidi. Lõpuks saime ideele pihta ning pääsesime logiraamatuni. Vahva elukas ootas karbis :) Aitäh.
Igaks juhuks oli lukumeister Janek kaasa võetud, kuid saime vastavalt instruktsioonidele ukse lahti. Janek sai uudistada asja seespoolt. Tänud peitjale.
Ei oleks arvanud, et selle kehaosa lihased nii lihtsalt järele tahavad anda. Lõpuks siiski õnnestus. Aitäh peitjale laheda aarde eest! Võtsin ränduri.
Aarde nimi ja kohapeal nähtu ei jätnud võimalusi mitut moodi mõtisklemiseks selle üle, kuidas konteinerile küüned taha saaks. Küll aga sai teatud kehaosa avamisprotsessi käigus tunda harjumatut koormust. Kõik lõppes siiski õnnelikult ja saime nimed kirja. Aitäh peitjale suure vaeva nägemise eest!
Kontrollitud! 69 mh oli täpselt paras, midagi ei jäänud puudu ega üle :) Vahva aare, aitähh peitjale.
Aarde peidukohas hakkasime siis uurima, mis siin tegema peaks. Ega nagu variante polnudki ja paari katsetusega oli selge, mida tuleb teha. Mõned rehkendused ja siis sai start antud. Viimased sekundid olid pingelised, kuid täpsus tasus ennast ära ja uks plõmatas lahti esimesel katsel. Kiire viska viis ja logi kirja. Tänud peitjale!
Jummel tänatud, et selle kasti lahtisaamiseks matemaatiku kõrgharidust tarvis ei läinud, piisas algklassides õpituga. Avanes küll teisel katsel, rohkem mu enda kobasuse tõttu aga hästi lahe teostus, mulle meeldis, tänud!
Laps sõitis tõukerattaga ja me üritasime teha nägu, et me seal niisama naaldume... Lahe aare, aitäh!
Sai aarde avaldudes isegi algul jõhkralt üle mõeldud ja suht kähku loogilisemale mõttele jõutud. Igatahes kohapealne mõistatus ei üllatanud ja üllatavalt kähku suutsime aarde ka avada. Väga lahe, täname!
Ma arvan, et olen üks esimesi, kes nägi seda mõistatust. Lihtsalt peale seda kui ülejäänud 69-d olid lahti mõistatanud, viskas üks matemaatik teisele matemaatikule ette 69mh. Ma siis kirjutasin oma loogika ja kõik klappis. Mõne aja pärast nägin, et selline aare avaldunud. Nüüd siis Tartu peal laiamise käigus läksime aarde juurde. Tegin mis vaja ja oligi logiraamat käes. Tänan peitjat ja palun veel.
Peitja ja karinten olid omi radu läinud, meie asusime uue 69 poole teele. Karuonul oli kodus plaan valmis mõeldud, mis kohapeal täiesti pädes. Ma tahtsin siis ka oma osa teha ning asusin positsioonile. Vesteldes läks aeg ruttu, kuid ebaõnn!! Mida värki! Selgus üks piisikene viga, mis sai parandatud ning nüüd oli karuonu kord leida. Meenus muinasjutt vaprast Hollandi poisist, kes hoidis ära suure üleujutuse.... :D Nüüd oli kõik korras ning saime logida. Aitäh, täitsa meeldis!
Ma kodust kaugelt mõtlesin esialgu teistlaadse avamise peale, aga sellega ei olevat kohapeal midagi teha. Tulin siis hoopis ise vaatama, kui laupäeva hommikul taksoteenust pakuti. Enda näppu ei jõudnud pannagi, emal sai esimese korraga käsi valgeks.
Kodus tegime eeltöö ja lootsime lõpuks, et leidsime sobiva lahenduse. Aparaat töötas korralikult ning kast avanes esimesel korral. Omanik oli kohal juba enne, kui uks lahti läks. Ei tea, kas tal on läheduses piilukaamera. Aitäh!
Teisel külastusel, oluliselt paremini varustatuna, toimus vajalik avanemine juba esimesel katsel.
Ju lõi aare kaasavõetud varustuse peale vedelaks, sest esimesel korral täpselt sama taktikat kasutades jäi soovitud sündmus toimumata.
Alguses aardekirjeldust lugedes, tekkis kõhklus, et äkki on kerge trükiviga sisse sattunud ning mõtted läksid juba abivahendite ehitamise peale. Tegelikult selgus kohapeal, et ei olnud mingit viga ning ka abivahend oli juba endal olmeas ja kaasas, isegi mitu. Algul väike test, mis kinnitas teooria paikapidavust ning siis juba sihikindlalt laeka avamise kallale. Õnnestuski esimesel katsel, isegi logiraamat veel kaunikesti tühi. Vahva seeria, ootan järgmist!
Aardekirjelduse lugemise järel jäi mu parimaks pakkumiseks, et leidmiseks on vaja kokku 69 korda "möhh" öelda. Kuna raskusastmed olid peibutavalt madalad, otsustasin pärast tööpäeva lõppu ikkagi kohale minna ja vaadata, mis mõtted pähe tulevad.
Karp hakkas juba kaugelt silma, aga nagu oodatud, oli küsimus pigem avamisviisis. Uurisin ja mõtlesin veidi, kui tundsin õhus hõljumas selgelt kahtlast magusat lõhna. Vaatasin ümberringi ja otsustasin veidi telefoni näppida. Põõsast ilmus poiss, kõndis eemale ja jäi mind jälgima. Mina uudistasin telefoni ja jälgisin silmanurgast teda. Poiss läks tagasi põõsasse. Krt, otsi siis niimoodi. Järgmiseks ilmus samast põõsast 7-8 poissi, kes kiirel sammul kesklinna poole suundusid. Ei teagi, kes rohkem vahele jäi :)
Siis tuli asuda vahepeal väljamõeldud lahenduse realiseerimise kallale. Üllatavalt ebamugav ja raske oli - lõpus käsi värises ja palvetasin, et see piin juba otsa saaks. Pingutus kandis vilja ja karp klõpsaski lahti. Kui nimi kirja pandud ja tahtsin hakata karpi tagasi panema, märkasin ümbrust skaneerides, et tuleb oodata. Selle asemel, et ära minna, tuli "mugu" hoopis minu juurde ja osutus seninägemata geopeitur Erleks, keda seni vaid aarete ja logide kaudu teadsin. Tore aare ja tore kohtumine, aitäh!
Jalgrattal töölt koju sõites tegin väikese kõrvalepõike 69 mh`juurde. Rõõm oli suur nullis kena noormeest näha. Jõudsin õigel ajal õigesse kohta. Vahva! Aitäh aarde peremehele ja Matule!
Andsin Heikile uue aarde avastamisest teada, arutlesime veidi ühikute üle ning siis Heiki teatab, et ta läheb luureretkele. Pagan, mina olen töösse uppumas... Veidi aja pärast kirjutab Heiki, et on objektil ja et, kas ma tulen ka.
Nüüd kraabib veel rohkem hinges asi, ei saa mitte minemata jätta.
Objektile lähenedes tuleb mulle vastu särav Heiki, kes teatab, et ma võin STFi võtta kui tahan. Õnneks lobises sõber kõik nõuanded ise välja ning teisel katsel õnnestus mul peidik avada. Aardekarbi kallal toimetamise ajal liitus meiega lõbusas tujus aardeomanik esimest pisihooldust tegema. STF sai kirja kell 10.31 Peitjaga sai veidi jutustatud geoteemadel ning käbedalt lippasin tagasi tööle. Päev korras!
On ilus päikseline hommik, hommikusöökki on söömata. Postkasti tuleb kiri ja skaipi Anna sõnum, et mis ühik see nüüd olla võib. Korraks rahulikult mõelda ja kohe lahenes ka see mõistatus, iseasi, mida sellega teha. Lõpetan hommikusöögi ja sõidan kohale uurima. Peitja tiirutab läheduses oma üksrattal ja uurib, kas läksin FTF-i võtma. Sai siis natuke räägitud ja arutletud nii selle aarde kohta kui mõne teise kohta. Mina kohendasin oma arvutusi ja hakkasin karpi avama. Esimene katse ja kapp ei avane, teine katse oli minu poolt väike eksimus, kolmandal katsel ka ei õnnestunud, alles neljandal katsel sain avatud. Siinkohal tegi peitja omale mõned märkmed ja kui logiraamatusse nime kirjutasin sai ta kohe järgmise asja, mida parandada, nimelt vale aarde nimi oli tal logiraamatusse sattunud. See siis minu esimene soolo FTF, kellaajaks sai märgitud 10:15. Tänud ja pikka iga aardele!