Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
NB! Mõistatus muutus 13.08.2020, loe aarde kirjeldus lõpuni!
Olgu see multimõistatus järjeks taadi seeriale ning ühtlasi ka Janari ameteid tutvustavale seeriale.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Taat istus oma tares laua taga, vaatas aknast välja eemal kasvava metsatuka poole ning mõtles: "Minu mets, minu enda istutatud mets, nii suureks juba kasvanud." Taat pööras pead ja vaatas teisest aknast välja. Seal nägi ta veidi väiksemat metsatukka, seegi tema enda istutatud.
"Aga kui palju mul seda metsamaad siis ikka on?" mõtiskles taat.
Ühel õhtupoolikul kutsus Taat omale naabrimehe külla, too olevat kunagi maa mõõtmisega tegelenud, äkki oskab tema kahe metsatuka pindala kokku arvutada. Istutigi koos laua taha, rüübati taadi valmistatud kodukalja ja puhuti juttu.
"Kuule naabrimees," lausus taat, "kas sa maa mõõtmisest mäletad veel midagi?"
"Ei noh, eks see ole nagu rattaga sõitmine, kui kord juba oskad, ega siis nii kergelt unune," vastas naabrimees ning lisas, "too aga oma kaardid välja ja vaatame, kuidas piir looduses jookseb."
"Vaata naabrimees, pole mul kaarte ega midagi, kõik on aastatega kuskile kadunud," lausus taat kurvastusega, "aga ma võin sulle looduses näidata, kust piir jookseb."
"Lähme teeme väikse jalutuskäigu," kutsus taat naabrimeest.
Tõmmati siis palitud selga, sonid pähe ning mindi põhjapoolsema maatüki juurde.
"Nii, naabrimees, siin on minu maatüki esimene tähis, hakkame siit aga mööda sihti astuma, sina hakka mõõtma," lausus taat näpuga maast välja turritava raudvaia poole osutades ja lõuga sihi suunas tõstes.
"Egas midagi, hakkame pihta," sõnas naabrimees ja sättis oma põllusirkli raudvaia juurde.
Hakatigi minema, taat kindlal sammul mööda sihti ees, naabrimees põllusirkliga vehkides järgi.
Jõuti teise tähiseni.
"No naabrimees, mitu sentimeetrit ka tuli?"
"Kui sa nii täpselt soovid, siis pean siin veidi mõõdulindiga kaasa aitama," kostis naabrimees ja viimane sirklitäis sai mõõdulindiga sentimeetriteks aetud.
"Ei rohkem ega vähem, kui 15167 sentimeetrit," sõnas naabrimees.
"Väga hea, mõõdame siis edasi. Vaata naabrimees, siit pöörame nüüd vasakule, näe täpselt sinna kuuse peale."
Astuti jälle edasi, ikka taat reipal sammul suunanäitajana ees, naabrimees sirkliga vehkides järgi.
Jõuti kolmanda tähiseni.
"No palju nüüd tuli?" küsis taat.
"10189," lausus naabrimees.
"Oi seda päris palju ju, paneme aga edasi. Pöörame siit jälle vasakule ja näe, seal taamal me esimene punkt paistabki."
Jõutigi tagasi kohta, kust mõõtmist alustati.
"Aga nüüd, palju nüüd siis tuli?" küsis taat uudishimulikult.
"Seekord 11671."
Kuna aga taadil vajas ida pool ka üks tükk mõõtmist, siis seati sammud sinnagi. No, et soe juba see või nii.
"Vaata naabrimees, see siin on veidi väiksem tükk ja hoopis teise kujuga," lausus taat käega õhus maatüki kuju järele tehes.
"Olgu see maatükk või viisnurkne, ära mõõdan ma selle igal juhul!" oli naabrimees hakkamist täis.
Hakatigi jälle pihta, ikka taat reipal sammul ees, naabrimees põllusirkliga vehkides sabas.
Kuna aga õhtu kippus kätte tulema ja väljas juba pimenes, siis tehti kiirelt ja loba peale aega enam ei kulutatud.
"86616 millimeetrit," kostis naabrimees, kui esimene sirge läbitud oli.
"Siit vasakule 129 kraadi," lausus taat.
"50470 millimeetrit."
"51 kraadi vasakule."
"39998 millimeetrit."
"Nüüd siit vasakule ja näe, alguspunkt paistab seal kase kõrval!" hüüdis taat, kui oldi mõõtmistega ühele poole saadud.
Nüüd mindi koos tuppa tagasi, istuti laua taha ja taat päris: "Noh naabrimees, mitu aari mul need tükid siis on?"
"Oh taat, ega see siis nii ruttu ka käi, siin vaja ikka veidi arvutada. Las ma nüüd natuke mõtlen. Vala mulle veel üks toop kalja."
Naabrimees vedas paberile jooni, arvutas ja lõpuks teatas: "Maad on piisavalt!"
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Proovi nüüd sinagi taadi kahe maatüki pindala arvutada, äkki saad veidi täpsema tulemuse, kui lihtsalt "piisavalt". Ja kui õiged suurused käes, siis leiad I vahepunktist järgmise ülesande. Looduses on lihtsad ülesanded seotud mõõtmistega. Vahendid on kohapeal olemas ja oleks hea, kui keegi neid vahendeid pärast endaga kaasa ei võtaks.
Kõik koordinaadid on läbivalt kujul DD.DDDDD(D). Punktide vahelised maad ei ole pikad.
I ülesanne looduses:
Mõõtes saad väärtused A,B,C ja D. II vahepunkti koordinaadid saad nii: 59.AB4 24.C00D
II ülesanne looduses:
Mõõtes saad väärtused A...F. III vahepunkti koordinaadid saad nii: 59.40ABC 24.8DE2F. NB! Ainult täissentimeetrid! Millimeetrid siin rolli ei mängi. Kui kahtled, ümarda lähima täissentimeetrini.
III ülesanne looduses:
Mõõtes saad väärtused A..F. Lõpu koordinaadid saad nii: 59.40ABC 24.83DEF. NB! Ainult täismillimeetrid! Peenemaks pole vaja ajada. Kui kahtled, ümarda lähima täismillimeetrini.
Mõned aarde juures kasutatud materjalid/lahendused on eksperimentaalsed ja nende vastupidavust pole testitud. Seega, kui on näha, et midagi on katki või kohe-kohe läheb katki, siis andke mulle kohe teada, kas hooldusvajaduse teatega aarde juures või GP teatega. Ja loomulikult, pange kõik täpselt nii tagasi, kui enne teid oli!
Lumega on II vahepunkt leitav, I ja III vahepunkt on enam-vähem leitav. Aga paksu lumega lõpu leidmiseks läheb teil omajagu aega ja õnne vaja :)
Kuna taadi maadel on selle GPS leviga nii nagu ta on ja konteinerid on üsnagi loodusesse sulanduvad, siis konteinerite paremaks leidmiseks võite kasutada vihjet. Eriti, kui kavatsete pimedas taadi maid avastama minna.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Kes arvutas Taadi maatükkide pindalad enne 13.08.2020, see peaks saadud pindaladele juurde liitma N puhul 0.00043 ja E puhul 0.00213
Vihje: I VP:kuusk, nelja venna kõrval, konteiner väike.
II VP: kuusk, neli venda, konteiner väike.
III VP: kuuseema viie lapsega, konteiner normaalne.
Lõpp: üle kraavi, kasealune, konteiner suur.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 99/316 |
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 53/67 |
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 45/5 |
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 82/293 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (31), soovitan (31), 2017_aasta_aarde_kandidaat (17), välimõistatus (9), lühem_matk (3), ametite_seeria (3), lumega_raske (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7CJN9
Logiteadete statistika:
87 (95,6%)
4
5
8
2
0
0
Kokku: 106
Eelmise aasta sooritus sai lõpuks ära logitud. Aitäh, väga mõnus aare! FP külge!
Aitäh peitjale huvitava mõistatuse ja konteineri taastamise eest! Kindel FP meie poolt.
Lõpp-punkti oluline detail uue vastu vahetatud. Kevadel või ka varem läheb lõpp-punkt suuremale hooldusele.
Selle aarde kolmandas punktis jäime eelmine kord jänni, no kõik augud tundusid ühesuurused. Õnneks sellise riistaga maad ei mõõdeta. Seekord siis vähe targematena sai seiklus lõpuni viidud. Tänud peitjale huvitava ülesande eest!
kogu selle seikluse läbimine näitas üheselt, et mõõdistajad oleme me viletsad, kuigi pooled meist on terve elu leiba just selle tööga lauale toonud. Läbi häda ja viletsuse jõudsime siis lõpuks ikkagi lõppu, ja ülla ülla, polnudki veel ülesanded läbi. Nüüd selgus lisaks veel asjaolu, et koodimurdjad oleme ka viletsad, ühesõnaga esiti ei osanud seda koodilugejat kohe kuidagi õiget pidi lugeda, kuigi kõik on pea puust ja punaseks tehtud. Kuigi ka tavalisi filmitopse oksa küljes on tore leida, annavad niisugused pärlid sellele mängule ikka hoopis erilise ilme. Kindel FP igatahes minu poolt. Tänud peitjale välja mõtlemast ja meisterdamast.
No mingil määral me ikka nagu oleme ka mõõdistajad, sest erinevaid meetodeid kasutades jõudsime siiski kolmanda ülesandeni. Nojah, ma tegelikult olen sihukest atribuuti oma elus näinud ja isa vist kunagi möödunud sajandil näitas ka, kuidas taga toimetada, aga siin ja praegu jäime jänni. Mingeid variante proovisime, geokontroll meiega rahule ei jäänud ja kirvega vehkisime ka, aga jumala tühja. Selleks korraks aitas, eks tuleb millalgi targematena tagasi tulla.
Mõõdistasime neid maalappe ning saime mingi punkti kaardile. Selgus, et teine oli täitsa pädev. Sealt edasi käisime mõnekuiste vahedega järgmisi etappe läbimas. Eelviimasest ei saanud kuidagi edasi, meie arvates olid seal kõik mõõdud samad, aga mingi välistusmeetodiga saime umbkaudse ala kaardile. Seda käisime kohe ka üle vaatamas, aga midagi silma ei jäänud. Hiljem varemleidnutega arutades sai selgeks, et meie ala oli täitsa hea ning saime julgustust uuesti vaatama minna. Seda me ka tegime ning ennäe imet - oligi olemas. Eelmisel korral olime täitsa õiges kohas olnud, aga ju siis silm ei haaranud. Küll aga jäi logimine tänast ootama, et kui on kiirelt vaja, siis on kuhu tulla ja mida võtta. Aitäh, mõistatus oli tore ja kui eelviimane punkt välja arvata, siis ka üsna jõukohane.
See oli väga mõnus aare. Ülesanded olid üsnagi jõukohased. Viimase vahepunkti oma oli kõige keerulisem, koordinaati õigeks me ei saanudki, aga ega väga kaugele see meil ka ei maandunud. Kunagi mingil sündmusel sai varemleidjatega paika pandud õige koordinaat. Ka lõpus olime millalgi varem eelluuret teinud. Kokkuvõttes siin tuttavas metsas on selle aarde kõikide etappide peale kulunud vist 5 korda. Aga iga kord oli väärt tulemist. Aitäh aardemeistrile nii mõistatuse kui ka aarde eest.
Vahepunktid olid korras. Lõpu konteinerist oli nagu sõda üle käinud. Tegin, mis suutsin, kevadel ilmselt vajab suuremat hooldust.
Sääsed tahtsid kohapeal mind verest tühjaks imeda. Logimiseks sõitsin seetõttu rattaga sääsevabasse piirkonda kus sain rahulikult karbi avamisega tegeleda. Peale logimist viisin karbi taas oma peidukasse tagasi. Aarde välimine korpus oli vett pooleldi täis, valasin vee välja aga aare ise oli täiesti kuiv kuna sisemine tops on korralikult veekindel.
Oh sa pühapüss küll see tuli raskelt aga vahvalt,kui logiraamat käes olime ikka õnnelikud küll.Aitäh!
Väga lahe idee ja vahepunktide teostusega ja südamega tehtud, sellised aarded mulle meeldivad, mis sest, et 2-le blondule see raske tundus. Lõpus olime küll juba nii kogenud, et logi sai lihtsalt kirja. Tänud pusserdama kutsumast!
Seda täppi õnnestus meil ikka õige pikalt seal Ülemistes leotada. Vahepeal oli aare ka ju kättesaamatu ja mõistatamise hoog rauges. Nüüd aga ei õnnestunud sellest mööda vaadata ja ühel õhtul õngitses Salme selle välja ja hakkas pusima. Mina taandusin esialgu, aga ühel hetkel vaatasin tehtule peale ja soovitasin asjale natuke teisiti läheneda. See oli hea mõte, sest nii see kodutöö lahendatud saigi. Täna oli väga mõnus päev metsa jalutama minna. Esimene rõõm oli see, et võsa on juba päris hõredaks jäänud ja putukaid ka polnud. Seega lausa lust oli ühest punktist teise liikuda ja väikseid ülesandeid pusida. Ühel hetkel jäime siiski toppama, võtsime puu all lausa istet, kus nähtavasti varemgi seda tehtud, sest sammal täitsa maha lihvitud juurtelt ;) Veetsime seal sügises metsas täitsa mõnusalt aega ja pusisime nii ja naa ja ikka õiget vastust ei saa. Ühel hetkel tuli hoopis uus mõte ja veel natuke nikerdamist ja oligi aeg edasi liikuda. Lõpus läks juba täitsa kiirelt, kuigi õnnestus siingi esmalt natuke valet ideed rakendada. Ja kui umbes pooleteise tunniga alates auto juurest lahkumisest olime ülivingesse logiraamatusse nimed kirja pannud ja kõik jälle ilusti tagasi pannud, siis oli hea tunne ikka küll. Üliägedate vahepunktidega aare, mõnus metsas käik ja lõpuks just tänasesse päeva ideaalselt sobiv aardeleid.
Suur-suur tänu stiilse ja laheda aarde eest!
Mai pani kuidagi ammu täpi kaardile. Mina ükskord otsustasin vaatama tulla, et kuidas on. No vajasin Mailt meeldetuletust, et kuidas mõnda tööriista kasuatatakse. Lõpukas jäin hätta viimases vahepunktis. Täna tulime siiakanti kutsaga jalutama ja otsustasime ka seda viimast punkti uurida. Mai jäi ka hätta, kuni ma avastasin, et mis see siin on ja kas sellega saab nii mõõta ning Mai kontrollis teksti, mis just seda soovitaski mõõta :D. Mai tegi vajalikud mõõtetööd ja mina kontrollisin geokontrolli. Põhi läks veidi nihu, aga teine kord saime pihta :D Ning siis suundusime ka kohe lõppu. Üli lahe aare ja väga häasti läbimõeldud. Aitäh!
Kodutöö läks hõlpsasti ja koha peal esimene punkt ka. Teises jäin toppama, sest geps näitas pigem natuke kõrvale, kus vihje samuti pädes. Kolmandas punktis aga ei suutnud ma üldes vihjeobjekti tuvastada, rääkimata siis vaheaardest. Ülesannete lahendamine oli tore, samuti oli vahva sattuda kohta, kus ma veel kunagi käinud ei olnud. Ilmselt tuleb siis veel minna! :)
Vahepunktid üle kontrollitud ja logiraamat ka uuesti olemas.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Nii, taadikene, mul on ka sulle üks muusikute rahvapärimusest tulenev mõõtmisülesanne (vastus logi lõpus*): ,,Kui pikk on tee Tallinnast Võrru?"
Igatahes, siinakandis kooserdades oli paras hetk seegi täpp ära värvida. Õige asi sai kiiresti tuvastatud, aga selle avamine..oeh, Kaupo tuli appi ja kahekesi pusisime. Mingi hetk märkasin, et tegelikult polnud üldse vaja pusida, sest vajalik oli oli/läks lahti. Kuivõrd aardel oli hooldusvajadus peal, siis toimetasime omanikule ja vast saab see peagi korda.
*Kaks pudelit viina, kui naaber kõrvalt ei võta
Oehh. Küll see oli ettevõtmine. Kui lõpuks lahti hargnema hakkas,otsustasime ka välitöödel ära käia. Algul läks ladusalt, lõpus otsisime pimedas kirvega aga kuna kirves oli nüri, läksime tegime nii nagu peitjal oli ettenähtud. Tänud
Olin lõpus ka varem käinud, kuid tookord logiraamatuni ei pääsenud. Seekord olin valmis, kuid selgus, et pääsen kergemalt kui ettenähtud. Sellestki sain aru alles siis kui üritasin kogu kremplit uuesti kokku pakkida. Exe tõmbas aga ninaga lõhnu ja andis märku, et vaja edasi liikuda. Tema märguanded olid küll pigem mõttega, et tuleks kedagi taga ajada aga siiamaani ma provokatsioonidele allunud ei ole. (903) Aitäh! EVEJ
Võimalik, et lõpu üks detail vaja välja vahetada. Logimist see ei sega.
Selle aarde alguse lahendamine nii kiirelt ei läinud. Olin kindel oma teoorias ja sealt ma kuidagi edasi ei saanud. Seejärel võtsin appi oma kalli kaasa, kes aitas mind jõu ja nõuga ja siis sai asi liikuma. Nüüd, kui järgmine punkt teada, jäi see aare ootele, et oleks õige aeg ja õige hetk seda otsima minna. Täna siis õige päev käes. Jalutain tasakesi lahendatud punkti suunas ja kohtasin teepeal kalameest, kes oma kiisule kala püüdis. Järnevad punktid olid tõesti hästi lahendatud ja muidugi lõpp, see oli ikka väga hea. Nii ammu pole näinud nii põhjalikult ja hästi plaanitud ja teostaud aaret. Suppper. Suured suured tänud peremehele väga hea aarde eest. Loodan, et peremees pole unustanud, et meil veel vaba maad on, kuhu kvaliteet aardeid peita ;)
Vägev värk! Meenutas natuke kraani polnd, aga veidi tuttavam teema. Sain loogiliselt aru mida teen ja mida vajan.
Lahedad väliülesanded. Õnneks mitte liiga rasked, aga nuputada oli siiski vaja. Logiraamat meeldis väga, arvatavasti ainulaadne. Mäletan vanasti, vene ajal, oli vanaema juures ka selline jublakas. Tänapäeval vist enam ei tehtagi selliseid asju.
Põhikool oleks paras sellele rajale viia, lapsed saaksid õpitud oskusi kasutada loominguliselt. Aitäh!
Eelmisel korral siin kandis olles, tegin veidi eeltööd. Nüüd jäi vaid külastada viimane vahepunkt ja lõpp. Vahepunktis läks algul midagi nihu, niiet sain kaks korda lahendada. Lõpp ei tahtnud end kuidagi näole anda. Hea, et taipasin lõpuks vihjet lugeda. Siis jäi veel viimane pusimine, et lõpuks asi vormistatud oleks. Tänud! Võttis küll korralikult aega, aga eks mul oli omajagu segavaid faktoreid ka kaasas.
Kui ükspäev läheb nihu siis alati on ju ka homme ;) Tegin siis samuti väikesed ümbermõõdistamised ja tulin täna uuele katsele. Mõistatus ise on üks nendest paljudest mis juba mitu aastat tagasi sai lahendatud. Oli see vist Silver kes selle mulle kunagi ette söötis et äkki on mul mõnda ideed. Muidugi oli ja täpp saigi kaardile maha. Välitööd jäid aga pikaks ajaks tolmu koguma. Täna läks töö juures vähe pikemalt ja kui juba siinpool linna asjatamas olin keerasin jälle tuttavatele metsaradadele. Ega tänasedki väljavaated olid igati minu vastu. Telefon näitas 10% akut ja olin autost nii akupanga kui laadija teise autosse tõstnud. Lisaks oli päike juba loojunud ja päev muudkui tumenes. Huvi oli siiski nii suur et otsustasin vähemalt proovida. Jõuan siis nii kaugele kui jõuan. Kogu rehkendus käis paberil telit kasutasin nii palju kuu vajalik ja vähe kui võimalik ;) viimased punktid tulidki juba praktiliselt käsikaudu kombates hehehe. Kartsin alguses et tuleb hullu aritmeetikat ja geodeesiat tegema hakata. Aga tegelikult olid kõik punktid väga stiilipuhtalt ja kasutajasõbralikult ära lahendatud. Üks lahedam kui teine. Tõeline pärl siin metsas. Peab ikka rohkem välitöödele ka keskenduma hakkama. Igastahes ülivinge aare Liivo vabrikust. Suured tänud peitjale cheers
Nuvot siis. Täna juba teine aare mille olin nii ammu lahendanud et vahepeal info muutunud. Suures tuhinas ei lugenud kirjeldust ka vaid ajasin oma lahendatud täppi taga. Nüüd kodus alles saan aru et ei saanudki ju leida sealt kus pole. Next time
Mõistatus muutus!
Kes arvutas Taadi maatükkide pindalad enne 13.08.2020, see peaks saadud pindaladele juurde liitma N puhul 0.00043 ja E puhul 0.00213
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
(ümber)mõõdistustööd...
Sai mõõdetud ja mõõdistatud, eraldi ja kambakesi koos, kontrollitud ja otsast peale hakatud - kõike seda käo valju kukkumise saatel ja ühe ilusa pasknääri valvsa pilgu all - kuni lõpuks visadus viis meidki sihile. Aitäh, tore oli :)
Algul hoidsin sellest aardest eemale, aga kui julguse kokku võtsin, siis selgus, et mulle ikka tõsiselt meeldis kogu protsess. Kui ma oleksin selle leidnud 2017, siis oleks see kindlasti olnud minu jaoks aasta aare. Väga positiivne, et täiskasvanuna saad rakendada ammu unustatuid koolis omandatud oskusi. Kõik oli puhas ja korras, konteiner oli vägev, logiraamat ka meeldis väga. Ilmaga ka vedas, alles pärast logimist hakkas sadama. El favorito!
See on aare mida kindlasti soovitan külastada kes veel külastanud pole. Kõik oli ilus korralik ja väga lahe. Ainult positiivsed emotsioonid, suured tänud :)
Mõnus lihtne rehkendamine andis tulemuse, mis sobib kenasti Salsaga jalutama mineku sihtkohaks. Vahvad vahepunktid viisid sujuvalt edasi ja lõpuski said ajurakud tegevust. Mulle kohe väga meeldis. Tänan.
Selle aardega tuli koolimatemaatikat meelde tuletada. Arvutada sai korralikult ja eks tuli ka abi kasutada. Taas kord vahva ja teistsugune lahendus.
Tänan põneva seikluse eest. Teise vahepunkti leidmine tekitas algul natuke probleeme, kuna sai leitud vihjega sobiv koht. Punktide ülesanded lahenesid ilusti. Ja logi sai kirja.
Teise punkti geokontroll andis pidevalt errorit. Sõber aitas joone peale ja saime veel enne videviku vahepunktid üles otsida. Tore aare, aitäh.
Sai täna ennast kätte võetud ja taadu maid kaema mindud. Googelmoogel aitas muidugi kah arvutusi teha. Rõõmustasin tulemuse läheduse üle ja hüppasin ratta selga. Taadu mets oli nagu mets ikka aga peitis igasugu korralikke jupstükke. Ainult et tabureti unustasin küll mõnusaks olemiseks kaasa võtta ja kükitasin seal omajagu. Taadu oli mõnus mees, hoidis tuju toredate juttudega üleval ja andis kamaluga lisavihjeid kah. Vanakooli mehena ei pidanudki takistusmagasinidega ega vaaderpassiga miskit jändama ja asi jooksis lausa ludinal. Lõpu pähkel oli ka täitsa puretav. Müts maha sellise mõnusa, andeka ja tip-top teostuse eest. Ja soovitan seda naabrimeest mitte liialt uskuda - eks nendega võib veel ehk vägikaika vedamiseks ka minna ja siis saab kiusu pärast mõne temaatilise aarde veel juurde ka teha!
Kunagi crypti pealekäimisel ma seda lahendama hakkasin, aga pärast esimese punkti väljaarvutamist see sinnapaika jäigi. Kuidagi nagu ei olnud tahtmist sinna üksi kolama minna. Seega teatasin Vaikile, et kui tema tuleb, siis lähme vaatama.
Üldiselt oli meil väga lõbus. Avastasime, et matemaatilisi mõõteriistu oskame veel ikka käes hoida, kuigi ühel on sest ajast möödas 25, teisel natuke vähem aastat. Aga no see eelviimane punkt ajas meil ikka juhtme nii sassi, et oli lausa raske harutada. Pool tundi istusime maas, kirusime (mina muidugi rohkem kui Vaiki) ning jukerdasime. Vahepeal isegi guugeldasime, kas me ikka kasutame seda vidinat otstarbekohaselt. No kõik oli nagu õige. Lõpuks kui viskasime oletused kõrvale ja hakkasime loogikat kasutama, loksus kõik paika. Pärast oli meil nalja kui palju, kuidas kaks blondiini mätta otsas mõõtmisi teostavad. Meie lõbus olemine kustus aga kohe, kui aardekonteinerit nägime. Ja kui olin teinud paar edutut katset seda avada üritades, lubasin crypti maha lüüa (Vaiki pidi seda kuuldes naeru kätte kõngema). No lõpuks saime ikka logitud ja ausalt öeldes logiraamat meeldis mulle kõige rohkem. Tõsiselt temaatiline, kuigi kui ma alguses seda nägin vajus süda kuhugi mätta alla...
Tänud. Ma tean, et ma lubasin ühe teise aarde juures ära käia, aga äkki tuled nüüd ka lõunale? Ma nägin nii palju vaeva... :P
Viimane tünn oli ikka vinge tükk teine. Üks asi jäi kahe silma vahele ja kasutamata, aga sai ka ilma selleta logida - tänud peitjale!!
Mõistatuse lahendamise osa oli varem tehtud. Täna oli välitööde aeg. Väike jalutuskäik, seejärel kerge ajude ragistamine ja oligi logi kirjas. Tänud aarde eest!
Hommiku jalutamise käigus kohtusime naaber geopeituritega. Neil oli just remondist veidi juhe koos, mul vajadus liikuda. Nii me siis suuna ja väljumise kokku leppisime. Parkisime lennujuhtide juurde ja alustasime super-hüper lahedat jalutuskäiku lumises metsas. Lumi oli kohati põlvini. Aarde algus oli välja arvutatud. Ülejäänud metsas kenasti lahendatavad. Vaid eelviimases punktis oli meil korra nõutus aga see lahenes kenasti. Numbrid ikka ju erinevd. Lõpp oli kah veel kenasti kättesaadav, sest polnud sula olnud. Vahva aare, sisu korras. Täname
Tahtsime välja ning valisime matkamiseks selle piirkonna. Naabrimees oli ka nõus kaasa tulema ja nii me seal müttasime. Lumi oli kohati üle põlve isegi. Karuonu oli vajaliku välja mõõtnud ning juhatas meid otsa peale. Lumel nägime huvitavaid jälgi ning kui küsisin, et ei tea, kelle omad need küll olla võiks, teadis karuonu kindlalt, et need on Piia-Peetri jäljed. :D
Aga aarde leidmise protsess ise oli väga mõnus. Metsas puhtas valges lumes kahlamine, mida me ju tahtsimegi. Isegi noorgeopeitur, kes alguses kuidagi ei jaksanud, oli lõpuks rõõmus ja roosapõsine. Väga põnevad ülesanded, mis hoidsis aju kenasti toonuses. Isegi lõpp-aare, mis on talvel ja paksu lumega raske leida, tuli meile ilma suurema vaevata kätte. Ju siis pidi nii minema. Aitäh, meile meeldis väga!
Algust sai juba ükskord ammu tehtud. Nüüd siis oli sobiv aeg lõpuni minna ja nimed kirja panna, tänud.
Sügis saabus. Õnneks oli minu Tallinna päeval imeline ilm ja mul oli ratas ka kaasas. Et mitte üksi mõõtma minna, haarasin ratta ühes. Kasu tast muidugist minnes ja vahepunktides polnud, aga kui see tore aare leitud ja logitud oli, siis sain vähemalt tagasi sõita. Aitäh!
Päeva põnevaim hetk oli, kui kahele jalutajale järele jõudsin ja kergelt kella lasin. Mõlemad naised hüppasid nii kõrgele kui oma küljele kaugele. Minu vaikse nentimise peale, et mul nii kiire ka ei olnud, arvasid mõlemad, et rattakellad on saatanast. Rääkigu seda politseile. Ma tean küll, et ma oskan häält ka teha, aga politsei, näed, ei usu.
Sügis hakkab saabuma ja kaugel see talvgi on, vaja kõik selleks perioodiks ette valmistada.
Nii siis saidki keermed puhastatud, tihendid silikoonitatud, mõõtevahendid kontrollitud.
Tahaks siinkohal kiita eelmisi leidjaid. Üsna tihti, kui ma taadi maid kontrollima lähen, on midagi, mis on valesti või kehvasti tagasi pandud. Seekord oli aga kõik ideaalselt tagasi pandud, just nagu oleks äsja hooldamas käinud. Tänud hoolsuse eest!
Ja et see multi kogu talve ilusti üle elaks siis:
* olge eriti hoolsad lõpu konteineri keeratava kaanega, see peab õigesse vinti minema, muidu pole tihendist kasu! Ja ärge kraed unustage.
* lume või vihmase ilmaga püüdke keermed, tihendid ning kogu sisu kuivad hoida. Kogu kupatus on muidu tehtud üsna veekindlalt (va. logiraamat), aga siiski, mida vähem niiskust, seda parem.
Mõõdistamiseni!
Taadi maad ootasid juba tükk aega külastamist. Natuke pelgasin üksi minna, et äkki ei saa taadi trikkidega hakkama, aga nüüd ilus õhtu ja otsustasin vähemalt proovida. Juba algusega läks aega, otsisin seda õiget ikka omajagu ja kui lõpuks leidsin oli kohe hea meel edasi tegutseda. Esimeste mõõtmistega läks kiirelt ja jalutasin järgmisesse vahepunkti. Ka seal läks hästi. Järgmises juba niihästi ei läinud. Abivahendit kasutada ei osanud, siiski silmamõõdu ja vahendi koostöös sain numbrid paika ja edasi lõppu. No sealne osutus minu jaoks kõige raskemaks, kuigi pealtnäha tundus lahendus ju lihtne. Polnud nagu valikuidki, aga ikka suutis peitja kolmandat moodi mõõta. Tänu õpetussõnadele sain minagi vahvale logiraamatule ligi. Tänud, huvitavate vahepausidega jalutamine oli!
Kodutöö oli korralikult tehtud juba varem, välitöödele minekut takistasid erinevatel aegadel erinevad tegurid ja ei saa kõike ainult halva ilma süüks ajada :) Lõpuks sai asi ette võetud. Ühelt poolt lähenedes ei saanud, teiselt poolt ka mitte aga kolmandalt poolt sai ja see oli ka õige valik. Täitsa jalutusrada seal kohe ja kalamehed (naised) õngedega kanali kaldal. See aare tundus juba eeltööd tehes põnev ja nii oligi lõpuni välja. Esimeses vahepunktid panime ise segast, ei teinud geokontrolli õige koha peal aga edasi sujus kõik ja ülesanded oli väga lihtsad. Lõpus nii libedalt ei läinud, genereerisime igasuguseid numbreid ja lõpuks tuli ikka lahendus tuima töö tulemusena. isegi kui laegas juba avanes, siis ikka aru ei saanud, et kust see lahendus oleks pidanud tulema :) Logiraamat veel lisa üllatus. Kõik oli super, algusest lõpuni hästi teemas ja läbi mõeldud. Kiidame ning soovitame.
Pärast hiljutist juhuslikku kohtumist veidi eemal metsatukas Marise ja hiljem Karliga ei saanud ma muidugi enam rahulikult istuda ega astuda, taadi maatükk muudkui kripeldas. Joonistamise-arvutamise eest hinne viis käes ja nüüd metsa. Juba esimene vahepunkt võttis näo naerule, kuigi, ei tahaks küll tunnistada, aga vaimustununa usaldasin oma silmi ja siirdusin edasi (einoh, milleks geokontroll või aardekirjeldus;)), vaatasin taadi naabrite maad ka üle, päris rikkad teised, maad neilgi piisavalt..ja tagasi taadi maadele. Lahe matk oli, kahju kohe oli lõppu jõuda, kus küll selgus, et nii lihtsalt see logimine nüüd ikka ka ei lähe..;). Lõpu kandi sääskedel peaks nüüd küll paariks päevaks kõht täis olema. Aitäh peitjale, algusest lõpuni väga äge teostus!
Õnneks õnnestus Karli ühe päeva plaanid ära rikkuda ja takistada tal üksi minna seda aaret otsima :D Surusime ennast ka kohe kaasa ja mõne aja pärast oligi õhtu käes, kui kõigil oli vaba aega. Tuleb ausalt tunnistada, et ka mina polnud midagi veel teinud, et algust kätte saada. Aga no mis teha, ma kohe naudin seda looduses olemise poolt geopeituses palju rohkem, kui kodus mõistatuste lahendamist. No ja ülejäänud aare oligi ideaalselt välja töötatud ja iga punkt oli väga mõnus ning ei midagi keerulist. Oleks lausa võinud neid punkte seal veel ja veel olla :D Lõpp tuli aga kiirelt ja peagi olid väga lahedalt temaatilisel logipulgal nimed kirjas :) Peitjale suured tänud ja ootame uusi :)
Nojah, kui otsast vähemalt mõne logi kirjapanemisega peale hakata, siis saab vast oma logivõlga natuke vähemaks ka… :D.
Need seekordsed taadi memuaarid olid mul tegelikult üldse ette võtmata, sest tundusid nii hullult pikad… Aga nagu Liivo aarete puhul ma juba näinud olen, tasuks nendega tegeleda küll - sest mahuka kirjelduse taga peidab ennast lõpuks ikka tore aare :). Nii näiteks meeldis mulle väga hiljuti leitud kraani pold teostus ning mõõdistaja pakub nüüd sellele mitteolemasolevale kraanile meeldimise osas ka kõvasti konkurentsi ;).
Ma tegelikult ei tea, kas me oleks ikka siin täna seigelnud, kui mitte Karl poleks ükspäev chatiaknas välja hõiganud, et tal lahendatud ja läheb otsima :D. Sest selle peale hakkas teisteski pead tõstma tahtmine taadi maatükke mõõta / looduses näha ning õnneks oli Karl siis nii lahke, et ootas oma logimaminekuga mõne päeva kuni kõigil teistel ka ajagraafikutesse sobiv jalutuspäev ennast ette keris… :D. Käik ise oli tore, saime natuke astuda ja Indy selle kõrvale kõiki umbe kasvanud kraavimülkaid inspekteerida ning siis juba alustasimegi oma lugemiste, mõõtmiste, kontrollimiste, võtmistega… Ikka väga hästi läbi mõeldud asi on siin meile leidmiseks välja pandud, abikad olid ühtse joonega ja kenasti teemas (eelviimast vaatasin küll ise misajsa-misasja näoga, aga õnneks Laur on sellistega rohkem opereerinud ja näitas mulle siis ka, kuidas selle konkreetse pealt numbreid lugeda :D) ning lõpplahendus ka vinks-vonks :).
Aitäh Liivole AA-kandidaadi väärilist aaret peitmast, lisasin omalt poolt samuti pinu silte aarde alla ning soovitan teistelegi neid taadi metsamaid vaatama minna ;).
335
Karl rääkis, et läheb mõõdistama ja järgnes “mina tahan ka”-koor. Vaene mees pidi ona plaani siis edasi lükkama. Lahendasin ka kähku asja ära ja täna saigi mõnus seltskond kokku aetud ning mõõdistama suundutud. Kamba peale tuli hästi välja. Aitäh!
Mõõdistaja mõistatus suutis mul peaaegu 8 kuud laagerduda ennem kui ma seda otsast harutama hakkasin. Üks päev lugesin, teine päev hakkasin paberile taadi metsaga kaetud maatükke joonestama. Ma proovisin kasutada nii koolitarkust kui ka vähekene internetiavarustest leitavat abijõudu. Sümbioos aga puudus. Maatükid tulid ilusad, koordinaat täiesti Eestimaal ja lubatud piirides. Geokontroll ei tahtnud minuga aga nõustuda. Pärast mitmeid prügikasti visatuid pabereid avastasin, et olen ümardamistega liiga ahne olnud. Taat viibutas näppu ja ei lubanud maatüki nurki ümaraks lõigata. Lõpuks sain matemaatilise mõõtetäpsusega sama tulemuse mis oli kunagises projektis kirja pandud ja võis välitööde aja kirja panna.
Esimese kokkulepitud aja pidin edasi lükkama, sest leidus ka kaaslasi, kes olid huvitatud enne suvekuu saabumist taadi maatükikestele käpa peale panemisest. Valduseid läksime ülevaatama õhtutundidel. Kes töölt, kes kodust, kes koolist. Taati ennast ei kohanud aga teist plaanivälist geopeiturit sai küll nähtud, kes käis rattamatka jaoks marsruuti planeerimas. Tegelikult olid taadi tihumeetri mõõdistused kindla peale tagataskus.
Õhtune matk oli tore. Sai oldud veredoonorluseks sääskedele. Oskaks nad vaid öelda mu veregruppi, saaks lõpuks Doonori aarde logitud. Sai pühitud huulilt Indy pritsitud muda. Vahepunktide puhul oli tööjaotus hästi paigas ja keegi alt ei vedanud. GPSiga õiget suunda näitav Maris, aardeid leidev Laur, ilmekalt kirjeldusi lugev Mariann, mõõdistav Maris, geokontroller Karl ja valvur Indy. Vahepunktid ja lõpp olid hästi läbi mõeldud ning temaatilised. Meeldis, et pilli poldud ka lõhki aetud ja mõõteandmed olid üheselt mõistatavad. Kokkuvõttes võib öelda, et väga hea aare ja oma silte väärt. Aitäh!
Aus ülestunnistus - alustasin kunagi mõistatuse lahendamist ning siis jäi sinnapaika. Nüüd võtsid targemad mehed asja ette ja said edukalt koordinaadi kätte. Tekkis hea plaan ühendada maastikul mõõdistamiseks juba mitu pead ja vedas täiega, olime meiegi käpad :) Aga kui Karl küsis, et kas lähme tema lahendatud täpi peale või kavatseb veel keegi proovida, siis tekkis trots ning muidugi sai uuesti proovitud. Vähemalt pool rehkendust võlusin kirjeldusest välja, pärast tutvustas Mariann mulle teise poole lahendamise abivahendeid. Võimas, mida kõike võib internetiavarustest leida. Metsamineku plaani sättisime üheks sobivaks õhtupoolikuks. Jõudsin kohale esimesena. Linnud tervitasid mind lauluga (kuigi kipun arvama, et nad teevad seda praegu igas metsas) ja õhk oli mõnus kevadine. Ikka veel valmistab mulle üllatuse, et kui sätin end üsna kõrvalisse metsatukka, siis esimene inimene, keda kohtan, on teine geopeitur :) Ilmselt pole neil geopeituritel ikka mitte miskit muud teha, kui muudkui ringi kolada. Tervitused Merlele! Auto haaval saabusid kaasmõõdistajad ning ringkäik võiski alata. Indy käis nii mõneski kraavis ja lombis suplemas ning pärast saputas oma karvkasukat meie poole. Ehk kõik oli imeilus. Noppisime metsast mõnusaid vahepunkte ja kulgesime aarde poole. Kui vahepunktis sai arvatud, et ega paremaks minna ei saa, siis lõpp lõi pahviks. Viimane mõõdistamine oli minu jaoks see kõige-kõige :) Suured tänud peitjale toreda aarde eest!
Käisin üle pika aja üle mõõtmas: vahepunktid olid korras, aga lõpu kallal pean veidi nokitsema.
Selle päeva esimene aare. Selles piirkonnas oli kokku neli aaret, mis oli plaanis meil leida. Nii et üle kuuekilomeetrine ring ootas ees. Aga mis nii viga, kui päike säras taevas ning lume peal hea kõndida. Alguspunkti koordinaaditest esimese sain kenasti kätte, teisega jäin natukene hätta. Mari aitas hädast välja :) Järgmise kahe punkti juures jooksis kõik nagu lepase reega. Lõpp-koordinaadi kättesaamine oli üks ikaldus. Muidugi ei jätnud me jonni ja läksime kirvega lööma. Mari kirves oli kõige teravam. Ka lõpus suutis veel peitja üllatada, kuid kätte selle logiraamatu saime. Väga hea tunne, et leitud! Aitäh peitjale toreda mõistatuse eest!
Nii nagu taat ei hakanud ise jalgratast leiutama vaid palus spetsialisti abi nii ka mina. Milleks vaeva näha kui mul on vastav spetsialist käepärast võtta ja see ta igapäevane töö. Vastava tarkvaraga olid mul maa plaan ja krundi suurused 5 minutiga olemas ning jäid oma aega ootama. Täna oligi siis see õige aeg. Esimesed kaks punkti läksid ludinal. Kolmandaga tekkis tõrge, ei teagi enam takkajärgi, kas saime ülesandest kuidagi valesti aru. Igatahes otsustasime kirvest visata ja see õnnestus meil palju paremini kui ülesande lahendamine. Konteiner leitud, rõõmu kui palju. Kuid millegipärast ei tahtnud see avaneda. Peale korduvaid ponnistusi taipasime lõpuks, et peitja on meid haledalt ninapidi vedanud ja seejärel avanes ka konteiner. Suured tänud, laheda aarde eest!
Tänane esimene. Mõistatus sai kodus lahendatud mängleva kergusega, mulle matemaatika meeldib. Koha peal lootsime alguses lähemale saada, aga keegi oli oma hunnikud otse keset teed ehitanud ja seega tuli jalad kõhu alt välja võtta. Esimeses ja teises punktis oli kõik lihtne ja arusaadav, aga kolmandas punktis ei saanud me mitte mõhkagi aru - geokontroll ei olnud ühegi meie lahendusega nõus ja üsna raske oli seal täpseid tulemusi saada. Saatsime selle asja siis kuu peale, sest me teadsime umbes, kus ta olla võiks ja läksime niisama tuhnima. Üsna ruttu võttis Mari mingid jäljed üles ja peagi kaikus läbi metsa "LEIDSIN!". Ei saanudki kohe alguses aru, kust suunast see tuli. Ja konteineri avamisel suutsime ka veel natuke aega lollid olla, kuni me lõpuks logi ikka kirja saime. Väga mõnus asi. Väga tänan!
Eks ma ikka hoian tugevalt sildistatud aaretel silma peal, nii ka sellel. Umbkaudne koht oli tegelt juba teada, aga mis sa teed kui mõisatusele hammas peale ei hakka. Huvi aarde järele oli siiski suur, seega söötsin mõistatuse Tarmole ette, lootes ise vihjet vastu saada. Tuimalt saadeti mulle jälle koordinaadid, näh. Õnneks see oli alles algus ja välitöö jäi siiski enda pusida. Seadsin siis selle aarde oma väikse pühapäevase väljasõidu põhieesmärgiks. Hommikul olin veel rõõmus et sain vara üles. Pärast hambapesu avastasin digikellalt aega vaadates, et terve tunni olen ma juba hetkega kaotanud. Tõstsin tempot ja hiilisin välja.
Esimeses vahepunktis hakkas kõik toppama, no kuidagi ei tahtnud ükski võõrkeha silma jääda. Kui lõpuks vihje appi võtsin, tuli leid juba kiirelt. Topsiku kamod sulanduvad nii hästi keskkonda, et võõra silma eest on need küll kenasti kaitstud. Ette söödetud vahendid õnneks kõik olid tuttavad ja nende kasutamine probleeme ei tekitanud kuni olin jõudnud viimasesse vahepunkti. Seal sain ülesandest valesti aru ja püüdsin tükk aega vale nurga alt lahendust välja imeda. Õnneks koitis ka lõpuks õige mõte ja sain loa lõppu otsima minna. Kuna siiani polnud miskit vastavalt sildile veel lumega rasket leidnud, siis oligi oodata et see hetk saabub lõpus. Lund oli, aga see oli viimaste päevadega taas pehmeks sulanud ja andis võimaluse notsu moodi tuhlata. Ühel hetkel otsustasin looduse pahupidi keeramise lõpetada ja nurusin telefoni teel varem leidjalt vihjet. Otsene vihje jäi siiski saamata, aga asuti asja uurima. Veel enne, kui abi saabuda jõudis, hakkas kinga ninaga toksides kostuma kuminat. See heli meeldis mulle, kuna seda tekitas ju aardelaegas. Olin juba võidujoovastuses kui avastasin et seiklus polegi veel läbi. Natuke nokitsemist ja võidumuie taastus. Kuna tundus et selle aarde puhul on teekond sellel tähtsamal kohal, siis tagasi peites kasutasin juba vähe konkreetsemat geokuhja.
Väga lahe kuidas lihtsat asja stiilipuhtalt serveerides luuakse selliseid huvitavaid aardeid. Tasus tulla küll enne kui hääletus lukku läheb.
Suured tänud.
Tadaaa!! Aga enne seda..
Sügisene täielik ebaõnnestumine kolmandas punktis jäi mind vaevama ning kui üks õhtu märkasin, et on ilmunud uus värske logi, tuli kasutada võimalust. Plaanitud mineku päeval aga märkasin ka selle viimase logi kuupäeva ning .. no vahepeal oli lund juurde tulnud ja kas need jäljed enam nähtavad on.. ei tea, aga tuleb proovida.
Plaan oli selline, et lähen teada kolmandasse punkti ja kui seal esineb sama anomaalia kui eelmine kord, siis lähen mööda jälgi sealt lõppu. Sest ma ei hakka ju ometi nuruma neid viimaseid koordinaate kasvõi peitja enda käest. Tahaks ikka ise leida ja lahendada. Kuigi jälgi pidi minek on ju ka nagu kõrvaline abi. Aga kaudne. Mitte otsene :p Igatahes, need jäljed ei läinud sealt kolmandast otse lõppu. Kui läksidki, siis lume alt enam ei paistnud.
Vahepeal käisin siis teise aarde juures ära ning sealt tagasi jalutades leiutasin veel teooriaid ja piinasin paar korda geokontrolli. Aga ei midagi. Ei tahtnud alla ka anda ja vaatasin veel natuke sündmuskohal ringi ja passisin veel suurema raja pealt minevaid jäljeridu. Mitte ühtegi lubavat. Kordus väheke Raske raha stsenaarium, st neid jälgi oli liiga palju. Enamik loomade omad. Mingisugune läks... on see loom või inimene? Juba nii suure lumekihi all, et keeruline oli kindlaks teha. Aga miski ikkagi sundis mind seda mööda minema, kuni jõudsin vihjele kohase paigani. Susisin nii muuseas ilma suurema optimismita ühes lumehunnikus mille sarnaseid oli mets täis, et niikuinii siin ei ole. Ja kui siis tundsin midagi tehislikku seal lume all. Jesssss! Fanfaarid, saluut! Oh seda rõõmu. Tõsiselt. Kuniks ma konteineri lahti sain. Ikka veel ei antud seda logiraamatut kätte! Samas tundus lihtne. Aga no loomulikult ma mõtlesin üle mitte ei teinud seda, mida oleks pidanud tegema. Igatahes ma mõõdistasin seal mõõtmatu aja. Piisavalt, et hakkas juba külm. Aga ma olin niiii lähedal! Juba vaatasin, et mida iseloomulikku pildistada, et koht meelde jätta, kui pean kolmas kord siia tulema. Külm kippus tõesti juba ligi. Tegin mõned kiiremad liigutused, kargasin ühe koha peal, et soojem hakkaks. See parandas vereringet, rohkem hapnikku jõudis ajju ja... voila. Imelihtne ju.
See aare koos oma logiraamatuga oli küll viimseni viimistletud. Parim. Aitäh! P.S. Tegelikult ma oskan mõõta ju... päriselt ka.
Ülivahvad väliülesanded! Ja milline logiraamat! :) Tänud!
Põdesin teki all kassiahastust, kui ootamatult tuli kutse metsa jalutama minna. Mõtlesin, et olemise võib see ehk paremaks muuta, surusin päikseprillid ette ja olin valmis jalutamiseks. Kassiahastus sai ravitud ja nimi kirja :)
Seda aaret jääb meenutama metsast leitud "aare" Olimpiada' 80... Mine tea, kes kunagi selle koos viinapudeliga kraavikaldale unustas :) Aga muidu oli nagu tavaliselt - kodutöö nõrk, varustus samuti. Aga ei midagi hullu. Kenasti mööda kuivemaid mättaid ja radasid kannatas ära käia küll. Viimsiga võrreldes nagu jalutuskäik pargis :) ei oska nad Viimsis metsi ehitada, alati lisavad liiga palju vett. Ja siis on tulemus kehva. Esimene punkt tekitas peataoleku :) Vahepunktid olid lahedad - parasjagu tegevust nõudvad ja mitte rasked - viimane jonnis natuke. Ja aare oli kenasti temaatiline nagu kogu see üritus. Mina annaksin sellele komplektile küll aasta aarde võimaluse- aga reaalselt vist..... külastajate arvu vaadates.... pole paljut loota. Aga FP ikka. Aitähh
Aarde idee peale tulemine võttis ikka aega. Aga arvutamine läks lihtsalt. Lahedad vahepunktid ja lõpp ka. Aitäh peitjale :)
Tore, et tänane päev sobis kõigile ja oli aega tulla mõõdistama. Vahvad vahepunktid, mulle meeldis, soovitan. Tänud peitjale.
Jupp aega muudkui unus, et taadil vaja ju maa ära mõõta ning lisaks pindala välja arvutada (tühja neist mõõtudest üksi). Õnneks Krista tuletas vahepeal meelde, et töö ootel. Pärast mõningast korrutamist-jagamist siirdusimegi välitöödele, kus empiirilised meetodid Erki kanda jäid. Mõõtemääramatuste piires said me arvutused paika ning panime protokollile nimed alla. Väga vahva ettevõtmine! Aitäh!
Geoõhtu hakkas lõppema kuidagi harjumatult vara ja nii sai ka see Mõõdistaja lõpuks päriselt ette võetud. Taadi maatükid olin paberile pannud juba aarde avaldumise päeval ja nautisin lahendamist väga. Kuna päevast päeva puutun kokku matemaatikaga, mis koosneb kreeka kõverikest, imaginaararvudest ja näeb pigem paganliku ruunikirja moodi välja, mõjus vahelduseks reaalsete arvudega tegelemine väga värskendavalt. Metsas jalutamine samuti. Vihjed olid vahepunktide leidmisel suureks abiks ning lõpus logiraamatu nägemine tõi muige suule. Aitäh peitjale! :)
Mida teha nädala sees, kui oled parasjagu ühe aarde juba leidnud ja tunned, et kell on alles südaöö ning võiks veel midagi kusagil nuuskida. Mõlemal oli mõõdistaja null käes, mitmeid kordi oleme proovinud ka otsima minna, kuid iga kord oleme mujale sattunud. Viimastest jääb eredana meelde, et sõitsime kogemata teeotsast mööda ja sattusime Tartusse. Seekord leppisime kokku, et ei "satu" mujale ja jalutasime nulli. Eks mul väike kõhklus oli sees, et kuidas metsas hakkama saame, kuid õnneks olid välitööd lihtsamad. Kõik punktid meeldisid väga ja lõpp oli samuti lahe. Eelmised olid kaane kuidagi lohakalt peale keeranud, ei olnud päris õiget vinti hakanud jooksma ja jäi lääbakile. Õnneks oli sisu kuiv. Lahe temaatiline logiraamat pani päevale punkti. Lahkusime kusagil kell 1 öösel, oli mõnus geoõhtu. Igatahes soovitan.. tänud, peitja!
Meie väike Wu Tang Clan oli Tan Twan Engi aarde juba avastanud. Ma olin esimese punkti pika ajaga välja raalinud. Leidsin selleks igasuguse huvitavaid vahendeid ja kasutasin natukene talupoja mõistustki. Oli põnev avastusretk matemaatika maailmas.
Alustasime jalutamist. Mets oli valge, maa niiske ja nii lumigi. Esimeses punktis leidsime vihjele vastava paiga ning tuustisime seda põhjalikult. Kui sai selgeks, et seal miski end ei peida, leidsime identse vihjepaiga lausa oma 25-30 meetrit eemalt, kus ka topsik kenasti peidus oli. Nii jätkus see veel vähemalt kahes punktis. Uskumatult filigraansed peidikud-vihjed, mis minu gepsuga koostööd teha ei tahtnud. Peab vist vana hea gepsu tagasi lunima.. Aga eks vanasti oli muru ka rohelisem ja lumi valgem.
Kõik kohalikud ülesanded olid väga vahvad ja suhteliselt hõlpsasti lahenduvad - just nagu metsas olla võikski. Leidsimegi end lõpp-aarde juurest. Vot siin ei saanud enam hakkama. Mõõdistasime üht ja teistpidi, ei midagi. Kui aare siiski avanes, läks veel hetk ja sai ka vajalik ligipääsuinfo meile selgeks. Heh, lihtsam kui need variandid, mida meie ümber nurga proovisime :D
Aitäh Liivole suurepärase, soovitatava ja lustaka aarde eest! Kõik vahepunktid ja aare isegi heas korras. Soovitame ja kiidame ning suundume edasi. Lauamängõhtu ju ootab.
Mulle väga meeldis, kuigi algust ise lahti ei murdnud, aga lumise metsavahel nautisin pakutut täiega. Mis sest, et jalg sai märjaks ja kuused viskasid vett kaela pidevalt. Seltskond oli super ja mõistatustega multikas väga lahe. Kui Ida-Virumaal on magnetanomaalia, siis siin oli vihjeanomaalia. Kuidas oli suutnud peitja orgunnida esimese vahepunkti juurde teise samasuguse 3 meetrise ja kaheharulise ja samamoodi vihjele vastavaid anomaaliaid jätkus ka teiste vahepunktide juurde. Lõpp oli aga klassika - me suutsime enne luku avada ja siis alles saime aru kuidas oleks pidanud õige vastuseni jõudma. Kindlasti FP väärt ja ränduri jätsime ka
Vahepunktide tihendid võiks nüüd korras olla. Kui hakkab uuesti eraldumine pihta, siis andke teada.
Esimese vahepunktiga oli ikka paras ikaldus, telefonis ujus täpp hullumoodi ja kuna ei teadnud ka mis mõõdus asja otsida, siis tiirutasin oma kakskümmend minutit seal metsavahel enne, kui lõpuks otsitav silma hakkas. Mõõdistamisega läks õnneks natuke lihtsamalt, üks lohakusviga tuli küll alguses sisse, aga õnneks sain sellest mõistliku aja jooksul aru. Edasi läks enamvähem ladusalt, ega see ujumine ei lõppenud, aga õnneks sai maa-ameti kaardilt piisavalt pidepunkte, et vajalikud asjad suurema vaevata üles leida. Tänud peitjale, väga mõnus jalutuskäik oli.
Väike hommikune rattasõit tõi meid seekord Mõõdistaja radadele. Kõik punktid peale eelviimase tulid väga kergelt, eelviimases mõõtsime järjekindlalt täiesti valet asja ja tegime hulga punaseid geokontrolle, enne kui veast aru saime. Täitsa tore värk, aitäh!
Teine hooldusring. Konteinerid said omale sisse uued juhendid (paremini lamineeritud) ning I punkti ülesanne sai veidi täpsem.
Minuga oli kaasas ka Liisi, kes mõõtis ise I vahepunkti üle ja esimese korraga sai õiged tulemused kätte. Üle said kontrollitud ka järgmised punktid. III vahepunktis pidin veidi teooriat seletama, aga seejärel tuvastasid noored silmad kiirelt õiged numbrid.
Nüüd aga need tihendid. II vahepunkti tihend lebaski lehtede sees maas, panin tagasi. Ei hakanud neid praegu metsas miinuskraadidega liimima, tuli hoopis parem idee. Seniks aga, kuni ideest teostus saab, tasub tihenditega hoolikas olla.
Oi selle aardega sai ikka omajagu toimetamist. Algul teadsin kohe mida tegema peab, aga no ei ole see numbrite maailm minu jaoks. Miski aeg aga võtsin ennast kätte ja tulidki vajalikud numbrid ludinal - isegi tagantjärgi täitsa põnev oli neid välja arvestada. Kohapeal oli ka natuke ikaldust - algul ühest suunast... ai pagan siin käib ehitus ja läbi ei saa, siis teisest suunast... seal aga puudus sild, mis GPS-i kohaselt igati olema oleks pidanud. No ja siis kolmandat rada pidi sain esimesse vahepunkti kohale. Seal läks üsna nobedalt, samuti läks nobedalt ka teises punktis. Kolmandas suutsin ikka päris mitu korda lohakusvigu teha ning näpud tahtsid ka ära külmata. Aga miski pusimise peale sain siiski jälle GK roheliseks. Ja lõpus oli äge vidinas... suurepärase teostusega aare ja seda otsast lõpuni välja. Kummardused ja aplaus peitjale!
Kõik see algas nii....Kui aare avaldus võtsin taadi maatükkide mõõtmise kohe ette ja kiirelt olid tulemused käes. Kuid sobivat päeva millal maastikule minna ei suutnud kuidagi leida. Kuid siis, mis saab veel parem olla kui koolivaheaja esimene päev. Panin poisi mõõtmise oskused proovile. No sooritas teise klassi poiss kõik laitmatult ja nii need punktid läbitud said. Tänud peitjale toreda aarde eest. TFTC!
Avaldamisest 10 päeva möödas, 14 kollast nägu, mõnusad logid pealekauba. Aeg vaadata, kuidas minu eksperimentaaltsehhis valminud aare metsas vastu on pidanud.
Üldjoontes oli kõik korras, aga igas vahepunktis sai pisut üht-teist kohendatud.
I vahepunktis sai konteineri keere silikoonitatud. Sisse läks enda valmistatud Mr. Do Not Eat (vastavalt märgistatud, ärge seda siis lahti keerake) ning konteiner sai väljast geopeituse kirjad peale. Taneli märkus, et esimeses punktis sai tema ühe mõõtmisega teise tulemuse, on asjakohane. Kuniks ma järgmisel nädalal veidi kohendatud ülesande viin, seniks teadke, et tulem C peab olema paaritu arv, teised on paarisarvud.
II vahepunktis üllatas mind juba kaugelt konteineri asukoht. No kallid geopeiturid, kui ma oleks tahtnud, et konteiner juba kaugelt silma paistab, siis ma oleks selle Ülemiste keskuse peasissekäigu juurde riputanud ja punaseks värvinud! Kui oma nägemismälus kahtlete, siis tehke enne konteineri katsumist sellest pilt ja pärast pange pildi järgi sama koha peale tagasi! Aga see selleks.
Igatahes panin mina konteineri omale kohale tagasi ning märgistasin geopeituse kirjaga. Keerme olin ma jõudnud juba pärast esmaleidjat määrida.
III vahepunkt oli omal kohal, määrisin keerme, panin mõõdetava julla minigripi sisse (Tunki soovitus) ning lisasin enda valmistatud Mr. Do Not Eat’i. Konteineri varustasin geopeituse kirjaga.
Lõpp oli ka kenasti omal kohal ja õigesti “kokku monteeritud”. Keerme määrisin silikooniga. Seda Do Not Eat’i läks sinna ikka omajagu sisse, nii isetehtut, kui ka vabrikutoodangut. Kaane märgistasin geopeituse kirjaga. Lõpuga on ainult see väike mure, et see teeb käed mullaseks ja märjema ilmaga vastavalt siis mudaseks. Arvestage siis sellega.
Ja nüüd üks oluline asi lõpetuseks: konteinerite tihendid kipuvad kaane küljest eralduma. Võib juhtuda, et kui kaane pealt keerate, siis kukub tihend kaane küljest ära ja te ei pane seda tähele. Üritan sellele probleemile mingit rohtu leida. Need olid mul küll liimitud, aga tundub, et see liim ei pea neid kinni. Järgmisel nädalal siis üks hooldusring veel.
Mõistatuse lahendas Lauri juba varasemalt ära, nüüd oli ainult kohale minemise vaev.
Otsustasime esimesse punkti minna mööda teed, oli küll pikem tee, aga mõtlesime, et on kiirem kui mööda võsa ragistada. Tee oli lompe nii täis, et ikka ragistasime võsas.
Vahepunktide leiud tulid ruttu, mõistatused seal olid ka vahvad. :)
Viimane punkt oli ka tore üllatus, saime endale ägeda magneti, mis nüüd meie külmkappi kaunistab.
Tagasi otsustasime minna mööda seda lühemat teed, kuna väljas oli juba täitsa pime. Ma kõndisin ees kui korraga plirts-plärts ja mõlemad jalad olid märjad. Ma sain edasi minna suvalt, Lauri hüples seal üle vesiste alade.
Igatahes väga lahe aare !! :)
Tänud Tanelile!
Taneli väide, et teine maatükk on hoopis suurem, tundus tõene. Minu arvutused aga tundusid ka tõestena, mis näitasid, et teine maatükk on hoopis väiksem. Mul läks ikka omajagu aega, et leida oma arvutustes üks teisendusviga :D
Lisaks selgus veel see, et teise maatüki nurgad olin ma ka ära vahetanud.
Aga nüüd peaks kõik nii olema, nagu mul algselt mõeldud oli.
See kõik muidugi koordinaate ei muuda, kel juba eelnevalt roheline käes, ei pea midagi uuesti arvutama.
Kuna mul pühapäeval oli aega täpselt ühe aarde jaoks, siis sai valitud see. Muidugi unustas Tanel mind hoiatada, et võibolla mini ja kõrge konts pole päris õige valik. Aga mis teha, mul oli pärastiseks ometi plaanid. Paar raskust (peale kontsades ja kleidis üle kraavide hüpamise) ilmnes - purgid ei tulnud lahti, mõne puhul ttuli lausa kahekesi seda teha); ja ühe mõõtmise puhul ei ole võimalik, et matemaatikaõpetaja mõõdab ja mõõdab valesti, ka Tanel vaatas üle ja jäi nõusse, et üks mõõt on ühe ühiku võrra vale. Õnneks oli olemas geokontroll. Mulle väga meeldis see matemaatiline mõistatus. Tore oli kahel matemaatikul oma ühist geotuuri alustada (kõrgem matemaatika) ja lõpetada matemaatiliste mõistatustega. Tänan peitjat.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Tekst tundus paljulubav, aga kui lahendama asusin, siis oli kerge pettumus. Kuidagi liiga lihtne tundus see asi, mina oleks veidi rohkem vinti peale keeranud. Aga eks see ole muidugi peitja asi, kuidas ta oma asjad teeb :) Ja tundub, et taat veidi ikka luiskas ka. Minu arvutuste järgi oli küll teine maatükk hoopis suurem kui esimene. Kohapeal läks mõõdistamiseks juba enne nulli jõudmist. Kahel pool teed olid nimelt mignid betoonblokid. Silmamõõdu järgi tundus mahtuvat. Proovisin ja täitsa mahtuski. Jalutasin metsas esimese punkti poole ja siis kihvatas, et ei taibanud mõõduriistu autost kaasa võtta. Kohapeal selgus, et õnneks polegi vaja, kõik kohapeal olemas. Mõõtsime tulemuse välja nagu kästud, aga geokontroll saatis kukele. Korrigeerisin numbreid loogika järgi. Geokontroll nõustus. Üle mõõtmisel saime ikka esialgse tulemuse, mis oli õigest ühe ühiku võrra suurem. Suundusime edasi. Teises punktis klappis kõik esimesel katsel, vaid konteineri lahtisaamisega oli tegu. Kolmandas punktis oli konteiner eriti kõvasti kinni keeratud, avamiseks oli lausa tiimitööd vaja teha. Üks lohakusviga lipsas ka sisse ja geokontroll saatis kukele. Teisel katsel tuli roheline tulemus. Ja saime lõppu suunduda. Väga lahedalt temaatiline logiraamat oli seal ees ootamas. Tõsine kvaliteetaare. Aitäh peitjale.
Toredad lood taadi tegemistest.Ega siin pole midagi eellogijatele lisada,kui et geokontrollide kasutamisel tuleb ikka hoolas olla :) Eks lipsas meilgi väike kala sisse just tähelepanematusest.Vahepunktide ülesanded on vahvalt temaatilised,logiraamat samuti stiilselt väljapeetud.Aitäh Liivole ja tervitused taadile!
Numbrite leidmine tuleb meil kuidagi kaootiliselt, vahel on kohe roheline käes teinekord kulub rohkem võhma. Seekord oli teine variant nii kodus kui ka esimeses vahepunktis. Vahepeal segasid õigete numbrite leidmise arutelu õhku tõusvad ja mingeid auringe teinud “raudsed rahulinnud”. Kui müra oli vaibunud ilmus varsti roheline ja sai jätkata võiduka lõpuni. Meie täname!
Esimises punktis saime igasuguseid numbreid ja kuidagi ei tahtnud geokontroll roheliseks minna. Lõpuks ikka läks ning edaspidi läks juba libedamalt. Aitäh peitjale vaeva nägemise eest, tõesti oli lahe teostus.
Mõistatus oli mõnus, peas enam neid valemeid polnud, aga google aitas meelde tuletada. Esimese katsega ei õnnestunud, arvatavasti kasutasin liiga vähe komakohtasid. Teisel katsel Excelis tuli välja. Kohale minnes imestasin kui palju mugusid parkla lähedal kaldal on. Esimest punkti tuli natuke aega taga ajada, hästi peidutud. Mõõtmised olid kõigis punktides mõnusad ja õnnestusid esimese katsega. Ainult ühes sai valet geokontrolli kasutatud. Arvasime, et meil sama jama, mis Piretilgi, aga lähme proovime saadud koordinaadil kirvetada. Kohale jõudes oli üllatus, polegi lõpp, siis sain vale geokontrolli kasutamisest aru. Varsti oli ka logiraamat käes. Kõik punktid on kvaliteetselt tehtud ja peaks ka mõõduka lumega leitav olema. Aitäh.
Kui aare ilmus läks hirmsaks mõõtmiseks. Ühe maatüki sain kergelt mõõdetud, teise mõõtmine aga nii kergelt enam ei läinud ,sest no ei mäleta kõiki neid asju :(. Lõpuks aitas kodustatud matemaatik veidike teeotsa valida ja siis olid ka numbrid kiired tulema.
Täna linnas laiates oli päike pilved laiali ajanud ja no paremat ilma kolamiseks vist niipea ei tule. Seadsime siis tõllad järgmise aarde lähistele sopaloiku seisma ja silmasime eemal tuttavat kaarikut seismas. Nojah, eemal kaugenesid seljad ka kuni vasakule ära kadusid. Bruno meie kamba eesrindlasena võttis konnade rünnaku tõrjumise vapralt enese peale, aga no muidu ilma konnadetagi oli krmse libe see ussileotajate paradiis. Lõpuks keerasime ise ka ära, vasakule ikka, ja sahistasime vaikselt nulli ,kus juba toimetati. No eks mõnel kodanikul olid silmad töntsid, teisel käed liiga lühikesed ja kolmas lihtsalt ei näinud. Nii saime numbreid, mis kuidagi kontrollile ei sobinud. Ja siis läks enampakkumiseks . Selle tulemusena pommitasime kontrolli põhja omadega ja liikusime edasi. Läbisime võsas kiired nägemiskursused ja siis oli kõiksugu asjade nägijaid igat sorti, kes nägi numbreid , kes kuuski, kes torti ( seda küll ilmselt alles kodus ). Nägime ka Lepalindu põhja poole lendamas (või lõuna poole, mul oli pea sassis juba ) .Lõputünn oli igati aus ja siin tekkis väike paus, et minusugune võhik kah aru saaks kuidasmoodi see vidin lahti ühendatakse. Hea , et teistel silmnägemine alles jäi :P. Tänud!
Leitud ja logitud.
Peale autode parkimist märkasime veel ühte geomobiili päikse käes peesitamas. Kaugusest paistis ka seltskond, kes sellest mobiilist pärit. Andsime siis päkkadele valu, et ühismõõtmisest osa saada. Tuli välja, et ka meid oldi märgatud, kuid seekord oli geoõnne meie poolel. Ei olnud nad esimesest punktist kaugemale saanud. Panime siis pead kokku ja saimegi edasi. Nuputamist jagus mitmes punktis. Isegi aare oli nutikalt lukku pandud. Täname peitjat metsa kutsumast.
Jõudsime Jürikatega esimeses punktis just vajaliku üles leida ja hakkasime mõõtmisega tegelema, kui järsku ilmusid põõsast tuttavad näod välja. Hea on, et abivägi saabus, sest esimese punkti mõõtmisel said kõik suht erinevad arvud ja geokontroll näitas pidevalt punast. Suure katsetamise peale saime lõpuks õiged numbrid kätte ja järgmisesse punkti suunduda.
Edasi läks juba lihtsalt, saime vist esimeses punktis piisavalt harjutada, nii et nüüd oli mõõtmine käpas ja geokontrolli saime edaspidi kiirelt roheliseks. :)
Viie lapse leidmisele kulus meil natuke aega, arvasime juba vahepeal, et äkki mõni on lapsendamiseks antud. Lõpuks saime ikka viieni loetud. :P
Lõpus läks ka ikka kahte katsetajat vaja, enne kui õiged numbrid kätte saime. :)
Suured tänud peitjale. Väga eeskujulik aare. Mulle meeldis. Sildid külge!
Peab vast üles tunnistama, et viimase punkti kümned punased geokontrollid on minu omad, sest nagu välja tuli, ei oska ma nii väikeste mõõtühikutega opereerida :D Või äkki põhjuseks 13 ja reede?
Taadi maamõõtmise tekstülesanne oli väga äge. Lahendatud sai kohe avaldamise päeval ja neljandana roheliseks :p Mulle kohe meeldis see matemaatikatundi meenutav peamurdmine. Ja siis tuli mõned päevad oodata sobivat momenti metsa minemiseks. Täna see saabuski. Esimene punkt oleks ehk kiireminigi tulnud, kui vihjet õigesti oleks mäletanud. Aga oli see konteiner alles kõvasti kinni! Täiesti minu keeramissuutlikkuse piiril. Lahti ta sain ja toreda ülesande ka lahendatud. Muudkui mõõtsin ja läbisin punkte kuni tuli see viimane. Ohjahh. Mõõtsin nii ja naapidi, ühe ja teisega, kuid roheliseks ei saanud. Mismõttes?? Varemleidjad olid saanud enamvähem esimese korraga pihta.. What am I missing?? Müstika.
Varsti polnud enam muud teha kui heitsin siis natuke kirvest ka, arvestades viimast vihjet, kuid ei komistanud otsa. Kahju. Metsast lahkusin juba hämardudes. Hoolimata sellest kõigest siiski väga lahedalt ülesehitatud aare. Ma lähen arenen nüüd natuke ja siis.. vb mõõdan mõni teine kord uuesti. Või pommitan edasi:D
Hehhee! FTF auhind justnagu "maast leitud"! :D Kui sa Tunk vaid teaksid, millest ilma jäid! Igati vinge auhind - palju parem kui TTF oma! Tahad vahetada? :D Logiraamatus olid lahtrid vist õigesti täidetud. Aga lahe teostus kogu mõistatusel. Nagu juba teistes logides mainitud - stiilne algusest lõpuni. Puudub veel, et netti logi üles saamiseks oleks vaja enne midagi üle mõõta! :D Tänud autorile - oli lahe seiklus!
Viimasel ajal lähevad kõik meie poodidekammimisplaanid minu kurvastuseks ja Madise suureks rõõmuks nässu, sest jälle avaldub mingi uus aare just täpselt sellel päeval, kui ma olen Madisele selgeks teinud, et meil on hädavajalik sisustuspoodi minna, ja kui ta just-just vaevu nõusse on jäänud... Ja kuna need sisutus-, kodumasinate- ja muud sellised poed pidevalt külastatavad on, on mõõdulint ka viimasel ajal väga suur sõber. Kuigi kirjeldus vastupidist väitis (ja kuna mul oli lootus, et enne sulgemist me ikkagi mõnda poodi ka jõuame), võtsin mõõdulindi ikkagi kaasa. Kodutöö oli meil tehtud, esimese maatüki suuruse leidmine oli lihtne ja teise puhul läks asi oluliselt keerulisemaks, kui vaja oleks olnud, sest Madis väitis mulle, et sellel maatükil on teatud omadused, mida sellel ei olnud mitte. Madise saadetud lahenduse juures oli näha, et neil neid omadusi kohe kindlasti pole, mispeale Madis ütles "ega mina ka seda matemaatikat ei oska ja neid asju ei tea" :D Nojah. Mulle see aare väga meeldis, sest selle juures ei pidanud ennast ülemäära hulluks mõtlema, aga ülesanded olid toredad. Lõpus saime boonuseks veel kommi ka :) Oma STF-auhinna vahetasime kohapeal teise jubina vastu ja poodi jõudsime kah. Aitäh!
Crypt on konkreetne mees ja tal on ka konkreetsed mõistatused konkreetsete lahendustega. Ei mingit sokki! Kuigi tema aarete peakangelane võibolla päris sama konkreetne pole, siis taat saab aegajalt kokku säherdust masti täppisteadlastega, kes vist ei näe sokist undki :o)
Maamõõtmine mulle muidugi meeldib, olgugi oma diletantlikul moel. Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja teostasin tarvilikud mõõdistused juba keset päeva. Edasi ei suutnud jälle kiusatusele vastu panna ja läksin varsti kohapeale maatükke üle vaatama. Ega seda ei pea ju mitte kuidagi lihtsalt tegema, seega püüdsin rohkem drive-in läheneda kui vajalik olnuks. Ühtki liiklusmärki eiramata jõudsin ehitusplatsile, sõitsin kraanani välja ja küsisin seal uitavalt kiivrikandjalt kas pääs metsateele on avatud või mitte. Mispeale küsiti minult miskipärast nii: "RMK, jah?" Vastasin "ei", ise samal ajal jaatavalt pead noogutades. Igatahes andis ehitusmees teada, et märki pole kuid betoonkamakatega on tee ära blokeeritud. Noogutasin jälle asjalikult, sedakorda jätsin küll "ei" ütlemata. Ühesõnaga võtsin info teadmiseks ja tagurdasin platsilt välja ehitajate sõiduautode juurde parklasse. Seal ajasin endale märjas mudas kakerdamise riided selga, võtsin gepsu pihku ning marssisin tõsise näoga läbi ehitustsooni metsa poole nagu tähtis ametimees kunagi.
Esimest vahepunkti sain ikka pea veerand tundi otsida, sest suutsin alguses vihjet natuke omamoodi tõlgendada ja vaatasin vale pilguga ringi. Cryptilikult korralik teostus ning originaalne ülesanne tõid tegelikult juba siin aardele soovitussildi külge. Järgmised konteinerid leidsin kiiremini, ainult teises punktis nägin mitu minutit vaeva topsi avamisega - kõvasti oli kinni ja vihmasadu tegi asja ainult raskemaks. Stiil oli kenasti välja peetud kuni päris lõpuni välja, detailideni kusjuures. Kell 16:38 pistsin taskusse konteinerist leitud temaatilise FTF-auhinna ning asusin logi kirjutama kui järsku kuulen, et kits sahistab seljataga, päris lähedal! Panin telefonikaamera valmis, et pilti teha, pöörasin ringi, aga siis kits tegi Crypti näo pähe ja hakkas päris inimese kombel rääkima, geopeituri kombel isegi! Autor oli kommipakiga metsa esmaleidureid varitsema tulnud :D Rääkisime natuke juttu Eesti uusimast aardest, sain suu magusaks ning läksime kumbki eri suunda - mina sinna, kuhu enda auto jätsin ja Crypt mõnevõrra mõistlikumat rada pidi :o) Mõõdistaja amet on ju lausa lust, aitäh mõnusa mõistatuse eest!
Edit:
Arvasin küll, et võtsin lõpukonteinerist FTF-auhinna, aga tagantjärele selgub, et see oli TTF-auhind. Eks ma vist läksin "kitse" kuuldes natuke ähmi täis ja haarasin kiirustades vale asja. Igatahes kolmas leidja võib rõõmustada, sest järele jäänud FTF-auhind on kindlasti minu omast palju parem :P Logiraamatus kirjutasin vast ikka õigesse lahtrisse :D
Märkasin kuskil pool tundi pärast aarde avaldamist, et üks nuputamist vajav asi on geopeituse lehele lisandunud. Kõht täis, natukene vabam hetk ning asusin ragistama. Üks koordinaat tuli kenasti, aga teisega tuli vähe rohkem vaeva näha. Kõigepealt teatasin Liisile, et see käib nii ja siis ise proovisin samamoodi lahendada. Liisile antud info osutus ebaõigeks ning ise sain kuidagi koba peale õige vastuse kätte.
Kell oli parasjagu nii vale ning töiseid tegemisi jätkus, nii et aarde otsimine sai õhtusse lükatud. Pealegi oli juba kaks rohelist geokontrolli ees, nii et kiiret polnud enam kuslile. Viie paiku korjas Liis mind peale ning saime taadi mõõtmisülesannetega toimetama hakata.
Mis mulle väga meeldis, oli see, et algusest lõpuni oli tegemist ühe temaatikaga. Ja see meeldis ka, et arvutis lahendatav osa oli keerulisem ning loodusesse said kergemad ülesanded.
Kuna olin linnajopega, siis Liis mul väga otsida ei lasknud, vaid ühe esimese punkti sain ise leida, siis kupatati eemale vaatama. Mingis punktis pruukisin valet geokontrolli ning mitte ei saanud aru, mis valesti on. Lõpuks taipasin ära, et peab ikka praegune punkt + 1 geokontrolli kasutama.
Jõudsime lõppu ning logimise ajal kuulsin mitu korda metsas vaikset raginat. Mõtlesin, et järgmised otsijad on kannul, kuid peitja ise luuras ringi ning tuli vaatama, kuidas meil läheb. Nähes, et nimed on kirjas, pakuti kommi ning juhiti tähelepanu STF auhinnale. Lisasime omalt poolt nänni ning vahetasime selle kohe järgmise nänni vastu.
Mõnus multi-mõistatus, kena metsaalune, kus jalutada ning boonuseks oli ka selle nädala esimene vihmavaba õhtu. Aitäh peitjale ning jääme järgmisi Taadi seikluseid ootama!