Codebreaker

Puhas rõõm ja nauding. Kunagi käisin siin mõnulemas juba aga siis olid pisikesed tehnilised probleemid. Nüüd kutsusin teised ka siia. Puu otsa suutsin meelitada kahjuks vaid Maive. Helbe lubas järgmine kord redeliga tulla. Mõnus teostus igatepidi. Suur tänu.

Väga hea nuputus ja ilus ilm ronimiseks! Liiga kaua puu otsas õnneks kükitama ei pidanudki, sest loogikale saime kohe pihta ja numbritega puhtalt joppas. Tänud leiutajale! :)

Kõigepealt - kiitused suured Tanelile. Sellised aarded on mu lemmikud. AGA! Raskendavaks asjaoluks oli aardeni pääsemine, kuna pinnas oli vihmast märg ning libe ja kuskilt ei saanud hästi kinni võtta. Kuidagi sai aga see takistus ületatud. Siis oli uus takistus - sääsed ei lasknud seal rahus nuputada. Lõpuks aga tuli ahhhaaa moment ära, peale seda kui olin natukene tühja pommitanud ning seejärel sain logiraamatule juba ligi. Võtsin TB ka kaasa.

Aitäh peitjale!
Loogikast sain küll aru, aga arvatavasti läks mul siin natuke rohkem aega, kui mõnel teisel varemleidjal. Ma tahaks loota, et selle tõttu mina silma ei jäänud siin kellelegi. Erksavärvilisi riideid ma ei kandnud.
Esimesel korral mootor küll surises, aga midagi ei juhtunud. Olin segaduses, et kas peab veel midagi tegema või on uks kinni jäätunud. Peale peitjaga konsulteerimist proovisin veel ühe korra ja uks hüppaski lahti.

Käisime talvel ning siis jäi see suletuks. Proovisime suvel uuesti ja lahti ta tuligi.

Aega läks aga asja sai

Sai natukene tuldud siia aega veetma ning sai ka seda tuldud ülevaatama. Sai proovitud avada ja mõne katsega ta lahti tuligi. Väga põnev aarde ning suur tänu peitjale!

Ööbikud laksutasid võsas vahvasti ja loojang oli nii kena, et istusin puul ja vahtisin voolavat vett õige tükk aega, enne kui sääsed numbreid valima ajasid. Päris kohe ei saanud ma vastustest õigesti aru, aga viienda valiku peale hakkas lukk surisema ja orav pääses välja. Igapidi uhke kapp, korras ja kuiv ja tänud peitjale.

Siiakanti sattudes otsustasin seda aaret ka vaadata. Vaatasin. Ilus asi oli. Vilkus ja puha.

Poolel teel koju hammustasin ka lahti kuidas talle mentaalselt läheneda võiks. Tarvis veel kord seal kandis üks mõnus jahe jalavann võtta.

Aitäh ajusid krussitamast ja jalgu jahutamast. Imetlen.

Suurvesi hoidis meid ja nudiste eemal sellest kohast. Tänud. Didn't find it: 08.Apr.2023 16:07 Codebreaker

Pagana äge aare! On tehtav talvel lumetuisus, panused lihtsalt kõrgemad, kuna vesi all ei ole riietega supluseks kutsuv. Kulus hea mõni minut, et saada kõigile nüanssidele pihta. Esimesele õnnestumisele siiski ukse avanemist ei järgnenud. Eelmise otsija hüpoteesi kohaselt olin kaasa võtnud peenikese lapiku abivahendi, sellega sai pisut ust kergitatud (see on kergelt ära vajunud ja kontaktis majakese põhjaga, küllap sellest ka õrnalt kinni jäätunud), uks tegi naks ning järgmise õige lahenduse sisestamise järgselt juba lendas ka uks lahti. Aitäh peitjale!

Plaan oli Tartus juubelil käia ja ja rattaga ka aardeid otsida. Siin meeldis väga aarde asukoht. Nii tore oli korraga õhus ja ka jões olla. Ainult et pärast ei osanud hästi enam maa peale saada - nii mõnus koht lihtsalt. Kuigi ilm oli talvine andis südantsoojendav teostus hea sooja olemise. Lõpuks küll kast surises heakskiitvalt kuid ust ma lahti ei saanud. Ei teagi kas lihtsalt kinni jäänud või oli seal veel mõni krutski nagu peitjale kombeks. Nii head aaret kangutama ka ei tahtnud hakata. Kummardus peitjale.

Painduvusest jäi puudu ....

Leitud ja logitud

Selle kevade esimene paljajalu vees solberdamine on nüüd tehtud. Õnneks muukimise ajal said sooja päikese käes jalad jälle kuivaks.. kuigi mitte kauaks. Aega läks mul ikka kõvasti ja lõpuks oli ikka Marko see, kes õige koodi sisestas, et laegas avada.

Tänan peitmast.

Veidi jahe oli täna jõe ääres. Pidin kindaid käes hoidma ja siis vaatama ,et need vette ei kukuks, kui kirjutama hakkasin. Pidin Daunole kirjeldama, mida mis hetkel näen ja ilmselt tänu sellele sai ka selgeks, mida peitja mõelnud on kirjelduses. Nii et väga kaua meil siin ei läinud.Nimi kirjas ja siis proovisime veelkord avada.

Väga lahe Tänud

Kunagi aarde avaldamise järgselt oleme siin vaatamas ja mitte midagi aru saamas käinud. Kuna tookord mina väga lähedale ei läinud, siis tahtsin nüüd uuesti vähemalt pilgu peale heita (hinges ka väike unistus logimisest). Istusin ja vaatasin seal neid vilkuvaid tulukesi ja muudkui aga klõpsisin arulagedalt. Kuni ühel hetkel tekkisid teatud seosed ja läks ka peas tuluke põlema. Edasi klõpsisin natuke mõtestatumalt ja peagi uks avaneski. Milline rõõm! Tänud peitjale!

Päris tore koodipuremine oli. Lapsepõlv tuli meelde. Vahetasin 25 kopikat kivistisega. Aitäh peitjale!

Tulime nädalavahetuseks vaatama, mis Tartus toimub ja alutasime oma seikluseid siit. Kunagi sai siin käidud, aga siis oli veetase veidi liiga kõrge, jalavarjud veidi valed ning me ei pääsenud kasti ligigi. Täna aga oli külma veidi palju ning kui olime kaks korda õige koodi sisestanud, ei soostunud kast end avama. Tegime kontrollkõne ning sellest oli kasu, sest kolmas katse oli edukas ning saimegi kasti sisule ligi. Täitsa äge lahendus, mida kahekesi oli palju mõnusam lahendada, kui üksi oleks olnud. Meie täname!

Värske lumi ei ole selle aarde leidmisel just parim valik. Õnneks oli peidukoht lihtsalt ronitav ja Mikk kügeles üsna rõõmsalt objekti juures ning kirjeldas nähtavat. Mina sain hea kogemuse häälkäskluste jagamisel, lõpuks hakkas täpsustavate küsimuste peale ka kasulikku tagasisidet kuulma. Mõned ebaõnnestunud katsed hiljem seesam avaneski ja panime endid karpi kirja. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Ei teagi kas oleksime siia jõudnud kui Mari poleks väga häälekalt Codebreakerit nõudnud peale mõningast logide lugemist.

Parkisime keelumärgi juurde ning jalutasime sinna, kus enne parkis seltskond lärmakaid. Veidi edasi jalutades leidsime ka lõkkekoha, mida eemalt pidasin helkuriks, kuid taskulampi ära pöörates, säras objekt siiski vastu. Korra võttis nõutuks, kuid siis sain aru, et tegemist on lõkkega. Pole ise kunagi selle peale tulnud, et võiks suva kohas lõket teha ning siis lihtsalt minema minna. Aastatega on mõned hüljatud kolded, õnnestunud ära kustutada seevastu küll.

Nulli jõudes kohe aaret ei leidnudki. Võttis veidi aega enne kui keegi karpi silmas ning siis oli aeg Anni objektile saata. Algul veidi nõutu, kuid näris pähkli üsna ruttu läbi. Pidime kaks korda pihta saama, et karbini jõuda. Niisama koodist ei piisanud, oli ka veidi tõmmata vaja. Tore kui seltskonnas nutikaid on! Ehk ikka Anni Wallet Ninja leiab uue omaniku. :) Aitäh! EVEJ

 2 

Kui auto keelumärgi taha parkisime ja taskulampidega jõe poole liikuma hakkasime, otsustas õnneks üks sealne seltskond end kiirelt kokku pakkida ja minema tõmmata. Vaatasime naaberaarde üle ja suundusime piki jõge siiapoole tulema. Ei jõudnud palju minna kui leidsime korralikult hõõguva ja järelvalveta lõkke. Saime jälle inimeste mõistusepuuduse üle imestada. Carolys võttis kuumade süte pealt ära poolpõlenud oksad ja mina ääristasin need söed liivaga. Kui asi tundus ohutu, liikusime edasi. Varsti olimegi aarde juures. Hetkeks olime geopimedad, aga see läks õnneks ruttu mööda. Mul oli uudishimu suur ja ronisin üles. Kui olin mugavalt istuma saanud, klõpsisin algul täiesti suvaliselt. Mida rohkem klõpsisin, seda targemaks sain, aga oli natuke lootusetu tunne ja klõpsisin ikka suvaliselt. Õnneks tuli üsna kiirelt taipamine, et ikka süsteemselt peab lähenema. See viis kiirelt sihile ja kuulsime rõõmustavat klõpsu, aga uks lahti ei tulnud. Haarasin abivahendi välja, aga kuna oli juba hilja, siis pidin uuesti koodi nuputama hakkama. Kuna aga nüüd oli abivahend kohe kõrval, siis saimegi ukse lahti. See oli üks eriti mõnus tunne ikka! Kahju on vaid sellest, et oma selle abivahendi ma siin juures ka ära kaotasin. Ei teagi, kas jätsin aardesse või kukkus see maha. Igatahes väga suur tänu selle aarde eest! Mulle väga meeldis!

Mul oli küll suurepärane plaan seda aaret veel pikalt ignoreerida ning logida hoopis Devoni aare, sest peitja nimi ja selle aarde nimi tekitasid aukartusjudinaid. Devonis jäin pika ninaga, nii et vaagisin tükk aega, et kas minna Jõmmutama või visata siin pilk peale. Valisin esmalt selle ning kohe, kui kasti nägin, leidsin, et hea valik sai tehtud. Mitme detaili puhul märkasin, et peitja on olnud otsijate suhtes erakordselt lahke, mistõttu hakkas aare veel rohkem meeldima. Täitsa mõistliku aja jooksul pääsesin logima ka.

Aitäh, tõeliselt nauditav ja äge aare! Kui õhtuti miskit põnevust otsin, siis see on hea koht, kus end lõbustada :)

Panin ukse uuesti liikuma

Koodiluku toimimispõhimõttest andis ühel varasemal külastusel aru saada juba esimese viie katsega, järgmistega hakkas aardelaeka sisemus sõbralikult nurruma, aga ust lahti teha ei tahetud. Proovisin mõne korra veel ja kurtsin aarde külalislahkuse vähesust ka peitjale, kes käis lahkesti läbi ja tegi natuke noomimistööd.

Täna tulime uuesti mõnusas segamatuses lahedat aaret ja ilusat vaadet kaema ning seekord järgnes nurrumisele kohe ka küllakutse ukse kiire avanemise näol. Panin nime kirja (geoloogil oli see aare varasemalt juba leitud) ja jätkasime oma rännuteed.

Aitäh peitjale!

Aare leitud! Väga tore, põnev ja ekstreemne leid! Aitäh peitjale!

Leitud! Tänud

Leitud :)

See oli väga vinge aare, aardeni rännates oli küll pilk pigem maas, aga leidsime koha üles.

Kõige lahedam aare, mida olen otsinud. Väga lahe oli nuputada.

Leidsime aarde kähku ja saime nipile ka kiiresti pihta. Väga huvitav aare oli, aga see VAJAB HOOLDUST! Aitäh peitjale!

Tulin siia veidi skeptiliselt, arvasin et pean kaua mõistatama ja võibolla ei saa üldse ligi jms negatiivsed mõtted. Loogika oli teise kohaga analoogne aga ikka läks mitu katset, et meelde tuleks. Siis tuli aga hea kombinatsioon ja suurt midagi mõelda polnud enam tarvis. Karu kõhus hakkasid mehhanismid mürisema, väravad avanesid ning sülle pudenes puru ja kapsaussi laadseid elukaid. Panin logi kirja ja pühkisin skvottijad pesast välja, sulgus uks ja tuju oli hea. Mõnus koht, kus teinegi kord niisama istuda ja jõge vaadata :)

Leitud!

Mõnus vaikne nikerdamine siin ilusas kevadises ilmas. Linnulaul ja sillerdav vesi tagumiku all ;)

Tänud!

Kunagi ammu sai siin kükitamas käidud, aga siis oli aju protsesside jaoks liiga külm, seega jäi murdmata. Pikalt plaanis olnud soojemal ajal uuesti külastada, aga kuidagi venis. Seekord siis oli õhutav kaaslane, kes ka suurema töö ära tegi, kuid ideele sain kenasti vahetult enne avanemist pihta. Mina tänan.

Suutsime siin kahekesi üllatavalt kiiresti lahenduse valmis nuputada. Väga lahe aare, tänud!

Leitud! Õige meetodiga suht kiiresti avasime, jõkke ei kukkunud:)

 1 

Wow väga äge aare ja nuputamist oli ikka omajagu! Olin nagu toksiv rähn puu otsas! Aitähh peitjale.

Appikene, kus võttis aega, et õige kood sisestada. Aega läks, aga asja sai. Väga ekstreemsesse kohta peidetud. Nimi kirjas ja aitäh peitjale. :)

Aitäh peitjale ei pidanud koju kaasa võtma

See oli alles lahe aare! Sain põhimõttele suht kohe pihta aga õige koodi lahtimuukimine võttis ikka aega. Super teostus! Tänan

Ann sisestas numbreid ning lõpuks suutsime koodi murda. Päris mitu katset kulus. Väga vinge aare! AITÄH!

 1 

Redeliga linna peal ehk tulin pumbajaama logima. Pumbajaama juures oli aga rahvast, seega murdsin ajaviiteks koodi. Lõpuks sellega ühele poole saanud, oli väljas juba parajalt pime ja võis tagasi pumbajaama juurde minna.

Jaa... väga äge. Sain oma lolluse tõttu veel viis katset aga lõpuks ikkagi murdsime koodi. Suured tänud peitjale!

Koodi murdjad

 1 

Suht lihtsalt õnnetus aare lahti saada ja nimed kirja panna kuid lükkasime aarde kogemata kinni. Hiljem pusisime kaua ning lõpuks saime karbi tagasi pandud. Väga äge aare, aitäh! Jätsin mitu rändurit.

 1 

Ei osanud sellist asja siit oodata. Veidi näppimist ja voilaa, midagi ei saanud aru. Mõtlesin, et teen abikõne aga samas kes ja kuidas peakski oskama aidata, seega tuli ise jagu saada sellest. Natuke aega nokitsemist ja asi hakkas jumet võtma, veidi veel ja laegas avanes. Ikka tõsiselt vägev asi kokku keevitatud, aitäh :)

Oi kuidas mulle sellised aarded meeldivad. Kahjuks ise ei leidnud kiiret viisi kuidas aardeni ligi pääseda, nii õpetasin eemalt ja kahe peale saime logi kirja.

See aare lõpetas meie 160km väldanud minipuhkuse Emajõel - sealt edasi oli ainult paat sadamasse ja tagasi Tallinna sõita aga seda enam tekitab rõõmu, et tegu polnud vaid lihtsalt nimi kirja ja edasi aardega

Kuigi esimene dešifreerimisidee osutus valeks, ei läinud õige koodiga kaua

Eesmärk phantom-i aare leida sai ka täidetud :)

 1 

Nuputamine jäi suuresti Jutale tänu paremale lahingu positsioonile aga peagi saime pihta ja nimed kirja. Väga lahe aare. Aitäh.

Ülikõva aare, mulle sajaga meeldis. Kohale saabusime kahekesi ja imbusime ka aaret lahendama kahekesi. Minul sattus olema strateegiliselt parem istekoht, kust ligipääs aardele mugavam. Seega jäi "nuputamine" minu hooleks. Ja siinkohal tuleb taas tunnistada, et kaks pead on kaks pead ning täpselt kahe peale meil üle 10 minuti ei kulunud. Väga seff mõistatus, soovitan kõigile, isegi mugudele :) Aitäh!

Koos Reivili tiimiga sammusime mööda kallast selle aarde poole. Kuna kõik 5 korraga toolile ei mahu, siis juhtus nii, et üks klõbistas nuppe ja 4 õpetas. Algul proovisime isegi natuke liiga kaua ainult teoreetiliselt läheneda ja mingeid peitjaga seonduvaid müstilisi salaseoseid ära aimata. Ühel hetkel hakkasime juba natuke loogikast aru saama, aga midagi üsnagi olulist jäi ikka segaseks. Sai konsulteeritud ka ühe varemleidnuga, kes meile "kala" kätte ei andnud, kui siis natuke "õngekonksu timmida". Ja kui juba töövahendid korda said, siis oli ka õige kiiresti kood murtud. Ülikaval leiutis peitjalt, mis õnneks torpedeerib kõikide nende otsijate võimalused, kes lihtsama vastupanu teed tahavad minna. Jätsime siia turvalisse paika ka ränduri. See oli suurepärane aare koos mõnusa seltskonnaga ajude ragistamiseks.

Teel aardeni lugesime alles aarde kirjeldust ja saime aimu, et ruttu me sealt ei pääse või kui üldse logile ligi saame. Eelmise aarde juures kohtusime geokolleegidega, kel oli ka plaan siia tulla. Eks siis kambaga ikka julgem ligineda. Natuke aega proovisime ja saime paarile asjale pihta aga põhiuba jäi nati arusaamatuks. Kasutasime natuke sõbra abi kes andis vihje mis viis kiire ukse avamiseni. Lihtsalt vähe liiga pika mõtlemisega olime. Täiesti teostatav aare, kui rahulikult mõelda aga mitte liiga pikalt. Koht väga mõnus mõtisklemiseks ja "tool" ka suht mugav, ei kurda. Aare nii korralikult teostatud ja nupukas, et väärib FP-d. Aitäh peitjale hallide ajurakkude üles äratamise eest! :)

 1 

Ütleks, et selle päeva üks vahvamaid aardeid. Aga egas siis maainimene, kes vahest harva Tartusse satub, tea neid tartlaste meelis paiku. Suure hurraaga põrutasime kohe nudistide randa paadiga sisse. No korralik vorstipidu oli :) Aga egas siis selle pärast otsimist poole saa jätta. Kerge koordinaatide parandus ning uuele katsele. Koodi lahti muukimisele väga palju aega ei kulunudki, saime suhteliselt ruttu asjale pihta. Maakad tänavad!

Leitud:)

Oli ikka nuputamist. Esimesel päeval surid nii jalad kui tagumine ots. Teiseks päevaks olin juba õlekõrt kasutanud ja teadsin enamvähem kuhu suunda hoida. Ja viiendal katsel sain juba logiraamatule ligi. Tänud, lahe olli. ????????

lahe asjake, aitäh

 1 

Kõigest sadakond meetrit pumbajaamast eemal leidsime järgmise ülesande. Kui päris aus olla, siis vaikselt hakkas see seiklusi täis õhtu tunduma kui Matu isiklik meelelahutusprogramm. Need vahepealsed muiged reetsid seda. Üldse ei kurda kusjuures :)

Uue turnimispuu juurde jõudes mõeldi esmalt kohalikule kliimale, aastaaegadele ja nendest tingitud loodusolude muudatustele. Siit tuletati päris ruttu aarde asukoht. Mina läksin toksima, teised asusid vahemälu rolli ja koos genereerisime mõtteid. Võtmekoht oli vihjest aru saamine. Kui see pirn põlema saadi, siis oli alles jäänud nobedate näppude voor. Kasuks tulid erialased teadmised. Meetod oli niisiis olemas ja olime veendunud, et see teeb ka ukse lahti. Eks meil aega kulus, aga uks sai avatud. Logisime ära ja tegime sääred. Aitäh! Meenutas põgenemistubades kogetut.

PS. Vihmase ilmaga tasub olla ettevaatlik. Jõekallas, juurikad jms on libedad.

Aare sai kiiresti leitud, lahti tegemisega oli veidi probleeme, sest alguses ma ei saanud üldse aru mis toimub. Lõpuks sai kood murtud, natukene ka vedamise abil. See on kindlasti üks lahedamaid geopeituse aardeid, mis ma leidnud olen.

Kohalejõudes märkasin kohe seda, kuid teised alguses kõndisid edasi natukene. Proovisin siis kohe seda avada ja minul läks lihtsalt sest mulle juba vihjati mida tegema pean. Aga väga vahvaaare.

Väga lahe aare ning veidi nuputamist vajav :)

Väga lahedalt välja mõeldud aare, ise küll proovima ei hakanud aga teistel läks seal väga kiirelt selle avamisega.

Väga huvitav ja lahe aare! Sain karbi lahti esimese korraga:)

Lahe teostus, õnneks meil läks kiirelt logimiseni jõudmiseks, võrreldes teiste geopeituritega.

väga huvitav aare

Väga huvitav. Pidi veidi mõttetööd tegema.

Väga tore aare!

Mõtlesin vaadata täna, kuidas ligipääs sellele asukohale ja tahaks proovida :) Sai täitsa normaalselt seifi juurde ligi :) See mäng oli üks mu lemmikuid lapsepõlves, mida õega sai ikka päris tihti mängitud. Sain vist värvide loogikale valesti pihta ja sealt see ka nihu läks :D Aga mõnus oli istuda seal ja toimetada omaette. Tuleb ka mitteleiuga leppida vahel :)

Hea vihmane päev, et sedasi turnida. Esimese koodimurdmise peale ei tulnud aare lahti ka, kuigi surises justkui paljulubavalt. Jõudsin juba kahtlustama hakata, et saan kas süsteemist valesti aru või on midagi süsteemis liigse niiskusega pahasti, aga järgmisel edukal katsel sai siiski ka logitud.

Aitäh! Meeldis väga. Eriti vahva oli kohapeale pääsemine.

Kaks pead on ikka kaks pead. Lahendatud! Aitäh toreda mõistatuse eest! Meenus üks lapsepõlve lemmikmängudest - Mõttemeister.

Leitud.

Kas tulla siia tagasi või mitte... Miks ka mitte. Sel korral ronis Anna puu otsa, näppis nuppe päris pikalt, pärast leppisime kokku, et ca 45 minutit lausa. Loogikat ei leidnud, kuid kuidagi õnnestus Annal uks lahti saada. Olukord oli sel korral parem, kui mõnda aega tagasi, kui mina puu otsas olin, sest tookord käis plõks, kuid uks ei avanenud. Nüüd võiks ust hoidva süsteemi ka välja mõelda... Tänud!

 1 

Jalad olid soojad ronimisest, seega võtsin siin kasti ees mugava orava asendi sisse ja hakkasin katsetama. Mõne korraga jõudsin lähemale kui teisega. 45 min näputööd ja uks kargas lahti. Mul pole õrna aimugi mida ma õigesti tegin, sest loogikat mina ära ei tabanud. Järjekindlus viib sihile! Tänud kavala kasti eest!

Aare taastatud. Head otsimist!

Käisin aaret kontrollimas ja avanenud vaatepilt lõi pahviks. Uks korralikult kinni, aga seest patareid ära varastatud ja mehhanism lõhutud. Teadmiseks, et patareisid saab päris paljudest poodidest ja ei maksa need ka nii palju, et selle nimel paljude inimeste mängurõõmu rikkuda. Kadunud oli ka plastikust säilituskarp, logiraamat oli siiski millegipärast alles, viimane kanne 10. juunist, kus lubati sisu varsti tagasi tuua... Ju pole see varsti veel saabunud.

Istusime Andrekuga nagu kaks kukulindu puu otsas ja nuputasime. Mihkel vaatas pealt ja itsitas. Sääsed üritasid meid elusalt nahka pista, aga nii põnev oli, et me ei lasknud end sellest häirida. Väga tore aare!

 1 

Leitud. Ega ma muud lisada oska, kui seda, et kaks pead on ikka kaks pead

 1 

Pumbajaama käes, suundusime siia. Kätlini ja Andreku meeskonnatöö viis sihile. Ütleks, et neil läks oluliselt kiiremini asjale pihta saamisega, kui mul aasta tagasi. Aare heas korras. Andrek sai TB otse Marokost.

Teekond sinna oli väga huvitav ja asja lahendus rohkem kui põnev.

 2 

Lahe aare, selliseid teeks veel ja veel. Looduskaunis koht ja hea mõte. Soovitan!

 2 

Wow nii äge aare! Üks mu lemmikaaretest. Ilus looduskaunis koht. Pusisime 15min selle ukse kallal, mul oli paar mõtet ja oma oletuste õigsuse kontrollimiseks küsisin oma õpetajalt. Kui loogiliselt mõelda on aare lihtsalt avatav. Soovitan väga teistele. Võtsin aardest ühe asja ja panin ka juurde. :)

 1 

Siiamaani lemmik! ilus koht!

 1 

Kui mu mälu mind ei peta, siis tegelikult käisime kiirreageerimas juba aarde avaldumisel, nägime vist eemalduvat Matutki. Siis käis peidiku avamine üle jõu, kogusime vahepeal tarkusi logidest ja Safecrackeri põgenemistoast ning eilne õhtu oli just selline, kus tuli rattad välja ajada ja Emajõe äärde sõitma minna. Nullis ronisin positsioonile ja asusin tööle. Vahepeal jalutasid mööda kavala näoga inimesed, kahtlustasin juba teolt tabamist, kuid ju olid lihtsalt mugud. Pärast väikest abitõuget peitjalt sain süsteemile lõplikult pihta ning pääsesin nimesid kirja panema. Täname, mõnus aare ja koht!

 2 

Raadiradade juures sattusime rääkima, et mul see aare leidmata. Anne ütles, et pole probleemi, hüppame pärast läbi ja paneme aga nime topsi kirja. Mul oli veidi kõhe selle mõtte juures, aga... mõeldud, tehtud. Kohapeal oli suurim probleem, et kuidas saada 100 kilo naise ilu puu otsa. Aga Anne - tarmukas ja käbe naine - tõstis mu puu otsa, pakkus supporti kuni karbi kätte sain ja pärast logimist tõstis mu jälle alla. Logide lugemisega oli mulle juba üsna selgeks saanud, mida üleval tegema peab, seega avanes uks esimesel katsel. Kunagi peaks sinna kapiga mängima minema veel, nii äge kapp. Aitäh Annele ja peitjale!

 2 

Poisid leidsid seda aaret kohe mitu korda, vähemalt neli korda igaüks. :) Eilne Safecrackeri põgenemistoa kogemus tuli ainult kasuks. Kujutasime ette, kuidas herilased sinna sisse said pesa teha, iga kord koju tulles pead ukse ju avama. Kujutlesime ka, kuidas Läti geopeitur nendega seal võitles. Kui endaga ei juhtu, siis päris naljakas. :D

Tõepoolest väga lahe aare, seda tahakski kohe jälle ja jälle avada. Ootan juba pikisilmi, et suvel oma põhja- ja lõunapoolsete geoõdedega Tartus kohtudes nad kõigepealt siia tuua. Aitäh!

Tore oli siin seda õiget kombinatsiooni leida.Aitäh!

Tore rahvusvahelise koostöö näide. Lukas oma programmeerijavaistuga tegi pesa 1-2-3 lahti. Me ülejäänud käisime niisama moe pärast õrrel kükitamas :)

Aarde tööpõhimõte sai üsna kiiresti selgeks ja kuna proovimishuvilisi oli palju, siis tegime lühemate vahetustega. Pumbajaama juurest kaasa võetud Lukas tegi kasti teise proovimise peale lahti ja nii need nimed kirja said. Tänud peitjale!

Jalutasime kohale ja loodulikke sildu esines me teel. Üksik kalamees õngitses kaugustes. Meeskonna tööna saime karbi kätte, õhtuse linnulaulu saatel. Omamoodi huvitav õrrel tegutsemine. Tänud peitjale.

Õrrel istutud ja peale veits aega pusimist ka logi kirjas ☺️

Algul ei saanud loogikast õigesti aru, aga kui lõpuks taipasin, siis läks veel mitu katset enne kui uks lahti klõpsatas. Tänan, meile meeldis.

Kerge sammuga liikusin muudkui edasi. Asjandus hakkas juba kaugelt silma ja täpselt samad mugud kes olid mind s6udebaasi juures kimbutanud olin nyyd allavoolu j6udnud oma systadel ka siiani :D. V6tsin mugava asendi sisse ja asusin katsetama. Esimesed voorud kulusid asjale pihta saamise peale. Siis tegin paar random vooru ka aga kui yhe randomiga ainult yks vale oli aga ei mäletanud ju mida ma eelnevalt vajutasin, siis hakaksin uuesti syvenema. Kui systeemi läbi hammustasin siis oli juba vaid vormistamise kysimus. Väga lahe vigur. Ja nagu teistegi selle peitja aaretega on asi pyhendumise ja armastusega tehtud. Äge värk. Kiitused ja sildid kylge ;)

Vahi, kus värki. Näed mitu aega hiljem, et Eesti lehel see aare logimata jäänud. Aga mäletan teravalt veel seda hetke. Ma tõesti ei saanud mitte midagi aru. Kairi siis ronis puu otsa ja pures päris kiiresti süsteemi lahti. Juba paari minutiga oli tal logiraamat käes. Mulle ta ka seletas ära, mis värk sellega on. Aga päris uhke süsteem leiutatud. Eks peitja nimigi viitab, et asi on õige :D Tänud aarde eest!

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 8 

Mõnus päev kergeks geotiiruks. Kristjanil kestis nobedate näppude voor umbes 2min ja ennnäe imet politsei tervitab.

 1 

Tulin kohale ja istusin õrrele.Minu kasvule oli See kohe sobilik, et nende nuppudega mängida.Esimese kümmne minutiga ei juhtunud kohe midagi, aga lõpuks hakkasin mingit loogikat tabama selle värvimuusika taustal. Aga kui punased olid oma mängu lõpetanud tõdesin, et ikkagi on see loogika kadunud. Vahepeal sõitis vastaskaldale suur päästeauto ja vist hakkasid uppujat kaldale tooma. Selle "uppuja" rollis oli mingi köie otsas olev asjandus mida nad jõkke viskasid ja siis ära toomas käisid. Natuke sai seda vaatemängu jälgitud ja alustasin uuesti koodi murdmist. Umbes 40 minutil toimus mingi muutus ja uks avanes.Ausalt mida ma nende rohelistega korda saatsin, seda ei tea siiamaani.Hiljem juba linnas olles küsisin varemleidja käest täpsemalt järgi ja minu kahtlused osutusid õigeks. Ühesõnaga peale logi kirjapanemist proovisin veel avada, aga siis enam ei õnnestunud. Kui millalgi uuesti siia kanti satub, siis katsetan veel, sest eilne oli lihtsalt üks variantidest, mis osutus koba peale õigeks. Üks tore sissekanne oli tehtud enne mind ja tundub, et politsei oli vist samuti karbi kallal käinud. Aitäh vinge teostusega aarde eest.

Ei oska. Olime juba mitmenda aarde juures ka nö online peitjaga. Mitte vihjete jaoks vaid nentimaks oma teadmatust ja saamatust. Proovisime lahmida aga kuna me kodutööd ei tee siis ei osanud ka midagi asjast arvata. Kalamees oli ka kõrval.

Läksin nime peale kohale, pilte ei olnud vaadanud ja seega oli täpne lokatsioon kergeks üllatuseks. Kood probleeme ei valmistanud, kolmanda seeriaga sai luugi lahti, küll aga oli ühe käega logi kirjutamine paras väljakutse, sest karp hambus maapinnale ja tagasi transfeerumine ei tundunud meeldiva plaanina ja koht ise oli piisavalt märg, et mitte oma derrieri kuhugi toetada. Õnneks olin seekord üksinda, seega ei pidanud väga graatsia jms vaeva nägema. Igatahes väärt asi, kena töö!

 1 

Esimese avamiskatse järel saabus mööda jõge meie juurde kanuu, sees kaks noormest. Noormehed kanuus uurisid minult, millega on tegu. Nad on varemgi seda aaret silmanud ja inimisei seal toimetamas näinud kuid senini pole aru saanud asja olemusest. Seletasin neile asja põhimõtte lühidalt lahti ja nad lahkusid. Edasi saime päris pikalt pusida ja peale väikest abi viimaks ka ukse lahti. Aitäh.

Tänud aarde eest!

Tõenäoliselt oleks juba talvel leitud, aga siis segas lainetav vesi. Süsteemsema lähenemisega oleks nüüd mõne minuti kiiremini ka saanud.

Ujuma seekord ei pidanud, rahvast ei traalinud, sai rahus istuda ja vaikselt hämarduvas õhtus elu üle mõtiskleda.

Veidi nuputamist ja saigi logitud. Tänud peitjale!

Ega see koodimurdmine nii lihtsalt ei tulnud küll, ju sai asjatult rabistatud ja nupukesi liigselt vajutatud. Omanikult saadud ühesõnaline vihje pani asja ruttu paika ja nüüd läks kõik ludinal. Täname, väga meeldiv aare.

Esialgu olime nõutud ja klõpsisime huupi, pärast väikest vihjet meenus lapsepõlv ja asi töötas sujuvalt. Tagasiteel kohtasime rebaseid. Täname!

Pumbajaama juurest liikusime muidugi siia. No absoluutine kvaliteetaare. Süsteemi lahti nuputamisega läks mingi 15 min aega, peale seda õnnestus iga kord lahti saada. Vägev teostus ja ideaalne lõpp geoõhtule. Tänud.

Leitud, avatud, logitud. Väga lahe teostus. Kui süsteemile pihta saime, siis pärast logimist uks kinni ja üha uuesti ja uuesti avasime ust, et veenduda, et süsteem on meil selge :) Väga lahe, suured tänud. Meeldiv lõpp tänasele geopäevale.

Esialgu olime nõutud - kuidas viie katsega üks vihjeteta kood ära tabada?! Mõned katsed ja esimesel korral sai üks meist aarde lahti nii, et ei saanudki aru, mida ta tegi. Uks kinni ja uus katse! Mõned korrad veel nikerdamist ja juba oli kood ja tegevuskava teada! Paar kontrollivat katset, igal korral uks kinni tagasi. Lõpuks siis tegi üks teisest ka nägija ja panime logi ka kirja. Tegelikult läks isegi kähku. Vabandame peitja ees, kui me liigselt aparaadi akut kulutasime, aga see asi on lihtsalt nii äge seal! Tftc!

Koode olen sel viisil ka kunagi varem lahendanud. Väga mõnus nuputamine! Tänud peitjale!

Lõpetasime tänase geotuuri selle aarde juures, mida me minu sõnul ainult vaatama tulime, sest olin juba eos selle mitteleidnud. Asi oli ilus ja natuke ikka näppisin ka aga enne, kui arugi sain olin loobunud mugavast tugitoolist koos imelise vaatega ning olin vabatahtlikult asunud säästetoitmise ametisse. Cärolyni see üldse ei seganud, tema muudkui pusis rahulikult. Sel hetkel, kui oli tunda, et ka tema loobus hakkasid sealt taevalaotuse poolt kilked kostuma, see rõõmust särav nägu mis mulle sealt otsa vaatas pani ilusale päevale imelise punkti. Tänan!

Viimasel korral hoidsid herilased ust seespoolt kinni. Kuna mäng selge, siis täna oli ainult vormistamise küsimus, aitäh!

 1 

Johhaidii, kus läks aega. No vähemalt olid need triibulised tüübid nüüd pumbajaamas. Jalad hakkasid ära surema kui loogikale pihta sain ning kapist surinat kuulsin. Aga ilus on hetkel seal, istud seal oksa peal lehtede varjus ja vesi loksub allpool, kui paadikesed mööda sõidavad.

 1 

Mis on memmekesel muud teha kui Emajõe kaldal puu otsas istuda ja vilet lasta. Möödasõudvad tegelased vaatasid ja õnneks oli neil trenn pooleli nii keegi midagi ütlema ei tulnud. Kuna kahekesi puu otsa istuma ei mahtunud siis kaaslane täitis sääsemagneti ülesannet, no ikka kaua mängis, sest viiest katsest jäi ilmselgelt väheseks. Aga lõpuks loogika klappis. Huh, oleks tädil rattad all, oleks omnibuss :D, Tänud!

 1 

Jokker6 läks küll juba Pärnusse, aga kuna olin just aarde kordasaamise märguande ajal Emajõe ääres, tahtsin selle asja ka tehtuks lugeda. Karbike avanes täna ruttu, vast nii kolmandal katsel. Proovisin veel oma lõbuks paar korda. Herilasi oli ainult üks uimane oksa peal, kellele ma peale istusin. Kannika peal väike punane laik, aga muidu meel hea. Aitäh laheda aarde eest!

 2 

Tundub, et kastiga mingi jama. Saime justkui loogikale pihta, koodi õige ja kõlas ka surinat, aga uks ei avanenud. Sai proovitud mitmed korrad uuesti ja tulemus sama. Herilased lukule oksendanud :D?

Tülitasime veidi end mõnusalt laekasse sisse sättinud herilasi oma piiksutamisega, kuid tuli leida oma hetk, et nimed kirja saada. Väga vahva (loe: Tanelile omane) aare! Tänud!

No otsimiseks on seda palju nimetada. Kulgesime kohale, tuvastasime kasti, aga ühtlasi tuvastasime uksepragude vahelt vabalt sisse-välja-voorivad triibulised asjapulgad - ja loobusime. Jääb ootele kuni öökülmadeni või massihävitusrelva rakendamiseni.

 1 

Väga vinge aare! Nuputamisülesanne just minu maitse järgi. Ja tundub et ma ei ole ainuke, kellele see meeldib - juba eelnevalt kuskil logis mainitud triibulised poisid on oma pesa parkinud sama kasti sisse, otse aardekarbi kohale. Isegi nemad oskavad korraliku koodlukku hinnata. Logimisest nad õnneks siiski osa võtma ei tulnud, muidu oleks see osa aardeotsimisest maru kärmelt käinud :)

 1 

Pikalt ootel olnud aare, mida pole olnud mahti isegi kohapeale tsekkima minna, täna sai see viga parandatud. Minu esimene reaktsioon oli johhaidii, Kristjan kasutas natuke ebatsensuursemat varianti. Tegime esmalt aardega tutvust läbi peitja sünnipäeva, sünniaasta, pikkuse, kaalu, koduse aadressi, töökoha, kasutajanime pärimuse jne. Kohapeal veetsime mõnusa tunnikese, mille jooksul sai igasuguseid mõtteid mõeldud, alustades sellest et oleks pidanud siia mõne võiku kaasa tegema ja lõpetades aruteluga, kui väga ma seda ust siiski lahti soovin saada, kuna pelgalt meie aardega tutvumise ajal ukerdas niimõnigi triibuline aardevalvur sujuvalt kappi sisse, välja tulemas ei näinud ühtegi. Leppisime kokku, et käime kordamööda õrrel istumas ja oma teooriaid proovimas, aga hammustasin süsteemi läbi napilt enne kui mõlemad jalad ära surid. Teise pooltunni üritas Kristjan logi kirja saada, pärast vihjet õnnestus seegi. Taneli aarded hakkavad järjest sümpaatsemaks muutuma :) Aitäh!

 1 

Ilus õhtu sundis pinnuks silmas olnud aarde jahile minema. Kunagi detsembris käisime esimest korda luurel, aga siis oli Emajõgi veidi teises mõõtmes ja säärikuteta ei oleks ligi saanud (ja loomulikult ei olnud meil neid kaasas). Seekord oli vesi tavapärasesse jõesängi kahanenud ja kuiva jalaga ligipääs oli täitsa olemas. Asendustakistusena olid seekord "toredad" kihulased ja sääsed...igaljuhul kirja me oma logi lõpuks saime! Tänud peitjale!

Ah jaa...peen puur hakkab väsimuse märke näitama, mingid detailid igal juhul enam koos ei püsinud. Uks siiski püsis veel kindlalt kinni.

Eelneval korral ei õnnestunud leida, kuid nüüd otsustasin taas proovida. Kohapeal selgus, et kummikud oli hea mõte küll, kuid mitte päris piisav mõte selleks, et kohale saada. Mis siis ikka, osad käivad mõnesaja meetri kaugusel ujumas ja mina ei saa nüüd aardeni mindud. Koorisin aga jalad paljaks ja sumasin nulli. Ja seal läks alles jauramine lahti. No ei ole mälu enam see, ja kiiresti ajapeale loogiliste järelduste tegemine mul ikka väga raskelt tuleb. Miski aeg käis siiski oodatud klõps ära ja sain rõõmsalt logi kirja pista. Kokkuvõttes sain kinnitust, et ma olen lihtsalt kehva mäluga flegma, mitte aga täiesti saamatu :). Aitähhid!

Ooojaaaaa. Näppisime numbreid ja vaatasime, kuidas asjad juhtuvad. Ainult suurt kasu ei olnud. Joonas444 turnis all jääpanga peal ning imiteeris mu kadunud vanaisa, kellel oli kombeks mingi tegevusega abi paluda, oodata 2 sekundit, kuni abi osutaja on eesmärgi pilguga fikseerinud ja hakanud selle suunas liikuma, ning siis abivalmilt pärida "Noh, ei saa hakama wä?". Vihje peale oskasime natuke täpsemalt näppida ja lõpuks, oli see siis hea õnne või enese teadmata kogunenud vilumise peale, andis aare ennast kätte. Aitäh ilusa teostuse eest!

3466.

Aare leitud :)

Leitud. Tänud!

 1 

Viimase Raadirajaga olid lihtsad aarded Tartus jälle otsa saanud, aga ilm oli endiselt ilus ja geoisu ka veel lõpuni rahuldamata. Otsustasime siis korraks ka siit läbi põigata eelluure tegemise mõttes, et oleks jälle kodus millegi üle pead murda ja soojemal ajal tagasi tulla. Aardepeidikuni viis mõnusalt jäine rada. Pani juba mõtlema, mismoodi siin veidi vesisema kliimaga välja näha võib. Kui koodikast leitud, seadis noorgeopeitur end kohe sisse ja asus katsetama. Meie siis uisutasime jõejääl veidi. Pärast paari sihitut proovimist üritasime hakata asjas loogikat nägema, mis kolme peale üllatavalt kiiresti õnnestus. Segadusse ajas vaid üks anomaalia, mille puhul hiljem selgus, et see ei toimigi nii nagu peab. Igal juhul ajasin mina oma joru, et vaja on süsteemset lähenemist. Kaaslane otsustas ka lõpuks paberi ja pliiatsi välja kraamida, aga samal hetkel salalaegas avanes. Ilmselgelt oli see veidi koba peale, aga lahti ta oli ja nimed me kirja saime. Panime kasti kinni ja mõtlesime veel uuesti katsetada, et süsteemile ikka täiesti pihta saada, kui registreerisin silmanurgast muguliikumise. Ei jõudnud veel mõtlema hakatagi, et miks peaks üks soliidselt riides käekotiga daam sellises võsas jalutama, kui selgus, et tegemist on kolleegidega. Saime siis veidi ka nende katsetele kaasa elada, aga meie pettumuseks õnnestus neil üsna nobedalt peidik taas lahti saada. Igaljuhul taas üks vahva aare. Aitäh peitjale!

Pean vist hakkama oma vaistu usaldama - ka selle juurde kõndisin teadmisega, et ilmselt nagunii ei leia (nagu enamuses aardeid, kus mingi kast tuleb mõistuse abil lahti saada). Kuigi kohapeal õnnestus tõenäoliselt ka asja mõttele pihta saada, ei õnnestunud karbiust siiski avada. Ja ilmselt veel pikalt ei õnnestu, kuna ma selline flegma, et märkmete-järelduste tegemine võtab tunduvalt rohkem aega, kui katseteks ettenähtud intervall.

Käisime siin kaks korda. Selgus, et süsteem jälle tõrgub. Teisel korral kutsusime noorema geopeituri ka kaasa. Nulli jõudes jäi meile vahele Aimike oma kaaslastega. Nad olid just logi kirja saanud ja kasti jälle sulgenud. Jälgisid siis kõrvalt meie ponnistusi, aga üllatavalt kiiresti sai Krista koodi kätte ja logi kirja. Aitäh.

Väga sobilik aare sõbrale geopeituse tutvustamiseks. Koos minuga mõne aarde otsimise ainus eeltingimus oli, et kaaslane ronima ega ujuma ei pea. Ei pidanud. Mida teha vaja, saime kohe pihta. Üks puu otsas, teine all ja konteiner avanes enne, kui puu otsas külm hakkas. Aitäh peitjale, väga lahe aare!

 1 

Et mitte peitja ees lolliks jääda, tulin üksi siia pusserdama.

Võtsin positsiooni sisse ja kohe oli selge, mis teha tuleb. Tegin oma süsteemi ja olin kindel, et asi toimib, kuid kastiuks jäi jonnakalt kinni ja tulukesed saatsid mind puu taha. Mina aga olin puu otsas. Aru ma ei saanud, mis valesti teen, numbrid said mul koguaeg otsa. Olin teinud 4x5 katset. Otsustasin et teen viimase ringi ja koheselt oli 4 katset mul tehtud ja numbrid taas otsas. Tuli valida midagi uuesti, kuid mida? Ah 0 pole ju number, vajutasin sellele ja pidin uksega mööda vahtimist saama. Ah, et niuke värk selle nulliga!

Nii et võib öelda küll, et olin puu otsas kui pauk käis. Igastahes Aasta-aarded tuleb ümber hääletada, aitäh kavalpea!

Täna olime siin kolmandat korda. Ja seekord saime aarde peidukastile ka ligi. Tõnu pani oma ronimisoskused ja loogika tööle. Ja mitmete katsetega plõksataski peidik lahti. Täname!

 2 

Märkasin minagi eile õhtul, et selle aardega on korras. Rõõmustasin. Aga külm oli ja jätsin aarde tänaseks. Kohale jalutasin mööda Emajõge ja peagi avastasin, et Siim kalpsab selja taga minuga kaasa. Aare õnnestus meil kenasti ja kiiresti avada ning Siim nentis, et sellised aarded talle meeldivad. See on ülisuur kiitus Tanelile, sest enamasti ei taha Siim ühestki aardest midagi kuulda. Mulle meeldis see aare loomulikult ka väga. Aitäh ja palun veel!

Olime vist täna leiutajaga paremini ühel lainel. Kumbki aare ei võtnud väga aega. Tänan!

Nagu peitja viimatises logis lubab, on kõik OK ja aktiivne. Jõukohased kvaliteetaarded teevad kohe tuju heaks. Aitäh.

ERMi aarde olukorra üle kurtes teatas Tanel, et see aare saab kohe kohe paigale ja uuris mis meie edasised plaanid on. Mis meil siis selle peale ikka muud sai olla, kuiet tegime mõne aardega veel aega parajaks ja järgmise märguande peale saime juba autonina õiges suunas keeratud. Geoparklas oligi tuttav auto peitjaga ees ja ta kasutas ka võimalust oma viimast jalutuskäiku korraga ning meiega kaasa tulla...või noh, eks ta tahtis ikka naerda ebaõnnestumiste üle :P Väga mõnus jalutuskäik oli sel päeval aardeni. Viimati lõppes see sügava kraavi ees, kus otsustaime, et tossudega pole mõistlik jätkuda. Seekord oli külm teinud maastiku raskuse tunduvalt väiksemaks ja kasti leidsime kiirelt. Kuna ma teadsin ühe teise projekti tõttu kastist natuke liiga palju, siis lasin teistel selle kallal vaeva näha. Mariannil käis asi kiirelt ja nii saimegi logi ruttu kirja. Sama teise projekti käigus käis hiljem see asi Mariannil veel kiiremini, lausa nii kiiresti, et ma ei saanud isegi aru millal see osa lahti tehti :D Aga kast on lahe ja pikka iga talle sinna!

260

Peitjalt tuli teade, et aare kättesaadav. Seega võtsime ta kohe plaani ja peitja ise tuli ka tsirkust pealt vaatama. Karl proovis esimesena ja siis pidin mina ronima. Kui vanad teooriad ja nipid meelde tulid, oli uks kohe valla. Aitäh!

Jälle üks lahe aare. Tagantjärgi tarkusena on mul hull kahju, et ise käppa ei saanud proovida. Aga kõrvalt oli ka vahva vaadata imelist aardekasti ja lõbusat avamistseremooniat. Tänud meistrimehele :)

 3 

Et ausaks jääda, tuleb lisada lahtrisse “olin ka kaasas”, nende aarete juures, kus tehnilist taipu vaja, annan ma reeglina juba enne alustamist alla :D. Või no olgu, Issand-anna-kannatuse hammustasin küll kunagi täiesti oma peaga läbi aga siis muidugi pidin sinnasamasse uhkusest lõhki minema ka… :D. Tore ikka, et meil selliseid aardeid on, silmaringi avardavad ning uut teadmist ja leidmiselamusi pakuvad nad sama edukalt ju nii kõrvalseisjatele kui leidjatele :).

Esimene katsetaja murrab koodi :)

 1 

Üles tuunitud koodimurdja oli just peitja poolt üles seatud. Läksime siis katsetama. Esimesena läksin mina puu otsa ja proovisin aru saada millega siin tegu. Pingelistes olukordades kus suur pealtvaatajaskond jälgib mu tegemisi, ei toimi mu mõistus just kõige avatumalt. Väljavahetamiseks oli sobiv aeg kui hõõrdumine saapa talla ja puukoore vahel muutus olematuks. Mariann oli järgmine katsejänes. Tal tuli õige idee hoopis ladusamalt kätte ja ka karp avanes. Aitäh laheda aarde eest!

 2 

Istun avatud karbi juures (ise tegin lahti, lihtne loogika ju). Sees on tühjus. Ei tea, kas peaks phantomile kujutama? UPD: tundub et aare läks jalutama. Tanel paneb ise kinni, mul senikaua "leitud, logimata". Kestahes toob uut logiraamatut - võib mind FTFiks logida :D Aitäh, väga lahe! S*ks külm on puu peal istuda.

Maastik on nüüd OK, aga koodimasin streikis. Aitäh.

Maastik on siuke nelja peale läinud siin. Kuna ujuvvahendid puudusid ja veekindlad jalatsid samuti, siis jääb ootama aega, kui loodus raskusastme kergemaks muudab.

Maastik raskem kui mõistatus ise. Pääs aardeni ja (eriti) tagasi võttis kauem aega kui logiraamatuni jõudmine.

Aitäh, taaskord üks suurepärane Tartu aare!

No läks aega. Tekkis juba kahtlus, et süsteem on nässus, aga mingil hetkel ta siiski avanes. Aitäh!

 4 

Hea, et aarde juures istuda saab sest lahendamine võtab pisut aega. Algul ei saanud midagi aru, aga siis vaikselt hakkas koitma, aga tehtud ikka ei saanud. Lõpuks, ei tea mitmenda ringi kolmanda katsega laegas avanes. Pärast tuli meelde, et olen seda nõukogude-aegset lauamängu mänginud, kus üks valib endale ise koodi värviliste nuppude näol ja teine üritab ära arvata. Olen mõelnud ka selle järgi Loogiline teha, aga õnneks see mõte kadus peast ära, mitte nagu teised 5, mis mind pidevalt painavad. Ühtlasi mu MDCC leid.

Tegelikult ma ei saanud isegi aru, mida ma seal tegin. Ühel hetkel oli logiraamat näpu vahel ja päev korda läinud.

Olin kaldal moraalseks toeks. Tänan peitjat.

 1 

Putitasin veidi aaret, nüüd toimib kõik jälle nii nagu peab. Head otsimist.

Siia saabumine oli üllatavalt kerge, sobivad sillad olid juba olemas. Annal ei õnnestunud aarde juurde jõuda, seega see jäi minu ülesandeks. Pesitsesin ma seal siis oma tund aega, jalad olid õhtul ka veel kanged. Sai seal siis proovitud ühtpidi ja teistpidi, koodi loogikale pihta ei saanud. Selliseid asju lahendaks meelsamini tubastes tingimustes ja mitte sundpoosides. Õnnestus küll korra tuled põlema saada, kuid paraku oli niiskus teinud oma töö ja uks lihtsalt ei avanenud ja abivahendi haaramine võttis ka liiga kaua aega. Nüüd näen, et peitja on käinud seda vahepeal siin putitamas, ehk peaks uuesti koode murdma minema.

 3 

See aare sai nüüd verega ristitud.

Erika soovis näha, mis see geopeitus selline on, seega me õhtul suundusime väiksele ringile. Kuna veetase oli sama püsinud ja mõned päevad ka kuivem ilm, siis läksime sedasama kasti vaatama. Mina muidugi jälle jäin paisunud kasti juures nõutuks ja ohverdasin sellele oma Maxima kaardi (äkki vahetatakse kahetükiline üheks tükiks välja, peab uurima). Lasin siis Erika ka manu ja juhendasin alt edasi. Tema läks natuke füüsilisemat teed ja nõksutas lahti. Kahjuks nii õnnetult, et tõmbas ukse otse huule vastu ja veri tilkuma. Vot siis esimest kogemust, ma lohutuseks viisin ta järgmist vaatama, mis ohvriande ei tahtnud. :)

Täname muidugi meie osavat oravat kes vaatamata esimesele väiksele libastumisele jätkas sihikindlalt eesmärgi poole rühkimist. Murdsime siis tükk aega pead, et mis ja kuidas aga lõpuks kuuldus rõõmustav surin ja ukseke avaneski. Täname ka meistrimeest!

Noo, jahh. Aardeni pääsemiseks ehitasime kohalikest abivahenditest silla sest kummikud meist küll ühel olid aga nagu ikka - auto pagasnikus. Meistriteos osutuski kandejõuliseks kuid köhiv kaskadöör oma püüdlikkuses oskas ikkagi libiseda ja varbad märjaks teha. Uus katse oli natuke edulisem - märjad kehaosad enam märjemaks ei saanud. Ja siis algas kadalipp. Publik kaldal sai näha kuidas sportlased sõudevõistlust peavad ja märgade varvastega vares kraaksus ja raporteeris iga natukese ajatagant, kuidas see ei asi ei avane. Peale pooletunnist punnitamist kostus seesamimootori kriginat. Oh imet. Tartu tase! Tavalisest aardest on tegelikult ikka asi kaugel. Puhas juhus ja kortermaja elaniku elukogemus oli viimaseks õlekõrreks. Kõva köha saatel sai raamat uue kandega määritud. Alla tulles veeres kohale rattur, kelle lubasime mööda, kuid ta tahtis ka sinna kust meist üks just tuli. Tuttavaks me kahjuks ei saanud. Aga pakkusime talle oma silda. Kuidas tal läks, me vaatama ei jäänud. Aga muidu oli täitsa tore. Ilus kast ja kena vaade. Aitäh!

Minu ratta rehvi suurus on 26 tolli, seega vee sügavust nullpunktist meetri kaugusel mõõtsin suht täpselt - 13 tolli. Kummikuid peaks tooma.

 1 

Panen oma sinise näo. Nullini saab läbi mülka ja kombineerides ilma kummikuta, päris õigele kohale pikema sammuga üle üles tõusnud jõe, aga vot konteineri lahti saamisega sellise ilmaga enam suurt abi ei ole. Sain 'lahti', aga ei avanenud, kuigi lukk klõpsis. Järgmised 5-6 korda torkasin krediitkaardi ukse vahele, et äkki joppab, aga ilmselgelt oli saldo liiga väike. Jään kuivemat ilma ootama.

Märgin ka oma sinise näo ära :) Koht on nähtud pimedas ja vihmas. Lootsin, et sellega saab füüsiliselt kindlas olekus katsetada, aga no kust sellised mõtted sellise peitja puhul üldse võisid tulla :D Arvestades oma käte ja jalgade protsentuaalset väsimust kolmanda geopäeva õhtuks võrreldes eelmistega, panin rahuliku südamega selle aarde ootele mõneks järgmiseks korraks. No ei olnud kuidagi kindel oma akrobaatilistes liigutustes :) Küll sai peitja oma aarde üle kontrollida, et see ikka töökindel. Mina eemalt ainult muigasin. Loodan, et jõuan ikka proovima sel aastal. Seda ei saa vähemalt ära kodustada nagu safecrackerit :)

 3 

Puhtalt kirjelduse ning peitja isiku põhjal juba oletasin, mis siin ees ootab. Ei eksinudki muide. Mõttemeistri nimelist ajaviidet on kunagi kauges lapsepõlves ikka väheke harrastatud :o) Sihtpunkti kohale jõudmise tegi pisut tülikaks Tartu Linnamaraton, mis liiklusele teatavad piirangud seadis. 15 meetri kaugusel nullist askeldasid muukeelsed tegelased mingi meelemürgiga, mida nende käitumise põhjal alkoholist kangemaks võis arvata... Minu ilmumise peale tehti minekut, mitte küll kuigi organiseeritud moel, aga umbes 5 minuti pärast oli plats siiski puhas ning võisin äsja alanud vihmasajus objektile asuda. Vedas kuidagi nii hästi, et ka logi kirja saamiseks kulus vaid 5 minutit.

Tuleb tunnistada, et Tartu linna-aarded on keskmise taseme poolest Tallinna omadest tublisti etemad. Võiks ju nimetada aardesõbralikumat mugukogukonda, mis võimaldab rohkem püsivaid erilahendusi - nagu näiteks see suhteliselt julgelt paigutatud kast siin. Samas teame hästi kui osavalt phantom küllalt rahvarohketesse kohtadesse oma geniaalseid 3D-konteinereid poetada oskab. Aitäh järjekordse meistriteose eest!

Leitud. Tervitused kaasotsijatele. Britt - 344, Simon - 163, Lukas - 159, Tiia

..hea vaatega aarde juures sai käidud päikesepaistelise ilma ja kuiva jalaga..

 4 

Hommik oligi õhtust targem. Ei saanud Tartust veel niipea minema - muidugi Phantomi pärast. Esmalt võtsime selle jonnipunnipurika uuesti ette. Seekord oli Marjel isegi pastakas ja paber kaasas, et koodijäänuseid paberile määrida. Vihma tibas ka pisut vähem kui eile. Istusin õrrel ja toksisin koodi murda. Päris piisavalt, omajagu aega istusin ja toksisin. Alt kostus koode, ülalt kostus kirumist. Ei saanud ma lõpuks üldse eriti sotti, mis need tulukesed seal indikeerivad või mida sellest kõigest järeldama peaks. Peale selle, et peitja on suli. Aga see oli teada juba enne eilset.
Peaaegu lahkumise eel, klimberdasin koode poolsuvaliselt ja minu üllatuseks ning ilma erilisema emotsioonita löödi laudauks valla. Vot siis, kuidas pime kana piisavalt kaua õrrel konutades tera leiab, lausa neli tükki kohe. Kuu hiljem ütles peitja, et suvalist koodi sisestades on tõenäosus 1:5000. Küllap ma siiski kahandasin seda endalegi teadmata vähemalt 1:500 peale. Igatahes uuesti ma seda lahti ei saada ei suutnud ega vist saagi. Aga pole ju vajagi, ega - logi on pühas raamatus kirjas ;-D
Tänan Tanelit pooleldi iseavaneva aarde eest! Karp korras. Mine või täna lotot mängima (ei läinud siiski).

Peale Pumbajaama oli loogiline käik ka siit läbi astuda. Kükitasin, mis ma seal 10 minutit kükitasin, aga tolku-jolki-palki ei midagi. Tuleme siis homme tagasi, äkki on hommik õdakust targem või leiab pime kana ka tera. Või jookseb kass magavale hiirele pihta või avanevad Seesami väravad. Aitümps vahva pähkli eest! Kena koht, kus peituritel end frustreerida ;-P

Teen logisid korda. Ei leidnud.

Esimene katse edu ei toonud, aga vähemalt kohtusime Karli ja peitjaga. Kui kettad loobitud, saime juba paremini hakkama. Väga hea aare, aitäh!

 1 

Tanel on geopeituse kuningas. Natukene sai pusitud ja (üsna juhuslikult?) ka aare avatud. Proovisin korra veel, sain ka teist korda lahti. Kolmandat korda ei hakanud proovima, sain vist pihta asjale. Lahe aare!

 3 

Leitud teisena.

Objektile saabudes oli aare kadunud. Täpsemal uurimisel selgus, et aare puhkab, tuleb tagasi kell 14. Aarde peitja saabuski vaid mõned momendid hiljem ning seadis välgukiirusel aarde üles. Esimene katse aarde ei olnud edukas ning üsna pea oli meid seal jõekaldal juba 5 - saabus matu07 koos meeskonnaga.

Matu07 meeskond pusis samamoodi mõnda aega edu saavutamata ning siis suundusid nad discgolfi mängima. Küll aga ei olnud nende valatud higi ja veri mõttetu - ühest nende uitlausest inspireerituna avanes aare mu teisel katsel juba üsnagi kiiresti.

Tänud ja kiitus aarde peitjale ning pikka iga aardele!

Leitud, aitäh!

 1 

Tee aardeni kulges õnneks ilma pikemate peatusteta. Vaatamata pimedusele leidsime raja üles ning sealt oli juba hea minna. Esimene reaktsioon oli: "Kas te teete nalja?" Ei, nalja ei olnud sinna keegi tulnud õnneks tegema. Niigi kõhe. Anete saatsime uudistama, mis värk seekord leiutaja käte vahelt välja on pääsenud. Nagu alati olid esimesed katsed suvalised, aga lõputult ei viitsinud keegi meist seda teed rakendada. Ajurünnak - kõik teooriad käiku - null. Korraga kuuleme sulpsatust. Anete kontrollib igaks juhuks oma taskud üle, et ega sealt midagi vette ei lipsanud. Õnneks on kõik suletud. Varsti kuuleme järgmist sulpsatust, mis meid, või noh pigem mind, juba ringi vaatama pani. Anete pakkus naljatledes isegi välja, et küllap tuleb peitja veest meie teooriaid kuulama. Sai neid teooriaid katsetatud ja katsetatud, aga miski tulemuseni ei viinud. Läksime uuesti sellise mis-võiks-umbes-sobida loogika juurde tagasi. Ja veel üks sulpsatus, no mis see olgu. Mind täitsa korralikult ehmatades astus varjust välja peitja, kes meie diskussiooni juba pikemat aega muheledes kuulanud oli. Jagas meiega oma emotsioone, mis meid leiust veel kaugemale viisid. Ja siis, meie täiesti puhtast õnnest, oli Anetel logiraamat pihus. Keegi meist ei teadnud, kuidas see juhtunud oli, aga panime suurte silmadega oma nimed kirja. FTF seal pimeduses nii tuligi. Palusime peitjal siis meie silmad tegelikult ka avada. Siiani ei mõista ma, kuidas me nii õnnega koos olime, et nimed meil too õhtu kirja said. Oleks pidanud äkki lotopileti isegi ostma?

 21 

Tallinna osakonna luurerühm saatis kodeeritud sõnumi, et Dorpati mail olla värske ports salastatud dokumente maskeeritud peidupaika sokutatud. Lähima agendina jätsin sooja kohvi jahtuma ja lendasin läbi õhtuse linna. Külmajaama juures märkasin diversante tegutsemas, aga ei jäänud mahti nende plaane nurjama hakata, kuna missioon vajas täitmist.

Hiilisin läbi võsa nulli, sooritasin akrobaatikavigurid, et alarmsüsteemidest mööda saada, ja seisingi silmitsi dokumendikohvriga. Aga oh häda - õel geenius oli taas uue turvasüsteemi leiutanud. Rakendasin läbi kõik viis tuttavat šifrit ja veel paarkümmend, millest kuulnud olin, ent edutult. Põgenesin ummisjalu, enne kui teised asjast huvitatud osapooled mind teolt tabanuks. Seda me nii ei jäta!