Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui olete metsas ära eksinud,siis ärge paanitsege.Vaadake, kummal pool puud kasvab sammal..... Sambla vaatamine rahustab.
Meie järjekordne aare juhtab Teid vabasse õhku jalutama ning loodusega tutvust tegema.Metsaveerud peidavad endas igasugu huvitavaid looduslikke kui ka inimtekkelisi objekte.Ühe sellise juurde viib ka kõnealune. Minge vaadake ise,mis ja miks seal on,ning ärge teistele öelge las lähevad vaatavad ise.
Autoga lähenedes saab aardele üpris lähedale,eeldab ettevaatliku sõitu kuid võid ka jätta auto eemale ja võtta ette väikse matka. Konteiner on jällegi omavalmistaud,metalne väike.
Panin aardesse ka ühteist uudistamiseks.
Läbi võsa pole vaja ragistada,aardeni viib rada.
Head leiuõnne
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://goo.gl/dYxp4D
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Pisut eemal olev parkimisala | Parkla | 59° 26.0197' 25° 59.6611' |
Siia jätsin mina auto | Parkla | 59° 25.8598' 26° 0.2432' |
Aarde sildid: soovitan (15), lahe_teostus (13), matkarada (6), vaatamisväärsus (4), laudtee (3), pikem_matk(>1km) (2), lühem_matk (2), marjad (1), lumega_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1), võsa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7D9EV
Logiteadete statistika: 85 (96,6%) 3 3 1 0 0 0 Kokku: 92
Kuna paar päeva tagasi sai kunagisi talukohti külastades täiesti siiber igasugusest porist ja võsast, siis tänaseks jalutuskäiguks sai valitud koht, mis oli teada, et seda e paku. Auto jätsin umbed 800 meetri peale, ei hakanud edasi loksuma, jalgu vaja ka natuke liigutada. Väga mõnus metsarada astumiseks ja kui vesiseks läks, pakuti laudteed, nii et ideaalne. Silla juurde jõudes panin oma kutsa paela otsa ja puu külge kinni, kuna jõe kaldaid vaadates hakkas film jooksma, kuidas ma teda sealt porist välja rebin ning kõik minus kisendas, et ei taha. Seega ootas ta ontlikult istudes, kuni ma üle vee kõikusin, aarde logisin ja tagasi tulin. Tänud kutsumast, siin alati kena kulgeda. Vähemalt korra tuleb veel tagasi tulla, kuna selle siinse mõistatuse alguses ei leidnud midagi, aga paar aastat tagasi olin sellest kaardist pildi teinud. Nüüd sai täpp paika ja jääb ootele.
Sinna minnes sai kõvasti ragistatud ja jalad märjaks aga tagasitee oli kiire ja kuiv :D
Ma eriti ei usalda selliseid asju. Jala võttis värisema.
Õhtune jalutuskäik Viitna metsade vahel. Aitäh.
Kõrvalpõige matkarajalt oli reumavastse toimega. Mikul oli hea meel, et ka mul lühikesed püksid jalas on, eelmisel retkel olid mul targu vaatamata soojale ilmale pikad püksid jalas. Õnneks oli nõgese-ohaka lõik lühike ja aare ise vahva. Lisasime ränduri, aitäh!
Ilm oli ilus ja otsustasin siia kanti seiklema tulla, kaarti vaadates leidsin tagapool veel teid kus sain aaretele päris lähedale autoga, hiljem selgus, et sinna oli täitsa ka parkla ära märgitud. Lumi kandis ja täitsa mõnus astumine oli, seda silda polnutki varem näinud. Ühel pool kallast oli suvi ja teisel pool talv, tuult polnud ja täitsa soe, supper ilus koht ja üli viisakas aare, aitäh :)
Esimese hooga läksime õigest teeotsast mööda kuigi seal oli isegi silt olemas aga millegi pärast ma arvasin, et sinna peaks laudtee minema. Õnneks olid teised ka nõus natuke tagasi minema kuna see punkt on rajale piisavalt lähedal. Ja tasus tulla siia. Esiteks meenutas siinne sild Lagedi rippsilla miniatuurset koopiat ja teiseks leidsime siit tänase päeva kõige lahedama aarde, mis sobib suurepäraselt oma pessa. Tänud.
Küll ikka on Eestis neid sillakesi palju! Logisin ja nautisin seda aaret. Tänud!
Lähenedes hakkasin juba vaikselt kartma, et peab kahlama minema, aga siis nägin sellist kaldaühendusteed, millist varem ei olnudki näinud. Väga nupsik peidukohta ka. Aitäh peitmast!
Oli see alles atraksioon. Ületasime silda ükshaaval ja lastele pakkus kõikuv sild palju rõõmu. Hea, et kellegile vette järgi ei pidanud hüppama. Ilmselt minulgi oli kogemusest palju kasu ja vahva leid tuli hetkega. Meile see väike kõrvalpõige põhimarsuudilt meeldis.
Tänud.
Siin oli kogemustest kasu. Leid tuli kiiresti. Meeldis. Aitäh!
Olime matkarajal, kui just hakkasin Atsile rääkima, et ei tea mis rippsilda mul ema mainis. Siis kontrollisin kaardil asukohta ja vaatasin, et aa selle aardeni matkarada ei lähegi, tuleb teha väike kõrvalepõige. Et voilà - siin see rippsild siis ongi :) peiduka tuvastasime kiirelt, aga ei tahtnud ta kohe logiraamatut välja anda, mingi nurk oli vahele jäänud. Aga kuna kuskil mujal ka nagu varianti polnud, siis ei andnud alla ja meelitasime ikka logiraamatusse oma nimed ka ;) aitäh!
Oi oi oi oi oi... OI OI OI!!! Oi-oi
Aga konteiner on meisterlik. Ei tea, kas kohe koos sillaga valmistatud?
Tõsi ta on, rada viis kenasti aardeni. Kuna esmasel ületamisel sai Madis silla alla pesa teinud herilaste käest siraka kätte, siis tagasiteel olime märksa ettevaatlikumad. Tänud aarde eest!
Tegelikult tulin hoopis teise aarde pärast, aga sõber kes numbrid andis kahjuks eksis.Aga sellest midagi hullu ei juhtunud vaid tuli ära käia veel siiani logimata aarde juures.Teekonna algul avastasin kellegi jahtunud supi, aga sööjaid ei kuskil.Igatahes väga kummalise tunde jättis see supipada kus isegi kulp veel sees.Aarde leidsin muidugi üles.Aitäh.
Me ära ei eksinud. Nabudi juurest mööda matkarada oli siiani üsna mõnus astumine. Kohapeal tegime prognoose, et kummal pool on, aga uskusime siis ikka gepsu ja võtsime aarde peidikust. Tänud, oli tore!
Tore väikest närvikõdi pakkuv aardejaht :) Tapa-Viitna matkaraja kaart oli huvitav, sai uusi matkaideid. Täname kohta tutvustamast!
Järgmine geokultuurne paik. Väga ilus matkarada, koli või elama.
Tegime Viitna loodusõpperajalt väikse kõrvalepõike selle aarde juurde. Olime juba harjunud mõnusalt kuiva metsaraja ja laudteega. Siin oli aga täitsa võsarada, mis kohati üsna märg. Siiski sai kõrgemtael mätastel hüpeldes kuiva jalaga läbi. Ja siis jõudsime väga vahva inimtekkelise objekti juurde. Aarde leidsime kiirelt ja kätte saamisega probleeme polnud. Just siis kui logima hakkasime, läks elu äkki huvitavaks. Meist kihutas mööda üks väga sportlik süstamees. Tegime oma toimetusi edasi ja käänaku tagant sulpsas välja järgmine veesportlane. See tegelane uuris meie käest, kaugel ta eessõitjast on. Andsime umbes-täpse ajalise hinnangu ja nüüd juba jäime huviga jälgima, mis edasi saab. Napp kolm minutit ja juba oligi järgmine võistleja kohal. Nüüd olime juba ettevalmistunud aja ütlemiseks ja saime anda täpsed orientiirid eessõitja püüdmiseks. Ja siis tuli juba mitu-mitu veesõidukit järjest. Üks sportlane oli eriti lõbus ja pidas meiega väikse vestluse isegi maha.
See oli kindlasti tänase hommikupooliku meeleolukaim aardeleid. Aare oli ise ka väga vahva teostusega, koht oli ilus ja meie logimist rikastav seltskond ootamatu.
Aitäh, meile meeldis väga!
Kui talvel siinkandis käisime, siis aaret kätte ei saanud. Täna olime abivahendi kaasa võtnud, aga seda ei läinudki vaja.
Algul tekkis kahtlus, et kas see rada ikka viib sillani. Aga täiesti korralik sild oli.
Kõndisin matkarajalt arvatavat teed mööda jõeni ja üllatus, milline sild siin vastu vaatas. Leid tuli tänu vihjele kiirelt. Tänud
Tulin suuskadega Jürimõisast. Kuna mõne päeva eest oli sadanud jäävihma,siis oli aarde avamiseks abi Sveitsi noast.
Ei leidnud, sest sild oli ligejäine ja mina polnud nõus seda enne kevadet ületama. ????
Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teaks kohta, kus kallas on vaid ühel pool vett? :P Aga see koht üldiselt on Viitna radadel kindlasti üks parimaid pärleid! Kuidagimoodi olin senimaani osanud siia mitte sattudagi, aitäh juhatamast!
Silla juurde märgitud kaalupiirang pani hetkeks mõtlema. Ega ma oma talvepekiga ja saabaste-vattidega + sulalumi koos silla keskele püstiatud valvur-lumememmega kõik kokku äkki limiiti ei ületa? Teada saamiseks oli üks võimalus ning seda ka kasutasin - paistab, et kõik jäi normi piiresse :o)
Aare on tähelepanuväärselt hästi teostatud, suured tänud!
Takistuse ületamine oli vahva. Jaak oli väga "rõõmus", et sama teed tuleb 2x läbida, sest et Jassu kabariiditunnetus on vahel omamoodi. Seekord siiski keegi ujuma ei läinud. Arvasin, et leidsime peidiku kuid see kukkus maha. Tundus nagu õige asi aga aaret kuskilt ei leidnud. Seepeale tegin kõne Kallole, et kas mu teooria on üldse õige ja vaja päästemissiooni jätakata. Õnneks tuli välja, et ei olnud õige ja midagi mul kogemata ei oleks küll tohtinud lumme kukkuda. Järgnes Taavi tavapärane kommentaar ei saa, mille peale ütlesin, et hakkab saama. Lõpuks saimegi. Võtsin aardest kaasa ühe vettinud pliiatsi, mis oli konteineri üpris punaseks määrinud. Võtsin ka pliiatsi logiraamatu minigripist välja ning eraldasin ja gripitasin uuesti eraldi nii logiraamatu kui pliiatsi. Aitäh!
Siin lähedal käin tavaliselt seenel, aga nii kaugele polnudki veel jõudnud. Väga ilus koht, tulen kindlasti teistel aastaaaegadel uuesti.
Nelja käpa veol me siia lõpuks jõudsime ja kes teab kui Meritit ei oleks kaasas olnud, oleks pidanud mina seda kõrt pidanud ületama. Kaalupiirang oli küll selline lootustandev, et varu nagu jäi, aga täna siiski jäi katsetamine ära. Tänud peitjale aarde eest.
Mööda matkarada jalutades oli meie järgmine peatus siin jõe ääres. Osav peidukas, aga meie eest see kauaks peitu ei jäänud. Tänud aarde eest!
Siin sai Merit oma oskusi näidata. Tänud peitjale
Pärast jalutuskäiku oli tore leida selline aare eest. Aitäh!
Tulime Marisega siiakanti täna aardeid otsima, see luulelise nimega karp sai esimeseks, mille ära külastasime. Väga toredaid üllatusi pakkunud aare, nii teostuse kui kohaga, minult tulevad preemiaks sildid ja südamed :).
Kaardi peal jäi üks huvitav aare silma. Egas midagi, tuli minna temaga tutvust tegema. Oli tore matk. Suur tänu peitjale!
Auto jäi eelmise LK110 ja Viitna järvede poole. Matkarada korralik, ettevaatlik tuli olla libedatel laudtee lõikudel. Noored orienteerujad küll kihutasid neid mööda julgelt. Nimevääriline aare natuke, vähemalt üks osa temast. Tänud peitjale kutsumast.
Logisime Viitna matkaraja läbimise vahepalana. Kena koht ja hästi peidetud aare. Aitäh!
Üks loogiline peidukas oli, mis sobis gpsi, kirjelduse ja logiteadetega, kuid see oli tühi. Kahjuks jäi seekord leidmata.
Siianigi oli täitsa mõnus astumine. Aare hakkas esimesest vaadatud kohast silma, tänud.
Siia tulles saime pisut jalutada. Ma alles jäädvustasin fotosilma kaudu asukohta, kui Kristjan aardele küüned taha ajas. Aitäh, mulle meeldis!
Jätsime auto natuke kaugemale jalutasime aardeni. Leidsime aarde ja ka natuke kukeseeni.
Olin esimest korda sellel matkarajal. Väga mõnus kulgemine kaunis looduses. Laudtee väga korralik ja hea käia. Oli pildistamist väärt kohti. Aare hästi tehtud ja korralik. Aitäh peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest.
Teel parklani uhkeldas märk, mis keelas autoga edasi sõita. Ei viitsinud teist teed ka otsima hakata, kuna õhtu oli ilus, aega oli ja aardeni vaid veidi üle kilomeetri, siis tegime hoopis matka. Tagantjärgi mõeldes oli see suurepärane idee. Mõnusad metsarajad ja vahelduseks laudteed. Ühes kohas veel vahva üllatus ka laudteel varuks. Igataheks mina küll tungivalt soovitaks auto suure tee äärde jätta ja jalutuskäiku nautida. Seda võiks lausa päeva kõrghetkeks lugeda. Aare ise ka igati viks ja viisakas. Aitäh peitjale.
Päeva esimene aare. Olime mõnusalt vara, 7:05 Tallinnast teele asunud, hommikusöök söödud, lõuna ja osaliselt õhtusöök kaasa tehtud. Õige tee leidmine oli keerukas, aga parklasse jõudsime. Kõik oli ilus, nii tee aarde juurde kui ka nulli avanev vaade. Ka aarde asukoha tuvastamisega polnud probleeme, küll aga kättesaamisega. Leitud ta sai ja uuesti silda nauditud.
Kui vaja, muutis Kaupo meie geotuuri teise päeva hommikul auto jällegi paadiks ja justkui aerutas sellega aarde lähistele. Kohapeal olime küll nõutud, aga siis hakkas pilt selgemaks saama, seda kuni hetkeni, kui selgus, et kui üks meist poleks märgatavalt tugev ja inseneripaberitega, siis oleksime lihtsalt niisama lahkuma pidanud. Leid tuli raskelt, aga kui siin täpp roheliseks sai, siis see tasus vaeva. Aitäh!
Viitna matkaraja pikalt ringilt pisikese kõrvalepõikena sai seegi kena kohakene külastatud. Aare ootas esimese kohas, mida katsusin ja oli tuulutamise üle rõõmus. Mõnus peidukas. Tänan kutsumast.
Ilus jäine sätendav hommik, aitäh minunimelise aarde eest! TB out.
Geopäeva lõpuks siis väike matk Viitna kandis. Hea jah, et algul hilisteks seenelisteks peetud jahimehed meile kuuli kerre ei saatnud.
Püssimeeste valvsa pilgu all nimed kirja ja padavai tuldud teed tagasi. Hää, et niigi läks :D
Täname!
Jätsime ühe hobustest (Piia geolambro) Viitna kõrtsu juurde heina sööma ja kulgesime siis aardepoole. Sain lõpuks kinnituse mismoodi näeb välja eraalgatuslikult rajatud Tapa Viitna matkarada, matkarada mis ka locuse kaartidel kujutatud on. Ilusa teostusega peidik, tore matkaseltskond ja vahva päeva tähistamine hiljem Viitna kortsus. Selline nagu üks geopeituse päev peakski olema.
Reisuselli väljakutse juures kohatud kaaslased olid nii armsad, et kuidagi ei raatsinud veel lahku minna. Tegime koos ühe mõnusa jalutuskäigu mööda sügisest metsa. Aardele lähenedes hakkas metsas hõikumine pihta. No ega ma ka võlgu ei jäänud - auu ja auuu aga vastu. Sillale astudes nägime oranže veste ja püsse. Jahiliin. Ilmselt oli hea, et ma vastu hõikusin, mine tea, oleks veel metssea pähe maha lastud. Väga hästi peidetud aare meie eest kauaks peitu ei jäänud. Pärast matka kinnitasime keha Viitna kõrtsus, kus portsud nii suured, et süüagi ei jõua ning läksime jälle erinevaid teid. Tore aare. :)
See kant on meile tuttav. Müttame siin kaartidega igal aastal. Kodust oli kaasa haaratud üks Siimu vana o-kaart ja seekord sõitsime autoga metsas peaaegu geoparklani. Seda, mis teid gps soovitas, oli ka tore vaadata - teame ju mõlemad üsna täpselt, millisesse võssa need viivad, või kuidas mägi teiselt poolt alla läheb.
Nii et vaikselt veeredes ja eelnevaid radu meenutades à la: "Mul oli siin eelmisel aastal punkt", "Siin eelmine kord küll raiesmik polnud" jne, sain parkida lähemale, kui olin arvanud.
Võssa ei hakanud me ronima, kasutasime ette kõnnitud radu. Aare oli väga lahe. Tänan ja soovitan!
Kohalikuna olen siin metsades palju kolanud. Õpetan siin loodust tundma ja selle ilu hindama teisigi. Matkaradadel ja veekogude ümber korraldanud nii matku kui õuesõpet, orienteerumist ning seenejahti. Seekord oli põhjus tulla vanadele radadele hoopis aaret otsima. Veel autoga kulgedes andis kohalik "turvamees" (põder) meile märku, et võiksime siiski jala edasi minna. Teed on uhkelt korda tehtud ja võiks lausa öelda, et aardeni viib "sillutatud rada". Imetlesime vaateid ja arutlesime looduse jõu üle. Aare oli olemas ja korras.
Otsige aaret! Vaenlaste ja sõprade seast, maa alt ja maa pealt. Paremalt kaldalt ja vasakult kaldal. Veest ja õhust. Ja ehk siis saate ka nime blogiraamatusse kirjutada :) Tänud aarde eest!
Lahe koht! Tagasitee oli kahjuks 200 meetrine jalutuskäik läbi puusakõrguse võsa(k.a nõgesed), ratas käekõrval :(
Pärast toredat õhtut-ööd geosünnipäeval sõitsime uue hooga edasi, kuid olime ettevaatlikud, sest lubas päevaks 15-30 mm sademeid. Sõitsime Lahemaalt ühe hooga siia metsa. Pean taaskord mainima, kuidas mulle meeldivad sellised väikesed rajakesed, millel saab rattaga sõita :) Palun peitke nende lähedusse rohkem aardeid. Jätsime rattad vähem kui saja meetri kaugusele ja käisime jala aarde juures ära. Pärast sattusime ikka väga võsase rajakese peale, õnneks ikka jõudsime maanteele välja. Aitäh!
Tsiteerides geoklassikuid: kirjeldus on nõrkadele. Võib ka alles pärast leidmist lugeda:). Ehk: muidugi oli minul vaja võsas ragistada.. Siiatuleku mõte tuli käigu pealt, etteplaneerimata, lõpp ja soovituslik parkla olid kunagi ammu "tahan-minna-kaardile" märgitud, kuid parklani jõudmiseks pakkus dr-guugel mulle ainult ebalegaalseid lähenemisteid, seepärast jätsin sõiduki hoopis mujale ja kaugele, jalutamise vastu pole ju midagi. Mingil hetkel mõtlesin, et olen enda arust kaval ja lõikan otse ning pärast veel..no, muidugi polnud see tark mõte, ei aidanud ka metsloomade rajad, juba niigi jubedad "geopeituri-sääred" said veelgi rohkem kraabitud-kõrvetatud. Vesise mülkani jõudes kirusin end, et olin tulnud tossudega, mida mõne tunni pärast kindlasti kuivadena vajan, muidu oleks taas otse põrutanud, aga sellesse sopaojja paljajalu ei julgenud astuda. Läksin siis seekord ringiga..õnneks. Varsti sain teada, kui ohmu ma olin.. Arvestades minu teekonda olin lõpus valmis ka igasugu trikke tegema, sain siiski lisalollusteta hakkama. Tagasi ei hakanud sama teed minema:)
Aitäh peitjale! Äkki ma nüüd vähemalt mõnegi järgmise "kahtlase" metsatäpi puhul loen korralikult kirjeldust või teen paremat eeltööd.
Lähenemisteega probleeme ei tekkinud, küll aga oli pärast metsast keeruline välja saada. Hiljutine torm on Viitna matkaraja teisele poolele halvasti mõjunud. Mingi hetk ei õnnestunud enam ratast üle murdunud puude tõsta ja kokku möllasin seal metsas oma paar tundi. Aare on lahedas kohas, aitäh juhatamast! :)
Minu jaoks on maastik 5, sest kuidagi ei suuda aju aksepteerida seda, mida silmad näevad. Peidiku endaga kaua ei läinud. Tänud!
Kaugelt mööda. Ehk siis märkus endale. Leia lähenemistee!
Ei olnud täna õnne...kõige lähem punkt jalutamiseks oli 900m õigel pool jõge( seal jäi meie "geotaks" kõhuli hangele 50 m kaugusel asfaldist, parklate poolses küljes oli kas lumi "kõrvuni", või valtapuud ees. Kuna päeva pikeimad jalutused ootasid ees, jätsima rahuga geojaani teekonnale boonuseks, ongi ehk vähem lund see aeg :P Ja loodus palju ilusam. Võsa väärindamine tundus liigse skoorimisena, kaeks pigem, mida peitja tahab kohaga näidata :)
Oli jama selle aardega. Auto sai pargitud ja raja ots ka paisti, aga vales suunas. Panime siis otse linnulennult. Mis seal kõik ette tuli. Võsa, poole sääreni lumi, mingi kraav, mida ületasime kahel korral, laudtee, mis viis jällegi vales suunas ja siis aardepeidik ise. Mingeid abivahendeid kaasas polnud. Metsa alt tõime siis hea madjaka ja peksime seda asjandust, kuni tal mõistus pähe tuli ja jäävangis peiduka avas. Tagasi muidugi mööda rada, mis tuligi auto juurde sealt, kuhu me algul minna ei tahtnud. Tagantjärele tarkus. Aitäh.
Parkisime auto soovitatud parklasse ja siis padavai mööda külmunud rada aardeni. Vot siis algas ikaldus - näed, aga kätte ei saa. Murdsime siis piike, kuniks nimed kirjas. Täname huvitavat kohta tutvustamast.
Aardeni läksime ikka nii nagu geopeiturid lähevad, otse läbi pasa ja võsa, tagasi rada pidi. Koht lahe, oli kallas ja oli äge peitmiskoht.
Aitäh peitjale, aare imehästi tehtud!
Algul püüdis GPS mind hoopis veidrast paigast aardeni juhatada.. õnneks ma nii kõva mees polnud, et keelumärkidest välja ei tee ja auto võimekust üle hindama oleksin hakanud. Seega siis pilk kaardile ja teine lähenemis-suund. Kuigi oleks saanud ka edasi trügida, jätsin auto u 700 m kaugusele ja sealt siis jalutades aarde poole. Krants oli otsusega igati rahul. Vahepeal veidi laud-teel uisutamist, siis rahmeldasime veidi võsas. Kohapeal oli krants tubli ja sai tõkkega ilusti hakkama. Seejärel siis algas aga paras ikaldus. Näeme kus on, aga no kätte ei saa. Õnnestus leida üks abivahend ja see meid logiraamatuni aitas. Tagasi panin täpselt nii nagu leidsin ja nüüd jäi ka paremini kätte-saadavaks... ei teagi, mis tal enne pähe oli löönud. Tagasiminnes võsas visklema ei hakanud vaid valisime raja. Mõnus jalutuskäik ja tore paik, aitähhid!
Käisime jõululaupäeval Nabudi järve kopraid külastamas. Sunnikud on vee üles paisutanud ja ilusa järve ära rikkunud. Ei teadnudki, et sealt ka üle jõe saab - nüüd siis tean. Aitäh juhatamast.
Meil vedas, saime tagumisse parklasse ning sealt oli vaid mõnus jalutuskäik aardeni. Lahe koht, tänan peitjat juhatamast!
Uups, parkimiskoht tundus mõtetult lähedale trügimine. Ei mõelnud isegi katsetada. Seega jätsime auto päris kaugele, liiatigi pole Henny Järvemägesid avastanud.;) Matk oli vahelduv nagu maastikki. Mõnele läks vahepeal päris ekstreemseks, aga tuli auga välja. Null oli üllatus ja sellega saime mõlemad hakkama, kuigi laudteelt maha astudes lainetas rajal enamasti vesi. Tasakaaluharjutse läbis Henny üllatavalt julgelt, ilmselt ei oska karta. Ma kartsin küll: et kuidas ma riietega järgi pean sukelduma. Aaret pusisin esialgu valest kohast. Tagasitee otsustasime ikka võtta teise ehk siis edasi. Nabudi järve ääres oli laudtee kohati vee all. Kallast polnud kusagil. Seega plätserdasime lörtsist libedatel laudadel ja üks meist sai peale valet sammu ka tagumiku märjaks. ;) Aitäh, vahva seiklus - sai selgeks, et tegelasele võib volüümi juurde keerata. :)
Tegelikult proovisime siia juba enne Rakvere töösutsakat ja pärast Vasaristi joastiku leidu läheneda. Idast lähenev metsatee oli siiski keelumärgi ja tõkkepuuga suletud, sestap tuli vahepeal töösuts ära teha, et siis siia samasse naasta. Sest kirdepoolnegi teeots oli samuti keelumärgistatud ja Viitnalt ei viitsinud ju ometi siia sõita. Eeldan, et küllap ei tohi ka sealt - aga mine tea. Kuskilt on peitjad ju läheneda saanud.
Lasime siis mõnusalt kanndadel ja varvastel käia, mina kummaris, Marje saapas. Mul oli hõlpsam, aga sai ka saapaga. Lõpus oli üllatus suur. Ohoo, seoke paik 8-) Aaret pidime ka õite sutsu otsima. Ma paneks vihjele 0.1 otsa, aga ega see siis leidu sega. Kena aare, kena kohakene ja kena ligipääsemise jalutus.
Tagasiteel tegime väikse otselõike, mis ajas naha märjaks ja pani kohati kirumagi ;-) Kokku tuli kenakene 2.99 km ja 42 minutit, väga mahe liigutamine. Selle aja tuksi muidugi see Tuksmanni raba vrakk läks - väljas juba piisavalt pime, et mitte rappa ronida. Sest üks ju ei otsi pimedas aardeid. Hüvasti, ööaarded.. :-P
Aitümad Kättyle ja Marekile vahvasse paika juhatamast! Aare korras, evej. Igati aaret vääriv ja üllatav geopeiduline paik.
Tore matkake aardeni. Kohapeal huvitav teadasaamine. Kraad näitas rohkem, tegelikult oli poole vähem. Tänud juhatamast.
Käisin vaatasin üle ning lisasin minigripi kogu nänni jaoks.Aardes termomeeter lisage ka temperatuur logiraamatusse, nägemaks kuidas talv maad võtab.Aare korras ning ootab peitureid.
Tänu maasturile sai mugavalt päris kaugele. Lõpuks takistas meie teed liiga lähestikku asetsevad puud, kust ei mahtunud enam läbi. Edasi oleks muidugi natukene ka liiga soiseks läinud. Jalgsi minnes saigi eelnev nüüd omakorda takistuseks. Rada oli väga märg ja sopane. Läksime tagasi autosse kummikute järgi. Ega nüüd ka kummaritega võinud silmad kinni otse kõigest läbi joosta. Kippus veidi vajuma. Jõe kaldale jõudes läks rada paremaks ja eest leidsime ootamatult laheda koha. Aarde otsimine võttis meil veidi aega. Alles pärast vihje lugemist oskasime õigesse kohta vaadata. Muidu oleks läinud veel päris kaua. Aitäh hea aarde eest!
Õhtune külastus pakutud parklast aardeni oli igati põnev. Võimalikud o-kaardid pakkusid järjekindlalt soist ala. Aga lähenemiseks ju pakuti lausa rada. Kui me kohale jõudsime oli laudtee juba jäätunud, päike näitas veel viimast valguse natukest, jõe kohale oli saladuslikult valget moodustunud ja me leidsime-nägime-uudistasime. Vahvaste üllatatud! Tekkis huvi kohe raudteesõlmpunkti poole astuma hakata. Sõbrad, millal alustame? Tänud peitjale.
Kristal oli kodutöö tehtud ja jõudsime kohale just nii nagu kirjelduses lubatud. Kummik tuli kasuks. Õhtu hakkas hämarduma ja temperatuur nullile lähenema. Viimane aare sel päeval. Aitäh kvaliteetaarde eest! Lahe koht, mõte ja aare!
Varem oleme kasutanud kilomeeter allavoolu olevat ehitist. Seal oli ühe aarde vahepunkt. Nüüd jälle natuke targamad. Auto jätsime kaugemasse parklasse ja jalutasime läbi vihmasaju kohale. Aitäh!
Laupäeva õhtul peol olles sain vihje, et võib tekkida uus aare geopeituse portaali. Õhtul niikuinii keegi enam mineku valmis ei olnud ja hommikul ärgates ja geopeituse lehte avades, nägingi, et aare on ülesse läinud. Kell 14:00 panime riided selga ja autole hääled sisse. Lähenesime täiesti teisest suunast ja tänu sellele keegi meist enam kuiv ei olnud. Vihma sadas samuti täiega ja oli üpris vale ilm valitud aarde võtmiseks. FTF-i lootuse matsin juba silmad lahti tehes maha, aga kui jõudsin aardeni, siis avanes üllatus, et kiired kaaspeiturid polegi veel logimas käinud. Aare jäi üsnagi kiirelt näppu ja logi kirja saigi. FTF kell 14:40. Täname peitjaid!