Vormsi

Tuhat tänu peitjale ja taastaja(te)le!

Seda aaret sai lahendatud kahel aastal, väga mitme geo- ja muidu tiiru käigus. Aarde vahepunktid pakkusid toredat avastamist ka pikaaegsele suvitajale - poolkohalikule.

Tee lõppu oli sel aastal raskesti läbitav, sestap lähenesin mere poolt. Herilasi sel aastal polnud.

Selle aardega saabki kogu Vormsi ja lähilaidude kaart roheliseks ning lõpeb selleaastane suvepuhkus saarel.

 1 

Koos peitjaga taastasime info algpunktis ja teises vahepunktis. Nüüd peaks kõik punktid taas leitavad olema.

Jätkasin juulis alustatud seiklust ja seekord sain lõpuni. Rumpos on jah nüüd koordinaadid olemas (tänud taastajale) aga Suuremõisast uusi koordinaate ei leidnud. Varemleidjate abiga sain sealt edasi ja järgmises punktis olin vist otsimisega liiga kannatamatu ja jälle ei koordinaate ei leidnud. Ka siin vajasin varemleidjate abi ja kõik järgmised punktid kuni lõpuni olid ilusti olemas. Tänud peitjale.

Kolmandas vahepunktis on konteiner liiklusmärkide uuendustööde käigus kaduma läinud, teavitasin ka peitjat. Hiljem selgus, et ka stardipunkt on samadel asjaoludel kaduma läinud. Kahju.

 2 

Eelmisel Vormsi külastusel jätsime selle aarde kohe heaga kõrvale, kuna muid aardeid oli otsida küll ja veel ning see tundus selline mahukam ettevõtmine, mis vajab spetsiaalset pühendumist. Umbes kuu tagasi Vormsile tulekut planeerides seadsime selle aarde just üheks oma peamiseks eesmärgiks. Lootuskiireks oli sügisene Marko info, et kõik peaks parimas korras olema. Vahepeal tuli veel üks värske leiulogi, mis natuke entusiasmi taas alla tõmbas, et osad punktid ikka pole leitavad ja lõpus see herilaste jama.

Hommikul saarele jõudes alustasime aga kohe otsast ja esimese laksu vastu näppe saimegi teises punktis. Õnneks saime jutule Markoga, kes andis meile vajaliku info ja oli nõus olema tugiisikuks, kui veel mingeid tõrkeid ette tuleb. Et edaspidi järgmistel ikka sellest punktist lootus edasi saada, siis taastasime ka vahepunkti vajaliku infoga. Edasi läks suhteliselt ladusalt ja kuni 7. punktini oli kõik ilusti olemas. Seal tabas meid taaskord täielik pimedus. Rehitsesime seal kadakate ja mändide vahel jupimat aega teadmata, mida üldse otsida, kuna vahepunkte on erineva teostusega. Saatsime happihüüu Markole, kes andis meile üsna konkreetse kirjelduse otsitavast. Kahjuks seegi meid ei aidanud ja pidime ikka vajaliku info ära küsima. Kui sellest punktist edasi saime, siis lõpuni läks taas ludinal. Ja nii umbes 5 tunniga olidki kõik vahepunktid läbi sõidetud ja saarele ring peale tehtud.

Lõppu minekuks valmistusime erilise hoolega. Olime linnast kaasa ostnud putukamürgi, võtsime kaasa putukakaitsevõrgud pähe panemiseks ja kindad kätte panemiseks. Jalutasime mööda kadakavahelist teed kohale, vahepeal metsmaasikaid nosides ja kohale jõudes märkasime kohe aardekarpi maa ja taeva vahel kõlkumas. Silmitsesime asja ohutust kaugusest aga selgus, et mingit ohtu enam polegi. Herilaste pesa oli täitsa katki ja ühtki tiivulist seal enam polnud. Logisime aarde ja hakkasime nuputama, kuidas karp oma õigele kohale tagasi panna, et ta sealt taas alla ei kukuks. Õnneks saime olemasolevate vahenditega ta sinna kinnitada ja aardega kõik korras.

Tegelikult mulle täitsa meeldis see multi. Just sellise eriprojektina, kus kogu tähelepanu sellel aardel ja ei pea veel kümnete muude topside vahel seda pikka punktiderivi külastama. Saarele sai taaskord tiir tehtud ja nüüd sattusime ka sellistesse kohtadesse, kuhu varem polnud jõudnudki. Seega minu jaoks küll oma nime väärt aare. Ja kui nüüd välja arvata see 7. punkt, mida me ei leidnud aga samas ei julge kinnitada, et seda seal pole, siis teised kõik leitavad. Seega soovitan soojalt seda aaret ja tänan peitjaid.

 1 

Taastasime teises vahepunktis väikese konteineri koos vajaliku infoga. Aitäh Markole info eest!

Jäi katki, kuna teisest punktist järgmise punkti koordinaate ei leidnud.

 2 

No selle aarde leidmine on olnud alles kadalip. Ütlen kohe alguses ära, et meil ei olnud võimalik nime logiraamatusse kirja panna, kuna aardelaeka olid vallutanud herilased. Mõtlesime küll kavalalt, et laseme karbi alla, kuid Marko tehtud kinnituse ümber see herilase pesa oligi ja Reigo ei riskinud selle raputamisega, sest tema kohalolek ajas juba ise herilasi närvi. Seega, kes läheb, võtku kaasa mürki vms ja palun pange ka meie nimed raamatusse kirja.

Et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada 28.06.2023, kui me saarele jõudsime. Enne kohale jõudmist oli selge, et asume multit ja teisi aardeid läbisegi võtma, vastavalt sõidutrajektorile. Esimene punkt oli kerge, kiire peatus ja koordinaadid kirja. Teises punktis leidsime kadakaid jms. kuid koordinaadid ei avaldunud. Eelnevate logide lugemine andis vihje, kus asub kolmas punkt ja suundusime siis hoopis sinna. Kolmas punkt avaldus kärmelt ja tänu Marko taastatud koordinaatidele saime ka neljanda punkti kätte. Neljanda punkti vihje saime jälle logidest. Viiendas punktis vaatasime, kas karjamaal loomi on ja käisime sipelgate juurest koordinaate küsimas. Kuues punkt oli võsas ragistamine, kuid see seitsmes punkt oli alles ikaldus. Käisime kallistasime kõik kadakad üle ja puhastasime kõik ämblikuvõrgud, kuid kasu mitte midagi. Kuna kell oli juba õhtusse jõudnud, siis sättisime end ööbimislainele. Hing kripeldas, kuna nii palju on saadud juba vaeva näha ja see juu saare nimiaare, siis ei tahtnud kuidagi seda pooleli jätta. Helistasime armsatele geokolleegidele ja isegi peitjale. Peitja aitas meid kohe kuidas oskas ja andis isegi lõpu asukoha, kui ikka vahepunktist edasi ei saa. Mina hakkasin jonnima, et nii kergelt nüüd ka ei saa ja kirjutasin Markole nutukirja. Markolt saadud info kohaselt käisime uuesti seitsmendat punkti otsimas, kuid endiselt tulutult (uue vihje objekti nagu vist leidsime, kuid sealt koordinaate ei avaldunud, aga äkki see ikkagi ei olnud see, mida vajasime ja õige punkt on läinud ikka kaduma). Uuesti kiri Markole ja kaheksanda punkti koordinaadid käes. Suundusime uuel päeval jälle võssa. Üheksas punkt oli kõige mõnusam, seal oleks nagu keegi alles käinud. Kümnendas punktis otsustasime ikka võssa suunduda, kuna see oli juu kõige loogilisem, kuigi oleks saanud ka lihtsamalt ( meie google maps juhatas meid terve päeva ringiga koordinaatideni). Lõpukoordinaadid koos ja geokontroll roheline asusime aaret logima. Esialgu sõitsime valesti ja pidime ikka rmk matkarada pidi jalutama. Kui suure järve aarde juures oli tee võsas, siis siin oli tee peal hulga murdunud oksi ja võsa, mis takistasid mõnusat jalutuskäiku (järgmisel on mugavam minna, kui võtab sae ka kaasa :D ). Jõudes lõppu oli ilus vaade olemas, kuid logiraamatusse jäi nimi kirjutamata herilaste tõttu. Usume, et pärast nii pikka väsitavat retke andestate meile selle väikese formaalsuse, sest me päriselt ka olime seal ja saime aardekarpi puutuda, kuid logiraamatut karbist kätte ei saanud.

Suur suur aitäh peitjale ja Markole abi eest. Teieta poleks me sinnani jõudnud!

Aarde idee mulle meeldis, kuid vahepunktid võiks olla natukene kaasajastatud looduse muutumisega. Ka lõpp vajaks natukene kaasajastamist, siis oleks rohkem logijaid ja vähem katkestajaid. :)

Jutt sai pikk, aga emotsioone oli palju. Olge mõnusad!

 1 

Kuna mul oli Suuremõisa info ka olemas, siis taastasin selle samas punktis täpselt sama infoga, aga leida on nüüd mõnevõrra lihtsam.

Mulle tundub, et aarde võiks veebis kättesaadavaks märkida. Mai ja septembri kolme päeva peale kokku külastasin uuesti kõiki punkte. Esimene vahepunkt jäi leidmata, aga tundub et seda on teised leidnud. Teistes punktides oli kõik info olemas ja selgelt loetav. Lõpus oli näha natukene vananemise märke ja oli oht, et mingil hetkel kukub konteiner välja. Selle vältimiseks kinnitasin viimase peidukoha külge ja asi toimib. Tore aare mida taaskülastada, aitäh!

Esimese punkti sisu on täitsa märg. Rumpos ei leidnud nullist mitte midagi. Suuremõisa aare kukkus posti põhja ja kätte enam ei saa. Sellel hetkel jätsime edasise otsimise pooleli.

Saare nimiaaret jahtisin kahe päeva peale kokku võibolla isegi 5 tundi! Algusega läks võrdlemisi ladusalt, aga vat seda neljandat, vundamendi-punkti ei suutnud mitte kuidagi leida. Õhtul otsisin abi logidest, aga mitte piisavalt ja mitte lõpuni - seda sain teada alles hiljem laeval Vormsilt mandrile tagasi sõites, kui ülejäänud logid ka läbi lugesin :P Võibolla oleks osanud kohapeal paremini vaadata, kuigi enda meelest tegin isegi suhteliselt põhjalikku tööd.

Igatahes kui teise päeva algul seal veedetud poolteist tundi samuti edu ei toonud, lõin käega ning kirvetasin kuni praami lahkumiseni natuke niisama, püüdes lisapunktide nimede (ja nende kahe "reetlikult" nimetu) põhjal ära arvata, kust võiks vähemalt mingi lisavihje leida. Päris palju kohti vaatasin üle, kuid tuleb tunnistada, et ei tabanud mitte kui midagi. Jäi vähemalt miskit Vormsile seemneks, et oleks ikka motivatsiooni jälle tulla :o)

Motikaga kahtlemata oluliselt inimlikum kui rattaga kõike läbi künda. Oi kui hea meel ikka oli, kui lõpus nime raamatusse sai määrida.

Vormsi reisi viimane leid. Mingi eelinfo oli meil olemas ja midagi kogusime kohapeal juurde. Lõppu teadis ka üks kohalik, kellega puhtjuhuslikult tuli geopeitus jutuks. Aarde lähedal nägime suurt rästikut. Aitäh Vormsit tutvustamast!

Seekord jäi pooleli. Arvan, et jõudsime umbes 2/3 tehtud. Nii mõnigi vahepunkt oli niiske, kuid info kõikides punktides loetav. Nii mõneski punktis olime nullis väga kinni, kuid leid tuli siis kui raadiust laiendasime. Enamus punktides saime natukene või palju otsida enne kui leidsime. Eriti kaua läks Rumpo ja punkt1-ga. Algajat geopeiturit multisid otsima see aare just ei innustanud. Kogenumal geopeituril oli hasarti rohkem. Mõni aare peab ju seemneks jääma, et oleks ikka põhjust tagasi tulla!
GC lehel on aare ajutiselt kättesaamatu.

Tänud aarde eest!

Esimene vist oli see, kus lumehangest oleks abi olnud. Tasapisi alistusid ka kõik teised ja siis sai uuesti uurida, kas paistab. Tänud peitjale.

Kulgesime punktist punkti,nautisime vaateid ning vahele noppisime ka teisi aardeid.Oli tore päev Vormsil.Aitäh!

Üle pika aja üks tore päev koos geopeituritega. Kuna mul oli Vormsil vaid mõni aare tegemata, siis oli lihtsalt hea koos teistega trippida. Tänud kaasa kutsumast! Tänud peitjale vahva aarde eest!

Helduri tänuväärne massin vedas meid punktist punkti. Mõnes kohas jalutasime ka natuke või veidi rohkem. Nägime kollast merd ja rohelist merd, vaikset merd ja tuulist merd, erinevaid okkalisi puid, kordatehtud elamisi ja õuealasid ning palju muud silmale rõõmu pakkuvat.
Paljud vahepunktid vajaksid kuivatamist. Kuna olime vihma ja lörtsisajuse ilmaga, siis puudus kuivatamiseks võimalus. Samas olid õnneks kõik tähed ja numbrid loetavad. Kuigi arvasin enne viimast punkti lõpu ära, käisime seal kenasti ka kohal. Tasuks saime näha lahedaid majakesi, mis sinnakanti püstitatakse ja ilusaid vaateid.
Kuna praamini oli parajalt aega, siis õnneks jõudsime lõpu kenasti üle vaadata, nii et sadamas jäi aega veel ringi vaadata või aaret otsida, kellel vaja.
Aitäh!

Esimesel päeval sai tehtud pool rehkendust ja ülejäänu lahenes teisel päeval. Mõned vahepunktid olid liiga lihtsa lahendusega ja nende kõrvalt paistsid teised positiivselt silma. Eriti meeldisid Rumpo ja Borbby vahepunktid. Lõpp langes üsna loogilisse kohta ja mõnus rada viis kohale ning aarde kõrvalt avanes igati kena vaade. Jätsin ränduri. Tänan väljakutse eest.

Kahe päeva peale külastasime kõiki vahepunkte. Osasid olin varem juba otsinud/leidnud ja see ehk tegi sel korral asja lihtsamaks. Kõik vahepunktid olid leitavad ja kenasti loetavad, mõnda on ehk ainult raskem märgata.

Tore saart läbiv multi, mitme punktiga on ikka vaeva nähtud, sealhulgas lõpuga. Selle aardega sain mina sobivalt saare leidmata aaretest tühjaks. Aitäh!

Ei vaja hooldust. Olemas on nii lõpp, kui ka kõik vahepunktid.

Nelja punkti info alusel saime geokontrolli küll roheliseks, peidikut vaadeldud ühelt poolt ja teiselt poolt, aga seekord jäi kättesaamatuks. Meie jaoks on maastiku raskusaste mitte 2,5, vaid pigem 3,5 või 4,0. Teatud tuuningutega tuleb jätkata, järgmisel aastal tuleme tagasi .... PS! Geopeituse aaret küll kätte ei saanud, aga see-eest külastasime veelkord tõelist kohalikku aaret nimega Tare-Tareke - lest oli võrratu!!

Alustasime algusest, saime teise punkti koordinaadid, aga see oli ka kõik. Teine punkt on logide järgi otsustades kadunud, küsisime abi peitjalt, saime kolmanda punkti koordinaadid aga mitte midagi muud. Jätkasime kuni seitsmendani, kus loobusime. Arvestades peitja infot on võimalik, et see vahepunkt on hävinud, aga samuti on võimalik, et asub nullist kaugemal, kui meile vastuvõetav otsimisala. Igal juhul oli selleks korraks motivatsioon otsas ja arvestades seniste vahepunktide asukohti polnud erilist elamust loota ka järgmiste vahepunktide leidmisel. Leidsime sisukama tegevuse - lõuna Tare-Tarekese lesta ja praetud räimedega.

Teine punkt tuleks üle vaadata.

Raja alguspunktis käidud. Teises-nagu logisid lugedes pole miskit leida. Ei hakanud ka kõnet tegema, et järgmise punkti jaoks vajaliku hankida. Jääb tuleviku jaoks.

Rumpo vahepunkt võttis korralikult hoogu ja indu maha. Kuid lõpuks saime siiski lõpukoordinaadid kätte ja enne praami peale minekut sai logi kirja.

Aare, mis on võttis meeletult aega. Rumpo vahepunkti ei eksisteeri ja saime järgmise koha otsimiseks vihje peitjalt. Osad vahepunktid on märjad. Osad vahepunktid on sellised, et otsid ja otsid ning lampi nullist eemal leiad topsi. Kas me nüüd saime parema ülevaate Vormsist kui vahepunktid läbitud? Pigem ei ehk nüüd teades, siis oleks võinud rahulikult selle vahele jätta. Lõpus tegime nagu teisedki pikema jalutuskäigu ja Kairi ronis aardeni. Minu soovitus - nii peidukoha kui maastikuraskusastmeid võiks rahulikult korrigeerida oluliselt suuremaks. Ainuüksi lõpp on vähemalt 3.5

Tegime ära.!

Kaks geopäeva Vormsil on edukalt läbitud... nüüd grill ja kaasa sünnipäeva pidamine kahekesi lõkke ääres... telgime Sviby sadamas,toredad inimesed seda peavad... kokku läks matk meil autoga siin saarel 150 km, lisaks muidugi jalgsimatkad tippudesse ja kivide juurde. Nüüd sellest aardest...see oli esimene aare, millele siin saarel jahti hakkasime pidama, kodutöö oli tehtud, kirjeldus loetud ja kahte ringi teha ei tahtnud ning selle aarde järgi sai meil siis ka ring paika pandud Esimese punktiga läks ladusalt aga teist me ei leidnud... võtsime kõne peitjale ja saime kolmanda koha , et sealt jätkata... 9ndas kohas ei leidnud me jälle midagi aga seekord tuletasime enamvähem lõpppunkti ja teisel katsel läks geokontroll roheliseks. Sai lõppu jalutatud, aare ilmutas end ruttu . Tänud selle saare tutvustamise eest, kohalikega juttu tehes , pole isegi nemad siin saarel nii paljut näinud ja käinud

Rumpost edasi ei saanud.

Vaatasime korra algust ja kirjeldust ning lõime käega. Me olime juba küll seda saart näinud ja teist ringi enam ei plaaninud teha. Las ta olla.

Vormsil olin teist korda. Varasemalt, enne geoaega, olin siin ratastega ringi seigelnud. Seekord, tänu sellele pikale multile, otsustasime autoga tulla. Kuna mul ühtegi varasemat aardeleidu saarel polnud, siis sai multi-punktide vahepeale ka teisi aardeid otsida. Mõni aare jäi ikka järgmiseks korraks ka. Selle multi algus läks kergelt, kivimüüri ääres ja veel paaris kadakapunktis kulus aega. Suurem osa punktidest koos teiste aarete otsimisega leidsime esimesel päeval ja ülejäänud jäid teisele päevale koos teiste saare aarete juures käiguga. Kui vahepunktid olid enam-vähem drive-in, siis arvasime, et lõpp samamoodi. Aga polnudki. Õnneks oli meil aega ja saime rahulikult lõppu jalutada. Maastikule paneks omalt poolt pool punni juurde kogu selle pika multi ja tünni juurde pugemise peale. Kuigi lõpus oli vaatega küll suht kitsas, siis külastatavad kohad teekonnal olid peatust väärt. Hoolimata sellest, et mõned puugid mandrile kaasa võtsin, on Vormsi ikkagi vahva saar. Tänud aardega vaeva nägemast!

See aare meelitas jälle kord planeerima Vormsi saare külastust. Sain aru küll, et tegelikult tähendab see suures mahus juba varasemalt aaretejahil külastatud kohtade korduvkülastust, aga mis sellest. Suvel tuleb ikka üks mõnus saarekadakate vahel jalutamine plaani võtta ja nii saigi. Punkt punkti haaval edenesime. Jagasime kulgemise kahele päevale, see tundub just paras tempo selle saare jaoks. Enamus vahepunkte tuli lihtsalt, aga mõnes punktis läks kauem aega. Mõni kadakas lihtsalt mängis kauem peitust. Kivimüüripunktis oli abi Kajaliisi logist ja ühe hilisema topsiku leidsime hoopis maast. Lõpp valmistas kerge pettumuse, ootused sellise pika ägeda aarde lõpule olid suuremad. Segadust tekitas ka see, et lõpus on "ajutine" logiraamat - mida iganes see tähendama peaks? Kokkuvõtvalt ütleks, et tore aare, ta on siiski tervik oma konseptsioonilt, tutvustab ju kõiki külasid, terve ring saarele peale. Igaühe oma asi palju ta selle ringi jooksul saarega tutvust sobitab. Praegu on võimalik tutvuda vineertahvlitel fotodega, mis tutvustavad endiseid aegu saarel, neid igal pool üle terve saare. Aitäh!

Alguses kohe sai see multi skipitud aga siis sattusime kirjeldust lugema ja pidime ära võtma esimese. Meie õnneks algas selle multi ring just niipidi nagu olime plaaninud ja siis see multi jällitas meid igal sammul ja iga muu aarde juures ootas ta juba ees. Aga jah kui see aare tutvustab saart olen mina neeger xD Ühest võpsikust teise ja mitte ükski vahepunk ei tulnud kergelt, keskmine aeg ühes punktis jäi sinna poole tunni kanti kuna nullid olid möödas. Aga enda üllatuseks sai kõik ülesse leitud ja saarel viibimise viimasesse tundi aarde leidmine jäetud. Aga kui aardele järgi sai hakatud mine polnud teedki mis oli kaardipeal näidatud, siis sai teise kohta randutud. Siis suund... jah suund kuna mitte ühtegi teed sinna ei läinud aarde peale võetud. Sinna mindud sai läbi ehtsa tsungli, vahepeal läbi kõrge rohu ja pilliroo, vahepeal isegi vees kõnnitud kuna polnud muud varjanti lihtsalt. Kui kohale jõudsime siis juba oletasin kus aare on aga sinna ligipääseda... Tehtud ta sai ja see oli kindlasti üks raskemaid multisid ja katsumusi mu elus. Aga nüüd kodus olles putukatest ja satikatest eemal tunnen uhkust, et see tehtud sai. Soovitan kindlasti ka teisele ja infoks kes seda otsima lähevad siis kõik vahepunktid olid olemas ja midagi kaotsi pole läinud ;) Tänud :)

Paar päeva võttis lõppu jõudmine aega. Punktid ei asu päris nullis vähemalt mobla gepsu järgi mitte, nii, et võttis punktide otsimine natuke aega. Lõpus oli suht tegu, et logiraamatule ligi pääseda. Soovitan leida aega ja rada läbi teha :)

Paraku lõppes meie teekond Förby punktis. Nulli saime paika isegi geokontroll andis rohelise tule. Aga konteinerit kus oleks vajalik info seal polnud. Eks kunagi uuesti

Vahva teostus - kõik punktid läksid küllaltki lihtsalt aga toimetamist jagus lausa 2 päevaks ;) lõpp oli lõõtsutavas tuules ja imelise vaatega.

Ei seda saart külastamast väsi. Kui sõbrad kutsuvad siis alati käpp. Seda aaret sai tõesti talvel alustatud ja nüüd lõpppunkti jõutud. Tänud!

Kuna meil tagasi sõiduks bronni polnud pidime varakult sadamas järjekorras olema. Seega jäi mõni aare veel seemneks mõneks järgmiseks korraks, aga selle aarde pidime ikka tingimata ära logima. Nii see jalutuskäik tehtud saigi ja muidugi enne seda sai mitu tiiru saarele peale tehtud. Tänan.

See ringreis sai nüüd lõpuni käidud, algus sai tehtud juba talvel. Aitäh!

Olime Vormsil kaks päeva, kogu selle aja vältel leidsime üles lisaks teistele aaretele ka kõik vahepunktid. Oli plaan muidugi ka lõppu jõuda, kuid praami väljumiseni oli jäänud vaid tunnike. Kahjuks ei leinud me õiget teeotsa üles, et kiiresti aarde juures ära käia ehk jäi seekord leidmata. Aga küll me tagasi tuleme! :)

 2 

Eelmisel päeval saabusime saarele eesmärgiga see puhtaks teha. Nii aaretest kui ka prügist, mis leiame. Esimese osaga saime hakkama, teisega ka, niipalju kui prügi silma jäi, noppisime üles.

Varasemalt oli siin saarel leitud vist 3 aaret, seega oli otsida küll ja veel. Nii liikusimegi päripäeva ümber saare täpselt nii nagu selle aarde vahepunktid meid juhatasid. Liikusime punktist punkti ning samal ajal noppisime aardeid, mis jäid meie ümber.

Kuigi väga hea ning läbi saare juhatav aare, ootasin sellest multikast natuke enamat. Kuigi kirjelduses on öeldud, et vahepunktide juurest leiab küla tutvustavat infot, siis tegelikult me seda ei leidnud kuskil. Vahepunktid oli küll rannas, männimetsas, teeristil, aga ühtegi infotahvlit läheduses ei olnud. Võib-olla ei vaadanud me siis piisavalt laialt.

Lõpp oli veidi ootamatu ning palava ilma jaoks mitte superkoht, aga siiski kena paik. Täname saaretiiru eest!

See aare saatis mind algusest lõpuni kogu saarel oldud aja (2 päeva) ning jäi seekordse Vormsi külastuse viimaseks leiuks. Paar punkti tulid raskelt ja kohati hakkas ka väsimus motivatsioonile mõjuma, sest lisaks sellele 12-punktilisele multile käisin rattaga läbi ka kõik ülejäänud saare 27 aaret. Kuigi aarde mõte Vormsit tutvustada on ilus, tuli lõpuks ikkagi järeldusele jõuda, et saart tutvustasid eelkõige pigem kõik need teised aarded ja üle saare laiali olevate filmitopside otsimine oli nende kõrval lihtsalt pisut tüütu kohustus, mis erilisi elamusi ei pakkunud. Lõpp muidugi oli nii-öelda täie raha eest :D Aga eks siiski iga aare, mis leiurõõmu pakub, on tänuväärt. Aitäh!

Kaupol oli "kirstus" vist nii hea magada, et sai oma unevajaduse tükk aega enne teisi täis ja suundus Vormsi eelpunkte uurima. Kui kark alla aetud, liitusime otsingutega. Lõpule lähenemine oli omaette ooper - Google'i kaart väitis siin olevat tühermaa, Regio näitas mingeid lehmaradasid, reaalsuses olid mingid teised lehmarajad. Proovisime üht, üsna halb oli sõita. Proovisime teist, veel halvem oli sõita ja liikusime ainult nullist eemale. Läksime siis jalgsi mööda mingit X rada. Lõpus sai Rudolf oma oskusi näidata. Välja läksime mööda kolmandat lehmarada, mida mööda oleks tahtmise korral ka kenasti kohale saanud. Klassika, ühesõnaga. Täitsa meeldiv kärutamine, aitäh!

 11 

Eelmise aasta lõpus kümnete kilomeetrite viisi olematutel kruusateedel sõitmine viskas üle. Ka autole ei sobinud, õõtshoovad, rooliotsad ja tagasilla puks olid kevadel küljest tulemas. Tuli soetada mõistlikum vahend, õnneks geopeitus on tasuta ja leidsin sobiliku. Sain esimese õppesõidu linnas tehtud ja lubati juhendajaga sõitma minna. Matu oli nõus mind juhendama ja abiks tuli veel Rudolf oma teadmistega. Välja sai valitud Vormsi, kus neil juba kogemused olemas. Eelneval õhtul sai esimest korda matkatelk kokku pandud ning veendutud, et kainena sinna ei mahu. Õhtul sai asjad kokku visatud ja reedel pärast tööd tulid elvakad kohale. Põristasime läbi Orwelli Haapsalusse tankima ja toidu järgi. Ajastus oli päris täpne, 15 minutit enne viimast praami olime kohal. Siis aga avastasime, et kamba peale pole kellelgi mahla ega limonaadi. Kui praamilt mahl ostetud, siis tekkis hirm, et ei mahu kohvrisse ära ja plätud tuleb ära visata, õnneks siiski mahtus. Kärutasime saare keskele ja hakkasime aardeid otsima. Saime kaks leitud kui elvakad kurtsid, et kurk raskelt kuivab ning lähme ööbima. Diby piirivalvetorni lähedal oli ideaalne koht. Viskasime telgid püsti ja tegime lõket. Mul küll vajad läksid ainult pooleldi sisse, aga siis see ei huvitanud. Pärast südaööd hakkas sadama ja kolisime Matu telki, mis oli ainus kolme inimese telk. Mingi hetk vajusin ära ja kella 2 paiku kobisin oma telki, mis oli vihma tõttu pisut lössis. Raputasin lombi maha ja keerasin magama.

Hommikul läks uni ära ja mida ikka teha telgis, kus vaevu külge saab keerata. Panin end riidesse ja läksin üksi aardeid otsima. Kui null leitud, siis arvasin, et selline lihtne multi ongi. Teises kohas aga arvamused muutusid. Kolmas koht oli kõige raskem, seal läks pikalt aega kuni hakkasin logisid lugema. Karli logi päästis välja. Kusagil saare põhja osas läks ka raskelt, aga juhuslikult hakkas silma 10 minuti jooksul. Siis olid teised ärganud ning jätkasime teekonda koos. Lõpp oli väga ootamatus kohas. Antud teed oli väga raske leida ja seepärast läksime mööda mere äärt kohale, tagasi saime mööda rada, aga rajaalgus ei hakka üldse silma.

Õhtul sõitsime mandrile, kus hakkasid probleemid pihta. Mul sidur libiseb, üle 85 ei lähe ja täielik piin on kiirust koguda. Rudolfil aga rehv susiseb. Sõitsime Nõvale telkima. Tegime lõket ja rääkisime lõkkejutte kuni väsimus niitis. Algselt oli plaanis lõpetada tuur sündmusega, aga kahjuks Rudolfi taga rehv seda ei lubanud. Oli väga lahe sõit, loodetavasti jõuab neid veel korraldada ja teepeale jäämata.

See on puhkus

Mis telkimine see ilma lõkketa oleks.

Sai nii mõnigi drive-in tehtud.

Esimene kord

Teisel korral juba parem tulemus

Vormsi parim! Peitja on kõvasti vaeva näinud ja peitmisviisidki siin-seal üsna kavalad. Lõpp oli ootamatus kohas, aga hea vaatega ;) Aitäh, võtsime ränduri kaasa.

Selle aardega alustasime juba eelmisel päeval. Kiitus peitjatele, kes põhjalikult tutvustas Vormsi külasid. Eriti huvitavad on vanade fotode esitus. Kodus nägin öösel unes muidugi kadakaid, neid jagus peidukateks söögi alla ja peale. Meie trump oli otsimisel, et tegime seda viiekesi. Leiame, et see on saare huvitavam aare. Kogu tuuri peale korjasid naised kolm puuki, kelle Jaanika üllameelselt autoaknast jälle loodusesse tagasi lasi. Minu käest ei oleks nad pääsenud. Tänud ja edu edaspidiseks peitjatele.

Kuna hommikul oli vaja hästi kaua magada, siis aegluubis süüa, siis asjad kokku pakkida. Peale neid tegevusi oli selge, et seda multit me teha ei jõua. Ega me ei plaaninudki teha aga huvi pärast tahtsime näha, mida see multi endast kujutab. Natuke arusaamatutesse kohtadesse juhatas. Ei saanudki nagu täpselt aru... ju siis oligi eesmärk kilometraaz. Läbisime 7 punkti. Ja siis läksime järgmist aaret otsima.

Keegi on liiga kaugele läinud nende koordinaatide otsinguga

 4 

Mõtlesin, et Vormsi on selline saar kuhu eriti tihti ei satu ja et antud pikk multi võib minu poolest sinna pikemaks ajaks mind ootama jääda. Juhtus aga nii, et juba kolmas järjestikune aasta olen Vormsil. Pole vist ühtegi teist Eesti saart sellise sagedusega külastanud.

Aardega alustasin eelmisel õhtul pimedas. Kõik kohalikud olid toas soojas ja võõrad viimase päeva valguse käes tagasi mandrile sõitnud. Paksu lumesaju tõttu olid kõik teed kaetud ühtlase imeilusa lumevaibaga. Ainsateks jälgedeks olid erinevate kährikute ja muude saare elukate käpajäljed. Jälgede rohkuse järgi pidanuks nägema vähemalt mitut pesakonda aga tegelikkuses ei kohanud kedagi.

Külastatud punktides olid näha eelmise nädalavahetuse otsijate jäljed, mis lihtsustasid oluliselt vahepunktide leidmist. Esimeses punktis ajasin nagu kuutõbine taga kogutavat andmekildu. Mida pole, seda pole ja ei pidanudki olema. Stoppama jäin ma vundamendi varemete juures. Umbes 15 minutit jõllitasin taskulambi valgel kadakaid ja tunnistasin ennast pimedaks. Kuna hommik on üldjuhul õhtust targem, siis otsustasin sinna samasse ka oma ööd veetma jääda. Oli olemas isegi laud, mille nurk sai kerge käetõmbega puhtaks tõmmatud. Auto parkisin ka sinna samusesse. Oli küll kahtlane eelaimdus kas hommikul minema sealt ikka saan. Jällegi - hommikune probleem. Väike õhtusöök, snaps, paar logi ja oligi tekkinud väsimus mis kupatas mind ära magama.

Hommikuks oli sadanud maha lausa nii palju lund, et kustutanud ära kõik eelmiste otsijate kui minu enda jäljed. Mõtlesin juba kõikide ees ootavate probleemide peale. Lükkasin taaskord laua nurga puhtaks ja panin vee keema. Käisin hommikutoimetuste vahele pidevalt kadakaid jõllamas. No sama pime kui õhtul. Viimases hädas viskasin pilgu logidele ja kohe jäi silma info kivimüürist. Telefon uuesti taskusse ja asusin nüüd sulalund müüride pealt maha nühkima. Isu hakkas vaikselt ära minema ja loobumise mõtted süvenesid. Lugesin nüüd hoolega ja lause "Suuna pilk merele ja siis vaata müüri" päästis mind hädast välja.

Ainult nii palju, et sain uue koordinaadi. Auto oleks võinud sama edukalt tagasi maanteele saada. Jebisin sellega üsna kaua. Kaevasin ja siksakitasin. Ei mingit pidamist. Lõpuks kui olin juba maapinnani välja kaevanud mingid vaod, siis sain piisava hoo sisse, et üle künka sõita.

Järgmistes punktides enam uue lumekihi tõttu mingit eelist ei olnud. Kõik punktid tulid kätte aga enamus üsna raskesti. Sisu samuti. Oli tunda, et eelmine õhtu oli söödud üks pakitäis pistaatsiapähkleid. X punktist Y punkti sõites sain ka ühe adrealiinipaugu. Kõige napikam kitsega kokkupõrkest pääsemine. Praeguse avatud jääteega on Vormsi populatsiooni vähendamise oht päris suur. Aga ehk ronivad mandrilt uued asemele.

Suure ringi lõpuks sai veel ühe mõnusa lumes sumpamise teha. Mis päädis aardeleiu ja Grinchi välimusega. Aardeobjekti kallistades ei pannud tähele, et see võiks sellist rohelist pigmenti eritada.

Kokkuvõttes jäi täitsa mõnus tunne sellest väga pikast aardest. Ainuke probleem on, et vahepunktid tahavad varsti saada korralikku hoolitsust. Paljud punktid oli märjad ja peaaegu pooldunud.

Aitäh peitjale Vormsi aarde eest!

Piknik

Lumised teed

Jäätee sahk Niva

Paarutasime autoga üle jää kohale ja tegime selle ära ;)
Tänud!

Hommikul oli aega nagu küll. Kui meie Moorimajja jõudsime siis koopakarud alles ringutasid. Seejärel oli aega logida teepeale jäävad aarded, siis oli lusti praamitee sabas seista ja jääteel kulgeda. Vormis aare on ju pikk ja seda me nagunii lõpuni tegema ei hakka.
Mingil põhjusel hakkas aga asi kerima. Külastasime vahepunkte, millest mõned uued kohad ja teised siis sisaldasid äratundmist. Paavo auto suutis läbida kõik teetakistused, päike siras ja meie vaid lustisme ilma, kohti ja seltskonda. Mida kõike ei jõua ühel lõbusal päeval Vormis saarel, jätkus aega jääteedel autoga sõita ja loomulikult jala kõndida. Kõik said oma leidmata aardeid leitud, poodeldud, teiste peituritega kohtutud. Lõpp oli peegelpilt hommikust. Autosõit lumisel rajal meenutas juba madalas merelahes kulgemist, ja kulg kiirkäigul lõpukonteinerini saatsid Marje ergutushüüded. Need kõlasid üle väljade nagu Tammsaare Krõõda hele hääl. Saanud ühtede viimastena jääteele jätkus meil aga aega ergutada Hannest ja Leviat.
Päikeseloojangul saime ühele joonele enda, siinsamas kulgeva praami ja tuttu siirduva päikese. Sellega polnud aga seiklus veel läbi. Haapsalus visati meid Talumehe kõrtsist välja (enne lubati ikka lauda istuda ja anti majakavadki ette), aga pole halba heata. Kõrvalasuvas Dietrichs oli Triinu, kelle lahkuse ja ilu kiitmisega me Paavoga vist liiale läksime (meil olid ju endal tüdrukud kaasas, kes kaunistasid tervet me ilusat päeva).

 3 

Minul oli Vormsil ainus leidmata aare seesama Vormsi. Ega ei lootnudki seda leida ega plaaninud eriti otsidagi, sest teada oli vaid, et aare olla väga pikk ja aega meil üleliia pole, sest mitu pikka matka teha - Mehed ei nuta ja Seasaar. Kui aga saarele jõudes tee poodi siinsest nullist mööda sättisime, vaatasime ikka esimese punkti üle. Siis teise. Ja kolmandagi. Jne. Noh, et vaatame, kaugele saame, ehk tõesti.. Lootuskiireke tärkas. Noored inimesed, aega ja tahtmist on - miks ka mitte.
Vahepeal saime mitteametlikul jääteel sõita, teised jalutasid merel rohkem, ma veidi vähem. Optimeerisime trajektoore ja lõpptulem oli see, et terve nelik sai kogu saarel ja lähilaidudel kõik aarded leituks. Hõissaa! Ega see kõik muidugi "tasuta" tulnud.
Eelviimases punktis kohtasime Pikkkassosid, Hannest ja Leviat. Millegipärast oli meil info, et jäätee sulgub 1800. Kui selgus, et 1730, läks vähe kiiremaks. Lõpusajad meetrid aarde juurest tagasi lidusime nagu noored sälud. Ja jõudsimegi jääteele 1729 pea viimase autona :D Juhuuu!
Erkole vastuseks, Eesti pikim aare oli ilmselt Karuonu (kahes üsna erinevas asukohas) või pigem hoopis Risti läbi Eestimaa. Aga pikim multikas võib küll Vormsi olla. Aitäh peitjale paraja väljakutse ja närvikõdi eest! Aare korras, ka sellise lumega leitav. Jess!

 1 

Olime viimane kord ratastega saarele tsõõri peale teinud ja meeles oli A lubadus oma perimeetreid rohkem mitte kiusata sellel saarel rattasadulas. Nii saabusime täna siia käed vabad sisteemiga ja hakkasime aga otsima neid vahepunkte. Mõni koht oli juba varasemast tuttav, mõnda kohta polnud aga varasemate ringidega jõudnud. Mõni tops oli peidetud väga mõistlikult, kivimüür tekitas vaid suuri küsimärke. Siin saimegi kõige kauem otsida, lõpuks oli tegevuspaik kui kivikummardajate rituaali koht, kõik kohad katsutud, patsutatud ja silitud. Vaikselt kogunes tähti ja nii me vaikselt lõpu poole kruisisime. Natuke arusaamatuks jäi minu jaoks geokontrollide tegemise vajadus , ise kasutasime vaid korra kontrollimaks kas oleme tõesti seal kivimüüri juures õiges kohas. Jätkuvalt ei ole kadakised minu sõbrad, nii sai julmalt neid okkaid saarele maha jäetud oma riietest. Lõpp pakkus natuke ka silmailu, eriti merel laiutava udulaama pärast. Tänud uusi kohti näitamast!
Aardesse jäid kolm Vollit, nii et kui keegi ämblikke kardab, siis ettevaatust :D!

 2 

Tänase päeva põhieesmärk. Kõik muu oli boonus. Sai saarele jälle ring peale tehtud ja huvitavad kohad üle vaadatud. Meilegi valmistas suurimat peavalu koht, kus vahepunkti kadakate asemel, hoopis kivimüürist otsima pidi. Ütleme nii, et tagasi peitsime paremini! Nüüd peaks geopeituri silm õige koha kohe üles leidma. Suuna pilk merele ja siis vaata müüri. Ühe punkti leidsime veel maast. Meie arvates see ilmselt seal ei peaks olema, misjärel kinnitasime selle oksa külge. Õige nurga alt peaks kaugelt silma hakkama. Nii jõudsimegi suuremate viperusteta lõppu. Seal oleks napilt õnnestunud isegi peitjaga kohtuda. Värsked jäljed tulid sealt, tegid kaare ümber aarde ja läksid sinna tagasi - ehk, ei kuhugi. Aga polnud tal mahti tühja passida, sest aega kulus meil tunnike rohkem, kui eelmistel.
Aga kuidas me teame, et peitja seal luusimas käis? Saarele sõites, ostsime laevast pileti. Sellelt torkas aga silma pileti müüja nimi, mis tundus kuidagi ..., no ütleme, et huvitav, teiste kodumaiste puude seas. Kui saarele ring tehtud, sadamas tagasi ja praamile pääsu oodates aeg peitjat kiruda, tekkis mõte uurida, et kes see üldse sellega hakkama sai? Nähes, kes see Siil tegelikult on, meenus kohe hommikune pileti müüja. Nii saigi laevas lisaks kohvi ostmisele poisil nööbist kinni võetud ja asja kohta aru päritud. Ütleme, et oli huvitav päev.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 13 

Juba tükk aega tagasi panime plaani paika, et külastaks Vormsi saart, naudiks mõnusat geopäeva ja samal ajal alustaks selle toreda pika multiaardega. Kui Jüris auto parkisin, siis näitas temp -12 kraadi, väkk. Õnneks panustasime sellele, et Vormsi on mereriik ja seal peaks gramm soojem olema. Oligi, päev läbi jooksvalt -2 kraadi. Mõnus. Punktid tulid suht valutult välja arvatud üks kivimüüri oma, kus otsisime alguses ümbruskonna kadakatest. Retk ise oli lahe ja kuna kõik sujus, siis jäi aega ka ümbruskonnas niisama pilte klõpsutada, aardeid hooldada ja hulkuvaid kasse silitada. Tänan peitjat ja geokaaslasi mõnusa päeva eest.

Metssead saboteerivad lennuliiklust

Kui bussika ette sipelgad pesa teevad, siis mitte ei koristata seda ära vaid tähistatakse vastavalt, et teised ka teaks, kelle koduga tegemist on.

Siin pingil olen K100 shampat joonud, kohalikke hulkuvaid kasse silitanud ja suvel timixi aaret hooldanud. Huvitav, mis järgmine kord toob.

 1 

Kokku kulus aega autoga läbides 3,5h. Meie Mikiga tahtsime ilma viimase vahepunktita lõppu minna, aga kahjuks Priit ütles, et ei lähe ja antud hetkel oli tema roolis. Nii, et tegime kõik ausalt lõpuni. Kolmandas vahepunktis läks kauem aega, ei tahtnud kohe kuidagi see koordinaat välja tulla. Kolmas logi kl.14.30 Tänud peitjale.

Esimene praamisõit

Sipelgatel oma kodu Vormsil

Kolmas logi kl.14.30

 6 

STF 02.01.2018 14:30.

27 juulil 2012 logisin oma esimese aarde Vormsil *.MOD. Tollal oli see ainuke aare oli saarel. Hiljem aga hakkas siin tõeline aardepeitmise maania. Oma arvukate Vormsi külastustega olen jõudnud logida lõpuks kõik aarded, kuni tuli see pikk multiaare. Otsustasin veeta 2017/18 aastavahetuse Vormsil koos uue aarde otsimisega uue aasta alguses. Otsimine oli väga ajamahukas. Palju sai tuhnida märgades kadakapõõsastes. Kilometraaži kogunes 60 km kanti ja aega kulus 2 päeva ja 9 tundi. Õnneks polnud segavat lund. Lõppaarde kättesaamiseks tuli kasutada abi. Maastiku raskusastmeks pakun 3.5, arvestades ronimist ning pikka teekonda. Tänud peitjale suure seikluse eest!

 7 

Joppenpuhh, milline aare!!! 50 km multi! Kas Eesti pikim? Aega kulus selle läbimiseks jalgrattaga soliidselt, oluliselt rohkem, kui olin planeerinud. Lahe aardeidee muidugi tutvustada Vormsi külasid. Samas millegipärast olid välja jäänud Fällarna ja Söderby külad. Vaatamisväärsusi see multi eriti ei tutvustanud. Samas eks neid ole Vormsil juba "kamaluga"! Paljugi võiks veel öelda soovitusi sellise asja tegemisel. Osa soovitusi sai vähemalt peitjale edastatud. Temaga kohtusin Vormsi praamis. Igatahes lõppkokkuvõttes mõnus sügisene Vormsi külastus. Saarele sai ringpeale tehtud. Ilm soosis ka täielikult. Sporti, geopeitust, värsket õhku jm. - seda sain "täie raha eest"! Loodan ainult, et lõpu koordinaadid geopeiturite hulgas liialt avalikuks (vahetuskaubaks) ei muutu. Kindlasti oleks paljudel kiusatus 50 km "kadalipu" läbimise asemel otse lõppu sõita. Lõpp on aga sellises kohas, et seda ikka väga ei "kirveta". Minu poolt sai logiraamatusse esimene logi. Tänud peitjale kõva väljakutse eest!