Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PALUN ÄRGE OTSIGE AARET VIHMAGA. 9V KORONA PATAREI JA SALAJANE VEDELIK KAASA.
Korrapärane karastamine aitab hoida tervist tugevana, püsida haigustest eemal ning pikendada eluiga. Antud aardele meeldib ka karastamine, seda kohe nii väga, et inimeste jaoks sobiv jahe vesi on aarde jaoks lasteaed.
Ühendage patarei ja sulgege väike karp. Hoidke väikest karpi vedelikust eemal, et kontroller ära ei külmuks. Kui puudu on üle 9 kraadi põlevad kõik tuled. Kui puudu on 3 kraadi, põlevad tuled 0,1 ja 3. Kui soovitud temperatuurini on 1 kraad, siis põleb tuli 0. Kui soovitud temperatuur X on saavutatud hakkavad tuled koordinaati näitama.
Aarde tagasi panek: aukudega osa alla (sügavamale urgu), peale mõned oksad ja maskeeringuks natuke sammalt. Ärge maskeerige õhutihedaks.
Nulli saab läheneda idast, kui auto just väga madal pole.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 30/2172 |
Aarde sildid:
soovitan (13), tiimitöö (10), lahe_teostus (8), erivarustus (4), drive-in (2), seened (1), marjad (1), lumega_raske (1), 2017_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7DZAD
Logiteadete statistika:
46 (78,0%)
13
20
0
0
1
0
Kokku: 80
Aare on rikkis ja pole aega uut valmistada. Algus ja lõpp loodusest eemaldatud.
Vajab väikest remonti.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Loogiliste seeriaga on kogemused seinast seina, osad on lahendunud mängleva kergusega, teisi vaatad tükk aega nagu kuutõbine. Milliste vahendite ja meetoditega siinsele aardele tema karastamise näol rõõmu valmistada oli ammu välja mõeldud. Kohale jõudmine võttis ilmatu palju aega, ilmselt mitteleiud ja keerukusele viitavad logikirjeldused pisut hirmutasid.
Kui nüüd lapsele kodus juba ammu ootevalmis komponent salavedeliku valmistamiseks taas silma jäi, tõstatus küsimus, millal me seda protseduuri siis sooritama lähme? No lähme! Salakraam kaasa ja minek! Viimasel hetkel õnneks meenus veel ka haamer kaasa haarata;).
Kännu kõrval oli poisil põnevust nii ettevalmistuse kui ootamisega, õnneks meie salavedelik toimis ülihästi, juba mõne hetke pärast ilmutas vidin meie lootustele vastavaid märke. Lausa nii ruttu, et kui esimene kord meile silma pilgutama hakati, et pane nüüd koordinaat kirja, magasime selle hetke lausa maha ja meile ilmutatud tulem sai valesti kirja. Pärast mõningast pusimist kordasime tegevust veel ja siis veel.. jonnakus viis lõpuks sihile, suutsime õiged numbrid siiski ka ära näha.
Tobe tunnistada, aga meile osutus kõige lihtsam osa, numbrite üleskirjutamine, siin oluliselt aeganõudvamaks kui vajaliku temperatuurini jõudmine. Puhtalt enda hooletus, vidin töötas ja näitas meile ju lausa korduvalt numbreid.
Kokkuvõttes: häid asju võibki kaua hoida, nii tore on vahel teada, et kusagil on üks väga põnev aare ootel:). Nüüd küll kahjuks üks vähem, aga õnneks on meil veel mõned Kaupo loogilised vaja läbi pureda.
Väga lahe idee! Suur tänu põneva pusimise eest, tõesti väga meeldis.
Siin oleme varasemalt kunagi päris jupp aega tagasi mõned korrad edutult käinud. Nüüd tuli veel üks mõte, mida proovida. Saabusime kohale vahenditega, mida küll enam kodusteks nimetada ei saa ja jõudsime lõpuks sihile :) Vahepeal oli ka aparaadi kasutamine lihtsamaks muudetud :) Vahva mõistatus, mis pakkus mõtlemisainet pikaks ajaks! Tänud!
Selle logiraamatuni jõudmisest võiks kohe raamatu kirjutada... Või hoopis ägeda pildiseeria igal aastaajal üritamisest :D Aga las ta jääb. Meie meeltes püsib ta igatahes veel kaua.
Tänud Sulle, Kaupo, selle seikluse eest!
Ongi läbi, geopeitus muutus nüüd märgatavalt igavamaks, pole enam suuri sihte, pole lahendamatuid ülesandeid. Pole enam pingutada nagu seda tegime iseseisvuse saavutamiseks, euro, Nato, Euroopa liitu saamiseks.
On vist sama tunne nagu vene matemaatikul Perelmanil, kes lahendas Poincare hüpoteesi ja siis keeldus isegi suurt auhinnaraha vastu võtmast.
Kogu nullipiirkond oli mälestusi täis. Kallis männike, mille najal ma kunagi magasin kui teised olukorda jahutada püüdsid. Kuigi isegi stiil oli meil sama. Seekord meenus see patarei vajadus eri suunas saabuvates autodes natuke enne geoparklat. Meie pidasime ohutuledega end isegi kiirtee ääres kinni, et kontrollida, kas ikka kuskil kotis särtsu täis kuubik võiks olla. Oli! Oli abivahend, mis töötas koheselt kui kasutusele võeti. Üsna pea oli ka lõppkoordinaat olemas ja seal konteiner.
Ei taha mitte kedagi solvata aga kuna midagi ei juhtunud siis oli igav, vahejuhtumiteta logimine. Need varasemad korrad, kui me tulemuseni ei jõudnud, korrad, mille loendamine mul täiesti segi on, need on pakkunud kordades enam emotsioone ja mälestusi.
Peab vist pensionile minema...
On läinud aasta, hetked ilusad
Neid iial tagasi ei saa
Täna näen, et nõnda
raskena tunduda võis Kaupo aare siis
Siin kokku saime, tuli aeg jahutada
meid tuled kohe rõõmsalt tervitavad
Nüüd alles taipan kuidas nörritati meid
sai kordi ja kordi asjata tuldud teid
Sai täna mälestuseks see aare.
Halleluuja! Triahh! Aitäh, head ööd!
Enne advendiseeria avasündmusele minekut mõtlesime, et teeme ka ühe karge karastuse. Vähemalt üritame. Eks mõtteis oli muidugi ka variant, et üritus on luhtaläinud katse, aga eesmärk oli meil silme ees. Paavol oli pisike aga tubli abivahend kaasas, tegi sellega paar sutsu ja ennäe, aparaat arvaski, et praeguse jaheda ilmaga selliset karastusest täitsa piisab ning vuristaski meile kogu vajaliku info kenasti ette. Nii jäi veel logimisvaev ja oligi kiire karastus tehtud!
Täname taaskord huvitava kontseptsiooni eest!
Hommikul sai rabas käidud ja õhtul otsustasin mõned korrad ebaõnnestunud karastuse uuesti ette võtta. Sai siis abivahendid kaasa võetud aga teepeal käis mõte läbi, et üks oluline vahend (toiteallikas) jäi maha ja tuli sõita lähimasse kaubandusse. Õnneks oli müügil ja tagasi aarde juurde, muidu olekski rattakilomeetreid väheks jäänud. Kohapeal läks aga kiirelt. Aitäh meistrimehele, mulle loogilised väga meeldivad.
Seda aaret olen otsimas neljandat korda. Esimene kord läksime "mütsiga lööma". Teine kord võtsime kaasa asju köögist ja kolmandal korral garaažist. No ei midagi. Vahepeal sai Janar kuskil targemaks ka ja tulenevalt sellest jäi aare veidikeseks ajaks "on hold" seisu. Nüüd siis jõudis kätte päev, kui läksime Janari ideed katsetama. Tänu minu eelmistele ebaõnnestumistele, lisavihjele ja Janari sõber füüsikaõpetajale on nüüd see aare siis ka leitud. Aitäh, päris keeruline teine :)
Seda aaret on Juta mind kutsunud korjama juba oma mitu korda ja sama palju kordi olen ka kuulnud, kuidas neil see ebaõnnestunud on. Mul aga pole siiani õnnestunud seda aaret veel vaatama minna. Olin enda peas välja mõelnud paar lahendust. Nende lahendusega julgesin ka minna oma kooli füüsika õpetja juurde. Sealt sain julgust ja kindlust, et saame selle aarde täna kätte. Sven oli nulli kõndmisel veel skeptiline, aga kohale jõudes läks asi täpselt nagu plaanitud. Mõnus jalutuskäik metsas ja saimegi logi kirja. Suured tänud peremehele mõnusa aarde eest.
Selle aardega tuleb meelde selline elujuhtum - kuidas transportida 2l jäätist Tartust koju, et see ära ei sulaks. Eks ikka tuleb jäätis mässida ajalehe sisse. Peale 2,5h sõitu oli jäätis ikka veel ilusti külmunud.
Tuled väitsid, et minu lahus on liiga soe.
Meie kaasa võetud abivahend jäi siin küll lahjaks.
Muide, seadmekarbi kaanel on üks kõrv ära murdunud!
Käisime ühte versiooni testimas, mis üllataval kombel töötas. Et varem siis ei suutnud kanistrist välja mõelda. Igatahes nimi kirjas ja tuju hea.
Jummal, jummal. Siin kulus kõige rohkem aega. Vahepeal oli juba tuju käega lüüa, aga viimaks geojumal leebus. Aitäh.
Kallis aare. See on sinu juures külas olla neljas (või viies) kord. Kurvastuseks pean kohe tõdema, et sõber Peeter ei täitnud oma 17. novembril antud püha tõotust. Ta ei toonud oma lemmikjooki seegi kord kaasa. Ehk on see põhjus, miks sa meile end ka täna ei ava (nagu peagi selgub). Palume vabandust. Küll aga võtsime sinu jaoks kaasa lollikindla jahuti. See marineeris terve öö jahedas paigas. Erinevalt eelmisest korrast ei otsinud me täna enne sind kedagi teist. Sa oled meie jaoks esimene. Nagu kõige tähtsam. Number üks, või nii. Tõime sinu juurde isegi uusi nägusid. Saa tuttavaks, need on Kaja & Bruno. Nii, aga alustagem! Säh, pista palun oma lont sellesse purki. Hoia. Hoia. Hoia. Näe, midagi juhtuski. Ja veel kord. Ja.. ja.. ja kõik või?! :-S Mida pekki! Mis sul viga on?! Haige oled või?! Mida sa veel tahad?! Pane ennast põlema, sa haige elevandi *#$%!
Tundub, et sa ei taha üldse seda, mida me sulle pakume. Eks me tuleme teine - õigemini viies - kord jälle. Nagu tõdetud, oled kuidagi armsaks saanud. Meile meeldib siin. Nagu sullegi, miks sa muidu ikka siin oled.
Näeme siis tuleval aastal. Head vana aasta lõppu! Ära ennast ära külmeta!
Geopeiturid on karastunud rahvas. Loogiline.
See kast annab üks päev järele. Loogiline.
Karastamiseks vajalikud vahendid välja mõeldud, oli aeg ka see protseduur läbi viia. Õnneks oli lähim kauplus hästi varustatud ja saime sealt kõik tarviliku kätte. Segasime siis vedeliku kokku, aga aare ei arvanud sellest suurt midagi. Nii umbes mõnikümmend minutit sai seal kügeletud ja kokteili timmitud kuni lõpuks saabus esimene märk, et kõik ei ole kadunud. Ega see edasine osa ka nüüd teab mis kiiresti ei toimunud, aga hinnanguliselt pool tundi hiljem hakkas vidinal lõpuks piisavalt külm ja saime koordinaadid kirja. Tänud peitjale, väga äge asi!
Mina olen kohe väga rõõmus, et me seda karpi järjekordselt lahti ei saanud. See lõbus, kohati homeeriline naer, oli ikka mahlakas küll kui me mõistsime, et patarei peab ikka ka olema.
Minu jaoks on see aare kohe armsaks saanud. Samamoodi nagu "Noores Pensionäris" oli üks tegelane nende lahutamistega lausa armsaks muutunud. Olen selle aarde otsimisel tegelenud ikka päris paljude asjadega, näiteks rahulikult maganud karbist mõne meetri kaugusel...
Õnneks saab millalgi siia taas tagasi tulla ja loodetavalt ikka koos sõpradega. Õige geopeitus peabki selline olema!
Suur tänu Kaupo, suur tänu kaaslased! Aga järgmine kord võtan oma lemmikjoogi kaasa, vaatame kas see toimib.
See oli nüüd siis kolmas kord seda aaret otsida. Kolmas kord ka mitteleida. Kummaline, et pole seniseid mitteleide kirjagi pannud.. Viimane, teine toimus töörahvapühal, 1. mail.
Täna olime varustatud üpris töökindla abivahendiga. Kaupogi tõdenud kunagi, et peaks piisama küll. Sammusime siis seekord juba ilma igasuguste navigeerimisvahendideta nulli, mälust juba piisab. Mälu mittepiisavus ilmnes alles karpi avades, kui tuli "ootamatult" välja, et potsik vajab ju lisaks ka 9V patakat. Neid leidus muidugi autodes. Nojah, eks saigi rohkem kõmpida. Kui aga uuendatud vidinat jahutama hakkasime, ei juhtunud esiti mitte midagi. Siis juhtus ainus pügal ja seegi taastus peagi. Kui olime veerand tundi erinevaid meetodeid katsetanud ja isegi ühe külmaelemendi selleks purustanud, lõime käega. Ka Leho meetod end meile ei ilmutanud, ei osanud metsas geokontrolli roheliseks saada. Peitsime aarde tagasi ja jalutasime metsa all lõpupuud ja -auku otsides pool tundi ringi. Kui seegi tehtud, võisime suunduda autode ja kodude poole tagasi.
Ehk said saatuslikuks täna varem otsitud kolm aaret, millega kaasatu liigselt üles soojenes, mine tea. Pigem ootame kui väljas on -20C ja lähme siis uuest otsima - äkki avaneb siis iseenesest :D Kui ei avane, lähme uuesti -30 kraadiga ;-P
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Ei püsinud konstruktsioon kuumaliimi abil koos ja hakkas lekkima. Kuna ühtegi head ideed kuidas ilma raha kulutamata seda korda saaks, siis lammutasin laiali ja nüüd on tunduvalt kergem leida. Külma vedelikku läheb ikka vaja.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuumliim on lahti tulnud ja vedelikku lekib välja. Tõin aarde koju.
Kolm korde esimese punktis käimist ei viinud sihile. Siis tuli läheneda asjale teistmoodi. Väga hull ei olnudki ja peagi geokontrolli rohelist näitas. Täna sai lõpp kah ära vormistatud. Lõpu läheda varjus terve jagu võitlejaid. Tuli natuke oodata kuni nad sealt edasi roomasid.
Tänane kehv ilm soosis siia kohale sõitu. Kodust viskasin külmiku peale, kohvi ja koogi ka. Sättisime asjad paika ja hakkasime ootama. Kook sai otsa, kohvi ka ja lootus logima minna kustuma. No eks me siis pidime veel mõne lisa liigutuse tegema ning lootus hakkas tasapisi tagasi tulema. Kokku läks aega oi oi kui palju, aga lõpuks saime siiski logi kirja. Tänan.
Igal asjal oma aeg ja koht. Kaks loogilist veel jäänud, millalgi ehk jõuab nendegi juurde, kiiret pole ju ;). Tänud!
Sellise 30+ kraadise palavusega tahtis aare kangesti karastamist. Lubasin siis lahkelt seda talle kohe mitmel korral. Esimesel korral jäi talle väheks ja ta tahtis veel ennast teistki korda karastada. Peale karastusprotseduuri paluti mul veel metsa vahel jalutada ja karastaja nimi logiraamatusse kirja panna.
Natuke vähe oli vedelikku kaasas. Selleks ajaks kui tuled kustuma hakkasid oli vesi otsas ja koordinaatide asemel sain hoopis seda jooksvat tuld jälle näha.
Jälle see klassika, kus on hea kui on kambas nutikaid inimesi, kellel on sobivad vahendid kaasas :) Minu ülesandeks oli vaid autot roolida. Õiged vahendid olid kenasti kaasas. Koordinaatide lugemisega oli veidi raskusi, kuid lõpuks tekkis ka seal mingi loogilisus. Vinge aare, tõesti on!
See mul veel viimane leidmata loogiline. Miski aeg kui kohale sattusin, siis vidin koostööd ei teinud. Nüüd oli meil vajalik kraam kaasas ja veidikese aja pärast andiski tegelane vajalikud koordinaadid kätte. Toreda lahendusega asi, aitähhid meistrimehele!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Patareihoidja vahetus kestis 10min, aga polnud algul aega aaret koju tuua ja hiljem tagasi viia. Kes julgeb võib nüüd proovima minna.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Jooksev remont
Esimesel katsel feilisime oma köögis valmistatud vedelikuga haledalt. Kusjuures aimasime ettegi, et nõnda võib juhtuda. Kahtlustele kinnitust saanuna valmistusime teiseks korraks palju põhjalikumalt. Kööki sai toodud kraami, mida seal igapäevaselt kindlasti ei kasuta. Ega muud kui keetsime supi kokku ning jätsime ööseks laagerduma. Järgmiseks päevaks oli silmatorkavalt kaunivärviline mikstuur valmis. Nagu eriti salajaste asjade puhul kombeks, läks see kõigepealt mitmekordsesse kõrgtehnoloogilisse konteinerisse, mis omakorda ilmetu pappkasti sees täiesti tavalisse toonitud klaasidega universaalautosse sai toimetatud. Kohapeal kontrollisime esmalt perimeetri turvalisust, siis segasime vedeliku kokku veel ühe eksperimentaalse tahkainega ning jäime reaktsiooni tulemust ootama. Tulemus tuli. Küllaltki loogiline muuseas. Lahkudes valasime salavedeliku ettevaatlikult säilituskonteinerisse tagasi ning koristasime hoolikalt kõik jäljed.
Väga meeldiv, et geopeituses pakutakse lisaks tavapärasele skoorimisele ka nii mitmekesiseid ülesandeid nagu lepalinnu loogiline sari. Kaugemast kandist tulijad peavad antud juhul omama kas eeskujulikku välikööki või siis kasutama kohalike diilerite teenuseid salaainete soetamisel :o) Aitäh, minu jaoks oli see lahendus igatahes tugev AA kandidaat!
Eelmine aasta olime kll tublisti valmistunud, kuid viimasel hetkel otsustas aparaatus koost66st loobuda. Siis sai kokku lepitud et tuleme kunagi kindlasti tagasi. Peale viimast hooldust kysis Kaupo et kuna plaanime seda v6tma minna. Siis ei j22nud muud yle kui et asi uuesti p2evakavva v6tta. Silver valmistas ette yhe komponendi ja mina orgunnisin teise abivahendi. 6htul vurasime siis k6ik kolm erinevate nurkade alt aarde juurde. Silver oli viguri juba autosse toonud niiet ei olnud muud kui oma keemialabor k2ima panna. Peitja valvsa pilgu all muidugi. Esimene kokteil hakkas yhel hetkel yllatuslikult j22tise kisselli meenutama ja turvalisuse huvides otsustasime uue teha :D Teise katsega aga l2x k6ik nagu 6litatult. Kes selga ja kes salongi ja juba vurasimegi nimesid kirja panema. Lahe aparaatus. Loodame et ikka kestab ja on koost88aldis. Peitjale t2nud seikluse eest.
Uue hooaja algusest saati on Kaupo uurinud, et millal minek! Eks ikka andsin märku et see ei käi nii lihtsalt, vaja ikka ette valmistuda ja organiseerida. Vastulauseks oli veel see, et mis siin ikka orgunnida, lähimast rimist saab kõik kätte. Ei sobinud mulle see variant. Olin juba esimesel katsel solberdades mütsiga löömas käinud ja meil oli Tarmoga tekkinud kinnisidee, et seda aaret tuleme tagasi avama samade vahenditega mis olid meil kaasas sügisel, siis kui aare rikkis oli. Lõpuks panime päeva paika. Väga hästi sobis reede õhtusse see väike keemia nurk. Terve nädal on möödunud meeletu töötähe all, et pole geopeitusele isegi aege mõeldagi olnud. Pool komponendist oli sügisest juba ootele jäänud, teise poole tõi ahjusoojana Tarmo. Oli ka kokku lepitud et peremees ise tuleb ka seltsiks vaatama kuidas me toimetame. Olimegi juba teel aarde poole aga laivis kostus vaikus. Kõne peale paiskus aga eetrisse üks väga unine hääl. No kus on mõnel alles mõnus elu, et saab keset päeva niimoodi ilu-und omale lubada. Igatahes rikkusin selle ära ja kokku lepitud ajaks ka peremees ennast kokku lepitud kohta kohale vedas. Aarde juures oli olukord seekord paljulubavam. Aare ilmutas kohe alguses juba toimiva adripuutika tunnusmärke. Aeg oli kokteil kokku segada. Natuke siit ja natuke sealt ja vaikselt hakkas juba lubama. Vähemalt aparaat andis märku, et oleme õigel teel. Siis aga juhtus midagi ootamatut. Komponent mis ei ole mõeldud jäätuma hakkas tahenema. No kuidas siis nii. Temperatuur pidi olema järelikult juba nii madal, et aparaat oleks pidanud meile juba ammu kõik ette laulma. Aga ei, kasti tervise huvides pidasime targemaks möga välja kallata ja uus kokteil kokku keeta. Enam ei läinudki kaua kui linnuke laulma hakkas. Väike puhastuskuur ja aeg oli lõppu vallutama minna. Lõpp oli õnneks selline kiire vormistamine, kedagi ära külmutama selleks enam ei pidanud. Kuna seda manti sai kõvasti rohkem ostetud kui vaja oleks läinud, sai ülejäägid lastele mängimiseks viidud.
Tänud peitjale elamuse eest.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kodune testimine näitas, et aare töötab korrektselt. Lihtsalt soojade ilmadega jõuab kaasa võetud vedelik rohkem soojeneda ja ka aardekarbi jahutamiseks kulub palju energiat. Seega, kes teevad joogi kodus valmis, soovitan kaasa võtta 5L. Vedelik on kohale jõudes jahedam. Kallata kast vedelikku täis, oodata mõne minuti ja siis välja kallata ning jahedam segu sisse. Kellel aega on siis novembris kindlasti kergem.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Andsin pedaalidele pähe ja läksin vaatama. Mu ebatäpse termomeetri järgi oli vedelik esimese tule kustumise piiri peal, aga ei juhtunud midagi. Võtsin aarde koju kaasa, et täpsemini ja külmemalt testida. Paras jant on selle aardega. Elektrit juhtiva vedeliku ja elektroonika kokkupanek ei olnud parim idee. Vähemasti on siin lähedal väga mõnus singel, kus on alati mõnus sõita.
Järgmised otsijad, palun võimalusel võtta termomeeter kaasa ning mõõta, kui madala temperatuuri saavutasite ja mida aare selle peale tegi. Tulemus saatke postkasti. Ühtlasi võiksid mitteleidjad ka vastava logiteate panna, et peitja oleks teadlik olukorrast. Olen kuulnud, et mõned mängijad on otsimas käinud, aga pole leidnud. Pärast Siili saan ise katsetama minna, enne pole enam aega.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Minu jaoks, rõhutan, minu jaoks on reede õhtu käes. Külmad kanged joogid kaasa ja edukaid leide! Nullist ida poolt enam autoga ligi ei pääse, betoonplokid on ees.
Võite joogid külma panna, aare taas töökorras. Aarde viin tagasi reede õhtul, et see laupäeval kindlalt töötaks. Tegin küll nii veekindlaks kui oskasin, mu arust ei pääse vesi kuskilt kontrolleri ligi, aga ei julge pikka eluiga garanteerida. Eelmistel kordadel pidanuks kauem kestma.
Pole talve jooksul viitsinud tegeleda. Tegelikult on ainult (jootekolvi) kättevõtmise asi. Proovin, äkki tuleb motivatsiooni.
Huvitav, kas nii ka saab, tänu minu taustajõududele oli aimdus, mida otsida. Retsept leitud, oli luba objektile tahta. Männikus väikses kööginurgas segasime restepti järgi vedelikukest. Mnjah, kurb-kurb, tuli kogu laager kokku korjata, koos oma kila-kolaga kaasa haarata ka kännu all olnud karbike. Tänud peitjale.
Igaks juhuks võtsin järeltunde Siimu keemiaõpetajalt ja tütrelt, kes mõlemad antud vallas minust kordades kõvemad tegijad on. Ka Krista oli väga korraliku eeltöö teinud.
Muretsesime vajalikud vahendid ja sõitsime kohale.
Alguses tundus kõik korras olevat. Tegime oma segu valmis ja hakkasime seda sisse valama, kui selgus, et olukord on vahepeal muutunud: pulss on korras, aga aju enam ei tööta. Helistasin Kaupole, et uurida, kas mingi ravi võiks meid sihile aidata. Kaupo kinnitas, et haige tuleb tubasele režiimile toimetada. Võtsime ta siis kaasa, et tohtrihärra tema tervislikku seisundit jälgida saaks. Tasuks saime koordinaadi ja teisaldasime endid lõppu ning siin saime ise probleemideta hakkama. Aitäh!
Minu arust on tegemist väga laheda aardeideega. Äkki leiduks kusagil alguse jaoks mingi kuivem/soojem koht, kus ta hästi vastu peaks?
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ajusurm
Hape ja alus , hape ja alus - annavad kokku soola ja vee :) H2O , H2O , pole muud kui kaevust too. See olekski suhteliselt lühike kokkuvõte selle saaga kohta. Aitähh. Hasta la vista , baby
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Ei oska öelda miks, aga aare ärkas ellu. Kasvatasin talle paksema naha, äkki läheb paremini. Metsas on osa teid blokeeritud, aga kõige otsem tee nullist lõppu hetkel avatud.
Tõin aarde ära. Esialgne diagnoos on ajusurm. Kehal ei tundu kahjustusi olevat, küll aga peale pulsi mingit aktiivsust ei paista. Praegu läheb kevadeni riiulisse puhkama. Arvatavasti vajab aare pärast karastust sooja ja kuiva keskkonda, aga seda mul pakkuda pole. Niiskes ja külmas jäi ta haigeks. Kevadel teen ajuoperatsiooni ja üritan ellu äratada. Siirdan ka paksema naha, aga pole kindel, kauaks ta ellu jääb. Kui siis ka ajusurm tuleb, siis tõmban juhtme seinast.
Teised Loogilised on elus, mõnel on väikseid väsimuse märke, aga ei midagi hullu. Värvid ja Lülitid jäävad talveks metsa, loodetavasti peavad vastu. Lume/jääga on neid keeruline leida. Kõikide aarete lõpud v.a. Disko ja Mälumäng on metsas.
Tahtsime minna vaatama, et mis asi see ka on kuid valitud tee osutus ebasobivaks. Kuskil lähedal pidasid sõdurpoisid ka oma õppusi.
Kui juba reede õhtul linnapeale jaurama sattusin, siis otsustasin, et tulen karastan ka korra. Kodus oli logisid lugedes tulnud täitsa pädev mõte - vähemasti enda arvates ning seejuures veel ka tundub, et mugava inimese variant. Väljas oli juba õige pime ning nii ma siis pealambi saatel autost nulli kooserdasin. Ja oi siis hakkas jauramine pihta... ei mitte karastamisega vaid otsimisega. Surkisin mõlemad kännud korralikult läbi, laiendasin otsimise ringi. Lugesin aardekirjeldust, poleerisin veel objekte, ja ikka oma 10 minutit jaurasin seal, kui märkasin, et eemalt miskid autotuled tulevad. Ja no arvestades asukohta, siis siin palju eksimisruumi pole - 50-50% kas tullakse kellegile metsavahele "mõistust pähe panema" või on geopeiturid.... loos osutus seekord siiski viimaste peale. Kohale saabusid Silver ja Tarmo. Seejärel sain kohe ka teada, et tegelikult ma polegi pime vaid kast oli neil korraks kaasa võetud. Kohapeal veel jaurasime hästi lühidalt, kuid üldiselt oli näha, et vidinas nii ei toimi nagu toimima peaks. Seejärel mulisesime veidi juttu ning asusime minekule. Ma flegma muidugi suutsin unustada autol tuledelüliti sisse lülitamata, mistõttu oli tagurdamine seal metsavahel vaevaline... õnneks geokolleegide auto-tulede järgi tuli see hästi välja. No ja kui auto õigetpidi sain, siis otsustasin ka tuled põlema panna :). Aga üldiselt tundub see siin tore vidinas ja mingi aeg olen jälle tagasi. Aitähhid!
Ei ole esimene ega ka vist viimane aare mille kohta Silver on 6elnud et tekkis t6rge. Ja mina kohe muidugi m6elnud et mism6ttes... ja siis ikka ise p2hklit purema hakanud. Nii siis ka seekord. Hommikul peale trenni oli just nac aega et yks vajaminev komponent peale korjata. Kuna sellele pikka eluiga ei ennustatud siis oli plaan homme hommikul asi ette v6tta. K6ne Silverile ja hoopis t2na 6htu k6las ahvatlemavalt. Silver j6udis m6ni hetk ennem mind nulli ja oli juba karbi v2lja sikutanud. Aparaatus ise aga ei ilmutanud erilisi elum2rke. Ei aidanud ka tanklast uue patarei toomine. Aaret tagasi viies kohtasime Polekala, kellega sai ka nac juttu puhutud :) Eks see aare l2heb siis sinna kausta "better luck next time"
Sellel ajal kui lapsed sünnipäeval torti ja multikaid nautisid kogunesid issid kööki. Ja mis see muu ikka teemaks kui viimasel ajal aktuaalne geopeitus. Üks mees juubeldas kuidas paari tunniga stockholmi tühjaks otsis, teine aga kurtis kuidas karastuse juures pika ninaga jäi. Sai siis kohe ka uut lahendit otsima hakata, aga et ikka kindla peale minna panime kokku omast arust lollikindla plaani. Päev möödus ja agent Tarmo asus tööle, uuris välja kus saaks salajast toimivat komponenti. Kõik oli hästi aga kurtsin et see nädal kiire aeg, teeme järgmine nädal ära. Sinna ta jäi aga nüüd täna hommikul sain ikkagi kõne, et kuidas siis jääb kas lähme otsima. Korrutasin küll ennast, et teeme ikka järgmine nädal. Tuli aga välja et Tarmol ikka teised plaanid, oli komponendi juba ära ostnud ja nüüd ca 36 tundi aega enne kui sellest ilma jääme. No mis siis ikka, tuli teha päevas plaanimuutused ja karastus sai lisatud õhtusesse „must do“ listi. Käisin siis muretsesin ühe teise salajase komponendi mida männiku rimist ei saa ja jäin õhtut ootama. Päev venis nagu tatt, mõtted olid koguaeg metsa poole. Lõpuks oli aeg käes ja saime metsatukas kokku. Tassisin karbi auto juurde ja proovisin eluvaimu sisse puhuda. Kahjuks oli aga miskit teisiti võrreldes eelmise külastusega. Paistab et kratid said karbist taaskord jagu. :D Sain peremehelt kinnitustki, et päris nii olema ei pea. Igaks juhuks käisime Sakus veel uue pataka järgigi, aga tulutult. Kogu see ettevalmistus ja mässamine läks kahjuks kõik tühja. Karpi tagasi viies avastasime aga nullis sahkerdamist. Algul arvasime et peremees tuli kaema aga hoopis polekala oli ka karastama tulnud. Vabandame tema ees et ta natuke tühja otsima pidi. Kompensatsiooniks pakkusime talle veits showd kuna komponent läheb ju hapuks ja tuli ära kasutada. Puhusime veits juttu ja asusime vraki otsingule. Mis siis ikka, eks siis kunagi jälle uuesti karastama...
Plaan oli valmis kuidas koordinaat kätte saada ja Karl tegi ka kodutöö meie jaoks ära. Kõik siiski plaanipäraselt ei läinud, nii et poisid pidid siiski veel poodi minema ja varusi täiendama. Varudest piisas ja mingil hetkel saimegi vajalikud numbrid kätte. :)
Suured tänud Kaupole, jälle väga lahe asi valmis meisterdatud. :)
Loogilistega on siiani hästi läinud, kuna alati on keegi kuhugi kaasa kutsunud. Või no mis alati, ammu me proovisime ühte esimestest loogilistest otsida ja siis saime aru, et meie ja peitja loogika kokku ei klapi. Sest alates saadik polegi me üksi käinud ühtegi neist vaatamas ja alati on õnnestunud mõnusa seltskonnaga ära käia. Ka seekord läks siis nii, et Kristel ja Karl kutsusid meid kaasa. Ja lisaks tuli ka peitja valvama, et me midagi väga untsu ei keeraks :D Kohepeal esialgu hästi ei läinud ja tundus, et Karli ettevalmistatud abivahend ei olnud siiski sobilik. Mis siis muud kui jätsime enamuse seltskonnast metsa külmetama ja Karliga läksin uut abivahendit hankima. Siin jah tahaks igasugu asju kirjutada aga ei saa :) Igatahes meil oli poe ukse taga väääga naljakas :D Õnneks inimesi sel kellaajal enam eriti ei liikunud, niiet väga paljud meid soodadeks ei jõudnud pidada :) Aga uuest abivahendist oli siiski kasu ja peale mõningast põiklemist saime masinalt juhendi aarde leidmiseks kätte. Seal läks juba tunduvalt valutumalt. Loodetavasti saab Kaupo aardele ikkagi elu tagasi sisse puhutud ja see pärl jääb veel kauaks meie mängu särama :) Suured tänud peitjale!
Ostsin poest ühe sobiva abivahendi ja pistsin selle tööl olevasse karastus masinasse. Koheselt tekkis kiusatus, et 24 tundi hiljem võiks katsetama minna. Meie loogilisest lammutustiimist oli veel minul ja Kristelil see leidmata. Uurisin järele kas on soovi järgmisel õhtul uuele katsele suunduda. Vastus "pöial taeva poole" tuli väga kiiresti. Lisaks teadis Kristel kutsuda seltsi veel ka Lauri ja Marise. Kuidagimoodi jõudis info veel ka peitjani.
Kokku saime pimedas maantee servas. Kolisime kokku ühe auto peale. Sõites teel nulli kommenteeris keegi meie autos, et üks masin jälitab meid. Kohapeal selguski, et Kaupo ka tulnud vaatama kuidas me lahendame ta aaret või siis tuli hoopis valvama, et me osavnäpud ei kordaks eelmist külaskäiku. Valasime minu kokteili masinasse aga masin ei arvanud suurt midagi sellest. Naised jäid peitja valvsa silma all kokteili segama ja me Lauriga suundusime rüüsteretkele Sakusse. Meie ostunimekiri pani küll müüjat kulmu kortsutama ja küsimusi küsima. Hea, et ta ei näinud mida me parklas seepeale veel tegime. Nüüd igatahes tean kuidas kiiresti saada ideaalset Mohhito või Margarita ühte koostisainet.
Tagasi aarde juurde jõudes jätkasime kokteili tegemist. Maailm on igasugu inimesi täis aga ma usun, et me olime esimene seltskond läbi Maailma ajaloo, kes Halloweeni õhtul tegeles metsas sellise tegevusega. Igatahes karastamine läks lõpuks veidi üle käte, sest masin hakkas segast peksma. Oli tunda nagu oleksime selle ära lõhkunud taaskord. Kaupo ei osanud ka kommenteerida. Tegime igast sahkermahkerit ja meelitasime nii kaua kuniks hakkas koordinaati ette mängima.
Loodus küll proovis meie aardeleidu takistada, sest oli kukutanud teele oksi ja terveid puid. Aga ei olnud midagi sellist, millest ei oleks saanud üle sõita, ümber manööverdada või eest ära tassida. Nimed me kirja saime.
Juba lõpus oli tunda, et karastamine toimis, sest ilm läks iga hetkega aina külmemaks ja külmemaks. Nagu ka Miki puhul, tuli ka nüüd järgmine päev lumi maha. Vabandused autojuhtide ees, kes autoga kraavi sõitsid või omavahel mõlke jagasid.
Peitjale aga aitäh väga omapärase aarde eest!
Jessas kus vedas ikka, et Kristel meile eile kribas, et nad Karliga lähevad täna selle kallal lammutama ja pakkusid meile, et liituge ka. Ja sellega, et peitja meie ponnistusi pealt vaatama tuli ja sellega, et läheduses on olemas on kõige vajalikuga varustatud Saku Rimi… :D.
Kaupo üheksast loogilisest neli on meil nüüd igatahes leitud, seni kõik koos mõne toreda sõpruskonnaga… Ja loodetavasti see traditsioon meil ei muutu, eile oli siin küll taaskord väga lõbus ;). Aitäh Kaupole järjekordse laheda loogilise eest ning kas võib loota, et mõni järgmine juhtmemõistatus on meistril ka juba töös? ;). Ja ootab siis oma avaldumist nt advendiseeriasse, sest loogiline jõulujenka vmt kõlaks ju küll hästi… :D
Kõik tundus igati loogiline ja lihtne. Ainult et erinevalt teistest haarasin mina oma varustuse kaasa Veerenni rimist. Paar mannergut oli ka kodust kaasa võetud. Nulli poole veeredes paistis parklas hunnik rohelisi mehikesi, ei hakanud sinna seltiks suruma vaid taandusin suure tee äärde. Plaan jäi aga paika lihtsalt hiilisin ringiga läbi metsa nulli poole ja kaasa ei haaranud mitte kogu-, vaid hädavajaliku varustuse. Kohale jõudes tutvusin karbiga ja tundus et olen lahendusega õigel teel. Aeg oli kompott kokku segada. Sai siis segatud ja veel segatud ja mässatud. Aga ei miskit, isegi ei lubanud mitte. Tuju läks ikka päris nulli. Aga ei tahtnud nagu niisama ka alla anda ja jõudiski ka minu jaoks kätte see päev mil helistasin varemleidjale et saada natuke pilti selgemaks. Tuligi välja et suund oli õige, vahendid õiged aga teostus niru. Oleks nagu mütsiga lööma tulnud. Kui siiamaani olen loogiliste juures ikka kuidagi hakkama saanud, siis siin jäi tunne nagu peaks hakkama nahast välja pugema. Olin sunnitud nina norus taganema. Aga nii seda jätta ei saa, karta on et see nüüd kummitama jääb . Paistab et tuleb korralik termomeeter hankida ja oma katset köögis (loe laboris) korrata, et teada saada kuidas vunki juurde on võimalik keerama hakata. Enda mõistes tõstan raskusastme märgitust kõvasti kõrgemale. Loodan siis et tali ennem peale ei tule kui ma oma katsetega soovitud tulemusteni jõuan. Lahe vidin.
No selle seikluse kohta on käbedamad kõik olulise kirja pannud. Seekord olin paraku see "üks kümnest "pange mind ka kirja" tegelasest" ja "ise hakkama sain" vaid mingi osaga mõttetööst, st. teadsin, mida oleks vaja teha, kuid maailm oli enne jääs, kui käed taskust välja sain. Tänud põneva aarde eest.
Et kõik ausalt ära rääkida peaksin alustama päris algusest. Telefon piiksatas arglikult, kui olime lõpetanud just EK12 M.Muti logimise. Kiire pilk peale, kiire googeldus oma ajutegevuses ning selge oli see, et praeguste teadmistega sealt kiiret logimist ei tuleks. Ah ei lähe seda õhtul nokkima, nii kiire ka ei ole, vaatame mingi teine päev ning viskasin Merilini koju ära ja suundusin Grolli sünnipäeva pidama. Mõned tunnid hiljem olid juba esimesed ideepojad olemas, sünnarahvas laiali vajumas ning otsustasime kohapeal lihtsalt vaatamas käia, et mis meid ees ootab ja mis suunas peab täpsemalt mõtlema, et logimiseni jõuaks. Pealegi tundus, et see FTF rongkäik on sealt läbi lipanud ja seekord ei tahtnud olla üks kümnest "pange mind ka kirja" tegelastest vaid ikka "ise ise" hakkama saada. Kohapeal selgus, et aare tahab natuke hooldust saada. Proovisime teda tee ääres elustada, kuid meie vahenditest seekord ei piisanud. Eks hommik on õhtust targem.
Hommik (see targem).
Kaupo andis teada, et kiire hooldus on tehtud ja iseenesest võiks nagu mingi hetk seda nuuskima minna. Andku vaid teada, tahab ise ka kaasa tulla, et parastama või nii. Groll oli valmis hea meelega peale sünnipäevapidu kaloreid põletama ja värsket õhku hingama, Merilin arvas samuti, et las ta vanemad ootavad natuke veel, sinna vanemate juurde ei olegi tegelikult nii kiire ja oli valmis kohe kaasa tulema. Prioriteedid on vähemalt paigas :) Ilus soe päikesepaisteline ilm, linnud laulavad, soe.. Teel aarde poole sain kõne Sportlaselt, kes kutsus Liisi kingitust häkkima.. Jõuame, tulgu kõigepealt oma eilset poolelijäänud aaret lõpetama :)
Aarde juures kasutasime ära kõik kaasasolnud teadmised ja osa erivahenditest, kuid ikka jäi natuke puudu. Maire ja Kristjan läksid poodi "Merilini lahenduse" vahendeid tooma, mina tahtsin asjale läheneda omal moel ning vajutasin nuppu. Ei midagi. Uuesti.. ikka ei midagi. Mida paganat, veel mõned korrad.. ja veel kuni Lepalind vaikselt ütles, et: "kuule, ta laulab sulle juba jupp aega koordinaate" Oops.
Tulemus muidugi oli selline, et süsteem jäigi meile koordinaati ette laulma, kohapeal moodustus järgmiseks paariks sajandiks igikelts, Trump ei pea enam muretsema Pariisi kliimaleppe pärast ning meil vahetus sisuliselt päevapealt aastaaeg. Suvest sai otse talv. Palun väga vabandust :(
Eelmine õhtu suutsime teise seltskonnaga aaret lammutada. Õnneks oli Kaupo järgmiseks päevaks aaret timminud ning see töötas taas. Salajane vedelik oli Mikil kaasas. Alguses ei tahtnud see toimida ning me otsustasime Kristjaniga, et toome poest teise salajase vedeliku. Vahepeal oli Miki siiski aaret piisavalt karastanud ja koordinaadid kätte saanud. Ta helistas meile, kui me poes olime, kuid kahjuks jätsime telefonid autosse. Mis siis ikka, ärisime oma ostud Kaupole maha ja läksime ning logisime aarde ära. Väga tore karastus oli.
Loobusin ftf-ima minekust kahel põhjusel – esiteks tundus see väga lahe aare olevat, mille lahenduse tahtsin võimalusel omal jõul välja mõelda, ning teiseks eeldasin, et ilma ideeta peale lennates võib seal metsa all pikale minna ja külmetamise asemel on parem lahendust kodus nuputada. Umbes 10 minutit peale koju jõudmist oli salajane retsept välja raalitud ja ka Miki andis teada, et tal on mõningaid ideid. Mõne tunni pärast läksime asja oma silmadega uurima, kuid nulli poolt vastu tulnud Maire ja Kristjan ütlesid, et elektroonika jõudis juba otsad anda. Miki äratas plaadi korraks siiski veel ellu, kuid koordinaate selle ajaga me välja meelitada ei jõudnud. Viisime aarde ööseks omaniku hoole alla ja läksime järgmisel päeval sama seltskonnaga parandatud ja täiustatud versiooni test-leidma. Aardeomanik vaatas ka pealt. Salajast vedelikku meil kaasas ei olnud, aga ühtteist muud küll. Esimese ideega jäi paar kraadi napilt puudu, teise ideega pani Miki see-eest aga kliimasoojenemise mõneks ajaks pausile. Siis ei olnudki enam muud, kui numbrid ritta seada, geokontroll põhja lasta ja nimed kirja panna. Kui keegi oleks lähima tunni-paari jooksul peale meid veel leidma läinud, oleks karp koordinaadid vist niisama ette mänginud :) Aitäh teistmoodi aarde eest, oli tõesti lahe. Püüan millalgi ka teiste loogilisteni jõuda.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tegelikult isegi hea, et järgmisel tiimil patareihoidja juhe küljest tuli, sest suur konteiner oli niiske ja väike konteiner polnud veekindel, niiskus oleks kontrolleriga 1:0 teinud. Öösel toodi aare koju, õhtul veel tuled töötasid, hommikul oli roheline tuli surnud, vahetasin selle ära. Lasin kogu kontrolleri liimi alla ning hiljem roheline ja kollane tuli ei põlenud. Kirjutasin aardesse uue seletuse ning viisin test-tiimile katsetada. Kohapeal hakkas kollane tuli tööle. Hetkel on konteiner ja kontroller küllaltki geopeiturikindlad, aga kui nüüd peaks midagi nässu minema, siis remontida ei saa ja aare tuleb kevadel tagasi.
{FTF} kell 21:30.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Meie olimegi need loogilised kriminaalid, kes käisid Männikul aaret demonteerimas. Alustasime oma hävitustööd poes käiguga, kust ostsime haamri, käärid, gaasipõleti ja veel palju ebasündsaid asju.
Nii hullud me siiski ei olnud. Poes käisime aga hankisime vähe teist masti abivahendeid. Autoga sai nullile väga ligidale sõita. Esimest korda oli tunda maasturi mõnusid. Muidugi sai vähe julgemalt ka gaasipedaali tallatud, sest rendiauto ju ikkagist. Karbi leidsime kiiresti ja kirjelduse lugemise järel oli selge mida peab tegema. Meie esimene kokteil ei olnud piisavalt karastav. Emakest maad täis jootes juhtus aga see õnnetus. Raske patarei kiskus ühe juhtme lahti. Edasi proovisime kuidagi jätkata. Saime tööle aga ei suutnud tulukesi üleval pool hoida. Siis üks hetk andis järgi ka teine juhtme ots. Siis saime aru, et olime "hakkama" saanud. Pesime karbi puhtaks, hävitasime oma kokteili, tegin väikese nõiarituaali Kristjani autole ja lahkusime.
Lahkudes helistasin ka peitjale, kellele kurtsin meie muret. Paluti karp kaasa võtta. Ots ümber ja tagasi karbi järgi, et peitjale see koju remonti toimetada. Kui olin uuel katsel, et lahkuda, ilmusid vastu aga kellegi tuled. See sai tähendada vaid üht - pettumuse valmistamine kellegi jaoks. Oli hoopis Kristjan ja Maire. Vahepeal täitnud oma tagaistme aga Miki tiimiga. Maantee ääres proovisid nad tegeleda remontimise ja masina tööle saamisega. Kuna meil Kristeliga oli natukene kiire Keila minemisega, siis andsin oma karbi transpordi kohustuse üle.
Kuigi hetkel lahkusime mitteleiuga, siis laheda teostuse sildi võib juba praegu ära lisada. Tänaseks päevaks on juba mitmeid erinevaid häid karastamise ideid tekkinud. Kindlasti millalgi võtan selle sammu ette, et uuesti proovida.
Olime just Ilmarise kvartalist lahkumas,kui Kaupo uuest aardest teatas :) Põhiliselt oli just Anne liikumapanevaks jõuks,et lähme muidugi.Kirjeldust vaadates oli tunne,et võiks ju proovida ning pole kahtlustki ,et Lauamänguõhtu sündmus on vaikselt ümberkolimas Männikule :)
Eks poodi oli nagunii vaja minna.Männiku Rimi nüüd see kõige parem pood „Loogiliste“ lahendamiseks just ei ole.Mingi aeg tagasi jäin hätta justnimelt Korona patarei hankimisega.Ei suutnud mind tookord aidata ka kaupluse töötajad.
Kohapeale jõudes olid muidugi tuttavad näod juba ees.Tegevus meenutas algul ühte vana head lugu Kunksmoorist ja kapten Trummist.Kui multifilmis sai elustavate „aurude“ toimel läkiläkist jänes ,siis meil oleks võinud just vastupidi juhtuda :) Mingi hetk tundus küll,et peaks ikka kodustes tingimustes rünnaku ette valmistama.Õnneks aitas kambavaim surnud punktist üle ja ülesanne saigi lahendatud.Oli vahva jätkusündmus Lauamängude õhtule.Et Kaupol neid loogilisi ideid ikka jaguks.Aitüma
Olime just parasjagu Ilmarise kvartalis, kui aarde peitja isiklikult meile kõva häälega teatas, et uus loogiline avaldus. Ega siis midagi, ilma pika mõtlemiseta võtsime suuna Männikule. Kiirelt poest asjad, mis võiks aidata ning nulli suunas. Viimasel sirgel hakkasid juba traditsiooniliste esmareageerijate autod paistma, aga õnneks polnud nad lahenduseni seni jõudnud. Ühendasime siis jõud ja abivahendid ning pika pusimise peale oli aparaat nõus meile koordinaadist pajatama. Karbi enda leidsime kiirelt ning ühine FTF kell 21.30 kirja. Aitäh nii peitjale kui ka geoseltskonnale asja põnevaks tegemise eest!
Olime just Ilmarise kvartalist õnnelikult aarde kätte saanud kui Kaupo teatas, et tema uus aare tuli ülesse. Hetkel tundus, et kõik vaatasid üksteisele otsa küsimusega, kas nüüd peame otsima minema. Egas midagi, läksime. Teel aaardeni saime Annega selgust, millised komponendid kokteili valmistamiseks tuleb kaasa võtta. Küstasime Männiku Rimit, kus leidus aarde avamiseks kogu vajalik kraam.
Kohale saabudes käis aardekarbi ümber juba vilgas tegevus. Kes tegutses ja kes oli lihtalt ilus. Tundus, et eelnevad olid ühe põhilise kopmonendi maha unustanud. Sellele vaatamata jäi ka meil kaasas olevast kraamist veidi lahjaks. Mitu korda segasime uuesti ja uuesti. Viimaks kui Martti ja Allan olid uuesti Rimis ära käinud, et kokteil veidi kangem saaks andis karp lõpu asukoha teada. Aitäh.
Tegelikult oli selle aarde ilmumine ja otsima minek minu jaoks hästi vahva lauamängudeõhtu lõpetus. Ikka üks päris aardeotsimine kah. Jõudsin üritusel Kaupoga mõned sõnad loogiliste teemal vahetada ning ilma midagi reetmata ta arvas, et ma võiksin ju täna-homme otsima minna. Vaat kui ettenägelik arvamus, kuigi jutt käis hoopis teisest loogilisest :) Suur tänu peitjale! Ma arvan, et kui sa ise poleks kõrvalt näinud, kuidas tsirkus käis ega sa meie juttu lahenduse tuletuskäigust uskunud vist küll poleks :)
Olime parasjagu linna teises otsas kui Kaupo muigele hakkas kui me telefone jõllama hakkasime. Ilmus uus aare. Ehkki head plaani polnud, oli selge, et Rimis tuleb käia. Kaupo ütles, et kas me võtame ka külmad õlled, et no külma vaja ju. Saatsime ta kukele ja poes suutsime õnneks ta tähelepanu muule tõmmata ja nii ta vaeseke ei näinud, mis me korvi pudistasime, sest selleks ajaks oli mul 100 prossa kindel plaan valmis.
Kohapeal selgus, et FTF-ijate koorekiht platsis. Marssisime kontvõõtastena peole ja lõime oma koti lauale. Selgus, et osa meil klappis, osa üldse mitte. Kuna olin 100 prossa kindel, siis kukkusin kohe solberdama. Selgus, et pole see plaan midagi nii kindel, tulukesed põlesid visalt edasi. Mu 100% sulas kui kevadine lumi märtsikuus. Koheselt tuli uusi ideid, muutsime taktikat ja saime parema tulemuse, kuid koordinaadist ikka ei haisugi. Juba oli mu usk täiesti kahanenud, kuid jonni pärast ma oma solberdamiskohta ei loovutanud. Üksteise võidu kõik toredasti abistasid, kasvõi tulede näitamisega, tegime ikka hulka meeskonnatööd, kuid ikka 3 tulukest põles. Ma sisemuses juba loobusin, kuid enne kui välja ütlesin, siis ilmus Allan, kes oli vaikselt käinud uuesti Rimis. Nüüd siis teate, et kui tahate seda aaret lahti muukida, siis vaid Männiku Rimist saate puuduva vajaliku.
Kui õiged tulukesed põlema hakkasid, siis mina enam ei osalenud, sest neetult külm oli mu kätel. Praegu ei tea ma isegi, kus see koht oli ja kuhu Liis üldse mu nime kirja pani. Korra oli tõesti tore osaleda FTF-maratonis. Aitäh Kaupo väljakutse eest, ei tea, kas see on pikkade eripära, et andekusi mahub neisse rohkem!
Olin päev otsa näljane olnud, viimane söök oli hommikusöök ja vahepealne sündmusel näksimine ei olnud eriti aidanud. Lõpuks jõudsime koju, hea soe tuba, hakkame süüa tegema... No ja siis muidugi jälle mingi uus aare :D Madis jooksis muidugi kohe uksest välja, loogiline=9V, muud pole vist vaja. Õnneks taipasin ma kirjeldust lugeda, niiet midagi ikka sai kaasa. Sõidu ajal sai ka Marise ja Marianniga plaan paika pandud, Männiku Rimist vajalik hangitud, jõudsime sündmuspaigale sisuliselt kogu suure pundiga samal ajal. Ühte vajalikku komponenti oli meil piisavalt, kuid teist kippus nappima. Solberdasime seal niigi külmas metsas tükk aega. Ühel hetkel läks vaidluseks, et kes peaks minema poodi ja kes on kõige paremini pargitud jne, aga järsku ilmus eikuskilt Allan vajaliku kraamiga - oli vist esimese küsimise peale poodi läinud, mitte siin jaurama ja vaidlema jäänud, nagu me ülejäänud :D Siis ei läinud enam kaua ja koordinaat hakkas vilkuma. Meie Madisega otsustasime maxide autosse minna, sest kui Madisele pakutakse selle auto juhtimist, ei saa ta ju ometi ei öelda :D Kohapeal oli leid kiire, kogu kamba logiraamatusse kirjutamine võttis vist otsimisest kauem aega. Mulle loogilised meeldivad, palun veel! :)
Mihkel Muti juurest kodu poole tegi Priidu telefon häält, ma viskasin veel nalja, et uus aare. Mille peale Priit ütles, aga Miki telefon ei teinud ju häält. Läks nats aega mööda ja tuligi vastus ja ongi uus aare. Kohe tuli kõne Nuffilt Mikile, et kas on ideid- esialgu muidugi ei olnud, hiljem juba tekkisid hämased ideed. Miki ja Merilin otsustasid, et kuna meil mingit kindlat ideed ei ole, siis nemad ei tule meiega. Mis siis ikka viisime nad Laagri Statoili ja ise kimasime aarde nulli, kus osa seltskonda juba ees ootas ning katsetasid ideid. Aega läks, aga asja sai:) Seltskonnaga oli päris lõbus, tänud peitjale ja ka kaaspeituritele pakutud seltskonna eest. FTF kl.21.30
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Juhe tuli lahti, mida oligi karta. Paar täppi tina ja kõik liimi alla, siis peaks aare kestma.
Leitud ja logitud.
Olime just koju jõudnud Lauamänguõhtult ning hakkasin sündmust logima. Järsku aga märkan, et uus aare avaldus. Olin ju just sündmusel Kaupo käest küsinud, et millal siis järgmisi loogilisi võib oodata ning ühe ideena pakkusin ka külma/sooja idee välja. No ja siis avaldub samal õhtul see aare :P On ikka kokkusattumus.
Haarasin kodunt mõned vedelikud kaasa, kuid need olid tagantjärgi suhteliselt kasutud. Liis kirjutas Marisele ja Mariannile ning leppisime kohtumise Pihlaka mini-Rimis. Mariann õpib ju keemikuks ning lootus aarde leidmiseks oli väga suur sellega :P
Läksime kohale ning hakkasime salajast vedelikku kokku segama. Päris mitu aega läks ning peitja tuli ise ka seda kino vaatama ning jälgima, kuidas aare töötab. Mingi hetk näppisin seda asja, mida kokku keerasime, palja käega. Päris karastav oli.
Peitja andis soovituse valges tagasi tulla ning ennast kodus paremini ette valmistada. Meie aga ei jätnud jonni ning proovisime edasi.
Mida aeg edasi, seda lähemale me soovitud tulemuseni olime ning pärast poest varude täiendamist jõudsimegi mingi hetk soovitud temperatuurini. Ohoo, õnnestuski!
Sõitsime lõppu ning varsti oli aare käes. FTF kell 21:30. Aitäh väga ägeda loogilise eest ning teistele otsijatele seltskonna eest! Loodan, et aare töötab korralikult pikka aega ning mingeid jamasid ei hakka esinema :)
Kui aare avaldus, olime just sündmuse kokkupakkimise lõpetanud ning sõitsime kodu poole. Kui Liis poleks uuest aardest märku andnud, siis oleksime ta vast alles mõnusas soojas toas avastanud. Nüüd olime aga soodsal stardipositsioonil ning otsustasime proovida. Haarasime Rimist paar abivahendit ja läksime nulli teooriat katsetama. Peagi jõudsid kohale järgmised autotäied otsijaid, kellel olid päris sarnased abivahendid varutud. Julgen pakkuda, et ka nemad käisid Rimis. Kohale laekus ka peitja, et seda geotsirkust vaadata. Esialgu tundus, et abivahendid jäävad nõrgaks ja ka Kaupo arvas kõrval, et me hakkama ei saa. Ega me jonni ei jätnud. Proovisime üha uuesti ja uuesti ning siis juba paar tulekest kustus, andes lootust. Eks ikka tahtejõust oli ka abi, sest lõpuks hakkas masin koordinaati laulma ja läks FTF kirja. Aitäh peitjale vahva öise seikluse ja otsijatele toreda seltskonna eest!